Kristjan Kongo blog

15. nädala loengu ülesanne sotsiaalse tarkvara teemadel

noreply@blogger.com (kris) — Sun, 13 Dec 2009 22:52:00 +0000

Olen STVK aine raames arvestuse kätte saanud ja sellega seoses tuleb siia blogisse vahepealne paus sisse. Uuel aastal jätkan siiski postitamiste traditsiooni.

Usun, et kõigile on leidunud minu kodutööde näol vahvat lugemist ja mine tea - kohati ka ehk kasulikku. Ilmselt oleks siinkohal kohatu jätta märkimata õppejõud Kaido Kikkas, kes on võtnud (nähtavasti jõukohase :) ) eesmärgi suurendada tudengite teadlikkust sotsiaalse tarkvara ja võrgukogukondade ajaloo, olemuste ja telgitaguste kohta.

Viimase kodutööga seoses "Eile, täna ja homme" usun, et tulevikuvõti on siiski sotsiaalmeedial mitmekesisusel. Tähtis pole enam vorm ega vahendid vaid sisu on rikkalikum kui kunagi varem. Palju on informatsiooni seostumist ja hägustub piir "poolreaalsuse" ja tegeliku elu vahel. Info tarbimine on mugavam kui kunagi varem ja seetõttu ilmselt on palju rohkem erinevat temaatikat, mis täna katmata on.

Samas loodan ise siiralt, et tänasest kohati pealiskaudsetest "slougan" tüüpi sotsiaalveebi fenomenis toimub muutus taas sisukuse suunale. Tsiteerituna siinkohal:

Elame twitteri-ajastul. Me ei loe tekste. Me tarbime loosungeid.

Rahulikku peagi saabuvat pühade aega kõigile ja edukat algavat sessiaega, mis sellele järgneb!

14. nädala loengu ülesanne sotsiaalmeedia pahupoole teemadel

noreply@blogger.com (kris) — Fri, 04 Dec 2009 17:48:00 +0000

Seekordseks kodutööks on kirjeldada kolme õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast.

Esimeseks näiteks valisin näite elust enesest ehk näite, millega ise olen kokku puutunud. Otsisin nimelt hiljaaegu endale uut sülearvutit. Kõik minu lähikondlased olid hästi kursis sellega, kuivõrd valisin ja mõtlesin pikka aega. Siis ühel päeval otsustas sõber mind aidata, edastades järgmise kirja:

Loomulikult sain ma koheselt aru, et tegemist ei saa olla õige pakkumisega. Suur oli aga sõbra üllatus, kui seda talle seletasin. Nimelt üks mobiiltelefoni tootjatest nimega Nokia oli tõepoolest parajasti meedias ja pressiteadetes andnud teada oma uuest sülearvuti projektist Booklet 3G. Tõsi, pettus ise on teada juba varasemalt, kuid eriti aktiivselt levis see taas siis kui Nokia uut sülearvuti mudelit tutvustas. Jääb üle tõdeda, et alati tasub faktid üle kontrollida. Nokia asemel oli tegemist Sony Ericssoni brändiga, R320 on vanem Ericssoni telefonimudel. Ilmselt kiri ise oli pigem kellegi kibestunud endise töötaja väljamõeldis, et töötaja Anna emailipostkast võimalikult ummistatud saaks.

Teise petuskeemina valisin kajastamiseks levima hakanud vastamata kõned, millele tagasihelistamine tohutult kallis:

Levima on hakanud uus petuskeem, kus Sinu telefonile helistatakse, lastakse paar korda kutsuda või katkestatakse kõne, kui oled jõudnud vastata. Helistatakse Itaalia numbrilt algusega +393 ja ka kõne katkestatakse lootuses, et sina tagasi helistad. Kui sa seda teed, siis rakendub sellele kõnele eritariif 50 USD ehk ca 600.-eek. Seega palun ärge reageerige +393 algusega kõnedele!

Siin on tegemist ilmselt samasuguse moraaliga, et alati ava neid manuseid e-kirjadele, mida sa ka tegelikult ootasid. Vastasel juhul võib olla tegemist mõnda viirust sisaldava failiga.

Kolmanda näite puhul on tegemist loenguski mainitud nn "social engineering" (maakeeli "inimfaktori ärakasutamine") näitega. Nimelt sai kurjategija, ilma ühtegi relva kasutamata pangakontorist saagiks kolm miljonit krooni, esinedes inkassaatorina:

Raplas esmaspäeva hommikul SEB pangakontoris inkassaatorina esinenud kurjategija sai saagiks ligi kolm miljonit krooni.

...

"Kurjategija oli inkassaatori vormis ja rääkis eesti keeles, mistõttu ta pangatöötajates kahtlusi ei tekitanud," ütles Pruus ning lisas, et kurjategija tegevus jäi turvakaamera lindile.

