Minu raha

I'm not interested in money. I just want to be wonderful.

noreply@blogger.com (Brooke Logan) — Fri, 11 Dec 2009 10:48:00 +0000

Ma ei taha enam kirjutada rahast ja finantsidest.

Ärge saage minust valesti aru... ma ei ole muutunud, ma ei ole saanud rikkaks ega jäänud oluliselt vaesemaks, samuti ei ole mul tulud-kulud perfektselt käpa all ega ei ole ma hakanud Jehoova tunnistajaks vms...

Asi on hoopis selles, et aastake hakkab täis saama ja see teema on end (blogimise perspetiivist vaadatuna) minu jaoks ammendanud.

Väga t6enäoline, et alustan peagi uut blogi m6nel paeluval teemal.

K6ik, mida ma tahan öelda selle blogiga ja üleüldse on:

"I'm not interested in money. I just want to be wonderful."

(Marilyn Monroe)

Bye bye!

Sinu Brooke L.

J6ulueelne korilus

noreply@blogger.com (Brooke Logan) — Tue, 01 Dec 2009 11:09:00 +0000

J6ulud on aina lähenemas ja üha enam on näha

linnapildis poodlevaid inimesi, kes justkui meie esiemadele kunagi omane oli, korjavad saaki ehk tegelevad korilusega. Naljakas on aga see, et j6ulude eel hakkavad korilusega tegelema mitte vaid naised, kellele see tegevus pakub hingelist ja kehalist rahulolutunnet, vaid ka mehed, kes seda (vähemalt loodusseadustele tuginedes) vastumeelest teevad. Vaadates seda meeleheitlikku traavimist kaubamaja ustest sisse-välja, hakkab paratamatult kahju meestest, kel käes nimekirjad, kellele vaja veel muretseda kohustuslikus korras mingi nänn.

(pilt: Mazeofthoughts)

Mulle meeldib väga kingitusi saada, aga selliseid, mis tulevad südamest, mille pärast ei ole keegi pidanud nimekirjas tegema ristikese, et "jumal tänatud, see mure on lahendatud!".

Ajad, mil igasugune nänn ka täiskasvanud inimesel silmad särama l6i on 6nneks möödas ja v6ime ju konsentreeruda sellele olulisele ja 6ilsale, mis tuleb südamest (lastega on muidugi teine lugu)

Seega, tehke vähem kingitusi ja suunake selleks minev energia 6igesse kohta! Usun, et l6pptulemus on seda väärt :)

Raha väärtustajate tüübid

noreply@blogger.com (Brooke Logan) — Sun, 15 Nov 2009 08:40:00 +0000

Mis puutub minu isiklike rahaaasjade ehk personal finance temaatikasse, millest käesolev blogi peaks rääkima, siis olgu öeldud (peale pikka pausi blogimisel), et ma olen üsna vale inimene sellel teemal s6na v6tma.

Aga just see asjaolu teebki blogimise sel teemal minu jaoks p6nevaks ja väljakutsuvaks. Ütleme nii, et see on väljakutse, millega seisan silmitsi iga päev ja see blogi peaks olema väike peegeldus selle väljakutsega toime tulemisest - kuigi ebaregulaarne ja arvukate k6rvalep6igetega.

Tundsin vajadust peale nii pikka blogimise pausi veelkord oma blogi pointi veidi selgitada...

(pilt: martiniart.com)

Praegune elufaas on minu jaoks igas m6ttes üks challenge, mitte ainult finantsilises vaid ka emotsionaalses - 6igemini sotsiaalses m6ttes. Lühidalt: elan üshiskonnas, mis on nii "mitte mina" ja üritan sellest siiski kasu l6igata... samal ajal iseendaks jääda ja samas aktsepteeritud saada. See on kestnud nüüdseks juba 2 aastat ja v6in uhkusega öelda, et "I have survived" ja (vähemalt enda silmis) jäänud iseendaks.

Siiski leian, et igavesti see kesta ei saa! Tahaksin olla osa ühiskonnast, mille sisse saaksin sulanduda nagu v6i hommikusse kuuma kaerahelbe pudru sisse, mitte nagu v6i külma kaerahelbe pudrusse (paremat v6rdlust ei löönud hetkel pähe).

Kiire elutempo k6rvalt taban end tihti m6tisklemas sellistel teemadel, ning minu m6tiskluste tulemus ongi siin...

Kui me räägime sellest, mis meile meeldib/ei meeldi, kuidas me tahaksime oma elu elada/ja kuidas mitte - on need statemendid seotud alati ka finantsidega.

Kuigi ma ei defineeri elu läbi raha, siis tuleb t6deda, et erinevad ellusuhtumised, erinevad väärtushinnagud ja ootused elule siiski alati on seotud ka suhtumisega rahasse. Siin järjekordne katse inimesi liigitada (mulle meeldib liigitada ja stereotüübitada, kui te tähele pannud olete):

Tüüp A: Raha on tähtis selleks, et elada hästi ehk et elu oleks Dolce vita! Tuleviku suhtes erilisi finantsplaane pole.
Tüüp B: Raha on tähtis selleks, et elada kindlustundega sh säästa ootamatusteks. Säästmine v6ib olla lausa elu eesmärk ise, kulutamine dolce vita´le on tabu.
Tüüp C: Raha on tähtis selleks, et kuidagi ära elada. Inimsuhteid raha ei m6juta ja kindlustunnet ei too raha niikunii, seega on raha üsna ebaoluline.
Tüüp D: Terve elu keerleb ümber raha. Tänu rahale ollakse see, kes ollakse: positsioon, kinnis- ja vallasvara ja sellest lähtuvalt inimsuhted.

Eks lugeja saab muidugi aru, et need on minu peakseses genereeritud väga selgelt piiritletud tüübid, milliseid puhtal kujul just eriti sageli ette ei tule. Kuid siiski (nagu see oli temperamenditüüpide 4-s kastikes), kaldub inimene enamjaolt ühte tüüpi esindama.

Nüüd siis v6ite umbes arvata, kui l6bus on viibida tüübil A pikema ajaperioodi vältel ühiskonnas, milles valdav osa isendeid esindavad tüüpi B :) This is challenging ning vahel isegi frustrating :D, aga nagu ütleb vanas6na...mis ei tapa teeb tugevaks!

Teen siia veel väikese täienduse: nimelt siin, kus ma praegu elan, jaguneb ühiskond laias laastus tüüpide B ("vaene, aga seksikas" nagu meie linna slogangi ütleb) ja C vahel kahte lehte. Sagedasti esineb ka kombinatsiooni B/C. St. mingi hetk avastab C (näiteks kui hakkab peret looma, mis tal varem plaanis ei olnud), et ainult 6hust ja armastusest ikka ära ei ela ja hakkab vaatama, kuidas mustadeks päevadeks raha k6rvale panna ...aeglaselt aga visalt.

