Igal juhul tahtsin välja tuua ühe lõigu selle kohta, kuidas Fordi tootmises Ford-T nukkvõlli kaheksa nuki ajastust automaatselt testiti.

“Nukkvõll paigaldatakse laagritele, nii et nukid tõukavad tõukurvardaid täpselt samal viisil nagu mootoris. Aga klappide avamise asemel avavad ja sulgevad tõukurvardad võlli pöörlemisel elektrilisi kontakte.  [...] Kui nuki kontuur on tööpiirkonnas liiga kõrge või liiga madal, ja vooluring sulgub valel ajal, süttib indikaatorlamp. [...] Sellise kontrolliga suudetakse tuvastada kõrvalekaldeid suurusega kaks kümnetuhandikku tolli.”

Raamat Rahva raamatu veebipoes

Loe veel sarnasel teemal:

1. Teadusrevolutsioonide struktuur Paljude inimeste jaoks pole ühist IT-l ja filosoofial. Mu...
2. Clean Code Uncle Bob, kes viimasel ajal kõvasti igal pool jutusaadetes...
3. Raamat: “Refactoring: Improving the Design of Existing Code” Mädanenud kartulilt koorides ei päästa ning maitse ei muutu. Seevastu...

Dushiseina kasutan mina üksinda või veel mõned väljavalitud, kuid lehekülje kujundust mitte, võibolla ainult siis kui ma oma telefoninumbri ära unustan. Lehekülje kujundust kasutavad minu lehe külastajad, aga suure tõenäosusega, eriti kui ma olen veel internetikauge inimene, ei tea ma millist kujundust nemad ootavad. Miks seda tehakse siis vastavalt minu soovile ja tahetakse minu kinnitust, et see on parim lahendus?

Minu üleskutse mitte ainult kujundusagentuuridele, vaid ka teistele professionaalsete teenuste ettevõtjatele on harida klienti natuke rohkem,  samuti tuleks kasvatada endale selgroog, sest hoolimata sellest, et meil ei pruugi olla kliendi valdkonna ekspertiisi, oleme eksperdid selles valdkonnas, mis vahendiga klient püüab hetkel raha teha. Tänan.

Loe veel sarnasel teemal:

1. Tarkvara meistrite manifest Juba mõnda aega on käimas liikumine “Software Craftsmanship”, mille algatajaks...
2. Tarkvara on valesti tõlgitud Niisamuti nagu mitmete teiste eesti keelsete sõnadega on ka sõnapaari...
3. Modernne tarkvara loomine III: Andmebaasi versioonimine Koodi versioonime on küllaltki elementaarne nähtus (jah, mõned tõesti ei...

Asi on nimelt selles, et inglise keelsed väljendid software – hardware ei anna absoluutselt mingit vihjet selle kohta, et üks vara oleks teisest nutikam ega ka seda, et teine vara on tööriistadega seotud.

Minu arvates on tõlkes kaduma läinud mõte, et software-i on võimalik pidevalt muuta ja edasi arendada, seevastu hardware on selline vara, mida muuta ei saa. Seega on minu ettepanek mõelda iga kord tarkvara tehes, et seda võiks, saaks ja peaks tulevikus muutma. Muidu võiks ta olla ka riistvara.

Loe veel sarnasel teemal:

1. Tarkvara meistrite manifest Juba mõnda aega on käimas liikumine “Software Craftsmanship”, mille algatajaks...
2. Modernne tarkvara loomine IV: Andmete kühveldamine Pea iga rakendus vajab andmete salvestamist, eriti nö andmepõhised rakendused....
3. Programmeerija ei ole tarkvara arendaja Paljud kasutavad sõnu “programmeerija” ja “tarkvara arendaja” suhteliselt suva järgi....

Agile dinner (Väle eine)

19.01.2010, kell 17:30. Relaxcafe – www.relaxcafe.eu
Tõmba sündmus “Agile dinner (Väle eine)” oma kalendrisse.

Teemaks on “Minu personaalne väle kogemus”. Väledusega kokku puutunud inimesed jagavad oma teadmisi teistele.

