Soklikorruse korterid on Eestis nišitoode, mille ruutmeetrihind on sageli madalam kui kõrgematel korrustel asuvatel korteritel. Kui koduostjale võib keldrikorter tunduda soodsam investeering, tuleb laenu saamisel sellise eluaseme olemusega arvestada.

Kuigi soklikorruse korterid ei pruugi kõigi ostjate esmane valik olla, leiavad hästi hooldatud ja läbimõeldud objektid oma omaniku. Eriti sobivad sellised elupinnad inimestele, kes otsivad soodsamat ruutmeetrihinda või konkreetset elustiilile vastavat lahendust – määravaks saavad seejuures aga planeering, seisukord, valgusolud ja ventilatsioon.

“Pankade jaoks on soklikorruse korteri puhul võtmeküsimus eelkõige vara likviidsuses ja tehnilises seisukorras. Kui korter ei ole ametlikult registreeritud eluruumina, võib see tähendada piiranguid nii laenu andmisel kui ka tagatise väärtuse hindamisel. Samuti tõusevad miinuskorruse puhul fookusesse niiskusriskid, vundamendi ja sokli soojustus, ventilatsioon ning veekindlus. Kui korter asub vanemas majas, kus neid teemasid pole renoveerimisel arvesse võetud, võib see mõjutada nii elukvaliteeti kui ka kinnisvara pikaajalist väärtust,” rääkis SEB eraklientide divisjoni juht Sille Hallang. “Hästi lahendatud planeering, valgusšahtid ning kaasaegne ventilatsioon võivad oluliselt vähendada tajutavaid riske,” lisas ta.

Laenuvõtjal tasub olla teadlik

Kuigi soklikorruse korterit on sageli võimalik finantseerida tavapärase kodulaenuga, sõltuvad konkreetsed tingimused siiski objektist. Soovitatav on huvilistel kaasata varakult spetsialistid – näiteks ehituseksperdi või hindaja –, et saada selge ülevaade nii tehnilisest seisukorrast kui ka võimalikest lisakuludest tulevikus.

“Enne ostu tuleb kontrollida, kas ruum on registreeritud elamispinnana ja kas sellele laienevad tavapärased laenu- ja finantseerimisvõimalused, et tagada sujuv tehing ja sobiv rahastus,” avas Hallang.

Pikaajaliselt on oluline hinnata ka seda, kui lihtne on sellist korterit vajaduse korral edasi müüa. Kuigi madalam ruutmeetrihind võib ostuhetkel olla atraktiivne, võib soklikorruse korterite ostjaskond olla kitsam, mis tähendab pikemat müügiperioodi.

Seonduvad uudised

• Arco Vara: Miks kinnisvara müük ei õnnestu? 29.07.2015
  Arco Vara Tallinna elamispindade juht Agur Tammistu koostas nimekirja tüüpilisematest takistustest, miks kinnisvara müük ei edene. 1. takistus – puudulikud ehitisregistri andmed Levinuimaks takistuseks on, et müüki minevad majad pole ehitisre     
  
• Arco Vara: Tallinna ja selle lähipiirkondade korterituru ülevaade 2016-12 lõpu seisuga 01.02.2017
  Viimastel aastatel aset leidnud kiire tehinguaktiivsuse kui ka hinnataseme kasv on tänaseks ajaks mõnevõrra hoogu maha võtnud, kuid hinnatasemete edasine kasv on endiselt püsinud. Statistilistest keskmistest lähtuvalt ei ole siiski olnud varade     
  
• Arco Vara: Tallinna ja selle lähipiirkondade korterituru ülevaade 2017-03 05.05.2017
  Viimastel aastatel aset leidnud kiire tehinguaktiivsuse kui ka hinnataseme kasv on tänaseks ajaks mõnevõrra hoogu maha võtnud, kuid hinnatasemete edasine mõõdukas kasv on endiselt püsinud. Statistilistest keskmistest lähtuvalt ei ole siiski o     
  

---

---

Kinnisvaraportaali KV.EE

„Viimase viie aasta jooksul on keskmine kuu jooksul Tallinna üüripakkumisse lisatud korterite arv olnud 1235. Nii saame 2026. a kuukeskmisena pakkumisse lisandunud 1417 korterit pidada pigem suureks mahuks, mis ei lase konkurentsil leebuda,“ analüüsis Tarvo Teslon.

2026. a esimese kolme kuu jooksul kinnisvaraportaali KV.EE pakkumisse lisatud Tallinna üürikorterite keskmine pakkumishind oli 13,8 €/m². Üürileandjate poolt uuena defineeritud korterite eest küsiti keskmiselt 16,6 €/m² ja vanemate korterite eest 13,0 €/m². Aastatagusega võrreldes küsivad üürileandjad nii uute kui vanemate korterite eest keskmiselt 5-6% kõrgemat nii ruutmeetri kui koguhinda.

„2025. a kevadel vähenes üüripakkumine portaalis KV.EE mõnevõrra ja üürileandjad kergitasid varmalt hindu. 2025. a suvest-sügisest alates on üüripakkumisse lisatud korterite üürihinnad püsinud pigem paigal või isegi mõnevõrra vähenenud. Üürileandja ei saa üürihinda tõsta, kui pakkumist on palju ja üürnike vähe,“ selgitas Tarvo Teslon.

Kevadel on üüriturg aktiveerunud ja üüripakkumiste arv on hakanud vähenema. Osalt väheneb üüripakkumine, sest mõned korterid liiguvad pikaajalise üüri sektorist majutusärisse.

„Ootasime üüripakkumise vähenemist juba märtsilt, kuid seda ei tulnud. Kinnisvaraportaali KV.EE märtsi viimane ja aprilli esimene nädal siiski näitavad, et hooajale omane üüripakkumise vähenemine on aset leidmas, kuid prognoositust rahulikumas tempos. See võimaldab äkki üürileandjatel üürihindu kümnekonna-mõnekümne euro võrra ülespoole kruvida, et viimase 15 aasta madalaimale tootlusele pisutki leevendust saada,“ soovitas Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Seonduvad uudised

• KV.EE: Üürihindadel on kindel tee põhjast ülespoole 09.07.2024
  Kinnisvaraportaali KV.EE 06.2024 lisatud Tallinna üürkorterite keskmine pakkumishind oli 13,2 €/m². Hinnatrend tüürib alates 2024. a märtsist ülespoole. See võiks anda üürileandjatele mõningat leevendust, keda endiselt vaevab kõrge intr     
  
• Konsultatsioonid üüriinvestoritele: üürituru arengud 02.2025 17.02.2025
  Tallinna üürikorterite pakkumiste arvu kasv on hoo maha võtnud ja vaat, et isegi pisut vähenenud. Korterite üüripakkumiste hind püsib neli kuud enam-vähem paigal. Pakkumine on jätkuvalt suur ja hoiab turgu stagnatsiooni.  Üüriinvestor pe     
  
• Konsultatsioonid üüriinvestoritele: üürituru arengud 03.2025 13.03.2025
  Esialgsed märgid näitavad, et Tallinna üürikorterite pakkumiste arvu kasv on lõppenud ja ehk isegi pöördunud õrnaks languseks. Siiski on pakkumist väga palju. Suur üürikorterite pakkumiste maht hoiab hinnad pinge all.  Üürileandja vaate     
  

---

---

Tööstusalade kaardirakendusel valmis lihtsustatud investorvaade, kust ettevõtjal on võimalik mõne hetkega saada ülevaade just talle sobivatest aladest. Sisestades otsingusse soovitud tingimused, leiab rakendus sobivad alad enam kui 460 asukoha hulgast.

Eelmise aasta lõpust on Maa- ja Ruumiameti geoportaalis avalikuks kasutamiseks tööstusalade kaardirakendus, kust on näha ettevõtluseks sobivad alad üle kogu Eesti.

Sobivaid ettevõtlusalasid on võimalik otsida kogu Eesti piires, aga ka valitud maakondades. Investoritele loodud kaardilt näeb ala asukohta ja pindala, kaugust linnulennult Tallinna lennujaama ja lähima kaubasadamani, samuti riigitee, kaubaraudteejaama ja alajaamani (vt videost avaneb uues vahekaardis).

Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo hinnangul on investorvaade terviklik ja mugav tööriist, kust saab kõik vajaliku kiirelt kätte. ”Investor ei pea enam infot kokku koguma – ta saab hakata kohe otsuseid tegema,” märkis ta. „Esmakordselt on seni killustatud info toodud ühele kaardile, osutades võimalustele ja kiirendades otsuseid. See on signaal, et investeeringud on oodatud.”

Lahendus koondab aladega seonduva kompaktselt ega nõua infoga ümber käimiseks erioskusi. Hetkel on olemas 462 tööstuseks ja tootmiseks sobiva ala ruumiandmed. Enim alasid on Ida-Virumaal, kus kuvatakse 76 asukohta, järgneb Harjumaa 54 tööstusalaga. Vaade koosneb 15 andmekihist, millest enamik tulevad teistest andmekogudest automaatselt. Alasid ja andmeid lisandub jooksvalt.

Andmekaardi vajadus selgus koostöös ettevõtjatega. „Tunnustan riiki operatiivse tegutsemise ja asjaliku lahenduse eest. Reaktsioon tööstussektori ootustele tõestab ilmekalt, et riik kuulab ettevõtjaid ja iga konstruktiivne ettepanek päriselt loeb,“ ütles ettevõtte Radius Machining OÜ juht Veljo Konnimois. Info süstematiseerimine ja kättesaadavus säästab tema sõnul ettevõtjate aega ja aitab regionaalsel potentsiaalil oluliselt kiiremini reaalseteks investeeringuteks vormuda.

Kaardilahendus ja investorvaade valmisid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maa- ja Ruumiameti ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse koostöös. Oma piirkonna andmete kaardile jõudmise eest hoolitsevad maakondlikud arenduskeskused.

