Turistide kulutusi arvesse võttev harmoneeritud hinnaindeks tõusis oktoobris septembriga võrreldes 0,6% ja aastatagusega võrreldes 3,6%. Hinnatõus kiireneb ka novembris ja detsembris energia kallinemise tõttu. Hinnatõusu ootused on Statistikaameti küsitluse järgi kasvanud nii jaemüügiettevõtete kui tarbijate seas.

Energia hind jätkas tõusu

Elektri börsihind tõusis oktoobris taastuvenergia toodangu vähenemise tõttu. Nafta- ja gaasihinnad kasvasid oktoobris veelgi, sest konflikt Pärsia lahe piirkonnas teravnes. Nafta hinda kergitasid uued rünnakud Hormuzi väinas ja Saudi Araabia vastu.

Tulevikutehingud ootavad toornafta hinna püsimist üle 100 dollari barrelist kuni selle aasta lõpuni. Hinnasurve mõningast leevenemist oodatakse alles järgmisel aastal. Turud on ettevaatlikud ja ootavad uut võimalikku USA rünnakut Iraani vastu pärast USA vahevalimisi, kui kõrgemad kütusehinnad enam valimistulemusi ei mõjutaks. USA valija väljendas eile muret oma majandusliku olukorra pärast. USAs on tarbimiskorv aastaga kallinenud 3,7%.

Euroopa maagaasi hind tõusis oktoobri lõpuks 100 euroni megavatt-tunni eest, mis on kõrgeim tase alates 2022. aastast. Hinda vedasid geopoliitilised riskid, tarneprobleemid, madal gaasivaru enne talve ja ebakindlus LNG-tarnete suhtes. Gaasi hinnad peaksid hakkama odavnema kevadel, pärast kütteperioodi lõppu.

Sel aastal tõusevad hinnad üle 3%

Swedbank prognoosib selleks aastaks üle 3%list inflatsiooni. Järgmise aasta hinnatõus peaks jääma 3% juurde. Hinnatõusu annab sel aastal suurima panuse energia ja transpordi kallinemine.

Seonduvad uudised

• Rahandusministeerium: Jaanuaris kujundasid hindu välistegurid, energiaturg ja maksud 11.02.2025
  Statistikaameti andmetel tõusid hinnad jaanuaris eelmise kuuga 1,5 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 3,9 protsenti. Euroalal kiirenes hinnakasv 2,5 protsendini, peamiselt energiahindade kallinemise tõttu, mis on viimase poole aasta kiireim t     
  
• Swedbank: Hinnad tõusid septembris märgatavalt 08.10.2026
  Kaupade ja teenuste hinnad tõusid septembris augustiga võrreldes 0,9% võrra. Aastaga kallines tarbimiskorv 3,5%. Hinnatõusu kiirenemine oli oodatud ning selle taga oli eelkõige energia kallinemine. Eestis oli hinnatõus üks euroala väiksemaid      
  
• Uus Maa turuülevaade 04-2014 07.05.2014
  Makromajanduslik taust Eesti Panga hinnangul on majanduskasvu taastumine võimalik eksporditurgude toel. Senine majanduskasv põhines sisenõudlusel ning eeldas majapidamiste sissetulekute ja tarbimise pidevat suurenemist. Eesti peamiste väliskauban     
  

---

---

Tartu Linnavalitsus algatas Lembitu tn 1b, Väike kaar 41 ja 41b kruntide detailplaneeringu, mille eesmärk on kavandada alale terviklahendus ning anda ehitusõigus büroo- ja ärihoonete ning korterelamute rajamiseks.

Tartu abilinnapea Kertu Vuksi sõnul ei seisne Tartu areng ainult uute alade hoonestamises, vaid ka olemasoleva linnaruumi ümbermõtestamises ja paremas kasutamises. „Lembitu-Vaksali piirkond on hea näide alast, mille senist tööstuslikku iseloomu on võimalik järk-järgult muuta ning tuua siia uusi töökohti, elamispindu ja kvaliteetset avalikku ruumi.“

Nelja hektari suurune planeeringuala piirneb Lembitu tänava, Väikese kaare, Tervishoiu tänava ja raudteega.

Planeeringualal kaalutakse ehitusõiguse määramise võimalusi kontori- ja büroohoonete ning kuni 40 protsendi ulatuses korterelamute rajamiseks. Korterelamud võib ehitada nii eraldi hoonetena kui ärihoonete mahus. Hooned võivad olla maksimaalselt 3–6-korruselised, kuid 10 protsendi ulatuses hoonestusalusest pinnast on lubatud aktsendina kavandada kuni 8 korrust.

Kavandada tuleb ala läbiv avalik tänav lõigus Lembitu tn – Tervishoiu tn ning selle kaudu juurdepääsud planeeritavatele kruntidele.

Linnavalitsus otsustas mitte algatada Lembitu tn 1b, Väike kaar 41 ja 41b kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Alale on koostatud keskkonnamõju strateegiline eelhinnang, mille järgi ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel kaasnevat olulist keskkonnamõju. Küll aga soovitatakse planeeringu koostamisel arvestada leevendavaid meetmeid, näiteks koostada mürahinnang ja selle alusel kavandada vajalikud müraleevendusmeetmed, korraldada pinnase reostusuuring, pöörata tähelepanu elurikkust toetava linnakeskkonna arendamisele, kasutada looduslähedasi sademevee käitluslahendusi jmt.

Planeeringuala asub üldplaneeringuga määratud Lembitu-Vaksali arengualas. Kogu Näituse tn, Lehola tn, Väikese kaare, Lembitu tn ning raudtee vaheline ala on määratud arengualaks. Üldplaneeringuga on seatud pikaajaliseks eesmärgiks luua eeldused tööstuse järkjärguliseks piirkonnast välja viimiseks.

Selleks et tagada kvaliteetne, terviklik ja tasakaalus linnaruumiline lahendus, tuleb pärast planeeringu algatamist korraldada vähemalt kolme kutsutud osalejaga kogu planeeringuala hõlmav planeeringuvõistlus.

Foto: Ragnar Vutt

Seonduvad uudised

• Tallinn: Arsenali keskuse kõrvale kavandatakse elu- ja ärihooneid 02.04.2025
  Tallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule vastuvõtmiseks Erika 12 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu Põhja-Tallinnas. Planeeringu eesmärk on muuta senise äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistu äri- ja elamumaaks ning anda ehitusõigu     
  
• Tallinn: Endisest Hiiu viljaelevaatori tööstusalast saab kaasaegne asumikeskus 19.02.2025
  Tallinna linnavalitsus algatas Nõmme linnaosas kunagise Hiiu viljaelevaatori ala detailplaneeringu, et kujundada endisest tootmisalast kaasaegne ja mitmekesise kasutusotstarbega asumikeskus. Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus selgitas, et en     
  
• Tallinn: Tööstuse tänavale soovitakse rajada kaks uut korterelamut 13.08.2025
  Tallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule kehtestamiseks Tööstuse 64a ja 66b detailplaneeringu, millega nähakse ette kaks piirkonda sobivat 3-korruselist korterelamut ning uue kõrghaljastuse rajamine. Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippu     
  

---

---

Tallinna uue üldplaneeringu esimesel ümarlaual leidsid eksperdid, et inimeste igapäevased sihtkohad peaksid paiknema kodule lähemal ning eri piirkondade vahel peavad olema paremad ühendused. Selleks tuleb transpordiühendusi ning elamute, töökohtade ja teenuste paiknemist kavandada senisest terviklikumalt.

„Tallinna arengut kavandades peame lähtuma sellest, kuidas meie otsused inimeste igapäevaelu paremaks muudavad. Hästi planeeritud linnas kulub vähem aega igapäevastele sõitudele ning jääb rohkem aega perele ja iseendale. Soovime, et Tallinn oleks linn, kus lastel on turvaline kasvada, vajalikud teenused on kodu lähedal ja rohelust jagub igasse linnaossa. Uus üldplaneering seab Tallinna arengusuuna järgmiseks paarikümneks aastaks ning mõjutab otseselt seda, millises linnas meie ja meie lapsed elame. Seetõttu peame selle koostamisel ühendama elanike kogemused ja ootused ekspertide teadmistega,“ ütles Tallinna linnapea Peeter Raudsepp.

Ümarlaual tõsteti esile Tallinna ja naaberomavalitsuste vahelised ühistranspordiühendused, mis on kohati aeglased või puuduvad mõnes piirkonnas sootuks. Osalejad soovitasid arendada uusi rongi- ja trammiühendusi ning parandada ümberistumisvõimalusi.

„Linna tuleb planeerida tervikuna – oluline pole ainult see, kuhu rajame uusi elamupiirkondi või kuidas korraldame transporti, vaid ka see, kas inimestel on võimalik oma igapäevased toimingud teha kodu lähedal. Kui elukohad, töökohad, koolid ja teenused moodustavad hästi toimiva terviku ning piirkondade vahel on head ühendused, muutub linnas liikumine lihtsamaks ja ajakulu väiksemaks. Uus üldplaneering peab aitama neid valikuid läbi mõelda,“ ütles Tallinna linnaplaneerimise abilinnapea Tiit Terik.

