Riigikaitsekomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Riigikaitsekomisjoni raporti „Riigi valmisolekust julgeolekuohtude ennetamiseks ja tõrjumiseks halvenevas julgeolekuolukorras“ mõju seadusandlusele“ arutelu. Ettekande teevad riigikaitsekomisjoni raportöör Meelis Kiili, riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas ning raporti töörühma liige, endine regionaalminister Vallo Reimaa.

Esimene lugemine – üks eelnõu

Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja terviklik meetmete pakett lastega perede kindlustunde taastamiseks ja sündimuskriisi peatamiseks“ eelnõuga (870 OE) soovitakse, et valitsus töötaks välja meetmete paketi, et taastada perede kindlustunne ja peatada sündimuskriis. Eelnõu kohaselt peaksid meetmed hõlmama erinevaid pereloomet ja sündimust mõjutavaid valdkondi ning tuginema teadlaste ettepanekutele ja Sotsiaalministeeriumi analüüsile laste saamise ja kasvatamise toetamisest. Esitajate sõnul on riigi ülesanne luua keskkond, kus laste saamine ja kasvatamine on kõrgelt väärtustatud ja hästi toetatud.

NB! Kui kolmapäevase istungi päevakorda kavandatud päevakorrapunktide arutelu ei ole neljapäevase istungi alguseks lõppenud, siis jätkub nende arutelu neljapäevasel istungil.

Komisjonide istungid

Majanduskomisjonis – kell 14: energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (921 SE);

rahanduskomisjonis – kell 8.30: riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (910 SE).

Sündmused

Kell 7 – väliskomisjon on kahepäevasel töövisiidil Narvas ja Kagu-Eestis. Neljapäeval külastatakse piiri, piiripunkti ja Narva kordonit, kohtutakse Narva linnapea Katri Raigiga ning külastatakse ka Narva Neo Performance Materials (NPM) magnetitehast.

Kell 14 – Riigikogu liikmed Riina Sikkut, Peeter Tali, Õnne Pillak, Mart Maastik, Andrei Korobeinik, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Tõnis Lukas ja Vadim Belobrovtsev osalevad Euroopa Liidu rahastuse teemalisel Rahandusministeeriumi visioonikonverentsil „Elujõuline Eesti“ Riigikogu konverentsisaalis. Konverentsi saab jälgida veebiülekandes.

Kell 14.15 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Malta Ordu suurmeistri Fra’ John T. Dunlapiga.

Välislähetused

11.–12. juuni
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osaleb Beneluxi parlamendi istungil Luxembourgis Luksemburgis.

11.–12. juuni
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liige Irja Lutsar osaleb kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil „Tervislik vananemine ja tervis kõigis poliitikavaldkondades – riigi strateegiline valik“ Vilniuses Leedus.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 11. juuniks

Infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ning taristuminister Kuldar Leis.

Peaminister vastab küsimustele, mis puudutavad olukorda riigis, inimeste toimetulekut, Rail Balticut, laste heaolu, julgeolekut, poliitikavalikuid ja isiklikku vastutust Eesti kahjustamisel. Taristuminister vastab küsimustele, mis käsitlevad Tartu põhjapoolset ümbersõitu ja Rail Balticut, ning energeetika- ja keskkonnaminister küsimusele tehingute kohta energeetikas.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – seitse eelnõu

Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse täiendamise seaduse eelnõu (773 SE) võimaldab Eesti vabu vanglapindu rendile anda välisriikidele. Eelnõu järgi saab Eesti vanglates täide viia välisriigi kohtu mõistetud vanglakaristusi, kui on sõlmitud vastav välisleping. Kokkuleppe peavad ratifitseerima mõlema riigi parlamendid.

Seletuskirja kohaselt on Eesti vanglahoonete ülalpidamine nende tühjenemise tõttu liiga kulukas. Vanglarent aitab hoida vangla töös, tagada väljaõppinud vanglapersonalile töö ning vähendada riigi kulu tühjade vanglapindade ülalpidamisel, pannes need riigieelarvesse tulu teenima.

Eelnõu järgi saab vangi Eesti vanglasse karistust kandma võtta juhul, kui sarnased kuriteod on Eesti seaduste kohaselt karistatavad, täideviidav karistus ei ole ebamõistlikult karm ning ajavahemik kohtuotsuse jõustumise ja selle täitmisele pööramise alguse vahel ei ületa kolme aastat. Ühtlasi näeb eelnõu ette, et ennetähtaegse vabanemise regulatsioon välisvangidele ei kohaldu.

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse (vaigistushagi eest kaitsmise direktiivi ülevõtmine) eelnõuga (865 SE) võetakse Eesti õigusruumi üle vaigistushagi eest kaitsmise direktiiv.

Uue regulatsiooni eesmärk on kindlustada väljendusvabadus ja kaitsta demokraatlikku arutelu vaigistavate kohtumenetluste eest. Seni on vaigistushagisid olnud keeruline tavapärastest laimukaebustest eristada, mistõttu annab Euroopa Liidu direktiiv kohtutele selgemad kriteeriumid ilmselgelt põhjendamatute nõuete tuvastamiseks.

Eelnõuga saavad kohtud konkreetsed hoovad pahatahtlike menetluste varases faasis peatamiseks. Edaspidi saab kohus ilmselgelt põhjendamatu nõude kohe rahuldamata jätta, kusjuures kõik menetluskulud jäävad hageja kanda ning kostjal tekib õigus nõuda kuritarvitusliku hagi eest kahjuhüvitist. Samuti on kohtul õigus määrata hagejale kuni 9600 euro suurune rahatrahv ning avalikustada kohtulahend koos hageja isikuandmetega.

Lisaks luuakse eelnõuga kaitse kolmandate riikide eest, mis tähendab, et Eesti kohtud ei tunnusta näiteks Venemaal tehtud kohtuotsuseid, kui need tulenevad vaigistushagidest.

Valitsuse algatatud krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu (652 SE) valmistab ette krediiditeaberegistri loomist. Register laseb pankadel ja teistel laenuandjatel laenuvõtjate maksevõimet paremini hinnata ja aitab ennetada ülelaenamist.

Register hakkab koondama teavet inimese kõigi finantskohustuste kohta, olgu see kodu- või tarbimislaen, autoliising, järelmaks või kiirlaen. Eelnõu kohaselt peavad Finantsinspektsiooni järelevalve all olevad laenuandjad edastama registrisse info iga inimese võetud laenude kohta ning enne uue laenu andmist peavad nad kontrollima, millised kohustused inimesel juba olemas on. Sellise info ühte registrisse koondamine annab selgema pildi inimese tegelikust maksevõimest ja ennetab lõhkilaenamist.

Menetluse käigus lisati eelnõusse muudatused, mis on seotud krediidiinkassode kohustusega esitada krediiditeaberegistrile andmeid. See on vajalik, et registris sisalduv teave oleks terviklik, ajakohane ja vastaks registri eesmärgile võimaldada krediidiandjatel hinnata võimalikult täpselt tarbija krediidivõimelisust.

Eelnõuga antakse loodavale registrile ligipääs neile isikutele, kel on seadusest tulenev kohustus laenusoovija krediidivõimelisust hinnata, ning sealt tohib infot pärida vaid inimeste kohta, kes on krediiti taotlenud või soovivad krediidilepingut muuta. Eelnõuga reguleeritakse ka laenuinfo säilitamist ja võimaldatakse inimestel seada endale laenukeeld.

Registripidamise ülesanne on plaanis delegeerida erasektorile ning katta kulud teenustasudega. Sarnaselt teistele finantssektori ettevõtjatele seatakse registripidajale ja tema tegevusele selged nõuded ja reeglid.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus) eelnõuga (727 SE) minnakse seksuaalkuritegude puhul jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt üle nõusolekupõhisele käsitlusele ning loetakse nõusolekuta seksuaalvahekord vägistamiseks.

Kui praegu on vägistamisega tegemist vaid siis, kui kannatanu kallal kasutati vägivalda või ta oli abitus seisundis ehk polnud võimeline osutama vastupanu või toimunust aru saama, siis eelnõu järgi on nõusolekuta vahekord vägistamisena karistatav ka siis, kui ohvri kallal vägivalda ei tarvitatud. Eelnõu kohaselt tuleb mõlemal poolel veenduda, et partner on seksuaaltegevusega nõus.

Menetluse käigus lisati eelnõusse sätted, kus on sõnastatud, mis nõusolek seaduse mõistes on. Muudatuse järgi peab korraga täidetud olema neli tingimust: nõusolek peab olema antud teadlikult ja vabatahtlikult, see peab olema väljendatud sõnaliselt või muul selgelt arusaadaval viisil enne suguühet või muud sugulise iseloomuga tegu ning olemas olema kogu selle teo jooksul.

Samuti viidi eelnõusse muudatus sugulise iseloomuga teo defineerimiseks. Muudatuse järgi on sugulise iseloomuga tegu karistusseadustiku tähenduses suguühe ning muu kehaline tegevus, millel on objektiivselt seksuaalne tähendus ja mille korral kahjustatakse oluliselt teise inimese seksuaalse enesemääramise õigust.

Lisaks lükatakse muudatuste jõustumine poole aasta võrra edasi, nii et vastuvõtmisel jõustub seadus järgmise aasta algul.

Valitsuse algatatud riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning spordiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (824 SE) korrastatakse kultuuri- ja spordivaldkonnas antavate preemiate ja stipendiumide süsteemi.

Kultuuripreemiate osas nähakse seaduses konkreetse arvu asemel ette preemiate piirarv. Eelnõu järgi antakse edaspidi väljapaistvate loominguliste saavutuste eest kultuuri alal kuni kolm elutööpreemiat ja kuni viis aastapreemiat. Määratavate preemiate arvu ja suuruse üle hakkab otsustama kultuuriminister.

Spordipreemiate liigid ja määramise korra kehtestab eelnõu järgi valitsus ning preemia suuruse valdkonna eest vastutav minister. Mõlema preemialiigi puhul esitab kandidaadid valitsusele minister vastavalt komisjonide ettepanekutele. Kultuuripreemiate komisjoni liikmed kinnitab edaspidi valitsuse asemel kultuuriminister.

Eelnõu järgi kaovad senised spordistipendiumid, mille vahendid suunatakse ümber. Spordistipendiumide asemel saab taotleda sporditoetust Eesti Olümpiakomiteelt.

Menetluse käigus jäeti eelnõust välja kultuuristipendiumide kaotamine. Muudatuse kohaselt jäävad stipendiumid alles, kuid muutub nende eesmärk ja sihtrühm.

Praegu on kultuuristipendium mõeldud tudengitele, ent kuna hariduse omandamiseks nii Eestis kui ka välismaal on mitmeid stipendiume, siis kujundatakse stipendium eelnõu järgi ümber nii, et seda saaks taotleda noored, kuni 35-aastased kõrghariduse juba omandanud loovisikud, et toetada nende professionaalse tegevuse alustamist oma erialal, enese täiendamist ning rahvusvaheliste kontaktide loomist.

Seejuures on kultuuristipendiume edaspidi lihtsam taotleda, kuna seda pole enam vaja teha loomeliitude kaudu. Stipendiumide määramine hakkab toimuma ministri määruse alusel. Kultuuristipendiumi suuruseks on seletuskirja järgi kavandatud senise 2300 euro asemel 10 000 eurot ning kultuuristipendiumideks kokku 50 000 eurot aastas.

valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (830 SE) täpsustatakse koolide vastuvõtu-, väljaarvamise ja mõjutusmeetmete regulatsiooni.

Eelnõu järgi võib gümnaasiumisse ja kutsekooli õpilasi vastu võttes küsida ja arvestada õpilaskandidaadi kooli- või erialavaliku eelistusi. Selle vabatahtliku võimaluse kasutamiseks tuleb see ette näha kooli vastuvõtutingimustes ja -korras. Kool saab ise otsustada, kas ja millises ulatuses eelistusi arvesse võtab ning kuidas need suhestuvad teiste vastuvõtukriteeriumidega, nagu vestlus, test ja eksamihinded.

Kutseõppeasutuste puhul täpsustatakse, et õpilaskandidaat võib põhivastuvõtu käigus ühes koolis kandideerida kuni kolmele õppekavale, et piirata ülemäärast kandideerimist. Kui põhivastuvõtt on lõppenud, siis täiendava vastuvõtu ajal sellist piirangut ei ole.

Eelnõuga muudetakse ka koolist väljaarvamise regulatsiooni. Eelnõu järgi võib õppetöös edasijõudmatuse tõttu koolist välja arvata täisealise gümnaasiumiõpilase, kui tal on õppeaasta jooksul enam kui kahes õppeaines üle poolte kursusehinnetest puudulikud. Seejuures on edaspidi väljaarvamise alused sätestatud üksnes seaduses ning gümnaasiumide kodukorras täiendavaid koolist välja arvamise aluseid kehtestada ei saa.

Koolid saavad võimaluse pärida põhikooli lõpetamise ja lõputunnistuse andmeid otse hariduse infosüsteemist. Seni on õpilaskandidaadid pidanud oma lõputunnistuse ise koolidele esitama.

Mõjutusmeetmete seast jäetakse eelnõuga välja õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus. Eelnõu näeb ette, et mõjutusmeetmete rakendamise üle otsustab ainult direktor või tema volitatud isik. Praegu saab teatud juhul mõjutusmeetme üle otsustada õppenõukogu.

Juhtivkomisjon tegi eelnõusse teiseks lugemiseks täienduse, mille kohaselt on edaspidi noortele korraldatud laagrid käibemaksuvabad. Eesmärk on, et noortelaagrid oleks kõigile soovijatele kättesaadavad, kuivõrd need toetavad noorte tervist ja arengut, pakkudes hariduslikku sisu.

Samuti täiendati eelnõu, et tagada riigi- ja munitsipaalkoolide juhtide võrdne kohtlemine. Praegu on erinevate seaduste koosmõjus tekkinud olukord, kus riigikoolide juhtidega tuleks erinevalt teistest üldhariduskoolide juhtidest sõlmida justkui viieaastane tööleping. Muudatuse järgi kehtestatakse eelnõuga põhimõte, et kõikide koolijuhtidega sõlmitakse tähtajatu tööleping.

Valitsuse algatatud perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse muutmise ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (883 SE) eesmärk on korrastada isikuandmete töötlemise ja toetuse haldamise registri regulatsioon.

Eelnõu kohaselt ei saa toetuse saaja nõuda riigivastutuse seaduse alusel intressi, kui toetuse tagasinõudmise otsus hiljem tühistatakse, kuid selle tõttu pole tekkinud kahju. Praegune kord võimaldab nõuda intressi ka juhul, kui toetuse saaja ei ole reaalselt kahju kandnud – edaspidi on kahjunõude aluseks tegelikult tekkinud kahju.

Samuti täpsustatakse eelnõuga registris töödeldavate isikuandmete kategooriaid. Andmete säilitamise osas täpsustatakse, et isikuandmed anonüümitakse pärast esmast säilitamistähtaega ning pärast põhitähtaja lõppu hoitakse andmeid üksnes statistilisel eesmärgil registris veel viis aastat, misjärel need kustutatakse.

Interregi programmide puhul sätestatakse seaduse tasandil menetluskeelena inglise keel, et piiriüleses koostöös oleks menetluskeel ühtne.

Teine lugemine – 26 eelnõu

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõuga (682 SE) ratifitseeritakse kokkulepe, mille kohaselt on Eesti valmis vastu võtma Rootsi kinnipeetavaid ja võimaldama nende karistuse täideviimist Eestis. Leping allkirjastati mullu juunis Stockholmis. Kokkuleppes sätestatakse õigused ja kohustused ning reguleeritakse nii karistuse täideviimist, vangla tingimusi kui ka näiteks kulude jaotust ja järelevalvet.

Seletuskirja kohaselt väheneb Eesti kinnipeetavate arv pidevalt, samas kui vanglate ülalpidamiskulud on endiselt suured. Vanglakohtade väljarentimine võimaldab hoida Tartu Vanglat töös, tagada piirkonnas töökohtade säilimine ja luua neid juurde ning saada riigile aastas vähemalt 30–60 miljonit eurot lepingujärgset tasu. Rootsile pakub leping lahendust vanglasüsteemi ajutisele ülekoormusele.

Kokkuleppe kohaselt võtab Eesti vastu üksnes kindlatele tingimustele vastavaid kinnipeetavaid, mis tähendab, et julgeolekuriskid koos võimalike ennetus- ja maandamismeetmetega on Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ja Siseministeeriumi koostöös kindlaks tehtud. Lepingu järgi saadetakse välisvang hiljemalt üks kuu enne karistusaja lõppemist tagasi Rootsi ning ta vabaneb seal.

Esimesed välisriigi kinnipeetavad on seletuskirja kohaselt plaanis paigutada Tartu Vanglasse 2026. aasta teisel poolaastal. Kinnipeetavate saabumine on plaanis korraldada järk-järgult, et Tartu Vangla jõuaks teha vajalikud ettevalmistused. Kokku võimaldab leping Rootsist Eestisse tuua kuni 600 kinnipeetavat.

Eelnõu kohaselt jõustub kokkulepe 30. päeval pärast seda, kui nii Eesti kui ka Rootsi on täitnud selleks vajalikud riiklikud nõuded ja sellest teineteisele kirjalikult teatanud. Rootsi parlament ratifitseeris vanglarendilepingu 3. juunil. Riigikogus on leping lõpphääletusel homsel istungil. Seejärel esitatakse dokument presidendile väljakuulutamiseks.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika aluste“ heakskiitmine“ eelnõuga (908 OE) kiidetakse heaks Eesti julgeolekupoliitika uuendatud alusdokument, mis kirjeldab halvenenud julgeolekukeskkonda, Eesti julgeolekupoliitika põhimõtteid ning ohtude tõrjumiseks ja riskide maandamiseks vajalikke tegevusi.

Julgeolekupoliitika alused seavad Eesti julgeoleku tugevdamiseks sihte viies valdkonnas: ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus. Dokument käsitleb julgeolekut laia riigikaitse põhimõttel, paneb senisest suuremat rõhku elanikkonnakaitsele ja näeb muu hulgas ette, et Eesti sõjalise kaitse kulud peavad ka edaspidi olema vähemalt viis protsenti SKPst.

Teiseks lugemiseks tegi riigikaitsekomisjon eelnõusse muudatuse, mille kohaselt peab peaminister Riigikogule Eesti julgeolekupoliitikast ülevaate andma senisest tihemini ehk korra aastas.

Eelmised julgeolekupoliitika alused võttis Riigikogu vastu 2023. aasta alguses.

Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse optimeerimine ja kohtulahendite avalikkus) eelnõuga (560 SE) muudetakse kohtumenetlus paindlikumaks ja kiiremaks ning lahendatakse peamised pahatahtliku venitamise viisid, nagu kohtuistungilt põhjuseta puudumine, menetluse jooksul üllatustõendite esitamine või kaitsjate sage vahetamine.

Eelnõuga laiendatakse kohtuliku arutamise võimalusi olukorras, kus süüdistatav hoiab kohtust kõrvale. Praegu ei saa istungit üldjuhul ilma süüdistatavata pidada, ent eelnõu järgi saab kohut mõista ka nii, et süüdistatav ei viibi kogu aeg saalis. Eelnõuga nähakse ette võimalus määrata riigi õigusabi korras asenduskaitsja, et menetlus ei peaks jääma asendamiste tõttu pooleli.

Samuti võimaldab eelnõu pooltel kokku leppida aspektides, mille osas neil vaidlust ei ole ja mida kohtumenetluse raames uurida pole tarvis; antakse kohtule võimalus määrata mõistlik aeg kohtuistungil peetavatele kõnedele; täpsustatakse ristküsitluse reegleid, et vältida vaidlusi küsitlusjärjekorra üle, ning võimaldatakse hõlpsamalt kohut pidada videosilla vahendusel.

Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (612 SE) täpsustatakse loodusobjektide kaitse alla võtmise korda ja tehakse erandeid looduskaitselistes piirangutes, et täita riigikaitse eesmärke.

Teiseks lugemiseks tehti muudatusi, millest olulisemad tulenevad Õiguskantsleri soovitusest luua õigusselgus ranna- ja kaldakaitses. Looduskaitselised piirangud peavad olema põhjendatud ja selgelt sõnastatud. Kohalik omavalitsus saab rohkem otsustusvabadust ranna- ja kaldakaitsevööndi määramisel linnades, alevites ja alevikes, mis ühtib üleriigilise planeeringu suunaga tihendada olemasolevat tiheasustust.

Eelnõuga nähakse ette, kuidas määrata hüvitus- või leevendusalasid, mille eesmärk on kompenseerida sellise tegevuse mõju, mis kahjustab liiki või elupaika. Hüvitus- ja leevendusalad kooskõlastatakse Keskkonnaametiga ning kantakse Eesti looduse infosüsteemi (EELIS).

Kohaliku omavalitsuse roll üldplaneeringu kehtestajana on lahendada erinevate huvide tasakaal nii, et ehitamisega ei seataks ohtu ranna ja kalda kaitse eesmärke. Teatavatel juhtudel on vaja näha ette maatüki ja sellel kasvava metsa väärtuse määramine.

Eelnõuga täpsustatakse ehituskeeluvööndi ulatust rannas ja kaldal üleujutusohuga aladel. Täpsustatakse, et kõik piirangud algavad merepiirist ja kui üleujutus ulatub kaugemale kui seaduses sätestatud ehituskeeluvööndi laius, on vööndi piiriks üleujutusala piir. Eelnõu kohaselt võib väljaspool linna, alevit või alevikku ranna ja kalda ehituskeeluvööndit vähendada üksnes Keskkonnaameti nõusolekul.

Eelnõusse lisatud sätete alusel saab avaliku hüve eesmärgil väiksema aja- ja ressursikuluga kaalutlusotsusega lubada ehituskeeluvööndisse avalikuks kasutamiseks mõeldud spordi- ja puhkerajatiste ehitamist, mille tegemiseks ei ole vaja planeeringuga vähendada ehituskeeluvööndit ja mille lubamist ehituskeeluvööndisse otsustab edaspidi linnas, alevis või alevikus kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada üldplaneeringuga.

Eelnõu annab võimaluse, et riigikaitse seisukohalt olulistel aladel ei pea Keskkonnaameti loal looduskaitselisi töid alati tegema. Riigikaitse põhjustel võib näiteks loobuda sookoosluste taastamisest, kui sel pole suurt mõju looduskaitsele ja looduskahju saab leevendada muul moel. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib ehituskeeluvööndisse rajada ehitisi Keskkonnaameti nõusolekuta.

Eelnõuga muudetakse ka jahiseadust, millega võimaldatakse väljastada elektrooniline jahiluba. Jahindusega seotud andmete haldamine koondatakse jahinduse infosüsteemi (JAHIS).

Valitsuse algatatud keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (740 SE) koondatakse keeleõppe korraldus Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse, et lõpetada killustatus mitme ministeeriumi vahel ja tagada ühiskonna ja tööturu jaoks toimivamad lahendused.

Seaduse muutmise peamine eesmärk on parandada eesti keele kasutamise nõuete täitmist ja tõhustada järelevalvet. Selleks muutub järelevalve keelenõuete täitmise üle rangemaks ning suurendatakse sunniraha ja trahve. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule tõuseb eelnõu järgi 640-lt 1280-le ja juriidilisele isikule 9600 eurole. Samuti korrigeeritakse trahvimääri juriidilistele isikutele eesti keele kasutamise kohustuse rikkumise eest. Nähakse ette trahvi ülemmäär 10 000 eurot ning teatud laiema mõjuga juhtumite puhul, näiteks audiovisuaalse teose vale esitamine, kuni 15 000 eurot. Praegu on sunnirahad ja trahvid väikesed, mis sageli tähendab, et vajadusel sunniraha ja trahv tasutakse, ent tegevust ei parandata.

Seadusesse tuuakse asjaajamiskeele laiem mõiste. Eestikeelset asjaajamist nõutakse kõigis avaliku sektori teenuseid osutavates asutustes ning avalik-õiguslikes asutustes ja kohalikes omavalitsustes. Seega eeldatakse eelnõu järgi eestikeelset asjaajamist näiteks ülikoolides ning kohalike omavalitsuste volikogudes ja komisjonides, kus arutelu peab toimuma eesti keeles. Keelenõuete erandid jäävad kehtima tippspetsialistidele ja välismaalt ajutiselt saabuvatele õpetajatele rahvusvahelistes või võõrkeelsetes õppekavades.

Eelnõuga kehtestatakse 50-eurone riigilõiv keeleeksami kolmanda ja järgnevate sama taseme soorituste eest, et eksamit ei kasutataks õppimisvahendina. Praegu esitatakse ka palju vaideid, lootuses, et eksamitulemus paraneb. Eelnõuga lisatakse võimalus, et tulemus võib ka langeda.

Samuti koondatakse ühtsesse süsteemi toetuste ja stipendiumide jagamine, et vähendada halduskoormust ja parandada rahastuse sihitatust.

Teiseks lugemiseks täiendas juhtivkomisjon eelnõu muudatusega, mille kohaselt nimetatakse keeleseaduses eesti keele piirkondlike erikujude kaks ajaloolist keelekuju. Kehtiv säte, mille kohaselt riik toetab eesti keele piirkondlike erikujude kaitset, kasutamist ja arendamist, saab nüüd selgema sisu. Täienduse järgi on eesti keele piirkondlik erikuju põhjaeesti või lõunaeesti ajaloolisel keelealal kujunenud keelekuju ning eesti keele piirkondliku erikuju põlisel kasutusalal võib kirjakeele normi kohasele tekstile lisada samasisulise teksti vastavas erikujus.

Kultuurikomisjoni muudatusettepanek lähtub kogukondade ja keeleteadlaste taotlustest anda piirkondlikele keelekujudele tugevam seadusandlik staatus ja teha vahet eesti keele põhjaeesti ja lõunaeesti erikujudel, koheldes samas kõiki keelekujusid võrdselt.

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (743 SE) ajakohastatakse ehitusõigust ning muudetakse ehitus- ja planeerimisprotsessid lihtsamaks, kiiremaks ja paindlikumaks.

Eelnõuga plaanitavad suurimad muudatused puudutavad projekteerimistingimusi. Eelnõu kohaselt pole edaspidi vaja muuta detailplaneeringut, vaid piisab projekteerimistingimuste täpsustamisest, kui soovitakse krundile lisada väiksem abihoone, nagu saun, kuur või garaaž. Samuti piisab projekteerimistingimuste täpsustamisest, kui soovitakse muuta rajatava hoone aluspinda või korruste arvu, täpsustada rajatise liiki, näiteks asendada elektriküte maakütte vastu, või rajada uue hoone juurde varjend. Varjend peab edaspidi olema igal uuel hoonel.

Eramajade ja paariselamute puhul plaanitakse loobuda kasutuslubade taotlemisest. Eelnõu kohaselt piisab lihtsustatud kasutusteatisest ehitisregistris, mis kajastab hoone põhiandmeid. Ehitusteatise kehtivus pikeneb eelnõu kohaselt neljale aastale. See tähendab, et ehitamise viibimisel ei pea omavalitsust mitu korda teavitama.

Eelnõuga tehakse muudatusi ka vanade hoonete registris seadustamisel. Selgemaks muutub õigusliku aluseta ehitiste registrisse kandmine, mis annab inimestele võimaluse oma kinnistud ja hooned korrektselt registrisse kanda. Enne 2015. aasta 1. juulit ehitatud hoonete puhul on seadustamise eelduseks hoone ohutus ning ehitised, mis on rajatud enne 22. juulit 1995, loetakse automaatselt õiguspärasteks. Lisaks kaob senine 500 euro suurune riigilõiv, mida tuli seadustamata hoonete registrisse kandmisel maksta.

Teiseks lugemiseks tegi juhtivkomisjon eelnõule muudatusettepaneku, millega täpsustatakse tehnovõrgu ja -rajatise ümberehitamise mõistet ning sätestatakse, et ümberehitamiseks loetakse muuhulgas olukorda, kus tehnovõrk või -rajatis lammutatakse ja selle asemele ehitatakse olemuslikult sarnane tehnovõrk või -rajatis.

Samuti täiendati eelnõu paragrahviga, mis võimaldab riigitee koosseisus rajada elektroonilise side taristut. Muudatuse eesmärk on tagada elektroonilise side taristu kulutõhus rajamine ja kasutada ära ühisehituse sünergia eeliseid. Seletuskirjas viidatakse, et nõnda saab vältida hilisemat lisakulu ja võimalust, et juba rajatud teed tuleb hiljem ümber ehitada.

Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (779 SE) mõte on kaitsta tarbijaid ebaausate kauplemisvõtete eest ning tagada, et toote müügiargumendina kasutatavad roheteemalised väited ka päriselt tõele vastaks.

Kui ettevõtja soovib oma tooteid turundades kasutada selliseid väiteid nagu „keskkonnasõbralik“, „biolagunev“ või „energiatõhus“, siis tuleb tal eelnõu järgi oma väidete tõele vastavust tõestada ja eksperdilt kinnitus saada. Eelnõu järgi on edaspidi keelatud ise välja mõeldud kestlikkusmärgised ja tarbijaid eksitavad väited toote eluea või parandatavuse kohta. Märgised peavad põhinema sertifitseerimissüsteemil või olema kehtestatud avaliku sektori asutuse poolt. Järelevalvet hakkab tegema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes teeb juba praegu ebaausate kauplemisvõtete kasutamise üle järelevalvet.

Juhtivkomisjon tegi eelnõusse teiseks lugemiseks muudatusi Näiteks täpsustatakse, et tootja või kaupleja võib enne uute nõuete jõustumist ehk enne 27. septembrit 2026 toodetud kaupade ja pakendite puhul kasutada aasta jooksul parandusmärget, kui kauba pakendil esitatud keskkonnaalased väited või kestlikkusmärgised ei vasta uutele nõuetele.

Valitsuse algatatud postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (781 SE) ajakohastatakse Eesti postiturgu ja tagatakse universaalse postiteenuse jätkusuutlik osutamine arvestades nii kasutajate kui ka teenusepakkuja huve. Traditsiooniliste postiteenuste valdkonnas on sisuliselt tegu monopoolse turuga, samas kui kullerteenustes toimub aktiivne konkurents. Muutuv turg ja rahvusvahelised trendid tingivad vajaduse uuendada universaalse postiteenuse korraldust, rahastamist ja kogu postiturule kehtivaid nõudeid. Eelnõuga vähendatakse märkimisväärselt halduskoormust: universaalse postiteenuse osutaja vabastatakse ebamõistlikult koormavast kulude hüvitamise taotluste esitamise kohustusest ning teised operaatorid ei pea enam taotlema tegevusluba, vaid saavad edaspidi tegutseda majandustegevusteate alusel. Muudatuste tulemusena paraneb universaalse postiteenuse kuluefektiivsus ja stabiilsus, lihtsustub aruandlus- ja loamenetlus ning postiteenused muutuvad kasutajatele paindlikumalt ja paremini kättesaadavaks.

Eelnõu käsitleb ka teenuste kättetoimetamise sagedust ja vorme, võimaldades vajaduse korral paindlikkust, kuid alati lähtudes tarbijate vajadusest ja regionaalsest tasakaalust. Traditsiooniline postiteenus, sealhulgas ajalehtede ja ajakirjade kojukanne viiel päeval nädalas, jääb alles.

Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (788 SE) eesmärk on muuta riigihangete kord lihtsamaks ja kiiremaks ning vähendada halduskoormust. Selleks lihtsustatakse oluliselt alla rahvusvahelist piirmäära jäävate hangete reegleid ning kaotatakse senine kolmetasandiline piirmäärade süsteem, jättes alles vaid lihthanke ja rahvusvahelise piirmäära. Ühtlasi tõstetakse lihthanke piirmäärade väärtusi, et viia need vastavusse muutunud majandusolukorraga.

Seletuskirja kohaselt lihtsustab riigihanke piirmäära kaotamine ja lihthankemenetluse laiendamine pea poolt riigihangetest ning kasvatab lihtsama menetlusega väikeostude osakaalu, samas kui suuremahulised ja suurema riskiga lepingud jäävad endiselt rangema kontrolli alla. Lisaks luuakse eelnõuga võrgustikusektori tarbeks uudne lihtsustatud menetlus.

Eelnõuga tehakse bürokraatia vähendamiseks ka teisi muudatusi, näiteks antakse hankijale võimalus kontrollida vaid majanduslikult soodsaima pakkumuse vastavust või valida, milliseid vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid konkreetses hankes kohaldada. Riigikaitse valdkonnas riigihangete kiiremaks korraldamiseks luuakse eelnõuga täiendav alus väljakuulutamiseta menetluse korraldamiseks.

Juhtivkomisjon tegi eelnõule teiseks lugemiseks muudatusettepanekuid, millega muu hulgas vabastatakse Eestis taastuvenergia tootmise ja selle võrku müümisega seonduvad tegevused riigihangete reeglitest. Muudatuse järgi saab riigihangete erandi taotluse Euroopa Komisjonile esitada ka hankija kui sektoris tegutsev turuosaline, kellel praegu sellist õigust ei ole.

Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõuga (812 SE) rakendatakse Euroopa Liidu alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitlevat määrust. Eelnõu võimaldab luua tervikliku ülevaate elektri- ja muude alternatiivkütuste laadimis- ja tankimispunktide asukohtadest ning nende kättesaadavusest, sealhulgas sellest, kas laadijad on parasjagu vabad. See parandab tarbijate võimalusi oma liikumist planeerida ja toetab liikuvusteenuste ja digilahenduste arengut.

Muudatused puudutavad laadimis- ja tankimistaristu käitajaid ning digiteenuste pakkujaid, kes koondavad ja kuvavad tarbijatele liikumisinfot. Eelnõu avaldab mõju eelkõige suurematele energia- ja kütuseettevõtetele ning taristu käitajatele, sealhulgas Enefitile, Eleportile, Alexelale, Elektrumile, Terminalile, Nestele, Ignitisele ja Circle K-le. Neil tekib kohustus teha taristuandmed standardiseeritult kättesaadavaks, mis suurendab mõningal määral halduskoormust, kuid parandab teenuste kvaliteeti ja andmete usaldusväärsust.

Pädevaks asutuseks määratakse eelnõuga Transpordiamet ning riiklikuks juurdepääsupunktiks kavandatakse Eesti teabevärav. Riikliku juurdepääsupunkti funktsiooni loomist rahastatakse Eesti taaste- ja vastupidavuskava andmehalduse reformi raames.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (819 SE) eesmärk on parandada Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu soolist tasakaalu ja poliitilist sõltumatust.

Eelnõu kohaselt peavad rahvusringhäälingu nõukogus esindatud olema mõlema soo esindajad. Algatajate sõnul toovad mõlemast soost esindajad nõukogu otsustusprotsessi erinevaid kogemusi, vaatenurki ja teadmisi, mis vähendab kallutatuse riski ning suurendab rahvusringhäälingu ja selle nõukogu usaldusväärsust.

Juhtivkomisjon esitas eelnõule viis muudatusettepanekut, millest kolm suurendavad rahvusringhäälingu poliitilist sõltumatust. Komisjon täiendas eelnõu sättega, mille järgi peab ERRi tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast valitud esindajaid olema nõukogus ühe võrra rohkem kui on Riigikogus fraktsioone, et tagada rahvusringhäälingu sõltumatus. Kehtiva seaduse kohaselt nimetatakse nõukokku neli asjatundjat, ent fraktsioone on parlamendis praegu kuus. Samuti nähakse ette, et Riigikogu peab valdkonna tunnustatud asjatundjaid ERRi nõukokku määrama avaliku konkursi kaudu.

Veel täiendas komisjon eelnõu sättega, mille kohaselt ei tohi valdkondlik ekspert olla erakonna juhtorgani liige, ning täpsustas, millises tööalases suhtes võib nõukogu liige olla mõne meediateenuse osutajaga. Sätte järgi pole nõukogu liikmel lubatud töötada meediateenuse osutaja juures juhtival ametikohal ega teha sellist tööd, kus ta saab otsustada meediateenuse osutaja tegevuse, programmi või toimetusliku sisu üle, näiteks peatoimetaja või uudistejuhina. Samas ei takista sõnastus üksikute kaastööde tegemist ega arutelus osalemist, mis oleks komisjoni hinnangul liiga lai piirang.

Lisaks täiendati eelnõu põhimõttega, mille järgi makstakse nõukogu liikmele tasu vastavalt tema nõukogu koosolekutest osavõtule. Muudatusettepanek näeb ette sellegi, et kui kalendrikuus koosolekut ei toimu, siis nõukogu liikmele tasu ei maksta.

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE) eesmärk on lihtsustada alaealiste töötamise reegleid nii, et alaealisi saaks tööle võtta senisest paindlikumalt ning neil oleks paremad võimalused omandada varast töökogemust ja kujundada tööharjumust. Varajane töökogemus aitab paranda noorte lähtepositsiooni tööturul ja aitab seeläbi ennetada nende pikaajalist töötust tulevikus.

