Swissôtelis RE/MAXi Baltikumi regiooni direktori Eythor Edvardssoniga sõlmitud lepingu järgi said Klaassenist ja Ummusest osanikud RE/MAXi uues Eesti esinduses. Esindus hakkab tegutsema RE/MAX Professionalsi nime all, nagu ka Leanika Klaassenile kuuluv esimene ja suurim RE/MAX-i Eesti esindus. Uus kontor avatakse oktoobris südalinnas, Stockmanni kaubamaja vastas asuva Tartu mnt. 24 hoone esimesel korrusel.

Leanika Klaasseni sõnul oli laienemise plaan juba aastal 2008, kui kaubamärk sai Eesti turule toodud. «Küsimus oli lihtsalt ajas ning selles, kui kiiresti saame esimese kontori käima,» ütleb Klaassen. «Praegu leidsime selleks kõige parema aja, kuna näeme olulist tehingute arvu kasvu, sest inimesed investeerivad oma raha enne euro tulekut kinnisvarasse või üritavad soetada kodu veel kroonides. Kuna oleme rahvusvaheline ettevõte, näeme ka olulist huvi välisinvestorite osas, kes investeerivad samuti väga soodsate hindade tõttu, soovides lõigata kasu euro ajal, kus hinnad kindlasti ka tõusevad.»

Uude kontorisse Tartu maanteel on kavas tööle võtta kolmkümmend maaklerit. «Meie RE/MAXi võrk kasvab väga kiiresti,» kinnitab Klaassen. «Ei ole kaugel aeg ka viiendast ning kuuendast kontorist. Plaanis on laieneda esialgu suurematesse linnadesse nagu Tartu ja Pärnu, ka Narva vastu on suur huvi.»

Kairi Ummuse sõnul on laienemise eesmärgiks ka soov tõsta professionaalset teenust pakkuvate maaklerite arvu pealinnas ja kogu Eestis, ühtlasi pakkuda võimalust vahendada kinnisvaramüüki kogu maailmas. Kuna RE/MAXi andmebaas on üle ilma ühine, on näiteks Eestis oma kinnisvara müüa sooviva kliendi objekt võimalikule ostjale näha ka enam kui 80-s riigis, kus RE/MAX on juba kanda kinnitanud.

«Lisapõhjuseks on veel huvitatud töötajate hulk, kes soovivad ennast just RE/MAXi süsteemis arendada ja selle maailmakuulsa kaubamärgi all töötada,» seletab Ummus. «Tallinnas töötab RE/MAX kaubamärgi all kuuskümmend viis maaklerit. See on peaaegu poole rohkem kui teistes Tallinnas asuvates kinnisvarafirmades, kes on turul olnud üle kümne aasta. Meil on plaanis värvata praegustele töötajatele lisaks uusi inimesi. Tahtjaid on palju ja meil on suur rõõm õpihimulistele tööd pakkuda.»

RE/MAXi kaubamärgi tõi esimesena Eestisse Leanika Klaassen, kes avas nime all RE/MAX Professionals kontori sügaval masu ajal, 18. aprillil 2008. Hoolimata sellest on RE/MAX Professionals tänavu Viinis toimuval RE/MAXi konverentsil üks aasta auhinna saajatest, kuna oli oma kinnisvaratehingute arvu poolest RE/MAXi Euroopa kontorite seas jõulisemaid tegijaid – 1700 kontori seas tõusis RE/MAX Professionals tehingute arvult lausa kolmandale kohale! Juulis aga oli RE/MAX Professionals käibe poolest kogu Baltimaade kontorite arvestuses number 1.

RE/MAX Professionalsi kontor on RE/MAXi Eesti kontoritest suurim, seal töötab kolmkümmend kaheksa maaklerit. Kui pea kaks ja pool aastat turul olnud RE/MAX Professionalsi kontor Vilmsi tänaval kuulub ainuisikuliselt Leanika Klaassenile, siis RE/MAX Professionalsi uues avatavas kontoris Tartu mnt 24 jaguneb Klaassenil osalus Ummusega võrdselt 50:50. RE/MAXi poliitika näeb iga uue avatava kontori puhul ette uue frantsiisilepingu sõlmimise, mis leidiski Ummuse, Klaasseni ja RE/MAXi Baltikumi regiooni direktori Eythor Edvardssoni vahel aset läinud nädala neljapäeval Swissôtelis (fotod sündmusest manuses).