Aruteludes juhiti tähelepanu sellele, et paljud teenused ja suuremad kaubandusfunktsioonid on koondunud linna äärealadele, mis suurendab inimeste igapäevast liikumisvajadust. Seetõttu soovitati paindlikumat maakasutust ja selliste piirkondade kujundamist, kus elamud, töökohad ja teenused paiknevad lähestikku.

Haridusvõrgustiku kavandamisel rõhutati kodulähedaste koolide ning turvaliste ja mugavate kooliteede tähtsust. Samuti arutati, kuidas ühendada paremini Tallinna eri keskusi ning parandada jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimalusi.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti eestvedamisel tegutseva ümarlaua koosseisu on kutsutud 39 esindajat erialaliitudest, ülikoolidest, teadusasutustest, riigiasutustest, ettevõtlusorganisatsioonidest, linnaosakogudest, naaberomavalitsustest ja teistest huvirühmadest. Esimesel kohtumisel osales 30 ümarlaua liiget. Ümarlaud annab linnale üldplaneeringu koostamise jooksul nõu ja tagasisidet ning koguneb eeldatavasti kord kvartalis.

Lisaks ümarlaua tööle saavad üldplaneeringu koostamisel kaasa rääkida kõik tallinlased. Avalikud arutelud, töötoad ja muud osalusvõimalused jätkuvad kogu planeeringuprotsessi vältel.

Järgmine ümarlaua kohtumine on kavandatud 2027. aasta märtsikuusse, mil tutvustatakse üldplaneeringu lähteseisukohti ja kinnitatud keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi.

Seonduvad uudised

• Kesklinna piirile kavandatakse uusi ärihooneid 19.06.2015
  Tallinna linnavalitsus võttis vastu detailplaneeringu, mis võimaldab Kesklinnas Järvevana tee, Tammsaare tee ja Pärnu maantee liiklussõlme naabruses asuvale planeeringualale uusi ärihooneid ehitada. Pärnu mnt 156 // Vaari tn 1 kinnistu, Pärnu     
  
• Õismäe polikliiniku kõrvale plaanitakse uushoonestust ja puhkeala 15.02.2005
  Tallinna linnavalitsus algatab kolmapäeval Õismäe polikliinikuga külgnevate kinnistute detailplaneeringu koostamise. Ehitajate tee 129, 131, 133, 133a, 133c ja 137 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada 3,9 ha     
  
• Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu eskiis avalikul väljapanekul 22.05.2015
  Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu eskiislahendusega on võimalik tutvuda 25. maist kuni 2. juunini Lasnamäe Linnaosa Valitsuses (Pallasti tn 54 I korruse infosaalis), 3. juunil kell 16 toimub II korruse saalis eskiislahendust tutvustav aval     
  

---

---

Pärnu linn võttis täna, 3. novembril Niidupargi elurajoonis üle arendaja kulul valminud avalikud rajatised. Uued kõnni- ja kergliiklusteed, jalakäijate sild, haljasalad, avalik parkla ja muu taristu täiendavad Rääma linnaosa avalikku ruumi ning on mõeldud kasutamiseks kõigile piirkonna elanikele.

Rajatiste pidulikul üleandmisel osalesid Pärnu linnapea Siim Suursild, abilinnapea Sander Kilk, SA.METi juhatuse liige Janno Metsa ning teised linna ja arendaja esindajad. Üheskoos tutvuti valminud rajatistega ja jalutati üle uue jalakäijate silla.

„Mul on hea meel, et arendajad panustavad märkimisväärselt ümbritseva linnaruumi uuendamisse. See on hea näide sellest, kuidas koostöös saab luua väärtust, mis ulatub kaugemale ühest hoonest või kinnistust. Kvaliteetne avalik ruum on kõigi pärnakate ja meie külaliste jaoks. Sellised panused muudavad Pärnut terviklikumaks ja meeldivamaks linnaks.

Hea linnaruum on meie ühine väärtus. Niidupargi arenduse puhul on oluline just see, et arendaja ei ole piirdunud kortermajade ehitamisega, vaid on panustanud tervikliku elukeskkonna loomisesse. Rajatud on haljastatud hoovialad, mänguväljakud, puhkealad, kõnniteed ja rattahoidlad. Lisaks on ehitatud Rääma oja ületav kergliiklussild, millest võidavad paljud. Tänan arendajat, kes panustanud ja loonud hea ja väärtusliku linnaruumi. Iga arendus toob linna ka uusi elanike,” ütleb Pärnu linnapea Siim Suursild.

„Niidupargi on hea näide sellest, kuidas linna ja arendaja koostöös saab luua elukeskkonna, millest võidavad ka ümbruskonna elanikud. Tegemist on ühe suurima tervikliku elamuarendusega, mis viimastel aastakümnetel Pärnusse on rajatud. Meie eesmärk ei ole ehitada lihtsalt kortermaju, vaid luua elukeskkondi, kus on hea elada. Selleks tuleb lisaks kodudele läbi mõelda ka see, kuidas uus elurajoon sobitub olemasolevasse linnaruumi ja muutub selle loomulikuks osaks,“ ütles SA.METi kinnisvaraarendusjuht ja juhatuse liige Janno Metsa.

Linnale üleantavad rajatised

Niidupargi arendamise käigus rajati halduslepingu alusel ja arendaja kulul Oja ja Niidu tänava äärsed kõnniteed ning avalikud kergliiklusteed, sealhulgas üle Rääma oja viiv jalakäijate sild.

Lisaks korrastati lepingu raames elurajooniga piirnevat Niidu pargiala, rajati avalikud haljasalad, tänavaalad koos kinnistute juurdepääsudega ning 14-kohaline avalik parkla koos juurdepääsuteega. Tööde hulka kuulus ka Niidu tänava ja parkla tänavavalgustuse tehnilise taristu rajamine. Rajatiste väljaehitamise otsene maksumus oli ligikaudu 150 000 eurot, millele lisandusid projektijuhtimise kulud.

Niidupargi elurajoon valmib aasta lõpus

Pärnus Rääma linnaosas asuv Niidupargi elurajoon koosneb kuuest kortermajast, kuhu on kavandatud kodud 126 perele. Esimesed elanikud kolisid Niiduparki 2022. aastal ning viimase kortermaja, Niidu 1, valmimisega selle aasta lõpus jõuab kogu arendus lõpule.

Elurajooni arendamisel on lisaks uutele kodudele pööratud tähelepanu haljastusele, ühiskasutatavatele aladele ja liikumisvõimalustele. Avalike rajatiste valmimisega on Niidupargist saanud ümbritseva linnaruumi loomulik jätk, millest saavad osa ka ümbruskonna elanikud.

Fotod: Eiliki Pukk

Seonduvad uudised

• Pro Kapitali suurprojekti, Kalaranna Kvartali kahe esimese ehitusfaasi tööd teostab Nordecon 21.10.2019
  Nordecon AS ja AS-i Pro Kapital Grupp kontserni kuuluv OÜ Kalaranna Kvartal sõlmisid lepingu Kalaranna Kvartali kahe esimese etapi projekteerimiseks ja ehitamiseks. Kalaranna tn 8 asuvale kinnistule Tallinnas kerkib kaheksa hoonet 240 korteri, äri     
  
• Nordecon: 2024. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 06.02.2025
  Nordeconi kontsernile oli 2024. aasta edukas. Oluliselt paranes kasumlikkus ning suurenes müügitulu. Peatöövõtuturul on konkurents jätkuvalt väga tihe ja arendajate kindlustunne ebalev. Avaliku sektori tellimuste mahus ei ole juba mitmendat aa     
  
• Invego sõlmis 11 miljonilise lepingu Mārupes Sirds elurajooni ehitajaga 18.06.2026
  Invego sõlmis Lätis 11 miljoni euro (9,1 miljonit eurot ilma käibemaksuta) suuruse ehituslepingu ettevõttega EKOTEH BŪVE SIA Riia lähistel asuva suuremahulise Mārupes Sirdsi elurajooni rajamiseks. Elurajooni esimese etapi 65 uut kodu valmivad      
  

---

---

Nordecon AS ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus sõlmisid lepingu hoone ehitamiseks Harjumaale. Lepingu maht on 2,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks, ning ehitustööd valmivad 2028. aasta alguses.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2025. aasta konsolideeritud müügitulu oli 208 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 450 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Seonduvad uudised

• Nordecon: Lepingu sõlmimine RKIK ladude ehitustöödeks 27.09.2021
  Nordecon AS ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus sõlmisid töövõtulepingu ladude ning seonduvate välisvõrkude projekteerimis- ja ehitustöödeks Harjumaal. Tööde kogumaksumus on 9,8 miljonit eurot käibemaksuta ning need valmivad 2022. aasta      
  
• Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine (Lao laiendustööd) 31.08.2022
  Nordecon AS ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus sõlmisid töövõtulepingu lao laienduse projekteerimis- ja ehitustöödeks Harjumaal. Tööde kogumaksumus on 17,7 miljonit eurot käibemaksuta ning need valmivad 2023. aasta lõpus. Nordeconi konts     
  
• Nordecon: Lepingu sõlmimine ladude ehituseks 06.06.2023
  Nordecon AS ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus sõlmisid töövõtulepingu ladude ehituseks Harjumaal. Tööde kogumaksumus on 8,4 miljonit eurot ilma tellija reservi ja käibemaksuta ning objekt valmib 2024. aasta suvel. Nordeconi kontsern (www.n     
  

---

---

Tallinna korterite keskmine ruutmeetrihind tõusis oktoobris viimaste aastate rekordtaseme 3251 euroni, millest kõrgem on see ühe kuu lõikes olnud vaid ühel korral kui jõudis 2023. aasta detsembris 3400 euroni, kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.

