Seda pead ise otsustama. Eriti oluline on sellest aru saada tänases hullude päevade ja cherry-chilli-diilide maailmas, sest enamasti pole parim klient see, kes tahab turult alati seda kõige odavamat porgandit osta.

Kui oled otsusele jõudnud, on oluline suunata oma energia sellele, et Sinu parimad kliendid saaksid ka parima võimaliku toote või teenuse osaliseks. Rahulolev võtmeklient on ka Sinu kõige parem turundaja, kasvatades Sinu pangakontot sedasi nii otseselt kui kaudselt.

Kuidas oma kõige paremat klienti teenindada?

Ära peta sulle pandud usaldust. Usalduskrediit on kõige väärtuslikum taastumatu loodusvara mistahes suhetes, olgu need kas ärilised või sotsiaalsed. Pea meeles, et 5% rohkem pingutust annab 50% parema tulemuse. Go the extra mile. Kui neid põhimõtteid järgid, on ülejäänu juba delo tehniki.

Minu kõige parem klient

Arutluses hää kolleegiga saabus selgus – digimaailmas on hea klient see, kellega on igapäevane koostöö usalduslik ja fun. Tööl on palju parem tulemus kui osapoolte silmad säravad ning jätkub nii raha, tööd kui rõõmu. Koostöö sellise kliendiga püsib nii heas kui halvas. Lahku ei minda ei siis, kui kliendi eelarves digitaalmaailma eraldatavad rahapatakad õhemaks juhtuvad jääma või kui mõni eksperimentaalsem projekt päris sellist tulemust ei anna, nagu loodeti.

Selline klient on ka sinu kõige parem soovitaja. Soovitus rahulolevalt kliendilt on parem mistahes reklaamist klantspinnal.

Milline klient sa ise oled?

Digitaalse maailma töötegijate õudusunenägudes kangastuv saatan kliendi nahas ei maksa kunagi õigeaegselt arveid ning produtseerib järjepidevat lisatööd ja peavalu, mis on kaunistatud sildiga „Ainult viimane väike muudatus™“. Sellel kliendil on alati kiire siis, kui temal on midagi tarvis. Olukorras, kus klient ise peab midagi tegema, võib näha relatiivsusteooria kõige ehedamat rakendumist – aegruum moondub risti vastupidiseks ning sinu lubatud tähtaegade täitmiseks vajalikud materjalid ähvardavad igavikku tilpnema jääda.

Tunnete äratundmisrõõmu, digigenossed? Huvitav, kas need, kelle argipäevas selliseid olukordi esineb, suudavad teistes valdkondades ise teenusetarbijana vastutustundikumad ning mõistvamad olla? Ise püüan teemade puhul, kus tunnen end diletandina, piisavalt usaldust ning avatust üles näidata, et mitte sooritada koostööpartneri närvirakkude massimõrva.

Viimase inspiratsiooniotsingu käigus tekkis tahtmine jagada neid näiteid (kliki logol, et suuremalt näha):

Paar näidet siinkohal ka viimastest meie juures valminud logodest.

Laste ahistamises kahtlustatava endise skaudijuhi ja hingekarjase Toomas Maarandi juhtum tõi taas päevakorda karistusregistri avalikustamise küsimuse ning selgus, et taustakontrolli paberi saab tuua vaid inimene ise.

Tõnis Lukas ütles valitsuse pressikonverentsil, et tausta on võimalik uurida. “Kui kellelgi on huvi noortejuhi või haridusjuhi tausta osas, saab seda küsida siseministeeriumist või haridusministeeriumist,” täpsustas ta.
Ta lisas, et personaalseid andmeid küsimuste peale ei anta, küll aga öeldakse, kas inimese taust on puhas või mitte. “Info saamises on rohkem võimalusi, kui mõnel juhul on kasutatud.”

Järgmine pealkiri jäi silma, et Lennuameti lennundusjulgestuse osakonna juhi Anti Puutsa sõnul on tegemist ennetava julgestusmeetmega sisemiste riskide maandamiseks. “Taustakontrolli nõue puudutab eelkõige isikuid, kellele antakse volitus julgestuse seisukohalt tundlikel aladel iseseisvalt liikuda või kohaldada teatavaid julgestusmeetmeid.”

Siis veel väga konkreetne lugu , et 40% IT-ettevõtetest vaatab tööle kandideerijate profiile sotsiaalmeedia kanalites nagu Facebook ja LinkedIn, selgus üleeuroopalisest uuringust. Siia saab veel lisada lugusid laenuandjatest asutuste mured seoses klientide taustadega, tehingud äripartneritega, lapsehoidjad sinu enda koju ja ehitaja,kes tuleb sulle koju remonti tegema.

Kahjuks näitab reaalne elu, et taustauuringud jäävad siiski tavainimesele tagantjärgi tarkuseks. Kõik selgub pärast kui pahandus on juba juhtunud . Internetis kolades leiab siiski palju näpunäiteid ja artikleid selle kohta, millele peaks inimene tähelepanu pöörama, et mitte sattuda petiste, ahistajate jms kontingendi ohvriks.

