Kodulaenude võtmine püsib kolmandat kuud väga aktiivne ning mais sõlmitud lepingute keskmine suurus kasvas 139 142 euroni, mis on kõrgem nii aprillikuu kui käesoleva aasta esimese kvartali keskmisega võrreldes, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juht Arthur Taavet toobki selle kevade ühe peamise trendina välja keskmise laenusumma kasvu. “See on tegelikult hea märk, sest viitab omal moel inimeste tõusnud laenuvõimekusele, mis omakorda on enamasti seotud sissetulekute kasvuga,” kommenteerib Taavet, kelle kinnitusel on keskmine laenusumma paar viimast aastat kuude lõikes peamiselt püsinud 120-140 tuhande euro vahemikus. “Peamine vahe ongi selles, et varem oli keskmine tihti just selle vahemiku alumises servas, kuid viimastel kuudel pigem lähemal 140 tuhandele ning seda isegi vahel ületanud,” kirjeldab Bigbanki juht.

Kodulaenude turg on Taaveti sõnul olnud tuntavalt aktiivsem alates märtsist ning võib loota, et see püsib nii ka juunis. “Panga jaoks on järgise kuu ootuste kavandamisel hea indikaator uute laenutaotluste arv ning see oli ka mais eelmiste kuudega samas suurusjärgus,” selgitab pangajuht.

Arthur Taavet lisab, et konkreetselt Bigbank pühendab eraldi aega, et aidata leida koduostuks võimalus ka neil, kes välismaiste suurpankade käest mingil põhjusel sobilikku kodulaenu ei saa. “Suurtel pankadel on tihti väga jäigad raamid, kuhu paljude Eesti inimeste igapäevane elu ja sissetulekud ei sobitu. Meid eristabki see, et oleme otsustanud võtta rohkem aega igaühe soovide ja võimaluste läbi vaatamiseks,” selgitab Bigbanki juht panga häid tulemusi üldiselt tiheda konkurentsiga kodulaenuturul.

Arthur Taaveti sõnul võiks uue kodu ostmist kättesaadavamaks muuta maksimaalse laenuperioodi tõstmine. “Soome teatas äsja, et lubab nüüdsest välja anda 40 aasta pikkuseid kodulaene ja ma ei näe ühtki olulist takistust, miks Eestis ei võiks pankadel lubada sama või isegi veel pikemat perioodi,” rõhutab ta ja lisab selgituseks, et kinnisvara on panga jaoks alati olnud tugev tagatis. “Inimene tahab tegelikult ju piisavalt madalat kuumakset, mis võimaldaks uue kodu osta esimesel võimalusel, mitte seda taas edasi lükata. Laenuperioodi pikkus on inimese jaoks aga pigem teisejärguline, eriti kui arvestada, mida teeb inflatsioon aastakümnete jooksul raha väärtusega,” põhjendab Eesti noorim pangajuht Taavet ning viitab, et hiljutised inflatsiooniprognoosid jäävad 4% ümber, mis kahtlemata räägib soodsa interessiga laenamise kasuks.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 31. märts 2026 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,4 miljardit eurot ning omakapital 298 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 196 000 aktiivse kliendi ning üle 650 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Seonduvad uudised

• Arco Vara: Makromajanduse ülevaade 23.01.2017
  Statistikaameti täpsustatud hinnangul kasvas Eesti majandus kolmandas kvartalis aasta võrdluses 1,3% ja kvartali võrdluses 0,2%. Kasvu suurimaks toetajaks oli transpordi, kaubanduse ja energeetika tegevusaladel loodud lisandväärtus. Suurimad maj     
  
• Arco Vara: Makromajanduse ülevaade 10.05.2017
  Statistikaameti täpsustatud hinnangul kasvas Eesti majandus 2016. aastal aastases võrdluses 1,6% ning IV kvartalis 2,7%. Majanduskasvu kiirenemist aasta lõpus võib seostada erinevate ärikliima ja kindlustunde indikaatorite selge paranemisega vii     
  
• Bigbank: kodulaenulepinguid sõlmiti oktoobris 10% rohkem, uute taotluste arv tegi rekordi 07.11.2025
  Oktoobri jooksul sõlmiti 10% rohkem kodulaenulepinguid kui eelmisel kuul ning uute laenutaotluste arv tegi käesoleva aasta rekordi, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist. Bigbank Eesti juhi kohusetäitja Arthur Taaveti kinnitusel on kodul     
  

---

---

Statistikaameti andmetel kallines tarbijate ostukorv mais aastaga 3,7%. Hinnakasvu vedas eelkõige mootorikütuste kallinemine.