Tallinna korterite keskmine ruutmeetrihind oli oktoobris 3251 eurot ning eelnenud kuul 3175 eurot, kusjuures 3000 euro piirist allpool oli ruutmeetrihind viimati 2025. aasta juulis. “Kui esimesel poolaastal püsis keskmine hind üsna stabiilselt 3100 euro ümber ning kõikus kuude lõikes vaid mõnekümne euro võrra, siis juulist alates oleme näinud kolme tõusukuud,” selgitab Elia Vääri. Oktoobris tehti Tallinnas korteritega kokku 801 ostu-müügitehingut.

1Partner Kinnisvara analüütiku sõnul oli korterite mediaanhind oktoobris 2955 eurot ja septembris 2978 eurot ruutmeetri kohta. “Sel aastal on ka korterite mediaanhind korduvalt lähenenud 3000 euro piirile, kuid oktoobris toimunud mõningane langus viitab, et hinnatase püsib jätkuvalt võrdlemisi stabiilne,” kirjeldab Vääri.

Kinnisvaraga tehti oktoobris kokku 990 ostu-müügitehingut koguväärtuses 182 miljonit eurot. “Tehinguaktiivsus on viimase aasta jooksul püsinud üsna stabiilne. Kinnisvaraturul on tavapäraselt aasta algus rahulikum, samas kui pärast suve ja aasta lõpus aktiivsus jälle kasvab. Sellist tavapärast hooajalist mustrit oleme näinud ka tänavu, kuigi oktoobris tehinguaktiivsus septembriga võrreldes mõnevõrra vähenes,” räägib Vääri. Lisaks korteritele müüdi pealinnas kuu jooksul ka 35 hoonestatud elamumaa kinnistut ja 3 elamumaa krunti, kalleim kinnistu vahetas omanikku 1 600 000 euroga.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu alguses värskeima kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest ka linnaosade kaupa.

1Partner on enam kui 22-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Seonduvad uudised

• 1Partner: Kuuülevaade: kinnisvaratehingute arv veebruaris kasvas 03.03.2026
  Veebruaris tehti Tallinnas korteritega 651 ostu-müügitehingut ning korterite keskmine ruutmeetri hind ulatus 3145 euroni, kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri. Kalleim korter müüdi veebruaris 1 620 984 euroga. Möödunud kuul     
  
• 1Partner: keskmine ruutmeetri hind kerkis mitme aasta rekordtasemele 03.02.2026
  Tallinna korteritehingute arv jaanuaris langes, kuid keskmine ruutmeetri hind kasvas 3193 euroni, mis on kõrgeim alates 2023. detsembrist, mil hind kerkis seni rekordilise 3353 euroni, kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri. Lõpp     
  
• 1Partner: Kuuülevaade: Tallinna kinnisvaraturg jätkas aprillis tegusalt 05.05.2026
  Aprillis tehti Tallinna kinnisvaraturul kokku 942 ostu-müügitehingut, korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis 3110 euroni, kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri. Möödunud kuul tehti Tallinnas kinnisvaraga 942 ostu-müügite     
  

---

---

Tallinnas Hiiu mändide all avati Südamekodude 13. eakatekodu. Nõmme Südamekodu asub Tallinnas aadressil Hiiu tänav 42, endises Tervise Arengu Instituudi hoones, mis on põhjalikult ümber ehitatud tänapäevaseks eakatekoduks.

Viiekorruselises hooneosas asuvad elanike toad, ühised puhke- ja tegevusruumid, kohvik ning ööpäevaringseks hoolduseks vajalikud ruumid.

Südamekodud AS-i nõukogu esimehe Peter Lednický sõnul on Nõmme Südamekodu avamine oluline samm ettevõtte arengus. „Eestis ja eriti pealinna piirkonnas on vajadus uute hoolduskohtade järele suur. Nõmme Südamekodu avamine aitab seda puudust olulises mahus leevendada. Meie jaoks on oluline, et koos kohtade arvu kasvuga areneb järjepidevalt ka hooldusteenuse kvaliteet,“ lisas Lednický.

Südamekodud AS-i tegevjuht Keiu Talve sõnul on uute teenuskohtade lisandumine väga oodatud sündmus. „Nõmme Südamekodu avamisega loome ligi 170 eakale uue kodu ja kõrgetasemelise hooldusteenuse – tänapäevaseks ehitatud maja loob selleks head tingimused. Majast veel olulisemad on meie inimesed, kes kodust tunnet, turvalisust ja hoolduse kvaliteeti tagavad. Inimestesse, nende oskustesse ja motivatsiooni me panustame igapäevaselt. Südamekodude soov on pakkuda igale elanikule just sellist abi ja tuge, mida ta vajab.”

Talve sõnul on sama oluline see, et hooldusteenus pakub kindlustunnet ka lähedastele. „Kui ema, isa või vanavanem ei saa enam iseseisvalt kodus hakkama, on perel sageli keeruline leida lahendust, kuidas ühitada lähedase eest hoolitsemine oma töö ja igapäevaeluga. Meie saame võtta igapäevase hooldusvastutuse enda kanda, et pereliikmed võiksid olla eelkõige lähedased, mitte ööpäevaringsed hooldajad,“ lisas Talve.

Nõmme Südamekodu rajamine sai teoks Südamekodude ja EfTENi Capitali koostöös. Kinnistu omandas EfTEN Real Estate Fund AS-i tütarettevõte, kes finantseeris hoone ümberehitamist eakatekoduks. Eften Capitali tegevjuht Kristjan Tamla sõnul on Nõmme Südamekodu projekt hea näide sellest, kuidas olemasolevat kinnisvara saab kohandada ühiskonna muutuvatele vajadustele vastavaks.

„Nõmme Südamekodu on EfTEN Real Estate Fund’i portfellis juba neljas hooldekodu investeering. Vananeva elanikkonna tingimustes on tegu väga kiresti kasvava segmendiga ning EfTEN soovib sinna investeerimist jätkata ka edaspidi. Mitmed eakatekodud on Eestis täna n-ö eelmise riigikorra pärandiks, paiknedes sageli perifeersetes ja raskesti ligipääsetavates piirkondades. Nõmme hoone lugu on sellele risti vastupidine – meie hea koostöö Südamekodudega näitab hästi, kuidas täieliku ümberehitusega on võimalik luua kvaliteetne ja väga funktsionaalne maja eakatekoduks ka Tallinna linnasüdames,” selgitas Tamla.

Uus kodu Hiiu mändide all

Nõmme Südamekodu juhataja Regina Meriste sõnul on maja avamiseks valmistutud põhjalikult ning juba on sisse kolinud esimesed 20 elanikku. „Nõmme on hooldekodu jaoks väga hea asukoht – siin on rohelust ja rahu, samas on kõik linnas vajalik lähedal. Tahame, et inimesed tunneksid end siin koduselt ning saaksid nii palju kui võimalik jätkata oma harjumuspärast elu vajaliku toega,“ rääkis Meriste.

Nõmme Südamekodus on 168 kohta. Eakatekodus on ööpäevaringne professionaalse hoolduspersonali tugi, tagatud on õendusteenus. Lisaks on majas kohvik ja suur saal ühistegevusteks. Südamekodud pakuvad kodust toitu ning eakate vaba aja sisustamiseks mitmekülgseid tegevusi, mis aitavad hoida elurõõmu ja kogukonnatunnet. Lisaks on majas spetsiaalne osakond dementsussündroomiga inimestele, kus toetatakse iga elaniku heaolu, turvatunnet ja väärikust.

Hiiu tänav 42 hoone kolmekorruselises osas jätkab Põhja-Eesti Regionaalhaigla Tallinna Diakooniahaigla.

Südamekodud kuulub Penta Hospitals International gruppi, mis on Kesk-Euroopa suurim tervishoiu- ja pikaajalise sotsiaalhoolekande teenuste osutaja. Eestis tegutseb 13 Südamekodu, mis pakuvad hooldusteenust enam kui 1500 inimesele.