Hetkel ma pole kursis, mis on viimase näite puhul olnud sündmuste edasine jätkumine. Loodetavasti on varas tabatud ja raha samuti tagastatud. Samas kehtib siingi vana meeldetuletus – usalda aga kontrolli!

13. loengu ülesanne kogukondliku tarkvaraarenduse teemadel

noreply@blogger.com (kris) — Sun, 29 Nov 2009 09:55:00 +0000

Seekordseks ülesandeks on valida kaks vaba tarkvara projekti ja võrrelda neid ajaveebis arenduse vaatenurgast. Valisin Mozilla Firefox ja Google Chrome brauserid.

Ilmselt üheks parimaks nn "Open Source model" tarkvara arenduse näiteks sobib Mozilla (koos brauseri Firefox ja muude projekti arendusega). Igaüks võib liituda millal vaid soovib, sest alasid, milles Mozilla abi vajab on mitmeid. Aidata võib näiteks tarkvara arendamisega, testimise, lokaliseerimisega või lausa turundamisega. Inimeste ring pole seega piiratud.

Royal Pingdom kohaselt on lausa 40% ettevõtte kõigist tegevustest tehtud just vabatahtlike poolt:

Even as Mozilla’s internal staff has grown to 250, from 15 in 2005, an army of volunteers still contributes about 40% of the company’s work, which ranges from tweaks to the programming code to designing the Firefox logo.

Seejuures on Mozilla tarkvara projektide lähtekoodid piiratud ligipääsetavusega, et kaitsta koodi terviklikkust. Igaüks ei oma kirjutusõigust koodihoidlale:

In all cases, you need to demonstrate you know what's going on, find a set of people who have adequate authority and will vouch for your competence, and complete and sign a Committer's Agreement. You'll start the process of getting access by submitting good patches and having them reviewed by the module owner and other appropriate people. When you think you have submitted patches that demonstrate the criteria above, you can begin following the directions for obtaining commit access to the source tree.

Olgu siinkohal mainitud, et Mozilla Firefoxi brauseri arendusmeeskond otsustas käesoleva aasta keskel, et bruaseri areng peab muutuma kiiremaks ja uued funktsionaalsused peaksid lõppkasutajateni jõudma kiiremini kui kunagi varem. Firefox brauseri arhitekt Vlad Vukecevic on seda kommenteerinud kui sprintidele orienteeritud arendust:

"'sprint' development," a system whereby "[Mozilla has] a bunch of projects [new features] that we assign to one or two people, who then have two to three weeks to maybe finish [it] or at least get some data on it."

Saab näha, millised huvitava muutused selles vallas siis toimuma hakkavad.

Google Chrome põhineb vaba tarkvara projektil nimega Chromium. Seejuures on tegemist piiratud ligipääsu süsteemiga. Näiteks selleks, et saada "commiter" õigustesse (isik, kes võib koodihoidlat uuendada ja sisuliselt anda välja enda loodud koodiosi) peab ennast kõigepealt tõestama:

How do I become a committer?

In a nutshell, contribute 10-20 non-trivial patches and get at least three different people to review them (you'll need three people to support you). Then ask someone to nominate you. You're basically demonstrating your

commitment to the project (10+ good patches requires a lot of your valuable time),
ability to collaborate with the team,
understanding of how the team works (policies, processes for testing and code review, etc),
understanding of the projects' code base and coding style, and
ability to write good code (last but certainly not least)

Kokkuvõttes tahaksin rõhutada kahte aspekti. On ilmselgelt mõistetav, miks on arendajatel piiratud ligipääs koodihoidlale ja selle saamine seotud austuse pälvimisega teiste poolt. "tasuta lõunad" tekitavad tihtipeale neid lihtsalt mitte väärtustada ja teistpidi võib igaüks seda kurjalt ära kasutada.

Omakorda oluline tähele panna, et väga palju keskendutakse koodi ülevaatamistele (code review) ning sellest võiks ka kommertssektor omale mõtteterad välja lugeda.

12. nädala loengu ülesanne Eric S. Raymondi koostatud Hacker-HOWTO põhjal

noreply@blogger.com (kris) — Sun, 22 Nov 2009 10:12:00 +0000

Lugesin läbi Raymondi Hacker-HOWTO ja kirjutan selle kohta hinnangu blogipostitusena.

Usun, et sedasorti lugemine (kohati naljakas ja filosoofiline) on kasulik ja vajalik lugemine igaühele, kes natuke rohkem tahab aru saada häkkeritest ja häkkerikultuuri eripäradest. Seejuures saavad ilmselt igaühele selgeks mõisted "häkker" ja "kräkker", mis jätkuvalt liiga tihti üheks mõisteks loetakse või halvemal juhul omavahel segamini aetakse.