RE/MAX frantsiisi tegevusprintsiip on – frantsiisiandja annab frantsiisisaajale õiguse tegutseda RE/MAX kaubamärki ja ärimudelit kasutades, saades vastutasuks kindlaksmääratud maksu osa frantsiisisaaja kasumist.

RE/MAX frantsiis annab frantsiisisaajale võimaluse alustada oma äri tugeva partneri abiga, kellel on edukas ärikontseptsioon ja know-how süsteem. Frantsiisisuhetes annab frantsiisiandja ajaproovile vastu pidanud tooteid ja eduka äriidee ning frantsiisisaaja lisab nendele oma kogutud kohaliku turu kogemuse.

RE/MAX kompanii laieneb pidevalt alates oma asutamisaastast 1973. Keegi ei müü maailmas rohkem kinnisvara kui RE/MAX. Ajakiri Entrepreneur hindas RE/MAXi kui parimat ja kõige kiiremini arenevat frantsiisi kinnisvaraalal. Ainult mõni üksik rahvusvaheline kompanii võib kiidelda sellise eduga. Oma enam kui 120 000 maakleri ja 7000 bürooga kogu maailmas, sooritab RE/MAX igal aastal üle miljoni tehingu. RE/MAX on ainuke kinnisvarakompanii, mis on kantud Howard Rothmani aastal 2001 ilmunud raamatusse “50 ettevõtet, mis on muutnud maailma” (“50 Companies That Changed the World”). RE/MAXi ajalugu on samuti mainitud Emily Ross ja Angus Holland bestselleris “100 parimat äriideed ja nende loojat” („100 Great Businesses and the Minds Behind Them”).

Leanika Klaassen
Juhatuse esimees
Chairman of the board
RE/MAX  Professionals

Kairi Ummus
Juhatuse liige
Member of the board
RE/MAX  Professionals

Seonduvad postitused:
Suurim korterite hinnalangus on Pärnus
10.12.2008 Vast ei ole enam kellegi eest saladuseks asjaolu, et korterite hinnad on langemas. Sellest räägitakse raadios ja kirjutatakse ajalehes. Siin tekib küsimus, et kui palju hinnad siiski on langenud? Järgnevalt ongi ...
KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: online pressikonverents
19.05.2009 07. mail ilmus kinnisvaraportaal KV.EE ja Adaur Grupp OÜ ühistöös KV.EE kinnisvaraturu ülevaade, mis kajastab Eesti kinnisvaraturul 2009. a. I kvartalil toimunut. Turuülevaate avaldamise puhul toimus ka pressikonverents, mille küsimused-vastused on ...
Kanada suurim kinnisvaravahendaja läheb RE/MAX’i kaubamärgi alla
19.03.2009 Kanada suurim kinnisvaravahendaja, edukuselt tipus olev Keller Williams läheb RE/MAX'i kaubamärgi alla. Bjorn Soolsma ja Deborah Stevens - kaasomanikud ja asutajad vastloodud RE/MAX Result Reality's - on kindlad, et RE/MAX ...

Индекс KV.EE, отражающий поведение рынка жилья Эстонии, по-прежнему показывает тенденцию падения. Значение индекса на сегодня достигло уровня 61,4 пункта. Это на 7,8% меньше, чем год назад.

Сегодня по данным портала недвижимости KV.EE средняя величина предложение на рынке жилья составляет в абсолютных ценах 12 616 крон за квадратный метр против 13 684 крон/кВ. м в прошлом году.

При прослеживании поведения цен на рынке жилья следует также обратить внимание на поведение числа предложений.

На данный момент в портале недвижимости KV.EE 19 612 предложений выставленных к продаже квартир. Это на 5,6% больше, чем год назад. Вместе с тем прирост заявок на продаваемые квартиры произошел в последние полгода.

За год наименьший прирост продаваемых квартир был в Таллинне – 5%. В Пярну число выставленных к продаже квартир увеличилось за год на 26% и в Тарту на 36%.

Прирост предложений выставленных к продаже частных домов опережает прирост выставленных к продаже квартир. Число выставленных на продажу частных домов в Эстонии увеличилось за год на 20%. Увеличение числа продаваемых частных домов в Таллинне, Пярну и Тарту составило соответственно 29%, 26% и 23%.

Подробности происходящего на рынке недвижимости смотрите на сайте портала недвижимости KV.EE.