Seonduvad uudised

• EfTEN Real Estate Fund AS 2025. aasta III kvartali ja 9 kuu auditeerimata majandustulemused 30.10.2025
  Fondijuhi kommentaar Pikalt kestnud madala majandusaktiivsuse tingimustes on EfTEN Real Estate Fund AS suutnud oma majandustulemusi järk-järgult parandada. Selle taga on nii suure tähelepanu pööramine hoonete madala vakantsuse säilitamisele, t�     
  
• EfTEN Real Estate Fund AS 2025. aasta IV kvartali ja 12 kuu auditeerimata majandustulemused 29.01.2026
  Fondijuhi kommentaar Vaatamata väljakutseid pakkuvale majanduskeskkonnale, õnnestus EfTEN Real Estate Fund AS-il 2025. aastal suurendada nii kogu konsolideeritud üüritulu (+3%) kui ka portfelli EBITDA’d (+1,3%). Fondi tütarettevõtted tegid 20     
  
• Südamekodud ja EfTEN sõlmisid lepingu Tartu Südamekodu laiendamiseks 26.02.2026
  Südamekodud ja EfTEN Real Estate Fund AS sõlmisid lepingu Tartu Südamekodu uue etapi arendamiseks. Juurdeehitusega lisandub 72 hooldekodukohta dementsusega inimestele. Uue hooneosa valmimisega saab Tartu Südamekodust Lõuna-Eesti üks suuremaid e     
  

---

---

Ilma ette teatamata ja üürnikuga külastust kooskõlastamata – reeglina mitte.

Korter kuulub küll omanikule, kuid üürilepingu kestuse ajal on see üürniku kodu. Üürileandja ei või oma võtmega igal ajal sisse astuda lihtsalt selleks, et vaadata, kuidas üürnik vara korras hoiab.

Üürnik peab lubama korteri ülevaatust, kui see on vajalik eluruumi säilitamiseks, müümiseks või teisele isikule üürimiseks. Üürileandja peab ülevaatusest õigel ajal teatama ja üürniku huvidega arvestama. Seega tuleb läbi rääkida külastuse põhjus, sobiv aeg ja ülevaatuse ulatus. Ülevaatus ei anna õigust sorida üürniku isiklikes asjades, kappides ega sahtlites.

Riigikohus on selgitanud, et kui üürileandja siseneb üüripinnale üürniku äraolekul üürnikku sellest enne informeerimata ja temalt luba saamata, rikub ta poolte sõlmitud üürilepingut ega austa üürniku õigust kodu puutumatusele (Põhiseadus § 33) ning seda saab lugeda mõjuvaks põhjuseks võlaõigusseaduse § 313 lg 1 mõttes, mille puhul on üürnik õigustatud üürilepingu erakorraliselt üles ütlema. Seda õigust ei välista ka rikkumise ühekordsus.

Lisaks võib kõne alla tulla ka üürnikule tekitatud kahju hüvitamise nõue.

Erandiks võib olla vahetu avarii, nt veeleke vms. Sellisel juhul võib kiire ligipääs olla vajalik kahju piiramiseks, kui kahju suureneb ning seda ei saa muul viisil peatada. See sõltub olukorrast ega ole üldine luba üürniku kodu kontrollimiseks või omavoliliseks sisenemiseks. See erand ei anna õigust teha tavapärast kontrollkäiku.

Kodu puutumatus on kaitstud Eesti Vabariigi Põhiseadusega.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
info@kinnisvarajurist.ee
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Seonduvad uudised

• Omaniku staatusega kaasneb lisaks õigustele ka vastutus 20.11.2015
  Kinnisvaraomanikul pole mitte ainult õigused, vaid ka kohustused üürniku ees, ning kui omaniku tõttu on üürnikul tekkinud kahju, peab ta selle hüvitama. Kinnisvarajurist ja mitme kinnisvarateemalise käsiraamatu autor Evi Hindpere möönis, et     
  
• Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Üürilepingu kehtivus omaniku vahetusel 26.02.2025
  Sageli arvatakse, et omaniku vahetuse korral üürileping lõpeb, või peab sõlmima uue omanikuga uue üürilepingu, või siis kirjutatakse üürilepingusse, et omaniku vahetuse korral peab üürnik eluruumi vabastama nt kuu aja jooksul. Tegelikult      
  
• Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Mille eest peab eluruumi üürnik tegelikult maksma? 28.10.2026
  Võlaõigusseaduse kohaselt on üürileping tasuline leping. See tähendab, et üürnik maksab eluruumi kasutamise eest tasu ehk üüri lepingus kokkulepitud suuruses ja tähtaegadel. Eestis on levinud praktika, et üüri tasutakse ettemaksetena. Aga     
  

---

---

Tallinna linnavalitsus tegi linnavolikogule ettepaneku müüa Sakala tn 19 /Tatari tn 10 kinnistu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale (EMTA). Akadeemia soovib rajada kinnistule nüüdisaegse etenduskunstide õppe- ja loomekeskuse, mis moodustaks koos lähedal asuva Tatari tn 13 õppehoonega ühtse terviku.

Abilinnapea Tiit Teriku sõnul on linnal hea võimalus toetada Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laienemisplaane ning panustada seeläbi Tallinna kultuuri- ja hariduselu arengusse. „Akadeemial on selge visioon, kuidas kinnistut tulevikus kasutada. Soovime selle elluviimisele kaasa aidata ning luua eeldused, et Tallinna kesklinna saaks rajada uue keskuse, millest saaksid osa nii tudengid kui ka laiem avalikkus,“ ütles Terik.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektori Ivari Ilja sõnul on akadeemia soovinud oma tegevust peahoone kõrval laiendada juba ligi kümme aastat. „Uus õppekorpus annaks meile võimaluse luua nüüdisaegne ja paindlik teatriõppe keskkond ning oluliselt laiendada muusikateatri õpetamise võimalusi. Lisaks õppetööle looks see uusi võimalusi etendusteks, koostööprojektideks, festivalideks ja teisteks avalikeks sündmusteks. Kinnistu omandamine on alles sisulise ja loomingulise protsessi algus, mille käigus otsime koos õppejõudude, valdkonna asjatundjate ja arhitektidega parimat lahendust nii tänasteks kui ka tulevasteks vajadusteks,“ rääkis Ilja.

Sakala tn 19/ Tatari tn 10 kinnistu pindala on 939 ruutmeetrit. Sellel asuvad kaks 19. sajandist pärinevat hoonet ning amortiseerunud laohoone. Sakala tn 19 hoone on seisnud tühjana alates 2019. aastast ning Tatari tn 10 hoone oli kasutuses kuni 2026. aasta veebruarini.

Linna hinnangul on kinnistule võimalik kavandada kuni kuue maapealse ja kahe maa-aluse korrusega astmeline hoone. Täpne hoonestuslahendus selgub detailplaneeringu menetluses, mille käigus tuleb arvestada ka piirkonna ajaloolise hoonestuse ja miljööga.

EMTA on esitanud linnale kinnistu omandamiseks taotluse. Linn soovib kinnistu akadeemiale võõrandada otsustuskorras ning müügihind 780 000 eurot põhineb sõltumatu kinnisvarahindaja määratud turuväärtusel.

Kinnistu müügi peab heaks kiitma Tallinna Linnavolikogu. Linn soovib jõuda müügitehinguni veel 2026. aastal.

Seonduvad uudised

• Liven: 2025. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne 30.10.2025
  2025. aasta III kvartalis püsis turg jätkuvalt aktiivne. Kvartali jooksul sõlmiti mitmete varasemalt tehtud broneeringute alusel võlaõiguslepingud (VÕL), eelkõige 2026. aastal valmivate ehitustega arendusprojektides. Kokku sõlmiti kvartali jo     
  
• Liven AS – 2025. aasta ja IV kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne 29.01.2026
  Sarnaselt eelnevale kvartalile püsis ka 2025. aasta IV kvartalis turg aktiivne. Kokku sõlmisime kvartali jooksul 60 müügilepingut (VÕL; 2025 III kvartal: 60; 2024 IV kvartal: 34). Kogu 2025. aasta jooksul sõlmisime kokku 176 VÕL müügilepingu     
  
• Tallinn: Tallinn võttis vastu USA saatkonna uue kompleksi detailplaneeringu 30.04.2025
  Tallinna linnavalitsus võttis tänasel istungil vastu Suur-Ameerika tn 3 // Väike-Ameerika tn 4 kinnistu detailplaneeringu, mille koostamise eesmärk on määrata planeeritud kinnistule ehitusõigus Ameerika Ühendriikide saatkonnakompleksi ehitami     
  

---

---

AS Pro Kapital Grupp (edaspidi Pro Kapital) teatab, et tema tütarettevõte OÜ Marsi Elu ja AS Oma Ehitaja lahendasid Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-23-7815 peetud vaidluse kompromissiga, mille kohus kinnitas 27.10.2026 määrusega. Antud vaidlusest on Pro Kapital teavitanud ka oma varasemates aruannetes.

Vaidlus puudutas ehituslepingust tulenevaid leppetrahve ja kahju hüvitamist. Pooled loobusid vastastikku vaidlusalustest nõuetest ja kumbki pool teisele makseid ei tee. Pro Kapitali juhtkond peab kompromissi mõistlikuks lahenduseks, milles mõlemad pooled tegid järeleandmisi. Pro Kapital ei olnud vaidlusega seotud nõuete katteks eraldisi moodustanud. Kompromissi ühekordne positiivne mõju Pro Kapitali kasumile on ca 670 tuhat eurot, mis kajastatakse 2026. aasta oktoobris.