Seonduvad uudised

• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Abiks ettevõtjale: sobiva tööstusala saab nüüd leida kaardilt 18.12.2025
  Maa- ja Ruumiameti geoportaalis on tänasest kättesaadav tööstusalade kaardilahenduse esmane versioon, kust on näha ettevõtluseks sobivad alad üle kogu Eesti. „Oleme astunud järjekordse märgilise sammu selles suunas, et muuta Eesti ettevõt     
  
• Uus Maa Kinnisvarabüroo 2012 II poolaasta kinnisvaraturu ülevaade 25.01.2013
  EESTI Eesti kinnisvaraturgu iseloomustas möödunud poolaastal enim müügipakkumiste hulga pidev vähenemine. Sarnane olukord oli iseloomulik ka kinnisvarabuumile, kuigi praegusel juhul buumist rääkida ei saa. Ühelt poolt on pakkumiste vähenemis     
  
• Uus Maa: 2013. aasta II kvartali kinnisvaraturu ülevaade 18.07.2013
  EESTI Teine kvartal möödus Eesti kinnisvaraturul aktiivselt, kuigi varasema paari aastaga harjumuspäraseks saanud pidevat tõusu kõikjal enam näha polnud. Selle põhjuseks on kinnisvaraturu liikumine stabiilsuse suunas, sest hinnad on peamistes      
  

---

---

EfTEN Real Estate Fund AS teenis 2026. aasta I kvartalis konsolideeritud üüritulu kokku 8,180 miljonit eurot, mis on 6,5% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Fondi konsolideeritud EBITDA oli esimeses kvartalis 6,817 miljonit eurot (10,3% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal). Fondi EBITDA kasvas kaubanduse segmendis 12%, logistika segmendis 10% ning hooldekodude segmendis 63%. Büroosektoris jäi konsolideeritud EBITDA eelmise aastaga samale tasemele.

Fond teenis I kvartalis korrigeeritud rahavoogu (EBITDA miinus intressikulud ja laenude põhiosade tagasimaksed ja tulumaksukulu) kokku ligikaudu 3,5 miljonit eurot, mis on seoses kõrgema EBITDA taseme ja madalamate intressikuludega võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenenud 31%,

Fondi tütarettevõtete laenude kaalutud keskmine intressimäär oli märtsi lõpu seisuga 4,0%, püsides selle aasta I kvartali jooksul sisuliselt muutumatuna. Fondi intressikulud vähenesid võrreldes eelmise aastaga 14%.

2026. aasta märtsis teenis fond 2 701 tuhat eurot konsolideeritud üüritulu, mis on 41 tuhat eurot vähem kui veebruaris. Üüritulu vähenes 62 tuhande euro ulatuses seoses tütarettevõtte EfTEN Krustpils SIA (Läti DSV logistikakeskuse omanikettevõte) müügiga, kuid kasvas 17 tuhande euro võrra kaubanduskeskuste käibeüüride tõttu. Fondile laekus EfTEN Krustpils SIA müügist kokku 5 374 tuhat eurot ning fond teenis alates kinnisvarainvesteeringu tegemisest 2016. aasta juunis 10% sisemist tulumäära (IRR). Tütarettevõtte müügist saadud raha kasutab fond uute kinnisvarainvesteeringute tegemiseks (sh Magistrali Kaubanduskeskuse OÜ ost) 2026. aastal.

2026. aasta aprilli alguses müüs fondi tütarettevõte EfTEN SPV7 OÜ Tallinnas Mustika kaubanduskeskuse kõrval asuva A.H. Tammsaare tee 116 a asuva kinnistu Ignitis Eesti OÜ-le, kes kavandab kinnistule elektriautode laadimisjaama rajamist. Kinnistu müügist teenis EfTEN SPV7 OÜ 225 tuhat eurot kasumit.

Fondi konsolideeritud EBITDA oli märtsis 2 298 tuhat eurot, s.o 22 tuhat eurot rohkem kui veebruaris.

Fondi puhasväärtus aktsia kohta oli 31.03.2026 seisuga 20,749 eurot ning EPRA NRV 21,6897 eurot. Aktsia puhasväärtus kasvas märtsis 0,7% ning EPRA NRV 0,6%.

EREF_reports_monthly_03.2026

Seonduvad uudised

• EfTEN Real Estate Fund III AS 2020. aasta IV kvartali ja 12 kuu auditeerimata majandustulemused 16.02.2021
  Fondijuhi kommentaar 2020. aasta põhiliseks majandussündmuseks oli seekord mitte-majandussündmus – koroonaviiruse ootamatu tulek ja levik. 2020. aasta veebruaris. Balti riikidesse jõudnud viiruselaine sulges majanduse ja survestas olulisel mä�     
  
• EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS 2023. aasta IV kvartali ja 12 kuu auditeerimata majandustulemused 01.02.2024
  Fondijuhi kommentaar 2023. aasta peamiseks märksõnaks kujunes kiireim intressitõus eurotsooni 25-aastases ajaloos. EfTEN Real Estate Fund AS-i konsolideeritud intressikulu kasvas aastatagusega võrreldes EBITDA suhtes peaaegu kaks korda, omades ot     
  
• EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS 2024. aasta III kvartali ja 9 kuu auditeerimata majandustulemused 24.10.2024
  Euro intressimäärade alanemine kasvatab vaikselt tehinguaktiivsust Balti riikide kinnisvaraturul ning omab positiivset mõju EfTEN Real Estate Fund AS’i majandustulemustele. Nii alanes 2024.a III kvartalis fondi konsolideeritud intressikulu eelne     
  

---

---

17.04.2026 toimub koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2026 II kvartal”, kus kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark annab põhjaliku ja praktilise ülevaate elamispindade turu hetkeseisust, olulisematest trendidest ning prognoosidest. Käsitlemisele tulevad majanduskeskkonna arengud, laenuturu muutused, korterituru tehingute ja hindade dünaamika ning üürituru olukord.

Koolitusele on oodatud:

• kinnisvaramaaklerid, kes soovivad paremini mõista turu toimimist ja trende;
• kinnisvaraanalüütikud, kes soovivad saada spetsialisti vaadet turu prognoosimisele;
• kinnisvarainvestorid, kes soovivad teha teadlikumaid investeerimisotsuseid;
• kinnisvaraettevõtete juhid ja omanikud, kes vajavad tuge ettevõtte eesmärkide kujundamisel;
• kinnisvaraarendajad, kes soovivad hinnata turutrende ja nende muutusi;
• eraisikud, kes soovivad kinnisvaravaldkonnast paremini aru saada.

Koolitus aitab osalejatel mõista kinnisvaraturgu mõjutavaid tegureid ning kasutada neid teadmisi teadlike otsuste tegemisel.

Koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2026 II kvartal” toimub 17.04.2026 kell 10.00-13.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Seonduvad uudised

• 16.09.2025 toimub koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2025 III kvartal” 12.08.2025
  Koolitusel annab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark detailse ja praktilise ülevaate elamispindade turu hetkeseisust, olulistest trendidest ning prognoosidest. Käsitlemisele tulevad majanduskeskkonna arengud, laenuturu muutused, korterituru tehing     
  
• Koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2026 I kvartal” toimub 21.01.2026 12.12.2025
  21.01.2026 toimub koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2026 I kvartal”, kus kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark annab detailse ja praktilise ülevaate elamispindade turu hetkeseisust, olulistest trendidest ning prognoosidest. Käsitlemisele tuleva     
  
• 21.01.2026 toimub koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2026 I kvartal” 13.01.2026
  21.01.2026 toimub koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2026 I kvartal”, kus kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark annab detailse ja praktilise ülevaate elamispindade turu hetkeseisust, olulistest trendidest ning prognoosidest. Käsitlemisele tuleva     
  

---

---

EfTEN Real Estate Fund AS earned total consolidated rental income of €8.180 million in the first quarter of 2026, representing an increase of 6.5% compared to the same period last year. The Fund’s consolidated EBITDA for the quarter amounted to €6.817 million, up 10.3% year-on-year. EBITDA increased by 12% in the retail segment, 10% in the logistics segment and 63% in the elderly care segment, while in the office segment EBITDA remained at the previous year’s level.

During the first quarter, the Fund generated €3.5 million in adjusted cash flow (EBITDA less interest expenses, loan principal repayments and income tax), which increased by 31% compared to the previous year, mainly driven by higher EBITDA and lower interest expenses.

As at the end of March, the weighted average interest rate on loans of the Fund’s subsidiaries was 4.0%, remaining broadly unchanged during the first quarter. Compared to the previous year, the Fund’s interest expenses decreased by 14%.

In March 2026, the Fund earned €2.701 million in consolidated rental income, which is €41 thousand less than in February. Rental income decreased by €62 thousand due to the sale of the subsidiary EfTEN Krustpils SIA (owner of the DSV logistics property in Latvia), but increased by €17 thousand as a result of turnover-based rental income in shopping centres. The Fund received total proceeds of €5.374 million from the sale of EfTEN Krustpils SIA and achieved a 10% internal rate of return (IRR) since the initial investment in June 2016. The proceeds from the sale of the subsidiary will be used by the Fund for new real estate investments in 2026, including the acquisition of Magistrali Kaubanduskeskuse OÜ.

At the beginning of April 2026, a subsidiary of the Fund, EfTEN SPV7 OÜ, sold the property located at A.H. Tammsaare tee 116a in Tallinn, adjacent to Mustika shopping centre, to Ignitis Eesti OÜ, which plans to develop an electric vehicle charging station on the site. The Fund’s subsidiary EfTEN SPV7 OÜ earned a profit of €225 thousand from the sale.

The Fund’s consolidated EBITDA in March amounted to €2.298 million, which is €22 thousand higher than in February.

As at 31 March 2026, the Fund’s net asset value per share was €20.749 and EPRA NRV €21.6897. During March, NAV per share increased by 0.7% and EPRA NRV by 0.6%.