Minu jaoks isiklikult on tüüp B puhtal kujul siiski k6ige hirmuäratavam.

Tegelikult on esindatud loomulikult k6ik tüübid nii suures populatsioonis, aga t6enäosus kohata tüüpi A on harv ja tüüpi D veel harvem...

Samas on igasugused silmitsi seismised "erinevaga" suurepärane v6imalus iseennast paremini positsioneerida ning saada kinnitust sellele, kes ma olen ja kes ma ei ole! Lisaks on ju teada, et alati on ju k6ige suuremad 6ppetunnid need, millised saame v66ralt, tundmatult ja ka vaenlaselt. Seett6ttu olen ainult tänulik selle 6ppetunni eest!

Ja hea uudis on see, et varsti varsti see muutub!

;)

Rahakool

noreply@blogger.com (Brooke Logan) — Sun, 01 Nov 2009 18:58:00 +0000

Peale meeletult pikka pausi blogimisel, on mul kallid lugejad (,kes aeg-ajalt veel kiikavad mu vanu postitusi, thanks!!!) üks soovitus:

Rahakool on täpselt see, mida majanduskriisi aegselt-järgselt Eesti inimesed vajada v6iksid.

Kodumaine väga hea alternatiiv paljudele välismaistele praktilist finantsn6u jagavatele ja eelarvetarkvara pakkuvatele interneti platvormidele.

PS. I´ll be back...soon ;)

Soovitus lugejaile!

noreply@blogger.com (Brooke Logan) — Sat, 22 Aug 2009 08:34:00 +0000

Ühe minu lemmikblogija Megan´i blogi Charade - The Fabulous Lifestyle on a Student Budget - sai just 1 aastaseks, mille puhul Megan jagab uskumatus koguses ja uskumatult lahedaid kingitusi. Happy B-day Charade! Selle puhul minu lugejaile siin viide ja soe soovitus tema v6rratule blogile:

Charade on juskui kokteil isikupärast, unistustest, reaalsusest, tunnetest ja kuigi tegemist on ka personal finance blogiga, nagu pealkirigi juba ütleb, on selles tegelikult so much more!

Selles blogis kahtlemata ON midagi erilist, kuid mis see on? ... uuri välja ;)

Surma ja makse me kahjuks ei saa vältida...

noreply@blogger.com (Brooke Logan) — Thu, 23 Jul 2009 08:47:00 +0000

Kui palju makse maksab ameeriklane ja millises proportsioonis on need erinevate eluvaldkondadega. Uuri lähemalt järele Mint.com poolt avaldatud interaktiivsest visualiseeringust, mis olevat otse Obama kabinetist saadud info põhjal koostatud... "The data is straight from the president’s 2010 budget request and will be debated, amended, and approved by Congress to begin the fiscal year..."

For more personal finance images visit Mint.com's Financial Blog

Krediitkaardi põrgu vs krediitkaardi taevas

noreply@blogger.com (Brooke Logan) — Tue, 21 Jul 2009 08:01:00 +0000

Siin on paar humoorikat ja õpetlikku visualiseeringut Mint.com poolt:

The Descent Into Credit card Dept

ning selle täiendatud jätk
Reaching Credit Card Nirvana

Minu isklik näide elust:
Alles hiljuti sain kinnitust paljudele kuuldud lugudele sellest, kui "jultunud" võivad olla krediitkaardi pakkujad. Nimelt on mul olnud juba aastaid põhimõte omada vaid 1 krediitkaarti, ja seda vaid toiminguteks, kus aktsepteeritakse vaid krediit- ja mitte (Euroopa) deebetkaarti nagu autorent, USA-s poes maksmine jms. OK, pean tunnistama, et maksan sellega ka oma internetis tehtavate ostude eest, mida ikka-jälle ette tuleb.
Umbes paar kuud tagasi sain postkasti kirja oma ühe pangakaardi haldajalt, et nad mind kui "lojaalset klienti" nüüdsest "õnnistavad" sellega, et saan sama kaardi eest end ka miinusesse maksta ehk teisisõnu muutus minu seni deebetkaart järsku krediitkaardiks ilma, et ma oleksin selleks soovi avaldanud.

Kuna otseselt see ju minult tükki küljest ei võta, et ma saaksin "teoreetiliselt" ka end selle teise kaardiga miinusesse laenata, siis ei hakanud ma ka suurt lamenti lööma, eriti veel kui mõelda, et "elus võib kõike ette tulla ja las siis olla igaks-juhuks veel üks potensiaalse krediidi allikas lisaks". Kuigi tegelikult olen ma ju nüüd enda tahtmata 2 krediitkaardi omanik!

Komöödia "Confessions of a Shopaholic"

noreply@blogger.com (Brooke Logan) — Wed, 17 Jun 2009 20:46:00 +0000

Eile siis l6puks komöödiat "Confessions of a Shopaholic" vaadates, meenus mulle viimaks ka minu blogi, kelle eest ma pole eriti hoolitsenud ajanappuse t6ttu.

M6tted, mis tekkisid seoses filmiga:
(pilt: FabSugar.com)