Seonduvad postitused:
За год цены на квартиры в Нарве упали на четверть
23.08.2010 Индекс KV.EE, отражающий поведение рынка жилья Эстонии, в очередной раз на самой низкой отметке – текущее значение индекса на сегодняшний день 61,5 пункта. Таким образом, за год значение индекса упало на ...
Индекс KV.EE на уровне 2005 года
28.06.2010 Индекс KV.EE, отражающий ценовые предложения на жилье, упал до уровня декабря 2005 года, и текущее значение индекса составляет 61,7 баллов. За год индекс упал на 11,5% и нужно признаться, что вопреки ...
Цены на жилье в Кристийне целый год без изменений
07.07.2010 В июне в портале KV.EE было 569 предложений по продаже жилья в части города Кристийне. Средняя цена квадратного метра по данным предложениям составила 18 668 крон. Уровень цен на квартиры в ...

Seonduvad postitused:
Tartu korteripakkumiste arv aastaga 36% tõusnud
06.09.2010 Eesti elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on endiselt kurvas languses. Tänase seisuga näitab indeks 61,4 punkti taset. See on 7,8% võrra eelmisest aastast madalamal. Absoluuthinnas on tänane portaali KV.EE keskmine pakkumine ...
VIDEO: Narva korterite pakkumishinnast aastaga veerand kadunud
23.08.2010
Narva korterite pakkumishinnast aastaga veerand kadunud
Eesti elamispindade hinnaliikumisi kajastav KV.EE indeks on jõudnud järjekordse põhjani – tänase seisuga näitab indeks 61,5 punkti taset. Seega on indeks aastaga langenud 8,5 ja viimase kolme kuuga 1,8%. Hindade langemisele vastupidises ...

Eesti elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on endiselt kurvas languses. Tänase seisuga näitab indeks 61,4 punkti taset. See on 7,8% võrra eelmisest aastast madalamal.

Absoluuthinnas on tänane portaali KV.EE keskmine pakkumine ruutmeetrihinnaga 12 616 krooni. Veel aasta tagasi oli keskmiseks elamispinna pakkumishinnaks 13 684 kr/m2.

Hinnaliikumiste kõrval on oluline, mis toimub pakkumiste arvuga.

Hetkel on portaalis KV.EE 19 612 elamispinna pakkumist. Aastataguse ajaga võrreldes on pakkumisi 5,6% rohkem. Samas on suurem pakkumiste juurdekasv toimunud viimase poole aasta jooksul.

Piirkondlikult on aastaga pakkumisi lisandunud suhteliselt vähem Tallinnas, kus korterite pakkumine on aastaga kasvanud 5%. Pärnu korteripakkumiste arv on sama ajaga suurenenud 26% ja Tartus 36%.

Majade pakkumiste arv on aastaga suurenenud korteripakkumistest enam. Eestis lisandus aastaga majade pakkumisi 20%. Tallinnas on majade pakkumisi juurde tulnud 29% võrra, Pärnus 26 ja Tartus 23%.

Lähemalt vaata, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Seonduvad postitused:
Narva korterite pakkumishinnast aastaga veerand kadunud
Eesti elamispindade hinnaliikumisi kajastav KV.EE indeks on jõudnud järjekordse põhjani – tänase seisuga näitab indeks 61,5 punkti taset. Seega on indeks aastaga langenud 8,5 ja viimase kolme kuuga 1,8%. Hindade langemisele vastupidises ...
KV.EE indeks tõuseb aastaga 10%
05.01.2010 Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on jõudnud 64,1 punkti tasemele. See on pea samal tasemel, kus indeks oli kuu aega tagasi. Kuu aja jooksul langes indeks indeks viimaste aastate minimaalse ...
VIDEO: Narva korterite pakkumishinnast aastaga veerand kadunud
23.08.2010

OÜ Kinnisvaraekspert Pärnu maaklerteenuse juhi Janno Peterson sõnul olid üle poolte korterite ostjateks soomlased, kes finantseerisid oma ostu kas omavahenditest või Soome pankade kaudu. „Selline ostjate struktuuri jaotumine meenutab 2003-ndat aastat, kus kohalikud pangad ei olnud eraisikute oste veel suuresti finantseerimas. Uute korterite ostjateks olid ka siis Pärnus peamiselt soomlased, kelledele turule sisenemise tingimused olid muutunud sobivaks.

“Kuigi täna on kesklinnas-rannarajoonis paiknevate uuemate korterite turg selgesti elavnenud, mõjutab antud turusegmendi arengut lähiajal kindlasti ka pankade otsused ca 130 ühikulise laojäägi osas, mis jätkuvalt nende riiulis seisab,” lisas Peterson.