EREF_reports_monthly_03.2026

Seonduvad uudised

• EfTEN ostab ühes Eesti investoritega Kristiine keskuse 20.11.2024
  Eesti investoritele kuuluv EfTEN ABC4 OÜ sõlmis täna Soome börsiettevõttega Citycon Oyj-ga lepingu Kristiine keskuse ostuks. Kristiine keskuse uue omanikfirma osanikud on Ivar Vendelin, Anders Anderson, Taavet Hinrikus, Kristjan Rahu, Priit Koit     
  
• EfTEN Capitali investeerimisvaade – 10 teemat, mida jälgida majanduses ja Balti kinnisvaraturul 2026. aastal 02.01.2026
  MAJANDUSKESKKOND Majandustsükkel ja finantsturud Maailma suuremad majandused ei pakkunud 2025. aastal märkimisväärseid üllatusi – majanduskasv aeglustus natuke USA-s ning Euroopas stabiliseerus madalal tasemel. Ebakindlus USA tollipoliitika ü     
  
• EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsia puhasväärtus seisuga 31.12.2025 ja esialgsed 2025. aasta finantstulemused 12.01.2026
  Fondijuht Viljar Arakase kommentaar Arvestamata kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusi saavutas EfTEN Real Estate Fund AS 2025. aastal oma tegevusajaloo parimad majandustulemused. Fondi konsolideeritud üüritulu kasvas võrreldes eelmise aastaga 3     
  

---

---

Eesti ärikinnisvara turul toimub selge muutus: hoone väärtuse määrab aina enam see, kui läbimõeldult ja kestlikult see on loodud. US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu sõnul on rahvusvaheline rohesertifikaat väga oluline kvaliteedimärk, mis aitab hoonel eristuda ka tihedas konkurentsis ja hoiab ajas selle kõrge väärtuse.

„Ettevõtted otsivad täna enamat kui lihtsalt pinda. Valitakse keskkonda, mis toetab inimeste heaolu. Oluliseks kaalukeeleks saavad hoone energiatõhusus, tervislik sisekliima ja nutikad lahendused, mis loovad mugava ja toimiva töökeskkonna. Just siin annab rohesertifikaat kindluse, et hoone vastab kõrgetele ootustele nii täna kui ka tulevikus,“ sõnas US Real Estate tegevjuht Kaarel Loigu.

Sertifikaadi taotlemine algab arendajate jaoks juba hoone planeerimisprotsessis. See tagab, et iga otsus, materjalidest tehnosüsteemideni, teenib eesmärki luua keskkond, mis toetab inimest ja kestab pikki aastaid.

Loigu sõnul on LEED sertifikaadi olemasolust kujunenud kinnisvaraarenduses uus norm, mis suunab looma jätkusuutlikumaid hooneid, millel eluiga on pikem ning mille keskkonnamõju on täpselt teada.

Tallinnas Rotermanni kvartali ja Tallinna Sadama vahel paikneva Golden Gate ärihoone puhul alustati LEED rohesertifikaadi taotlemisega juba hoone planeerimisprotsessis, mis võimaldas kavandada hoonet nii, et sertifikaadi nõuetele vastamine oli oluline osa kogu projektist. Kui hoone valmis, tunnustati seda kõrgeima ehk Platinum-taseme LEED sertifikaadiga.

“Pöörasime projekti teostamisel olulist tähelepanu keskkonnasõbralike ja sertifitseeritud materjalide kasutamisele. Näiteks kasutasime suure osa hoone seinte ehitamisel materjale, mille puhul on täpselt teada, kui palju kulus tootmiseks energiat ja kui palju tekkis saastet,” sõnas Loigu.

„Golden Gate’i projekt on märgilise tähtsusega – tegemist on järjekorras alles kuuenda hoonega viimase 15 aasta jooksul, mis on pälvinud LEED sertifikaadi kõrgeima ehk Platinum-taseme. Eriti oluline on see, et projekti käigus tõsteti sihttase Gold-tasemelt Platinum-tasemele, mis näitab selgelt, et ambitsioonikate kestlikkuse eesmärkide seadmine ja muutmine ka arendusprotsessi keskel on täiesti saavutatav. Golden Gate’i eristab ka lahendus, kus kogu parkimine on viidud maa alla, võimaldades luua kvaliteetsemat linnaruumi ning toetades kestlikumat ja inimsõbralikumat keskkonda,“ ütles hoone sertifitseerimise nõustajaks olnud Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juht Jaanika Veldre.

Rahvusvaheliselt tunnustatud rohesertifikaat muutub ärikinnisvaras uueks miinimumstandardiks

Loigu sõnul kannab rohesertifikaat täna selget sõnumit hoone kvaliteedi ja usaldusväärsuse kohta. Tegemist on praktilise tööriistaga, mis peegeldab nii arenduse taset kui ka hoone pikaajalist väärtust.

LEED sertifikaadi andmisel hinnatakse hoonet kuues kategoorias: hoone energiasäästlikkus ja madal CO2 jalajälg, veesäästlikkus, keskkonnasõbralik materjalivalik, tervislik sisekliima, asukoht ja ligipääsetavus ning innovaatilised ja nutikad lahendused.

“Nii kestlikkus, energiatõhusus, ligipääsetavus kui ka terviklik sisekliima on iga ärikinnisvara rentniku jaoks oluline ning seda on kinnitanud nii meie senised kui ka tulevased lepingupartnerid,“ sõnas US Real Estate’i tegevjuht.

Golden Gate’i hoone kogupindala on 19 500 m2. Kogu hoone disain toetab kvaliteetset ja sujuvat töökeskkonda. Valgussüsteem reageerib liikumisele ja välistele valgustingimustele, luues ruumis loomuliku rütmi kogu päeva vältel. Lae alla paigaldatud jahutuspaneelid hoiavad õhu värske ka suletud ustega kabinettides ning tagavad mugava sisekliima ka soojematel päevadel.

Seonduvad uudised

• Muinsuskaitseamet: Riik kui pärandi omanik 11.02.2026
  Riigina ei ole mitte ainult võimalus pärandit hoida ja arendada, vaid ka kohustus seda teha. Kodanikena tuleb aru saada, et kusagilt väljastpoolt keegi Eesti kultuuri kaitsma ja hoidma ei tule. Kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine on �     
  
• Swedbank aitab Kaarsilla Kinnisvaral luua Tartu kesklinna kaasaegse ärikvartali 17.07.2024
  Kaarsilla Kinnisvara ja Swedbank sõlmisid lepingu, millega Swedbank aitab püstitada Tartu kesklinna energiatõhusa ja mugava töökeskkonnaga ärikvartali Port Athena. Viiest hoonest koosneva arenduse kogumaksumus on ligikaudu 35 miljonit eurot nin     
  
• Uus Maa Kinnisvarabüroo 2012 II poolaasta kinnisvaraturu ülevaade 25.01.2013
  EESTI Eesti kinnisvaraturgu iseloomustas möödunud poolaastal enim müügipakkumiste hulga pidev vähenemine. Sarnane olukord oli iseloomulik ka kinnisvarabuumile, kuigi praegusel juhul buumist rääkida ei saa. Ühelt poolt on pakkumiste vähenemis     
  

---

---

Liven AS korraline üldkoosolek toimus 09.04.2026 Liven AS-i salongkontoris aadressil Telliskivi 60/5, 10412, Tallinn (I korrus).

Koosolekul osales 28 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud 11 219 204 häält, mis moodustab kokku 93,49% kõigist hääleõiguslikest häältest.

Korralisel üldkoosolekul võeti vastu järgmised otsused:

1.   2025. a majandusaasta aruande kinnitamine
1.1. Kinnitada Liven AS-i juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2025. a konsolideeritud majandusaasta aruanne üldkoosolekule esitatud kujul.

Otsuse poolt: 11 219 204 häält ehk 100% koosolekul esindatud häältest

2.   Kasumi jaotamise otsustamine
Kinnitada alljärgnev Liven AS-i juhatuse esitatud kasumi jaotamise ettepanek:
2.1. Kinnitada 2025. majandusaasta puhaskasum summas 5 414 tuhat eurot.
2.2. Maksta aktsionäridele dividendi kokku summas 1 362 tuhat   eurot.
2.3. Kanda 4 052 tuhat eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumisse.
2.4. Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 16.04.2026 Nasdaq CSD arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.
2.5. Dividendide väljamakse toimub 20.04.2026 või selle lähedasel kuupäeval.

Otsuse poolt: 11 219 204 häält ehk 100% koosolekul esindatud häältest

3.   Aktsiate esmase avaliku pakkumise läbiviimise ettevalmistamise ja aktsiate kauplemisele võtmise kinnitamine
Seoses Liven AS-i kavandatud aktsiate esmase avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmisega:
3.1. Kiita heaks pakkumise läbiviimise ettevalmistamine ning volitada Liven AS-i nõukogu tegema vajalikke ettevalmistusi pakkumise läbiviimiseks, sealhulgas Finantsinspektsioonis prospekti kinnitamiseks;
3.2. Kiita heaks Liven AS-i kõikide aktsiate kauplemisele võtmine Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas ning volitada Liven AS-i nõukogu esitama Nasdaq Tallinna Börsi operaatorile Nasdaq Tallinn Aktsiaseltsile taotlust kõikide Liven AS-i aktsiate kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas.

Otsuse poolt: 11 219 004 häält ehk 100% koosolekul esindatud häältest

4. Aktsionäride eesõiguse välistamine
4.1. Seoses Liven AS-i kavandatud aktsiate esmase avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmisega välistada vastavalt äriseadustiku §-le 345 Liven AS-i olemasolevate aktsionäride eesõigus uute aktsiate märkimiseks avaliku pakkumise raames läbiviidava aktsiakapitali suurendamise korral.

Otsuse poolt: 11 219 204 häält ehk 100% koosolekul esindatud häältest

5. Põhikirja muutmine
5.1. Muuta Liven AS-i põhikirja punkti 2.2 ja sõnastada see alljärgnevalt:
„Nõukogul on õigus suurendada seltsi aktsiakapitali kuni poole käesoleva põhikirja redaktsiooni jõustumise kuupäeval kehtinud aktsiakapitali suuruse võrra 3 aasta jooksul alates käesoleva põhikirja redaktsiooni jõustumisest. Aktsiakapitali suurendamise otsustamisel vastavalt käesolevale punktile on nõukogul kõik üldkoosoleku õigused. Nõukogul on õigus suurendada aktsiakapitali nii rahaliste kui ka mitterahaliste sissemaksetega.“
5.2. Kinnitada põhikirja uus redaktsioon aktsionäride üldkoosolekule esitatud kujul.