Täpsem informatsioon: http://agile.ee/display/main/Agile+dinners

Agile Saturday (Väle laupäevak)

13.02.2010, kell 9:00. Swedbank IT maja Galeriikohvik.
Tõmba sündmus “Agile Saturday (Väle laupäeval)” oma kalendrisse

”Päeva jooksul räägime kaasaegsetest tõhusatest tarkvaraarenduse metoodikatest, toimuvad avatud diskussioonid ja presentatsioonid. Esinejateks on praktikud nii Eestist kui ka välismaalt. Seminaripäeva töökeelteks on eesti ja inglise keel.”

Täpsem informatsioon: http://agile.ee/display/main/Agile+Saturday+-+13.02.2010
Registreerumine: http://agile.ee/display/main/Agile+Saturday+-+13.02.2010+-+registration+form

Mõlemal üritusel osalemine on tasuta ja oled väga oodatud.

Loe veel sarnasel teemal:

1. Avatud diskussioon “Agile estimation and planning” 10. novembril kell 17.30 – 20.00 toimub IT Kolledži aulas...
2. III Symposium on Innovative Software Technology 26. ja 27. novembril toimub Tartus kolmandat aastat järjest innovatiivse...
3. ReSharper 5 Selle aasta lõpuks peaks välja tulema ReSharper 5 Visual Studio...

	Head First Software Development Dan Pilone, Russ Miles
	Head First Design Patterns Elisabeth Freeman, Eric Freeman, Bert Bates, Kathy Sierra
	Head First Object-Oriented Analysis and Design Brett D. McLaughlin, Gary Pollice, Dave West

Loe veel sarnasel teemal:

1. Raamatukogu täieneb Hea meel teile teada anda, et raamatukokku täieneb veidi. Omapoolse...
2. Kaizen raamatukogu on avatud Valisime välja hunniku põnevat tarkvaraarenduse alast kirjandust ning koondasime selle...
3. III Symposium on Innovative Software Technology 26. ja 27. novembril toimub Tartus kolmandat aastat järjest innovatiivse...

Paljudel kordadel kui vea kirja paneme, on rakendame ka mehhanisme, et olukorda taastada kasutaja jaoks. Seetõttu ei tohiks meid väga huvitada need veateated. Ise pole sattunud väga logisid lugema, võib-olla on see algaja õnn vms. Põhimõtteliselt peaksime kirja panema need juhtumid, mida me ei oota, mitte need, mis on vuugitäiteks. Näiteks kui proovime minna lehele ASP.NET MVC rakenduses, mille kontrollerit ei leita, siis võime saada küllaltki tüüpilise vea. Kas kellegi viga viitamisel peaks tootma meie logi? Arvatavasti oleks piisavalt kena näidata kasutajale kurba sõnumit, et seda lehte pole ja lõpetada sellega.

Teine probleem vigade logimisel on see, et need on juba tekkinud ning me ei teinud midagi selleks, et neid ennetada. Huvitav kontseptsioon oleks panna rakendus blogima. Selle realiseerimiseks tuleks valmistada rakendusele vastav diagnostika. Näiteks iga tunni aja tagant proovib kõik vajalikud ühendused üle ning mõne puudumisel annab teada ilusasti ajaveebi kandena (ühenduse puudumine ei tähenda, et rakendus peaks koheselt käpuli olema, vaid kogub lokaalselt tegevusi ja näitab kasutajatele infot cachest). Kui seda veidi lihtsamaks teha, siis see võiks ka siutsuda ehk luua Twitteri anloog.

Praegu näen kahte lähenemisviisi: logida etteaimamatud vead või üritada diagnoosida, millised probleemid võiksid tekkida ja teavitada seda eelnevalt. Viimase puhul pole veel mingit üldist lahendust näinud, kuid see võib olla koht, kus saab enda ideedel voolata lasta. Esimese puhul saab kenasti kasutada ära raamistikke, mida leidub hulgaliselt Log4Net, NLog, Log4J, Log4R. Ega selle kohta väga midagi rääkida polegi, sest tegemist oleks peamiselt ühe klassiga, millel on paar meetodit.