BPE Kinnisvaraekspert tegutseb Eestis alates aastast 1993, teistes Balti riikides 1990-ndate lõpust. Ettevõttes töötab ligi 60 spetsialisti, kelle pikaajaline kogemus ja põhjalikud teadmised on ettevõtte arengu aluseks klientide teenindamisel. BPE Kinnisvaraekspert peab oluliseks, et kõikidel kliente teenindavatel spetsialistidel – kinnisvaramaakleritel, -halduritel, -hindajatel jt – oleks olemas vastav kutsekvalifikatsioon.

Seonduvad postitused:
Tallinn-Tartu-Pärnu: äkiline korterite hinnatõus Pärnus
16.06.2009 Järgnevalt on toodud järjekordne lühiülevaade Tallinna, Tartu ja Pärnu korteriturust. Ülevaates on võrreldud turu aktiivsust ehk tehingute arvu ning keskmise hinna dünaamikat. Graafikutele on lisatud lühikommentaar turu muutuste kohta. Korteriomanditehingute arv Korteriomanditehingute ...
Suurim korterite hinnalangus on Pärnus
10.12.2008 Vast ei ole enam kellegi eest saladuseks asjaolu, et korterite hinnad on langemas. Sellest räägitakse raadios ja kirjutatakse ajalehes. Siin tekib küsimus, et kui palju hinnad siiski on langenud? Järgnevalt ongi ...
Pressiteade: Turule tuli uus esinduslik korterelamu Villa Eha
13.07.2009 Vaatamata kinnisvaraturul valitsevatele meeleoludele on Real Kinnisvara turule toonud uue korterelamu Tallinna kesklinnas, Toompea jalamil – Villa Eha. Arhitektuurimälestis Villa Eha on täiuslikkusele püüdlev suurejooneline elamu, mis on loodud ajaloolise ...

Korteriomanditehingud

2010. a. II kvartalis tehti maa-ameti andmetel Eestis 3320 korteriomanditehingut väärtusega 1,9 miljardit krooni. Kvartaalne tehingute arv võrreldes eelmise aasta sama ajaaga on juba kolmandata kvartalit järjest tõusus. Käesoleva aasta II kvartali tõusunumbriks tuli tugev 35%.

Korteriomanditehingute väärtus on tõusmas alles teist kvartalit järjest. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes tõusis korteriomanditehingute käive käesoleva aasta kevadkvartaliks 30%.

Korteriomanditehingute keskmine hind on juba pea kolm aastat ehk täpsemalt 11 kvartalit järjest languses olnud. 2010. a. II kvartali korteriomanditehingute keskmine hind oli siiski praktiliselt samal tasemel, mis aasta tagasi ehk 9953.-/m2. See on 0,5% eelmise aasta II kvartali näitajast madalamal.

Hoonestamata maa tehingud

Hoonestamata maaga tehti 2010. a. II kvartalis 2283 tehingut ehk aastatagusest 9,7% enam. Kuigi maaturgu peetakse endiselt suhteliselt ebalikviidseks, siis on maatehinguid viimaste kvartalite ja isegi aastate jooksul suhteliselt palju.

Selle üheks kindlaks põhjuseks on maa-ameti korraldatavad oksjonid, kus sadade kinnistute kaupa maatükke müüki tuleb.

Erinevalt maatükkide tehingute arvust on nende tehingute koguväärtus suures languses. 2010. a. II kvartali hoonestamata maa tehingute väärtus oli 643 miljonit krooni ehk eelmisest aastast 28% vähem.

Tehingute väärtuse langustki seletab maa-ameti maa müük – müüakse valdavalt odavaid maapiirkondades asuvaid maatükke, kus oksjonil osalemise otsus, sh finantseerimise organiseerimine tuleb väga kiiresti organiseerida ja seeläbi on osalejate hulk üsna piiratud. See omakorda surub hinda alla.

Aastasel baasil on hoonestamata maa tehingute väärtus kahanenud 14 kvartalit ehk 3,5 aastat järjest.

Hoonestatud maa tehingud

Hoonestatud maaga tehti 2010. a. II kvartalis maa-ameti andmetel 1232 tehingut koguväärtusega 1,7 miljardit krooni.

Aastaga suurenes hoonestamata maa tehingute arv 22% ja väärtus 12%.

Hoonestamata maa tehingute väärtuse osas oli tegemist esimese kasvukvartaliga üle kolme aasta.

Kinnisvaratehingud summaarsena

2010. a. II kvartalis tehti maa-ameti andmetel Eestis kokku 10 624 kinnisvaratehingut.

Aastaga suurenes tehingute arv 7,9% ja nende väärtus 2,3%.