Olles ennem kuulanud Sophie Kinsella raamatut "Shopaholic Takes Manhattan" oma iPodist, mille ainetel see film valmis, oli kahjuks muidugi mingisugune ootus v6i ettekujutus tekkinud, kasv6i millised näevad välja tegelaskujud jne. Kusjuures see on täielik juhus, et ma m6ne filmi ainesena kasutatud raamatud tegelikult ka olen lugenud/kuulanud (pigem kuulanud), kuna MA EI LOE RAAMATUID ja veel vähem fiktsiooni v6i säärast girlie roosamannat (vaatan aga suurima hea meelega igasugust roosamannat). Mul oli tol hetkel lihtsalt vaja kuulata inglise keelt, kuna kartsin, et see hääbub mul mitte üldse kuulates/praktiseerides ning siis sattusingi sellise kerge meelelahutuse otsa, mille teema tundus ka suhteliselt huvitav (shopaholic), olgugi et fiktsioon.
Peategelane Rebecca (Isla Fisher) oli visuaalselt üliarmas ja see ilmselt lubas vaatajal ka leppida kogu selle sigadusega mida ta kokku keeras. Raamatu versioonis ei kujutlenud ma teda nii armsakesena, seet6ttu oli mul temast ka vähem kahju, kui filmi vaadates.
Loomulikult oli kogu film otsast l6puni puht-ameerikalik klishee, kuid selline oli taotlus.
Positiivsuse pomm ja süüdimatuse v6idukäik - kuidagi tekkis filmi vaadates tunne, et paarkümmend tuhat dollarit krediitkaardi v6lga omada ja seda k6ike, kuna kapp on täis disainerir6ivaid ja kingi, ei olegi nii suur patt. Pealegi kui krediidi väljan6udja on kole ja paha onu, kelle eest kaitseb sind isegi su tööandja. Hiljem filmis sai see kuri onu muidugi oma "teenitud palga", ja kui küsite mille eest, siis - kuna ta tegi oma tööd.
Tore, kui on olemas issi, kellel on olemas Plan-B, kui tütreke on v6lu(loe:krediit)kaarte ehk v66rast raha räigelt kuritarvitanud.
Tore oli kuulda, kuidas filmis räägiti (kohmakalt, aga siiski räägiti) soome keelt ning kuidas soomlastel oli väga "eriline" roll stsenaariumis :))
Muidugi ei saanud ma üle ega ümber Rebecca m6ttelaiskusest ja hingetühjusest, kuna ajakirjanikuna ta google'das teemasid, et varastada lugusid. Siinkohal m6tles vist igaüks filmi näinu sama mida minagi: Inimene, kellele ei meeldi ise kirjutada lugusid, vaid püüab neid "varastada", ei saa olla tulihinegline kirglik ajakirjanik. Siit edasi juba tekkis vastuolu Rebecca filmi alguses väljendatud unistusega just väljaande X kaasautor olla, kuhu ta siis muidugi ka 'guess what' ...tööle v6eti. Ning l6puks minu küsimus: Mis ime läbi ta seni oli üleüldse bizniz'es püsinud? Siis aga, üllatus üllatus, osutus ta filmi jooksul ju veel väga n6utud ajakirjanikuks! Vastus on ilmselt: American Dream, mida armastatakse ikka ja jälle kujutada linateostes.

Kahjuks oma finantside juhtimise kohta ma sellest filmist midagi uut teada ei saanud. Oota, ei siiski üks 6petuslik s6num filmist meenus: "Viska k6ik oma krediitkaardiga ostetud disaineri-trään lihtsalt prügikasti, siis raha jalutab ise krediitkaardile tagasi ja krediitkaardi arved tasuvad end ise!" ;) Kui see nii lihtne vaid olekski :)

62. Cannes'i filmifestivali moelemmikud

noreply@blogger.com (Brooke Logan) — Sat, 23 May 2009 19:04:00 +0000

Esimene koht: Angelina Jolie, kes on 'thank God' juurde vötnud + imeilus Versace Atelier kleit. Nagu näete on see sama kleit nälginud modelli seljas nagu tükk marlit.

Tagantvaade samuti vapustav nagu alati...

Ma tean, et olen igav, kuna Angelina saab minult alati maksimumpunktid, üksköik mida ta ka ei teeks, but I just can't help it.

Teine koht: Elsa Pataky, ilmselt Herve Leger'i loomingus, super! Andke mulle ainult see kleit ja kohe!

Kolmas koht: Eva Herzigova, jälle Versace's, särav!
Neljas koht: Sharon Stone. Wow! Vahepeal ta nagu läks liiale oma läbikumavate rindadega ja meheliku poisipeaga, kuid nüüd vöib küll öelda, et ILUS!... valides minu ühe lemmikutest, Balmaini moemaja loomingu!
See naine vist nooreneb:

Viies koht: Devon Aoki, nii punaselt vaibalt kui Chopardi vastuvötult tabatud imekauni ja stiilsena. Kumb on kevadisem, laimikollane Cavalli vöi...

...lavendli värvi Alberta Ferretti kleit?

Eriauhind meeste kategoorias: Vincent Gallo, superstiilne. Mehed vaadake, ka karvasena vöib säilitada seksikuse, kuid siiski köigil pole vaja kohe järele teha ;)...
ja miks ka mitte T-särk, kui tegemist pole punase vaibaga, vaid esilinastusega. Siinkohal pole aimugi, kes disaineriks on.

Mötlesin siia lisada ka veel kohutavaimad vaatepildid, mis selle aasta Cannes'i filmifestivali raames toimunud üritustel kaameraga tabati, kuid mul täna liiga hea tuju selleks. Möni vihje siiski: Tilda Swinton, Elizabeth Banks...

Pilid: Gala.de, Grazia.co.uk, Stylefrizz.com

Anonüümse shopahooliku ülestunnistus

noreply@blogger.com (Brooke Logan) — Mon, 18 May 2009 11:24:00 +0000

Ammu sai lubatud, et kirjutan oma naiselikest tarbijalikest nörkustest.
Köigepealt tahan täpsustada, et söna "naiselik" ei ole siin vist siiski päris öige. Kuna meestel on samasuguse iseloomuga nörkused, mille peale rahakoti rauad avanevad kiiremini kui muidu, lihtsalt nende "nörkuste" sisu erineb enamasti naiste omadest, kuigi muidugi osaliselt need ka kattuvad. See ju nii individuaalne, millele raha kulutada armastame.
Pean silmas asju ja teenuseid, mida me oma arvates ikka-ja-jälle "ilmtingimata vajame", kuid khkhkhmmm... kui nüüd hästi järele möelda, siis ... :)

Siin on minu nimekiri asjadest, millele kaldun liigselt kulutama:
(pilt:Cajolerie.de)

Riided - üllatus, üllatus :). Kui näen midagi, mis on justkui "minule kandmiseks tehtud", siis vanasti enamasti pääsu ei olnud, kuid minagi öpin vigadest. Enamasti satuvad meie teele sellised "ma vajan seda kohe ja praegu"-hilbud just siis, kui raha parasjagu ei ole... kindlasti üks Murphy seadustest...
Kingad - copy-paste eelmainitust + öigustuseks veel asjaolu, et kingad muudavad iga outfiti terviklikuks ja mängivad ülitähtsat rolli üldmulje kujundamisel, seetöttu oleks kasulik, kui neid ei oleks liiga vähe :) Näide: pane stiilse kostüümi juurde madalad balleriinad ja tulemus = pardipoja look! ....vöi pane suvise ultra-miniseeliku juurde ultrakörged kontsad ja tulemus = odav punaste laternate rajooni look! jne jne. Siinkohal minimalist minus on sunnitud alla andma :S
Kosmeetika - endiselt usun sellesse, et hind määrab kvaliteedi ja alati vöib ju olla ;) , et äkki on tulnud turule midagi uut ja revolutsioonilist, milleta ma kohe mitte ei saa, KUID olen selleski osas juba paljuski korrektuure teinud oma möttelaadis: niikaua kui oled suhteliselt noor ja suuremaid iluvigu ei ole näha, pole mötet ka igapäevakosmeetika peale ülemäära raisata. Samas, kui kuskilt otsast ikka "logisema hakkab", siis leian, et kehasse investeerida ei tohiks olla kunagi kahju, kuna see on peale hinge ja möistuse ainus väärtus, millega on vaja läbi ajada kuni siinse eksistentsi löpuni, seega...
Igasugused kohvikreatsioonid - enamasti ülehinnatud ja tuntud kettide vöi lummava atmosfääriga kohtades
Kuigi mind paelub ka moodne tehnika, siis mötlen selliste ostude puhul enamasti ikka pikemalt järele, ja kogun isegi raha suuremateks ostudeks

