Selle selgituseks on korterelamute ehk keskmisest väiksema toalisusega eluruumide massarendamise lõppemine buumi möödudes.

Nii on viimasel paaris aastal suurenenud kasutusse lubatud eluruumide hulgas eramute, paarismajade ja ridaelamute proportsioon, kus tubasid on keskmisest rohkem.

Eluruumide arv on aastast-aastasse küll kasvanud, kuid eluruumide koguarvu graafikul olulist hüpet näha ei ole – ei eluruumide arvu tubade lõikes ega summaarsena vaadeldes.

Selle sajandi dünaamikat vaadeldes on enam ehitatud 4-toalisi ja suuremaid kortereid. Seega on rohkem suurenenud 4- ja enamatoaliste eluruumide osakaal kogu elamufondis.

Samas on elamufondi struktuuri muutused üsna napid jäädes protsentide kümnendikude suurusjärku.

Kasutusse lubatud eluruumide jaotus toalisuse alusel, %

Olemasolevate eluruumide jaotus tubade arvu järgi, 1000

Olemasolevate eluruumide jaotus tubade arvu järgi, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Seonduvad postitused:
Statistika: Kasutusse lubatud eluruumid tubade arvu järgi
07.06.2007 Uuendatud graafikud kasutusse lubatud eluruumide jaotuse kohta tubade arvu järgi. Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Statistika: kasutusse lubatud eluruumide jaotus
02.04.2009 2008. a. anti statistikaameti andmetel Eestis kasutusluba 3854 eluruumile. Neist eluruumidest valdava enamuse ehk 57% moodustasid 2- ja 3-toalised korterid. 1-toaliste korterite proportsioon oli 12%. 31% korteritest olid 4- ja ...
Statistika: eluruumide ehituslubasid tuli juurde palju
15.06.2010 2010. aasta I kvartalis väljastati statistikaameti andmetel kasutusluba 663 eluruumile kogupindalaga 63 200m2. Aastatagusest ajast väljastati tänavu kasutuslubasid 11% rohkem. Kasutusloa saanud eluruumide pind suurenes 3% võrra. Keskmiseks kasutusloa saanud eluruumi ...

Vaid Eestis tehtud ehitustööde mahuindeks kukkus aga veel madalamale 43 punkti tasemele.

Aastataguse ajaga võrreldes vähenesid ehitusmahud Eestis ja välisriikides ning ainult Eestis pisut üle kolmandiku.

Need numbrid sunnivad vastuvaidlemata nõustuma mõnede Eesti ehitusettevõtete juhtide arvamustega sellest, et 2010. aasta tuleb ehitussektoris üks karmimaid.

Ehitusmahuindeks, 2005. a. = 100

Ehitusmahuindeks, eelmise aasta vastav periood = 100

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Seonduvad postitused:
Statistika: ehitusmahuindeks
23.07.2009 2005. aasta keskmisel tasemel 100 olnud ehitusmahuindeks langes 2009. a. I kvartalis statistikaameti andmetel 72,8 punkti tasemele ehk ligilähedaselt samale tasemele, kus see oli 2005. aastal. Langus on olnud kiire ...
Statistika: ehitusmahuindeks 2004. aastas
24.05.2010 Ehitusmahuindeks on statistikaameti andmetel 2009. a. IV kvartalis maandunud 88 punkti tasemele. Teisisõnu tähendab see seda, et ehitustegevuse maht oli võrdne 2004. aasta viimase kvartaliga. Aastataguse ajaga võrreldes on ehitusmahud nii ...
Statistika: Ehitusmahuindeks
26.10.2009 Ehitusmahuindeks Eestis jõudis 2009. a. II kvartali seisuga statistikaameti andmetel 96 punkti tasemele ehk pea samale tasemele, kus see oli 2005. aasta keskmisena. Aastaga on ehitusmahuindeks languses 30%. Seega ei ehitata ...