Eelnõuga saavad noored loa vaheajal rohkem töötada. Kui praegu kehtivate reeglite järgi võib noor tööl käia pool vaheaega, siis edaspidi võib ta suvevaheajal tööd teha kuni kaks kuud, ühe nädala pikkusel koolivaheajal võib edaspidi töötada viis päeva ning kahe nädala pikkusel koolivaheajal kümme päeva.

Kui praegu võib olenevalt noore vanusest pereettevõttes töötada vaid kultuuri, kunsti, spordi ja reklaami valdkonnas, siis eelnõu järgi see piirang kaob ja noored võivad töötada mis tahes valdkonna perefirmas. Samuti lühendatakse enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist nõutava Tööinspektsiooni loa menetlustähtaega, et võimaldada näiteks noortemaleva korraldajal võtta kiirelt tööle maleva ootenimekirjas olev noor, kui mõni malevasse vastu võetud noor loobub malevas osalemisest vahetult enne töö algust. Samuti ühtlustatakse alaealise töötaja iga-aastane põhipuhkus täiskasvanute omaga – see hakkab olema 28 kalendripäeva.

Teise lugemise eel laiendati eelnõu sisu oluliselt. Alaealiste töötamise tingimuste lihtsustamise kõrval lisandusid eelnõusse mahukad ja põhimõttelised muudatused tööõiguses, sealhulgas ELi direktiivide ülevõtmine, palkade läbipaistvuse regulatsioon ning palgapeegli kui uue riikliku digilahenduse loomine. Palgapeegel on tööandjatele vabatahtlikult kasutamiseks.

Valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (krediidiasutuse juhtimis- ja tegutsemisnõuded) eelnõu (848 SE) ajakohastab Euroopa Liidu panganduspaketile vastavalt krediidiasutuste ja investeerimisühingute juhtimis- ja tegutsemisnõudeid.

Eelnõuga täpsustatakse pankade juhtimise ja riskijuhtimise reegleid ning kehtestatakse selgemad nõuded nii juhtide ja võtmeisikute valimisele kui ka vastavuskontrollile. Eelnõuga korrastatakse ka pankade komiteede süsteemi, et muuta nende ülesanded ja moodustamine selgemaks. Teiseks lugemiseks täiendas juhtivkomisjon eelnõu sättega, mis annab krediidiasutustele lisaaega, et vajalikud komiteed moodustada ja nõuded täita.

Lisaks täpsustab eelnõu pankade ühinemise, varade ülekandmise ja kolmandate riikide pankade filiaalide asutamise reegleid ning annab Finantsinspektsioonile täiendavad järelevalvevahendid.

Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (849 SE) tehakse muudatusi kõrghariduse korralduses, et suurendada õppimisvõimaluste paindlikkust, tugevdada kõrgkoolide rahastamise jätkusuutlikkust ning parandada õppe vastavust tööturu vajadustele.

Eelnõu annab ülikoolidele lisavõimalusi eraraha kaasata. Kõrgkool saab õppetasu küsida eestikeelsel üheaastasel magistriõppekaval õppimise eest. Praegu on kõrgkoolides 30 alla kaheaastast magistriõppekava, ent ülikoolidel on soov avada ka uusi.

Samuti võib õppekulude hüvitamist nõuda kolmandate riikide kodanikelt, kes tulevad siia doktoriõppesse. Doktoriõppes õppivatest inimestest moodustavad 40 protsenti välismaalased, kellest omakorda kolmveerand on kolmandatest riikidest. Praegu neilt õppetasu küsida ei saa.

Eelnõuga ajakohastatakse ka proviisoriõpet, et see vastaks paremini tööturu vajadustele. Proviisoriõpet saab edaspidi korraldada eraldiseisvate bakalaureuse- ja magistriõppekavade alusel. Praegu on see integreeritud õpe. Pärast farmatseudiõppe bakalaureuse lõpetamist võib suunduda tööturule üld- või haiglaapteeki. Proviisorina töötamiseks peab läbima ka magistriõppe, mis võimaldab tööle asuda ka näiteks ravimiteadlasena ravimitööstuses.

Lisaks tuuakse seaduse tasandile kõrghariduse kvaliteediagentuuri regulatsioon ning sätestatakse kõrgharidusasutuste üle tehtav järelevalve.

Juhtivkomisjon saatis eelnõu täiskokku teisele lugemisele ühe muudatusettepanekuga, mille eesmärk on, et rakenduskõrgkoolide kutseõppeasutuste karjäärimudelit ei rakendataks rakenduskõrgkoolides, vältimaks dubleerivat kvaliteedihindamist kõrg- ja kutsehariduses.

Valitsuse algatatud haldusmenetluse seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (866 SE) eesmärk on luua selge ja tehnoloogianeutraalne õiguslik raamistik automaatsele haldusmenetlusele.

Automaatne haldusmenetlus on menetlus, kus otsused või toimingud tehakse automaatselt, ilma inimese otsese sekkumiseta, kasutades selleks infotehnoloogilisi lahendusi. Automaatset menetlust kasutatakse juba mitmes valdkonnas, kuid puudu on sõnaselge õiguslik raamistik, mis määraks automaatse haldusmenetluse rakendamise piirid.

Muudatuste eesmärk on tagada haldusmenetluse kiirus, tõhusus ja õiguspärasus, et pakkuda paremini toimivaid ja isikukesksemaid teenuseid ning tugevdada usaldust riigi vastu. Eelnõu näeb ette selge teavituse automaatse haldusmenetluse toimimise kohta, et inimene teaks, miks tema suhtes otsus tehti ja millised on tema võimalused seda otsust vaidlustada.

Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõuga (854 SE) tehakse kohtupidamise kiirendamiseks muudatusi kohtukorralduses, tsiviil- ja halduskohtumenetluses ning kohtulõivudes. Menetlusõiguse muudatustega soovitakse lihtsustada lihtsate asjade läbivaatamist, et optimeerida ja vähendada kohtute töökoormust. Näiteks halduskohtumenetluses saab kohus teha selgetel juhtudel otsuse juba eelmenetluses ilma istungita.

Kohtukorralduse muudatuste eesmärk on tõhustada kohtuhaldust, kohtute töökorraldust ja spetsialiseerumist, et kiirendada keerulisemate asjade arutamist. Eelnõuga muutuvad esimese ja teise astme kohtud kohtuhalduse korraldamisel ja eelarvemenetluses Riigikohtu kõrval iseseisvaks põhiseaduslikuks institutsiooniks. Kohtusüsteemi strateegilist juhtimist hakkab suunama kohtute nõukogu ning kohtute igapäevaseid tugiteenuseid hakkab korraldama uus kohtuhaldusteenistus. Kohtunike spetsialiseerumise suurendamiseks näeb eelnõu senise kahe asemel ette üheksa spetsialiseerumissuunda. Lisaks kaotatakse rahvakohtunike süsteem.

Riigilõivumäärade tõstmine tsiviil- ja halduskohtumenetluses aitab seletuskirja kohaselt katta vähemalt osaliselt kohtu tegevuskulude kasvu, välistada pahatahtlikud või perspektiivitud kohtusse pöördumised ning suunata vaidluse osapooli kompromissile. Tsiviilasjades suurenevad lõivud keskmiselt 50 protsenti ning halduskohtusse pöördumisel keskmiselt 200 protsenti. Vähemkindlustatud inimestele säilib menetlusabi võimalus ning rahvusvahelise kaitse taotlejad on riigilõivust vabastatud.

Juhtivkomisjon tegi eelnõule muudatusettepanekuid, millest ühega nähakse ette, et maakohtutes on kokku 164, ringkonnakohtutes 47 ja halduskohtutes 25 kohtuniku ametikohta. Muudatus ei välista kohtunike arvu ajutist ületamist seaduses sätestatud erandjuhtudel, näiteks kohtuniku tagasipöördumisel, kuid tagab, et kohtusüsteemi tavapärane toimimine lähtub selgelt määratletud kohtunike arvust. Samuti sätestatakse, et kohtu üldkogu annab eestseisusele arvamuse kohtunike tööjaotusplaani kohta.

Veel tõstetakse muudatusettepaneku kohaselt kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär 71 aastale ning loobutakse teenistusvanuse pikendamise menetlusest. Kohtunik vabastatakse ametist 72-aastaseks saamisel. Seletuskirjas viidatakse, et ühtne teenistusvanuse ülemmäär tagab selgema, läbipaistvama ja kohtunikke võrdselt kohtleva regulatsiooni.

Lisaks laiendatakse muudatusettepaneku järgi ringkonnakohtu võimalust jätta apellatsioonkaebus menetlemata, kui see on väidete põhjal ilmselgelt edulootuseta. See aitab vähendada kohtute koormust ja kiirendada menetlust.

Valitsuse algatatud Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõuga (879 SE) luuakse õiguslik alus eelnõude uuele andmekogule Sätla, et ühes keskkonnas oleks jälgitav kogu õigusakti elukaar alates algatusest kuni Riigi Teatajas avaldamiseni. Uue andmekoguga tekib võimalus kaasata juba varases faasis poliitika kujundamisse eri osapooli ja huvirühmi.

Riigi koosloome keskkond Sätla on täpsustatud sõnastuse kohaselt andmekogu, milles koostatakse ja menetletakse õigusaktide eelnõusid ja muude dokumentide kavandeid ning avalikustatakse asjaomane menetlusteave kuni nende dokumentide heakskiitmise või allakirjutamise ja avaldamiseni Riigi Teatajas või muus õigusaktidega sätestatud korras.

Kui keskkond on valmis, siis asendab andmekogu ka praeguse eelnõude infosüsteemi (EIS). Uute funktsioonide abil hoiavad õigusloomes osalejad tehnilisele tööle kuluvat aega kokku hinnanguliselt 1855 tööpäeva aastas. Lisaks toetab uus andmekogu üleminekut dokumendipõhiselt õigusloomelt andmepõhisele lähenemisele, mis parandab andmete kasutatavust ja loob eeldused edasiseks automatiseerimiseks.

Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (900 SE) täpsustab ametiisikute toimingupiirangu regulatsiooni, sealhulgas piirangu rikkumise kuriteokoosseisu.

Eelnõuga sõnastatakse selgemalt toimingupiirangu ja seotud isiku mõisted ning muudetakse eranditest teavitamise ja avalikustamise korda. Muu hulgas täpsustatakse, et ametiisik peab end taandama ka siis, kui ta peab tegema otsuse enda kui eraisiku suhtes või endaga seotud soodustuse küsimuses.

Tervishoiutöötajatele, teadlastele ja advokaatidele luuakse eelnõuga erandid juhtudeks, kus kehtivad piirangud takistavad põhjendamatult nende erialast tööd. Tervishoiutöötaja ei pea seotud isiku suhtes toimingupiirangut kohaldama, kui tervishoiuteenuse osutamine ei loo talle või temaga seotud isikule olulist põhjendamatut eelist. Toimingupiirangut ei kohaldata ka vandeadvokaatidele ja vandeadvokaadi abidele õigusteenuse osutamisel ning avalik-õigusliku ülikooli ja riigi rakenduskõrgkooli töötajatele teadmussiirde protsessis teadustulemuste praktikasse rakendamisel.

Toimingupiirangu rikkumise kuriteokoosseisu täpsustatakse eelnõuga nii, et kriminaalvastutus järgneb üksnes juhtudel, kus ametiisiku käitumine tekitab avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise. Lisaks pannakse eelnõuga huvide deklaratsiooni esitajatele kohustus deklareerida osalused ja nõuded ühisrahastusprojektides ning see, kui ollakse äriühingu tegelik kasusaaja.

Valitsuse algatatud tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE) luuakse õigusraamistik rahumeelse tuumaenergia tootmiseks ja kasutamiseks Eestis. Eelnõu paneb paika tuumajaama asukoha valiku, ehitamise, katsetamise ja käitamise, kuid ka lammutamise ning tuumajäätmete lõppladustamise reeglistiku.

Riikliku tuumaregulaatori funktsioon koos kõigi selle rolliga kaasnevate õiguste ja kohustustega luuakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti alla. Muu hulgas sätestatakse eelnõuga jaama rajamiseks astmeline loasüsteem, mis koosneb eelhinnangust, ehitusloast, katsetamisloast, käitamisloast ja dekomissioneerimisloast. Tuumaregulaator alustab eelnõu järgi tegevust 1. jaanuaril 2027.

Eelnõus kehtestatakse ka põhimõte, et tuumajaama rajaja ja käitaja kannab täielikku vastutust rajatise ohutuse ning selle elukaare lõpus tekkivate kulude eest. Tuumajaama kasutusest kõrvaldamiseks luuakse riiklik dekomissioneerimisfond, kuhu käitaja kogub jaama tööajal raha jaama lammutamiseks ja jäätmete lõppladustamiseks. Eelnõu sätestab ka tuumajulgeoleku, füüsilise kaitse, hädaolukordadeks valmisoleku ning rahvusvaheliste kontrollimeetmete rakendamise põhimõtted.

Teiseks lugemiseks viis majanduskomisjon eelnõusse muudatuse, millega lisatakse tuumajaama ehitamise menetlusse täiendav poliitiline otsustuskoht – tuumajaama ehitamise üle otsustamisel peab lisaks tuumaregulaatorile ja valitsusele sellele oma heakskiidu andma ka Riigikogu. Kokku esitati eelnõule teiseks lugemiseks 25 muudatusettepanekut.

Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (861 SE) eesmärk on viia riigisisene õigus kooskõlla Euroopa Liidu uuendatud õhukvaliteedi raamistikuga ning vähendada väiksema keskkonnamõjuga ettevõtete halduskoormust ja Keskkonnaameti töökoormust.

ELi direktiiviga kehtestatakse senisest rangemad õhukvaliteedi piirväärtused ning täpsustatakse nõudeid õhukvaliteedi seirele, andmete kättesaadavusele ja avalikkuse teavitamisele. Eelnõu rakendamine aitab parandada Eesti elanike elukeskkonda, vähendada saastest tingitud tervisekahjusid ning täita Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaeesmärke.

Eelnõu toob peamiselt kaasa uued nõuded riigile ning vähemal määral kohalikele omavalitsustele. Alates 2030. aastast peavad käitajad järgima uusi õhukvaliteedi piirväärtusi, mistõttu tuleb ettevõtetel hinnata oma tegevuse vastavust õhukvaliteedi uutele piirväärtustele ja vajadusel rakendada meetmeid nende tagamiseks. Seaduse muudatused puudutavad ka kohalike omavalitsuste rolli õhukvaliteedi parandamisel. Kui õhukvaliteedi piir- või sihtväärtused on ületatud või on oht nende ületamiseks, peab kohalik omavalitsus koostama õhukvaliteedi parandamise kava või tegevuskava ja kaasama sellesse ka heiteallikate käitajad.

Seire ja andmete avalikustamiseks nähakse ette õhukvaliteedi indeks, mis põhineb Euroopa Keskkonnaameti metoodikal ja mida uuendatakse kord tunnis. Kuna olemasolevatele 1–5 MWth põletusseadmetele hakkavad kehtima rangemad õhusaaste piirväärtused, toob see 449 katlamajale kaasa vajaduse muuta õhusaasteluba. Sellega seoses tehakse bürokraatiat vähendav muudatus, mis lubab väikestel katlamajadel minna õhusaasteloa taotlemiselt üle lihtsale registreeringule.

Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (882 SE) eesmärk on arendada Eesti kapitaliturgu, lihtsustada ettevõtete rahastuse kaasamist ja laiendada investeerimisvõimalusi. Muudatused põhinevad suuresti Euroopa Liidu regulatsioonil.

Eelnõu muudab ettevõtetele börsile tuleku paindlikumaks, vähendades vabalt kaubeldavate aktsiate nõude 25 protsendilt 10 protsendile. Kui ka see tingimus ei ole täidetud, saab turu korraldaja hinnata piisavust muude kriteeriumide alusel, näiteks investorite arvu või ettevõtte turuväärtuse põhjal. See loob rohkematele ettevõtetele võimaluse börsile tulla.

Samuti parandatakse investeerimisanalüüside kättesaadavust, et investoritel oleks rohkem usaldusväärset teavet. Selleks leevendatakse analüüside rahastamise piiranguid ning luuakse selgem raamistik emitendi rahastatud analüüsidele, et tagada nende läbipaistvus.

Lisaks lihtsustatakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud kasvuturgude loomist, mis aitab neil kaasata kapitali varasemas arengufaasis ja toetab ettevõtluse arengut.

Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu (889 SE) eesmärk on parandada nakkushaiguste ennetamist ning muuta võitlus haiguspuhangutega ja tervisekriiside lahendamine tõhusamaks. Eelnõu täpsustab nakkushaigustega seotud mõisteid ning paneb paika kaasaegsed põhimõtted haiguspuhangute ja kriiside puhul käitumiseks.

Eelnõuga muudetakse laste vaktsineerimise korraldust koolides ja nähakse ette, et vanemad, kes on lapse vaktsineerimisega nõus, ei pea enam esitama kooliõele eraldi kirjalikku nõusolekut. Vaktsineerimine on jätkuvalt vabatahtlik ning need lapsevanemad, kes ei soovi last vaktsineerida, saavad sellest jätkuvalt keelduda.

Eelnõuga kaotatakse toitlustusasutuste tervisetõendi nõue. Praegu nõutud tervisetõendid on olemuselt formaalsed, need ei pruugi vastata reaalsele olukorrale ega pakkuda kaitset. Tööandjale jääb kohustus vältida nakkustekitajate levikut ning kaitsta riskirühmi töökohal.

Eelnõu suurendab inimeste tervise kaitset ka hooldekodudes. Nakkushaiguste leviku tõkestamiseks laiendatakse infektsioonikontrolli nõudeid tervishoiuasutustest ka teistesse kõrge riskitasemega keskkondadesse, sealhulgas ööpäevaringsetesse hoolekandeasutustesse.

Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (898 SE) eesmärk on parandada mereolukorra teadlikkust, tõhustada Kaitseväe julgeolekuala kaitse meetmeid ning luua võimalus ja selged tingimused, et vajadusel kaasata liitlasi riigipiiri valve ja korrakaitse tegevustesse.

Eelnõu näeb ette meetmed, et tagada Kaitseväe mereolukorra teadlikkus Eesti merealal. Kaitsevägi saab eelnõuga õiguse põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava suurenenud ohu korral korraldada laevaliiklust ning kehtestada piiranguid või kohustada seda tegema Transpordiametit. Kaitseväe juurde luuakse ka merelise ohutuse komisjon. Eelnõuga täpsustatakse ka laevade kontrollimise riigilõivu määra.