Eriti kiiresti on kallinenud diislikütus, mis oli mais 32% kõrgem kui aasta varem. Võrreldes bensiiniga sõltub Euroopa Liit diislikütuse puhul rohkem impordist ja tarneraskused on hoidnud selle rafineerimismarginaalid kõrgel tasemel. Turg on olnud väga tundlik Lähis-Idast tulevatele uudistele ja määramatus edasiste arengute suhtes on suur. Seetõttu on naftahind maailmaturul viimastel kuudel kõikunud suures vahemikus, 90–120 dollarit barreli kohta. Eestis on hinnatõusu mõnevõrra tagasi hoidnud tanklakettide vaheline hinnasõda, mis algas eelmise aasta sügisel.

Toiduainete hinnatõus oli aasta alguses tugev, ulatudes 6%ni, kuid on viimastel kuudel kiiresti aeglustunud, piirdudes maikuus 2%ga. Toidutoormete odavnemine maailmaturul on kaasa toonud nii toiduainete tootja- kui ka impordihindade languse. Peamiselt on alanenud või ja piimatoodete ning teraviljad hinnad, sest üleilmne teraviljasaak oli mullu väga hea. Samas on tõusule pöördunud õliviljade hinnad, mis on tingitud biokütuste laialdasemast kasutuselevõtust kõrgete naftahindade tõttu.

Tööstuskaupade hinnad pole aastaga märkimisväärselt muutunud, kasvades mais 0.9%. Riided ja jalatsid on endiselt odavnenud, kuid tarbijakorvis on üha enam näha elektroonikakomponentide kallinemise mõju. Ühe suurima hinnatõusu on tarbijakorvis aastaga läbi teinud mälukandjad, mille hinnad on kerkinud 37%. Osaliselt on see seotud tehisintellekti sektorist tuleneva tugeva nõudlusega kiipide järele ja piiratud tootmisvõimsusega. Elektroonika- ja arvutikaupade puhul on tehnoloogia areng ja seadmete kasvav võimekus samal ajal aidanud osa sisendikulude kasvust korvata.

Hindade muutus lähikuudel sõltub suures osas teenuste hindadest, sest algamas on puhkuste hooaeg. Eelmise aasta suvel kallinesid vabaajateenused Eestis mitme suure ürituse tõttu võrreldes teiste euroala riikidega kiiremini. Tänavu kujuneb hooajaline hinnatõus tõenäoliselt aeglasemaks. Osa hinnatõusust, 1,5 protsendipunkti, mis on tingitud eelmise aasta juuli käibemaksu tõusust, taandub hinnakasvust välja.

Seonduvad uudised

• Eesti Pank: majanduse taastumiseks tuleks Euroopas ühtlustada ettevõtete aitamise reegleid 16.12.2022
  Majanduse nigelam seis tähendab ettevõtete jaoks paratamatult teatavat kohandumist. Siinjuures on üheks oluliseks teguriks, millistel tingimustel ja millisel määral erinevad Euroopa riigid raskustes ettevõtteid toetavad. Kasu oleks eelkõige ü     
  
• Eesti Pank: Hinnakasvu leevendas odavam energia 08.04.2025
  Statistikaameti andmetel kallinesid tarbijahinnad märtsis aastaga 4,4%. Hinnakasvu kiirendasid kallimad teenused ja toiduained, kuid leevendust tõi elektri ja mootorikütuste odavnemine. Kui energiahinnad kõrvale jätta, siis kallines ülejäänud     
  