Korteriomanditehingute väärtus (mln kr, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln kr, vasak telg) ja keskmine hind (kr/m2, parem telg)

Hoonestamata maa tehingute väärtus (mln kr, vasak telg) ja arv (parem telg)

Hoonestatud maa tehingute väärtus (mln kr, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kinnisvaratehingute väärtus (mln kr, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Seonduvad postitused:
Statistika: mitteeluruumide turg sügaval miinuses
22.06.2010 2010. a. I kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 405 mitteeluruumi kogupinnaga 94 800m2. Aastaga langes ehituslubade arv 13% ja mitteeluruumide pind 47%. Kasutusloa sai käesoleva aasta I kvartalis 166 mitteeluruumi kogupinnaga ...
Statistika: mitteeluruumide ehitus
12.01.2009 2008. a. III kvartalis väljastati 726 mitteeluruumi ehitusluba, mis on aastatagusest ajast 10% enam. Ehitussel lubatud mitteeluruumide pindala aga kasvas aastaga 26% võrra ehk 382 000 ruutmeetrini. Seevastu kasutusloa saanud mitteeluruumide ...
Statistika: Mitteeluhoonete ehitus
01.06.2009 2009. a. I kvartalis väljastati ehitusluba 466 mitteeluhoonele kogupinnaga 183 000m2. See on nii mitteeluhoonete arvu kui pindala osas pea kolmandiku vähem kui aasta varem. Samas peab siin mainima, et ...

Arvestades, et enamus euro-põhistest laenudest baseeruvad kuue kuu euriboril ja euribor oli juuni lõpus 1,041%, siis võib öelda, et keskmiseks intressimarginaaliks oli ligilähedaselt 2,16%.

Eluasemelaenude käive ehk väljastatud uute laenude maht oli aasta teises kvartalis 1,6 miljardit krooni. See on vaatamata tehingumahtude tõusule siiski aastatagusest laenukäibest 9% võrra vähem.

Langeva laenukäibe taustal on vähenemas ka laenude jääk ehk tagasimaksmisel olevate laenude hulk. Eluasemelaenude jääk oli 2010. a. II kvartalis 94,4 miljardit krooni. See teeb aastatagusest ajast 2% vähem.

Analoogselt eluasemelaenudele on languses ka äriühingutele antud laenude näitajad.

Äriühingutele väljastati 2010. a. II kvartalis uusi laene 6,6 miljardi krooni väärtuses ehk eelmisest aastast 21% vähem. Laenude jääk langes 108 miljardi kroonini ehk aastaga kukkus see 6% võrra.

Euro-põhise laenu intressimääraks oli äriühingutel 4,1%, kroonilaenu eest tuli maksta intressi 5,4%.

Eluasemelaenu intressimäär, Euribor, laenumarginaal, %

Äriühingu laenude intressimäär ja euribor, %

Eluasemelaenude jääk ja käive kvartalite lõikes, mln krooni

Äriühingute laenude jääk ja käive kvartalite lõikes, mln krooni

Eluaseme- ja eraisikulaenude käibe ja jäägi juurdekasv võrreldes eelmise aasta sama kuuga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Seonduvad postitused:
Statistika: eluasemelaenude käive miinimumis
01.06.2010 Eluasemelaenude keskmine intressimäär on madala euribori toel püsinud pikalt suhteliselt madalal tasemel. Eesti Panga andmetel oli 2010. aasta I kvartali seisuga keskmine eluasemelaenude intressimäär 3,4%. Ühe protsendi lähedal püsiv euribor annab ...
Statistika: laenud äriühingutele mullusest suuremas mahus
08.06.2010 Äriühingutele väljastatud laenude intressimäär oli Eesti Panga andmetel 2010. aasta märtsis Eesti kroonis väljastatud laenudel 6,4 ja euros väljastatud laenudel 4,5%. Võrreldes aastataguse ajaga on kroonilaenude intressimäär kukkunud kolmandiku võrra. Äriühingutele ...
Statistika: eluasemelaenude turul on positiivseid märke
09.11.2009 Eluasemelaenude jääk Eestis on Eesti Panga andmetel küll aastatagusest näitajast kõrgem, kuid kuude lõikes on laenujääk juba alates eelmise aasta detsembrist langenud. Laenujääk on aastaga tõusnud napp 3% 96 miljardi ...

