Harjumaa tehingute arv 1000 inimese kohta oli õigepisut üle Eesti keskmise ehk 32,0. Tartumaal tehti kinnisvaratehinguid 1000 inimese kohta 24,8 ja Pärnumaal 33,1.

Kinnisvaratehingute käive oli maa-ameti andmetel 2011. a. Eestis 1,76 miljardit eurot ehk 1316 eurot inimese kohta. Aastaga kasvas kinnisvaratehingute käive 19%.

Suurin kinnisvarakäive inimese kohta oli Harjumaal, kus see oli 2265 eurot. Käibelt järgmine maakond oli Saaremaa, kus kinnisvarakäive inimese kohta oli 1096 eurot.

Tartumaa kinnisvarakäive inimese kohta oli 1055 eurot ja Pärnumaal 903 eurot.

Tehingute arv 1000 elaniku kohta maakondades

Tehingute väärtus elaniku kohta maakondades, €

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Seonduvad postitused:
Statistika: kõige aktiivsem kinnisvaraturg on Saaremaal
01.02.2011 2010. aastal sõlmiti Eestis 1000 elaniku kohta keskmiselt 31 kinnisvaratehingut. see on pisut rohkem, kui 2009. aastal, mil 1000 elaniku kohta sõlmiti tehinguid 29,5. Paistab, et inimestele meeldivad meretagused maad - ...
Statistika: kinnisvaratehingute arv ja väärtus inimese kohta
05.04.2010 Kinnisvaraturu aktiivsuse hindamisel on absoluutnumbrite kõrval abilisteks suhtarvud. Järgnevalt on vaadeldud kinnisvaratehingute hulka ja väärtust inimese kohta maakonniti. Andmete aluseks on maa-ameti ja statistikaameti andmed. Eestis tehti 2009. aastal keskmiselt 29 ...
Statistika: 67% kinnisvarakäibest jääb Harjumaale
31.01.2012 Maa-ameti andmetel tehti Eesti 2011. a. 41 885 kinnisvaratehingust 16 800 ehk 40% Tallinnas ja Harjumaal. Harju maakonna kinnisvaratehingute osakaal on viimased 4 aastat püsinud 40-41% suurusjärgus kogu Eesti kinnisvaratehingute ...

Nii mõnigi uudishimulik on peale Lennusadama ja Sõjasadamaga tutvumist jalutanud mööda nostalgiahõngulisi tänavaid avastama piirkonnas paiknevaid üllatusi ning pidanud tõdema, et Kalamaja on juba “avastatud” – ärksama meele ja tunnetusega kinnisvara-arendajate poolt ning mitte ainult……

Tallinna üks omanäolisemaid asumeid, Kalamaja, paikneb maa-alal Tallinna lahe ääres ning piirneb Kopli, Pelgulinna ja Vanalinnaga. Piirkonna kõige magusam ja kinnisvaraturul hinnatuim, merega piirnev ala,  jääb Soo tänava, Salme tänava ja Kalasadama vahele.

Osaliselt kaldareljeefil asuv õdus piirkond (Suur ja Väike Patarei, Jahu, Küti, Köie, Suur Laagri, Väike Laagri, Noole tänavad) jääb Põhja puiestee poolt  vaadates küllaltki peidetuks,  kuna tänavavõrgustik on mere poole kaldu ja osa tänavatest (Võrgu,  Kalasadama) jääb ranna-alale Kalasadama basseini varju.

Mitmed eri aegadel ehitatud eluruumid selles võõra silma eest varjatud piirkonnas on vahetanud viimaste kümnendite jooksul omanikke ning tänu korrastatud ja korrastamisel olevatele elamutele ning uusarendustele, on  tunda on Kalamaja mereäärse ala uut hingamist…….

Alles hiljuti oli aeg, mil tänu piirkonna peamiselt militaarsele minevikule, räämas majade, korrastamata tänavate ja õuede tõttu oli piirkonna hinnatase suhteliselt madal, kuigi Vanalinn on lühikese jalutuskäigu  kaugusel…..