Otsuse poolt: 11 219 204 häält ehk 100% koosolekul esindatud häältest.

Esitlus – Liven AS aktsionaride korraline koosolek 2026

Seonduvad uudised

• Liven AS aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade 18.03.2026
  Liven AS (registrikood 12619609; asukoht Telliskivi 60/5, 10412, Tallinn) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 9.04.2026 algusega kell 10:00. Koosolek toimub Liven AS-i salongkontoris aadressil Telliskivi 60/5, 10412, Tallinn (     
  
• Hepsor AS 2025 III kvartali ja üheksa kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne 29.10.2025
  Hepsori 2025. aasta III kvartali konsolideeritud müügitulu oli 8,8 miljonit eurot (III kvartal 2024: 20,4 miljonit eurot) ja aruandeaasta esimese üheksa kuu müügitulu oli 30,9 miljonit eurot (9 kuud 2024: 27,9 miljonit eurot). 2025. aasta esimes     
  
• AS Merko Ehitus aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade 08.04.2015
  ASi MERKO EHITUS, registrikood 11520257, asukoht Järvevana tee 9G, Tallinn, 11314, juhatus kutsub ASi MERKO EHITUS aktsionäride korralise üldkoosoleku kokku kolmapäeval, 29. aprillil 2015.a. kell 10.00, hotelli Nordic Hotel Forum konverentsisaali     
  

---

---

Tallinnas on kujunemas uus kogukondlik tõmbekeskus, kuid mitte kesklinnas ega mere ääres – linna suurim arendusala asub täna hoopis Mustamäel.

Mustamäe Keskuse kõrvale kerkib terviklik elu- ja ärikvartal, mis ühendab endas tervishoiu, elamispinnad, kaubanduse ning avaliku linnaruumi. „Seni on olnud keeruline üheselt määratleda Mustamäe linnaosa selget keskust. Uue arendusega kujunebki megakvartali keskmesse Mustamäe süda, kus kõik igapäevaeluks vajalik on mugavalt koondatud ühte piirkonda,” sõnab Scandium Kinnisvara tegevjuht Maido Lüiste. Kvartalisse rajatakse uus tervisemaja, kõrghoonega elamuarendus ning mitmekesine teenuste ja kaubanduse keskkond.

Ühe olulisema osana arendatakse Scandium Kinnisvara poolt piirkonda Tammsaare Tervisemaja – kuuekorruseline kaasaegne tervisekeskus, mis koondab ühe katuse alla SYNLABi, perearstid, hambaravi, taastusravi ja muud tervishoiuteenused, et muuta patsiendi raviteekond võimalikult sujuvaks. Samuti on majja kolimas reformer pilatese stuudio, et esmakordselt tuua tervisemajja ka tervise ennetusele suunatud teenused. Lisaks tervisemajale kerkib samasse kvartalisse TTP arendatav 24-korruseline tornelamu Manhattan, kuhu tuleb üle 200 korteri ning kaasaegsed ühiskasutatavad alad, sealhulgas katusepark. Kvartalit täiendavad roheala, parkimismaja ning galeriiühendused, mis loovad mugava ja ilmast sõltumatu liikumiskeskkonna. Arendustega paralleelselt uueneb ka Mustamäe Keskus, kuhu lisanduvad uued teenusepakkujad.

Kokku moodustab arendus üle 55 000 ruutmeetri suuruse tervikliku linnaruumi, mis on üks suurimaid omataolisi projekte Tallinnas.

Mustamäe Manhattanit arendava AS TTP tegevjuhi Peeter Puusepa sõnul on projekti eesmärk muuta Mustamäe kaasaegseks linnakeskuseks: „Loome Mustamäele uue põlvkonna linnaruumi, kus tervishoid, kodu, töö ja vaba aeg on kõik üksteise vahetus läheduses. Meie eesmärk on pakkuda inimestele võimalust lahendada oma igapäevased vajadused mugavalt ühes kohas ning tõsta kogu piirkonna elukvaliteeti,“ ütles Puusepp.

2027.aastaks valmiv kvartal muudab senise arusaama Mustamäest kui magalarajoonist, kujundades sellest mitmekesise ja kaasaegse linnakeskkonna.

Droonifotod: Andreas Saarem

Seonduvad uudised

• Mustamäele kerkib piirkonna suurim elu- ja ärikinnisvaraarendus – Mustamäe Süda 28.11.2025
  Mustamäe Keskuse kõrvale kerkib uus, piirkonna suurim äri- ja elukinnisvara linnak Mustamäe Süda. Ligikaudu 55 000 m² suurune elu- ja ärikvartal koondab piirkonda kaasaegsed meditsiini- ja igapäevateenused, kaubanduse ja meelelahutuse, luues      
  
• Scandium: Lääne-Tallinna megakvartalis algab võimsa tervisemaja ehitus 09.09.2025
  Mustamäe Keskuse kõrvale on kerkimas megakompleks, mis ühendab olemasoleva kaubanduskeskuse, kerkiva 24-korruselise elumaja, suure tervisemaja ja 550-kohalise parkimishoone ühtseks tervikuks. Scandium Kinnisvara AS poolt arendatav Tammsaare Tervi     
  
• Uus Maa turuülevaade 04-2014 07.05.2014
  Makromajanduslik taust Eesti Panga hinnangul on majanduskasvu taastumine võimalik eksporditurgude toel. Senine majanduskasv põhines sisenõudlusel ning eeldas majapidamiste sissetulekute ja tarbimise pidevat suurenemist. Eesti peamiste väliskauban     
  

---

---

Kinnisvarafirma Lind Living sõlmis 1Partner Ehitusega ehituslepingu kahe Tallinnas Kadriorus Luigetiigi lähistel asuva väärika hoone renoveerimiseks äripindadega korterelamuteks. Weizenbergi tn 20 trammide lõpp-peatuse juures asuvad kõigi tänapäevaste mugavustega majad valmivad 2027. aasta suve hakul.

Lind Livingu juhatuse liikme Epp Naela sõnul läbivad Luigetiigi väike ja suur maja põhjaliku uuenduskuuri. Tööde käigus säilitatakse hoonete arhitektuuriline iseloom ning lisatakse tänapäevased tehnilised lahendused. Apex Arhitektuuribüroo poolt ette valmistatud projekti ning FORM Disaini sisearhitekti Kärt Sepa siselahenduse alusel rajatakse tänavaäärsesse ajaloolisesse hoonesse ja kvartalisisesesse suuremasse hoonesse kokku 30 korterit ja 6 äripinda. Väiksem on ligi 100-aastane hoolikalt renoveeritud puitmaja, suurem hoovimaja on uuem, moodsate lahendustega ning liftiga. Kõikidesse korteritesse ehitatakse korteripõhine ventilatsioon ning energiatõhus vesipõrandaküte.

”On suur au renoveerida kaht kaunist maja Kadrioru kõige šikimas nurgas. Antud juhul rõhutab väite “asukoht, asukoht ja veel kord asukoht” kehtimist fakt, et juba esimese müügisoleku nädalaga on oma huvi projekti vastu registreerinud üle 200 inimese,” märkis Nael. Tegu on Lind Livingu neljanda arendusprojektiga ning Naela sõnul on kõik ettevõtte senised arendused on olnud täiesti eriilmelised, mis on hoidnud tööd tegijate jaoks põnevana ega ole lasknud loorberitele puhkama jääda.

1Partner Ehituse tegevjuhi Üllar Hinno sõnul on iga hoone uuendamine Kadrioru miljööväärtuslikul alal nii arhitekti kui ehitaja jaoks alati paras kondiproov ja väljakutse, et tulemus saaks ajaloolise konteksti vääriline. “Luigetiigi majade renoveerimise puhul säilitame moodsa aja mugavusi lisades hoonetele ja piirkonnale omase stiili, milles aitab meid ka varasem kogemus lähedal asuvate Villa Mon Repose ja Noblessneri kvartali muinsuskaitse aluste mälestiste renoveerimiselt,” märkis ta.

1Partner Ehitus on tunnustatud ajalooliste ehitiste renoveerimise kogemusega ehitusettevõte, mis on taastanud muuhulgas Noblessneris asuvad Shishi, Põhjala Pruulikoja ja KAI kunstikeskuse esindushooned, samuti Tallinna Kunstikooli ja Larseni Stereo House’i. Tallinna linn on 1Partner Ehituse tegevust tunnustanud kolmel korral, Muinsuskaitseamet omistas ettevõttele aastapreemia Lillepaviljoni restaureerimise eest.

Eestimaisel kapitalil põhinev kinnisvaraettevõte Lind Living omab ning arendab peamiselt Eesti Vabariigi ja Rüütelkonna hiilgeaegade hooneid – nii elu- ja ärimaju kui ka segasihtotstarbelisi maju. Ettevõte halduses on ca 70 korterit ja sama palju äripindu, sh mitmed tuntud hooned Tallinna vanalinnas, Toompeal ja Kadriorus ja Tartus asuv endine Eesti Panga hoone Munga tänaval. Viimastel aastatel on Lind Living arendanud ja renoveerinud mitmeid hooneid Tallinnas ja Tartus. Ettevõtte portfelli kuuluvad Tallinnas Pirita tee äärde Lillepaviljoni kõrvale rajatud Laferme hoone, mis koosneb esimese korruse ja maa-aluse parkla kaudu ühendatud uuest ja ajaloolisest hoonest. Ajalooline osa renoveeriti täielikult ning sellele lisandus modernne, lähiümbruse hoonetega harmooniliselt sobituv juurdeehitus. Uusehitusena on Lind Living rajanud näiteks ka äripindadega kortermaja Tallinnas Kentmanni 28.

Seonduvad uudised

• Invego rajab 4,4 miljoni euroga Telliskivi asumisse uue ärihoone 01.11.2024
  Kinnisvaraarendaja Invego investeerib 4,4 miljonit eurot Telliskivi tänavale uue, pooleteist tuhande ruutmeetrise üldpinnaga ärihoone rajamisse. Uue hoone ehitajaks on 1Partner Ehitus, tööd on alanud ning valmimistähtaeg on 2025. aasta sügis.      
  