Kohati tundub, et logimisel polegi eriti mõtet. Näiteks NHibernate võib kirjutada tapeedirullegi täis, kuid reaalset kasu sellest pole. Pigem enne rakenduse avalikkuseni viimist tasuks käia näiteks NHProfileriga üle ja parandada vead. Kui suuremaid probleeme peaks tekkima rakenduse töötamisel, siis võib tekkida tunne, et päringuid eelnevalt ei testitud.

Seega olen seisukohal, et logimine on millegi tegemata jätmine: keskkonna eelduste kontrollimine, testimine, vigade töötlemine vms. Kui keegi leiab häid vastuargumente, siis olen avatud kuulama neid.

Loe veel sarnasel teemal:

1. Modernne tarkvara loomine VI: Uuendused võluväel Tarkvara arendamine on pidev tegevus; pidevalt ilmuvad uuendused ja vigade...
2. Modernne tarkvara loomine IV: Andmete kühveldamine Pea iga rakendus vajab andmete salvestamist, eriti nö andmepõhised rakendused....
3. Modernne tarkvara loomine V: Mitu kasutajakontot sul on? Väga lihtne küsimus teile: mitu kasutajakontot sul kokku on? Ma...

Ühes artiklis jäi mulle huvitav seisukoht meelde: ettevõtted ei pea motiveerima enda töötajaid, vaid nad ei tohi seda ära võtta. Seetõttu töövestlusel tasub vastu küsida, et mida nad teevad, et sult seda ära võtta. Esmapilgul tundub see veidi jabur, kuid võib-olla veenab teid ettekanne “Väledate metoodikate mõõdikutest”.

Kui alustame mingi hobiga, siis me teeme seda selle enda pärast. Meil on kirg mingi tegevuse vastu, kuid seda on võimalik lõhestada ning nii juhtub tavaliselt kui hobist saab meie töö, aastate pärast juba vaikselt vihkame seda. Siit väike soovitus: ära tee enda hobist tööd.

Meie kirg on tegelikult sisemine motivatsioon ja me ei vaja rohkemat, et tööd edasi teha. Tööl soovitakse meid tihti motiveerida veelgi, näiteks rahaga (see on esimene viis, mida kaalutakse). Mõte pole küll paha, kuid see hakkab lõhkuma sisemist motivatsiooni ja lõpuks see asendub sellega. Pärast seda ongi vaja pidevalt palganumbrit tõsta, kui rahulolematus näos vastu vaatab.

Ühes ettevõttes motiveeriti mind sellega, et kõik raamatud, mis tellitud sai, olid kohale saabudes mu laual. Kui raamatute vastu suur armastus on, siis lihtsalt tekkib hea tunne esimese asjana neid näha tööle jõudes.

Ettekandeski oli huvitavaid näiteid, kuidas on võimalik lapsi motiveerimisega millestki eemalduma panna (näiteks joonistamisest). Parimaid muidugi oli see, et sellega võime üldse inimese halvasti või hoolimatult tööle panna ehk kvaliteet kannatab selle all.

Tundub, et motiveerimisest kõrgem on hoolitsemine. Ülimõnus on hommikust õhtuni tarkvara luua ja sa ei pea toolil nihelema ja on olemas piisavalt ekraanipinda ning vajadusel ka raamatukogu, kust tarkust ammutada. Lisaks vahel toob projektijuht kohvi ja küsib kas on mingeid takistusi tekkinud. See on muidugi praegu arendaja seisukohalt võetud (või siis enda). Üldiselt tuleb silmas pidada seda, mida inimene oluliseks peab ning võimaldada selle tegemine võimalikult lihtsaks. Nii on hommikul hea meel tööle jalutada.

Järjekordne hea näide, kuidas on võimalik motivatsiooni lõhkuda, oli, kui meeskond lähenes tähtajale ning tehti ületunde. Kellelgi selle vastu midagi polnud, sest neil oli eesmärk sellel kuupäeval tarkvara kliendile anda. Projektijuhile mainisid äriinimesed, et kui nad edukalt selle teevad, siis tuleb parima kasumiga kvartal ning ta peaks seda mainima ka meeskonnale. Pärast selle tegemist pakkisid nad asjad kokku ja suundusid hoopis koju töö tegemise asemel. Mida siin valesti siis tehti? Meeskonnale anti uus eesmärk, mis polnud nende jaoks absoluutselt oluline ja tekitas halva tunde äriinimeste suhtumisest neisse. Poleks seda öeldud oleks mõlemad eesmärgid saavutatud.