Juba täna on olukord sootuks teine ning on hoogsalt välja arenemas üks Tallinna elitaarsemaid piirkondi – miljööväärtuslik ning merelähedane……

Patarei ümbruses võib leida väga eri aegadel ehitatud ja väga erinevas seisukorras elamuid, mis muudab ümbruse ülimalt omanäoliseks. Tänaseks on seal ka mitmeid hästi renoveerituid ja ümber ehitatud korterelamuid ning ka uusehitisi – nagu näiteks Domina hotell, Ilmarise kvartal, karakteriga kortermaja Noole 4, trendikas Art Depoo aadressil Jahu 12, modernne Reederi Residents ja peagi valmiv Uus-Kalamaja 10 korterelamu.

Ajani kuni nutikad uusarendajad oma teed Ilmarise kvartali tagusele alale polnud veel leidnud, oli nn. olemasolevate eluruumide hinnatase suhteliselt soodne võrreldes muude vanalinna ümbritsevate piirkondadega ning jäi ca 25 – 30% allapoole kesklinna hinnataset. Esimeste uusarendusena võib välja tuua väikese, kuid stiilse, kaldaastangul paikneva korterelamu Suur Patarei 16 ning komplektselt arendatud Ilmarise kvartali koos Domina hotelliga.

Tänaseks, kui arendajate rada Lennusadama läheduses on piltlikult öeldes “sisse tallatud”, on kvartali areng mõjunud ka eluruumide hinnatasemele, mis viimase aastaga on tugevalt kerkinud. Piirkonna omapäraks on ka kokkuhoidva kogukonna olemasolu, loodud on aktiivselt tegutsev Kalamaja selts, tekkinud piirkonna fänn – klubi.

Kinnisvaraturu seisukohalt annab Kalamaja kaldapealsele ja kaldaalusele kvartalile tugeva eelise ka kogu piirkonna arengu kontseptsiooni olemasolu, mille juhtmõtteks on mitmekihilise linnastruktuuri idee, piirkonna seos merega nii visuaalselt kui logistiliselt.  Arengukava järgi on plaanis kogu piirkonna omapära säilitamine ja rõhutamine ning asukoha geograafiliste, linnaehituslike ja ajalooliste väärtuste jõuline esiletoomine, piirkonna omapära säilitamine ja rõhutamine. Kalamaja arengu kontseptsioonis on ette nähtud ka mitmed kalda-reljeefile rajatavad pargid ja rohealad ning vaatesektorid, et säiliks linna visuaalne ühendus merega.

Kogu piirkonna geograafiline asend, merele avatus ja kompleksse arengu kontseptsioon on selgeks märgiks piirkonnas täna paikneva ja tulevikus ehitatava/arendatava  kinnisvara jääva väärtuse säilimiseks läbi aegade.

Siiri Maask
Rime Kinnisvara

Seonduvad postitused:
Endised Kalamaja asukad pöörduvad koju tagasi
30.05.2003 "Kalamajas otsivad korterit eelkõige need inimesed, kes on siin kunagi elanud - nad teavad selle kandi puudujääke, aga oskavad hinnata ka Kalamaja häid külgi - rohelust, vaikust ja vanalinna lähedust," ...
Kalamaja korterid kallinevad tänavu kümnendiku
Põhja-Tallinna linnaosa on Tallinna korteriturul kõrgelt hinnatud piirkond. Piirkonna plussiks on eelkõige kesklinna lähedus ja madalam hoonestus ning suurem rohelus võrreldes mitmete teiste Tallinna elurajoonidega, miinuseks aga hetkel suured kontrastid ...
Jüri korterite hinnad kasvavad kuni 10%
19.08.2003 Tallinna lähipiirkonnas naabervaldades, kus on väljakujunenud infrastruktuur ja hea ühistranspordiühendus Tallinnaga, on viimastel aastatel nõudlus korterite järele tõusnud. Kohati on nõudlus hakanud pakkumist ületama. Seda eelkõige võrreldes Tallinnaga tänu rohelisemale ...

Ilmunud on värske Pindi Kinnisvara turuülevaade, mis võtab kokku 01/2012 kinnisvaraturul toimunu.

Ülevaate saab alla laadida siit.

Seonduvad postitused:

Sellist “kahe korteri lõksust” üürimisega välja pääseda püüdmist ei saa kuidagi omaette sektoriks nimetada. Täiesti loomulik oleks, et üürikorterite osa oleks kogu elamufondist mõnikümmend protsenti.

Aga kas on juba käes eraldi üürimajade ehitamiseks? Guugeldades leiab arvutusi sellest kas osta korter või rentida ja kui palju oleks olemasoleva korteri mõistlik üür. Alljärgnevalt proovin teha arvutuse selle koha pealt, kui kellelgi tekiks soov investeerida spetsiaalselt üürimiseks ehitatavatesse majadesse.