Samuti antakse Kaitseväele paremad võimalused julgeoleku seisukohalt olulisi objekte kaitsta. Muu hulgas defineeritakse Kaitseväe julgeolekuala vahetu läheduse ulatus – 300 meetrit –, et laiendada ja täpsemalt piiritleda Kaitseväe õigusi seal toimuva kontrollimiseks.

Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (901 SE) eesmärk on tagada, et lastele osutatav abi lähtuks nende tegelikest vajadustest ja huvidest ning abi osutamine oleks koordineeritud ja läbipaistev.

Muudatustega eristatakse senisest selgemalt olukorrad, kus sekkumine eeldab kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja juhtrolli, ning juhtumid, kus lapse heaolu toetamine saab toimuda eelkõige selles valdkonnas, kus lapsel raskused ilmnesid. Eelnõuga toetatakse võrgustikutöö tegemist lastekaitses ning muudetakse lastekaitsetöötaja poolt lastekaitselise juhtumikorralduse algatamise aluseid, vähendades seeläbi lastekaitsetöötajate töökoormust.

Lisaks täpsustatakse eelnõuga lastekaitsetöötaja ülesandeid lapse abivajaduse hindamisel ja talle abi osutamisel, sealhulgas lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise täitemenetlustes. Eelnõuga täpsustatakse sellistes täitemenetlustes ka kohtutäituri ja politsei rolli ning luuakse alus täitetoimingu peatamiseks juhtudel, kus selle jätkamine võib kahjustada lapse heaolu.

Teiseks lugemiseks lisas juhtivkomisjon eelnõule perehüvitiste seaduse muudatuse, mille järgi tõstetakse üksikvanema lapse toetuse seniselt 80 eurolt 100 eurole kuus.

Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902 SE) laiendab rahuajal mehitamata õhusõidukite, nende seas droonide ja õhupallide seire- ja tõrjevõimalusi.

Eelnõuga pannakse paika asutuste rollijaotus mehitamata õhusõidukitest tulenevale ohule reageerimisel ning ohu seirel ja tuvastamisel. Muu hulgas näeb eelnõu ette, milliseid meetmeid ja sunnivahendeid on eri asutustel õigus mehitamata õhusõidukite ohu korral kasutada. Samuti nähakse eelnõuga ette õhuruumi seirega seotud osaliste vastastikune infovahetus, et luua ühine seirepilt.

Muudatuste tulemusel saab Kaitsevägi paremini tuvastada ja tõrjuda sõjalise otstarbega droone, samuti osaleda aktiivselt korrakaitselise ohuga mehitamata õhusõidukite seires ja tõrjes. Politsei- ja Piirivalveametile luuakse eelnõuga võimalused reageerida senisest tõhusamalt uutest drooniohtudest tulenevatele riskidele.

Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet saavad õiguse tõrjuda mehitamata õhusõidukeid oma territooriumil. Kaitseliit saab samuti õiguse reageerida ohtlikele droonidele enda ja oma valvatavate objektide kaitsel, samuti on edaspidi nii Kaitseväge kui ka Kaitseliitu võimalik kaasata suurüritustel drooniohu korral avaliku korra tagamisse.

Lisaks loob eelnõu võimalused, et riigikaitseobjektide valdajad, eelkõige võtmetähtsusega elutähtsat teenust pakkuvad ettevõtted, saaksid oma taristut paremini kaitsta, seejuures kasutada seireseadmeid. Riigikaitseobjektide kaitset korraldavatele turvaettevõtjatele ja siseturvakorraldajatele antakse õigus tõrjuda valvataval objektil droone ja kasutada selleks ka erivahendeid.

Juhtivkomisjon tegi eelnõule teiseks lugemiseks mitu muudatusettepanekut. Eelnõu täiendati sättega, mille järgi saab juriidilisele isikule mehitamata õhusõiduki käitamisnõuete rikkumise eest määrata kuni 400 000-eurose trahvi.

Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (lahinguvalve) eelnõu (907 SE) eesmärk on reguleerida üldise kaitsevalmiduse osana lahinguvalve ja selle käigus täidetavad ülesanded.

Eelnõu kohaselt määratletakse lahinguvalve Kaitseväe rahuaja tegevusena, mille eesmärk on hoida Kaitseväe üksused valmisolekus, et tagada kiire reageerimine kõrgendatud ohule või ründele ning neid tõrjuda, suurendades seejuures Kaitseväe üldist valmidust ja võimet riiki kaitsta.

Muudatuste kohaselt saavad ajateenijad ja reservväelased kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajal lisaks väljaõppele täita ka reaalseid teenistusülesandeid. Kaitseväe alalise valmiduse raames ülesannete täitmine toimub üksnes vajaliku väljaõppe olemasolul, tegevväelasest ülema juhtimisel ning seaduses sätestatud alustel ja korras.

Eelnõu täpsustab ka ajateenijate ja reservväelaste õigusi ja kohustusi lahinguvalves osalemisel, sealhulgas jõu, vahetu sunni, erimeetmete ja erivahendite kasutamise aluseid. Kaitseliidu seaduse muudatustega täpsustatakse Kaitseliidu kaasamist Kaitseväe tegevustesse.

Lisaks muudab eelnõu paindlikumaks ajateenijate ja reservväelaste toitlustamise korra ning vabastab kaitseväekohustuse täitmisega seotud sõidu- ja toidukulude hüvitised tulumaksust.

Juhtivkomisjon otsustas eelnõus muu hulgas täpsustada, millised tingimused peavad olema täidetud, et ajateenijale ja reservväelasele saaks anda lahinguvalve ülesande. Ajateenija või reservväelane peab selleks olema eelnevalt läbinud vajaliku erimeetme rakendamise ja vahetu sunni kohaldamise väljaõppe ning vähemalt esmase sõjaväelise väljaõppe. Vajaliku väljaõppe nõuded ja läbiviimise korra kehtestab muudatuse kohaselt Kaitseväe juhataja.

Esimene lugemine – üks eelnõu

Riigikogu liikmete Lea Danilson-Järgi, Helir-Valdor Seederi, Tõnis Lukase, Jaanus Karilaidi, Priit Sibula, Andres Metsoja, Henn Põlluaasa ja Ants Froschi algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (869 SE) soovitakse tagada, et laste järjestikuse sünni korral ei jää vanemad ilma varasema vanemapuhkuse ajal tööturul toimunud palgakasvust. Eelnõu näeb ette, et vanemahüvitist suurendatakse keskmise palga kasvu võrra, et vanematel poleks vaja majanduslikel põhjustel järgneva lapse saamist edasi lükata. Algatajate sõnul toetab muudatus sündmust ning väikelastega perede paremat toimetulekut ja heaolu, eriti olukorras, kui tööturul on toimunud kiire palgakasv.

Komisjonide istungid

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: kaitseinvesteeringute olukord ja kaitsetööstuse areng, kutsutud kaitseminister Hanno Pevkur ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Kaitseväe ja Riigikontrolli esindajad (ruum L333);

Venemaa mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiskomisjonis – kell 9.30: Venemaa mõjutustegevuse käsitlemine uurivas ajakirjanduses, kutsutud ajakirjanikud.

Sündmused

Kell 10 – riigikaitsekomisjon vaatleb laia riigikaitse suurõppuse ILVES 2026 osaõppust ja harjutab selle raames komisjoni tegevust kriisiolukorras.

Kell 11 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Ukraina diplomaatidega, kes osalevad ESTDEVi projekti raames Eesti Diplomaatide Kooli korraldataval õppereisil.

Kell 12 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali kohtub Hispaania suursaadiku Ángel Vázqueziga.

Kell 15 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Ungari suursaadiku Iván Medveczkyga.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 10. juuniks

Teine lugemine – kaks eelnõu

Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (862 SE) eesmärk on tagada senisest tõhusam kriminaalmenetluse ja rahvusvahelise koostöö toimimine.

Eelnõuga nähakse ette elektroonilise side teenuste ja infoühiskonna teenuse osutajate, kes asuvad väljaspool Euroopa Liitu, kuid osutavad teenuseid Euroopa Liidus, samuti teenuseosutajate, kes asuvad ühes Euroopa Liidu liikmesriigis, kuid osutavad teenuseid teises liikmesriigis, kohustus määrata või nimetada ettevõte või seaduslik esindaja, et tagada kriminaalmenetluse eesmärgil otsuste ja määruste vastuvõtmine ja täitmine.

Teave ettevõtete ja esindajate nimetamise kohta edastatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kes keskasutusena teeb koostööd teiste liikmesriikide keskasutuste ja Euroopa Komisjoniga.

Valitsuse algatatud alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (881 SE) näeb ette, et alates 1. novembrist lõpeb riikliku alkoholiregistri tegevus. Muudatuse eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust ja lihtsustada alkoholitoodete turuletoomist.

Edaspidi ei pea alkoholitootjad ja maaletoojad oma tooteid registrisse kandma, vaid saavad need kohe turule viia, tingimusel, et tooted vastavad nõuetele ja on ohutud. Samuti kaob mitu täiendavat aruandluskohustust, näiteks kohustus esitada laborikatse protokoll või veini liikumise aruanne.

Muudatus vähendab ka riigi halduskoormust, sest Põllumajandus- ja Toiduamet ei pea enam registrit ülal pidama ning saab vabaneva ressurssi suunata järelevalvesse.

Esimene lugemine – kolm eelnõu

Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine“ eelnõu (938 OE) kohaselt nimetatakse Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu uueks liikmeks Riigikogu liige Evelin Poolamets. Muudatus on vajalik, kuna senise nõukogu liikme Varro Vooglaiu volitused lõppesid ennetähtaegselt Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist lahkumise tõttu 14. mail.

Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu nimetab kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat.

Nõukokku kuuluvad veel Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna, Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Valdo Randpere Eesti Reformierakonna, Marek Reinaas Eesti 200 ja Priit Sibul Isamaa fraktsioonist. Valdkonna asjatundjatest nõukogu liikmed on Paavo Nõgene, Raul Rebane, Rein Veidemann ja nõukogu esimees Sulev Valner.

Otsuse eelnõu arutatakse täiskogus ühel lugemisel, otsusena vastuvõtmiseks on vaja poolthäälteenamust.

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (892 SE) võetakse üle ELi direktiiviga tehtud muudatused, mille eesmärk on parandada elektrituru korraldust, et energiaturg oleks hästi lõimitud. See võimaldab liikmesriikidel saada kõigis turutingimustes ühtsest energiaturust majanduslikku kasu, tagab ühtlasi varustuskindluse ja toetab CO₂ heite vähendamist, et saavutada liidu kliimaneutraalsuse eesmärk.

Energiakriisi taustal on praegune elektrituru korraldus esile toonud mitmesuguseid kitsaskohti, mis on seotud lühiajalistel elektriturgudel esinevate kõrgete ja volatiilsete fossiilkütuse hindade mõjuga ning sunnivad kodumajapidamisi ja ettevõtjaid seisma silmitsi hüppelise hinnakõikumisega ja selle mõjuga elektriarvetele. Eelnõuga kavandatavad muudatused tagavad, et tarbijad on kaitstud energiahinnakriiside eest ning võrgust lahtiühendamise eest kohtuvälise menetluse lahendamise ajal.

Võrguühenduse kasutajate võimalus sõlmida paindlik ühendumisleping piirkondades, kus elektrivõrgu võimsus uutele liitujatele on piiratud, julgustab ka võrguettevõtjaid hajaasustusi arendama, kuna neil on kindlus, et planeeritud võrgu tugevdamine on prioriteet. Paindlikke ühendumisi võimaldatakse alalise lahendusena piirkondades, kus võrgu tugevdamine ei ole tõhus, ning võrguühendust taotlevatele võrgukasutajatele muudetakse võimalikult nähtavaks eeldatavad piirangud, mis paindliku ühendumise lepingu puhul kehtivad.

Valitsuse algatatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõus (928 SE) on antud suund Eesti järkjärguliseks sõltuvuse vähendamiseks imporditavatest fossiilkütustest. Eelnõu tugevdab majanduse ja ühiskonna vastupanuvõimet kliimamuutustele. Selleks luuakse selge raamistik, mis suunab majanduse arengut puhta energia kasutuselevõtu, ressursitõhususe ja kliimaneutraalsuse poole.

Eelnõu toetab ettevõtete konkurentsivõimet, soodustab innovatsiooni ja vähese heitega tehnoloogiate arengut. Olulisel kohal on kohalike ressursside suurem väärindamine ja ringmajanduse põhimõtete rakendamine, mis aitavad vähendada kulusid ja sõltuvust välistest sisenditest. Samuti parandab keskkonnahoidliku arengu suund ettevõtete ligipääsu rahastusele ning tugevdab nende positsiooni rahvusvahelistel turgudel.

Eelnõu väljatöötamisel on otsitud tasakaalu erinevate põhiseaduslike väärtuste vahel, kuivõrd ühelgi põhiõigusel, huvil ega eesmärgil ei ole automaatset esikohta teiste ees. See tähendab, et kliimakindla majanduse seaduse põhimõtete rakendamisel tuleb kaaluda ka teisi huvisid ja eesmärke, sealhulgas riigikaitselisi. Eelnõus defineeritakse kliimaga seotud mõisted ja sätestatakse kliimaeesmärgid ning põhimõtted, mis toetavad kasvuhoonegaaside heite vähendamist ja kliimamuutuste mõjuga kohanemist.

Kell 14 – komisjonide istungid

Keskkonnakomisjoni väljasõiduistungil – soode taastamine ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tegevus, osalevad RMK esindajad (Vikipalu);

kultuurikomisjonis – rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE), kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad;

maaelukomisjonis – erimärgistatud diislikütuse kasutamine põllumajandustööde jaoks kohandatud veoautodes, kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ning Maksu- ja Tolliameti esindajad (ruum L332);

majanduskomisjonis – liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (835 SE), kutsutud Kliimaministeeriumi ja Siseministeeriumi esindajad; ülevaade riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest taristuministri valdkonnas, kutsutud taristuminister Kuldar Leis; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Euroopa Komisjoni rakendusmääruse eelnõu, millega määratakse kindlaks võrdlusaluse muudetud väärtused LHÜde tasuta eraldamiseks ajavahemikul 2026–2030 vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2, kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad; konkurentsivõime eksperdikogu ülevaade 2026. aasta konkurentsivõime raporti vahearuandest, kutsutud Arenguseire Keskuse, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Panga esindajad;

põhiseaduskomisjonis – kodakondsuse seaduse muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (932 SE) ning kodakondsuse seaduse muutmise ettepanekud, kutsutud siseminister Igor Taro; Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse (valimis- ja kandideerimisea langetamine) eelnõu (414 SE), kutsutud Eesti Noorteühenduste Liidu, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetuse Seltsi ning Õiguskantsleri Kantselei esindajad; riigi peaprokuröri ülevaade seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmisest, kutsutud riigi peaprokurör Astrid Asi;

rahanduskomisjonis – kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (935 SE); põhiseaduslike institutsioonide 2027. aasta eelarvetaotlused, kutsutud Riigikohtu esindaja; põhiseaduslike institutsioonide 2027. aasta eelarvetaotlused, kutsutud Õiguskantsleri Kantselei esindaja; põhiseaduslike institutsioonide 2027. aasta eelarvetaotlused, kutsutud Riigikogu Kantselei esindaja; riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (910 SE);

riigikaitsekomisjonis – laia riigikaitse suurõppuse ILVES 2026 briifing, kutsutud Riigikantselei ja Kaitsepolitsei esindajad;

sotsiaalkomisjonis – ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (903 SE), kutsutud algataja ja Sotsiaalministeeriumi esindaja; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele laste ja noorte liikumisaktiivsuse suurendamise meetmete väljatöötamiseks“ eelnõu (914 OE), kutsutud esitaja esindaja; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed erihoolekandeteenuste kättesaadavuse tagamiseks“ eelnõu (916 OE), kutsutud esitaja esindaja;

õiguskomisjonis – karistusseadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise seaduse (muudatused seoses inimkaubanduse direktiivi uusversiooni ülevõtmisega) eelnõu (880 SE), kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi ning muudatusettepanekute esitaja esindaja; võlaõigusseaduse, krediidiasutuste seaduse ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise seaduse (finantspettuste ennetamine ja tõkestamine) eelnõu (936 SE), kutsutud rahandusminister Jürgen Ligi; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele laste vastu toime pandud seksuaalkuritegude seadusandliku regulatsiooni muutmiseks“ eelnõu (891 OE), kutsutud algataja esindaja; arvamuse andmine Riigikohtule.

Sündmus

Kell 9 – Eesti, Läti, Leedu ja Türgi parlamentide väliskomisjonide kohtumine.

Välislähetused

7.–9. juuni
Riigikogu liige Raimond Kaljulaid esineb julgeolekukonverentsil New Age Defence Berliinis Saksamaal.

8.–9. juuni
Eesti-Poola parlamendirühma esimees Ants Frosch, aseesimees Kristo Enn Vaga ning parlamendirühma liikmed Arvo Aller, Kalle Grünthal, Anti Poolamets, Evelin Poolamets ja Henn Põlluaas viibivad parlamendirühma visiidil Varssavis Poolas.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 9. juuniks

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikmete arupärimisele, mis käsitleb pöördukse efektist tulenevaid huvide konflikte Kliimaministeeriumi haldusalas (nr 1004), vastab energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Arupärimisele Eesti inimeste toimetuleku ja finantstervise halvenemise kohta (nr 960) vastab peaminister Kristen Michal.

Teine lugemine – üks eelnõu

Valitsuse algatatud riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõuga (910 SE) riigi tulud vähenevad 24 miljonit ja kulud suurenevad 4,4 miljonit eurot. Investeeringud vähenevad eelnõu kohaselt 1,5 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve kasvab 37,9 miljonit eurot.

Eelnõuga suunatakse 10,98 miljonit eurot kulusid ja investeeringuid Eesti.ai projektidele, millega muu hulgas soovitakse parandada inimeste AI-oskusi ja muuta avalik sektor tõhusamaks. 17 miljonit eurot eraldatakse idapiiri väljaehitamiseks, et tasuda juba võetud lepingulised kohustused. Täpsustatakse ka ASi Riigi Kinnisvara ja ASi Hexest Materialsi investeeringuid ning eraldist Eesti Kultuurkapitalile suurendatakse hasartmängukorraldajate vabatahtlikult riigieelarvesse tehtud maksete ja nendelt tasutud tulumaksu võrra.