Kahjuks peab tödema, et tihti kannatavad tänu nendele "nörkustele" teised eluvaldkonnad, milledele siis vajalikul hetkel enam vajalikku katet ei ole. Nii olen paar korda elus loobunud mönest ekstravagantsest hobist, millest tagasi vaadates on veidi kahju, sest asjad amortiseeruvad ja kaotavad oma väärtuse, aga mälestusi ei saa meilt vötta mitte keegi!

Anonüümsetele shopahoolikutele!

noreply@blogger.com (Brooke Logan) — Tue, 28 Apr 2009 15:43:00 +0000

Washington DC-s koguneb regulaarselt shoppamist armastavate (,et mitte öelda söltlaste) naiste kriisiabi grupp, nagu selles videos näha vöime ( postitas Ginger oma blogis Girls Just Wanna Have Funds). See on töhus abivahend naistele, kes kalduvad kaotavama shopates pea (eelköige mälu), unustades, et maksmata on eelmise kuu arved ja lastele ostamata koolivihikud jpm...

Grupid on loodud eelköige selleks, et aidata üheskoos üksteist riski olukodades toimetulema ja eelköige neid ennetada. Peamiseks eesmärgiks on aga saaavutada kontroll oma väljaminekute üle ja olla finantsiliselt tasakaalus.

Naistena on meil (peaaegu) köigil nörkused ilusate asjade vastu. Kellele meeldivad kaunid kingad, kellel on nörkus tehnika vastu, kel hoopis tihe reisimine jne jne... seda köike möödukalt, ilma völgadesse sattumata teha, on paljudele väga raske!

Seetöttu ei ole ju üldse paha möte selliste kooskäimiste kujul
1) enesele oma probleemi teadvustada
2) ja ühiselt oma shopinguhimu taltsutada.

Kölama jäi lööklause: "Don't do it, because you need to pay your loan!"

PS. Järgmine postitus on sellest, mis on minu nö "nörgad kohad", mis ajavad mind shopates vahel sellesse eelmainitud "peata olekusse"

Fake It Till You Make It

noreply@blogger.com (Brooke Logan) — Tue, 21 Apr 2009 08:43:00 +0000

"Kellel on, sellele antakse, ja kellel ei ole, sellelt vöetakse seegi, mis
temal on" (Mt 13,12 ja 25,29; Mk 4,25; Lk 8,18 ja 19,26)

Karm, kas pole? Kunagi lapsena ei suutnud ma möista, kuidas Piibel selliseid "öelusi" sisaldab.
Aga oleme ausad, nii see ju täpselt ongi!

Kel on raha investeerida, teeb raha juurde. Kellel on hea resümee ja ametikoht, saab üha enam aina paremaid tööpakkumisi. Kui eelarve on tasakaalus ja seal on isegi ülejääk, tekib järgmine kuu veel suurem ülejääk jne jne.

Kel kapitali ei ole, ei saa seda suurendada, kuna kogu olemasolev raha kulub toimetulekuks, ja kuna enamasti jääb puudu, siis on oht vötta laenu ja sattuda "minnusesse", mis = "sinult on vöetud seegi, mis sul on", kuna ilmselt viimnegi omand on laenu tagatiseks pandud (, mis on samahästi kui kellegi teise omand). Kui eelarvesse tekib puudujääk, siis üldjuhul on oodata järgmisel vaadeldaval perioodil veelgi suuremat eelarve auku.

Önneks on korduvalt töestatud, et seda seaduspärasust on vöimalik muuta!
Siin minu soovitused, kuidas surnud ringist välja murda:

Eelarveauku kukkujale - üle oma varju hüpata nt tarbimise 0-dieet vöi ekstreemne kokkuhoid piiratud ajaperioodil (NB! mitte praktiseerida pikaajaliselt, vöib tekitada depressiooni!)
Peale vallandamist vöi muud madalseisu karjääriredelil - aitab geniaalne bluffimine (, mida ei valda ka muidugi igaüks) ehk "FAKE IT TILL YOU MAKE IT!" Palju edukaid inimesi on hiljem tunnistanud, et nad on teatud eluetapil seda teinud ;)

Inimloomus on juba kord selline, et kui kuskil on uudistajaid, siis peagi tekib sinna järjekord ;)
Miks mitte tekitada kunstlik järjekord ;)

(Pilt Corbis)

Lühidalt ja selgelt

noreply@blogger.com (Brooke Logan) — Sun, 19 Apr 2009 11:11:00 +0000

"Intelligentne on see, kes oskab keerulisi asju lihtsalt selgitada!"
(G.B. Shaw kunagi ütles umbes nii)

Olen rohkem kui nöus! (sorry, ö-tähed jäävad alles ilmselt kuni juuni löpuni...hahaa).

Palun köigil löpetada hämamine, "enese huvitavamaks tegemine" sel moel, et ajada mingit arusaamatut juttu, keerutamine, venitamine selle asemel, et öelda selgelt "what' s the point?" - teisiönu, palun vältige lihtsate asjade keerulisemaks tegemist, kui nad on!

Tänan :)

Inflatsioon vs deflatsioon

noreply@blogger.com (Brooke Logan) — Fri, 10 Apr 2009 00:40:00 +0000

I just love Mint!
Siin köigile, kes küll teavad pöhimötteliselt, mis loomad on inflatsioon ja deflatsioon, kuid siiski oleks hea, kui keegi maakeeli ja piltlikult ära seletaks, miks ja kuidas need tekivad, mis ikkagi täpselt juhtub ja kas nad on head/halvad nähtused...

Mint on saanud hakkama suurepäraste visualiseeringutega, mida on lisaks "ahhaa- seda ma ei teadnudki!" (no minul küll) ka mönus ja amüsantne lugeda, klikkides:

Inflatsioon

Deflatsioon

Get smart or simply enjoy!

