DT blogi

Veebruaris toimub kahe päevane privaatpilve koolitus System Center 2012 baasil

Gunnar — Mon, 23 Jan 2012 08:43:01 +0000

Veebruari teises pooles on tulemas kaks päeva kestev System Center 2012 virtuaalkoolitus. Koolituse keskeks teemaks on privaatne pilv ja selle haldamine. Virtuaalne koolitus toimub 21-22.02.2012 ja on osalejatele tasuta.

Et paljud vinged asjad toimuvad ameerikas, siis ajalises mõttes ootab meite huvilisi admin-mehi ees kaks pikka ööd. Soovitan tööandjaga leppida kokku, et virtuaalkoolitusele järgnevatel hommikutel võib tööle paar tundi hilineda. Kes tarku admine hindab, see ütleb oma jah-sõna kindlasti.

Aeg ja koht

Meie aja järgi (kui ma nüüd midagi valesti ei arvutanud) toimub nii 21. kui ka 22. veebruaril koolitus algusega 19:00. Seega jõuate kenasti töölt koju, kus on arvatavasti mõnusam osaleda, kui naine ja lapsed teie karjääri tõsiselt suhtuvad. Kindlasti soovitan nuiata välja õhtuse kohvi ja võileivad, sest hää tüdruk on ikka nõus targaks meheks saamise projekti selle pisiasjaga toetama.

Toimumiskohaks on internet ja teie osalemine saab alguse siit.

Koolituse kava

Koolituse sessioonid on järgmised:

21.02

Understanding the Microsoft Private Cloud
Deploying the Infrastructure Components
Deploying the Private Cloud Infrastructure
Deploying the Service Layer
Deploying the Applications & VMs

22.02

Managing the Infrastructure Components
Managing the Private Cloud Infrastructure
Managing the Service Layer
Managing the Applications & VMs

Esinejad

Koolitujatega tegelevad virtuaalkoolitusel sellised inimesed:

Symon Perriman - Technical Evangelist covering Private Cloud, Virtualization, Windows Server and System Center technologies,
Chris Van Wesep - Group Product Manager responsible for marketing Microsoft cloud and datacenter management products within the System Center portfolio,
Kenon Owens - Technical Product Manager (TPM) for Microsoft System Center,
Adam Hall - Senior Technical Product Manager (TPM) in the System Center cloud and datacenter product team,
Sean Christensen - Senior Technical Product Manager (TPM) for System Center 2012 Service Delivery & Automation,
Prabu Rambadran - echnical Product Manager in the System Center Product Management group.

Mulle mitte kuigi tuttavad nimed, kuid kõik Microsoftist ja just nende toodete juurest, millest koolitusel juttu tuleb – seega on oodata midagi põnevat.

Selle aasta esimeses pooles on tulemas muidki põnevaid privaatpilvele pühendatud virtuaalseid üritusi, kuid nendest edaspidi.

Loe lisaks

Arenduskeskkonna optimeerimine: Visual Studio lahenduste kompileerimine

Gunnar — Sat, 21 Jan 2012 14:38:43 +0000

Mõõtsin huvi pärast Visual Studio lahenduse kompileerimise aegu virtualiseeritud arenduskeskkonna erinevate seadistuste juures. Käesoleval juhul võtsin vaatluse alla failide kasutamise, sest mahukamates lahendustes on failioperatsioonide hulk suur ning ketast probleemid ujuvad teravalt nähtavale.

Keskkond

Alustuseks keskkond, milles katseid tegin. Hosti peal vaatasin algul, et seal oleks piisavalt ressurse ja midagi mahukat ei jookseks, mis kuidagi virtuaalmasina tööd võiks segada. Hosti peal jookseb ühtlasi ka minu töölauakeskkond.

Virtuaalmasin jookseb välise ketta peal, sest hosti peal pole piisavalt ruumi, et sinna kõik virtuaalmasinad ära mahutada, mida tööks või õppimiseks vaja läheb. Suures osas on tehtud ära optimeerimised, mis toodud minu postituses Virtuaalmasina optimeerimine.