Oletame, et üürimaja ehitamise ruutmeetri omahind on 1000€. Hoone elueaks võtaks 50 aastat. Ühe Kanada allika põhjal läheb 50 aasta jooksul hoonesse 144% sellest ressursist, mis kulus hoone ehitamiseks. See siis tähendab, et ruutmeetri kulu hoone eluea jooksul on 2440€. Diskonteerima siinkohal ei hakka, sest lisanduv ressurss ei lisandu sujuvalt vaid mitmte “hüpete” kaupa ja ei hakka arvutust nii keeruliseks tegema.

Siit edasi võib arvata, et 50 aasta jooksul tahame saada igalt ruutmeetrilt tagasi 2440€, mis paari aritmeetilise tehte järel annab meile ~4,1€/m² kuus. Sellele numbrile liidame 6% tootlust ja 10% vakantsustasu, saame 4,8€/m² kuus. Selles numbris puuduvad igasugused teenused. Julgen arvata, et teenused nagu majahoidja ja raamatupidamine lähevad maksma 1 € ruutmeetri kohta kuus. Hind on jõudnud tasemele 5,8€/m² kuus. Sellele lisanduvad siis mitmesugused tarbimised – soojus, gaas, vesi, elekter aga see jäägu üürilise enda kanda.

Niisiis – 5,8€ ruutmeetri üür. See on vanas rahas ~90kr/m². Ühe keskmise 60m² korteri kuuüüriks tuleb seega (5400 kr või) ~350€.

Kas seda on vähe või palju ja kas ja kuhu tasub ehitada üürimaja, seda saab iga investor ise otsustada.

Eesti keskmine üüripakkumine 2011 aasta keskel oli 5,47€/m²

Lasnamäel oli see number napilt 4€/m², Tartus ja Pärnus veidi rohkem kui 6€/m² ja muudes eesti linnad märgatavalt vähem. (“Äripäev” 06.06.2011)

Praegu näib, et ehk tõepoolest on aeg üürimajade ehitamiseks Tallinna kesklinnas, Pirital, Kadriorus, Tartus ja Pärnus?

Kalle Virkus Virkus Postil OÜ http://www.virkus.com/kalle/

Seonduvad postitused:
Ober-Haus: Kinnisvaraturu kommentaar I kvatal 2011
20.04.2011 Äripinnad Bürood Sarnaselt eelmise aasta IV kvartaliga jätkus käesoleva aasta I kvartalis Tallinna büroopindade turul hindade stabiliseerumine ja A klassi büroopindade pakkumise vähenemine. Turul tervikuna olulisi hinnaalandusi enam ei tehtud, kuigi B ...
Ober-Hausi Kinnisvara turukommentaar IV kvartal 2010
06.01.2011 Äripinnad Bürood Sarnaselt 2010. aasta III kvartaliga jätkus IV kvartalis Tallinna büroopindade turul hindade ja pakkumiste hulga stabiliseerumine. Büroopindade turul tervikuna IV kvartalis pakkumiste hulk enam ei kasvanud ja olulisi hinnaalandusi enam ...
Eramute üüriturg
15.12.2010 Eramute üüriturg eksisteerib eelkõige Tallinnas ja linna lähipiirkonnas, mõningal määral ka Tartus ja Pärnus. Eesti teistes piirkondades on eramute üüripakkumiste hulk ja likviidsus praktiliselt olematu. Käesoleval aastal on majade üüripakkumiste hulk ...

Veel viimased päevad on võimalik registreerida end järgmisel esmaspäeval 06/02/2012 algavale koolitusele Kinnisvara ABC.

Koolitus Kinnisvara ABC jaguneb kaheks olulisemaks mooduliks.

Esimene moodul käsitleb peamiselt kinnisvaraturgu majanduslikust aspektis, samuti vaadeldakse selle raames maakleri tegevust.

Kinnisvara ABC koolituse esimese mooduli lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, maaklerbürii juht Andree Raid ja planeeringute spetsialist Marko Sula.

Koolituse teine moodul pühendab end juriidikale. Praktika näitab, et see on valdkond, mis vajab kinnisvaravaldkonnas kõige enam täiendkoolitust.