• Eesti Pank: Majanduskasv oli neljandas kvartalis tagasihoidlik 03.03.2026
  Eesti SKP kasvas statistikaameti hinnangul mullu neljandas kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 0,7%, aga kahanes kolmanda kvartaliga võrreldes 0,1%. Kuigi majandus kasvab, pole järsku paranemist tulnud ning kasv on varasemate aastatega võrrelde     
  

---

---

Kuigi täna Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi kasv oli madalam kui nädala alguses avaldatud harmoneeritud hinnaindeksi kiirhinnang, näeme siiski, et hinnatõus on hakanud vaikselt hoogu võtma. Kiirhinnangu järgi, kuhu oli lisatud ka välismaalaste Eestis tehtud kulutused, oli hinnatõus 4%, täpsustatud andmetel kasvasid tarbijahinnad 3,7%. Mäletatavasti oli THI kasv eelmine kuu 3.4%.

Kõige suurema panuse hinnatõusu andis transport, sest kütusehinnad on kasvanud tänu Lähis-Ida kriisile. Kahjuks ei ole meil jätkuvalt mitte mingit selgust, millal USA-Iraani sõda mingi rahumeelse lahenduse leiab. Laevad seisavad jätkuvalt Hormuzi väinas liiklustupikus. Diiselkütuse hind on aasta võrdluses kasvanud 32%, maagaas 19,4 ning elekter 9%. Kuna vedelgaasi tootmise ja transportimise taristu on Kataris lõhutud, siis jääb maagaas veel mõnda aega kallimaks kui me harjunud oleme. Kuigi Euroopa otseselt sõltub vähe Lähis ida naftast ja gaasist, siis nende energiaressursside defitsiit on maailmaturu hinna üle viinud ning sellest sõltuvad kõik, ükskõik kuskohast nad oma nafta või gaasi ostavad.

Kõige selle kordategemine võtab aega ja koheselt ei muutu midagi, isegi kui laevad peaksid täna hakkama vabalt liikuma. Aeg ei tähenda antud juhul kuid või nädalaid vaid pigem aastat või kahte. Teisalt ei ole ka tootjad kiirest defitsiidi likvideerimisest huvitatud, sest kasumid on ju kenad, mida nad täna nafta ja gaasi müügist saavad. Väidetavalt on USA naftaekspordi tulud läbi aegade kõige suuremad.

Kallim transport hakkab tasapisi mõjutama ka muude teenuste ja kaupade hinda, sest lõpuks me ju kõik sõltume transpordist ühel või teisel viisil. Euroopa Komisjon prognoosib oma hiljutises raportis Eesti selle aasta hinnatõusuks 4,4%. Ka see prognoos viitab pigem hinnatõusu kiirenemisele.

Seonduvad uudised

• Liven AS – 2025. aasta ja IV kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne 29.01.2026
  Sarnaselt eelnevale kvartalile püsis ka 2025. aasta IV kvartalis turg aktiivne. Kokku sõlmisime kvartali jooksul 60 müügilepingut (VÕL; 2025 III kvartal: 60; 2024 IV kvartal: 34). Kogu 2025. aasta jooksul sõlmisime kokku 176 VÕL müügilepingu     
  
• SEB: Hinnakasv mõjutab majandust aina enam 03.12.2021
  Nii selle aasta lõpu kui järgmise aasta alguse majandusnäitajate kujundamisel omab aina suuremat mõju kiire inflatsioon. Vaatamata praegusele valusale hinnatõusule on peamine stsenaarium endiselt inflatsiooni raugemine järgmise aasta teises poo     
  
• Liven: 2025. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne 30.10.2025
  2025. aasta III kvartalis püsis turg jätkuvalt aktiivne. Kvartali jooksul sõlmiti mitmete varasemalt tehtud broneeringute alusel võlaõiguslepingud (VÕL), eelkõige 2026. aastal valmivate ehitustega arendusprojektides. Kokku sõlmiti kvartali jo     
  

---

---

Kinnisvaraportaalis KV.EE

„Aastatagusest on üüripakkumist küll rohkem, kuid viimaste kuude jooksul on kuulutuste arv hoogsalt vähenenud. Käesoleva 2026. a alguse portaali KV.EE 1600-1650 pakkumist on maikuuks vähenenud märgatava 17% võrra. Üüripakkumise vähenemise taga on hooajalised tegurid – nimelt läheb iga kevad hulk pikaajalise üüri kortereid majutusärisse,“ selgitas Tarvo Teslon.

