Järgnev lühikene lugu ilmus veebruarikuises Mustamäe linnaosa lehes. Kuna seal kommenteerimise võimalust ei ole, siis igasugune vastukaja on alati ka siia oodatud. PDF versioonis on leht kättesaadav siit. Mõnel teisel põhjusel, oli seekord seda veidi piinlik vaadata.

Mustamäe rehabiliteerimine
Gerd Tarand, Mustamäe halduskogu aseesimees, keskkonnakomisjoni esimees

Kui Mustamäe ehitati, märkis ta paljude unistuste täitumist. Hetkeks oli ta ihaldatud elukeskkond mis jõudis muusikasse ja raamatutesse. Meenutame Mustamäe valssi, Valtoni Mustamäe armastust. Sügisball maalis Mustamäest juba erineva pildi. Oluliselt värskem Agent M ajas aga ühes loos ekseldes Mustamäe juba Lasnamäega segi.

Aastad ei ole meie linnaosale hästi mõjunud. Vanaks on jäänud majad, teed, haljastus ja mustamäelased ise.

Täna tuleb meil juba rääkida Mustamäe rehabiliteerimisest. Linnaosa ei ole veel kaotatud, lõplikult getostunud. Täna peame, rohkem kui kunagi varem, rääkima infrastruktuuri uuendamisest, rohelisest linnaosast ning vaeslapse rolli jäänud heakorrast.

Tegelikult on Mustamäel eeldused värske, atraktiivse elukeskkonna arendamiseks olemas ning mitmed planeeringud ja arendusprojektid lubavad siia tuua ka uusi inimesi.

Mõned asjad annaks aga kiiremalt ära teha.

Näiteks, halduskogu keskkonnakomisjonis tõstab igal koosolekul pead heakorraeelarve teema. Puudutagu see siis suvist niitmist, sügisest lehekoristust või talvist lumekoristust. Kokkuvõtteks tuleb alati tõdeda, selleks, et Mustamäe saaks puhtaks, niidetud ja esinduslikumaks peab heakorrale eraldatud summa olema tänasest 5 korda suurem. Esimene samm on tehtud – järjekordne planeeritud kärbe jäi sellel aastal suuremalt jaolt tulemata.

Suureks abiks oleks muidugi riigi heaperemehelik käitumine. Mustamäe ja Nõmme piirile jääv Sütiste parkmets on tegelikult ju reformimata riigimaa, mida linnaosa enda kuludega hooldanud on. Kõik peale Keskkonnaministeeriumi on seisukohal, et see on ikka riigi, mitte linna ülesanne, kuid tänase ministri asemel võib ilmselt sealsamas Sütiste metsas puudega rääkida – tulemus on sama.

Veelgi lihtsam on appi tulla mustamäelastel endil. Sügiskoristus on siin alati suurelt ette võetud, appi on kutsutud ühistuid, organisatsioone, aktiviste.

Sellel aastal jääb sügiskoristuse perioodile ka Teeme Ära algatuse üle-eestiline talgupäev, mis loodetavasti asjale veidi kaasa aitab. Kuupäev on 1. mai, hoidke silmad lahti sest kindlasti tuleb ka Mustamäel konkreetsemaid üleskutseid enda majaümbruse või mõne puhkeala korrastamiseks.

Keskkonnakomisjonis on tegelikult veel mõned head ideed välja käidud.

Kvartalisisestel teedel muudaks talvel parkimise veidigi lihtsamaks lihtne heakorraeeskirjade muudatus mis kohustaks lumekoristusel ette jäänud sõiduki kasutajat selle ümbrust juba ise koristama. Suvist teetolmu saaks samuti üsna lihtsalt vähendada – ühistud võiksid taaskord ette võtta enda majaesiste teede regulaarse pesemise.

Lihtsaid aga häid mõtteid on raskematel aegadel hädasti tarvis ning kindlasti on neid veel palju. Olen keskkonnakomisjoni koosolekutele alati kutsunud ka ühistuid, aktiviste – mõned on juba tulnud aga mahub veel palju. Huvitatud võiksid endast otse minule märku anda (gerd@gerdtarand.eu), sedasi tean juba järgmisel korral kutsuda.