Juriidilise osa katab jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

Lisakoolitused

Kinnisvara ABC kursusele järgneb üürikoolitus, kus vaadatakse lähemalt elamispindade üürivaldkonnaga seonduvaid nüansse. Üürikoolitus toimub 22/02/2012.

29/02/2012 toimub kinnisvara müügikoolitus, kus võtame läbi praktilised sammud, kuidas toimub kinnisvara müük.

Täpsem info ja registreerumine

• Kinnisvara ABC
• Kinnisvara ABC üürikoolitus
• Kinnisvara müügikoolitus

Kontakt

Andree Raid Kinnisvarakool OÜ +372 502 3300 andree@raid.ee

Tõnu Toompark Kinnisvarakool OÜ +372 525 9703 tonu@adaur.ee

Seonduvad postitused:
Koolitus Kinnisvara ABC toimub 06/02/2012
18.01.2012 Järgmine koolitus Kinnisvara ABC toimub juba 06/02/2012. Koolitus on suunatud maakleritele ja eraisikutele, kel on plaanis kinnisvaraturul suuri tegusid teha. Neljapäevane koolitus annab aimdust kinnisvaraturu toimimisest, kinnisvara hindamisest ja finantseerimisest. Neist ...
Alanud on registreerimine talvistele kinnisvarakoolitustele
04.01.2012 Uue aasta hakul on alanud registreerumine talvistele kinnisvarakoolitustele. Külmal veebruarikuul pakume koolitust Kinnisvara ABC, Kinnisvara ABC üürikoolitus ja kinnisvara müügikoolitus. Praktilistele kinnisvarakoolitused on suunatud kinnisvaramaakleritele, kes soovivad kinnistada enda teadmiste vundamenti. ...
Veel on mõned kohad esmaspäevasele koolitusele
26.03.2010 Veel on mõned vabad kohad esmaspäeval 29/03/2010 algavale Kinnisvarakool.ee koolitusele “Kinnisvara ABC”. Koolitus keskendub ülevaatele kinnisvaravaldkonna alustest – hindamisest, finantseerimisest, maakleritööst, turuanalüüsist, oluline rõhk on pööratud juriidilistele teadmistele. Teeme kõik ...

Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Seonduvad postitused:
5 maksuküsimust, millele vasta enne kinnisvaramüügiga alustamist
02.11.2011 Kinnisvaratehinguga seotud maksuküsimustele on mõistlik mõelda veel enne, kui vara müügiga alustatakse, sest hilisem teadmine või isegi tehingust loobumine võib kaasa tuua tuhandetesse eurodesse ulatuvad nõuded. Alljärgnevalt 5 küsimust, millele peaks teadma vastust ...
Kinnisvara tuleb ostmisel hinnata kui investeeringut
16.05.2001 Uue kodu soetamisel tuleks lisaks emotsionaalsele küljele ostu hinnata ka pikaajalise investeeringu seisukohalt. Õigete otsuste korral väldite soetatava kinnisvara väärtuse langemist aja jooksul. Uue kodu soetaja uurib kinnisvara reeglina emotsionaalsest aspektist ...
LVM Kinnisvara: 7 soovitust üürilepingu sõlmimiseks
19.08.2011 Mõned ajad tagasi kirjutasime kinnisvaraturu tulevikust. Nagu ennustasime 2009 aasta alguses on tänaseks üüriturg saanud kinnisvaraturul oluliselt suurema osa. Mida tuleks aga tänasel üüriturul, seda siis nii üürileandjana, kui ka üürnikuna, jälgida? Alljärgnevalt 7 soovitust ...

Käsitlesime 30/01/2012 raadiosaates Reporteritund üüriturul toimuvat.

Saadet juhtis Arp Müller. Osalesid Pindi Kinnisvara maakler Tiia Sooaluste, Uus Maa analüütik Risto Vähi ja kinnisvaraanalüütik ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Tõnu Toompark.

Saade on kuulatav siit.