OÜ Marsi Elu nõustas selles keerukas ja mahukas vaidluses Ervin Nurmela (Nurmela & Co Law Firm OÜ).

Seonduvad uudised

• Millest saavad alguse ehitusprobleemid? 12.09.2013
  Probleemid uute ehitistega on tavaliselt tingitud, kas korraliku projekti puudumisest, projekteerimis- või ehitusvigadest. Vaatame natuke laiemalt, kuidas ehitusprobleemid tavaliselt tekivad ja kuidas neid lahendatakse. Ebapiisav projekt ja ehitusfi     
  
• Pro Kapital: Pro Kapitali nõukogu kinnitas 2022. a I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuande (auditeerimata) 23.05.2022
  TEGEVUSARUANNE Tegevjuhi ülevaade 2022. aasta esimene kvartal on olnud ebatüüpiline. Veebruaris alustatud sõda Ukrainas on olnud piirkonna geopoliitiliste riskide tõttu murettekitav. Siiski on peale esialgseid (ja mõistetavaid) kõhklusi on tur     
  
• Pro Capital: 2020. aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 22.05.2020
  TEGEVUSARUANNE Tegevjuhi ülevaade 2020. aasta esimene kvartal on olnud meie jaoks väga kiire periood, hoolimata sellest, et SARS-CoV-2 viiruse ja COVID-19 ülemaailmse leviku tõttu paljudes sektorites on ettevõtlustegevus aeglustunud. Aruandeperi     
  

---

---

Nordecon AS and the Estonian Centre for Defence Investments have signed a contract for the construction of a building in Harju County. The contract is valued at 2.8 million euros, plus VAT, and the construction work will be completed in early 2028.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2025 was 208 million euros. Currently Nordecon Group employs close 450 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Seonduvad uudised

• Nordecon: Construction contract (Storage facilities in Ida-Virumaa) 02.10.2023
  Nordecon AS and Estonian Centre for Defence Investments have signed a contract for the design and construction of storage facilities in Ida-Virumaa. The total cost of the contract is approximately 9.7 million euros including VAT, and the works will b     
  
• Nordecon: Information on the sale of subsidiary 08.11.2023
  At the 7 November 2023 meeting of the supervisory board of Nordecon AS (hereinafter the “Company”), it was decided that the Company’s 52% majority holding in OÜ Nordecon Betoon (hereinafter also the “Private Limited Company”) will be sold      
  
• Nordecon: Construction contract (Päädeva-Orgita and Haimre road sections and traffic junction) 07.11.2025
  AS Nordecon group company Tariston AS and the Estonian Transport Administration have concluded a contract for the construction of the Päädeva–Orgita road section located at kilometres 62.2–64.8 and Haimre traffic junction and road section at ki     
  

---

---

Tartu linn müüb avalikul enampakkumisel kolm Raadi-Kruusamäe linnaosas asuvat hoonestamata kinnistut, millel on oluline arenduspotentsiaal. Jänese tn 42 ja Roosi tn 81 kinnistutele saab ehitada elamuid ning Jänese tn 38 kinnistule kaubandus-teenindushoone.

Tartu abilinnapea Martin Bek: „Müüme need kinnistud, et linn areneks ning lisanduks uusi elamispindu ja teenuseid, mille järele on nõudlust. Nende kinnistute arendamine annab hoogu ka Raadi-Kruusamäe linnaosa arengule.”

Jänese tn 42 on hoonestamata kinnistu, millel on ehitusõigus kaheksa korterelamu ehitamiseks. Hooned võivad olla 3- ja 4-korruselised ning kokku võib ehitada 100 korterit. Enampakkumise alghind on 1 600 000 eurot.

Roosi tn 81 on hoonestamata elamumaa kinnistu, kuhu tohib rajada ühe kuni 38 korteriga elamu, millel on maksimaalselt 3–4 korrust. Enampakkumise alghind on 460 000 eurot.

Jänese tn 38 on hoonestamata kinnistu, mis pakub võimalusi äritegevuse arendamiseks. Krundile võib ehitada ühe kahekorruselise kaubandus- ja teenindusettevõtte hoone, sh on lubatud osaliselt ka büroo- ja kontoripinnad. Enampakkumise alghind on 224 000 eurot.

Kõigi hoonete kavandamisel tuleb korraldada vähemalt kolme osalejaga arhitektuurivõistlus. Tartu linn soovib, et kinnistutele kavandatud arendused aitaksid kaasa kvaliteetse, tervikliku ja tänapäevase linnaruumi kujunemisele.

Seonduvad uudised

• Uus Maa Kinnisvarabüroo 2012 II poolaasta kinnisvaraturu ülevaade 25.01.2013
  EESTI Eesti kinnisvaraturgu iseloomustas möödunud poolaastal enim müügipakkumiste hulga pidev vähenemine. Sarnane olukord oli iseloomulik ka kinnisvarabuumile, kuigi praegusel juhul buumist rääkida ei saa. Ühelt poolt on pakkumiste vähenemis     
  
• Uus Maa turuülevaade 04-2014 07.05.2014
  Makromajanduslik taust Eesti Panga hinnangul on majanduskasvu taastumine võimalik eksporditurgude toel. Senine majanduskasv põhines sisenõudlusel ning eeldas majapidamiste sissetulekute ja tarbimise pidevat suurenemist. Eesti peamiste väliskauban     
  
• Uus Maa: 2013. aasta II kvartali kinnisvaraturu ülevaade 18.07.2013
  EESTI Teine kvartal möödus Eesti kinnisvaraturul aktiivselt, kuigi varasema paari aastaga harjumuspäraseks saanud pidevat tõusu kõikjal enam näha polnud. Selle põhjuseks on kinnisvaraturu liikumine stabiilsuse suunas, sest hinnad on peamistes      
  

---

---

Swedbanki andmetel jätkus kodulaenuturul aasta esimese üheksa kuu jooksul tugev kasv. Keskmine kodulaenusumma ulatus Eestis 154 000 euroni, mida on 8% rohkem kui aasta varem. Kolme kvartaliga sõlmiti kodulaenulepinguid mullusega võrreldes ligi 30% enam.

Kõige suuremaid kodulaene võtavad jätkuvalt 31–35-aastased, kelle keskmine laenusumma ulatub 179 000 euroni. Neile järgnevad 36–40-aastased, kelle keskmine laenusumma on 176 000 eurot, ning 26–30-aastased 162 000 euroga. Kõigis kolmes vanuserühmas on keskmine laenusumma aastaga kasvanud 7–9%.

Samal ajal on suurenenud nooremate laenuvõtjate osakaal. 26–30-aastased moodustavad enam kui 20% laenuvõtjatest ning kuni 25-aastaste osakaal on 10%. Seejuures on aastaga kõige enam kasvanud just kuni 30-aastaste kodulaenuklientide osakaal.

„Aeg-ajalt arutatakse, kuidas muuta kodu ostmine noortele lihtsamaks. Meie andmed näitavad, et nad on kinnisvaraturul juba praegu väga aktiivsed. Just noorte osakaal laenuvõtjate seas on kõige enam kasvanud, samuti on suurenenud nende keskmised laenusummad,“ ütles Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.

„Kõige suuremaid laene võtavad endiselt kolmekümnendates eluaastates inimesed. Selleks ajaks on pere sageli kasvanud, senine kodu jääb väikeseks ja hakatakse otsima suuremat. On hea näha, et ka noored soovivad oma kodu osta ning üha rohkematel on selleks võimalus,“ lisas ta.

Kõige sagedamini ostetakse kodu kuni 15% omafinantseeringuga. Keskmine omafinantseering on tänavu olnud 37 000 eurot. Swedbankis võetakse kodulaenu keskmiselt 26 aastaks.

Kodulaenuturg oli aktiivne ka Lätis ja Leedus, kuigi keskmised kodulaenusummad jäävad seal Eesti omadele alla. Lätis ulatus keskmine kodulaenusumma 100 000 euroni ja Leedus 132 000 euroni. Aastaga on keskmine laenusumma kasvanud Lätis 12% ja Leedus 11%.

Seonduvad uudised

• Swedbank: Kodulaenu keskmine summa on aastaga tõusnud kümnendiku võrra 23.07.2026
  Swedbanki andmetel jätkus kodulaenuturul esimesel poolaastal tugev kasv. Keskmine kodulaenusumma tõusis Eestis üle 154 000 euro, mis on 11% suurem kui aasta varem. Aasta esimese kuue kuuga sõlmiti kodulaenulepinguid mullusega võrreldes kolmandik     
  
• Swedbank: esimene kvartal tõi kodulaenuturule uued rekordid 18.05.2026
  Swedbanki andmetel oli aasta esimeses kvartalis kodulaenuturul tugev kasv. Keskmine kodulaenusumma tõusis Eestis 153 000 euroni, mis on 6% suurem kui möödunud aasta samal ajal. Esimeses kvartalis sõlmiti kodulaenulepinguid mullusega võrreldes ko     
  
• Swedbank: Kiire hinnakasv halvendab korterite taskukohasust 15.06.2022
  Tallinna korterite taskukohasus jätkas esimeses kvartalis langust. Eluasemelaenude intressimäärad olid aastatagusega võrreldes madalamad, kuid hinnakasv ületas netopalga kasvu analüüsis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja. Pealinna elani     
  

---

---

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhi Argo Pillessoni kinnitusel on uus korter Tallinnas muutunud paljudele kättesaamatuks ning lahendusena tuleks ehitada suuremas mahus väikseid külaliskortereid.