Alapunktid, millega kogu materjal kokku võetakse näitavad häkkeri mõtteviisi väga elutervena ja terviklikuna, mida võiks tähenduslikult üle kanda ka lihtsalt "inimeseks" olemine põhimõtetele. Häkkeri elus (nagu ka inimese elus) on juhtivaks väärtuseks ikkagi kirg, mis ei lase tööl muutuda nüristavaks rutiiniks ja mis "raha motivatsiooni" asendab hoopis sotsiaalse väärikuse ja avatusega.

Mulle meenub siinkohal ka nn "Linuse seadus", mida lugesin mõni aeg tagasi raamatust "Häkkerieetika ja informatsiooniajastu vaim" (Pekka Himanen) ning mida mainiti ka loengumaterjalides. Linuse seaduse kohaselt on et inimesel on 3 liiki motivatsioone. Oluline on see, et need on arengu kolmeks faasiks ja liikumine toimub madalamalt kõrgemale ning inimese areng seisneb motivatsioonis läbida kõiki faase. Järjekorras on need elusäilitusmotiiv, ühiselumotiiv ja meelelahutusmotiiv (survival, social life, entertainment).

Usun, et igal juhul on tegemist kasuliku lugemisega, mille tasub endale kuhugi järjehoidjatesse salvestada, et vahepeal sihitide seadmiseks taas meelde tuletuseks üle lugeda.

11. nädala loengu ülesanne Apache litsentsi põhjal.

noreply@blogger.com (kris) — Sun, 15 Nov 2009 19:26:00 +0000

Käesoleva loengu ülesanne on järgmine: kirjeldage üht vaba litsentsi lähemalt (kust pärit, kes seda kasutavad, mis on eripärad jne). Valisin ülesande täitmiseks Apache License.

Apache License nagu nimigi ütleb on välja mõeldud Apache nimelise veebiserveri jaoks (versioon 1.0). Alguses oli tegu tavalise BSD litsentsiga (versioon 1.0), millel oli nimi vahetatud. Peagi aga arenes Apache License (versioon 1.1) oma suunas BSD litsentsist – tekkisid erinevused:

The primary change from the 1.0 license is in the 'advertising clause' (section 3 of the 1.0 license); derived products are no longer required to include attribution in their advertising materials, but only in their documentation.

Aastast 2004 on kasutusel Apache License 2.0, mis on ümber kirjutatud varasematest versioonidest peamiselt eesmärgiga lihtsustada litsentsi kasutamist ja parandada GPL põhise tarkvaraga ühilduvust. Olgu siinkohal mainitud, et hetkel on kasutusel Apache Licence versioon 2.0 ja seda kasutab peamiselt Apache Software Foundation (varem tuntud ka kui Apache Group) oma erinevate tarkvarade jaoks. Versioon 2.0 litsents on ühilduv GPL 3.0 versiooniga aga mitte GPL 2.0 versiooniga, kuna sellel on mõned nõuded, mis ei ole kooskõlas vanema versiooniga:

Please note that this license is not compatible with GPL version 2, because it has some requirements that are not in the older version. These include certain patent termination and indemnification provisions.

Apache litsentsi peamisteks kasutaja õigusteks on:

Võib tasuta kasutada, levitada ja muuta kood ja jagada muudetud koodina.
Võib kasutada suletud koodiga tarkvarades.
Võib müüa oma muudatusi.

Sisuliselt tähendab see seda, et Apache litsentsiga koodi kasutamisel ei pea loodud tarkvara hiljem olema avatud lähtekoodiga.

10. loengu ülesanne autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisust

noreply@blogger.com (kris) — Sun, 08 Nov 2009 21:13:00 +0000

Autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisu võtavad minu arvates kokku kaks hiljaaegu toimunud sündmust, mis mitmel pool vastakaid arvamusi tekitasid.

Hiljaaegu levis uudis, et Nokia kaebas Apple kohtusse umbes kümne erineva patendi rikkumise eest. Nokia väitel on Apple kasutanud nende patentide põhist tehnoloogiat (sh. GSM ja UMTS kommunikatsiooni standardid) oma iPhone juures.

Ei saa loomulikult alahinnata Nokia või teiste telekommunikatsiooni ettevõtete miljardite suurust panust standardite arendamisel. Ilmselge on siiski see, et selline kohtuasi on telekommunikatsiooni maailma arengut pidurdav. Selle asemel, et tegeleda olemasolevate tehnoloogiate arendamisega, keskendutakse hoopis sellele, kuidas juristide vahendusel sõlmida keerulisi patentide litsentseerimise lepinguid, mis küll väga hästi tagavad autorikaitse ja vastava tasustamise, kuid piiravad kogu sektori üldist arengut.
VODO (akronüüm sõnadest „voluntary donation“ ehk „vabatahtlik annetus“), ilmutas järjekordselt filmi „In Guantanomo“, mis oma esimese ilmumise teeb just BitTorrent vahendusel. Tegemist on dokumentaaliga rezisöör David Milleri kolmepäevasest retkest USA valitsuse kutsel külastada seda meedias paljuski vastuoluliseks peetud paika.