Host:

Masin: Dell Latitude E6510
Protsessor: Intel i7 (quadcore)
Mälu: 8GB
Op-süsteem: Windows Server 2008 R2 Standard (64bit)
Hyper-V
Kõvaketas: 120GB SSD

Guest:

Tuumade arv: 4
Mälu (dünaamiline): 2048 – 4096 GB
Op-süsteem: Windows 7 Ultimate (64bit)
Füüsiline ketas: Western Digital Elements (väline, USB 2.0)
Virtuaalne ketas: 50GB fikseeritud suurusega virtuaalketas

Katsed

Mina tegin katset kolme erineva keskkonna seadistustega. Katsejäneseks oli täpselt sama lahendus ilma igasuguste muudatusteta. Seadistused Visual Studio lahenduse osas olid sellised:

Lahendus virtuaalmasinas – lahendus asus virtuaalmasina enda kettal.
Lahendus mälukettal – lahenduse kataloogi asukohaks oli mäluketas, mille tekitasin RAMDisk tasuta versiooni abil. Failisüsteemi formaadiks oli pakkimise toeta NTFS.
Lahendus SCSI kettal – lahenduse kataloog asus virtuaalsel SCSI kettal, mis füüsiliselt paiknes host-keskkonna süsteemikettal.

Kõikide katsete korral oli keskkond sama (see tähendab seda, et ei jooksnud ühegi katse jooksul rohkem või vähem programme kui teiste korral).

Mõõtmised viisin läbi sellise vahendiga nagu Process Monitor. Process Monitori seadistused leiab Arik Boznanski postitusest How to Check How Many Writes Are Done While You Build?. Mind huvitas antud juhul failide kasutamise aeg ehk siis see, kui palju kulub aega failidega seotud operatsioonidele erinevate seadistuste korra.

Tulemused

Tulemused, mille mõõtmised andsid, on toodud järgneval graafikul.

Virtuaalmasinas toimuv kompileerimine ei pane mind imestama – üle USB 2.0 väline ketas ja sellele veel Hyper-V overhead otsa. Küll aga paneb mind imestama see, kui suur on overhead mälu virtualiseerimisel. Hosti SSD peal andis virtuaalne SCSI ketas umbes samad tulemused, mis guesti peal mäluketas. Ometi on SSD kordi aeglasem kui arvuti mälu otse hosti peal oleks mäluketas arvatavasti esikohal.

Lühidalt võtaksin tulemused kokku selliselt:

fikseeritud suurusega virtuaalketaste jõudlus on parem kui dünaamiliselt suurenevatel virtuaalketastel,
Hyper-V lisab oma paraja panuse nii mälu kui ketta virtualiseerimisel,
virtuaalmasina hoidmine sisemisel kettal annab paremad tulemused kui tavalised välised kõvakettad,
virtuaalmasinas jooksva mäluketta ja SSD peal hoitava virtuaalse SCSI ketta jõudlused on umbes samad.
99% aega kulub kompileerimise käigus lahenduse koosseisu kuuluvate obj ja bin kataloogide peale (igati loogiline, sest obj kataloogis ehitatakse kompileeritud failid valmis ning bin kataloogi salvestatakse kõik tulemuseks saadud ja projektides viitatud teegid).

NB! Need on vaid minu järeldused antud katse põhjal ja katse on täiuslikkusest päris kaugel. Kindlasti annab optimeerida veel paljut ja kui kellelgi mingeid häid edulugusid leidub, siis olen igati huvitatud nendest.

Lõpetuseks

Kettaoperatsioonide jõudlus muutub lahenduse kasvades järjest olulisemaks kuni ühel hetkel teravdub probleemiks. Et järjest enam on arenduskeskkonnad virtualiseeritud, siis peame arvestama ka virtualiseerimiskihtide eripäradega. Samuti peame arvesse võtma vahendid, mida me kasutame ja mis meile on tööl kasutamiseks antud.

Jõudluse probleemide tekkimisel ei pea tingimata hakkama uut rauda muretsema – tihti aitab see, kui asju veidikene ümber mängida. Selleks tuleb lihtsalt leida lahendused, mida proovida ning äärmiselt oluline on mõõta, et saada selgemaks probleemi olemus.

Virtuaalsete ketaste korral saime me tulemused, mida algul ehk oodata ei osanud. Oli selge, et puhtalt virtuaalsel raual välisel kettal jooksev kompilatsioon on aeglaseim. Kuid see, et mälukettast parema jõudluse saime hoopis SSD ketta otsas virtualiseeritult, oli natukene üllatus küll. See rõhutab jälle kui olulisel kohal on mõõtmised jõudluse probleemide lahendamisel.

Loe lisaks

Salaelu elavad projektid

Gunnar — Thu, 19 Jan 2012 11:47:39 +0000

Aeg-ajalt tekib projekte, mis valmivad väljaspool meeskonnatööd ja elavad mõne projektis üksi osaleva arendaja käe all. Mõnikord läheb neil projektidel hästi. Tavaliselt mitte ja probleemid tekivad ikka siis kui seda kõige vähem oodatakse. Kuidas võiksid sellised projektid meid kummitama hakata?