Dow Jones sama tähtis kui kellaaeg ja öhutemperatuur!

noreply@blogger.com (Brooke Logan) — Sat, 04 Apr 2009 05:28:00 +0000

Pilt on tehtud 31.03.2009 pärastlöunal SFO financial district -is.
Tore, et Dow Jones end möödujatele meelde tuletab :)

Köik müügimehed USA-sse müügikoolitusele!

noreply@blogger.com (Brooke Logan) — Fri, 03 Apr 2009 01:33:00 +0000

...kuid mitte möne nn „müügiguru“ kallile ülespuhutud müügimeeste koolitusele, vaid butiikidesse ja kaubamajadesse. Mulle on möjunud juba paar kontakti möne „tüütu“ müüjaga kui üks korralik öppetund sellest, KUIDAS MÜÜA ... müüa mida iganes :)!

Ilmselt tuleneb see osaliselt ameeriklaste teistsugusest kasvatusest, loomusest ja tuleb iseäranis tugevalt esile just nüüd tanu majanduskriisile, kuid üldjuhul: mis iganes kauba/teenuse müüjad teavad, kuidas müüa ja „poevad nahast välja“, et saavutada kliendi positiivne ostuotsus. See avaldub kehvemal (ja önneks ka harvemal) juhul pähemäärimise vöi pinda käimise kujul, kuid parimal juhul äärmiselt peenelt psühholoogilise individuaalse lähenemise kujul.
Igal inimesel on oma presonaalne ostustiil ja köiki ei saa ühe „puuga pähe lüüa“ ja oodata, et saavutatakse positiivne tulemus - siinkohal: „jah“ söna ostu sooritamisel. Eestlasele tösi küll peab lähenema veidi delikaatsemalt, jääma diskreetseks ja üldse leian, et eestlasele ei ole kerge midagi maha müüa, vörreldes mönede oluliselt impulsiivsemate rahvustega. Olen siin möne müügimehega lausa jäänud pikemalt könelema sel teemal, kerge sportlik uudishimu on jälgida, kuidas nad „köik vahendid“ mängu pannes sind moosida proovivad, olgu siis kallis kaubamajas vöi restoranis veel sind desserdile ahvatledes. Palun mitte valesti aru saada: moosida = viisakalt lähenedes ahvatleda mitte ajudele käia (viimane muidugi kutsuks esile igaühes vastupidise reaktsiooni).

Ühesönaga... Lääne- ja iseäranis Löuna-Euroopas (Eestist rääkimata) valitseb ikka täielik „las minna“ mentaliteet vörreldes uue maailmaga. Kunagi ühendriikide idarannikul käies muide jäi sama mulje müügikultuurist, kuid siis polnud veel majanduskriisist juttugi. Seega ei saa müügitulemuse nimel rabelemist vaid majanduskriisi süüks ka ajada nagu ilmselt köigile ühendriikide söpradele juba ammu teada on.

Praegusest majanduskriisist vöimalikult ruttu välja rabelemiseks on justnimelt vaja raha jälle liikuma panna ja tarbimist (kölab küll veidi koledalt) soodustada. See käib köigi riikide majanduse kohta, millest kriis mööda pole läinud. USA valitsusel on ilmselt lihtsam inimesteni tuua seda sönumit, kuna müügimees ei ole parasiit ja hea müügioskus on samuti kunst.

Ahh ja veel üks tähelepanek... minu meelest kölab see ütelus saksa keeles eriti hästi: „Geht nicht gibt’s nicht!“. Vabalt tölkides: „sellist asja nagu ei ole vöimalik, ei ole olemas“ ehk teisisönu, kui klient midagi soovib, siis on vöimalik köike organiseerida/korraldada“. Mis oleks parim inglise keelne vaste sellele, kes teab? Möelge selle peale, mida iganes vöi keda iganes te müüte ;)

Reisil ju vöib

noreply@blogger.com (Brooke Logan) — Thu, 02 Apr 2009 23:33:00 +0000

California päikese enesesse ahmimise, sightseeingu ja "pöhitegevuse" (SRY! Ö-tähed) körvalt ei ole blogimiseks üldse mahti. Siiski, siin väike pihtimus, eks ikka jälle minu personal finance

Pean tunnistama, et siit ajast pöihiosa neelavate tegevuste nimistust jäi puudu veel üks oluline: shoppamine ... ja kahjuks mitte vähe, ja ma ei ole kohe üldse uhke selle üle.
Samas väga ei pöe ka, kuna
1) siin on palju suurem valik kui kodulinnas ja seda eelköige naiselike riiete-aksessuaaride poolest ... California Chique vs Berlin Chique ;)
2) hinnad on soodsad tänu dollari nörgale seisule, mis tösi küll on end viimastel päevadel veidi kogunud
3) reisil olles ju vöib :)

Ühesönaga olen oma shoppingu eelarve lödvalt juba 1/3 siin oldud ajaga löhki ajanud ja kordan: mitte üldse uhke enda üle! :S

C´est la vie!

PS. Esmaspäeval lähen (kui köik sujub plaanipäraselt) ühele Stanfordi ülikooli loengute sarja raames toimuvale loengule, kus vötavad söna Eesti soost "suure algustähega" ärimehed.
Loodan seal kuulata midagi huvitavat teemal: Venture Capital & Biosciences Innovation in Estonia...ja äkki midagi körva taha panna inimestelt, kes in fact oskavad rahaga möistlikult ümber käia ja seda juurde luua. valdkonnast...

Paus blogimisel

noreply@blogger.com (Brooke Logan) — Sat, 28 Mar 2009 00:42:00 +0000

Armas "minu raha" blogi lugeja,

pean oluliseks teada anda, et olen hetkel teisel pool gloobust, kuhu jään veel peaaegu kuuks ajaks.
Seetöttu: kuni aprilli keskpaigani ilmselt eriti tihedalt pikki postitusi pole Brooke Loganilt oodata. Aga kes teab, äkki tekib sobiv hetk ja teen seda siiski...

Seniks köike kaunist köigile siit päikeselisest Californiast!

Take care and stay true! ;)

Naiste majanduslik sõltumatus vs õnn

noreply@blogger.com (Brooke Logan) — Sun, 22 Mar 2009 21:30:00 +0000

Hiljutisest Princetoni ülikooli teadlase poolt läbiviidud uurimusest (allikas: upi.com) selgus väidetav seos naiste iseenda rahalise kindlustatuse ning üldise eluga rahulolu vahel...