Jõuame lõpuks ka mõõdikute juurde. Sellega on lihtne – kasutada tuleb neid info saamiseks ja võimalikult anonüümselt ning nende põhjal ei tohiks tasusid määrata. Tasude määramise puhul mõnest mõõdikust tekitab olukorra, kus optimeeritakse selle järgi ning allakäik on kiire tulema.

Kuidas teid on motiveeritud ja milliseid te ise näha sooviksite enda puhul? (võiksin teile mingit tasu pakkuda kommentaaride eest, kuid see oleks vist väär)

Loe veel sarnasel teemal:

1. Modernne tarkvara loomine V: Mitu kasutajakontot sul on? Väga lihtne küsimus teile: mitu kasutajakontot sul kokku on? Ma...
2. Analüütikutest Thomas Kuhn’i raamatut “Teadusrevolutsioonide struktuur” lugedes kerkis esile paar paralleeli....
3. xDUF Esimese GeekDinneri teemaks oli xDUF ehk Big Design Up Front...

Selle versiooni suuremad edasiminekud on veebi arendamise osas. Nüüd on võimalik MVC ja tavalise ASP.NET-i peal genereerida vajaminevat koodi ja kiirelt parandada vigasid. Lisaks on seal osas ka navigeerimist paremaks tehtud. Veebiarendus hakkab ka nüüd R#5 jaoks olema esmaklassiline kodanik.

Märkimisväärne uuendus on ka koodi analüüsis – võimalik on otsida koodi struktuurilisi/mustrilisi vigasid ehk halbu lõhnu. See on suurepärane töövahend meeskonna koodi ühtlustamise osas ning uute koolitamisel.

Kui Visual Studio 2010 oskab kenasid UML diagramme luua, siis R#5 seevastu näitab lihtsamalt, kuidas väärtused või meetodi väljakutsed aset leiavad. See kiirendab oluliselt koodist arusaamist (juhul kui pole üks suur kauss spagette).

Väiksemate väärtuste hulka võiksid kuuluda koodiviited (bookmark) ja ka NUniti integratsioon. Rohkemat infot leiate R# uuenduste nimekirjast.

Kellel suurem huvi koodi kirjutamise produktiivsuse tõstmise katsetamiseks on, võiksid heita ka pilgu peale Telerik JustCodeile, kuigi sellel on vähem võimalusi. Oleks tore ka kuulda, mis teile uues R# meele järgi on ja mis puudujääke on.

Loe veel sarnasel teemal:

1. ReSharper 4 Viimase kuu olen kasutanud R# 4 öiseid versioone (nightly build),...
2. Töö kiirendamine ReSharper’i ja klaviatuuriga Paljude arendajate jaoks on pärast Re# kasutamist võimatu kasutada Visual...
3. Visual Studio 2010 Täna teatas Microsoft, et järgmine Visual Studio versioon on 2010...

Peamiselt on meil vaja uus kood kokku kompileerida, lisada talle uus versiooni number, andmebaasi skeem uuendada ja andmete kohandada. Väga palju polegi. Automatiseerimiseks sobivad lihtsad skriptid: kõige algupärasem variant oleks teha konsooli skript, kuid selleks peame väga hästi tundma iga kasutatava rakenduse parameetrite süntaksit.

Java maailmast on tuntud võlujoogid Ant, Maven ning Ruby tulekuga Raven ja Buildr. Ant oli esimesi selliseid, millega kokku puutusin ning üleminekul .NET-i peale oli loomulik valik NAnt. Nüüdseks on alternatiive tekkinud MSBuild-i ja PSake (PowerShell) näol. Siiski on mind väga kütkestanud Ruby keelelised võimalused ning Rake-i kasutamine .NET asjade jaoks ei ole probleemne.