• 1Partner Ehitus rekonstrueerib Larseni tellimusel enam kui 7 miljoni euro eest majutushoone Uue Maailma asumis 27.05.2025
  1Partner Ehitus ja Stay Larsen OÜ sõlmisid enam kui 7 miljoni euro suuruse lepingu ajaloolise Väike-Ameerika 19 hoone rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks. Pealinna populaarses Uue Maailma asumis paiknev majutushoone valmib 2026. aasta sügiseks.      
  
• 1Partner: US Real Estate sõlmis 1Partner Ehitusega lepingu Park Tondi järgmise etapi rajamiseks 22.02.2023
  Urmas Sõõrumaale kuuluv US Real Estate ja 1Partner Ehitus sõlmisid ehitustöövõtu lepingu, mille raames rajatakse Tallinnas Park Tondi elu- ja ärikvartalis asuvasse ajaloolisesse hoonesse kaasaegne büroohoone. Hoone valmib käesoleva aasta lõ     
  

---

---

Eesti suurima kinnisvarabüroo juhi Argo Pillessoni sõnul hakkab kolm aastat kestnud reaalhindade langus Tallinna korteriturul läbi saama – hinnastatistika näitab, et inflatsiooniga korrigeeritud korterihindade languse tempo on aeglustunud ning sel aastal võib ees oodata murdepunkt.

„Nominaalselt ehk eurodes mõõdetult on Tallinna korterite hinnad viimased kolm aastat nagu naelutatult paigal seisnud, samas oleme juba pikalt olnud kõrge inflatsiooni keskkonnas, mis on Tallinna korterite keskmist hinda suhtes ostujõuga viimase nelja aastaga ligi 14% alla toonud. Sama suur oli kümnendi alguses, 2020.-2022. aastate inflatsiooniga korrigeeritud ehk reaalhindade kasv. Kinnisvara ostujõu mõttes oleme seega jõudnud ringiga tagasi Covidi-eelsesse aega. Kujundlikult väljendades – sama korteri müümisel võid saadud raha eest poest osta täpselt sama palju kaupa kui 2020. aastal ehk korteri hind on tõusnud inflatsiooniga võrdses mahus,“ ütles Pillesson.

„Tehinguaktiivsus on viimasel aastal olnud küllaltki kõrge ning ka 2026. aasta esimene kvartal näitas 2 070 tehinguga korralikku tulemust, mis on 2,4% üle viimase 15 aasta keskmise. Kõrge tehinguaktiivsuse taustal on hakanud ka korterite müügihind tasapisi ülespoole rühkima. Tallinna korterite 2026. aasta esimese kvartali mediaanhind oli 2 893 €/m2, mis tähendab aastases võrdluses 2,5% kasvu, mis on parim näitaja alates 2023. aastast,“ rääkis Pillesson.

„Samal ajal on palgad kasvanud kordades kiiremini kui korterite hinnad. 50-ruutmeetrine Tallinna korter maksab täna ligikaudu 73 Harju maakonna mediaankuupalka, samas kui 2020. aastal oli see näitaja 80 juures ning 2022. aasta lõpus 93. Ostja positsioon ehk sisuliselt korteri kättesaadavus ei olegi sellel kümnendil nii hea olnud kui praegu,” lisas Pillesson.

„Kui inflatsioon jääb aasta lõikes alla 4% ning tehinguaktiivsus sarnasele tasemele, on realistlik, et jõuame aasta kokkuvõttes murdepunktini, kus ka Tallinna korterite reaalhind pöördub kasvule. Mina julgeks sellele panustada. Seda toetab ka 2026. aastal oodatav tehingute struktuuri muutus ehk uusarenduse turu taastumine, mis toob statistikasse rohkem kõrgema hinnaga tehinguid. Pikaajalises vaates on see, et kinnisvara hinnakasv ületab reeglina inflatsiooni, makromajanduslik tõde,“ nentis Pillesson.

„Tallinna tänavune tehingustatistika näitab, et jaanuar ja veebruar olid mullusega võrreldes nõrgemad – tehti vastavalt 12,5% ja 8,5% vähem tehinguid kui aasta varem. Märts pöördus aga tugevalt – 778 tehinguga kasvas aktiivsus aastaga 8,4%, mis tõmbas 2026. aasta esimese kvartali keskmise üles. Üle Eesti tehti esimeses kvartalis 8 978 kinnisvaratehingut, mis on küll aastases võrdluses 1,8% vähem, kuid tehingute koguväärtus kasvas 2,7%, ulatudes 1,196 miljardi euroni. Märtsis oli selgelt tajuda turu aktiviseerumist ning võib öelda, et Iraani konfliktist tulenev geopoliitiline pinge, kütuse kallinemine ega kuue kuu euribori tõus 2,5 protsendini ei ole Eesti kinnisvaraturu aktiivsusele olulist negatiivset mõju avaldanud,” ütles Pillesson.

Seonduvad uudised

• Liven: 2025. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne 30.10.2025
  2025. aasta III kvartalis püsis turg jätkuvalt aktiivne. Kvartali jooksul sõlmiti mitmete varasemalt tehtud broneeringute alusel võlaõiguslepingud (VÕL), eelkõige 2026. aastal valmivate ehitustega arendusprojektides. Kokku sõlmiti kvartali jo     
  
• EfTEN Capitali investeerimisvaade – 10 teemat, mida jälgida majanduses ja Balti kinnisvaraturul 2026. aastal 02.01.2026
  MAJANDUSKESKKOND Majandustsükkel ja finantsturud Maailma suuremad majandused ei pakkunud 2025. aastal märkimisväärseid üllatusi – majanduskasv aeglustus natuke USA-s ning Euroopas stabiliseerus madalal tasemel. Ebakindlus USA tollipoliitika ü     
  
• Liven AS – 2025. aasta ja IV kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne 29.01.2026
  Sarnaselt eelnevale kvartalile püsis ka 2025. aasta IV kvartalis turg aktiivne. Kokku sõlmisime kvartali jooksul 60 müügilepingut (VÕL; 2025 III kvartal: 60; 2024 IV kvartal: 34). Kogu 2025. aasta jooksul sõlmisime kokku 176 VÕL müügilepingu     
  

---

---

Kinnisvaraportaalis KV.EE

Maja müügipakkumiste arv portaalis KV.EE on vähenenud kõikides Tallinna linnaosades peale Nõmme linnaosa. Majade müügipakkumiste arvu vähenemine on kohati olnud isegi kuni paarikümne protsendi suurune. Vaid Nõmmel pakuti 03.2026 kinnisvaraportaalis KV.EE müügiks 121 maja ehk 6% võrra rohkem kui aasta varasemalt.

Tallinna majade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE on enamikus Tallinna linnaosades pigem kerkinud. Hinna muutuste taga võivad olla struktuursed muutused pakkumises ehk müügiks pakutakse teistsuguse olemuse ja kvaliteediga maju. Väikese müügipakkumiste arvu juures on sellised mõjud hinnale tavapärased.

Kevad on majade müügi turu avanemise ja elavnemise aeg. Eeldada võib, et majade müügipakkumisi kinnisvaraportaalis KV.EE jääb lähikuudel vaikselt vähemaks. Majade müügihinnad, mis on viimaste aastate jooksul erinevalt korteritest pigem kerkinud, jätkavad mõõduka tempoga kindlat, kuid aeglast tõusu.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Seonduvad uudised

• KV.EE: Tallinna korterite müügipakkumiste hind kerkis aastaga 1% võrra 10.08.2023
  Kinnisvaraportaalis KV.EE otsiti 07.2023 ostjat keskmiselt 4770 korterile. Eelmise aastaga võrreldes on korterite müügipakkumiste arv suurenenud 24% võrra. Korterite müügipakkumiste keskmine hind oli tänavu suvel 3541 €/m² ehk eelmise aasta     
  
• KV.EE: Tallinna korterite müügipakkumisi on aastatagusest 9% vähem 09.11.2023
  Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 10.2023 müügiks 4681 korterit Tallinnas. Aastatagusega võrreldes on pakkumiste arv vähenenud 9% võrra. Tallinna korterite müügipakkumiste eest küsiti 3504 €/m² ehk aasta varasemast 3% rohkem. Aastatagusega      
  
• KV.EE: Tallinna majade ruutmeetri eest küsitakse keskmiselt 2110 eurot 07.12.2023
  2023. a novembris pakuti kinnisvaraportaali KV.EE kaudu müügiks 703 maja Tallinnas. Eelmisest aastast on see 40 maja ehk 6% võrra rohkem. Tallinna majade müügipakkumiste keskmine hind oli 2110 €/m² ehk aastatagusest hinnast 2182 €/m² 3% v�     
  

---

---

Pärast pikemat pausi on Balti börsil taas oodata uut aktsiate esmast avalikku pakkumist (IPO). Eesti kinnisvaraarendaja Liven AS teatas ettevalmistuste alustamisest, et sel kevadel viia läbi esmane avalik aktsiapakkumine ning taotleda aktsiate noteerimist Nasdaq Tallinna põhinimekirjas.

See oleks esimene IPO Balti põhinimekirjas pärast Eleving Groupi (2024) ja Infortari (2023) börsidebüüti. Liveni IPO võiks olla märk Baltikumi aktsiaturu elavnemisest ning julgustada ka teisi turuosalisi uusi pakkumisi kavandama.

Liven plaanib avaliku pakkumise suunata nii jae- kui ka institutsionaalsetele investoritele Eestis, Lätis ja Leedus. Kaasatavat kapitali kasutatakse eelkõige uute arenduskinnistute soetamiseks ning ettevõtte pikaajalise kasvustrateegia elluviimiseks. Lisaks võimaldab IPO tugevdada ettevõtte kapitalistruktuuri.

Mis ettevõte on Liven?

Liven on Eesti kinnisvaraarendaja, kes keskendub terviklike elukeskkondade arendamisele peamiselt Tallinnas ja selle lähiümbruses ning Berliinis. Ettevõtte tegevus hõlmab nii elamukinnisvara kui ka äripindade arendamist.