Mõned mõtted, kuidas puhtalt jamadest kõrvale ujuda:

• Googelda iseennast ja leides viiteid enda kohta, ürita neid teadlikult vähendada, korista netist enda isiklikud fotod, mis ilma selge põhjuseta seal ripuvad, eriti kompromiteerida võivad.
• Uue töötaja taustauuring eelnevatest töökohtadest. Kindlasti küsitle ka kedagi firmast,kes polnud konkreetselt kandidaadi ankeedis soovitajana märgitud, saad kindlasti objektiivsemat infot.
• Kas see mida inimene endast kirjutab erinevates võrgustikes, on tema fantaasia või reaalsus?
• Google otsing viskab alati 10 ja rohkem lehekülge ning esimesed 2 võivad olla ilusad, aga jamad hoopis 10-l lehel.
• Esinemised valenime all, sa suhtled kellegiga ja loed kellegi kohta, kes pole üldse sinu poolt otsitud objekt.
• Millega isik tegeleb vabal ajal, tema kontaktid ja nn sõbrad sotsiaalvõrgustikes ja mida kirjutatakse omavahek avalikult. Pole sellest palju aega möödas kui ühe suurpanga tellerid Orkutis üksteise lehtedel avalikult leti ees seisvat klienti kommenteerisid ja mõnitasid… osavad ajakirjanikud noppisid need pärlid aga ülesse.

Soovituslikud avalikud Online-kanalid:

• Äriregister ja EVK (www.ariregister.rik.ee; www.e-register.ee)
• Kinnistusraamat ( www.kinnistusraamat.rik.ee)
• Krediidiinfo (www.krediidiinfo.ee)
• Ametlikud Teadaanded (www.ametlikudteadaanded.ee)
• Kohtulahendite otsingud (www.nc.ee; www.kohus.ee/kohtulahendid/index.aspx)

Meie kõigi elud keerlevad erinevate elektrooniliste kalendrite ja märkmikute ümber – nõnda on mälu ise jäänud teisejärgulisele kohale. Kahjuks ei aita tehnilised abivahendid näotute hetkede korral, kus meie vastas seisab rõõsa ja juttu vadistav inimeseloom, kelle kodanikunimi meile kuidagi meelde ei tule. Õnneks on mälu kasutamist võimalik treenida.

Käisime meiegi mälukoolitusel ja tutvusime lähemalt meeldejätmise protsessi erinevate nüansside ja etappidega, mida jagaks hea meelega lühidalt ka teiega.

1. Pane tähele!

Keskendumine peaks olema eesmärgipõhine. Ehk siis mõtesta peas lahti, MIKS sa antud fakti või inimese peaks meelde jätma. Seejärel ürita blokeerida kõik välised ja sisemised ärritajad(taustal kõlavast raadiost konstantselt lobiseva kolleegini) ja keskendu. Enamasti ei jää asjad meelde, kuna jagame pidevalt oma tähelepanu või teeme asju täiesti automaatselt ja mõtleme samas millelegi muule. Ka näod ja nimed seostuvad omavahel seda halvemini, mida igapäevasem uute inimestega kohtumine ja kätlemine meie jaoks on.

2. Õpi seostama!

Nüüd, kus me oleme tähele pannud ja vajaliku osa infost omandanud, on meil vaja see talletada. Selleks on vaja teada, et inimene samastab asja või objekti enda jaoks mitte sellega, mis ta on, vaid sellega, millega ta seda seostab. Juhul kui meil objektiga automaatset seost ei teki, tuleb meil see seos luua. Siin tulebki mängu kujutlusvõime, mis võimaldab meil lihtsalt luua meeldejäävaid kujundeid ja olukordi. Mida naeruvääsem või liialdatud on loodud kujund, seda paremini see meile meelde jääb ja hiljem antud objektiga seostub. Tulles tagasi poenimekirja näite juurde, võimegi apelsine ostma minnes kujutada neid ette suurte põrkavate pallidena, mida saab ilusti koju veeretada. Selliste kunstlike seoste abil on hea meelde jätta üksikuid asju või nimesid – pikkade kõnede ja nimekirjade meeldejätmiseks on tegelikult olemas üks seoseid hõlmav vahva meetod, mille juurde tulen järgmisel nädalal tagasi.

3. Kasuta salvestatud infot!

Kordamine on tõepoolest tarkuse ema – selleks, et vast omandatud info mälus säiliks, tuleb see kohe üle korrata. Mida rohkem aega möödub, seda harvem on vaja saadud info uuesti üle vaadata, selleks et see täielikult salvestuks. Samuti on korrata vaja seda vähem, mida isiklikuma ja põnevama seose me enda jaoks loonud oleme.

Kui Sul on kõrini post-it paberite kuhjadest oma laual või hakkas asi lihtsalt huvitama, siis vaata siit lisa: http://kiirlugemine.ee/memory/