Mingist ventilatsioonist seal vanas katlamajas pole mõtet rääkida, õhk ei liikunud – kõik need sajad inimesed olid 3h külg-külje kõrval koos. Kusjuures, kui piletid said mõned kuud tagasi ostetud, siis oli võimalik pileteid osta 2+2 stiilis – 2 kohta täis, 2 tühi, siis 2 täis ja nii edasi. Aga eile tundus, et ka need “tühjad” kohad olid täis müüdud. Tekkis veider olukord – minu kõrval istus ühest paarist, kes tulid koos üks inimene, siis nende vahel oli kaks võõrast ja siis teine inimene paarist. Ehk et inimesed, kes tundsid teineteist ei saanud istuda kõrvuti, vaid nende vahel olid veel võõrad. Ja no millised pingid seal teatris olid – plastikust aiatoolid. Vot sellised. 3h sellisel istuda, jube ebamugav minu arvates.

Siin – The Dark Side of Logic: The near crash of SmartLynx Estonia flight 9001 – on veidi pikemalt sel teemal juttu. Nii youtube rekonstruktsioon, kui ka see artikkel on huvitav vaatamine/lugemine lennundusest ja sellest, kuidas ka mitmekordselt dubleeritud süsteemid võivad üles öelda.

Nutitelefon “Galazy S30 Ultra Plus Pro”, mis peaks olema 10 tuumaline aga on neljatuumaline, peaks sisaldama 512GB mälu aga sisaldab 16GB, operatiivmälu peaks olema 12GB aga on 2GB. Võrkudest peaks olema 4G ja 5G aga toimib ainult 3G. Aku peaks olema 5800mAh aga on umbes 2500mAh. Android peaks olema v10 aga on v6. Kaamera megapixleid lubatakse ka maad ja ilma kokku aga reaalselt on neid megapiksleid jagatud näpuotsaga. Ja enamik kaameratest on seal üldse butafooria.

…

Kräpp. Täielik kräpp. Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes sealt midagi ostaks või ostnud on. Võib-olla sealt leiab ka midagi asjalikku aga no telefoni küll ei tasu osta – ei saa mitte poolega petta, vaid täiega.

Nii et uuendatud sai

• PHP versioon
• WordPress viimasele versioonile
• Lisaks kõik pluginad, mis uuendamist soovisid

Enne sai muidugi kõigest backup tehtud, nii igaks juhuks. Nii PHP versiooni vahetuse, kui ka wordpressi uuendamise järel jäi kõik tööle. Hämmastav. Tavaliselt on kuskil ikka midagi katki läinud. Päris mitu vana pluginat eemaldasin, WP super cache asendasin litespeediga, sest seda on virtuaal.com hakanud soovitama. Ega mingit cachet siin tõenäoliselt vaja polekski, sest mingit erilist mahukat sisu ju pole. Aga olla see võib. Siis vaatasin google/bing webmaster toolsid üle, kustutasin vanu mittevajalikke kaustasid ja faile virtuaalserverist. Millalgi eelmine aasta sai testitud piwigot, et seda galeriina kasutusele võtta aga tundus siiski kohmakas. Osade piltide jaoks kasutan Synology NAS-s asuvat Photo Stationit aga ma pole veel otsustanud kas seda linkida blogisse. Lisaks vahetasin päisepildi ära. Kujundust muutma ei hakka, on minu arust veel täitsa ok. Ka mobiilis.

Selleks korraks vist ongi kõik up-to-date. Vaatab, mis edasi saab

Lisa 30.03 – Midagi ikka läks nihu ka. Nutiseadmes kuvas avalehte n.ö tavaseadme vaates aga kui teisele lehele läksid, siis muutus nutiseadme vaateks. Lülitasin nutiseadme vaate välja, sest praegune kujundus on üsna ok ka nutiseadmes.

Raudteeülekäigukohta tuleb ületada jalakäijana ning raudteed ülekäigukohalt ületades tuleb alati rattalt maha tulla enne raudteeülekäigukoha ette paigaldatud tõkkeid.

Milline seadus niimoodi kohustab käituma? Üks asi on terve ja kaine mõistus, loogiline mõtlemine, mille järgi peaks käituma aga teine asi on seadus, mis idee poolest peaks panema konkreetsed piirid või käitumisjuhised paika. Mina liiklusseadusest sellist paragrahvi ei leidnud, kus üheselt mõistetavana oleks öeldud, et raudteeülekäigukohta tuleb ületada jalakäijana, mitte jalgratturina.

Aga vaatame seadusepunkte lähemalt.

Liikluseadus § 2.
99) ülekäigukoht on sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks jalakäijale ettenähtud, arusaadavalt rajatud ja asjakohaselt tähistatud teeosa, kus jalakäijal ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalakäija ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigukohal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites või robotliikuriga, kuid jalgratturil, tasakaaluliikuri juhil ega robotliikuril ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur, tasakaaluliikuri juht või robotliikur ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigukohal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ega tasakaaluliikuri juht ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat ja robotliikuriga ühtegi eelnimetatutest;

Räägitakse ülekäigukohast aga liiklusseaduses ülekäigukoht raudtee ületamisest ei räägi. Kehtiks justkui ainult sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamisel. Paksus kirjas kirjutatu käib jalgratturi kohta.

§ 19. Liikleja kohustused raudtee ületamisel

(1) Raudtee ületamisel peab liikleja olema eriti tähelepanelik. Nähes või kuuldes lähenevat raudteesõidukit, tuleb sellele teed anda. Liikleja peab arvestama liiklusmärke, heli- ja valgussignaale, tõkkepuu asendit ja reguleerija korraldusi.