Seonduvad postitused:
EKFLi juhatuse esimehena jätkab Peep Sooman
26.05.2011 Eile alustas tööd Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) uus juhatus, mille esimeheks valiti kolmandat koosseisu järjest Peep Sooman Pindi Kinnisvarast. Üldkoosolekul valiti Liidule uus juhatus koosseisus: Peep Sooman - AS Pindi Kinnisvara juhatuse ...
Vikerraadio: Reporteritund
01.12.2008 01. detsembril 2008. a. oli Vikerraadio eetris Arp Mülleri juhtimisel saade Reporteritund, kus oli juttu kinnisvaraturust ja seal toimuvast. Saate salvestust saab kuulata siit.
Statistika: välismaalaste osakaal kinnisvaratehingutes ei ole muutunud
10.01.2012 2011. a. tehti maa-ameti andmetel Eestis 41 885 kinnisvaratehingut. Keskmise tehingu väärtus oli 42 120 eurot, mis on 18% eelmisest aastast kõrgem. Neist tehingutest 24 400 tehingu puhul oli ostjaks Eesti ...

Tegemist on mahuka statistilise ülevaatega eelmise aasta kinnisvaraturul toimunu kohta.

Seonduvad postitused:
Arco Vara: Eesti elamispindade turg aastal 2009 ning tulevikutrendid
27.02.2010 Makromajanduse üldised trendid Eesti makromajandust, nii nagu enamikku majandussektoreid üldiselt, iseloomustas langev kurss ja seda SKP languse näol. Majanduslanguse tempo aeglustus ootuspäraselt aasta teises kvartalis ning alates kolmandast kvartalist võis täheldada ...
Detsemberi kinnisvaraturg oli jõuludele ja aastalõpule iseloomulikult aktiivne
13.01.2012 Detsembrikuine kinnisvaraturg oli Eestis traditsiooniliselt kiire, sest paljud soovisid enne jõule oma kinnisvaratehingutega ühele poole saada võtab 2011. a. detsembri kinnisvaraturul toimunu kokku Uus Maa turuülevaade. Omajagu aktiivsust lisas ka ...
Ober-Hausi hinnaindeks oktoober 2011
02.11.2011 Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks näitab, et 2011. aasta oktoobris langes keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 4,4%. Tallinnas langes keskmine pinnaühiku hind 4,2% 1082-le eurole ruutmeetri eest. Linnaositi oli ...

Üheks varaklassiks, kuhu pikemat perspektiivi silmas pidades mõistlik investeerida, on kinnisvara. Usun seda sellepärast et…

Tänane madalseisus turg annab head võimalused soodsa hinnaga kvaliteetset kinnisvara osta. Enamasti, nagu näitab ka Eesti lähiajalugu, ostavad inimesed buumi ajal ning sellele järgneva languse tõttu langeb ka ostetud vara väärtus, millega koos ka selle varaklassi maine. Tulevikku vaadates ja uskudes majanduse tsüklilisust, on aga võimalus targalt tegutseda ja võita turuhinna tõusuga kas kesk- või pikas perspektiivis.

Kinnisvara ei pea lihtsalt passiivselt omama, vaid selle saab vahepealsel ajal enda kasuks teenima panna. Tootlused ei ole Eestis küll liiga kõrged, jäädes 3-5% vahele, kuid samas on nõudlus üürikorterite järgi ajas vaid kasvanud ning kehvadel aegadel saab ka paremat üürihinda küsida

Investeerides pikemalt ja mõeldes lastele pärandamisele või endale pensionisambaks, saab müügiaega valida ise ja realiseerida vara siis, kui turg on tõusus. Küll ei ole head hinda soovides müügiprotsess kiire, kuid samas kiirel raha vajadusel saab soodsamalt müües ka kinnisvara kiirelt realiseerida. Turul on alati ostjaid soodsale varale

Kui vahepealsel ajal on soov laenu võtta, siis kinnisvara on heaks tagatiseks pankadele ning laenuintressid on soodsamad , kui mõnel teisel tagatisel laenates.

Paigutades raha vanalinna korterisse või väärtuslikku maatükki, on see kohati isegi kindlam investeering kui aktsia või kuld, kuna seda saab kas reaalselt kasutada ja ka raha teenima panna igakuiselt või maatükina väärtuse tõusus oodata. Vanalinna meil juurde ei ehitata, ka maad juurde ei teki ja seega nende väärtus säilib hästi. See kehtib muidugi väärtusliku krundi puhul mere ääres, looduslikult muidu omanäolises kohas.