Seonduvad uudised:

Uusi elamispindade arendusi lisandub jõudsalt
26.07.2010 Eesti elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on teistkordselt senist põhja puudutamas 61,7 punkti tasemel ehk samas, kus indeks oli ka kuu aega tagasi. Aastaga on pakkumishinnad langenud 9,9%. See tähendab, et ...
Elamispindade tehinguhinnad ja pakkumishinnad liiguvad erinevates suundades
12.07.2010 Eesti elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on endiselt vaikselt liikumas 62 punkti lähistel. Eilse seisuga näitas indeks täpsemalt 61,9 punkti taset. Aastaga on portaali KV.EE elamispindade ruutmeetri pakkumishind langenud ümmargused 10% ...
Elamispindade pakkumisi tuleb juurde
07.06.2010 Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on langenud 62,4 punktile. Tegemist on viimaste aastate indeksi ühe madalama, kuid siiski mitte kõige madalama tulemusega. Veel nädal tagasi oli indeks ka 0,1 punkti ...

Sildid: arendamine, kinnisvaraturg, kommentaar, kv.ee indeks, pakkumishind, pakkumiste arv, uusarendus, video

Aastaga on pakkumishinnad langenud 9,9%. See tähendab, et aastataguselt 14 063 krooni tasemelt on tänane elamispinna ruutmeetri keskmine pakkumishind kukkunud 12 664 kroonile.

Pakkumishindade languse kõrval on jõudsalt kasvanud pakkumiste arv. Tänane 19 228 elamispindade pakkumist on umbes-täpselt samal palju, mis aasta tagasi. Toona oli portaalis KV.EE 19 166 pakkumist.

Üks põhjus pakkumiste arvu kasvuks on jõuliselt turule tulevad uusarendusprojektid, mis samuti portaalidesse müügile jõuavad ja pakkumiste arvu kasvatavad.

Sel aastal on Tallinnas ja Harjumaal müüki paisatud juba ligi 500 uut korterit, millele tuleb kindlasti jõudsalt lisa.

Tänaste mitte kõige paremate finantseerimistingimuste ja tööturu endise ebastabiilsuse juures tasub küsida, kus on see piir kui palju uusi kortereid turg jõuab vastu võtta? Ega sellest piirist ei ole oht üle minna ja seeläbi tekitada uus mull, mis tahab lõhkeda?

Lähemalt vaata, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Seonduvad uudised:

Elamispindade tehinguhinnad ja pakkumishinnad liiguvad erinevates suundades
12.07.2010 Eesti elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on endiselt vaikselt liikumas 62 punkti lähistel. Eilse seisuga näitas indeks täpsemalt 61,9 punkti taset. Aastaga on portaali KV.EE elamispindade ruutmeetri pakkumishind langenud ümmargused 10% ...
Kinnisvarapakkumisi tuleb juurde
10.05.2010 Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on teinud järjekordse põhja jõudes 62,5 punkti tasemele. Indeksi langus on küll näiteks aastataguse ajaga võrreldes oluliselt aeglustunud, kuid tõdeda tuleb, et suundumus on indeksil endiselt ...
VIDEO: Uusi elamispindade arendusi lisandub jõudsalt
26.07.2010

Sildid: arendamine, kinnisvaraturg, kommentaar, kv.ee indeks, pakkumishind, pakkumiste arv, uusarendus

Seonduvad postitused:
Nädal Twitter’is: 2010-04-04
04.04.2010 Nädalavahetus enne koolituse algust üllatas taas meeldivalt viimasel hetkel lisandunud õppuritega - http://kinnisvarakool.ee/ # NB! Kas Sul maamaks on makstud? Täna on tähtaeg. # Müüa korter, 5 tuba, hind $32 000 000 ...
Nädal Twitter’is: 2010-04-04
Nädalavahetus enne koolituse algust üllatas taas meeldivalt viimasel hetkel lisandunud õppuritega - http://kinnisvarakool.ee/ # NB! Kas Sul maamaks on makstud? Täna on tähtaeg. # Müüa korter, 5 tuba, hind $32 000 000 ...
Nädal Twitter’is: 2010-02-21
21.02.2010 New blog post: Riigi Kinnisvara AS nõustab Gruusiat piiripunktide ajakohastamisel http://bit.ly/9Mkeyq #

Lisandunud ruutmeetrite kõrgem protsent näitab, et uued eluruumid on suuremad, kui Eesti keskmine eluruumi suurus.