Argo Pillessoni sõnul nimetatakse külaliskorteriteks rahvakeeli neid elamiseks kasutatavaid pindasid, mis asuvad ärimaal ning mille ametlik kasutusotstarve on sellest tulenevalt mitteeluruum. “Tavapäraselt ehitatakse külaliskorterid linna planeeringuga ette nähtud ärimaa sihtotstarbega kinnistutele, kus puudub nõudlus klassikalise äripinna järgi. Hetkel kehtiv Tallinna üldplaneering on aastast 2001, mis on tinginud olukorra, kus planeeringuga ette nähtud maakasutus ning linna tegelik areng on tugevas vastuolus,” rääkis Pillesson.

“Tallinnas on välja kujunemas neli-viis suuremat kontoritöötajate koondumiskohta, mis muude piirkondade kontorihooneid tühjaks tõmbavad – südalinnas Maakri-Arteri piirkond, Rotermanni ja sadama piirkond, Ülemiste City, Telliskivi ja selle ümbruse ümbruse ärikvartalid ning näiteks Tehnopol Mustamäel. Sellistes asukohtades tekib piirkondlik sünergia, koondades sinna ka kontoritöötajale vajalikud teenused, näiteks lõunarestoranid, spordiklubid,” ütles Pillesson.

“Äritegevus on 25 aastaga märkimisväärselt muutunud – teenused on koondunud piirkondlikesse ärikeskustesse ning kaubandus käib suures osas läbi ostukeskuste parklates olevate pakiautomaatide ja söök tellitakse kulleriga koju. Butiikärid on paraku hääbuv nähtus, aga endiselt mõtlevad linnaplaneerijad sellest lähtuvalt. Ideena on linnasiseste elamukvartalite mitmekesistamine ärihoonetega ja kortermajade koosseisus olevate äripindadena hea, aga päriselt see ei toimi, kuna nõudlus selliste pindade järgi järjest väheneb,” ütles Pillesson.

“Seetõttu tekib valik – kas hoida linnapildis välja löödud hambana tühja maatükki veel aastaid ja loota, et linnaplaneerimises midagi muutub või rajada sellele külaliskorteritega kortermaja,” kommenteeris Pillesson.

„Väikemast nõudlusest tulenevalt on ärimaa on elamumaast üldjuhul mõnevõrra soodsam, mis muudab lõpphinna kättesaadavamaks. Üle poolte külaliskorterite ostjatest on juriidilised isikud ehk investorid, kes soetavadki neid väljaüürimiseks, mis vastab otseselt ka ärimaa mõttele,“ ütles Pillesson.

„Praegu tehakse alla 30-ruutmeetriste pindadega Tallinnas keskmiselt 850-950 ostu-müügitehingut aastas ning nendest 15% on külaliskorterid. Uusarendustes müüakse mikrokorterid suurematest 3-4 korda kiiremini välja, mis näitab ka selget nõudlust. Peamine probleem on defitsiit – uue 100 000 eurot maksva mikrokorteri segmendis on turul selge tühimik,“ ütles Pillesson.

„Külaliskorterite rajamisega lahendavad arendajad tegelikult linna tegemata jäänud tööd – Tallinna on arvestatud palju rohkem ärimaad ja -pindasid kui neid praegu vaja, samas on puudus soodsatest elupindadest. Ülepakkumine puudutab ka vanemaid büroohooneid, kuhu külaliskorterite rajamine pole mitte probleem, vaid lahendaks kitsaskoha ning linn võiks seda igakülgselt soodustada,“ rääkis Pillesson.

Uus Maa juhi sõnul puudutab kättesaadavuse probleem peamiselt just noori, kelle jaoks on esimese korteri osas oluline mitte niivõrd ruutmeetri- vaid lõpphind. “Väike ja soodsa lõpphinnaga korter võimaldab noorel esimese kinnisvara soetamise lävendist üle saada, muud võimalust tal uusarendusse korterit osta tihti polegi. Ka pangad annavad külaliskorteri ostmiseks laenu, kuna väikepinnad on hästi likviidsed,“ rääkis Pillesson.

“Külaliskorterina on rajatud ka mitmed linna uhkemad kortermajad – näiteks Laferme ja Meerhof Pirita tee ääres ja selline määratlus pole tegelikult ostjale probleem. Kuidas iganes ka ärimaale rajatud kortereid nimetada, on need tootena väga vajalikud ja lahendavad linna ning tavainimese jaoks mitu probleemi korraga,“ lisas Pillesson.

Seonduvad uudised

• Uus Maa turuülevaade 04-2014 07.05.2014
  Makromajanduslik taust Eesti Panga hinnangul on majanduskasvu taastumine võimalik eksporditurgude toel. Senine majanduskasv põhines sisenõudlusel ning eeldas majapidamiste sissetulekute ja tarbimise pidevat suurenemist. Eesti peamiste väliskauban     
  
• Uus Maa Kinnisvarabüroo 2012 II poolaasta kinnisvaraturu ülevaade 25.01.2013
  EESTI Eesti kinnisvaraturgu iseloomustas möödunud poolaastal enim müügipakkumiste hulga pidev vähenemine. Sarnane olukord oli iseloomulik ka kinnisvarabuumile, kuigi praegusel juhul buumist rääkida ei saa. Ühelt poolt on pakkumiste vähenemis     
  
• Arco Vara: Veebruar 2021 10.03.2021
  Lähikuud toovad korteriturul statistiliselt üsna tugeva, kuid petliku, turuaktiivsuse kasvu Tänavu veebruaris tehti Eesti korteriturul kokku 1871 ostu-müügitehingut, mida oli 3,7% rohkem kui jaanuaris, kuid 5,1% vähem kui 2020. aasta samal kuul     
  

---

---

Tartu linn aitab Euroopa Liidu rahastatud „oPEN Labi“ projekti abil kiirendada tarkade renoveerimistehnoloogiate kasutuselevõttu.

Praegu on käimas Uus 1 korterelamu renoveerimine, mille käigus kasutatakse mitmeid uuenduslikke lahendusi, mis aitavad muuta kortermajade rekonstrueerimise tulevikus kiiremaks, tõhusamaks ja energiasäästlikumaks. Viiekorruselise korterelamu rekonstrueerimise keskmes on targa maja lahendused ja tehases eeltoodetud fassaadielementide kasutamine.

Renoveeritud hoone hakkab toimima tervikliku targa energiasüsteemina. Hoone kavandamisel kasutatakse BIM-tehnoloogiat ehk digitaalset ehitusinfomudelit, mille abil saab maja toimimist mõõta ja juhtida. Targa maja lahendused seovad omavahel fassaadi integreeritud päikesepaneelid, suure akupanga, jahutuse, automaatsed välisrulood, ilmajaama, korteripõhiselt juhitava ventilatsiooni ning tehnosüsteemide kaugjuhtimise. Nii saab hoone energiatarbimist terviklikult jälgida ning kohapeal toodetud elektrit võimalikult tõhusalt kasutada ja salvestada.

Elanike jaoks tähendab see eelkõige ühtlasemat sisekliimat, paremat õhukvaliteeti, mugavamat elukeskkonda ning väiksemaid kütte- ja energiakulusid. Paigaldatud süsteemid annavad teadlastele ka väärtuslikku infot selle kohta, kuidas uued renoveerimislahendused päriselus toimivad. Tänu sellele on võimalik edaspidi teha andmetele tuginevaid otsuseid hoonete renoveerimise planeerimisel.

Uus 1 korterelamu renoveerimise käigus pööratakse tähelepanu ka hoonet ümbritseva elukeskkonna uuendamisele. Nii saab Uus 1 ja kõrvalmaja vaheline läbikäik seinamaalingu, mis muudab seni üsna ilmetu läbikäigu meeldivamaks ja isikupärasemaks osaks elukeskkonnast. Maalingu kujundamisse ja valmimisse on kaasatud ka majaelanikud. Kunstiprojekti viivad ellu Tartu Kunstikooli õpilased ning maaling valmib sel nädalal.

Renoveerimisel kasutatakse tehases eeltoodetud elemente, mis vähendavad märkimisväärselt ehitusaegseid häiringuid elanikele. Kuna paneelid kinnitatakse otse olemasolevale hoonele, ei ole enamasti vaja ulatuslikke tellinguid ning maja fassaadi uuendamine toimub oluliselt kiiremini kui tavapäraste renoveerimismeetodite puhul. See tähendab elanikele lühemat ehitusperioodi, vähem müra ja sujuvamat renoveerimisprotsessi.

Võimalikult hea energiatõhususe saavutamiseks paigaldatakse maja katusele päikesepaneelid, mille toodetud energia kasutatakse sealsamas hoones ära või salvestatakse suurema tootmise korral akupanka.