Suurima tulude vähenemise, 36 miljonit eurot, toob kaasa kütuste aktsiisitõusu ärajätmine alates 1. maist. Tulude suurendamiseks võetakse Riigimetsa Majandamise Keskuselt puhaskasumi arvelt 20 miljonit täiendavaid dividende.

Eelarvepuudujääk püsib 4,3 protsendi juures SKPst ehk samal tasemel kui Rahandusministeeriumi kevadprognoosis. Järgmise aasta eelarvepuudujääk väheneb ettepanekute mõjul 0,1 protsenti SKPst.

Teiseks lugemiseks lisas rahanduskomisjon eelnõusse üksikvanema lapse toetuse tõusu 80 eurolt 100 eurole alates 1. septembrist 2026. Muudatusega kaasneb riigieelarvele 2026. aastal lisakulu ligikaudu 600 000 eurot, mis kaetakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala IT investeeringute eelarve arvelt, lükates projekte edasi järgmisesse aastasse. Alates 2027. aastast arvestatakse lisakuluga riigi eelarvestrateegia 2027–2030 koostamise käigus.

Riigikogus mullu detsembris vastu võetud 2026. aasta riigieelarves moodustasid tulud 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot ning investeeringud 1,3 miljardit ja finantseerimistehingud 1,5 miljardit eurot.

Esimene lugemine – kolm eelnõu

Valitsuse algatatud energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (921 SE). Eesti on allkirjastanud Energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe, kuid see tuleb ka ratifitseerida.

Euroopa Liidu jaoks on tekitanud väljakutseid olukorrad, kus energiaharta lepingut tõlgendatakse kui ELi-siseseid suhteid hõlmavat instrumenti, kuigi see ei ole kunagi olnud energiaharta mõte. EL, Euratom ja liikmesriigid ei ole soovinud ega saanudki energiaharta kaudu luua omavahelisi kohustusi, sest energiaharta on kujundatud välispoliitilise vahendina energiakoostööks kolmandate riikidega. ELi sisemine energiapoliitika põhineb ulatuslikel ja detailsetel siseturuõigusnormidel, mis reguleerivad liikmesriikide vahelisi suhteid.

Euroopa Liit ja liikmesriigid näitavad kokkuleppega, et harta artikkel 26 alusel moodustatud vahekohtus ei saa lahendada ELi liikmesriigi ja EList pärit investori vahelist vaidlust energiakoostöö asjades, vaid neid vaidlusi tuleb lahendada ELi õiguse kohaselt. Vahekohtud võivad lahendada asju, kus vaidluse teine pool on kolmas riik või kolmanda riigi investor. ELi-siseste vaidluste lahendamiseks puudub vahekohtutel kohtualluvus.

Kokkuleppe sõlmimise eesmärk on kujundada selge rahvusvaheline õigusinstrument, mida vahekohtud ja muud vaidlusorganid peavad rahvusvahelistes vaidlustes arvesse võtma. Kokkulepe järgneb deklaratsioonile, mis käsitleb Komstroy kohtuasjas (Moldova vs. Komstroy, kohtuasi C-741/19) Euroopa Kohtu tehtud otsusest tulenevaid õiguslikke tagajärgi.

Kokkuleppe osapool ei ole Ungari, kes ei nõustunud lepingus viidatud Euroopa Liidu aluslepingute õigusliku alusega.

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (924 SE) täpsustatakse Maksu- ja Tolliameti ning Rahapesu Andmebüroo õigusi saada maksude kontrollimiseks ja rahapesu tõkestamise ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid, eelkõige pangakontode ja kontoandmete kohta. Sätestatakse selgelt, et MTAl on õigus nõuda maksumenetluses teavet ka krediidiasutustelt ning see õigus hõlmab ka pangasaladust.

Täpsustatakse ja piiritletakse, milliseid andmeid võib MTA küsida täitmisregistri infovahetuskanali kaudu. Kui MTA küsib teavet täitmisregistri kaudu, peab korralduses edaspidi olema selgitus faktiliste asjaolude kohta, sealhulgas põhjendus, miks ei olnud võimalik vajalikke andmeid saada maksukohustuslaselt endalt. See muudab andmete küsimise läbipaistvamaks ja aitab piirata põhjendamatut sekkumist isiku õigustesse.

Rahapesu Andmebüroo puhul täpsustatakse, et tal on õigus saada põhjendatud juhtudel täitmisregistri kaudu kontoandmeid, sealhulgas konto saldot ja kontoväljavõtet. Samuti nähakse ette, et füüsilist isikut tuleb kontoväljavõtte päringust teavitada viie aasta möödumisel, kui teavitamist takistavad seaduses sätestatud alused on ära langenud. See kohustus hakkab kehtima nende päringute suhtes, mis tehakse pärast seaduse jõustumist.

Eelnõu kohaselt lühendatakse seniseid säilitamistähtaegu, et vähendada isikuõiguste riivet. Osa andmete säilitamist puudutavatest sätetest jõustub hiljem, 30. juunil 2027.

Muudatuste taust on õiguskantsleri tähelepanekutes, et MTA juurdepääs täitmisregistrile väljaspool kriminaalmenetlust on kehtivas seaduses ebaselgelt reguleeritud ning RABi õigus saada pangakonto väljavõtet ei ole piisavalt selgelt sätestatud. Eelnõuga püütakse need õigused selgemalt ja konkreetsemalt seadusesse kirjutada.

Lisaks piiritletakse andmesubjekti õigusi andmetöötlusega tutvumisel ning sätestatakse Euroopa Liidu õigusega kooskõlas alused, millal ja milliseid õigusi võib RAB piirata. Samuti korrastatakse RABi järelevalve regulatsiooni ja parandatakse sätete sõnastust, lähtudes Riigikohtu hiljutisest tõlgendusest ning vajadusest muuta rahapesu tõkestamise järelevalve regulatsioon terminoloogiliselt täpsemaks.

Valitsuse algatatud kindlustusandja kriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõuga (925 SE) võetakse Eesti õigusesse üle kaks ELi kindlustusdirektiivi. Eesmärk on kehtestada kindlustusandjate finantsraskuste varajase sekkumise ja kriisilahenduse raamistik ning ajakohastada kindlustusregulatsiooni, et tugevdada finantsstabiilsust, kaitsta kindlustusvõtjaid ning muuta regulatsioon proportsionaalsemaks ja tulevikukindlamaks.

Eelnõu lihtsustab nõudeid ja turule sisenemise tingimusi eelkõige väikestele ja mittekeerukatele kindlustusandjatele. Näiteks ei pea nad koostama likviidsusriski juhtimise plaani ega kliimamuutuste stsenaariume ning nende riske ja maksevõimet hinnatakse iga kahe aasta järel, mitte igal aastal. Samuti ei pea nad hindama makromajanduslikke tegureid.

Eelnõuga pikendatakse järelevalve ja avalike aruannete tähtaegu kõigile kindlustusandjatele ning ajakohastatakse kindlustusandjate kapitali- ja investeerimisreegleid, et soodustada pikaajalisi aktsiainvesteeringuid ja vähendada turukõikumiste mõju.

Muudatustega tugevdatakse riskijuhtimist ja järelevalvet ning suurendatakse tähelepanu kliima- ja kestlikkusriskidega arvestamisele. Kindlustusandjad on kohustatud koostama kliimamuutuste stsenaariumid, kui kliimamuutustega seotud riskid mõjutavad neid oluliselt. Samuti peavad kindlustusandjad koostama tegevusplaani, kuidas mõõta, jälgida ja vähendada keskkonna-, sotsiaal- ja muid kestlikkusega seotud riske. Lisaks tuleb kindlustusandjatel suurendada juhtorganite koosseisu mitmekesisust ja soolist tasakaalu.

Kindlustusvaldkonna kriisilahenduse regulatsioon loob võimaluse sekkuda raskustesse sattunud kindlustusandja korral varakult, et taastada kindlustusandja finantsseisund enne tõsiste probleemide tekkimist ning vajadusel rakendada meetmeid, mis kaitsevad kindlustusvõtjaid ja finantsstabiilsust. Kriisilahendus algatatakse üksnes juhul, kui muud lahendused ei ole piisavad ja see on vajalik avalikes huvides.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.30: Euroopa Parlamendi tööst, kutsutud Euroopa Parlamendi liige Riho Terras; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb tulirelvadega ebaseadusliku kauplemise ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastast võitlust ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260 – COM(2026) 102, kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE); kõrgharidusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (849 SE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja; laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu (598 SE), kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad;

maaelukomisjonis – kell 11.10: kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (887 SE), kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Eestimaa Looduse Fondi ning MTÜ Saarte Kalandus esindajad; loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu (899 SE), kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Loomaarstide Koja ning Eestimaa Loomakaitse Liidu esindajad (Riigikogu konverentsisaal);

majanduskomisjonis – kell 11.10: tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE), kutsutud Kliimaministeeriumi esindaja; ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (743 SE), kutsutud Kliimaministeeriumi esindaja; postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (781 SE), kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kavand, kutsutud Riigikohtu esimees Villu Kõve; soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ülevaade enda ja kantselei tegevusest eelmisel kalendriaastal, kutsutud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske;

rahanduskomisjonis – kell 11.15: perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse muutmise ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise seadus (883 SE); krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu (652 SE); krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (krediidiasutuse juhtimis- ja tegutsemisnõuded) eelnõu (848 SE); väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (882 SE); põhiseaduslike institutsioonide 2027. aasta eelarvetaotlused, kutsutud Riigikontrolli esindaja; põhiseaduslike institutsioonide 2027. aasta eelarvetaotlused, kutsutud Presidendi Kantselei esindaja; Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ülevaade riigiraportist;

riigikaitsekomisjonis – kell 11.10: Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika aluste“ heakskiitmine“ eelnõu (908 OE); Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (898 SE); Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (lahinguvalve) eelnõu (907 SE); küberturvalisuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (897 SE);

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu (889 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (901 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi ning Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad; ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri, e-konsultatsioon ja erialata arstid) eelnõu (922 SE), kutsutud sotsiaalminister Karmen Joller;

väliskomisjonis – kell 11.15: Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadid, kutsutud Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ja suursaadikukandidaadid; kollektiivne pöördumine „Eesti kohustus ennetada genotsiidi Gazas“, kutsutud Välisministeeriumi esindajad; väliskomisjoni tellitud uuringu „Väikeriikide huvide kaitse muutuvas rahvusvahelises korras: Eesti valikud pärast senise maailmakorra muutumist“ vaheraporti esitlus, kutsutud uuringut läbiviiva Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna õiguse instituudi esindaja;

õiguskomisjonis – kell 11.15: kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse optimeerimine ja kohtulahendite avalikkus) eelnõu (560 SE); korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902 SE); prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (909 SE), kutsutud Riigiprokuratuuri ning Justiits- ja Siseministeeriumi esindajad; notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (941 SE), kutsutud eelnõu algataja ja Notarite Koja esindajad;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.10: parlamentaarne järelevalve, sideandmed;

korruptsioonivastase erikomisjoni väljasõiduistungil – kell 13.15: kohtumine Kaitsepolitseiameti peadirektori Margo Pallosoniga (Kaitsepolitseiamet);

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Rail Balticu hetkeseis, rahastamine ja tulevikuperspektiivid, kutsutud Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander Salmu, AS RB Rail nõukogu esimees Matiss Paegle ja liige Sandor Liive, Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets ning riigikontrolör Janar Holm; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).

Sündmused

Kell 12 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub lahkuva Soome suursaadiku Vesa Vasaraga.

Kell 14 – majanduskomisjoni, rahanduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni liikmed kohtuvad Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) esindajatega (A. Rei nõupidamisruum).

Kell 14 – väliskomisjon kohtub Türgi parlamendi väliskomisjoniga.

Kell 16.15 – Riigikogu esimees Lauri Hussar, Balti Assamblee president Timo Suslov ja Eesti-Läti parlamendirühma esimees Peeter Tali kohtuvad Läti peaministri Andris Kulbergsiga.

Välislähetused

4.–8. juuni
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Mati Raidma ning liikmed Heljo Pikhof ja Kersti Sarapuu vaatlevad OSCE PA vaatlusmissiooni raames parlamendivalimisi Jerevanis Armeenias.

7.–9. juuni
Riigikogu liige Raimond Kaljulaid esineb julgeolekukonverentsil New Age Defence Berliinis Saksamaal.

8.–9. juuni
Eesti-Poola parlamendirühma esimees Ants Frosch, aseesimees Kristo Enn Vaga ning parlamendirühma liikmed Arvo Aller, Kalle Grünthal, Anti Poolamets, Evelin Poolamets ja Henn Põlluaas viibivad parlamendirühma visiidil Varssavis Poolas.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 8. juuniks

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikmete arupärimisele, mis käsitleb pöördukse efektist tulenevaid huvide konflikte Kliimaministeeriumi haldusalas (nr 1004), vastab energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Arupärimisele Eesti inimeste toimetuleku ja finantstervise halvenemise kohta (nr 960) vastab peaminister Kristen Michal.

Teine lugemine – üks eelnõu: riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (910 SE).

Esimene lugemine – kolm eelnõu: energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (921 SE), maksukorralduse seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (924 SE), kindlustusandja kriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu (925 SE).

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.30: Euroopa Parlamendi tööst, kutsutud Euroopa Parlamendi liige Riho Terras; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb tulirelvadega ebaseadusliku kauplemise ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastast võitlust ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260 – COM(2026) 102, kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE); kõrgharidusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (849 SE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja; laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu (598 SE), kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad;

maaelukomisjonis – kell 11.10: kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (887 SE), kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Eestimaa Looduse Fondi ning MTÜ Saarte Kalandus esindajad; loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu (899 SE), kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Loomaarstide Koja ning Eestimaa Loomakaitse Liidu esindajad (Riigikogu konverentsisaal);

majanduskomisjonis – kell 11.10: tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE), kutsutud Kliimaministeeriumi esindaja; ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (743 SE), kutsutud Kliimaministeeriumi esindaja; postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (781 SE), kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kavand, kutsutud Riigikohtu esimees Villu Kõve; soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ülevaade enda ja kantselei tegevusest eelmisel kalendriaastal, kutsutud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske;

rahanduskomisjonis – kell 11.15: perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse muutmise ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise seadus (883 SE); krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu (652 SE); krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (krediidiasutuse juhtimis- ja tegutsemisnõuded) eelnõu (848 SE); väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (882 SE); põhiseaduslike institutsioonide 2027. aasta eelarvetaotlused, kutsutud Riigikontrolli esindaja; põhiseaduslike institutsioonide 2027. aasta eelarvetaotlused, kutsutud Presidendi Kantselei esindaja; Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ülevaade riigiraportist;

riigikaitsekomisjonis – kell 11.10: Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika aluste“ heakskiitmine“ eelnõu (908 OE); Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (898 SE); Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (lahinguvalve) (907 SE); küberturvalisuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (897 SE);

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu (889 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (901 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi ning Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad; ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri, e-konsultatsioon ja erialata arstid) eelnõu (922 SE), kutsutud sotsiaalminister Karmen Joller;

väliskomisjonis – kell 11.15: Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadid, kutsutud Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ja suursaadikukandidaadid; kollektiivne pöördumine „Eesti kohustus ennetada genotsiidi Gazas“, kutsutud Välisministeeriumi esindajad; väliskomisjoni tellitud uuringu „Väikeriikide huvide kaitse muutuvas rahvusvahelises korras: Eesti valikud pärast senise maailmakorra muutumist“ vaheraporti esitlus, kutsutud uuringut läbiviiva Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna õiguse instituudi esindaja;

õiguskomisjonis – kell 11.15: kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse optimeerimine ja kohtulahendite avalikkus) eelnõu (560 SE); korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902 SE); prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (909 SE), kutsutud Riigiprokuratuuri ning Justiits- ja Siseministeeriumi esindajad; notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (941 SE), kutsutud eelnõu algataja ja Notarite Koja esindajad;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.10: parlamentaarne järelevalve, sideandmed;

korruptsioonivastase erikomisjoni väljasõiduistungil – kell 13.15: kohtumine Kaitsepolitseiameti peadirektori Margo Pallosoniga (Kaitsepolitseiamet);

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Rail Balticu hetkeseis, rahastamine ja tulevikuperspektiivid, kutsutud Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander Salmu, AS RB Rail nõukogu esimees Matiss Paegle ja liige Sandor Liive, Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets ning riigikontrolör Janar Holm; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).

Sündmused

Kell 12 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub lahkuva Soome suursaadiku Vesa Vasaraga.

Kell 14 – majanduskomisjoni, rahanduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni liikmed kohtuvad Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) esindajatega (A. Rei nõupidamisruum).

Kell 14 – väliskomisjon kohtub Türgi parlamendi väliskomisjoniga.

Kell 16.15 – Riigikogu esimees Lauri Hussar, Balti Assamblee president Timo Suslov ja Eesti-Läti parlamendirühma esimees Peeter Tali kohtuvad Läti peaministri Andris Kulbergsiga.

Teisipäev, 9. juuni

Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – kaks eelnõu: elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (862 SE), alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (881 SE).

Esimene lugemine – kolm eelnõu: Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine“ eelnõu (938 OE), elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (892 SE), kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (928 SE).