2025. aasta oli Liveni jaoks aktiivne. Ettevõte alustas ligi 300 uue elu- ja äripinna ehitusega, sõlmis 176 müügilepingut ning andis klientidele üle 139 kodu. Finantsnäitajate poolest ulatus müügitulu 49,3 miljoni euroni ja puhaskasum 5,4 miljoni euroni. Aasta lõpu seisuga oli ettevõtte varade maht 86,5 miljonit eurot ning omakapital 23,6 miljonit eurot. Alates 2019. aastast on Liveni audiitoriks KPMG Baltics.

Varasem kapitaliturgude kogemus

Liven ei ole kapitaliturul uus tegija. Alates 2024. aasta kevadest on ettevõtte rohevõlakirjad noteeritud Nasdaq Balti võlakirjade nimekirjas, mis annab investoritele võrdluspunkti ettevõtte senise finantsdistsipliini ja turukäitumise hindamiseks.

Ettevõtte tegevjuhi Andero Lauri sõnul on IPO olnud strateegiline eesmärk juba mitu aastat: „Aktsiaemissiooni siht on Livenil olnud juba aastast 2019 ning oleme selle suunas pidevalt tööd teinud.“ Tema hinnangul on investorite usaldus ettevõtte vastu kasvanud ka tänu edukatele võlakirjaemissioonidele ja stabiilsele klientide nõudlusele Liveni arenduste järele ka väljakutseterohkes majanduskeskkonnas.

LHV Pank on kavandatava aktsiate avaliku pakkumise finantsnõustaja ja korraldaja ning õigusnõustamist pakub Ellex Raidla advokaadibüroo. Liveni kolm asutajat ning kaks suurimat strateegilist võtmeaktsionäri on LHV-ga sõlmitud 12-kuulise kokkuleppe alusel võtnud kohustuse mitte müüa neile kuuluvaid aktsiaid.

Täpsed pakkumise tingimused nagu emissiooni maht, hinnavahemik ja ajakava selguvad pärast prospekti kinnitamist Finantsinspektsiooni poolt. Pakkumise ajastus sõltub suuresti turuolukorrast ja Finantsinspektsiooni poolt prospekti kinnitamisest. Seega tasub investoritel uudistel silma peal hoida, sest pakkumise täpsetest tingimustest teatab Liven juba eraldi börsiteatega.

Seonduvad uudised

• Liven AS teade aktsiate esmase avaliku pakkumise ja Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas kauplemisele võtmise taotlemise kavatsusest 06.04.2026
  Liven AS (Liven) kavatseb käesoleva aasta kevadel korraldada aktsiate esmase avaliku pakkumise ning taotleda aktsiate kauplemisele võtmist Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas. Pakkumine on plaanis suunata nii jae- kui ka institutsionaalsetele in     
  
• Everaus: 2025. aasta esimese poolaasta konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 01.10.2025
  Everaus Kinnisvara AS avalikustab oma 2025. aasta esimese poolaasta vahearuande, aruanne on kättesaadav käesoleva teate lisana, samuti ettevõtte veebilehel (https://everaus.ee/aruanded-ja-borsiteated/) ning Nasdaq Baltic börsi veebilehel. EVERAUS     
  
• EfTEN Capitali investeerimisvaade – 10 teemat, mida jälgida majanduses ja Balti kinnisvaraturul 2026. aastal 02.01.2026
  MAJANDUSKESKKOND Majandustsükkel ja finantsturud Maailma suuremad majandused ei pakkunud 2025. aastal märkimisväärseid üllatusi – majanduskasv aeglustus natuke USA-s ning Euroopas stabiliseerus madalal tasemel. Ebakindlus USA tollipoliitika ü     
  

---

---

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine ruutmeetrihind, käive ja tehingute keskmine koguhind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa- ja ruumiamet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Seonduvad uudised

• Adaur Grupp: korteritehingute kvartalikokkuvõte 2025 IV kvartal 12.01.2026
  Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine ruutmeetrihind, käive ja tehingute keskmine koguhind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa- ja ruumiamet. Andmed võivad statistika täpsustum     
  
• Adaur Grupp: korteritehingute aastakokkuvõte 2020 07.01.2021
  Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine maksumus ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet. Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel mä�     
  
• Adaur Grupp: korteritehingute kvartalikokkuvõte 2022 IV kvartal 09.01.2023
  Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine maksumus ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet. Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel mä�     
  

---

---

Märts 2026 tõi kinnisvaraturule kevadise elavnemise, kuid hinnaliikumised jäid piirkonniti erinevaks. Tallinnas ja Tartus kasvas korteritehingute arv ning hinnatase püsis stabiilne või liikus kergelt allapoole, viidates tasakaalus turule.

Pärnus toimus samal ajal märgatavam hinnalangus, kuigi aktiivsus kasvas, samas kui Viljandis ja Kuressaares mõjutasid turgu jätkuvalt üksikud tehingud, tuues kaasa suuremaid hinnakõikumisi. Eramute segmendis oli näha aktiivsuse kasvu eelkõige Tallinnas ja Tartus, samas kui väiksemates piirkondades jäi see tagasihoidlikumaks. Kokkuvõttes kinnitab märts turu hooajalist elavnemist: tehinguaktiivsus suureneb, kuid hinnad liiguvad eri suundades sõltuvalt piirkonnast ja tehingute struktuurist.

Harju maakond

Tallinna kinnisvaraturg näitas märtsis mõõdukat hinnalangust koos aktiivsuse kasvuga. Korterite keskmine hind langes kuuga 2%, ulatudes 3 043 euroni ruutmeetri kohta, kuid jäi aasta võrdluses 2% kõrgemaks. Korteritehinguid tehti 776, mis on rohkem kui veebruaris ning viitab turu elavnemisele kevadhooaja alguses. Hinnalangus koos tehingute arvu kasvuga viitab pigem tehingute struktuuri muutusele kui nõudluse nõrgenemisele.

Eramute segmendis toimus 26 tehingut, mis on märgatav kasv võrreldes veebruariga ning ka veidi rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa tehinguid registreeriti 4, mis on rohkem kui eelmisel kuul. Kokkuvõttes näitab Tallinna märts turu laiapõhjalisemat elavnemist: lisaks korteriturule kasvas aktiivsus ka eramute segmendis, viidates kevadise nõudluse tugevnemisele.

Tartu maakond

Tartu kinnisvaraturg oli märtsis stabiilne, kuid näitas mõningast aktiivsuse kasvu. Korterite keskmine hind püsis kuises võrdluses muutumatuna 2 491 €/m² juures, kuid jäi aasta lõikes 4% madalamaks. Korteritehinguid tehti 136, mis on rohkem kui veebruaris ning viitab kevadhooaja algusele omasele turu elavnemisele. Hinnataseme püsimine koos tehingute arvu kasvuga viitab tasakaalus turule.

Eramute segmendis toimus 17 tehingut, mis on rohkem kui veebruaris ning ka selgelt kõrgem kui aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa osas registreeriti 1 tehing, mis on vähem kui eelmisel kuul ja jääb alla mullusele tasemele. Kokkuvõttes näitab Tartu märts turu mõõdukat tugevnemist: korteritehingute arv kasvas, hinnad püsisid stabiilsed ning aktiivsus suurenes eelkõige eramute segmendis.

Pärnu maakond

Pärnu kinnisvaraturg näitas märtsis selget hinnalangust, kuid aktiivsus püsis suhteliselt tugev. Korterite keskmine hind langes kuuga 7% ja jäi aasta võrdluses 10% madalamaks, ulatudes 2 108 euroni ruutmeetri kohta. Korteritehinguid tehti 83, mis on rohkem kui veebruaris ning viitab turu elavnemisele vaatamata hinnasurvele.

Eramute segmendis toimus 11 tehingut, mis on vähem kui veebruaris ning jääb ka alla eelmise aasta märtsi tasemele. Hoonestamata elamumaa turul registreeriti 18 tehingut, mis on märgatav kasv võrreldes eelmise kuuga ning oluliselt rohkem kui aasta tagasi. Kokkuvõttes iseloomustab Pärnu märtsi hinnakorrektsioon korteriturul koos aktiivsuse kasvuga, samas kui elamumaade segment näitab tugevat nõudlust.

Viljandi maakond

Viljandi kinnisvaraturg näitas märtsis mõõdukat hinnatõusu, kuid aktiivsus jäi tagasihoidlikuks. Korterite keskmine hind tõusis kuuga 4% ja oli aasta võrdluses 19% kõrgem, ulatudes 1 362 euroni ruutmeetri kohta. Korteritehinguid tehti 15, mis on vähem kui veebruaris ning peegeldab väikese turu tavapärast kõikumist. Hinnatõus väikese tehingumahu juures viitab eeskätt üksikute kallimate tehingute mõjule.

Eramute segmendis toimus 2 tehingut, mis on vähem kui veebruaris ning jääb ka alla eelmise aasta märtsi tasemele. Hoonestamata elamumaa osas registreeriti 3 tehingut, mis on rohkem kui eelmisel kuul ja ka rohkem kui aasta tagasi. Kokkuvõttes oli Viljandi märts ebaühtlane: korterite hinnad liikusid ülespoole, kuid tehinguaktiivsus jäi madalaks ning turu liikumist mõjutavad jätkuvalt üksikud tehingud.

Saare maakond

Kuressaare kinnisvaraturg näitas märtsis hinnatõusu koos aktiivsuse kasvuga. Korterite keskmine hind tõusis kuuga 4%, ulatudes 1 902 euroni ruutmeetri kohta. Veebruari hinnainfo puudus, seoses tehingute vähesusega, kuid aastavõrdluses on hinnatase tõusnud võrreldes eelmise aasta märtsiga. Korteritehinguid tehti 18, mis on märgatavalt rohkem kui veebruaris ning viitab turu elavnemisele pärast väga tagasihoidlikku aasta algust.

Eramute segmendis toimus 2 tehingut, mis on rohkem kui veebruaris, kuid jääb alla eelmise aasta tasemele. Hoonestamata elamumaa osas tehinguid ei registreeritud, mis näitab aktiivsuse langust võrreldes nii eelmise kuu kui ka mulluse märtsiga. Kokkuvõttes iseloomustab Kuressaare märtsi turu elavnemine korteritehingutes ja hinnatõus, kuid teiste segmentide aktiivsus püsib madal ning turu üldpilt jääb väikesele piirkonnale omaselt kõikuvaks.