Oluline nüanss, mis meid ilmselt peagi hirmutama hakkab – inflatsioon! Kui investeerida kinnisvarasse, siis tugev inflatsioon tõstab selle investeeringu väärtust veelgi ning ka laenud muutuvad odavamaks, kui investeering teha laenu abiga. Tänaseks on majanduslanguse järgne odav raha taas kallinenud ja ilmselt kallineb veelgi. Inflatsiooni ootuses või kartuses kinnisvarasse investeerimine oleks mõistlik tegevus igal juhul.

Mart Saa
Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liige
EKFL juhatuse aseesimees

Seonduvad postitused:
Kinnisvara on pensionisammas
17.11.2011 Elame keerulisel ja põneval ajal. Pole selgust tuleviku suhtes. Olemasoleva pensionisüsteemi jätkusuutlikus on pikemas perspektiivis suure küsimärgi all? Aktsia- ja rahaturud on rahutud ning stabiilsust pole näha. Riigid ja inimesed ...
ERI Kinnisvara: turule saabub muutusteaeg
29.01.2002 Tagasivaade 2001. aastale2001. a. leidis elamispindade sektoris aset märkimisväärne kinnisvara hinnatõus. Hinnatõus puudutas peamiselt Tallinnat ja Harjumaad, kus sooritati 2001. a. I-III kvartali andmetel 44% Eesti kinnisvaratehingutest, mis moodustasid 72% ...
Juhtkiri: Kinnisvara hinnatõus ei tähenda veel hinnamulli
14.03.2002 Helsingi kesklinnas on ainuüksi maa hind nii kõrge, et 100 Eesti krooni eest saab parasjagu maalapi, mis jääb sama kupüüri alla. Samal ajal on Eesti kinnisvaramaaklereid hakanud rääkima meil paisuvast ...

Alates 2012. aasta jaanuarist on DTZ Kinnisvaraekspert esimene ettevõte Eestis, kellele on antud RICS-i tunnustus.

RICS asutati 1868. aastal eesmärgiga tõsta kutsealast pädevust maa, kinnisvara ning ehituse valdkonnas. RICS on kehtestanud kõikidele
firmadele, kes soovivad nendega liituda järgimiseks viis põhimõtet:

• proportsionaalsus
• vastutus, aruandekohustus
• järjepidevus, stabiilsus
• eesmärgistatud tegevus
• läbipaistvus

Firmad ja isikud, kes kasutavad RICS-i tunnustusega kinnisvaraettevõtte teenuseid võivad olla kindlad, et töid on teostavad oma ala parimad
asjatundjad, kes on tõestanud oma pädevust rahvusvahelise komisjoni ees ning kohustuvad järgima rangeid eetikareegleid. RICS-i tunnustus
antakse üksnes neile ettevõtetele, kelle töökorraldas ja juhtimissüsteem vastavad RICS-i nõuetele.

Kui ettevõtte teenuste osas peaks siiski
esinema pretentsioone, toimub nende lahendamine kindlate reeglite alusel, mh on võimalik kaebusega pöörduda ka RICS-i peakontorisse.

RICS-i tunnustusega ettevõtte klientidele lisab kindlustunnet, et ettevõtte tegevus on kaetud vastutuskindlustusega.

RICS on maailmas kõige enam tunnustatud kinnisvaraala asjatundjaid ja ettevõtteid ühendav organisatsioon. Tänaseks tegutseb RICS-s 140 riigis üle maailma.

Seonduvad postitused:
DTZ Kinnisvaraekspert osaleb ärikinnisvara ja investeerimise messil Expo Real 2011
04.10.2011 Saksamaal Münchenis toimub 4.-6. oktoobrini 14. Euroopa suurim rahvusvaheline B2B ärikinnisvara ja investeerimise mess Expo Real 2011. 64 000 ruutmeetril esitavad oma kinnisvaraportfelle üle 1645 osaleja kogu maailmast. Ürituse raames ...
Pressiteade: BPE Kinnisvaraekspert müüs Pärnus 12 korteriga korterelamu korterid 3 kuuga
02.09.2010 BPE Kinnisvaraekspert sõlmis maaklerlepingu Pärnus Heina tn 4 korterelamu korteritele ostjate leidmiseks käesoleva aasta aprilli lõpus. Kortermaja näol oli tegemist uue valmisoleva 12 korteriga elamuga, kus korteritele lisaks veel ühine ...
DTZ Kinnisvaraekspert uus turuülevaade
29.04.2011 Ilmunud on uus DTZ Kinnisvaraekspert baltimaade kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade on allalaaditav klikkides siinsamas tekstil.