(2) Liikleja ei tohi raudteed ületada:
1) foori keelava tule korral, sõltumata tõkkepuu olemasolust või asendist;
2) sulguva, suletud või avaneva tõkkepuu korral, sõltumata foorituledest;
3) reguleerija keelava märguande korral;
4) viivitades.

Taaskord mitte sõnagi jalgratturist. Tõsi, kui me vaatame kes on liikleja, siis peaks jalgrattur liikleja alla käima:

 27) liikleja on isik, kes osaleb liikluses jalakäija või juhina;

Mis keelab jalgratturil sõitmise on liiklusmärk 321 “Jalgratta sõidu keeld” keelab jalgratta, mopeedi ja pisimopeedi liikluse.

Sellist märki võib kohata näiteks Tondi raudteeülekäigul. Sellemärgi korral tuleb jalgrattalt maha tulla ja raudtee ületada jalakäijana.

Aga Keila-Haapsalu maantee raudteeülekäigul sellist märki ei ole. Antud ülekäiku olen mõned korrad ületanud ja alati rattal sõites. Selline märk on nt Sauel päris mitme ülekäigu ees. Sellist märki ei ole aga Kivimäel – ülekäik1 ja ülekäik2. Google streetview vaated on päris mitu aastat vanad ja tänasel päeval võivad korrektsed märgid juba väljas olla.

Veerenni raudteeülekäigul neid märke ei ole – video artiklis. Ühest küljest öeldakse, et pead rattalt maha tulema aga teiselt poolt miski sind selleks ei kohusta, kui just korrektset liiklusmärki ei ole kasutatud. Ja ega märgi olemasolu ka veel ei aita, kui seda märki ei tunta. Torupiirded pigem võtavad tähelepanu ära ja ei takista jalgrattal raudtee ületamist. Ma ei ole kindel kas ka foorist oleks abi, sest kui vaatame tavapärast fooriga raudteeülesõitu, kus tõkkepuud ei ole, siis päris sageli sõidavad autojuhid punaste vilkuvate tulede korral raudteest üle, sest “aga rongi ju ei tule”. See võib ka jalakäijate puhul juhtuda. Võib-olla peaks lisaks foorile olema ka tõkkepuu, mis füüsiliselt takistab raudteele pääsu. Nende kallal võidakse jällegi vandaalitseda.

Ideaalne variant oleks tunnel, et samatasandilist ristumist poleks aga eks see jääb tõenäoliselt raha taha ja tõenäoliselt ei suudetaks igat viimast kui ühte ülekäiku tunnelisse viia. Samas populaarsemad ja ohtlikumad võiks küll tunnelisse viia. Raudtee ohutust üritatakse tagada ka raudtee tarastamisega, mis ohutuse seisukohast on mõstlik aga mugavuse seisukohast on tülikas, kui peab ilmatuma pika ringi tegema, et raudteed saaks ületada.

Kui mõtlen enda käitumise peale, siis näiteks Sauel ja Hiiul olen raudteed ületanud jalgratta seljas, kuigi märk seda ei luba. Tondil samas olen rattalt maha tulnud, sest seal ongi raudtee ületamine ebamugavam. Rattalt olen maha tulnud ka Järvel. Võib-olla peaks alustama sellest, et varustama kõik ülekäigud “Jalgrattaga sõidu keeld” liiklusmärgiga ja tutvustama seda märki laiemalt – nt mõnisada meetrit enne ülekäiku ja seda märki panna silt “ = jalgrattaga sõidu keeld”. Lisaks siis ka üldisem liiklusohutuse tagamine – foorid ja tõkkepuud ohtlikumatel ülekäikudel.

Mati pajatusi ja seletusi loomadest oli väga huvitav kuulata. Olles ise olnud väga palju aastaid loomaaia direktor on neid mälestusi ja kogemusi kogunenud oi-oi kui palju. Eriti vahva oli see, et paljude puuride juures piisas Mati hõikest, et loomad elavneksid või tuleksid uurima kas see on tõesti tema. Üsna kiirel kõnnakul sai alustatud jääkarude juurest, seejärel mindud kaamlite juurde ja  sealt alpinaariumisse tehes peatusi vahepealsete puuride juures.

Ja siis see hakkas… Üsna järsku algas paduvihm nii umbes 20 minutit enne kella 23 – seesama mis linnaski hiljem uputas. Viimane puur, mille juures peatusime oli vist kas hüäänide või pesukarude oma, sest peale seda liikusime kiirel sammul otsejoones põhjavärava juurde tagasi, sest kõik taevaluugid olid valla ja valget vett sõna otseses mõttes kallas taevast. Paljudes kohtades olid tekkinud pisikesed järved. Ükski loom ei pistnud oma nina enam välja. Nagu Mati Kaal ütles siis 2/3 sai nähtud ja ülejäänu jäi nägemata, sest vihm lõpetas ekskursiooni. Aga sellegipoolest oli huvitav ja no ega sellist vihmagi pole saanud ammu kogeda. Jääb tükiks ajaks meelde. Koju jõudes ei olnud seljas ühtegi kuiva riideeset…

Kaamerast mõned pildid. Sai seekord kaasa võetud oma digikaamera aga kuna sisse said suht kehvad patareid, mis eriti vastu ei pidanud siis rohkem pilte ei teinud. Vihmas ei tahtnud kaamerat “leotada” ka. Viimati sai seda kaamerat vist kasutatud rohkem kui aasta tagasi… See on see, kui hea kvaliteediga kaamera on nutitelefoni näol igapäevaselt taskus.