Üllatus üllatus, palju ülistatud oma isiklike finantside juhtimisega tegelemine kui elu lahutamatu osa, ei teegi naisi õnnelikuks, hoopis vastupidi!

Uurimusest selgus, et ükskõik, kuivõrd majanduslikult iseseisvad või kui suure sissetulekuga naised on, tekitab pidev mõtlemine oma finantsseisule ja sellega igapäevaselt tegelemine naistes stressi ning kokkuvõttes üleüldist rahulolematust eluga.

Samas need, kes oma pead finantsküsimustega liiga tihti ei vaeva, on õnnelikumad ja tasakaalus.

enne

pärast

Piltidel meeleheitel koduperenaine Gaby enne (serienjunkies.de) ja pärast (diepresse.com) finantsküsimustega tegelema hakkamist.

Kui oma rahaasjade ohjamine ja kontroll oma fiantside üle ei teegi naisi õnnelikuks, mis siis annab neile kindlustunde? Ometigi on ju turvatunne naistele üks olulisemaid komponente õnneks!

Kas sellest uurimusest võib järeldada, et naised siiski vajavad seda traditsioonilist "mees kui pere toitja ja ülalpidaja" mudelit, mis tänapäeval aina enam on uute rollide ja peremudelite taustal unustusse vajumas?

Preen: Sügis 2009 lööb laineid kevadel 2009

noreply@blogger.com (Brooke Logan) — Sat, 21 Mar 2009 19:57:00 +0000

Kevad kevad kevaaad!!!

Preen´i moemaja loomingut iseloomustab minimalistlik lakooniline joon, mis laseb kandja enda ilul tänu lihtsatele vormidele esile tulla. Jällegi on sealne disainer justkui lugenud mu mõtteid! Arvan, et inimesed janunevad praegu just selliste kevadiste, uut algust sümboliseerivate kehakatete järele ja uus algus inspireerib ka moeloojaid...

Pilt: Telegraph.co.uk

Kuigi tegemist on küll sügiskollektsiooniga 2009, siis mõjuvad need positiivsusest pakatavad pastelsed toonid nagu rusikas silmaauku ajal, mil meil on kõrini masendavatest apokalüptilistest nootidest majandusmaastikul. Usun, et nõudlus Preen´i "sügis-kollektsiooni" loomingu järele on juba suur ;)

Majanduskriisist (jälle) ja punasest huulepulgast

noreply@blogger.com (Brooke Logan) — Fri, 20 Mar 2009 19:57:00 +0000

Täna, ametlikul kevade alguse päeval ja päikeselise ilmaga tekkisid jälle mõtted majanduskriisi ümber...

Iga kevad on justkui uus algus, uus valge leht, millele tohime kirjutada esimesed read või uus võimalus, mis meile on antud. Samuti, kui igale talvele järgneb kevad, kevadele suvi ja suvele sügis, on ka majandus (mis samuti toimib loodusseaduste põhimõttel) tsükliline. Sellest saavad teada majandustudengid ilmselt oma päris esimestes loengutes.

Seetõttu küsin, miks nii palju negatiivsust? Miks armastavad teatud tegelased külvata hirmu a´la "ei tea, millega see kriis seekord lõppeb?". Usun, et see kriis on inimkonnale - sellisel kujul nagu ta on 21. sajandi lävel - äärmiselt vajalik, isegi vältimatu. Kujutlege, et kriisi poleks tulnud ja kõik oleks jätkunud samas vaimus: sisnisilmsed inimesed suurendavad oma senist laenukoormust veelgi, heausksed

investorid investeerivad silma kinni pigistavate vahendajate soovitusel edasi ja aina rohkem, oma edust joobunud juhid lasevad sel rattal täie hooga edasi pöörelda, kuna kõik on ju niii ilus... Kokkuvõttes, peab tänulik olema, et see kriis tuli just nüüd ja mitte aasta või paar hiljem, kus me ei saaks enam võib-olla rääkida kriisist, vaid katastroofist, kuna riigi abipakette ei oleks võimalik appi saata ega aidata jalule ettevõtjaid, mis aitaksid töövõtjaid tagasi igapäevase turvalise elurütmi juurde.

Iga põlvkond on elanud üle väikeseid või suuremaid kriise, maailmasõdu, deportatsioone, looduskatastroofe, poliitilisi ja majanduskriise, millest viimaseid ei tohiks oma tõsiduse poolest esimestega ühte lausesse seadagi. Kahjuks kurnavad need jätkuvalt mitmeid maailmajagu, alati on kuskil sõda, alati on kuskil valu ja kaotus.

Loomulikult võib ka niipidi mõelda, et kõik on suhteline ja võrreldes millega saame üldse rääkida asjade raskusastmest. Olles elanud heaoluühiskonnas, on muidugi löök, kui tuleb elustiili latti veidi allapoole lasta. See ei ole iroonia, tunnen seda omal nahal samuti!

Aga siiski... see kriis, mis praegu kapitalistlikku lääneühiskonda vaevab on köömes selle kõrval, mis vaevab maailma arvukaid teisi paiku, näiteks Kongot, Sudaani, Kambodžat jne jne.

Isiklikult tundub mulle, et kriis on juba oma kainestavat mõju avaldada jõudnud ja seda päris

otseselt inimeste suhtumises, väärtushinnangutes ja maailmapildi ning tarbimisharjumuste muutumises. Mitte, kuna nad on selleks sunnitud nüüdsel nö raskel ajal, vaid kuna nende silmad on avanenud. Siin paar näidet majandusest:

väidetavalt on kasvanud erksates toonides huulepulkade müük USA-s, mis peaks viitama sellele, et naised tahavad tunda end särtsakatena, tunda rõõmu tillukestest meeleolutekitajatest, milleks võib olla ka punaseks värvitud huuled (mitte ilmtingimata naaritsakasukas).
reisisihtidena hinnatakse rohkem kauneid paiku oma kodumaal ja lähedal asuvates naaberriikides, millest mõni aeg tagasi veel kaugushullustuses mööda vaadati ja üle lennati - märgatakse ilu, mis hiljuti veel kahe silma vahele jäi.
hambaarstil käimine USA-s on suurenenud, kuna inimestele on saanud selgeks, et parem ennetada suuremaid probleeme pideva profülaktikaga, kuna hiljem ei pruugi olla enam vahendeid, et korraga suurt summat kulukamaks protseduuriks välja käia. (pilt: sheknows.com)

Eks igaühel on omad isiklikud näited, kuid need paar on mulle ajakirjandusest enim meeldejäänud.