Käesoleva aasta jaanuarist kuni juulini on korteriyhistu.net abil esitatud korteriomanikele ligi 100 000 arvet mahuga 128,8 miljonit krooni. Alljärgnevad andmed sisaldavad juulis 2010 esitatud arveid. Kokku esitati korteriyhistu.net abil juulis enam kui 14 000 korteriomanikule arveid 12,9 miljoni krooni eest. Korteriomanike koguvõlg ehk juuli alguseks tähtajaks tasumata summa oli 17,6 mln krooni ehk 137% esitatud arvete mahust.

Korteriyhistu.net arvelduskeskkonna vahendusel juulis korterile esitatud keskmine arve oli 940 krooni, mis on võrreldes aasta taguse ajaga 3,8% võrra väiksem. Võrreldes möödunud talve suurima keskmise arvega veebruaris (1786 krooni) on suveperioodi arve veidi vähem kui kaks korda ehk 846 krooni võrra väiksem.

Võlglaste keskmine võlg on aastaga kasvanud 48%, ületades jaanuaris esmakordselt nelja tuhande krooni piiri. Kui aasta eest oli võlgniku keskmine võlg 3227 krooni, siis tänavu juulis oli see 4786 krooni. Seega oli võlgniku keskmine võlg viis korda suurem kui keskmine arve.

Veidi parema võrdluse annab keskmine arve ruutmeetri kohta, mis oli 2010. aasta juulis 19,6 krooni, mis on 9% väiksem kui aasta tagune 21,5 krooni. Samal ajal oli võlglase keskmine võlg ruutmeetri kohta 113 krooni, mis on võrreldes aasta taguse 87 krooniga kasvanud 28%.

Viimase aasta jooksul on võlgnikest korteriomanike osakaal püsinud suhtelisest stabiilselt 26%-28% juures. Kuigi arvete kogumaht on suvel kütteperioodiga võrreldes oluliselt väiksem, siis on koguvõla osakaal – 137% esitatud arvete summast – kasvanud aastaga 34%. Võrdluseks oli veebruaris koguvõla osakaal vaid 58%.

Võrreldes möödunud aastaga on võlgade osakaal arvetest pidevalt suurenenud. Sama trendi on näidanud ka aasta keskmine töötuse määr, mis küll viimastel kuudel on hakanud langema. Juuli töötuse määr 11,7% on endiselt suurem, kui aasta tagune 10,7%.

Keskmine arve ja võlgniku keskmine võlg on muutunud valdavalt sesoonselt. Kui kütteperioodil keskmine arve kasvab, siis suureneb ka keskmine võlg. Kuna suveperioodil on keskmine arve oluliselt väiksem, siis väheneb ka keskmine võlg. Siiski võib täheldada, et keskmine arve on kasvanud 2008/2009 talvel ja ka tänavusel 2009/2010 erakordselt stabiilsel ja külmal talvel rohkem kui varasematel aastatel. Samas on keskmine võlg suveperioodidel eelnevatel aastatel vähenenud palju enam kui tänavu.

Lühiajaliste võlgnike osakaal on vaadeldaval perioodil olnud stabiilne. Tähtajaks ei suuda arvet tasuda neljandik korteriomanikest. Mitu kuud kasvava võlaga korteriomanike osakaal on aastaga pigem vähenenud. Viimasel kahel kuul suurenenud võlaga võlgnikke oli tänavu juulis 9,9% (12,2%) ja viimasel kolmel kuul suurenenud võlaga võlgnikke 5,2% (6,8%) korteriomanikest. See teeb vastavalt 22% ja 13% vähem kui aasta eest.

Pikemaajaliste võlglaste keskmine võlg jagatuna ruutmeetrile on oodatult suurem kui vastav võlglaste keskmine näitaja. Viimasel kolmel kuul kasvanud võlaga võlglasel on tasumata keskmiselt 326 (242) krooni ruutmeetri kohta. Samal ajal on kaks kuud kasvanud võlaga võlglase võlg 214 (161) krooni ja võlglaste keskmine võlg 113 (87) krooni ruutmeetri kohta. Sulgudes toodud möödunud juuli näitajatega võrreldes on keskmine võlg kõikides rühmades kasvanud.

Pikemaajaliste võlglaste keskmine võlg on samuti pidevalt kasvanud. Enam kui kolm kuud kasvanud võlglaste keskmine võlg on ligi kolm korda suurem kui võlglaste keskmine võlg.

Viimased kolm kuud võlga kasvatanud võlglaste keskmine võlg küünib 12895 kroonini. Võrreldes möödunud juuli 8107 krooniga on kolm järjestikust kuud kasvanud võlaga võlglase keskmine võlg kasvanud 59% võrra. Kõikide võlgnike keskmine võlg on kasvanud 48% möödunud aasta juuli 3227 kroonilt 4786 kroonini.