Puuduvad kokkulepped meeskonnaga

Meeskondades on tavaliselt paigas omavaheline kommunikatsioon, valitud on vahendid ja töömeetodid. Kõik, mis väljapoole seda jääb, tuleb meeskonda üllatama selliste probleemidega:

lahenduse ülesehitus ei vasta sellele, kuidas arendusmeeskond lahendusi tavaliselt ehitab,
kasutatud on teiste teadmata mitmeid tehnilisi vahendeid, millega teistel kokkupuuted puuduvad või mille kasutamise on arhitekt välistanud,
et lähtekoodi üle puudub meeskondlik kontroll, on selle kvaliteet tugevalt alla meeskonna enda keskmist,
üksi ja omapäi tegutsemine annab täiesti vabad käed ignoreerida keerukamaid vahendeid, mida meeskond projektides kasutab,
valminud lahendus on väga raske liidestada kvaliteedikontrollisüsteemidega, sest lähtekood ei arvesta selle võimalusega (inimene ehk arvestas tasemel, et küll nad siis pärast vaatavad),
kontroll valmiva lahenduse üle on 100% ühe inimese käes ja projektijuhi riskid on seega kõrged arvestades arendajate äärmist optimismi.

Ma olen täiesti kindel, et siia nimekirja annab lisada veel terve posu asju, mis juhtuda võivad. Samas need mõned punktid siin peaks olema piisav, et olukorda hinnata õudusjutuks.

Seda probleemi ei teki meeskonnas töötava arendajaga, kellele antakse antud lahendus kõrvaltegemiseks või kes määratakse täies ulatuses uue lahendusega tegelema. Kui tal säilub meeskonnaga side, siis on tema vastutus küll suurem, kuid ta tegutseb siiski selliselt nagu meeskonnas on välja kujunenud. Samas peab see arendaja olema tugev tegija, sest vastutama peab ta nüüd kordi suuremas ulatuses kui meeskonnas tegutsedes.

Projektijuhi probleemid

Paraja üllatuse saab selliselt valminud süsteemi korral ka projektijuht, kes soovib antud süsteemi anda üle oma projektimeeskonnale edasiseks arenduseks.

Oma üllatuseks avastab projektijuht, et kuigi süsteem on valminud just siinsamas keskkonnas, meie üldkasutatava infrastruktuuri peal, on sellega jätkamine sarnane väliste süsteemide ülevõtmisele:

meeskonna jaoks on nii kood, selle ülesehitus kui ka lahendused võõrad,
kasutatud on vahendeid, mida meeskond oma igapäevases töös ei kasuta,
terve hulk koodi tuleb ümber kirjutada, et see vastaks nõuetele, mida meeskond oma lahendustele esitab,
lahendust on pagana raske panna automaatsele kvaliteedikontrolli vahendite külge ja selleks tuleb kõvasti vaeva näha.

Kindlasti saab projektijuht kinnitust hinges vaikselt närivale kahtlusele: selle süsteemi andmine meeskonnale toob kaasa samasugused ajakulud nagu kaasnevad nende süsteemidega, mis mujalt sisse tulevad mingil kujul. Küsinud arendajatelt hinnangud, saab ta oma kahtlusele 200% kindla kinnituse.

Kuidas probleemi vältida?

Selle probleemi vältimiseks on olemas mitmed nõksud, kuid peamine neist on see: ära jäta inimest tegutsema üksi. Kaasa algusest peale keegi meeskonnast, kes hoiab asjadel silma peal ja aitab vältida igasuguste anomaaliate teket. Kindlasti on soovitatav selline lahendus paigutada kohe algusest kvaliteedikontrolli süsteemide külge, et sellel oleks lihtsam silma peal hoida.

Samuti soovitan seda, et olulisemad otsused, mis lahenduse ülesehitust puudutavad, räägitakse läbi meeskonnaga, kuigi meeskond ise otseselt arendusse segatud pole.

Loe lisaks

TechEd Europe 2012 toimub sellel aastal juunis

Gunnar — Tue, 17 Jan 2012 08:30:09 +0000

Sellel aastal toimub Euroopas jälle Microsofti arendajate seminar TechEd. Asukohaks on Amsterdam ja toimuma saab see juuni lõpus – just siis kui puhkused on algamas.

Seni on Eestist TechEd-i külastamas käinud päris arvukas inimpere ja loodetavasti saab ka selle aasta TechEd-il näha mitmeid tuttavaid nägusid. Seminar toimub 26.06-29.06.2012.