Äkki viime just mõne sinu idee sedasi ellu?

Elagu Eesti Vabariik!

16-17-aastased noored tuleb varem või hiljem valima lubada. Vähemalt kohalikel valimistel. Selline on olnud minu seisukoht juba aastaid. Õnneks on Eestis tekkinud mitmeid organisatsioone ja inimesi kes seda seisukohta jagavad. Veel rohkem on muidugi neid inimesi kes hetkel veel sellest võimalusest aru saanud ei ole. Pole hullu, veel jõuab.

Üks sagedasi argumente sellel teemal on olnud see, et kui noored ei peaks valima tulema, siis valimisaktiivsus hirmsasti langeb. Pläma. Jätame kõik teised argumendid korraks kõrvale ja vaatame sellele väitele otsa.

2009. aasta kohalikel valimistel oli valimisnimekirjadesse kantud inimesi 1 094 317. Valimas käis neist 60,57 % ehk 662 813 inimest.

Statistikaamet ütleb meile, et 16-17-aastaseid noori oli 2009. aastal keskmiselt 34 113. Eelmiste numbritega võrreldes väga vähe. Prognoos pakub, et 2013. aasta valimiste ajaks on neid alles jäänud umbes 25 000.

Seal kus proovitud (näiteks Saksamaa, Austria) ei ole noored koju passima jäänud. Meile lähem näide on võtta Soomest. Kahjuks mitte omavalitsuse valimistelt vaid Soome Evangeelse Luterliku Kiriku koguduste juhtorganite valimistelt aga asi seegi.

Eestis ütleb EELK kirikuseadustiku §203, et valimistel saab osaleda vähemalt 18-aastane konfirmeeritud koguduseliige. Soomes saavad aga käesoleva aasta novembris toimuvatel valimistel esimest korda osaleda ka kõik koguduste 16-17-aastased liikmed.

Salo ja Uusikaupunki noortel oli see võimalus juba möödunud kevadel. Salo üldine valimisaktiivsus oli 16,9% ning 16-17-aastaste oma 11%. Uusikaupunkis oli üldine valimisaktiivsus 17,2% ja 16-17-aastaste oma 14,3%. Vahe ei ole tegelikult eriti suur.

Aga see selleks. Soomet ja Eestit selles küsimuses võrrelda ei saa ning tegelikult ei ole valimisaktiivsus teiste riikide andmetele tuginedes üldse prognoositav.

Seega tuleb valimisaktiivsuse hävimise argument ümber lükata veelgi lihtsamalt. Nutikamad jõudsid juba eespool mõelda, et 34 113 noort kes lisanduvad 1 094 317 valimisõigusliku hulka, ei saa kohe kuidagi valimisaktiivsuse kujunemisel märkimisväärset rolli mängida.

Oletame korraks, et 2009. aasta valimistel oleksid 16-17-aastased osaleda saanud ja teeme nägu, et ma oskan graafikuid koostada, et kõigil selge oleks.

Kui mitte ükski 16-17-aastane valima ei ilmuks oleks hääletamisest osavõtt jäänud vaid 1,83% jagu madalamaks ning kui kõik oleksid kohale ilmunud, oleks osavõtt olnud 1,19% kõrgem.

Tegemist on väga pisikeste numbritega, seega ei saa juttugi olla sellest, et valimisea langetamine valimisaktiivsusele hirmus halvasti mõjuks.

Teiselt poolt vaadates, isegi kui valima oleks läinud kasvõi 10% 16-17-aastastest, oleks juurde lisandunud 3411 häält, 50% puhul 17 057 häält jne. Valimistel aga valesid hääli ei ole ning iga lisahääl suurendab otsuste jõudu.

Eks ole meil ka riigikogus palju neid kellel seda 3411 häält kokku ei tulnud, omavalitsuste volikogudest rääkimata, veelgi enam – meil on koguni 157 omavalitsust, mille elanike arv seda numbrit ei ületa.