Korteriyhistu.net on Eesti suurim kortermajadele mõeldud veebitarkvara, kus kõik Eesti kortermajad saavad säilitada tasuta maja kontaktinfot ja dokumente. Veebitarkvara muudab kortermaja tegevuse läbipaistvaks ja efektiivseks. Väikse korteripõhise kuutasu eest saab lisaks koostada igakuised arved ja vajalikud raamatupidamise aruanded ning jagada interneti vahendusel turvaliselt infot kõigile korteriomanikele. Igaühel on võimalik kontrollida, kas tema maja on juba teenusega liitunud.

Seonduvad postitused:
Korteriyhistu.net statistika: Korterite arveldustrendid 01/2007-2/2010
18.03.2010 Möödunud novembris avaldasime esimese postituse kortermajadele mõeldud veebitarkvara www.korteriyhistu.net statistika ja trendide kohta. Tänaseks on paras aeg statistikat vahepealsete kuude jooksul kogunenud andmetega täiendada. Võrreldes eelmise postitusega on ülevaate aluseks ...
Korteriyhistu.net statistika: Korterite arveldustrendid 01/2007-10/2009
24.11.2009 Alustame regulaarselt Eesti juhtiva korteriühistute veebitarkvara www.korteriyhistu.net statistika ja trendide avaldamist. Esitatud ülevaade põhineb ligi 600 üle Eesti paikneva kortermaja andmetel. Esimese valdkonnanana keskendume korterite arveldustrendidele ja nende muutumisele ajas. ...
Tallinn-Tartu-Pärnu: korterite hinnad langevad veel
11.08.2009 Juulikuine korteriomanditehingute arv oli üllatavalt kõrge. Korteriomanditehingute arv on üsna sirgjooneliselt langenud. Viimasel kolmel kuul aga on see tõusnud. Juulikuine Eesti korteriomanditehingute arv 936 küündis pea samale tasemele, kus see ...

Loomulikult saab kinnisvarasektori vaatepunktist vaadates elu alguse kesklinnast ja selle lähistelt. Seejuures elamispindade turu kiiremad arengud toimuvad täna piirkondades, kus meri on lähedal.

Samas peab aga tunnistama, et kesklinnas merelähedasi uusi arendusi töös praktiliselt ei ole. Projektid on küll olemas, kuid need on üsna mastaapsed, et antud turu ebakindlas olukorras edasi liikuda. Või siis on arendajad raskustes, mis taas projektide eluleäratamisele pidurid peale paneb. Kaugema perspektiivi lähemas otsas paistab ehk Tallinna kesklinnas Tivoli alale planeeritav elurajoon.

Kesklinna kõrval on Kalamaja kindel favoriit. Kalamaja olemasolevate hoonete renoveerimisse on viimaste aastate kestel üksjagu panustatud. Roheline linnaosa on muutunud järjest kaunimaks.

Keskkonna ja naabrite kvaliteeti aitavad tõsta Kalamaja ja kesklinna piirile tulevad investeeringud Linnahalli. Samuti on samas kõrval planeeritav uus Tallinna linnavalitsuse hoone. Kalamaja elanike vaimu aitab erksana hoida endise soojuselektrijaama asukohas tegutsev ja erinevaid kunstiliike kokkuviiv kultuurikatel, uut funktsiooni on otsimas Patarei vangla, muuseumina hakkab tegutsema vesilennukite angaar.

Kui kesklinna mereäärses piirkonnas uued arendusprojektid puuduvad, siis Kalamajja on neid tulnud mitmeid. Neist kõige värskemana on Kalamaja kesklinnapoolsesse otsa lisandunud omale kohale hästisobituv arhitekt Ülo Peili projekteeritud Väike-Kalamaja elamud, kus on 7 korterelamut kokku 92 korteriga.

Erinevalt teistest piirkonna üksikutest hoonetest on Väike-Kalamaja projekti puhul lahendatud kogu projekt tervikuna, kus erilist märkimist väärib kogu rajooni parkimise maa alla viimine. See võimaldab maapinna jätta inimsõbralikult ja turvaliselt jalakäijate kasutusse (vt www.vaike-kalamaja.ee).

Kalamajast mööda randa edasi liikudes jõuame Paljassaare sadamani, kuhu on suurprojekt kavandamisel. Sinna planeeritud sajad tuhanded ruutmeetrid elamis- ja äripindu tunduvad tänase turu tingimustes pigem utoopia kui kaine mõistuse hääl. Iseenesest oleks tore, kui projekt realiseeruks, kuid selleks on vist küll järgmist buumi vaja, et selline maht uut pinda turule tuua.