Koolituspäev

Neile, kes tunnevad huvi koolituse vastu, toimub 25.06 koolituste päev. Teemade valik koolituste osas on järgmine:

Real World Windows Deployment Using the Microsoft Deployment Toolkit 2012
User-Centric Application Delivery Rocks the World: Using Microsoft System Center Configuration Manager 2012
Microsoft SQL Server Performance Tuning and Optimization
Using BISM Tabular in Microsoft SQL Server Analysis Services 2012
C++ in 2012: Modern, Readable, Safe, Fast
Implementing Scrum Using Visual Studio 2012
Windows Azure University Bootcamp: Advanced and Real-World
Private Cloud Immersion
Business Insights, BIG Data and the Cloud. Transforming your business on your terms with the Microsoft Data Platform

Hinnad

Registreerumine seminarile on soodushinnaga kuni 31.03.2012. Soodushinnaks on 1695EUR neto, peale seda on osaluse netohind 1995EUR. Koolituspäeva netohind on seminaril osalejale 400EUR, teistele 500EUR.

Kas mina lähen? Lähen muidugi, kui saatus oma karvast kätt mulle selles osas ette ei pane.

Loe lisaks

LGE ja VMware virtualiseerisid Androidi

Gunnar — Mon, 16 Jan 2012 21:33:34 +0000

LGE ja VMware püüavad elu lihtsamaks teha mobiilikasutajatel, kes täna peavad taskus kandma nii töö- kui eratelefoni. Selle asemel, et kasutaja kannaks taskus kahte telefoni, millest ühel jookseb rangetele turvanõuetele vastav keskkond ning teisel tavalisem koos mängude ja kõige muu toredaga, saab nüüdsest Androidi platvormil hakkama ühe telefoniga.

LGE tutvustas CES 2012 raames Androidi telefoni, millel jookseb VMware virtualiseerimiskiht. See võimaldab ühe telefoni peal jooksutada paralleelselt mitut operatsioonisüsteemi. Nii võib näiteks tööandja poolt ettenähtud karmide reeglitega keskkond joosta meie lihtsama ja lõbusama keskkonna peal. Kasutajale on kõik lihtne – vaadake ise.

Video leiab YouTube lehelt AndroidPIT at CES: Android App Vmware.

Loe lisaks

Bing on populaarsuselt teisel kohal otsimootor

Gunnar — Sun, 15 Jan 2012 10:18:37 +0000

comScore hinnangul on maailma populaarseim otsimootor Google, teise koha omanik on möödunud aasta detsembri seisuga Bing, kes möödus Yahoo!-st. Pisike sektor, mis kolmest hiiglasest üle jääb, jaguneb Ask ja AOL vahel.

Pildis ja arvudes on USA põhjal tulemus selline:

Google hoiab endiselt enda käes enam kui poolt turust. See on positsioon, mis on püsinud muutumatuna juba aastaid. 2009 aastal turule tulnud Bing on jõudnud endale haarata teise koha, möödudes napilt Yahoo!-st.

Lähemat lugemist pakub Search Engine Watch artikkel comScore: Bing Takes No. 2 Spot From Yahoo in December 2011.

Loe lisaks

Trello - lihtne ülesannete haldur

Gunnar — Sun, 15 Jan 2012 09:45:15 +0000

Väikestes projektides, kus inimesi vähe ja tempo paras ning ülesannete hulk pole suur, on hea kasutada lihtsaid vahendeid töö organiseerimiseks. Kui ise kõike ehitada ei jõua, siis on alati hea vaadata, mida valmis kujul pakutakse ja üks hea tasuta vahend on näiteks Trello.

Trello on tasuta teenus, mida on väga lihtne kasutada. Mina kasutan seda ühes pisikeses projektis, kus ülesanded tekivad tasapisi ning neid ei ole kuigi palju.

Järgnev pilt näitab seda, milline on üks lihtne ülesannete loend Trello süsteemis. Vasakpoolses plokis on ülesanded, mis on ootavad tegemist. Keskmises on ülesanded, mis on mul käsil ja parempoolses plokis on valmis ülesanded.

Trello. Ülesannete loend. Ülesandeid saab kastide vahel hiirega vedada.
Pildi vaatamiseks originaalsuuruses klõpsa sellel hiirega.

Loomulikult on võimalik lisada ülesannetele kirjeldusi ja määrata ülesandeid projektis osalevatele inimestele.

Ülesande tegemisele võtmine ja valmissaanuks kuulutamine on lihtsad tegevused – vea ülesanne lihtsalt hiirega soovitud kasti ja ongi olemas.

Projekte ei pea tingimata olema üks. Trello võimaldab mitut projekti ning lisaks ülesannetele on võimalik ülesannete kommenteerimine, hääletamine, ülesannete otsimine (kui neid on palju) jne.