Kui uue eluruumi kavandatavaks vanuseks lugeda ligikaudu 70 aastat, siis juurdekasvunumbrid näitavad, et uute elamispindade lisandumine ei kata olemasolevate amortisatsiooni.

See omakorda tähendab, et olemasolevate elamispindade keskmine kvaliteet langeb ning Eesti inimeste seeläbi elamistingimused halvenevad. Kui vaid rahakott kannataks, siis elamispindade kvaliteedi säilitamiseks vajaks Eesti jooksvalt eluruumide lisandumise buumiaegset taset.

Uue elamispinna ehitus võrreldes olemasoleva elamufondiga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Seonduvad postitused:
Statistika: Eluruumide ehitus
25.05.2009 2009. a. I kvartalis sai Eestis kasutusloa 593 uut eluruumi kogupinnaga 60 700m2. See on eluruumide arvu osas kolm korda vähem kui aasta tagasi. Keskmise uue eluruumi pindala on tõusnud 102 ...
Statistika: eluruumide arv ja pind suurenevad
15.07.2010 2010. a. alguse seisuga oli Eestis statistikaameti andmetel 653 600 eluruumi pindalaga 40 miljonit ruutmeetrit . 2009. aasta jooksul lisandunud eluruumide hulk oli seega 3100. Ühe elaniku kohta on meil käesoleva ...
Statistika: eluruumide ehitus
31.03.2008 2007. aastal valminud (kasutusloa saanud eluruumide arv kasvas jõudsalt. Kuigi eluasemeturul tehingute arv tõmbus tagasi, siis on kasv põhjustatud sellest, et käimasolevad ehitused on tulnud ära lõpetada. Keskmise uue eluruumi ...

Eestis on käesoleva aasta alguse seisuga statistikaameti andmetel 653 600 eluruumi. Pole saladus, et valdavalt elavad Eesti inimesed endale või lähedasele kuuluval elamispinnal. Hinnanguliselt 15-20% inimestest elab üürimajas või -korteris. Seega võib arvata, et üüritavaid eluruume on suurusjärgus 100 kuni 130 tuhat.

Konkreetne statistika üürileantavate ja võetavate eluruumide kohta puudub. Hinnanguliselt võib arvata, et valdav enamus üürileantavatest eluruumidest kuulub eraisikutele, st üürileandjad on üksikisikud, kellele enamasti kuulubki üks „üleliigne“ elamispind, mida üürile antakse.

Selline killustatud ja väiksemastaabiline äri ei luba paraku koguneda oskusteabel. Nii võib öelda, et eranditega, kuid siiski on Eesti elamispindade üüriäri äärmisest ebaprofessionaalne. Eraisikust üürileandjad enamasti ei suuda olla kursis kõikide enda ja üürilevõtja kohustuste ja õigustega. Kui aga kaks ebaprofessionaalset osapoolt kokku saavad, siis on konfliktid hõlpsad kerkima.

Selgelt on valdav konfliktide allikas raha. Eraisikust üürileandja ei suuda üüriäris tekitada mastaabiefekti, mille näitena võib tuua, et kümne üürikorteri haldamine on vähem, kui kümme korda ühe korteri haldamisest kallim. Seega peaks professionaalse üüriäri olemusse kuuluma teenuste hulgi sisseostmine, et seeläbi tarbijale vastuvõetavat hinda pakkuda – seda näiteks kas või üürikorterite sisustuse osas.

Tänane eraisikust üürileandja ei suuda ka päris vastata turu nõudlusele. Klassikalise pikemaajalise üüriperioodi soovi kõrval eksisteerib täiesti arvestatav hulk soovijaid lühemaajaliseks elamispindade üürilevõtmiseks – näiteks kas remondiperioodiks, töölähetuseks või ka peretüli ajaks. Eraisikust üürileandja aga soovib kortereid anda üürile vähemalt aastaseks perioodiks.

Turule on professionaale tulemas. Mainida võiks viimasel ajal aktiivselt tegutsevad Soome päritolu ettevõtet Forenom, kes on turule tulnud Eesti oludes üsnagi uudse teenusega. Selle käigus võetakse omanikelt aastaks või ka pikemaks ajaks kortereid üürile, et need omakorda kuuks-paariks edasi allüürile anda. Ettevõtte tegevuse mastaap ja professionaalne asjade korraldus võimaldavad pakkuda elamispindu üldisest turutasemest mõistlikuma hinnaga, antud juhul ilma vahendustasuta, mis on tarbija jaoks juba oluline võit.