Pildil on näha ülevaade, kuidas VODO töötab. Tänu mitmete torrent sitide toele nagu MiniNova, The Pirate Bay ja isoHunt on see alates esimese filmi väljastamisest teinud kätte saadavaks sadadele tuhandetele vaatajatele.

Usun, et VODO on tabanud hästi ära tänase tegeliku olukorra ja on mitmeski mõttes teerajajaks. Selle asemel, et võidelda P2P tüüpi failijagamiste vastu tuleks hoopis leida viise, kuidas läbi nende kanalite muuta koguda kuulajas ja vaatajaskonda.

NB! "In Guantanamo" filmi saab tõmmata siit.

9. loengu ülesanne vaba tarkvara kogemusest

noreply@blogger.com (kris) — Thu, 29 Oct 2009 19:44:00 +0000

Minu kogemus vabade tarkvara toodetega on seotud paljuski kavalate ja hästi toimivate rakendustega, mis esmapilgul tunduvad väiksed, kuid millel on jõud teha suuri asju (loe: rohkesti funktsioone).

Ilmselt ilmekamaks näiteks on siinkohal PuTTY nimeline klientprogramm, mis oma väiksusest (hetkeversioon, mida kasutan on vaid 444 KB suur) hoolimata toetab näiteks IPv6 ja oskab SSH lisaks kõigile muude funktsioonidele.

Loomulikult olen ka mina oma esimesi PHP alaseid veebikatsetusi teinud just Apache nimelise veebiserveri peal, kasutades seejuures samuti vabalt kasutatavat MySQL andmebaasi.

VNC (seejuures just UltraVNC) nimeline klient-server rakendus on varasemalt päästnud mind nii mõnestki täbarast olukorrast, kui olen ise füüsiliselt viibinud mõnest hetkel vajalikust arvutist eemal.

8. loengu ülesanne Second Life põhjal

noreply@blogger.com (kris) — Tue, 20 Oct 2009 21:04:00 +0000

Pean ausalt tunnistama, et Second Life on virtuaalmaailm, mis on minust jäänud üpriski kaugele. Ilmselt, kui poleks käesolevat koolitöö ülesannet, ei omaks ma tänase päevani kontot selles maailmas.

Kasutusmugavus on intuitiivne, üsna ruttu on aimatav, kuidas midagi teha saab ja kiireks liikumiseks huvitavate paikade kaardistamisel on lendamine vägagi abiks. Seejuures on üllatav detailide renderdamise kiirus, kui palju ringi liikuda (näiteks lennata).

Kuigi peab tõdama, et suuremate rahvahulkade juures juhtus ka anomaalseid olukordi. Näiteks kohati kaotas minu loodud karakter juuksepahmaka, mis mingil hetkel jälle nähtavaks muutus. Lisaks pole sünkroonis heli ja pilt, kuid selle võib ilmselt lugeda suure kasutatavuse põhjuseks (vähim üheaegselt sisseloginute arv, mida märkasin oli umbes 70 000).

Second Life on ilmselgelt teenäitja tuleviku virtuaalreaalsustele. Ainuüksi see, et juba täna on võimalik Eesti saatkonnas ringi uidata, näha asjakohaseid reklaamtahvleid ja saada selle kohta lisainfot, on paljulubav viide keskkonna atraktiivsusele ja paneb paratamatult mõtlema reklaami ja turundusvõimalustest potentsiaalile tulevikus.

Samamoodi saaks ilmselt oluliselt vähendada dialoogakende üldarvu, kuid küllap see juba tulevastes versioonidest on mugavam ja „inimlikum“, nii palju kui võimalik. Irooniaga võib märkida, et õnnestus kohata ka olukorda, mis allpool oleval pildil (ilmselt oleks pidanud logo asemel näidatama videot):

7. loengu ülesanne Flickr ja Orkut põhjal

noreply@blogger.com (kris) — Sun, 18 Oct 2009 19:15:00 +0000

Otsige veebist kaks näidet folksonoomia kohta - üks selline, kus see väga hästi töötab, ning teine, kus see eriti ei taha toimida.