Pealegi on hetkel äärmiselt põnev aeg, ärev ja äraootav. Me veel ei tea, milline näeb välja majanudmaastik 10 aasta möödudes, kes saavad olema uued nimed, kes maailmamajanduses tooni annavad, kas nad erinevad vanadest tegijatest ja mille poolest. Loodetatasti erinevad, olles õppinud kriisis ilmsiks tulnud vigadest ja arvestades rohkem kogu planeedil toimuvaga: inimeste tegelike vajadustega ja looduse seadustega ning olles rohkem realistlikud ja tasakaalus kui need, kelles me oleme pettuma pidanud.

Põhjuseid on palju, miks majanduskriisi eest tänulik olla.

TipJar: annab nõu ja ootab sinu nõuannet

noreply@blogger.com (Brooke Logan) — Tue, 10 Mar 2009 21:24:00 +0000

Juhuslikult avastasin järjekordse kasuliku Google´i rakenduse TipJar, mis on raha säästmise nõuannete kogumik, milliseid kasutajad saavad sisestada ja hinnata vastavalt nõuande tõhususele.

Ennekõike on ikkagi tegemist minu silmis meelelahutusliku rakendusega ja sobib ajaviiteks. Samas võid leida kasulikke nõuandeid, mille peale poleks võib-olla ise tulnudki. Nõuanded raha säästmiseks on jagatud vastavalt valdkonniti kategooriatesse. Abiks on ka otsing, kust leiab märksõna järgi nõuandeid üles.

Tegemist on suhteliselt lihtsakoelise rakendusega, milles on igavusest vahva ringisurfata ja hea õnne korral ka abi ja uusi ideid igapäeva finantside korraldamiseks leida.

TipJar asub aadressil: http://moderator.appspot.com/#16/e=3cfc

Kõrged kontsad ja seksism

noreply@blogger.com (Brooke Logan) — Tue, 10 Mar 2009 09:39:00 +0000

Täna tahan hoopis pihtida...

Ilmselt olete aru saanud, et ma ei viibi enamik ajast Eestis, vaid ühes Euroopa suurlinnas. Olen Eestis sündinud ja kasvanud ja nagu ühele keskmisele Ida-Euroopa naisele omane, kannan kõrge kontsaga kingi mitte vaid pidulikel puhkudel, vaid ka nii tööl kui puhkehektel.

Loomulikult siin ma seda enam nii tihti teha ei saa, või õigemini... tahaks, aga ei viitsi vastata iga kord küsimustele "Kas sa lähed teatrisse?", "Kas täna õhtul pittu?" jne.

Siinkohal täpsustuseks, et keskimine naine siin linnas ei viitsi end isegi pittu minekuks kontsatada.

(pildil kingad Givenchy käesoleva hooaja kollektsioonist, saadaval net-a-porter.com. Sellist värvi ma ise päris ei kanna, aga mul on üks sõbranna, kes igatahes kannab... aga näiteks beežina oleksid minugi jaoks rohkem kui kantavad)

Siinkohaal meenub teine naljakas näide:

Minu sõbranna, kes on samuti Eesti soost põrkub pidevalt kokku inimeste kummaliste reaktsioonidega, kuna tal on pikad, enamasti punased küüned. Ükskord isegi oli üks tema kolleeg küüned roosaks värvinud ja talle õhinaga näitama tulnud "Vaata, ma lakkisin kaaa küüned ära!".

Vahel kuulen ka elukaalsaselt sõbralikke soovitusi, et kui ma nüüd "niimoodi" välja lähen, siis võidakse küll mõelda, et ma otsin tööd, no ja ikka seda kõige vanemat... No come ooon! Esiteks, ma arvan, et olen maitsekalt naiselik ja mitte kuidagi odav või provokatiivne oma riietumisstiili poolest - Eesti kontekstis isegi tagasihoidlik. Teiseks, kas siis kõik mehed on siin pidevalt mingis teatud näljases olekus, et iga veidi naiselikum ilmutus neid kohe rahakoti järele haarama tõukab?

Kuna ma ei taha, et keegi mulle raha pakkuma tuleb või arvab, et ma elu armastust parasjagu otsin (selliseid näiteid on ka), siis tihti pigem tõmban end veidi tagasi ja teen kompromisse. Vahel olen veidi kurb, tahaksin olla edasi naine ja mina ise, kuid nagu mu hea sõbranna ütleb, on temagi muutunud veidi "villasemaks", et uues elukeskkonnas aktsepteeritud olla.

Võiks öelda, et teatud (just: teatud kindlate, mitte kõigi!) Lääne-Euroopa linnade/riikide ühiskondlik mentaliteet on palju seksistlikum kui Ida-Euroopas, kuigi väidetakse vastupidist. Eestis ei pilguta keegi silmagi, kui seeliku ja kontsadega tööle/linnapeale jalutama ilmud, paremal juhul teeb keegi komplimendi, mis on igati armas ja thats it!

Siin veel üks tähelepanek: komplimente kusjuures siin niiväga palju ei kuulegi kui teises kodus Tallinnas, pigem ikka konkreetseid ja otseseid ettepanekuid, mis tekitavad minus jätkuvalt hämmingut.

Samal teemal võiks tegelikult lõpmatuseni rääkida... miks osad naised tahavad olla ilusad ja osad mitte; millest see tuleb; kas nad teevad seda endi või meeste pärast; et midagi "müüa" või on enese sättimine emapiimaga kaasaantud vajadus jne jne.

Parem jätan sel teemal filosofeerimise mõneks teiseks korraks. Kevad väljas ja lähen teen parem naistele silmad ette!

On ju 2 võimalust:

1. minna vooluga kaasa

2. üritada ujuda vastuvoolu, tekitades ise laineid :)

WeSeed: kauple aktsiatega rahuliku südamega

noreply@blogger.com (Brooke Logan) — Fri, 06 Mar 2009 19:58:00 +0000

Kel veel hoolimata kõigest on tuju aktsiatega spekuleerida, kuid puuduvad vahendid või need vahendid on liiga kalliks saanud, et praeguses ebasoodsas olukorras nendega riskialtilt ümberkäia, see võiks kätt proovida interneti aktsiatega kauplemise (tasuta) platvormiga WeSeed.com. Tegemist on aktsiamänguga, mis on suurepärane meelelahutus ja harjutusvara algajale investeerijale. Lehekülg on selge ülesehitusega ja mõnusa huumorisoonega, lühidalt - igamehe aktsiaturg!