Nende kõigi eesmärgiks on luua skript, mis pakendab rakenduse kenasti kokku ühe nupu vajutusega. Kuna olen veidi väsinud XML-ist, siis liigun vaikselt Rake poole. Varajasemalt sai kirjutatud, miks see mulle nii väga meeldib ning vastava skripti võite leida GitHubist ja vajamineva koodi sellest kataloogist. See ei ole seal täiuslik, vaid eksperiment, mida tuleks edasi viia. Kellel on huvi mind selles vallas aida, siis andke teada.

Lisaks eelnevale rakenduse pakendamisel on tihti suur soov näha, kas testid läbivad ning analüüsida koodi kvaliteeti. Välistatud pole ka API dokumenteerimine. Kui nii palju tööd on juba tehtud, siis poleks enam keeruline pideva integratsiooni server seadistada ning veelgi rohkem kasu lõigata. Vastavaid servereid on palju: CruiseControl.NET (uued mallid 1.5 CTP jaoks leiate GitHub-ist), CruiseControl, Hudson, PHPUnderControl, TeamCity…

Kogemusest soovitan kohe algusest peale hoida keskkonna poolsed seaded eraldi kohas ning neid vastavalt ka sisse laadida. Teine hea soovitus on jagada skriptid loogilisteks tükkideks, sest nii on võimalik vastavad skriptid teha lihtsamini uuestikasutatavateks. Suure tõenäosusega loome rohkem kui ühe veebipõhise vms rakenduse. Ajapikku on mul tekkinud NAnti skriptid, mida saab suhteliselt lihtsalt ümber majandada ning neid võite leida järgnevast GitHub-i kataloogist. See võib lihtsustada nii mõnegi tööriistaga sidumise. Kui kellelgi veel sarnaseid skripte kuskil peidus on, siis oleks tore, kui avaldaksite need.

Väärtuslikku lisa võib leida Paul Duvalli, Steve Matyase ja Andrew Gloveri raamatust “Continuous Integration: Improving Software Quality and Reducing Risk”. See raamat räägib kogu protsessi elementidest küllaltki detailselt.

Kui kõik vajalik on seadistatud, siis tuleb hoiduda järgneva tigeda grupeeringu eest: Phyllis, Agnes ja Gladys. Ühe nupu vajutusega rakenduse pakendamine ja paigaldamine hoiab kõvasti aega kokku ja on stressivabam. Tasub vähemalt proovimist.

Loe veel sarnasel teemal:

1. Modernne tarkvara loomine VII: Logimine või blogimine? Küllaltki tüüpiliseks peetakse rakenduse vigade logimist. Proovitakse kasutada Aspect Oriented...
2. Modernne tarkvara loomine IV: Andmete kühveldamine Pea iga rakendus vajab andmete salvestamist, eriti nö andmepõhised rakendused....
3. Modernne tarkvara loomine V: Mitu kasutajakontot sul on? Väga lihtne küsimus teile: mitu kasutajakontot sul kokku on? Ma...

JQuery oma sai kiirelt üle vaadatud ja tundus piisavalt asjalik algajale. Alternatiiv oleks vaadata ka Lynda.com-i jQuery Essential Training seeria läbi, mis on kahjuks tasuline või lugeda dokumentatsiooni. Viimane võimalus ei näita milliste probleemide otsa võib sattuda. Peale jQuery enda õppimise leidus seal ka kasulikke viiteid nagu www.html-ipsum.com, kust saab HTML täidist võtta katsetamiseks.

Kuna regulaaravaldised on küllaltki võimsad ja nendest esmapilgul aru saada pole kõige lihtsam. Selleks on kasulik vaadata viieosaline videoseeria läbi. Sealgi leidus huvitav viide regulaaravaldiste katsetamiseks: www.gsikinner.com/RegExr/ , millest on olemas ka allalaetav versioon.

Meeldivat õppimist!

Loe veel sarnasel teemal:

1. ReSharper 5 Selle aasta lõpuks peaks välja tulema ReSharper 5 Visual Studio...
2. Visual Studio 2010 Täna teatas Microsoft, et järgmine Visual Studio versioon on 2010...
3. Teadusrevolutsioonide struktuur Paljude inimeste jaoks pole ühist IT-l ja filosoofial. Mu...