Paljassaarest edasi liikudes jõuame Koplisse. Septembris on taas kord kukkumas enampakkumise tähtaeg, mille käigus pakutakse müüa Kopli Liinide hoonestusõigust. Linna pakkumise tingimused on endistega võrreldes tunduvalt leevenenud. Samas tuleb arvestada inimeste hinnanguga Kopli mainele, mis on selle piirkonna puhul kindlasti miinuseks.

Tallinna mereäärsete piirkondade areng saab kindlasti olema uusi tuuli toov. Mereäärsetes piirkondades on arendamiseks sobilikku vaba maad. Piirkondadest stardib esimesena Kalamaja, sest naabruskondade projektid on tänase päeva jaoks kas liiga suured või on arendajatel hulganisti probleeme.

Seonduvad postitused:
Tallinna kesklinna asumite korteriomandite hinnamuutused
31.07.2008 Allpool toodud tabelis on näidatud Tallinna kesklinna asumite hinnamuutused ning tehingute arvu muutus. Võrreldud on 2007. ja 2008. aasta esimesi poolaastaid. 2007. a. esimesse poolaastasse, täpsemalt märtsisse-aprilli jäävad olnud korteriomandite ...
Goodson & Red: Tallinna kesklinna üürituru ülevaade
23.02.2010 Ilmunud on Goodson & Red ja Tõnu Toomparki koostöös valminud Tallinna kesklinna kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade keskendub eelkõige Tallinna kesklinna üüriturule. Ülevaade tõdeb, et raskused majanduselus on vähendanud kinnisvara ostu-müügitehingute hulka ning karmistunud ...
Kinnisvarabüroo Goodson & Red konsultandid annavad välja Tallinna kesklinna elamispindade üürituru turuülevaate
04.11.2009 Täna annab vaid pealinna kinnisvarale keskenduva kinnisvarabüroo Goodson & Red meeskond koostöös Tõnu Toomparkiga välja oma esimese turuülevaate Tallinna kesklinna elamispindade üürituru kohta. Ülevaate saab alla laadida siit: http://www.goodsonandred.com/sharedfolder/tallinn-property-market/turuylevaade_tallinnq3_web021109.pdf Lühidalt usuvad ...

Uutest elamispindadest on Raasiku vallas Arukülas juba pikemat aega pakkumises korterid Tallinna mnt 24 elamus. Korterite keskmine pakkumishind selles majas on 13 800.-/m2.

Korteritehingute osas on Raasiku vald enam, kui tagasihoidlik. Viimase nelja kvartali jooksul on Raasiku vallas sõlmitud 16 korteriomanditehingut. Selge on, et sedavõrd väikese tehingute arvu pealt olulisi järeldusi teha ei saa.

Käesoleva 2010. a. II kvartalis sõlmiti Raasiku valla korteritega 6 tehingut, millede keskmine hind oli 9000.-/m2. Seejuures oli kõige kallima tehingu ruutmeetrihind 10331.-/m2. Madalaim korteriomanditehingu ruutmeetrihind oli aasta II kvartalis 1280.-/m2.

Seonduvad postitused:
Keskmine ruutmeetri hind on aastaga langenud 4000 krooni
03.03.2009 Elamispindade keskmine ruutmeetri pakkumishind on jõudnud 16 400 krooni tasemele. Aastatagune keskmine pakkumishind oli kinnisvaraportaali KV.EE andmetel 20 400 ning hindade tipphetkel 22 300 krooni. Absoluutnumbrites on keskmine ruutmeetrihind vähenenud ...
Keskmine elamispindade pakkumishind alla 20 000 krooni
13.05.2008 Keskmisi elamispindade pakkumishindasid käsitleva KV.EE Indeks on langenud allapoole ümmargust 20 000 krooni taset. Veel aasta tagasi oli KV.EE Indeksi alusel keskmine portaalis pakutava elamispinna ruutmeetrihind 22 224 krooni. Tänase ...
Tallinn-Tartu-Pärnu: äkiline korterite hinnatõus Pärnus
16.06.2009 Järgnevalt on toodud järjekordne lühiülevaade Tallinna, Tartu ja Pärnu korteriturust. Ülevaates on võrreldud turu aktiivsust ehk tehingute arvu ning keskmise hinna dünaamikat. Graafikutele on lisatud lühikommentaar turu muutuste kohta. Korteriomanditehingute arv Korteriomanditehingute ...