Tartu linn kasutab Uus 1 hoonel rakendatavaid lahendusi tulevikku vaatava katseprojektina, mille eesmärk on näidata, kuidas saab suurte korterelamute renoveerimist muuta kiiremaks, kvaliteetsemaks ja taskukohasemaks ajal, mil energiatõhusate hoonete vajadus kasvab üle kogu Euroopa. Varem on „oPEN Labi“ projekti abil renoveeritud munitsipaalmaja aadressil Mõisavahe 67.

Seonduvad uudised

• Uus Maa turuülevaade 04-2014 07.05.2014
  Makromajanduslik taust Eesti Panga hinnangul on majanduskasvu taastumine võimalik eksporditurgude toel. Senine majanduskasv põhines sisenõudlusel ning eeldas majapidamiste sissetulekute ja tarbimise pidevat suurenemist. Eesti peamiste väliskauban     
  
• Suur osa Annelinna 9-kordsete hoonete elanikest soovib oma maja täielikku renoveerimist 29.04.2022
  Annelinna 9-kordsete majade pilootala elanike küsitlusest selgus, et renoveeritud kortermajad Annelinnas on pannud kohalikke mõtlema ka enda maja kordategemise peale. Ligi 60 protsenti küsitlusele vastanutest soovib oma maja terviklikku renoveerim     
  
• Ajaloolised majad lähevad aina enam hinda 08.11.2014
  Ajalooline arhitektuur ja pärand on Eesti kinnisvaraturul võtnud sisse tugeva positsiooni, sest inimesi, kes hindavad vana hõngu ja tänapäeva standarditest erinevat ruumikujundust, on aina enam. Nii ei kasutata enam ammu vanade eeslinnade kohta      
  

---

---

Kas soovid alustada karjääri kinnisvaramaaklerina või saada kinnisvaravaldkonnast põhjalikumat ülevaadet? Edukas tegutsemine kinnisvaras eeldab teadmisi turust, õigusaktidest, kinnisvara hindamisest, finantseerimisest ja müügist. Tugev teadmistepagas aitab teha teadlikumaid otsuseid ning pakkuda klientidele professionaalset teenust.

Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ annab nelja õppepäeva jooksul baasteadmised kinnisvaraturust, kinnisvaraõigusest, tehingutest, finantseerimisest, hindamisest ning maakleritööst ja turundusest. Oma teadmisi jagavad kogenud valdkonnaspetsialistid, kes toovad teooria kõrvale praktilisi näiteid. Koolitus sobib nii tulevastele maakleritele, alustavatele kinnisvaraspetsialistidele kui ka investoritele ja kinnisvaraomanikele.

Koolitus toimub 9.–12.11.2026 hübriidõppena – osaleda saab kohapeal Tallinnas Tulika 19 Flora Majas või veebis MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Seonduvad uudised

• Kinnisvarakooli koolituskalender 2016 17.08.2016
  Kinnisvarakool OÜ pakub mitmeid koolitusi ja seminare kinnisvaravaldkonnast, mis haakuvad kinnisvaraturu, kinnisvaravahenduse, juriidilise poole, aga ka ehitusvaldkonnaga. Koolitused toimuvad avalike koolitustena ja ettevõttesiseste koolitustena. R     
  
• Kinnisvarakooli koolituskalender 2016 21.10.2016
  Kinnisvarakool OÜ pakub mitmeid koolitusi ja seminare kinnisvaravaldkonnast, mis haakuvad kinnisvaraturu, kinnisvaravahenduse, juriidilise poole, aga ka ehitusvaldkonnaga. Koolitused toimuvad avalike koolitustena ja ettevõttesiseste koolitustena. 0     
  
• Eduka kinnisvarakarjääri stardipakett 05.03.2026
  Kas oled mõelnud karjäärile kinnisvaramaaklerina või soovid oma seniseid teadmisi täiendada? Kinnisvarakooli alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm annab sulle vajalikud teadmised ja praktilised oskused, et teha edukas algus kinnisvaravaldko     
  

---

---

Statistikaameti andmetel valmis 2025. a Eestis 6059 eluruumi kogupindalaga 579 600 ruutmeetrit. Aasta varasemaga võrreldes suurenes valminud eluruumide arv 4%, kuid pindala vähenes 4%.

Aasta jooksul valminud eluruumidest 3532 ehk 58% asusid korterelamutes. Korterelamute eluruumide pindala 227 900 m² moodustas 39% valminud eluruumide kogupindalast. Osakaalude märkimisväärne erinevus tuleneb korterielamute ja muude eluruumide keskmiste pindalade olulisest erinevusest.

Üksikelamutes asuvaid eluruume oli 2025. aastal 1813, mille summaarne pindala oli 271 800 m². Valminud eluruumide koguarvust oli see 29,9% ja pindalast 47%.

Võrreldes Eesti keskmisega on Harju maakonna elamispindade valmimine märksa rohkem kaldu korterite ja kaksik- ning ridaelamute poole.

Harju maakonnas (sh Tallinnas) 2025. a valminud 38232 eluruumist 2589 ehk 68% asusid korterelamutes. Korterelamutes asuvate kasutusloa saanud korterite pindala 172 500 m² oli 49% kogu Harjumaa valminud eluruumide pindalast.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Seonduvad uudised

• Statistika: 2020. a sai Eestis kasutusloa 7579 eluruumi 23.03.2021
  2020. a jooksul väljastati statistikaameti andmetel kasutusluba 7579 eluruumile. Neist eluruumidest 4561 asusid korterelamutes. Kasutusloa sai ehk valmis 1989 ühepereelamut. Lisaks 1029 eluruumi kaksikelamutes ja ridaelamutes. Eelmise ehk 2019. aas     
  
• Statistika: 2021 II kvartalis valmis Tallinnas 829 eluruumi 14.09.2021
  Statistikaameti andmetel valmis 2021 II kvartalis Tallinnas ehk sai kasutusloa 70 elamut kokku 829 eluruumiga. Aasta teise kvartali eluruumide valmimise maht on viimase nelja kvartali pikkuse perioodi kõrgeim. Eluruumide valmimise osas on 13% vähen     
  
• Statistika: 2024. a tehti elamispindade tehinguid 2602 eurot inimese kohta 15.04.2025
  2024. a elamispindade tehingute rahaline käive ühe Eesti elaniku kohta oli 2602 eurot. Aasta varasem elamispindade käive inimese kohta oli 2554 eurot. Suurim rahaline käive inimese kohta on selgelt piirkondades, kus kinnisvara on kallim ja tehing     
  

---

---

Baltic Horizon Capital AS Baltic Horizon Fondi fondivalitsejana teatab käesolevaga muudatusest juhatuse liikmetes.

Antud teade järgneb 15. oktoobri 2026 teatele, mil Baltic Horizon Capital AS esitas Ülari Niinemägi kandidaadiks Baltic Horizon Capital AS-i juhatuse liikme kohale.

30. oktoobril 2026 valis Baltic Horizon Capital AS nõukogu Ülari Niinemägi uueks juhatuse liikmeks neljaks aastaks alates 1. novembrist 2026.

Ülari Niinemägi tugevdab Fondi varahalduse meeskonda ja juhib Baltic Horizon Fondi portfelli koos fondijuhi Edvinas Karbauskasega. Alates 1. novembrist 2026 on Baltic Horizon Capital AS-i juhatuses Edvinas Karbauskas (juhatuse esimees), Gerda Bliuvienė ja Ülari Niinemägi.

Ülari Niinemägil on enam kui kahekümne aasta kogemus ärikinnisvara vara- ja kinnisvarahalduses Baltikumis. Alates 2025. aasta detsembrist vastutab ta Baltic Horizon Fondi Eesti objektide igapäevase haldamise eest. Enne seda juhtis ta 2022. aasta novembrist 2025. aasta detsembrini US Real Estate’i rahavooportfelli Tallinnas. Aastatel 2007–2019 töötas ta BPT Real Estate’is, kus ta oli alates 2016. aastast Eesti üksuse tegevjuht, olles varem juhtinud grupi arendustegevust Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Ülari on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli kinnisvara haldamise erialal.

Seonduvad uudised

• Baltic Horizon: Baltic Horizon Fondi 2024. aasta I kvartali konsolideeritud auditeerimata majandustulemused 10.05.2024
  Northern Horizon Capital AS-i juhatus on kinnitanud Baltic Horizon Fondi (Fond) auditeerimata konsolideeritud vahearuande tulemused 2024. aasta I kvartali kohta. Meie strateegilised püüdlused Viimasel aastal oleme tegelenud oma strateegia ümberkuj     
  
• Baltic Horizon: Baltic Horizon Fondi osakuomanike üldkoosolek – teade investoritele 06.03.2025
  Osakuomaniku taotlusel, kelle osakud esindavad rohkem kui 1/10 kõigist häältest, kutsub Northern Horizon Capital AS Baltic Horizon Fondi osakuomanikke ja Rootsi hoidmistunnistuse (edaspidi „SDR“) omanikke (edaspidi koos „investorid“) osal     
  
• Baltic Horizon: Baltic Horizon Fondi osakuomanike üldkoosolek ja korduskoosoleku kokkukutsumise teade 28.03.2025
  27. märtsil 2025 toimus Tallinnas, Eestis, Baltic Horizon Fondi osakuomanike ja Rootsi hoidmistunnistuse (edaspidi „SDR“) omanike (edaspidi koos „investorid“) erakorraline üldkoosolek (edaspidi „Üldkoosolek“). Üldkoosoleku päevakord     
  

---

---

Täna avaldas Statistikaamet majanduskasvu kiirhinnangu, mis tugineb mudelarvutustele. Selle järgi kasvas majandus III kvartalis 2,2% (võrreldes eelmise aasta III kvartaliga).