Maikuine Tallinna üüripakkumiste keskmine hind püsis viiendat kuud järjest visalt 14,5 €/m² tasemel.

„Kevadine hooajaline üüripakkumise vähenemine on viimastel aastatel olnud tegur, mis on üürileandjatel aidanud hindu pisut ülespoole tõsta, et toime tulla suurenenud omanikukulude ja kasvanud intressimääraga. Tänavune kevadine positiivne tärkamine üüriturul on olnud hilisem. See on olnud tegur, mis on üürihinda portaalis KV.EE paigal hoidnud,“ analüüsis Tarvo Teslon.

Tallinna üürikorterite pakkumishinnad on samal tasemel või isegi pisut allpool, kus need olid 2022. aastal ehk neli aastat tagasi. Üürihinna ainus edasine tee on ülespoole.

„Üüripakkumise kevadine vähenemine portaalis KV.EE on võimalus üürileandjatele pikalt paigal püsinud hindu pisut ülespoole kruvida. Üüriinvesteeringute rahavoolised tootlused on viimase 15 aasta madalaimad. Seega põhjendus üürihinna tõusuks on täiesti olemas. Üürnikele ei tohiks mõningane mõõdukas üürihinna tõus üle jõu käia, sest keskmiste näitajate alusel arvutatud korteri üürihind palga suhtes on samuti viimase 15 aasta madalaim. Juba sügisel ehk õppehooaja alguses, mis on üürituru teine kuumem periood, näeme tänasest kõrgemaid üürihindu,“ prognoosis Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Seonduvad uudised

• KV.EE: Üürihindadel on kindel tee põhjast ülespoole 09.07.2024
  Kinnisvaraportaali KV.EE 06.2024 lisatud Tallinna üürkorterite keskmine pakkumishind oli 13,2 €/m². Hinnatrend tüürib alates 2024. a märtsist ülespoole. See võiks anda üürileandjatele mõningat leevendust, keda endiselt vaevab kõrge intr     
  
• KV.EE: Üürihinnad kompavad põhja, kuid tulevik on ebakindel 08.05.2024
  Tallinna korterite üüripakkumiste keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE on aprillikuiste andmete alusel väga raasukese võrra veebruarist-märtsist kõrgemal. Korterite üüripakkumine on kõrgeimast tipust allapoole tulnud. See lubab loota, et      
  
• KV.EE: Tihe konkurents üürikorterite turul hoiab tootluse miinimumis 06.02.2026
  Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 2026. a jaanuaris üürile keskmiselt 1596 Tallinna üürikorterit. Seda on 2,8% rohkem kui aasta tagasi. Ajaloolisest keskmisest 1110 on üüripakkumist 44% võrra rohkem. Suur üüripakkumine Tallinnas hoiab üürih     
  

---

---

Mainor Ülemiste AS teatab, et lunastab 10. juunil tähtaegselt kõik 50 000 emiteeritud võlakirja (ISIN EE3300002138) nominaalmahus 5 miljonit eurot.

Mainor Ülemiste arendatav Ülemiste City on innovatsioonile ja koostööle suunatud kogukond, mis pakub üürnikele võimalusi kiiremini kasvada, leida häid koostööpartnereid ning olla mugavalt ühenduses ka välismaiste partneritega.

Mainor Ülemiste AS on Mainor AS-i tütarettevõte, mille põhitegevus on Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City arendamine. Linnaku 30 hektaril on välja ehitatud 170 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda. Ülemiste City on koduks ligi 400 ettevõttele ning töö-, õpi- ja elukeskkond 18 000 inimesele.