Seonduvad uudised

• Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturu ülevaade, jaanuar 2026 10.02.2026
  Jaanuar 2026 oli kinnisvaraturul hooajaliselt rahulik, kuid piirkonniti erineva dünaamikaga. Suuremates linnades püsis korteriturul hinnatase tugev — Tallinnas ja Tartus jätkus hinnatõus, samal ajal kui tehingute arv langes aasta algusele omase     
  
• Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturu ülevaade, detsember 2025 08.01.2026
  Harju maakond Tallinna kinnisvaraturg lõpetas 2025. aasta stabiilselt. Detsembris tehti 705 korteritehingut, mis on veidi rohkem kui novembris, kuid jääb hooajaliselt tavapärasele aasta lõpu tasemele. Korterite keskmine hind püsis muutumatuna n     
  
• Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturu ülevaade, veebruar 2026 09.03.2026
  Veebruar näitas kinnisvaraturul piirkonniti erinevaid liikumisi, kuid üldpilt jäi mõõdukalt stabiilseks. Tallinnas ja Tartus toimus korterite hinnatasemes kerge korrektsioon, samas kui tehinguaktiivsus püsis suhteliselt tugev või kasvas veidi.     
  

---

---

The annual general meeting of Liven AS was held on 09.04.2026 at the salon office of Liven AS at Telliskivi 60/5, 10412, Tallinn (ground floor). The meeting was held in Estonian language.

The meeting was attended by 28 shareholders, whose shares represented 11 219 204 votes, which is a total of 93,49% of the total voting rights.

Resolutions adopted at the meeting:

1.   Approval of the annual report for 2025
1.1. To approve the consolidated annual report for the year 2025 prepared by the management board of Liven AS and approved by the supervisory board as submitted to the general meeting.

In favour: 11 219 204 votes, or 100% of the votes represented at the meeting.

2.   Distribution of profits
To approve the following profit distribution proposal submitted by the management board of Liven AS:
2.1. To approve the net profit for the financial year 2025 in the amount of EUR 5,414 thousand.
2.2. To pay a total dividend to shareholders in the amount of EUR 1,362 thousand.
2.3. To transfer EUR 4,052 thousand to retained earnings from previous periods.
2.4. The list of shareholders entitled to dividends will be fixed as at the close of business on 16.04.2026 in the Nasdaq CSD settlement system.
2.5. Dividends will be paid on 20.04.2026 or on a date close to that date.

In favour: 11 219 204 votes, or 100% of the votes represented at the meeting.

3. Approval of preparations for the initial public offering and admission of shares to trading
In connection with the planned initial public offering and admission to trading of Liven AS shares:
3.1 To approve the preparation of the offering and to authorise the supervisory board of Liven AS to make the necessary preparations for carrying out the offering, including obtaining approval of the prospectus from the Estonian Financial Supervision and Resolution Authority;
3.2 To approve the admission to trading of all shares of Liven AS on the Baltic Main List of Nasdaq Tallinn Stock Exchange and to authorise the supervisory board of Liven AS to submit an application to Nasdaq Tallinn AS, the operator of Nasdaq Tallinn Stock Exchange, for the admission to trading of all shares of Liven AS on the Baltic Main List of Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

In favour: 11 219 004 votes, or 100% of the votes represented at the meeting.

4. Exclusion of pre-emptive subscription rights
4.1. In connection with the planned initial public offering, listing and admission to trading of Liven AS shares, to exclude, pursuant to Section 345 of the Commercial Code, the pre-emptive right of the existing shareholders of Liven AS to subscribe for new shares in the event of an increase of share capital carried out within the framework of the public offering.

In favour: 11 219 204 votes, or 100% of the votes represented at the meeting.

5. Amendment of the articles of association
5.1. To amend clause 2.2 of the articles of association of Liven AS and word it as follows:
“The supervisory board shall have the right, within 3 years as of the entry into force of this version of the articles of association, to increase the share capital of the company by up to one-half of the amount of the share capital in force as at the date of entry into force of this version of the articles of association. When resolving on an increase of share capital pursuant to this clause, the supervisory board shall have all the rights of the general meeting. The supervisory board shall have the right to increase the share capital both by monetary and non-monetary contributions.”
5.2. To approve the new version of the articles of association as submitted to the general meeting of shareholders.

In favour: 11 219 204 votes, or 100% of the votes represented at the meeting.

Liven AS AGM 2026 presentation only EST available

Seonduvad uudised

• Liven: Notice convening the annual general meeting of shareholders of Liven AS 18.03.2026
  The management board of Liven AS (registration code 12619609; registered office Telliskivi 60/5, 10412, Tallinn) is calling the annual general meeting of shareholders on 9 April 2026 at 10:00 a.m. EEST. The meeting will be held at the salon office o     
  
• Arco Vara: Annual General Meeting of Arco Vara AS 24.04.2023
  NOTICE OF THE ANNUAL GENERAL MEETING, ITS AGENDA AND PROPOSED RESOLUTIONS Dear shareholder of Arco Vara AS, Notice is hereby given that the annual general meeting of Arco Vara AS (registry number 10261718; registered office at Rotermanni 10, Tallinn)     
  
• Liven: Notice convening the annual general meeting of shareholders of Liven AS 17.04.2025
  The management board of Liven AS (registration code 12619609; registered office Telliskivi 60/5, 10412, Tallinn) is calling the annual general meeting of shareholders on 14 May 2025 at 10.00 a.m. EEST. The meeting will be held at the salon office of     
  

---

---

Kas oled mõelnud karjäärile kinnisvaramaaklerina või soovid oma seniseid teadmisi täiendada? Kinnisvarakooli alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm annab sulle vajalikud teadmised ja praktilised oskused, et teha edukas algus kinnisvaravaldkonnas või viia oma senine tegevus uuele tasemele.

Programm on mõeldud sulle, kui:

• plaanid alustada maakleritööd;
• soovid omandada põhjalikke teadmisi juriidikast ja kinnisvaraturust;
• tahad täiendada oma teadmisi hindamise, ehituse, planeerimise ja maksustamise valdkonnas;
• soovid pakkuda klientidele professionaalset ja usaldusväärset teenust;
• valmistud maakleri kutseeksamiks.

Stardiprogramm koosneb praktilistest koolitustest, kus käsitletakse kinnisvara hindamist, turundust, müügitehnikaid ja kliendisuhtlust.

Koolituste ajakava:

• 17.04.2026 Kinnisvaraturu ülevaade 2026 II kvartal
• 22.04.2026 Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni
• 29.04.2026 Kinnisvara hindamise ABC
• 04.-12.05.2026 Kinnisvara täiendkoolitus
• 07.05.2026 Üürikoolitus
• 02.06.2026 Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus
• 08.-11.06.2026 Kinnisvaramaakleri ABC

Koolitused toimuvad hübriidõppes – saad valida kontaktõppe Tallinnas koolitusklassis või osaleda mugavalt MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Seonduvad uudised

• Eduka kinnisvarakarjääri stardipakett 05.03.2026
  Kas oled mõelnud karjäärile kinnisvaramaaklerina või soovid oma seniseid teadmisi täiendada? Kinnisvarakooli alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm annab sulle vajalikud teadmised ja praktilised oskused, et teha edukas algus kinnisvaravaldko     
  
• Alusta kinnisvarakarjääri – liitu stardiprogrammiga 11.09.2025
  Kas oled mõelnud kinnisvaramaakleri karjäärile või soovid täiendada oma seniseid teadmisi? Kinnisvarakooli Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm annab Sulle vajalikud teadmised ja oskused, et astuda edukalt kinnisvaravaldkonda või viia oma     
  
• Alusta oma teekonda kinnisvaramaailmas 06.11.2025
  Kas oled mõelnud kinnisvaramaakleri karjäärile või soovid täiendada oma seniseid teadmisi? Kinnisvarakooli Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm annab Sulle vajalikud teadmised ja oskused, et astuda edukalt kinnisvaravaldkonda või viia oma     
  

---

---

Tallinna linnavalitsus esitas volikogule kehtestamiseks Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu, mis loob eeldused Balti Jaama turu väliosa ja tänavatoiduala uuendamiseks ning piirkonna terviklikuks arendamiseks.

Linnaplaneerimise abilinnapea Tiit Teriku sõnul aitab planeering piirkonna arengule anda olulise tõuke. „Telliskivi ja Balti jaama ümbrus on kujunenud üheks Tallinna kõige elavamaks linnaruumiks. Selle detailplaneeringuga korrastatakse tänavavõrku ja lisatakse kvartalit läbivad kõnniteed, loome uusi avalikke väljakuid ja tugevdame ühendusi Kalamaja, Pelgulinna ning Balti jaama vahel. Samuti võimaldab planeering taastada ja väärtustada ajaloolisi tööstushooneid ning tuua piirkonda uusi teenuseid ja ettevõtlust,“ ütles Terik.

Planeeringuala suurus on ligikaudu 3,12 hektarit, kuhu kavandatakse uusi ärihooneid, avalikke väljakuid, Balti Jaama turu laiendus, avalikud jalakäiguteed ning kõrghaljastusega pargiala. Uus ruumilahendus seob loogiliselt kokku Balti Jaama turu, Telliskivi loomelinnaku ja Kalamaja ning parandab oluliselt jalakäija- ja kergliiklusühendusi. See pakub võimaluse muuta seni peamiselt tööstus- ja tehnorajatistega täidetud ala kaasaegseks, jalakäijasõbralikuks ning mitmekülgseid funktsioone toetavaks kvartaliks.

Arhitektuuriajalooliselt väärtuslikud vabriku- ja tööstushooned on planeeringu kohaselt ette nähtud säilitada ja restaureerida, eksponeerides piirkonna ajaloolist kihistust ning põimides selle uue linnaruumiga.