Kell 14 – komisjonide istungid

Keskkonnakomisjoni väljasõiduistungil – soode taastamine ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tegevus, osalevad RMK esindajad (Vikipalu);

kultuurikomisjonis – rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE), kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad;

maaelukomisjonis – erimärgistatud diislikütuse kasutamine põllumajandustööde jaoks kohandatud veoautodes, kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ning Maksu- ja Tolliameti esindajad (ruum L332);

majanduskomisjonis – liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (835 SE), kutsutud Kliimaministeeriumi ja Siseministeeriumi esindajad; ülevaade riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest taristuministri valdkonnas, kutsutud taristuminister Kuldar Leis; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Euroopa Komisjoni rakendusmääruse eelnõu, millega määratakse kindlaks võrdlusaluse muudetud väärtused LHÜde tasuta eraldamiseks ajavahemikul 2026–2030 vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2, kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad; konkurentsivõime eksperdikogu ülevaade 2026. aasta konkurentsivõime raporti vahearuandest, kutsutud Arenguseire Keskuse, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Panga esindajad;

põhiseaduskomisjonis – kodakondsuse seaduse muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (932 SE) ning kodakondsuse seaduse muutmise ettepanekud, kutsutud siseminister Igor Taro; Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse (valimis- ja kandideerimisea langetamine) eelnõu (414 SE), kutsutud Eesti Noorteühenduste Liidu, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetuse Seltsi ning Õiguskantsleri Kantselei esindajad; riigi peaprokuröri ülevaade seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmisest, kutsutud riigi peaprokurör Astrid Asi;

rahanduskomisjonis – kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (935 SE); põhiseaduslike institutsioonide 2027. aasta eelarvetaotlused, kutsutud Riigikohtu esindaja; põhiseaduslike institutsioonide 2027. aasta eelarvetaotlused, kutsutud Õiguskantsleri Kantselei esindaja; põhiseaduslike institutsioonide 2027. aasta eelarvetaotlused, kutsutud Riigikogu Kantselei esindaja; riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (910 SE);

riigikaitsekomisjonis – laia riigikaitse suurõppuse ILVES 2026 briifing, kutsutud Riigikantselei ja Kaitsepolitsei esindajad;

sotsiaalkomisjonis – ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (903 SE), kutsutud algataja ja Sotsiaalministeeriumi esindaja; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele laste ja noorte liikumisaktiivsuse suurendamise meetmete väljatöötamiseks“ eelnõu (914 OE), kutsutud esitaja esindaja; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed erihoolekandeteenuste kättesaadavuse tagamiseks“ eelnõu (916 OE), kutsutud esitaja esindaja;

õiguskomisjonis – karistusseadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise seaduse (muudatused seoses inimkaubanduse direktiivi uusversiooni ülevõtmisega) eelnõu (880 SE), kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi ning muudatusettepanekute esitaja esindaja; võlaõigusseaduse, krediidiasutuste seaduse ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise seaduse (finantspettuste ennetamine ja tõkestamine) eelnõu (936 SE), kutsutud rahandusminister Jürgen Ligi; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele laste vastu toime pandud seksuaalkuritegude seadusandliku regulatsiooni muutmiseks“ eelnõu (891 OE), kutsutud algataja esindaja; arvamuse andmine Riigikohtule.

Sündmus

Kell 9 – Eesti, Läti, Leedu ja Türgi parlamentide väliskomisjonide kohtumine.

Kolmapäev, 10. juuni

Kell 12 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – seitse eelnõu: karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse täiendamise seaduse eelnõu (773 SE), tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse (vaigistushagi eest kaitsmise direktiivi ülevõtmine) eelnõu (865 SE), krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu (652 SE), karistusseadustiku muutmise seaduse (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus) eelnõu (727 SE), riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (824 SE), kutseõppeasutuse seaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (830 SE), perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse muutmise ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (883 SE).

Teine lugemine – 26 eelnõu: Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE), Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika aluste“ heakskiitmine“ eelnõu (908 OE), kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse optimeerimine ja kohtulahendite avalikkus) eelnõu (560 SE), looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (612 SE), keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE), ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (743 SE), tarbijakaitseseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (779 SE), postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (781 SE), riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (788 SE), energiamajanduse korralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (812 SE), Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (819 SE), töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE), krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (krediidiasutuse juhtimis- ja tegutsemisnõuded) eelnõu (848 SE), kõrgharidusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (849 SE), haldusmenetluse seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (866 SE), kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu (854 SE), Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõu (879 SE), korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (900 SE), tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE), atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (861 SE), väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (882 SE), nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu (889 SE), Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (898 SE), lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (901 SE), korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902 SE), Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (lahinguvalve) eelnõu (907 SE).

Esimene lugemine – üks eelnõu: perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (869 SE).

Komisjonide istungid

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: kaitseinvesteeringute olukord ja kaitsetööstuse areng, kutsutud kaitseminister Hanno Pevkur, Kaitseministeeriumi siseauditi juht Pille Pärnpuu, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor Elmar Vaher, Kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo ning riigikontrolör Janar Holm (ruum L333);

Venemaa mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiskomisjonis – kell 9.30: Venemaa mõjutustegevuse käsitlemine uurivas ajakirjanduses, kutsutud ajakirjanikud.

Sündmused

Kell 10 – riigikaitsekomisjon vaatleb laia riigikaitse suurõppuse ILVES 2026 osaõppust ja harjutab selle raames komisjoni tegevust kriisiolukorras.

Kell 11 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Ukraina diplomaatidega, kes osalevad ESTDEVi projekti raames Eesti Diplomaatide Kooli korraldataval õppereisil.

Kell 12 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali kohtub Hispaania suursaadiku Ángel Vázqueziga.

Kell 15 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Ungari suursaadiku Iván Medveczkyga.

Neljapäev, 11. juuni

Kell 10 – täiskogu istung

Riigikaitsekomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Riigikaitsekomisjoni raporti „Riigi valmisolekust julgeolekuohtude ennetamiseks ja tõrjumiseks halvenevas julgeolekuolukorras“ mõju seadusandlusele“ arutelu. Ettekande teevad riigikaitsekomisjoni raporti raportöör Meelis Kiili, riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas ning raporti töörühma liige, endine regionaalminister Vallo Reimaa.

Esimene lugemine – üks eelnõu: Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja terviklik meetmete pakett lastega perede kindlustunde taastamiseks ja sündimuskriisi peatamiseks“ eelnõu (870 OE).

Kell 14 – komisjonide istungid

Majanduskomisjonis – energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (921 SE);

rahanduskomisjonis – kell 8.30: riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (910 SE).

Sündmused

Kell 7 – väliskomisjon on kahepäevasel töövisiidil Narvas ja Kagu-Eestis. Neljapäeval külastatakse piiri, piiripunkti ja Narva kordonit, kohtutakse Narva linnapea Katri Raigiga ning külastatakse ka Narva Neo Performance Materials (NPM) magnetitehast.

Kell 14 – Riigikogu liikmed Riina Sikkut, Peeter Tali, Õnne Pillak, Mart Maastik, Andrei Korobeinik, Irja Lutsar, Signe Riisalo, Tõnis Lukas ja Vadim Belobrovtsev osalevad Euroopa Liidu rahastuse teemalisel Rahandusministeeriumi visioonikonverentsil „Elujõuline Eesti“ Riigikogu konverentsisaalis. Konverentsi saab jälgida veebiülekandes.

Kell 14.15 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Malta Ordu suurmeistri Fra’ John T. Dunlapiga.

Reede, 12. juuni

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 9: Eesti seisukohad 16. juunil toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Margus Tsahkna; Eesti seisukohad 16. juunil toimuval Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu istungil, kutsutud sotsiaalminister Karmen Joller; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametit (ENISA), Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistikku ja IKT tarneahela turvalisust ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2019/881 – COM(2026) 11, 13, kutsutud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni rakendusmäärus, millega kehtestatakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise võrdlusaluste väärtused ajavahemikuks 2026–2030 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2, kutsutud energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt;

väliskomisjoni videoistungil – kell 8.30: Eesti seisukohad 15. juunil toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Margus Tsahkna.

Sündmused

Kell 9 – väliskomisjon on kahepäevasel töövisiidil Narvas ja Kagu-Eestis. Reedel tutvutakse Koidula piiripunkti, Piusa kordoni ja piiripatrulli tööga ning kaitserajatistega, lisaks on kavas saada ülevaade 2. jalaväebrigaadist Võru Taara linnakus ja US üksusest Reedo linnakus.

Kell 10 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ning liikmed Meelis Kiili ja Peeter Tali kohtuvad Roomas asuva NATO Kaitsekolledži õppejõudude ning vanemohvitseridest kursuslastega (Rävala 14).

Välislähetused

4.–8. juuni
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Mati Raidma ning liikmed Heljo Pikhof ja Kersti Sarapuu vaatlevad OSCE PA vaatlusmissiooni raames parlamendivalimisi Jerevanis Armeenias.

7.–9. juuni
Riigikogu liige Raimond Kaljulaid esineb julgeolekukonverentsil New Age Defence Berliinis Saksamaal.

8.–9. juuni
Eesti-Poola parlamendirühma esimees Ants Frosch, aseesimees Kristo Enn Vaga ning parlamendirühma liikmed Arvo Aller, Kalle Grünthal, Anti Poolamets, Evelin Poolamets ja Henn Põlluaas viibivad parlamendirühma visiidil Varssavis Poolas.

11.–12. juuni
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osaleb Beneluxi parlamendi istungil Luksemburgis.

11.–12. juuni
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liige Irja Lutsar osaleb kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil „Tervislik vananemine ja tervis kõigis poliitikavaldkondades – riigi strateegiline valik“ Vilniuses Leedus.

14.–15. juuni
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson esineb Ameerika Ühendriikide iseseisvuse 250. aastapäevale pühendatud konverentsil Vilniuses Leedus.

14.–16. juuni
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu osaleb rahvusvahelisel kaitsetööstuse messil Eurosatory, selle raames toimuval konverentsil ning kahepoolsetel kohtumistel Pariisis Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu eelinfo 8.–14. juunini

Välislähetused

1.-6. juuni
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Poola mõttekoja Casimir Pulaski Fondi korraldataval Põhjala ja Balti riikide komisjonide juhtide ühisvisiidil Washingtoni Ameerika Ühendriikidesse.

3.–5. juuni
Riigikogu liige Hanah Lahe osaleb Müncheni Julgeolekukonverentsi naisparlamendiliikmete programmi aastakoosolekul Belgias Brüsselis.

4.–8. juuni
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (OSCE PA) Eesti delegatsiooni esimees Mati Raidma ning liikmed Heljo Pikhof ja Kersti Sarapuu osalevad OSCE PA valimisvaatlusel Armeenias.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu eelinfo reedeks, 5. juuniks

Sotsiaalkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Laste kehalise aktiivsuse tõstmine vaimse ja füüsilise tervise parandamiseks“ arutelu. Ettekannetega esinevad sotsiaalkomisjoni liige Mihkel Lees, Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabori esindaja Merike Kull, Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski ja Eesti Olümpiakomitee asepresident Gerd Kanter.

Komisjonide istungid

Kultuurikomisjonis – kell 14: Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (819 SE);

majanduskomisjonis – kell 14: riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (788 SE), kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja; tarbijakaitseseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (779 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; energiamajanduse korralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (812 SE), kutsutud Kliimaministeeriumi esindaja; postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (781 SE), kutsutud Riigikogu liige ja Isamaa fraktsiooni esindaja, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad; liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (835 SE), kutsutud Riigikogu liige Valdo Randpere, Kliimaministeeriumi ning Siseministeeriumi esindajad;

põhiseaduskomisjonis – 15 minutit päras täiskogu istungi lõppu: Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse (879 SE), kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi, Riigikantselei ja Riigikogu Kantselei esindajad; haldusmenetluse seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse (866 SE), kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad;

väliskomisjonis – kell 13: Eesti seisukohad 7.-8. juunil toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel, kutsutud kaitseminister Hanno Pevkur.

Sündmused

Kell 7 – Eesti lipu päeva pidulikul lipuheiskamisel peavad kõne Riigikogu esimees Lauri Hussar ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. Õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Ove Sander. Kuberneri aeda on üles rivistatud vahipataljoni, kaitseliidu, naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide, koolide ning akadeemiliste organisatsioonide ja isamaaliste ühenduste liputoimkonnad. Mängib Sõjaväeorkester ning laulavad Eesti Naislaulu Seltsi ja koolide koorid.

Kell 13 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu esineb ettekandega NATO staabielemendis Eestis (NFIU).

Kell 13 – Eesti-Läti parlamendirühm kohtub Läti suursaadiku Kristīne Lauritsaga (Läti saatkonnas).

Kell 14–19 – Eesti lipu päeva puhul on huvilistele avatud Pika Hermanni torn.

Välislähetused

31. mai – 4. juuni
Riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaidesineb üritusel Paris Cyber Summit Pariisis Prantsusmaal.

1.-6. juuni
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Poola mõttekoja Casimir Pulaski Fondi korraldataval Põhjala ja Balti riikide komisjonide juhtide ühisvisiidil Washingtoni Ameerika Ühendriikidesse.

3.–5. juuni
Riigikogu liige Hanah Lahe osaleb Müncheni Julgeolekukonverentsi naisparlamendiliikmete programmi aastakoosolekul Belgias Brüsselis.

4.-5. juuni
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liikmed Enn Eesmaa ja Helmen Kütt osalevad Balti Assamblee loodusvarade- ja keskkonnakomisjoni ning tervise-, sotsiaal- ja perekonnakomisjoni ühisel istungil Liepajas Lätis.

4.–8. juuni
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (OSCE PA) Eesti delegatsiooni esimees Mati Raidma ning liikmed Heljo Pikhof ja Kersti Sarapuu osalevad OSCE PA valimisvaatlusel Armeenias.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 4. juuniks

Infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, rahandusminister Jürgen Ligi ja välisminister Margus Tsahkna.

Peaminister vastab küsimustele, mis puudutavad vanglatursimi, kergliikureid ning nendega seotud õnnetusi laste ja kulleritega, samuti orjatöösd ja platvormide vastutusest, riigikaitse rahasid, loomade heaolu, rohepöörde ning laiapindset riigikaitset.

Välisminister vastab küsimusele Eesti suursaadikute kohta.

Rahandusminister vastab küsimusele lisaeelarve kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kolm eelnõu

Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (767 SE) muudetakse õppelaenusüsteem paindlikumaks ja õppelaen tudengitele kättesaadavamaks.

Eelnõuga kaotatakse alates 2026. aasta septembrist õppelaenu taotlemisel käendaja või kinnisvaratagatise nõue, et laenu saaksid taotleda ka need noored, kel seni polnud võimalik sobivat käendajat leida. Tagatise asemel hinnatakse edaspidi laenutaotleja maksekäitumist ning kui ta ei ole täitnud panga või mõne teise laenuandja ees oma muid kohustusi, võib pank õppelaenu andmisest keelduda.

Eelnõuga muutuvad soodsamaks ka laenutingimused. Õppelaenu intressimäär on eelnõu järgi senise kuni kolme protsendi asemel kuni 1,5 protsenti, millele lisandub kuue kuu euribor. Riik tagab jätkuvalt nii õppelaenu maksimaalmäära, mis on sellest õppeaastast kuni 6000 eurot, kui ka tasumisele kuuluva intressi.

Kui seni tuli õppelaen tagastada kahekordse nominaalse õppeaja jooksul, siis eelnõu järgi pikeneb tähtaeg neljakordseks ning maksimaalne tagasimakseaeg kasvab 20-lt 25 aastale. Pikem tagasimakseperiood võimaldab vähendada igakuiseid laenumakseid ja hajutada finantskoormus pikemale perioodile. Praegu võtab õppelaenu aastas umbes 1800 üliõpilast, mis on neli protsenti võimalikest laenusaajatest. Muudatuste tulemusel laenuvõtjate arv eelduslikult kasvab.

Teisel lugemisel viis parlament eelnõusse täpsustused, et selgemalt reguleerida uuele õppelaenude süsteemile üleminekut. Muudatus näeb ette, et enne 2026/2027. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingud jäävad üldjuhul kehtima nende sõlmimise aegsetel tingimustel, kuid kui laenusaajal ei ole tagasimaksekohustust veel tekkinud, võib ta viia oma lepingud krediidiasutusega kokkuleppel üle uuele regulatsioonile. Inimesele, kellel tagasimaksekohustus on juba tekkinud ja kes ei ole õpinguid jätkanud, sellist õigust ei anta, kuid tal säilib võimalus muuta krediidiasutusega kokkuleppel intressimäära.

Maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (859 SE) eesmärk on tagada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säästlik kasutamine ja vältida olukordi, kus püük koondub ebasobivatesse tingimustesse vaid üldise laevade väljumispiirangu tõttu.

Praegu on valitsustevahelise kokkuleppe alusel lubatud Peipsi järvel teha kokku kuni 600 laevaväljumist aastas, sealhulgas 300 peenesilmalise ja 300 suuresilmalise püügivahendiga. 2023. aastast rakendunud individuaalkvoodid on aga näidanud, et üldine väljumiste lagi ei sobitu uue süsteemiga: see võib tekitada surve püüda lubatud saak võimalikult kiiresti, mis omakorda suurendab ülepüügi, tagasiheite ja varjamise riski.

Eelnõu täpsustab kutselise kalapüügi registrisse kantavaid andmeid, püügiloa väljastamise tingimusi ning seda, kuidas arvestatakse püügivahendiga tehtud veealale väljumisi. Muudatused võimaldavad kaluritel paremini valida püügi aega, lähtudes ilmastiku- ja veeoludest, ning vähendavad vajadust teha püük võimalikult kiiresti üldkvoodi täitumise hirmus. Uut püügikorraldust on kavas rakendada 2026. aasta teisest poolest.

Teisel lugemisel täpsustati eelnõus muu hulgas kalalaeva lisamise õiguse kasutamist ja pikendati selle kehtivust 66 kuule, sealhulgas anti selgus õiguse tagasiulatuva kohaldamise kohta. Samuti täpsustati püügivõimsuse jaotumist ning kehtestati selgemad alused püügivahendiga veealale väljumiste arvu ja selle arvestamise määramiseks, eristades need püügivõimalustest. Lisaks korrigeeriti täiendavate püügivõimaluste jaotamise põhimõtteid, et arvestada enam ettevõtjate tegelikku püügikasutust.

Sotsiaalkomisjoni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (886 SE), mille kohaselt saavad tervishoiutöötajad endale retseptiravimit välja kirjutada erandlikus olukorras kergema haiguse tavapäraseks raviks või varem määratud kroonilise haiguse ravi jätkamiseks. Kehtiv seadus lubab tervishoiutöötajatel retseptiravimeid välja kirjutada vaid teiste inimeste ravimiseks.

Seletuskirja kohaselt lähtub muudatus eeldusest, et ka ennast ravides peab tervishoiutöötaja tegutsema professionaalselt, lähtudes kehtivatest ravijuhenditest, ravimitega seotud regulatsioonidest ja kutse-eetika nõuetest. Tervishoiutöötaja peab võimalikult objektiivselt hindama oma pädevuse piire ka ennast ravides ning vajadusel pöörduma patsiendina teise tervishoiutöötaja poole.

Eelnõuga lisatakse ravimiseadusesse ka volitusnorm, mille alusel saab minister kehtestada loetelu ravimite toimeainetest, mille välja kirjutamine on tervishoiutöötajal endale kui patsiendile piiratud või keelatud.

Teine lugemine – viis eelnõu

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus) eelnõu (727 SE), millega minnakse seksuaalkuritegude puhul jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt üle nõusolekupõhisele käsitlusele ning loetakse nõusolekuta seksuaalvahekord vägistamiseks.