Seonduvad uudised

• Mainor Ülemiste sõlmis ettevõttega AS Merko Ehitus Eesti lepingu uue büroohoone ehituseks 01.12.2025
  Viktor Masingu nimelise büroohoone ehitushanke võitis AS Merko Ehitus Eesti, kes rajab aadressile Lõõtsa 1 B/C 27 300-ruutmeetrise brutopinnaga A-energiaklassiga 13-korruselise büroohoone. Investeeringu kogumaksumuseks on ligikaudu 48 miljonit e     
  
• Mainor Ülemiste AS kavandab võlakirjaemissiooni 12.01.2026
  Mainor Ülemiste AS annab teada oma kavatsusest emiteerida 2026.a jooksul võlakirju. Koostöös Redgate Capitaliga valmistatakse ette võlakirjade programm, mida levitatakse suunatud pakkumisena valitud investoritele Baltikumis. Võlakirjaemissiooni     
  
• Mainor Ülemiste võlakirjade ennetähtaegse lunastamise teade 10.02.2026
  Mainor Ülemiste AS teatab, et on otsustanud ennetähtaegselt lunastada varasemalt emiteeritud võlakirjad (ISIN: EE3300003136). Ennetähtaegne lunastamine toimub kooskõlas võlakirjade tingimuste punktiga 9.8, mille kohaselt on täielik või osalin     
  

---

---

Hepsor AS-i ja EfTEN Special Opportunities Fundi ühisettevõte Hepsor SOF OÜ ning ehitusettevõte Mitt & Perlebach OÜ allkirjastasid 4. juunil lepingu Tallinnas Paevälja kvartalis aadressil Paevälja 7 asuvate korterelamute ehitamiseks. Lepingu maksumus on 10,2 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehituslepingu hind sisaldab nii korterelamute kui ka neid teenindava taristu – teede, platside ja tehnovõrkude – väljaehitamist.

Arendusprojekti raames valmib kaks korterelamut kokku 70 ühe- kuni viietoalise korteriga, pakkudes koduotsijatele laia valikut erineva suuruse ja planeeringuga kodusid. Korterite müüdav pind on ligikaudu 4 650 ruutmeetrit. Ehitustööd valmivad 2027. aasta teisel poolel. Projekti 70 korterist on 18 võlaõiguslepingute alusel müüdud.

Uutes A-energiaklassiga hoonetes on kasutusel kaasaegsed ja jätkusuutlikud lahendused, elektriautode laadimistaristu ning jalgrataste ja lapsevankrite hoiuruumid, mis toetavad keskkonnasäästlikku eluviisi ja pakuvad elanikele energiatõhusat ja kulusäästlikku elukeskkonda.

2023. aastal valmis Hepsoril samas piirkonnas 96 korteriga Paevälja Hoovimajade arendusprojekt.

Hepsor SOF-il on Paevälja kvartalis võimalik mitmes etapis välja arendada kokku ligikaudu 270 uut kodu.

Lisaks võimaldab piirkonnas kehtiv detailplaneering Hepsoril rajada kvartali järgmistes etappides täiendavalt ligikaudu 100 kodu.

Koos juba valminud Paevälja Hoovimajade arendusprojektiga arendab Hepsor Paevälja kvartalis kokku ligikaudu 470 kodu ja 4200 ruutmeetrit üüritavat äripinda.

Seonduvad uudised

• Hepsor AS 2025 II kvartali ja kuue kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne 30.07.2025
  Hepsori 2025. aasta II kvartali konsolideeritud müügitulu oli 13,9 miljonit eurot (II kvartal 2024: 5,2 miljonit eurot) ja aruandeaasta esimese poolaasta müügitulu oli 22,1 miljonit eurot (I poolaasta 2024: 7,4 miljonit eurot). Kontserni teise kv     
  
• Arco Vara AS 2014. aasta III kvartali ja 9 kuu vahearuanne 06.11.2014
  Arco Vara AS (edaspidi ka „emaettevõte“ või ka „Ettevõte“) ning tema kontserni kuuluvate ettevõtete (edaspidi „kontsern“) tegevus hõlmab kinnisvaraarendust ning kinnisvaraga seotud teenuseid. Tegevus oli kuni 2013. aasta lõpuni jaga     
  