Hea näitena toon esile Flickr keskkonna. Usun, et mul oleks nii mõnedki märkimisväärsed pildiseeriad jäänud nägemata, kui poleks kasutusel folksonoomiat

Eriti just kiiresti kasvav geotagging. Flickr info kohaselt on oktoobris 2.9 millionit asja geotaggitud:

Geotagging is the art of adding location information to things like a photo. You can geotag your photos using Organizr by dragging and dropping them on to the map where you took them.

As an aside, we're proud to say it's a word popularized by a Flickr alum, Dan Catt, who created a cool site called geobloggers.com and seeded the geotagging community around the Web.

There are a few geotag-related groups on Flickr too, like GeoTagging Flickr, that you might be interested in. See what people are doing with all this location information.

Halva näite etaloniks sobib Orkut keskkond eelkõige kahel põhjusel:

Kasutajatel on võimalik piltidel olijaid märgistada, et muuta pildid sellise metainfo abil kergemini leitavaks ja informatiivseks. Ometi, mida päev edasi on tekkimas viiteid mida oleks kasulikkuse asemel sobiliks prahiks nimetada. Allpool on esitatud illustreeriv pilt sellisest olukorrast:

Orkuti profiilis saab igaüks oma profiili märksõnadega ära kirjeldada. Selle alusel on võimalik leida samade näiteks spordialade või filmihuvidega inimesi. Ometi ei tööta see kõige paremini, kuivõrd otsitakse sarnasusi ja seetõttu leiab itaalia kokakunsti hindaja ka hiina köögi (näidisotsingu link)

6. loengu ülesanne Wikipedia põhjal

noreply@blogger.com (kris) — Thu, 15 Oct 2009 17:15:00 +0000

Oletagem, et ühel päeval heliseb telefon ja toru otsas on Wikipedia looja Jimbo Wales küsimusega: "Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?" Mida talle vastata?

Wikipedia sisaldab endast tohutut hulka informatsiooni. Kuigi informatsioon on tihti hoolega viidatud ja pakuvad seeläbi ühele wiki leheküljele teiste lehtede näol olulist informatsiooni on kogu sisu siiski üsna ühemõõtmeline.

Wiki materjalipagas peaks muutuma oluliselt mitmemõõtmelisemaks. Näiteks võiks Wikipediasse integreerida midagi Placeopedia projekti sarnast:
Placeopedia,

a simple site where you can connect Wikipedia articles with places, and then make use of our database either to browse, or syndicate the whole lot. We hope that lots of people will connect places they know with their corresponding Wikipedia article, and then our syndicated data can be used as a general geographic lookup table for Wikipedia.

Sellisel juhul oleks näiteks mõne linna ajaloo ja linna infoga tutvuda linna puudutava infoga. Eriliselt kasulikuks teeks sellisel juhul veel laiendatud mobiiltelefonitugi, sest nii on ääretult mugav turistil saada infot mõne asukoha või olulise vaatamisvääruse kohta.

Wikipedia üheks suureks arengusuunaks võiks pidada ka kasutusvaldkondade laiendamist. Miks mitte, ei võiks näiteks Tallinna linna info olla wiki lehel täiendatuna linna ametnike poolt, mida siis ühtlasi ka linna lehel kuvataks. Sellisel juhul oleks info koguaeg värske, täisväärtuslik ja laiemalt kasutatav.

Kindlasti saab laiendada koostööd sotsiaalvõrgustikega. Asukohased videod YouTubest, pildid Flickerist annaks oluliselt väärtust tekstilisele informatsioonile.

Ja loomulikult – selleks, et kvaliteetset sisu laiendada, miks mitte võimaldada “Soovita kirjutajat” või soodustada teadustööde ülesriputamist vabasse keskkonda läbi Tunnustusauhinna võistluste.

5. loengu ülesanne blogimise motiividest

noreply@blogger.com (kris) — Sun, 04 Oct 2009 14:45:00 +0000

Seekordse blogipostituse raames kirjeldan blogimise erinevaid motiive erinevate näidete varal. Kes veel ei tea, mis on blogimine ja milleks see hea on, võiksid ära vaadata järmise videolõigu (Blogs in Plain English):

„I’m Blogging This“ kohaselt on blogimise motiive ühtekokku 5 (viis):