Kui praegu on vägistamisega tegemist vaid siis, kui kannatanu kallal kasutati vägivalda või ta oli abitus seisundis ehk polnud võimeline osutama vastupanu või toimunust aru saama, siis eelnõu järgi on nõusolekuta vahekord vägistamisena karistatav ka siis, kui ohvri kallal vägivalda ei tarvitatud. Eelnõu kohaselt tuleb mõlemal poolel veenduda, et partner on seksuaaltegevusega nõus. Nõusolek ei pea olema sõnaline, kuid peab olema selgelt väljendatud ja vabatahtlik.

Eelnõuga viiakse Eesti karistusseadustik ühtlasi vastavusse Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooniga, mille kohaselt peaks karistatav olema juba see, kui kellegagi astutakse vahekorda tema nõusolekuta. Vastavat seadusemuudatust on Eestile tungivalt soovitanud ka Istanbuli konventsiooni täitmist hindav sõltumatu ekspertgrupp.

Eelnõu kohaselt on muudatused kavandatud jõustuma järgmise aasta 1. juulil.

Teise lugemise käigus lisati eelnõu teksti nõusoleku olemuse kirjeldus ning sugulise iseloomuga teo määratlus. Seletuskirjas märgitakse, et oluline on määratleda nõusoleku olemus just positiivse sõnastuse kaudu, öeldes, mida nõusolek endast kujutab, mitte negatiivse sõnastuse kaudu, mis selgitaks üksnes seda, millistel juhtudel nõusolek puudub. Selliselt oleks seaduses sätestatud nõusoleku kõige olulisemad põhijooned. Seaduse täiendamine kõnesoleva ettepanekuga annab kohtutele seksuaalvägivalla kuritegude üle otsustamisel piisavad pidepunktid, tagab õigusselguse ja võimaldab põhiseadusega vastuollu minemata seadust rakendada. Samuti lükati seaduse jõustumisaeg tänavuselt 1. juulilt järgmise aasta 1. jaanuarile.

Valitsuse algatatud krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu (652 SE) valmistab ette krediiditeaberegistri loomist. Register laseb pankadel ja teistel laenuandjatel paremini hinnata laenuvõtja maksevõimet ja aitab ennetada ülelaenamist.

Kõik Finantsinspektsiooni järelevalve all olevad laenuandjad peavad edaspidi edastama registrisse info iga inimese võetud laenude kohta. Enne uue laenu andmist peavad nad kontrollima, millised kohustused inimesel juba olemas on. Sellise info ühte kesksesse registrisse koondamine annab selgema pildi inimese tegelikust maksevõimest ja ennetab inimeste lõhkilaenamist. Krediiditeaberegister hakkab koondama teavet inimese kõigi finantskohustuste kohta, olgu see siis kodu- või tarbimislaen, autoliising, järelmaksud, aga ka kiirlaenud.

Teiseks lugemiseks lisati eelnõusse muudatused, mis on seotud krediidiinkassode kohustusega esitada andmeid krediiditeaberegistrile. See on vajalik, et registris sisalduv teave oleks terviklik, ajakohane ja vastaks registri eesmärgile võimaldada krediidiandjatel hinnata võimalikult täpselt tarbija krediidivõimelisust.

Loodavale registrile antakse juurdepääsuõigus üksnes nendele isikutele, kellel on seadusest tulenev kohustus hinnata tarbijakrediidilepingut sõlmida sooviva isiku krediidivõimelisust. Sealjuures tohib registrist pärida infot üksnes nende inimeste kohta, kes on krediiti taotlenud või soovivad krediidilepingut muuta. Nimetatud juhtudel on krediidiandja kohustatud tegema registrisse päringu inimese krediidivõimelisuse hindamiseks.

Ligipääs registri infole on ainult pankadel ja teistel ametlikel laenuandjatel. Inimesel võimaldatakse seada endale laenukeeld. Samuti sätestatakse tähtajad inimeste laenuinfo säilitamise tähtaja kohta. Näiteks õigeaegselt tagastatud laenude puhul säilitatakse pärast laenu tagasimaksmist üks kuu pluss kaheksa päeva.

Registripidamise ülesanne on plaanis delegeerida erasektorile, kulud kaetakse teenustasudega. Eelnõuga sätestatakse registripidajale ja tema tegevusele läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamiseks sarnaselt teiste finantssektori ettevõtjatele selged reeglid ja nõuded. Kava kohaselt võiks register tööle hakata 2029. aastal.

Valitsuse algatatud perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse muutmise ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (883 SE) eesmärk on korrastada isikuandmete töötlemise ja toetuse haldamise registri regulatsioon.

Eelnõu kohaselt ei saa toetuse saaja nõuda riigivastutuse seaduse alusel intressi, kui toetuse tagasinõudmise otsus hiljem tühistatakse, kuid selle tõttu pole tekkinud kahju. Praegune kord võimaldab nõuda intressi ka juhul, kui toetuse saaja ei ole reaalselt kahju kandnud – edaspidi on kahjunõude aluseks tegelikult tekkinud kahju.

Samuti täpsustatakse eelnõuga registris töödeldavate isikuandmete kategooriaid. Andmete säilitamise osas täpsustatakse, et isikuandmed anonüümitakse pärast esmast säilitamistähtaega ning pärast põhitähtaja lõppu hoitakse andmeid üksnes statistilisel eesmärgil registris veel viis aastat, misjärel need kustutatakse.

Interregi programmide puhul sätestatakse seaduse tasandil menetluskeelena inglise keel, et piiriüleses koostöös oleks tagatud ühtne menetluskeel.

Valitsuse algatatud riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning spordiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (824 SE) korrastatakse kultuuri- ja spordivaldkonnas antavate preemiate ja stipendiumide süsteemi.

Kultuuripreemiate osas nähakse seaduses konkreetse arvu asemel ette preemiate piirarv. Eelnõu järgi antakse edaspidi väljapaistvate loominguliste saavutuste eest kultuuri alal kuni kolm elutööpreemiat ja kuni viis aastapreemiat. Määratavate preemiate arvu ja suuruse üle hakkab otsustama kultuuriminister.

Spordipreemiate liigid ja määramise korra kehtestab eelnõu järgi valitsus ning preemia suuruse valdkonna eest vastutav minister. Mõlema preemialiigi puhul esitab kandidaadid valitsusele valdkonna eest vastutav minister vastavalt komisjonide ettepanekutele. Kultuuripreemiate komisjoni liikmed kinnitab edaspidi valitsuse asemel kultuuriminister.

Eelnõu järgi kaovad senised spordistipendiumid, mille vahendid suunatakse ümber. Spordistipendiumide asemel saab taotleda sporditoetust Eesti Olümpiakomiteelt.

Algne eelnõu nägi ette ka kultuuristipendiumide kaotamise. Kultuurikomisjon juhtivkomisjonina sellega ei nõustunud ja saatis eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Muudetud teksti kohaselt jäävad stipendiumid alles, kuid muutub nende eesmärk ja sihtrühm.

Praegu on kultuuristipendium mõeldud tudengitele, ent kuna hariduse omandamiseks nii Eestis kui ka välismaal on mitmeid stipendiume, siis kujundatakse stipendium eelnõu järgi ümber nii, et seda saaks taotleda noored, kuni 35-aastased kõrghariduse juba omandanud loovisikud, et toetada nende professionaalse tegevuse alustamist oma erialal, enese täiendamist ning rahvusvaheliste kontaktide loomist.

Seejuures on kultuuristipendiume edaspidi lihtsam taotleda, kuna seda pole enam vaja teha loomeliitude kaudu. Stipendiumide määramine hakkab toimuma ministri määruse alusel. Kultuuristipendiumi suuruseks on seletuskirja järgi kavandatud senise 2300 euro asemel 10 000 eurot ning kultuuristipendiumideks kokku 50 000 eurot aastas.

Teise lugemise käigus lükkus seaduse jõustumine kuu võrra edasi, 2026. aasta 1. augustile.

Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (830 SE) täpsustatakse koolide vastuvõtu-, väljaarvamise ja mõjutusmeetmete regulatsiooni.

Eelnõu järgi võib gümnaasiumisse ja kutsekooli õpilasi vastu võttes küsida ja arvestada õpilaskandidaadi kooli- või erialavaliku eelistusi. Selle vabatahtliku võimaluse kasutamiseks tuleb see ette näha kooli vastuvõtutingimustes ja -korras. Kool saab ise otsustada, kas ja millises ulatuses eelistusi arvesse võtab ning kuidas need suhestuvad teiste vastuvõtukriteeriumidega, nagu vestlus, test ja eksamihinded.

Kutseõppeasutuste puhul täpsustatakse, et õpilaskandidaat võib põhivastuvõtu käigus ühes koolis kandideerida kuni kolmele õppekavale, et piirata ülemäärast kandideerimist. Kui põhivastuvõtt on lõppenud, siis täiendava vastuvõtu ajal sellist piirangut ei ole.

Eelnõuga muudetakse ka koolist väljaarvamise regulatsiooni. Eelnõu järgi võib õppetöös edasijõudmatuse tõttu koolist välja arvata täisealise gümnaasiumiõpilase, kui tal on õppeaasta jooksul enam kui kahes õppeaines üle poolte kursusehinnetest puudulikud. Seejuures on edaspidi väljaarvamise alused sätestatud üksnes seaduses ning gümnaasiumide kodukorras täiendavaid koolist välja arvamise aluseid kehtestada ei saa.

Koolid saavad võimaluse pärida põhikooli lõpetamise ja lõputunnistuse andmeid otse Eesti Hariduse Infosüsteemist. Seni on õpilaskandidaadid pidanud oma lõputunnistuse ise koolidele esitama. Muudatus vähendab bürokraatiat, hoiab kokku aega ja ressursse ning on proportsionaalne riive õppija privaatsusele, kuna pärida saab üksnes vältimatult vajalikke andmeid, milleks on põhikooli lõpetamise fakt ja lõputunnistuse hinded.

Mõjutusmeetmete seast jäetakse välja õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus. Eelnõu näeb ette, et mõjutusmeetmete rakendamise üle otsustab ainult direktor või tema volitatud isik. Praegu saab teatud juhul mõjutusmeetme üle otsustada õppenõukogu.

Esimene lugemine – üheksa eelnõu

Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele lahendada koolide korraldatud õppekäikude rahastamisel tekkinud segadus“ eelnõu (867 OE) tehakse valitsusele ettepanek leida lahendus õpilaste kooliväliste õppekäikude traditsiooni segamatuks jätkumiseks võttes arvesse võttes 6. aprillil 2026. aastal tehtud kultuuri- ja haridusasutuste ning õpetajate pöördumist, mis on toodud kriitikas Haridus- ja Teadusministeeriumi regulatsioonile “Juhendmaterjal: Annetamine ja rahastamispraktikad üldhariduskoolides” rakendamise kohta.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõuga (875 OE) tehakse valitsusele ettepanek tõsta toimetulekupiiri vähemalt 350 euroni kuus. Kehtiva seaduse kohaselt on üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 220 eurot. Igale järgnevale täiskasvanud pereliikmele on toimetulekupiir 176 eurot ja igale alaealisele lapsele 264 eurot. Viimastel aastatel on toimetulekupiiri tõstetud kahel korral – 200 euroni juunis 2022 ja 220 euroni 1. jaanuarist 2026 käesoleva aasta riigieelarvega.

Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada negatiivne lisaeelarve seaduse eelnõu valitsemiskulude vähendamiseks 2026. aastal“ eelnõuga (884 OE) tehakse valitsusele ettepanek esitada negatiivne lisaeelarve mahus vähemalt 300 miljonit eurot, et vähendada riigi valitsemiskulusid 2026. aastal.

Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (888 SE) näeb ette seaduse ajakohastamise, et vähendada tööandjate ja Tööinspektsiooni halduskoormust ning muuta tööohutuse süsteem selgemaks ja tõhusamaks. Muudatustega kaotatakse dubleerivad kohustused ja vähendatakse aruandlust, säilitades samal ajal töötajate ohutuse. Eelnõuga tehakse mitmeid olulisi muudatusi. Näiteks ei pea enam alla 10 töötajaga ettevõtted esitama töökeskkonna riskianalüüsi Tööinspektsiooni iseteenindusse (TEIS) ega korraldama töötervishoiu olukorra analüüsi. Ühe inimese ettevõtetele ei kohaldu seadus täies mahus. Väheneb bürokraatia – kaob kohustus teavitada Tööinspektsiooni töökeskkonnaspetsialistist ja -volinikust. Töökeskkonnavolinik valitakse edaspidi vaid töötajate soovil. Paindlikum töökorraldus – esmaabi saab korraldada ühiselt mitme ettevõtte peale, eraldi esmaabiandjat ei pea igal tööandjal olema. Selgemad reeglid joobekontrolliks – tööandjal on õigus kontrollida töötaja joovet tööohutuse tagamiseks põhjendatud kahtluse korral või kõrgendatud riskiga töödel. Lisaks muutub tööinspektsiooni järelevalve andmepõhisemaks ja sihipärasemaks. Inspektsioon saab õiguse kasutada töötamise registri (TÖR) ja töövõtuahela andmeid, mis aitab paremini tuvastada varjatud töid ja rikkumisi, eelkõige ehitussektoris. Samal ajal väheneb formaalne kontroll ning fookus liigub suurema riskiga töökohtadele. Muudatuste tulemusel väheneb ettevõtjate halduskoormus, paraneb õigusselgus ning tööohutuse korraldus muutub paindlikumaks. Töötajatele uusi kohustusi ei lisandu ning tööohutuse tase säilib.

Valitsuse algatatud konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (896 SE) eesmärk on suunata välisesinduste töö fookus nende põhifunktsioonidele ja muuta konsulaarteenuste osutamine tõhusamaks. Selleks lõpetatakse välisesindustes nende konsulaarteenuste pakkumine, millele on olemas alternatiivid e-teenuste või otsepöördumise näol. Need on näiteks juhiloa väljastamine ja ametlikud kinnitused, või mille kasutus on olnud väga harv, näiteks tõlketeenused ja pärimismenetluse algatamine. Kaotatakse konsulaarametniku erikutse nõue, mis seni eeldas juriidilist kõrgharidust ja võimaldas teha notaritoiminguid. Muudatuse põhjuseks on vajaduse puudumine, kuna notaritoiminguid saab teha videosilla kaudu ning erikutsega ametnike roteerumise tõttu ei ole olnud võimalik tagada nende olemasolu kõigis välisesindustes. Erandjuhtudel säilib võimalus teha tõestamistoiminguid Eesti kodanikele näiteks juhul, kui inimese tervis ei võimalda liikumist või isik viibib vanglas. Lisaks viiakse konsulaarteenuste riigilõivud vastavusse tegelike kuludega. Välisesindustes dokumentide väljastamise tasusid tõstetakse, arvestades töökoha kulude märkimisväärset kasvu alates 2017. aastast. Kehtestatakse ka kõrgem lõiv neile, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Eestis, kuid kes kasutavad teenust välisesinduses. Väljaspool välisesinduse ruume osutatavate teenuste eest kehtestatakse 20-eurone tasu, mis jääb siiski alla tegelike kulude.

Valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (909 SE) eesmärk on parandada prokuratuuri sisest kontrolli ning vastutust riikliku süüdistuse esitamisel, ajakohastada ning muuta paindlikumaks prokuratuuri töökorraldust, tagada riigi peaprokurörile paremad võimalused prokuröride kvalifikatsiooni ja professionaalsuse tõstmiseks ning muuta juhtimis- ja karjäärisüsteem läbipaistvamaks.

Eelnõuga piiratakse prokuröride kassatsioonide esitamise õigust ning suurendatakse juhtivprokuröri ning riigi peaprokuröri vastustust, kohustades neid hindama kassatsiooni esitamise põhjendatust ning sellele oma heakskiidu andma. Samuti lihtsustatakse tingimusi kriminaalasja menetluse üleandmiseks ühelt prokurörilt teisele. Prokuröride konkursikomisjonile antakse pädevus kontrollida prokuröride vastavust teenistuskohale kehtivatele nõuetele, mittevastavuse korral on võimalik prokurör ametist vabastada. Prokuröridele kehtestatakse pikemad katseajad – abiprokuröridele üks aasta, ringkonna- ja riigiprokuröridele kaks aastat. Vanemprokuröride ning juhtivate riigiprokuröride ametiaeg muudetakse tähtajaliseks kestusega viis aastat. Riigi peaprokuröri ametiaeg muudetakse seitsmeaastaseks, ilma võimaluseta teda järjest teiseks ametiajaks ametisse nimetada, et tagada tema poliitiline sõltumatus kogu ametiaja jooksul. Ringkonnaprokuratuuride, samuti prokuröride tööpiirkondade kehtestamine muudetakse paindlikumaks. Asukoha ja tööpiirkonna kehtestamise volitus on edaspidi vastutaval ministril.

Keskkonnakomisjoni algatatud ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (923 SE) eesmärk on aidata arendada Läänemeres vetika- ja karbikasvatust, vabastades arendusperioodi jooksul vetika- ja karbikasvatused hoonestustasu maksmisest. Kehtiv ehitusseadustik käsitleb hoonestustasu kui riigi maa või veeala kasutamise eest makstavat tasu, mille eesmärk on kompenseerida avaliku vara kasutamist eraotstarbel. Praktikas rakendub see põhimõte ühesuguselt kõigile avaliku veekogu koormavatele rajatistele, olgu tegemist sadama, energiaobjekti, ujuvkai või keskkonda taastava vesiviljelusega. Selline ühetaoline lähenemine maksustab kõik merealal toimuvad tegevused ühtemoodi, kuigi nende keskkonnamõju ja eesmärk on väga erinevad. Regenereeriv vesiviljelus eemaldab liigseid toitaineid, parandab mereökosüsteemi seisundit ja taastab väärtuslikke mereelupaiku. Muudatuse eesmärk on kõrvaldada olukord, kus riigi keskkonna- ja ELi eesmärkide täitmiseks vajalik tegevus on arendusfaasis majanduslikult kahjumlik

Regenereeriv vesiviljelus, eeskätt rannakarbi ja makrovetikate kasvatamine, on rahvusvaheliselt tunnustatud looduspõhine lahendus ja ökosüsteemiteenus – selle põhieesmärk ja mõju on seotud merekeskkonna parandamisega, mitte tavapärase kasumipõhise maakasutusega, mille siht on pelgalt eratulu tootmine.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (885 SE) näeb ette langetada põhitoiduainete käibemaksumäär seniselt 24 protsendilt 13 protsendile. Seaduseelnõu lähtub vajadusest leevendada hinnasurvet, toetada elanike toimetulekut ning parandada Eesti majanduse konkurentsivõimet.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (839 SE) näeb ette lõpetada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi riiklik jõustamine. Seletuskirjas märgitakse, et Euroopa Liidu rohepööre, mis on algusest peale olnud majanduslikult hukutav ning keskkonnakaitse seisukohast küsitav ideoloogiline ja enesehävituslik poliitika, on jõudnud tupikusse. See poliitika on põhjustanud tootmiskulude ja energiahindade järsu tõusu, ettevõtete sulgemise, töökohtade kadumise ning tööstuse massilise väljarände. Tulemuseks on Eesti ja kogu Euroopa konkurentsivõime järsk langus, mis ohustab meie majanduse jätkusuutlikkust, investeeringuid ja inimeste elatustaset.