• Everaus: 2025. aasta esimese poolaasta konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 01.10.2025
  Everaus Kinnisvara AS avalikustab oma 2025. aasta esimese poolaasta vahearuande, aruanne on kättesaadav käesoleva teate lisana, samuti ettevõtte veebilehel (https://everaus.ee/aruanded-ja-borsiteated/) ning Nasdaq Baltic börsi veebilehel. EVERAUS     
  

---

---

Valitsus kinnitas täna põhimõtted, mille alusel edaspidi riigi maareservi kohta otsuseid tehakse. Uue korra järgi säilitab riik maid avaliku kasutuse, arenduse, looduskaitse, põllumajanduse või maavarade saamise eesmärgil ning maade kiireks analüüsiks luuakse kaasaaegne IT-lahendus.

Ühtsed reeglid tagavad, et riigil on tulevikus piisavalt maad julgeolekuks, kriisivalmiduseks jt teisteks vajadusteks. Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo sõnul on seni tulnud ette, et asutused tõlgendavad maareservi erinevalt. „Ei ole olnud ühtset arusaama, millist maad riigile hoida ja millist näiteks müüa või ettevõtjale välja rentida. Põhimõtted peavad olema kõikidele osapooltele selged ja üheselt arusaadavad. Nii sünnivad läbimõeldud otsused ning saame parema ülevaate maa kasutusest, väärtusest ja mõjust riigieelarvele.”

Reservina hoitakse maad, millel on riigivõimu teostamise, riigi või omavalitsuse avalike eesmärkide täitmise või tulu saamise võimalus. Näiteks alad, kuhu riigil on tulevikus kavas rajada maanteed, raudteed, sadamad, lennuväljad või riigikaitseobjektid. Samuti säilitatakse riigile maa, mis on vajalik puhkealaks või ökoloogilise mitmekesisuse säilitamiseks, eriti juhul, kui selline maa võib sattuda arenduse ja ehitamise surve alla, näiteks rohealad tiheasustuses.

Reservi arvatakse ka maa, mis on riigile oluline, ent mille võib teatud tingimustel kasutusse anda. Näiteks saab välja rentida looduskaitselise rohumaa karjatamiseks või põllumaa taimekasvatuseks, kui riigile on oluline, et sellel jätkuks põllumajandustegevus.

Ka saab riigimaa anda kasutusse tootmiseks või ettevõtluse arendamiseks. Ettevõtja jaoks suurendavad selgemad reeglid ja analüüsikohustus läbipaistvust ning vähendavad bürokraatiat, mis võib tekitada huvi riigimaa kasutuse vastu ning soodustab ettevõtlust ja investeeringuid.

Põhimõtete mugavaks rakendamiseks luuakse kaasaegne digilahendus, mis tähendab kiiremat tulemust, vähem käsitööd, dubleerivaid päringuid. Keskkond toob kinnistu info eri andmekogudest ühte töölauda kokku ja võimaldab lihtsalt maareservi analüüse teha ning on heaks tööriistaks ka muude riigi kinnisvaratoimingute jaoks.

Maa omaduste ja kasutusvõimaluste väljaselgitamiseks toimuvad automaatsed päringud näiteks maakatastrisse, topograafia andmekogusse, looduse infosüsteemi, maavarade, teede ja põllumajandustoetuste registritesse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on keskkonna arenduseks 2026. aastal eraldanud 225 000 eurot.

Määrusega kehtestatakse viieaastane üleminekuperiood, mille jooksul tuleks iga riigimaa kohta esimene analüüs teha. Suurtel maaportfelli haldajatel, nagu Maa- ja Ruumiamet või Riigimetsa Majandamise Keskus, on mõlemal hallata üle 20 000 kinnisasja. Analüüsil ja läbimõeldud otsuste tegemisel on oluline roll kõigil riigivara valitsejatel, et maaga saaks toetada erinevate valdkondade riigi strateegilisi vajadusi.