Isikliku elu dokumenteerimine. Tavaliselt on sellist tüüpi blogi sisu üles ehitatud päeviku stiilis. Sisu on tihtipeale suunatud lähematele tuttavatele-sõpradele, mistõttu kõigi postituste tegelik mõte ei pruugi olla lõpuni arusaadav ja mõistetav kõigile lugejatele. Kaija võttis näiteks kätte ja läks Portugali õppima. Või Kristi, kes läks ennast hoopis Brasiiliassse proovile panema. Kõigest sellest, mida nad seal kusagil kaugel kogevad ja avastavad on nad võtnud nõuks ka oma blogides kirja panna. Nii hoiavad nad oma tegemistega kursis vanemaid ja lähemaid sõpru-tuttavaid.
Päevakajaiste teemade osas arvamuse avaldamine. Sellist tüüpi postituste eesmärgiks on anda edasi autori kommentaar ja avaldada arvamust mõnel päevakajalisel või autorile isiklikul teemal. Näiteks Postimehe ajakirjanik Vahur Koorits kirjutab oma blogis “Pakun teisitimõtlemisteenust” päevakajalistel majandusteemadel ja olgugi, et temaatika on keeruline, jääb ta seejuures lihtsaks ja arusaadavaks oma mõttekäikudes.
Sügavate tunnete ja emotsioonide väljendamine. Mulle meeldib siinkohal väga Daki (Daki on blogija aastast 2004 ja on andnud välja ka oma blogil põhineva raamatu "Daki.elab.siin") öeldut tsiteerida:

“mulle kõige armsamad blogid just need, kus inimene näitab oma hinge. Näitab endast seda poolt, mida ehk teised näinud ei ole. Püüab ise ennast sõnu ja lauseid ritta seades analüüsida ning selle käigus kasvab.“

Enese arendamine läbi kirjutamise, konkreetsele temaatikale pühendatud bloggimine. Võimalus kirjutada (rääkida) ja areneda koos kirjutamisega. Asjadest mis huvitavad. Viitan siinkohal ära hea sõbra Taavi Kõosaare „Iga lahendus tekitab uusi probleeme ehk alati võib leida veel ühe bugi” blogi, kuivõrd blogimise temaatika mängis olulist rolli, miks ta pälvis neljanda inimesena Eestis Most Valuable Professionali (MVP) Team System kategoorias.
Foorumite või võrgukogukonna moodustamine. Motivatsioon on siin kantud teadvustamisest, et on olemas lugejaskond, kellega sotsialiseerumine toimub. Tihtipeale on blogide näol tegemist grupi blogidega, millel on mitu autorit, kes kirjutavad ühtsel temaatikal. Näitena võib tuua tudengiteühenduse mug.ee blogi. Või Lifehacker nimelise blogi, mille eesmärk on nagu nad ise ütlevad:

Lifehacker, an award-winning daily blog that features tips, shortcuts, and downloads that help you get things done smarter and more efficiently.

Seejuures ei ole eelpool nimetatud motiivid eraldiseisvad vaid võivad tihti esineda koos paralleelselt.

4. loengu ülesanne LinkedIn sotsiaalse võrgustiku põhjal

noreply@blogger.com (kris) — Wed, 30 Sep 2009 21:37:00 +0000

Valisin käesoleva ülesande aluseks LinkedIn nimelise sotsiaalse võrgustiku. 2003 aastal tööalaste kontaktide ühendamiseks võrgustik on tänaseks 47 miljonit kasutajat ühendav sotsiaalne võrgukogukogukond, mille kasutaja ma samuti ise olen.

LinkedIn keskkonda ja võimalusi selgitab hästi järgmine videolõik:

Käesoleva analüüs põhineb Matt Webbi kriteeriumitel ja on esitatud järgnevalt:

Identiteet – identiteet on antud võrgustikus olulisel kohal, kuna saidi eesmärgiks on ühendada omavahel inimesi, kes üksteist teavad ja usaldavad äritegevuses. Vastupidiselt tavapärastele suhtlemisevõrgustikele kus valdavalt on kasutusel hüüdnimed, on iga liikme täisnimi, varasemad töökogevused, haridus ja näiteks soovitused/soovitajad näha teistele liikmetele. Allpool on näha näidisprofiil LinkedIn keskkonnas:

Kohalolek - Kasutaja hetkelist kohalolekut pole näha. Küll on aga nähtavad viimased uuendused iga kasutaja kohta.
Suhted – suhted on ehitatud üles kontaktide ühendustele (connections). Ühendused on jagatud kolmeks: otsesed ühendused (usaldatud sõbrad ja kolleegid), teise taseme (two degrees away) kontaktid, nagu sõprade sõbrad (ühendatud vähemalt ühe otseses ühenduses kontaktiga) ja kolmanda taseme (three degrees away) kontaktid, mis on veelgi kaugemal. Neid ühendusi kasutatakse võrgustikus uute kontaktidega tutvumisel usaldatud kontakti abiga.
Vestlused – reaalajas toimivat vestluse võimalust pole. Kontaktidele saab saata vabateemalisi teateid. Täiendavalt on olemas funktsionaalsus LinkedIn Answers, mis võimaldab kasutajatel küsida kogu võrgustikult küsimusi.
Rühmad – rühmade osa katab LinkedIn Groups funktsioon. Grupid on otsitavad ja võimaldavad kasutajatel luua uusi ärialaseid sidemeid. Populaarsemad on koolide vilistlaste, tööstusharude või erialaste huvide järgi koondunud grupid.
Reputatsioon – reputatsiooni koguvad kasutajad läbi soovituste teistelt kasutajatelt. See kasvatab usaldust kasutaja suutlikuse ja suurendab varasemate tööalaste saavutuste väärtuslikkust.
Jagamine – jagatakse inimeste kontakte, ärialaseid võimalusi (näiteks tööpakkumisi) ja tööalast informatsiooni. LinkedIn keskkonnas saavad töövõtjad jagada infot vabade positsioonide kohta ja otsida portentsiaalseid kandidaate.