(pilt: mashable.com)

WeSeed võimaldab sul:

kaubelda aktsiatega, mis sulle juba tuttavad ja huvipakkuvad
avastada uusi põnevaid ettevõtteid
"mängult" osta ja müüa ettevõtete aktsiaid vabalt valitud algkapitaliga
suhelda teiste kasutajatega ja nende portfoolioid jälgida
õppida lahedate videote ja blogide abil, kuidas see kauplemine ikkagi käib
avaldada oma arvamust ettevõtete ja arengute kohta aktsiaturul

WeSeed´i kaasasutaja ja president Jennifer Openshaw toob sümpaatse metafoori reklaamimaks oma portaali viimase tutvustuses : "...the community that's breaking down the “wall” in Wall Street."

Kokkuvõtteks WeSeed´i plussid ja miinused minu silmis:

+ Võid kaubelda aktsiatega ilma piinava südametunnistuseta, mis su rahast ikkagi saab ... nagu pokker ilma päris raha panustamata!

- Saad kaubelda aktsiatega, kuid adrenaliinivoog verre jääb kahjuks olemata ... jällegi, nagu pokker ilma panusteta ;)

+ Võid end algajana harida ja avastada, et aktsiaturg ei olegi nii hirmuäratav kui proffessionaalsetele kauplejatele suunatud lehekülgedel tunduda võib :)

* Muide, kunagi oli ka LHV-l selline börsimäng meie kodumaiste Eesti aktsiatega kauplemiseks. Väga võimalik, et on kuhugi teisele leheküljele kolinud.

Stiili-IQ: Kuidas riietuda arukalt?

noreply@blogger.com (Brooke Logan) — Mon, 02 Mar 2009 10:23:00 +0000

Mulje, mida me endast jätame ehk imidž, on osa igaühe identiteedist ja samuti võimas relv kommunikatsiooniprotsessides (märkus: füüsiline mitte virtuaalne kommunikatsioon). Eriti võimas on esmamulje, kuid ka kõik järgnevad kontaktid kui ka lõppvaatus. Viimane kontakt süübib mällu pea sama tugevalt kui esmakontakt.

Kuidas riietuda arukalt? Teisisõnu, kuidas võtta sellelt abivahendilt maksimum, et saavutada edu igapäevastes pisikestes ja suuremates protsessides:

- riietudes vastavalt olukorrale (smart), ajale, eesmärkidele.

- riietudes ennetades suhtluspartneri(te) "ootusi" - mõjudes vastaspoole alateadvusele tema enese teadmata.

- riietudes isikupäraselt ehk oma käekirjaga (siganture style), esitada endale küsimus: "Milline on minu signature style?" ning viimase abil suhtluspartneri mällu süübides!

Kuidas selle kõigega kiirelt ja targalt hakkama saada, teades, et ei ole ju arukas kulutada ülemäära aega, energiat ja raha riietuse kui suhteliselt triviaalse teema üle järelemõtlemise peale. Aeg teatavasti ju = raha (informatsiooni laekumine + effektiivne planeerimine + teha jõudmine).

Naised, kes naudivad šoppamist kulutavad niikuinii riietusele liiga palju aega ja raha. Asja positiivne külg on see, et šoppamine mõjub nende hingele tervendavalt, kuigi lühiajaliselt. Pikemas perspektiivis mõjub "tervendav" šoppamine siiski pigem hinge laostavalt. Isegi siis, kui on piiramatutes kogustes aega ning raha.

Nüüd võite muidugi öelda: "Look who´s talking!" ...kuid uskuge mind: "Seda enam, et ma naudin kohutavalt šoppamist, tean ma eriti hästi, millest ma räägin!"

Mulle meeldib mõiste moe-IQ (inglise keeles kõlab veel paremini Fashion IQ), kuigi õigem oleks vist hoopis väljend stiili-IQ, kuna mood ju muutub ajas, stiil on midagi pisut püsivamat. Siin on mõned minu isiklikud nõuanded oma stiili-IQ arendamiseks ja arukaks enese presenteerimiseks:

1. Rõhuta riietusega oma tugevaid külgi.

Näide: Ära kanna kärtspunast, isegi kui see hetke kuumim värv on, kui su ilme kahvatub selle taustal.

2. Võta aega mõtlemiseks.

Puhkepausidel, enne hommikul voodist tõusmist või õhtul enne uinumist - niisamuti kui mõtled läbi päevaplaani või korrastad mõtteid - mõtle valmis kapis olevatest esemetest hästi sobivad kombinatsioonid ja erilisteks hetkedeks nn "power kombinatsioonid", et hommikul kiirustades haarates garderoobi järele mitte spontaanselt "ämbrisse astuda"!

3. Analüüsi möödunud olukordi ehk dress to win.

Pane tähele, millised kombinatsioonid on nn "õnnetoovad" ja millised pigem mitte. Kindlasti oled märganud, et teatud outfit´is oled olnud edukam - siin pole mitte tegemist niivõrd ebausuga, vaid sellega, millist mõju oled koostöös oma riietusega (sh. meik, soeng jms) suhtluspartneri(te) alateadvusele avaldunud.

Pildil (DailyMail.co/uk) stiilsed ja võidukad Oscari võitjad 2009: Freida Pinto (parim film) ja Kate Winslet (parim naisosatäitja).

4. Kopeeri.

Kõlab labaselt, kuid kui endal mõistus otsas, pole tihtipeale paha näpata ideid eeskujudelt ehk väikestviisi kopeerida endaga sama tüüpi või sarnast staari, kelle stiil sind ühtalsi ka inspireerib. Mitte mingil juhul aga ära kopeeri kedagi, kelle moodi tahaksid olla, kuid ilmselgelt ei ole!

5. Jää iseendaks!

Mitte kunagi ära riietu vaid vastavalt ühiskonna ootustele, tundes end seejuures kui mingi võõrkeha või kui riietus tundub justkui mõne kehaosa implantaat, mida su organism üritab ära tõugata :D

Näide: ma vihkan kübaraid ja ei kujuta ette, mismoodi käituksin, kui etikett (näiteks Baden-Badeni hobuste võiduajamisel) seda nõuab. Ilmselt ma lahendaksin olukorra mõne muu peakattega, milles ma end veidi rohkem iseendana tunneksin, kuid siiski kellegi au riivaks.

Sakslastel on vanasõna: Kleider machen Leute! Otsetõlkes: Riided teevad inimesed! See on vaieldav, kuid siiski kellegi poolt kunagi väga tabavalt öeldud. Kuigi välimust ei tohiks ületähtsustada, me siiski ju määratleme end oma välise imidži läbi. Välimus peegeldab inimese sisemust: milline ta on isiksusena ja millisena ta tahab, et teda nähakse ja mõistetakse ümbritseva kontekstis.