Määrus “Riigi maareservis säilitatavate kinnisasjade liigid ja kinnisasja riigi maareservi arvamise, seal säilitamise ning sealt väljaarvamise alused ja kord“ jõustub üldises korras.

Seonduvad uudised

• Nordecon: 2018. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud auditeerimata poolaastaaruanne 10.08.2018
  Konsolideeritud finantsseisundi aruanne EUR ‘000 30.06.2018 31.12.2017 VARA     Käibevara     Raha ja raha ekvivalendid 7 985 8 915 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 46 646 35 193 Ettemaksed 2 901 1 641 Varud 23 870 23     
  
• Nordecon: 2018. aasta III kvartali ja 9 kuu vahearuanne 08.11.2018
  Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2018. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele ning peamiste riskide      
  
• Riigikontroll: Avaliku sektori hoonete energiatõhususe parandamisega on olukord kehv 05.06.2018
  Riigikontrolli hinnangul on vähetõenäoline, et Eesti suudab senisel kursil jätkates edaspidi täita Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi nõuet rekonstrueerida igal aastal 3% keskvalitsuse hoonete pinnast energiatõhusaks. Samuti ei pruugi E     
  

---

---

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga 0,4% ja võrreldes 2025. aasta sama ajaga 3,7%. Eelmise aasta maiga võrreldes olid kaubad 3,1% ja teenused 4,6% kallimad.

Võrreldes eelmise aasta maiga mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu enim transpordi 10,4% ja eluasemega seotud kulutuste 5,4% kallinemine. „Transpordi hinnatõusu taga oli peamiselt bensiini 14,3% ja diislikütuse 32,3% kallinemine, eluasemekulude hinnatõusu vedasid aga elektri 9,4% ja maagaasi 19,5% kallinemine. Indeksi tõusu pidurdasid riiete ja jalatsite hinnad, mis on aastaga 3,9% langenud,“ sõnas statistikaameti tarbijahindade statistika analüütik Mark Herman Ilumets.

Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid mais aastaga 0,9%. „Alkohoolsete jookide 4,8% ja tubaka 16,1% hinnatõusu taga olid osaliselt aktsiisitõusud, kusjuures tubakaaktsiisi on aasta jooksul tõstetud kahel korral,“ selgitas Ilumets.

Võrreldes eelmise aasta maiga kallinesid värske või külmutatud liha 3,8%, valmistoit 4,5%, värske viliköögivili 8,9% ja munad 11,3%. Värske leht- ja varsköögivili on võrreldes eelmise aasta sama kuuga odavnenud 24,4%. Või hind on langenud seitse kuud järjest, olles mais 25,6% odavam kui aasta tagasi samas kuus.

Võrreldes aprilliga mõjutas mai tarbijahinnaindeksit enim maagaasi 23,9%, elektri 2,1% ja bensiini 1,8% hinnatõus, samuti puhkusereiside 18,6%, rahvusvaheliste lendude 12,8% ja hotellihindade 12% kallinemine. Vastupidist mõju avaldas diislikütuse 8,4% odavnemine. Toidukaupadest vedasid hinnatõusu puuviljade ja pähklite 2,6% ning tsitruseliste 14,7% kallinemine. Köögiviljad odavnesid kuuga 7,8%, värsked marjad 15,2%, värske või külmutatud kala 5,4% ja šokolaad 2,4%.