3.loengu ülesanne Twitter põhjal

noreply@blogger.com (kris) — Mon, 28 Sep 2009 19:00:00 +0000

Ilmselt on veel üsna palju neid, kes pole kuulnud Twitterist. Sisuliselt on tegemist online suhtlusvõrgustikuga, kus igaüks saab jätta lühikesi postitusi (vaid 140 tähemärgi pikkused sõnumid) oma tegemistest ja kirjutada „millestki tõelisest“ näiteks ainult oma sõpradele ja lähedastele.

Twitteri olemust ja kasutusvõimalusi võtab hästi kokku järgmine videolõik (Twitter in Plain English):

Analüüsides Twitterit 3. kodutöö raames, siis tahaksin öelda järgmist Twitteri kohta:

Internetiühenduste sealhulgas just mobiilipõhisete võrgutehnoloogiate nagu 3G kasutajaskond on kasvanud plahvatuslikult. Eelkõige just iPhone fenomenaalne levik on teinud mugavaks Twitter kasutamise erinevate rakendustega ning see on teinud Twitteri üsnagi reaalajas toimivaks keskkonnaks.Üle maailma saavad inimesed „tweetida“ (maakeeli „säutsuda“) kõigest mis parasjagu toimumas on, kui vähegi aega käes on. Teemade osas piiranguid pole. See on tehnoloogiline areng, mis on teinud Twitteri leviku sedavõrd laiaulatsulikuks.Sellest tulenevalt on kadunud ka aja mõisteline tähendus, kuna alati aktiivseid kasutajaid, kes oma kasvavat suhtlemisvajadust rahuldavad. Viimase puhul olen ise täheldanud laias laastus kahte tüüpi Twitteri kasutajaid:

Enamik viitab mõnele „suuremale“ teemale väljaspool Twitteri keskkonda. 140 tähemärgi sisse on mahutatud lühildane tutvustus ja link, mis tegelikult viitab mõnele pikemale uudisele või artiklile.
Arvamuseavaldajaid. Neid tundub küll vähem olevat, kuid on täiesti hämmastav, kuidas nad aktuaalsetele teemade kohaselt naelapead tabavad. Näiteks Olav Osolin, kelle säutsumisi lausa huviga isegi ei jälgin.

Puhtakujulist altruismi ilmselt Twitteris veel väga ei kohta. Suhtlusvõrgustik on noor ja ilmselt Twitteri olemus „mida ma parajasti teen“ on piisavalt egotsentriline. Küllap see on siiski järgmiseks tasemeks. Hariduslikku püüdlust on siiski juba praegugi märgata, kus inimesed koonduvad temaatilistesse listidesse ja keskenduvad konkreetse valdkonna avamisele. Näiteks Follow On Twitter Lists koondab populaarsemaid.

Kokkuvõttes võin üsna kindlalt väita, et tõenäoliselt poleks paljud, kes täna Twitteris aktiivsed, hakanud näiteks blogima, kuivõrd valdav enamus nende loodastavast „sisust“ on pigem viited kuhugi mujale. Sellest hoolimata on Twitter muutunud minu jaoks üha olulisemaks infokanaliks, mida igapäevaselt jälgin. Siinkohal olgu muidugi öeldud, et ei saaks öelda, et ma sisuloojana Twitteris ülemäära aktiivne oleksin. Kuid mine tea – ehk see muutub veel lähiajal.

Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad.

noreply@blogger.com (kris) — Mon, 28 Sep 2009 13:42:00 +0000

Käesolev blogipost on ajendatud ainest Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad. Võtsin nimelt ette taas koolitee ning seetõttu hakkab siin lähiajal ilmuma ainele temaatilisi kirjutisi. Seejuures pane tähele – ainet on teretulnud kuulama kõik, kes lihtsalt enda arendamiseks tahavad kaasa lüüa.