Arvata võib, et kui kuu lõpus tulevad täpsustatud andmed, siis see suurt pilti väga ei muuda, sest majanduskasvule viitavad ka muud makronäitajad. Näiteks täna avaldati ka teenuste tootmise mahuindeksid ning nendest andmetest on näha, et ka teenused kasvasid septembris aasta võrdluses samas suurusjärgus ehk siis 2,2%. Kasvu toetavad ka näiteks eile avaldatud kaubanduse kasvu numbrid ning kuu alguses avaldatud töötleva tööstuse kasvunumbrid.

Tarbijad paraku majanduskasvu eriti ei taju, sest kindlustunde indeks tegi oktoobris tugeva liikumise allapoole. Ilmselt on põhjus selles, et tarbija annab oma hinnanguid majandusele tuginedes peaasjalikult hinnainfole ja inflatsioon on paraku sügisel kiirenenud.

Seonduvad uudised

• Tarbijahinnad langesid viiendat kuud järjest 08.12.2013
  Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks novembris eelmise kuuga võrreldes 0,4%. Aastavõrdluses püsis hinnakasv 1,5% juures, nii nagu oktoobriski. Aeglase inflatsiooni taga on mitme soodsa asjaolu kokkulangemine. Peamine põhjus on vähe     
  
• Swedbank: Maailmamajanduse väljavaadet varjutab sõda 06.05.2026
  Kõrgemad energiahinnad kiirendavad inflatsiooni ja pidurdavad maailma majanduskasvu. Kärpisime enamiku suuremate majanduste kasvuprognoose. Ebakindlus prognoositäpsuse osas on aga endiselt suur, kuid eeldame, et naftahinna šokk ning selle negatii     
  
• Bigbank: Majanduskasv oli võrreldes kiirhinnanguga natuke madalam, kuid erinevate sektorite tootmismahtude kasvud toetavad majanduse elavnemist 01.09.2026
  Täna avaldas statistikaamet värsked andmed majanduskasvu kohta. Kui kuu aega tagasi avaldatud kiirhinnangu järgi oli Eesti majandus kasvanud selle aasta II kvartalis aasta võrdluses 2,1%, siis täpsustatud andmetele tuginedes oli kasv 1,8%. Posit     
  

---

---

Eesti maa koguväärtus on nelja aastaga kasvanud 33 protsenti, selgub Maa- ja Ruumiameti 2026. aasta korralise hindamise tulemustest. Kõige kiiremat kasvu on näha Tallinna ja Tartu mõjualades, mis peegeldab linnade mõju laienemist järjest kaugemale ümbritsevatesse valdadesse. Kokku hinnati ligi 780 000 katastriüksust. Iga maaomanik saab oma maatüki uut hinnatud väärtust vaadata veebilehel minu.kataster.ee.

• 2022. aastal oli Eesti maa väärtus 33 miljardit eurot, 2026. aastal 44 miljardit eurot
• Eestimaa väärtuse kasvu veab elamumaa, moodustades 50% kogu maa väärtusest
• Umbes 57% Eesti maa väärtusest paikneb Harjumaal
• Kõige suurem maa väärtuse kasv on Raplamaal, Läänemaal ja Võrumaal (üle 40%), madalaim Ida-Virumaal (18%)
• Maa hinnatud koguväärtus miljardi euro piiri kaheksas Eesti maakonnas

Korraline hindamine annab iga nelja aasta järel ülevaate, kuidas maa väärtus Eestis piirkonniti erineb ja ajas muutub. See aitab mõista, millised piirkonnad on arendussurve all, kus kasvab nõudlus maa järele ning kuidas mõjutavad inimeste ja ettevõtete valikuid asukoht ja ümbritsev elukeskkond.

Maa- ja Ruumiameti maa hindamise osakonna juhataja Marje Kolmar-Grüneri sõnul näitavad värsked hindamistulemused, kui erinevalt võib maa väärtus Eesti piirkondades muutuda.

„Maa väärtust mõjutavad eelkõige asukoht ja kasutusvõimalused. Kõige suuremad muutused ilmnevad sageli piirkondades, kus varasemast hoonestamata alast on kujunenud uus elukeskkond. Näiteks Tartus endisel Raadi lennuvälja alal on maa hinnatud väärtus kasvanud mõnel juhul enam kui kümme korda ja Harjumaal Rae vallas Järvekülas on hinnatud väärtus kasvanud mõnel juhul enam kui kaks korda. Üheks suuremaks maa hinna mõjutajaks turumuutuste kõrval on kinnisvara arendamise läbi maa väärtuse tõstmine. Samal ajal on mõnes piirkonnas maa väärtus nelja aastaga muutunud väga vähe,“ selgitas Kolmar-Grüner.

Maa koguväärtus 2026

Maa- ja Ruumiamet hindab seaduse järgi kogu Eesti maa väärtust iga nelja aasta järel. Eelmine korraline hindamine toimus 2022. aastal pärast 21 aasta pikkust pausi.

Maa väärtuse muutused on piirkonniti erinevad

Maa väärtuse muutus sõltub piirkonna kinnisvaraturul toimunust ning konkreetse maatüki omadustest ja sihtotstarbest. Seetõttu on muutused Eesti eri piirkondades erinevad.

Tartu ja Tallinna lähiümbruse erinevat kasvutempot võib selgitada asjaolu, et Tallinna ümbruse arenduspotentsiaal kajastus maa väärtuses suuremal määral juba eelmise, 2022. aastal läbiviidud hindamise ajal. Seetõttu on sealne suhteline väärtuse kasv olnud tagasihoidlikum kui piirkondades, mille areng on viimase nelja aasta jooksul märgatavalt kiirenenud.

Maa koguväärtuse muutus 2022-2026

Kuidas arvutatakse ligi 780 000 maatüki väärtus?

Maa korralisel hindamisel hinnatakse maad, mitte sellel asuvaid hooneid ega kasvavat metsa. Hindamisel kasutatakse mitmete riiklike andmekogude andmeid, sealhulgas maakatastri, metsaregistri, ehitisregistri ja Eesti topograafilise andmekogu andmeid. Tegemist on automatiseeritud massarvutustega, mis tehakse andmete põhjal ning maatükke kohapeal vaatamas ei käida.

Kust saab oma maa uut väärtust vaadata?

Oma maatüki 2026. aasta korralise hindamise tulemusega saab tutvuda veebilehel minu.kataster.ee . Tänavuse hindamise tulemused kantakse Maa- ja Ruumiameti poolt portaali hiljemalt 31. oktoobri südaööks. Otsingusse saab sisestada maatüki aadress või katastritunnus ning avada „Maa väärtuse info“. Hindamislehel on näha maa hinnatud väärtus, kasutatud hindamismudel ja andmed, mille alusel väärtus arvutati. Samas saab võrrelda 2026. ja 2022. aasta hindamistulemusi.

Kui maaomanik märkab hindamisel kasutatud andmetes ebatäpsust, saab sellest teada anda otse minu.kataster.ee keskkonnas või Maa- ja Ruumiametile aadressil info@maaruum.ee.

Seonduvad uudised

• Uus Maa Kinnisvarabüroo 2012 II poolaasta kinnisvaraturu ülevaade 25.01.2013
  EESTI Eesti kinnisvaraturgu iseloomustas möödunud poolaastal enim müügipakkumiste hulga pidev vähenemine. Sarnane olukord oli iseloomulik ka kinnisvarabuumile, kuigi praegusel juhul buumist rääkida ei saa. Ühelt poolt on pakkumiste vähenemis     
  
• Kinnisvaraturu ülevaade: hoonestamata elamumaaga tehtud tehingute tippaeg oli aastatel 2006-2007 16.09.2015
  Maa-ameti kinnisvaraturu ülevaade keskendub seekord tehingutele hoonestamata elamumaaga. Hoonestamata elamumaana käsitleme antud kontekstis selliseid maatükke, mille sihtotstarve on 100% elamumaa. Ülevaates kajastame Maa-ameti tehingute andmebaas     
  
• Kinnisvaraturg äärealadel välja surnud 26.02.2016
  Tallinnaga võrreldes erinevad kaugemate piirkondade kinnisvarahinnad mitu korda ning hinnavahe suureneb pidevalt. Näiteks Kohtla-Järvel oli keskmine müügihind ruutmeetri kohta jaanuaris 121 eurot, samal ajal kui Tallinnas oli ruutmeetrihind 1582     
  

---

---