See peabki olema professionaalse ja täna turult veel praktiliselt puuduva üüriäri funktsioon, mis annab üürilevõtjale võimaluse saada üürielamispind mõistliku hinnaga. Lisaks mõistlikule hinnale on tarbija huvides leida professionaalse üürileandja veel seetõttu, et professionaal teab enda kohustusi ja õigusi, millest eraisikust ühe korteri opereerijal reeglina aimduski ei ole.

Majandussurutis ja keerulised ajad kinnisvaraturul sunnivad loodetavasti sellele, et üürisektori osakaal suureneb ja turule tulevad professionaalsed üürileandjad. See loob kinnisvaraturule alternatiive, millest paljudki täna loobuvad just sel põhjusel, et puudub sügavam usaldus üksiküritajatest üürileandja vastu.

Seonduvad postitused:
Üüriäri ei ole kasumlik
01.07.2009 Tallinna üüripakkumiste hulk on käesoleva aasta jooksul kiiresti tõusnud. Üüri pakkumishinnad on pakkumiste tõusuga paraleeelselt langemas. Muutused üüriturul nõuavad eelkõige üürileandjatelt äriplaanide ülevaatamist ja vajadusel korrektuuride tegemist. Elamispindade üüriturg toimib enamalt ...
Üüriäri kasumlikkus sõltub korterite hinnatõusust
21.10.2009 Kukkunud elamispindade müügi- ja tehinguhinnad ning üha aktiivsem üüriturg panevad nii mõnegi inimese-ettevõtte mõtlema elamispindade soetamisele, et need väljaüürida. Järgnevalt on põgusalt võrreldud Tallinna-Tartu-Pärnu müügipakkumishindu üürihindadega. Alltooduna on võrreldud portaali KV.EE ...
Toompark: üürilevõtja olla on igati kasulikum
10.08.2009 Finantsmajanduslikult ehk võrreldes üürihinna ja ostu-müügihinna omavahelist suhet peab ütlema, et tänasel kinnisvaraturul on igati finantsmajanduslikult kasulikum olla üürilevõtja, kirjutab kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark. Üürileandja ei ole kasulik olla, sest ideeliselt peaks ...

Kui põhivarainvesteeringute kogumaht kahanes aastaga 33%, siis investeeringud kinnisvaravaldkonda vähenesid sellest oluliselt enam. Investeeringud ehitamisse vähenesid 56%, ehitiste ja rajatiste soetamisse 74% ja maa soetamisse 55%.

Ettevõtete investeeringud põhivarasse kvartalite lõikes, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon krooni

Ettevõtete investeeringud põhivarasse, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon krooni

Ettevõtete investeeringud põhivarasse, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon krooni

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Seonduvad postitused:
Statistika: põhivarainvesteeringud veerandi võrra vähenenud
08.02.2010 Ettevõtete põhivarainvesteeringud 2009. a. III kvartalis olid statistikaameti andmetel 6,3 miljardit krooni. Aastaga langes investeeringute maht veerandi võrra. Kinnisvaravaldkonnaga seonduvatest investeeringutest tehti rahapaigutusi hoonete-rajatiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse 2,2 miljardi krooni väärtuses. ...
Statistika: põhivarainvesteeringud
12.04.2010 2009. aastal tegid Eesti ettevõtted statistikaameti andmetel põhivarainvesteeringuid kokku 26,6 miljardi krooni väärtuses. Kinnisvaravaldkonnaga haakus neist investeeringutest 15,7 miljardit krooni. Hoonete ja rajatiste ehitamisele ja rekonstrueerimisele kulus 8,6, hoonete ja rajatiste ...
Statistika: põhivarainvesteeringud oluliselt vähenemas
19.01.2009 2008. a. III kvartalis kahanesid ettevõtete põhivarainvesteeringud 8,6 miljardi kroonini. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teeb see investeeringute mahu vähenemiseks 18%. Keskmisest enam vähenesid investeeringud hoonete ja rajatiste ehitamisse-renoveerimisse ning ...