Komisjonide istungid

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: perioodi 2021–2027 välisvahendite kasutamisest ning uue perioodi ettevalmistamisest, kutsutud Rahandusministeeriumi Riigieelarve osakonna välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas, Rahandusministeeriumi esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333);

Venemaa mõjutustegevuse uurimiskomisjonis – kell 9.30: erakondade ja valimiskampaaniate rahastamise läbipaistvusest ja välismõju riskidest Eestis, kutsutud Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni esimees Heiki Sibul ja aseesimees Kaarel Tarand.

Sündmused

Kell 10 – Riigikogu tubaka-, alkoholi- ja narkootiliste ainete kahjude vähendamise toetusrühma korraldatud konverents „Kuidas vähendada tubakakahjusid?“ (konverentsisaalis). Konverentsi saab vaadata veebiülekandes.

Kell 11 – Riigikogu Toimetiste 53. numbri esitlusel küsitakse, kas Eesti digiriik oskab oma andmed päriselt tööle panna. Toimub aruteluring, kus osalevad Eesti digiriigi asekantsler Lauri Luht ning küberturbe ja e-riigi ekspert Andres Kütt. RiTo veebis saab värskeid artikleid sirvida juba praegu. Esitlust saab vaadata veebiülekandes. (Toompea lossi II korruse kunstisaalis)

Kell 12 – rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ja liige Riina Sikkut ning majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas ja liige Urve Tiidus kohtuvad Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) missiooni delegatsiooniga (O. Strandmani ruum).

Välislähetused

31. mai – 4. juuni
Riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid esineb üritusel Paris Cyber Summit Pariisis Prantsusmaal.

1.-6. juuni
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Poola mõttekoja Casimir Pulaski Fondi korraldataval Põhjala ja Balti riikide komisjonide juhtide ühisvisiidil Washingtoni Ameerika Ühendriikidesse.

2.-3. juuni
Riigikogu liige Lea Danlison-Järg osaleb parlamentidevahelisel kristlaste ühenduse kohtumisel Lissabonis Portugalis.

3.–5. juuni
Riigikogu liige Hanah Lahe osaleb Müncheni Julgeolekukonverentsi naisparlamendiliikmete programmi aastakoosolekul Belgias Brüsselis.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 3. juuniks

Kolmas lugemine – üks eelnõu

Valitsuse algatatud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE) eesmärk on suurendada ühtse õigusruumi loomisega kriisideks valmisolekut. Eelnõu ühendab kolm senist riigikaitse ja kriisiõiguse seadust – hädaolukorra seaduse, erakorralise seisukorra seaduse ja riigikaitseseaduse – üheks tervikuks, et parandada kriisideks valmistumist ning nende lahendamist.

Eelnõu suurendab kriisiaegset rolliselgust ehk seda, kes ja mida kriisi ajal teeb. Nii teavad riigiasutused, omavalitsused, elutähtsa teenuse osutajad ja teised kriitiliselt olulised ettevõtted oma rolli kriisideks valmistumisel ja nende lahendamisel. Säilib põhimõte, et igaüks valmistub erinevates kriisides oma ülesandeid täitma ning samal tasandil algab ka kriisi lahendamine.

Peaminister kui kriisiolukorra juht sekkub asutuste kriisiülesannete täitmisesse, kui otsus mõjutab kriisiolukorra lahendamise eesmärgi täitmist või valitsuse tegevuse ühtsust ja koordineeritust kriisiolukorra lahendamisel. Sõjalises kaitses suureneb Kaitseväe tegutsemisvabadus vahetu ohu korral, sealhulgas selleks, et tuua liitlased kiiremini Eestisse.

Kohalikud omavalitsused saavad eelnõu kohaselt kindlad kriisiülesanded. Nende hulka kuuluvad elutähtsate teenuste, näiteks veevarustuse, kanalisatsiooni, kaugkütte ja teede korrashoiu tagamine, evakuatsioonikohtade ettevalmistamine ja evakuatsiooni toetamine, olulisemate sotsiaal- ja haridusteenuste pakkumine ning kohalike elanike teavitamine.

Rolliselguse suurendamiseks loob valitsus üleriigilise kriisiplaani, mis koondab kriisideks valmistumise ja nende lahendamise ning mille alusel koostavad teised asutused oma plaanid.

Menetluse käigus viidi eelnõusse ulatuslikult muudatusi, nende seas muudeti mitmeid peatükke, sätteid ning ka eelnõu pealkirja ja jõustumisaega. Muudatuse kohaselt jõustub eelnõu 1. juuli asemel 1. oktoobril, et täitevvõim jõuaks ette valmistada vajalikud rakendusaktid.

Muu hulgas täiendati eelnõu Riigikogu ja presidendi ülesannetega, muudeti senised julgeolekupoliitika alused julgeolekustrateegiaks ning täpsustati Riigikaitse Nõukogu koosseisu. Muutub ka Kaitseväe juhataja ametisse nimetamise kord: edaspidi on Kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks vaja Riigikogu riigikaitsekomisjoni nõusolekut ehk sisulist ja siduvat heakskiitu, millele eelneb Kaitseväe juhataja kandidaadi ettekanne Riigikogu täiskogus. Teiste muudatuste seas lisati eelnõusse eraldi sõjavangide kohtlemist käsitlev peatükk.

Riigikohtu esimehe Villu Kõve ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta.

Komisjoni istungid – kell 14

Keskkonnakomisjonis – atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (861 SE) kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad; metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (890 SE), kutsutud eelnõu algatajate esindaja Tiit Maran ja Kliimaministeeriumi esindaja; looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (612 SE), kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjoni väljasõiduistungil – kell 13.15: Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu 2025. aasta tegevusaruandest, kutsutud nõukogu esimees Vilja Toomast  ja Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Martin Öövel; rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE), kutsutud OÜ Deltmar (raamatukogutarkvara RIKS teenusepakkuja) esindaja, Rahvaraamatukogude Nõukogu esimees Katre Riisalu, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu esimees Kristi Veeber, Tallinna Linnakantselei esindajad, Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees Jakob Rosin, Teadusraamatukogude Nõukogu ja Rektorite Nõukogu esindaja Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu direktor Andres Kollist, Tallinna Keskraamatukogu, Lääne Maakonna Keskraamatukogu, Rakvere Raamatukogu, Harju Maakonnaraamatukogu, Põlva Keskraamatukogu, Valga Keskraamatukogu, Jõhvi Keskraamatukogu, Viljandi Linnaraamatukogu, Tartu O. Lutsu nimelise Linnaraamatukogu ja Pärnu Keskraamatukogu, Jõhvi Keskraamatukogu, Järvamaa Keskraamatukogu, Jõgeva-, Kehtna- ja Põhja-Sakala Raamatukogu, Jõgeva Raamatukogu, Põltsamaa Raamatukogu, Eesti Rahvusraamatukogu ja Järvamaa Keskraamatukogu esindajad, Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja, Kultuuriministeeriumi esindajad (Eesti Rahvusraamatukogus);

maaelukomisjonis – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti tööst, kutustud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindajad (ruum L333);

majanduskomisjonis – tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE), kutsutud Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja ja Riigikogu liige Jaak Aab, Kliimaministeeriumi esindajad; ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (743 SE), kutsutud Isamaa fraktsiooni esindaja, Kliimaministeeriumi esindajad;

põhiseaduskomisjonis – kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu (854 SE), kutsutud Justiits- ja digiministeeriumi esindajad; korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (900 SE), kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja; haldusmenetluse seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse (866 SE), kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi, Riigikohtu esindajad ning Isamaa fraktsiooni muudatusettepaneku tutvustaja Helir-Valdor Seeder; Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse Vabariigi Presidendi valimiskorra muutmiseks eelnõu (872 SE), kutsutud algatajate esindaja Lauri Laats;

rahanduskomisjonis – väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (882 SE), krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (krediidiasutuse juhtimis- ja tegutsemisnõuded) eelnõu (848 SE); välisvahendite kasutamisest ja perioodi 2028-2034 rahastusettepanekutest;

riigikaitsekomisjonis – Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (898 SE), Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (lahinguvalve) eelnõu (907 SE), kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad, Kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo, Kaitseliidu esindaja, Telia Eesti ASi esindaja;

sotsiaalkomisjonis – nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu (889 SE), kutsutud Riigikogu liikmed Priit Sibul, Irja Lutsar ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Sotsiaalministeeriumi, MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased, Tervisekassa, Eesti Arstide Liidu, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi, Eesti Proviisorapteekide Liidu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, MTÜ Mõttekoda „Terve Laps – Terve Ühiskond“, Vaktsiinikahjustustega Laste Vanemate Ühingu ja MTÜ Laste Tervise ja Heaolu Kaitseks esindajad; lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (901 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti 200 fraktsiooni, Politsei- ja Piirivalveameti, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja, Harju Maakohtu, Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühenduse, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Lapsele Vanemad MTÜ, Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Huvikoolide Liidu ja Eesti Logopeedide Ühingu esindajad; lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (873 SE), kutsutud eelnõu algataja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Sotsiaalministeeriumi esindaja; perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (876 SE), kutsutud eelnõu algatajate Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni ja Sotsiaalministeeriumi esindajad; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja terviklik meetmete pakett lastega perede kindlustunde taastamiseks ja sündimuskriisi peatamiseks“ eelnõu (870 OE), kutsutud eelnõu esitaja Isamaa fraktsiooni ja Sotsiaalministeeriumi esindaja (A. Rei nõupidamisruumis);

õiguskomisjonis – arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastu võitlemist käsitleva direktiivi eelnõu kohta, kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi, Siseministeeriumi esindajad; kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse optimeerimine ja kohtulahendite avalikkus) eelnõu (560 SE), kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja;

Sündmused

Kell 11 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Albaania parlamendi esimehe Niko Peleshiga.

Kell 12 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali ja komisjoni liige Urve Tiidus kohtuvad Albaania parlamendi esimehe Niko Peleshiga.

Kell 13 – Eesti-Albaania parlamendirühm kohtub Albaania parlamendi esimehe Niko Peleshiga.

Kell 13 – majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas ja liige Urve Tiidus kohtuvad Argentiina aukonsuli Cristian Martineziga ja teda saatva äridelegatsiooniga.

Kell 16 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali kohtub Ungari suursaadiku Iván Medveczkyga.

Kell 17.55 – Riigikogu esimees Lauri Hussar ja Eesti-Ukraina parlamendirühma esimees Eerik-Niiles Kross kohtuvad Ukraina peaminister Julija Svõrõdenkoga.

Välislähetused

31. mai – 4. juuni
Riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaidesineb üritusel Paris Cyber Summit Pariisis Prantsusmaal.

1.-6. juuni
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Poola mõttekoja Casimir Pulaski Fondi korraldataval Põhjala ja Balti riikide komisjonide juhtide ühisvisiidil Washingtoni Ameerika Ühendriikidesse.

2.-3. juuni
Riigikogu liige Lea Danlison-Järg osaleb parlamentidevahelisel kristlaste ühenduse kohtumisel Lissabonis Portugalis.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 2. juuniks

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Esimene lugemine – üks eelnõu

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (905 SE) viiakse e-residentsuse programm üle kaardivabale ja kaugteel toimivale e-identimise süsteemile. Muudatuste eesmärk on vähendada bürokraatiat, lihtsustada e-residentsuse taotlemist ja suurendada e-residentsuse programmi majanduslikku mõju. Eelnõu kohaselt hakatakse alates 2027. aasta märtsist e-residentide isikusamasust tuvastama ja kontrollima biomeetriliselt kaugteel. Selleks võrreldakse taotleja biomeetrilisi andmeid ja reisidokumendi infot riiklikes andmekogudes olevate andmetega. Alates 2028. aasta märtsist minnakse üle kaardivabale e-identimisvahendile ehk senise digi-ID asemel saab e-resident õiguse kasutada digitaalset identiteedilahendust ilma füüsilise kaardita. E-identimisvahendi kasutamise õiguse annab Politsei- ja Piirivalveamet ning tehnilise lahenduse korraldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA.

Riigikogu liikmete arupärimisele, mis käsitleb korruptsiooniohtu seoses kaitsevaldkonna tippjuhtide liikumisega erasektorisse (nr 1000) vastab kaitseminister Hanno Pevkur.

Riigikogu liikmete arupärimistele riigi rahanduspoliitika kohta (nr 991), põlevkivivarude salajase müümise kohta erafirmale (nr 1008), poliitilise sekkumise kohta majandusuuringutesse (nr 964) vastab rahandusminister Jürgen Ligi.

Riigikogu liikmete arupärimistele erihoolekandeteenuse kättesaadavuse kohta (nr 954), erihoolekande kriisi ja sotsiaalministri vastutuse kohta (nr 996), sotsiaalmeedia ohtude kohta lastele ja valitsuse plaanidest (nr 1001) vastab sotsiaalminister Karmen Joller.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.00: Eesti seisukohad 4.-5. juunil toimuval Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil, kutsutud siseminister Igor Taro ja Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega kehtestatakse erksa ja kiire kaitseinnovatsiooni programm „Agile“, kutsutud Kaitseministeeriumi esindaja;

keskkonnakomisjonis – kell 11.10: kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (928 SE), riikliku looduse taastamise kava koostamise põhimõtetest ja poliitilistest lähtekohtadest, kutsutud energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, kutsutud energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ja Kliimaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (830 SE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad; kõrgharidusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (849 SE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad; Riigikogu otsus „Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine“; Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (819 SE), kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad; keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad;

maaelukomisjonis – kell 11.10: alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (881 SE), kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad, taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (919 SE), kutsutud regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras; veterinaarseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (918 SE), kutsutud regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras; 

majanduskomisjonis – kell 11.10: energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (921 SE), kutsutud välisminister Margus Tsahkna; elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (862 SE); Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2030. aasta järgse energiatõhususe õigusraamistiku avaliku konsultatsiooni kohta, kutsutud Kliimaministeeriumi esindaja; Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega kehtestatakse meetmete raamistik tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite vähendamise kiirendamiseks strateegilistes sektorites ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1724, (EL) 2024/1735 ja (EL) 2024/3110  – COM(2026) 100, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Kliimaministeeriumi esindajad;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (900 SE), kutsutud juhtiv riigiprokurör Alar Lehesmets, vandeadvokaat Norman Aas, Keskkriminaalpolitsei, Kaitsepolitseiameti, Tartu Ülikooli, Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad; Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse (879 SE), kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi, Riigikantselei, Riigikogu Kantselei, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei ning Andmekaitse Inspektsiooni esindajad;

rahanduskomisjonis – kell 11.15: maksukorralduse seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (924 SE), kindlustusandjate kriiside ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu (925 SE); krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu (652 SE); perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse muutmise ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise seadus (883 SE); riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (910 SE);

riigikaitsekomisjonis – kell 11.10: Riigikogu otsuse „Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine“ eelnõu (908 OE), kutsutud Riigikantselei esindaja; Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: määrusele, mis käsitleb Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametit (ENISA), Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistikku ja IKT tarneahela turvalisust, kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad; Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: erksa ja kiire kaitseinnovatsiooni programmi „Agile“ loomine, kutsutud Kaitseministeeriumi esindaja (A. Rei nõupidamisruumis);

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10:  tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (886 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE), kutsutud Riigikogu liikmed Tanel Kiik, Ester Karuse, Jaak Aab, Züleixa Izmailova ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti tubaka- ja alkoholikahjude vähendamise koja, Eesti Noorteühenduste Liidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, MTÜ Feministeeriumi, Statistikaameti, Andmekaitse Inspektsiooni ja Tööinspektsiooni esindajad; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja terviklik meetmete pakett lastega perede kindlustunde taastamiseks ja sündimuskriisi peatamiseks“ eelnõu (870 OE), kutsutud eelnõu esitaja Isamaa fraktsiooni ja Sotsiaalministeeriumi esindaja;

õiguskomisjonis – kell 11.15: tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse (vaigistushagi eest kaitsmise direktiivi ülevõtmine) eelnõu (865 SE); korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) (902 SE), kutsutud Riigikantselei, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi esindajad, Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevjuht Andre Lilleleht, samuti Eesti Lennundusklastri, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, AS Tellinna Lennujaama esindajad;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.15: kohtumine peaminister Kristen Mihcaliga, parlamentaarsest järelevalvest;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.15: pöördukse efektist riigikaitse ametikohtadel – huvide konflikti risk riigiteenistujate liikumisel erasektorisse; kutsutud juhtiv riigiprokurör Alar Lehesmets, Kaitseministeeriumi julgeoleku- ja sisekontrolli osakonna juhataja Ahto Soorm, Kaitsepolitseiameti esindaja Taavi Teder, Politsei- ja Piirivalveameti korruptsioonikuritegude büroo juht Aivar Sepp, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor Elmar Vaher, Kaitseväe esindaja, SmartCapi esindaja; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L332).

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: kliimakindla majanduse seadusest ja selle mõjust majandusele ja riigi rahandusele, kutsutud Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga ja kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas, Ragn-Sells AS-i juhatuse esimees ja Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees Kai Realo, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja, Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann, MTÜ Eesti Turbaliidu juhatuse esimees Jüri Tiidermann ja tegevjuht Annika Päsik, Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Maia-Liisa Anton ja riigikontrolör Janar Holm; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333);

Sündmus

Kell 17 – Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb Itaalia suursaadiku Stefano Catani kutsel Itaalia rahvuspäeva kontserdil ja sellele järgneval vastuvõtul (Estonia Kontserdisaalis).

Välislähetused

29. mai – 1. juuni
NATO Parlamentaarse Assamblee (NATO PA) Eesti delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid ning liikmed Marko Mihkelson ja Urmas Reinsalu osalevad NATO PA kevadistungil Vilniuses Leedus.

31. mai – 4. juuni
Riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid esineb üritusel Paris Cyber Summit Pariisis Prantsusmaal.

1.-6. juuni
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Poola mõttekoja Casimir Pulaski Fondi korraldataval Põhjala ja Balti riikide komisjonide juhtide ühisvisiidil Washingtoni Ameerika Ühendriikidesse.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 1. juuniks