Planeeringu üks visuaalselt kõige silmapaistvamaid elemente on eristuva vormiga 33,4 meetri kõrgune aktsenthoone, mis on kavandatud Kopli ja Kotzebue tänava pikenduste ristumiskohta. Hoone alumine osa on mahult minimaalne ja jätab maapinna tasandile avara liikumisruumi, laiem kahekorruseline hooneosa algab alles 22 meetri kõrguselt. Aktsenthoonel on ette nähtud avalik funktsioon, näiteks toitlustus või galeriid. Hoone kuju ja asukoht on valitud selliselt, et säiliksid vaated Tallinna vanalinna siluetile, mille kaitsevööndisse ala osaliselt jääb. Hoone lõplik arhitektuur selgub korraldatava arhitektuurivõistluse käigus.

Detailplaneeringu koostamise aluseks on KOKO arhitektide kontseptsioon. Planeeringu on koostanud K-Projekt AS, selle materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP043360.

Illustratsiooni autor: KOKO Arhitektid OÜ

Seonduvad uudised

• Tallinn: Paevälja asumisse kavandatakse uusi korterelamuid ja ärihooneid 03.10.2024
  Tallinna linnavalitsus võttis vastu detailplaneeringu, mis võimaldab Lasnamäele, kesklinna piiril asuvasse Paevälja asumisse Narva maanteele kavandatava Tallinna Haigla vastu rajada uusi elukohti ning ärisid. Planeeritav ala paikneb Narva maante     
  
• Tallinn: Krulli kvartalisse tekib uus elu- ja ärikeskkond 04.12.2024
  Tallinna linnavalitsus võttis tänasel istungil vastu Põhja-Tallinnas Krulli tehase kvartali detailplaneeringu, mis võimaldab kohandada omaaegse Franz Krulli masinatehase hoonete kompleksi mitmekülgseks linnaruumiks, ühendades elu- ja ärifunkts     
  
• Tallinn: Linn andis rohelise tule ajaloolise Krulli tööstusala ümbersünniks 18.06.2025
  Tallinna linnavalitsus kehtestas Krulli kvartali detailplaneeringu, millega antakse roheline tuli Põhja-Tallinna ajaloolise Franz Krulli masinatehase tööstusala kujundamiseks mitmekülgseks linnaruumiks, ühendades elu- ja ärifunktsioonid ning s�     
  

---

---

Statistikaameti andmetel kasvasid tarbijahinnad märtsis 3,6%. Nagu ka eeldada võis, vedas hinnatõusu kütusehindade kallinemine, diiselkütuse hind kasvas aasta taguse perioodiga võrreldes koguni 27% ning bensiin 14%. Kütusehinna tõus kergitas ka transporditeenuste hinda 7%. Jätkuvalt andis oma panuse hinnatõusu pea aasta tagune meditsiiniteenuste kallinemine, aga selle mõju taandub järgnevatel kuudel välja. Samuti kallinesid toidukaubad 4%.

Vaadates keskpanga prognoosi ja arvestades nende kriisistsenaariumi, siis arvata võib et 3,6% ei jää inflatsiooni laeks sellel aastal. Järgmisel kuul ilmselt veab hinnatõusu suveräänselt kütusehinna tõus, sest naftakriis Iraanis ei näita vaibumise märke. Peamine küsimus on, kui kiiresti jõuab transporditeenuste kallinemine kõikidesse teistesse kaupadesse ja teenustesse. Sõltuvalt kaupmeeste varudest võib see juhtuda juba aprillis aga kindlasti näeme esmaseid mõjusid juba mais. Oma rolli selle aasta inflatsioonis hakkab mängima ka palgatõus, seda eriti just teenuste sektoris.

Seonduvad uudised

• Eesti majandusareng on jõudnud aeglasema kasvu faasi 10.06.2015
  Arvestades mitme Eesti jaoks olulise ekspordituru keerulist olukorda on majanduse kasv seni olnud rahuldav Majanduskasv kiireneb vahemikku 3–4%, mis vastab praegusele kasvuvõimekusele Pinged tööturul pole suurenenud, kuid ettevõtete kasumi väh     
  
• Eesti Pank: majanduse taastumiseks tuleks Euroopas ühtlustada ettevõtete aitamise reegleid 16.12.2022
  Majanduse nigelam seis tähendab ettevõtete jaoks paratamatult teatavat kohandumist. Siinjuures on üheks oluliseks teguriks, millistel tingimustel ja millisel määral erinevad Euroopa riigid raskustes ettevõtteid toetavad. Kasu oleks eelkõige ü     
  
• Luminor: Eesti majanduse ülevaade ja väljavaade – kevad 2023 15.03.2023
  Lühikokkuvõte Eestit tabas 2022. aastal mitmikkriis. Energia defitsiit, kõrged toormehinnad, üldine hinnatõus ja geopoliitilised arengud pidurdasid Eesti majanduse arengut. Lisaks piiras kasvu keskpanga tõusev intressimäär. Tarbijate kindlust     
  

---

---

Tallinna välisturismi majandusliku mõju värske analüüs näitab, et pealinn on pärast pandeemia-aastate langust jõudsalt taastunud ja liigub mõõduka, kuid stabiilse kasvu suunas. Mobiilpositsioneerimise andmetel külastas Tallinna 2025. aastal 3,42 miljonit väliskülastajat. Majutusstatistika järgi tehti samal ajal ligikaudu 3,4 miljonit välisööbimist.

Turismisektori majandusnäitajad põhinevad seejuures 2024. aasta tervikandmetel. Turismiga seotud majandusharudes töötas üle 34 000 inimese ning ettevõtted tasusid kokku 293 miljonit eurot tööjõumakse. Nende ettevõtete koondmüügitulu ulatus 4,3 miljardi euroni. Analüüsi kohaselt on turism Tallinna majanduses jätkuvalt üks suurema mõjuga valdkondi.

Abilinnapea Kristjan Järvani sõnul on turism pealinna majanduse jaoks väga oluline valdkond ning kasvavad külastusmahud näitavad selgelt Tallinna linna ja kogu turismisektori tugevat ühispanust. „See on hea lähtekoht, kuid edasine kasv eeldab sihipärast tööd ka madalhooajal. Just seetõttu panustame järjest rohkem konverentside ja ärisündmuste Tallinnasse toomisse, mis aitavad hooajalisust vähendada ja kohalikele ettevõtetele stabiilsemat käivet tagada. Konverentsimeede ja rahvusvaheliste sündmuste toomine on võtmetähtsusega, et tagada turismimajanduse ühtlane hoog läbi kogu aasta,“ ütles Järvan.

Analüüsi keskne järeldus on, et välisturismi kasv suurendab märgatavalt Tallinna majutusasutuste võimekuse vajadust. Prognooside kohaselt on aastaks 2040 linna eeldatava ööbimismahtu teenindamiseks vaja 1 400-2 200 lisatuba. Praegu on Tallinnas 9801 tuba.

Lisanduvad väliskülastajad toovad linnale otsest majanduslikku kasu. Iga 10 000 lisakülastajat toob Tallinna majandusse hinnanguliselt ligikaudu 4,25 miljonit eurot lisakäivet, loob umbes 48 uut töökohta ja ligi 100 000 euro eest täiendavaid tööjõumakse. Keskmine väliskülastaja kulutas Tallinnas 2024. aastal 245 eurot reisi kohta, mitmepäevaturist aga 336 eurot.

Tallinn on jätkuvalt Eesti turismi keskpunkt: 69 protsenti kõigist Eesti väliskülastajate ööbimistest toimub pealinnas. Ka turismi intensiivsus – väliskülastajate ööbimiste arv elaniku kohta – on Tallinnas kõrgem kui Stockholmis, Riias, Vilniuses või Helsingis. Prognooside järgi võib 2035. aastaks Tallinnas olla 3,26-4,21 miljonit ööbimist ning 2040. aastaks 3,40-4,28 miljonit. Suurimad kasvuturud on Poola, Itaalia ja Ameerika Ühendriigid, samas kui Soome jääb endiselt suurimaks lähteriigiks.

Analüüs rõhutab, et majutusvõimekuse arendamine peab käima käsikäes Tallinna lennujaama ja turismituru kasvuga. Suvisel kõrghooajal ulatub hotellide täituvus juba praegu 86 protsendini, mis seab piirid võimekusele teenindada kasvavat külastajate hulka. Seetõttu on oluline tegeleda sellega, et vähendada turismi hooajalisust ja tugevdada Tallinna atraktiivsust ka madalhooajal, et tagada majutusettevõtetele ja teiste teenusepakkujatele stabiilne müügimaht kogu aasta vältel.

Välisturism mõjutab positiivselt ka Eesti majandust tervikuna. Tallinnas teenitud tulu moodustab ligikaudu 76 protsenti kogu Eesti väliskülastajate kogukulutustest ning Tallinna hinnanguline reisiteenuste eksport ulatus 2024. aastal 1,1 miljardi euroni. Turismisektori panus kinnitab, et Tallinna roll Eesti majanduses on märkimisväärne ning edasine kasv eeldab sihipärast planeerimist ja investeeringuid.

Analüüsi on koostanud Tallinna strateegiakeskuse ettevõtlusteenistuse analüütikud ning sellega saab tutvuda kodulehel Tallinna turismi ülevaated – Visit Tallinn.

Seonduvad uudised

• Swedbank: Harjumaal loodud SKP osakaalu tõus jätkub 19.12.2017
  Eesti majandustegevus koondub üha enam Tallinnasse ja Harjumaale Möödunud aastal toodeti Harjumaal 64%, sealhulgas Tallinnas 53%, kogu Eesti SKP-st. Harjumaa ja Tallinna osakaalu tõus on toimunud just viimase viie aasta jooksul. Lisaks kõrgele o     
  
• Nordecon: 2018. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud auditeerimata poolaastaaruanne 10.08.2018
  Konsolideeritud finantsseisundi aruanne EUR ‘000 30.06.2018 31.12.2017 VARA     Käibevara     Raha ja raha ekvivalendid 7 985 8 915 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 46 646 35 193 Ettemaksed 2 901 1 641 Varud 23 870 23     
  
• Nordecon: 2018. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne 07.02.2019
  Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2018. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele ning peamiste riskide      
  

---

---