TFS and Excel – Did you know? « Steve Godbold

noreply@blogger.com (kris) — Wed, 05 Aug 2009 16:03:00 +0000

1. Excel as a task entry system

Excel works really well as a list management tool. What people don’t realize is that it can also be used to create lists for publishing to TFS, and it’s really quite simple.

a. Connect to your team project in Excel and get a list of work items from a query (n.b. you can also pick the ‘Input List’ option here which will open an empty list for entry).
b. Note the empty line at the end of the list marked with a *
c. Start entering your data into the empty line, and be sure to fill out all mandatory fields (you’ll get a prompt later if you don’t, so it’s not a show stopper)
d. Once you’re done entering your new tasks, hit publish to push these back to TFS.
e. If you get a prompt regarding required fields, update your data and try publishing again.

That’s it! You’ve just added a list of work items to your Team Project!

TFS and Excel – Did you know? « Steve Godbold

Nokia E71 firmware update version 300.21.012 brings problems

noreply@blogger.com (kris) — Fri, 24 Jul 2009 11:16:00 +0000

I upgraded my Nokia E71 to new firmware (Nokia E71 Update 300.21.012), to improve some features:

Update Includes:

Mail Improved Mail For Exchange

Music Internet Radio added

Other improvements My Nokia Application and easy-dialing added, improved USB flashing and enhanced usability

As it seems, it also improves camera (It Seems The New E71 Firmware Has Increased The Photo Quality):

Old E71 firmware:

New E71 firmware…

Despite the improvements, new firmware brings lock-code problem. To resolve this I found solution from Reset Lock code on Nokia E71:

for me the unlock code problem goes away when I dial 112, wait for a second and then I press the end call button..

112 is the emergency number in my country

Hopefully Nokia will release newer firmware soon. Currently it is disturbing to call 112 every time when i reset my phone.

Deadline

noreply@blogger.com (kris) — Fri, 10 Jul 2009 05:45:00 +0000

Vaata ka kuidas seda tehti:

Office 2010: The Movie

noreply@blogger.com (kris) — Thu, 09 Jul 2009 12:24:00 +0000

See tegi küll päeva :D

Seth's Blog: On the road to mediocrity

noreply@blogger.com (kris) — Sat, 20 Jun 2009 14:09:00 +0000

Along the way, we settle.

We settle for something not quite right, or an outfit that isn't our best look, or a job that doesn't quite maximize our talents. We settle for relationships that don't give us joy, or a website that's, "good enough."

The only way to get mediocre is one step at a time.

You don't have to settle. It's a choice you get to make every day.

Seth's Blog: On the road to mediocrity

The Vendor Client relationship - in real world situations

noreply@blogger.com (kris) — Sun, 31 May 2009 19:00:00 +0000

Mõtteterad Aivar Halleri koolituselt “Eesmärgi seadmine ja saavutamine”

noreply@blogger.com (kris) — Fri, 29 May 2009 14:27:00 +0000

Ära karda suuri eesmärke vaid lühikesi tähtaegu!

Ole valmis selleks, et ainuke asi, mis ei muutu, on see, et kõik muutub.

Filtreeri PEAN ja TAHAN tegevused. PEAN tegevustele leia TAHAN põhjused.

Meetings, Version 2.0, at Microsoft

noreply@blogger.com (kris) — Sun, 17 May 2009 20:13:00 +0000

From NYT:

Q. What’s it like to be in a meeting run by Steve Ballmer?

A. I’ve changed that, really in the last couple years. The mode of Microsoft meetings used to be: You come with something we haven’t seen in a slide deck or presentation. You deliver the presentation. You probably take what I will call “the long and winding road.” You take the listener through your path of discovery and exploration, and you arrive at a conclusion.

That’s kind of the way I used to like to do it, and the wayBill [Gates] used to kind of like to do it. And it seemed like the best way to do it, because if you went to the conclusion first, you’d get: “What about this? Have you thought about this?” So people naturally tried to tell you all the things that supported the decision, and then tell you the decision.

I decided that’s not what I want to do anymore. I don’t think it’s productive. I don’t think it’s efficient. I get impatient. So most meetings nowadays, you send me the materials and I read them in advance. And I can come in and say: “I’ve got the following four questions. Please don’t present the deck.” That lets us go, whether they’ve organized it that way or not, to the recommendation. And if I have questions about the long and winding road and the data and the supporting evidence, I can ask them. But it gives us greater focus.

5 minute Scrum intro

noreply@blogger.com (kris) — Sun, 17 May 2009 17:56:00 +0000

Nice summary of Scrum principles before starting third sprint in our project. And yes – we are following Scrum as it should be done properly.

This movie was realized during a project using the scrum methodology.

Scrum methodology from Soul' on Vimeo.

Virtualization case study

noreply@blogger.com (kris) — Mon, 11 May 2009 18:26:00 +0000

Invest In Good User Stories

noreply@blogger.com (kris) — Sun, 10 May 2009 19:39:00 +0000

Good SlideShare Presentation:

Invest In Good User Stories

View more presentations from Craig Brown.