Esmamuljed Trello kasutamisest on head. Mõnusalt lihtne tööriist, mille abil saab oma ülesandeid organiseerida ning progressil silma peal hoida. Suurema projekti või projekti korral, mille juhtimine on keerukam, valiksin ma arvatavasti mõne keerukama ja põhjalikuma abivahendi. Kuid pisemate projektide korral on Trello igati hea valik omas lihtsuses.

Loe lisaks

iPhone märul Hiinas

Gunnar — Fri, 13 Jan 2012 14:40:46 +0000

Kommunistlike riikide üks eripärasid on see, et inimesed hulluvad kui läänest pärit kaup on käe-jala ulatuses. Seekord on tõsine mürgel lahti Hiinas, kuhu saabus müügile iPhone 4S.

Hullunud hiinlased trügivad ja märatsevad ning korra ohjamisse on kaasatud kohalikud eriüksused. Märuliks läks peale seda kui Apple teatas, et seadmed on hetkel otsas. Apple peatas iPhone 4S müügi, et oma töötajaid ning nende tervist kaitsta. Arvatakse, et enamus ostjaid pole päris lõpptarbijad, vaid kohalike poodide poolt saadetud esindajad, kelle ülesanne on osta võimalikult palju seadmeid, et neid kallimalt edasi müüa.

Lähemat lugemist pakub Engadget uudis Apple stops selling iPhone 4S in China to protect its staff.

Loe lisaks

Google+ võib osutuda edukaks SEO vahendiks

Gunnar — Thu, 12 Jan 2012 14:18:37 +0000

Google on asunud otsimootori abil toetama oma Google+ teenust ning püüab hoolega näpsata otsingute liiklust Facebook ja Twitter nina eest. Igasuguse info parema leitavuse jaoks avab see vähemalt ajutiselt uue ukse ning esimesed julged on uusi võimalusi juba kasutama asunud.

SEOmoz eksperdid märkasid selle kuu alguses, et Google+ profiilid on hakanud ootamatult kõrgeid positsioone Google’i otsimootoris saama. Täida vaid oma avalikult nähtav profiil piisavalt ära ja tulemused on peagi olemas. Tegemist ei ole ebaausa mänguga, sest samad võimalused on olemas ka kõikidel teistel.

Facebooki paneb see aga raskesse olukorda, sest Facebook lubab Google’il indekseerida fännilehti, kuid mujale Google’it ta juurde niisama lihtsasti ei luba. See tähendab seda, et Facebook on “väiksem” sait kui Google+ ja saavutab seega tagasihoidlikumad positsioonid.

Sammud, mis vajalikud Google+ enda huvides töölepanemiseks, on järgmised:

lingi oma lehtedel oma nimi või profiilipilt sinu Google+ kontoga,
ole esindatud jõukohaselt paljudes ringides,
täida põhjalikult ära oma Google+ profiil,
oma lehtedel, mille ringidesse edastad, täispikka lehe pealkirja (Google+ seda automaatselt ei lühenda ja see annab lehe lingile ka Google otsimootoris paremad positsioonid kui see Google+ kontekstis tulemuste hulka satub).

Täpsema jutu ja põhjalikud näited leiab SEOmoz artiklist How Google+ Uses SEO to Steal Search from Facebook and Twitter.

Loe lisaks

Nokia müüb sel aastal 37 miljonit Windows Phone telefoni

Gunnar — Wed, 11 Jan 2012 14:24:39 +0000

Morgan Stanley analüüsib, et Nokia müüb alanud aastal 37 miljonit Windows Phone telefoni. Nokia, mida ma meite Microsofti kontoris pisut torkida sain, paneb mind uskuma vähemasti seda, et Nokia saab olema üks olulisemaid Windows Phone massidesse viijaid.

AllThingsD andmetel analüüsib Morgan Stanley Nokiale Windows Phone telefonide müügi tugevat kasvu ning aasta 2013 võiks Nokia neid telefone müüa 64 miljonit tükki. Suuresti tuleb Morgan Stanley hinnangul müüginumbrite kasv Symbiani arvelt.

Kui juurde võtta HTC seadmete prognossitud müük, siis peaks Nokia ja HTC peale kokku tulema orienteeruvalt 43 miljonit telefoni selles ja 74 miljonit järgmisel aastal. Numbrid on arvatavasti suuremad, sest arvesse pole võetud tootjaid nagu Samsun, LG, Dell ja ZTE.

Tulemustega on rahul ka Microsofti pealik Steve Ballmer, kes ütles CES-il, et ruumi müügiks on veel küllaga, kuid Microsoft on Windows Phonega tema arvates õigel teel.

Loe lisaks