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Andmed on avaldatud 05.06.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Seonduvad uudised

• Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis novembris aastaga 4,9% 05.12.2025
  Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks novembris võrreldes oktoobriga 0,2% ning tõusis mulluse novembriga võrreldes 4,9%. Eelmise aasta novembriga võrreldes olid kaubad 2,9% ja teenused 7,9% kallimad. Statistikaameti tarbijahindade st     
  
• Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis jaanuaris aastaga 3,7% 16.02.2026
  Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2026. aasta jaanuaris eelmise kuuga võrreldes 1% ning 2025. aasta jaanuariga võrreldes 3,7%. Toidukaupade hinnad tõusid jaanuaris võrreldes detsembriga 2,3%. Statistikaameti tarbijahindade stati     
  
• Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis aprillis aastaga 3,4% 08.05.2026
  Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 0,8% ja võrreldes 2025. aasta sama ajaga 3,4%. Eelmise aasta aprilliga võrreldes olid kaubad 3,8% ja teenused 2,8% kallimad. „Lähis-Ida sõjaliste konfliktide tõt     
  

---

---

Liven AS-i (Liven) nõukogu otsustas pikendada Liveni juhatuse liikme Alina Kester juhatuse liikme volitusi kuni 3. juunini 2029. Liveni juhatusse kuulub kolm liiget: Andero Laur (esimees), Mihkel Simson ja Alina Kester.

Alina Kesterile kuulub 46 166 Liveni aktsiat ning talle on väljastatud optsioone kokku kuni 40 000 aktsia omandamiseks.

Seonduvad uudised

• Liven: 2026. aasta I kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne 21.04.2026
  Tavapäraselt rahulikuma aasta alguse asemel püsis eelneva aasta lõpu aktiivsus seekord ka I kvartalis ning eelmise aasta müügitulemust ületasime kahekordselt. Kokku sõlmisime kvartali jooksul 54 müügilepingut (VÕL; 2025 I kvartal: 25; 2025      
  
• LHV: Liven alustas ettevalmistusi aktsiatega börsile tulekuks 09.04.2026
  Pärast pikemat pausi on Balti börsil taas oodata uut aktsiate esmast avalikku pakkumist (IPO). Eesti kinnisvaraarendaja Liven AS teatas ettevalmistuste alustamisest, et sel kevadel viia läbi esmane avalik aktsiapakkumine ning taotleda aktsiate not     
  
• Liven AS-i aktsiate esmase avaliku pakkumise tulemused 08.05.2026
  7. mail 2026 lõppes Liven AS-i (registrikood: 12619609, edaspidi Liven) aktsiate esmane avalik pakkumine. Pakkumise käigus pakkus Liven kuni 1 495 730 uut emiteeritavat lihtaktsiat ning Liveni teatud väikeaktsionärid pakkusid kuni 369 015 olemaso     
  

---

---

Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub Kinnisvarakoolis 8.–11.06.2026. Nelja õppepäeva jooksul annavad tervikliku ja praktilise ülevaate kinnisvaravaldkonnast Evi Hindpere, Tõnu Toompark, Kristjan Lood ja Kaido Kaljuste. Koolitus sobib nii alustavatele kinnisvaramaakleritele kui ka kõigile, kes soovivad saada süsteemset ülevaadet kinnisvaraturust ja -tehingutest.

Koolitusel käsitletakse kinnisvara juriidikat, turu toimimist ja arengusuundi, finantseerimist, hindamist, ehitus- ja planeerimisküsimusi ning kinnisvara müüki ja turundust. Osalejad saavad praktilised teadmised, mida saab rakendada nii kinnisvaravaldkonnas töötades kui ka isiklike kinnisvaraotsuste tegemisel.

Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub 08.–11.06.2026 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad saavad valida, kas nad osalevad kontaktõppes klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas, Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Seonduvad uudised

• Veel jõuad registreerida koolitusele „Kinnisvaramaakleri ABC“ 09.01.2026
  Soovid paremini mõista kinnisvaraturu toimimist, hallata oma vara teadlikumalt või alustada karjääri kinnisvaramaaklerina? Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ annab tervikliku ja praktilise ülevaate kinnisvaravaldkonnast ning loob tugeva aluse     
  
• Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub 30.03-02.04.2026 20.03.2026
  Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub Kinnisvarakoolis 30.03-02.04.2026. Koolitusel annavad tervikliku ja praktilise ülevaate kinnisvaravaldkonnast Evi Hindpere, Tõnu Toompark, Kristjan Lood ja Kaido Kaljuste. Nelja õppepäeva jooksul käsi     
  
• Koolitus “Kinnisvaramaakleri ABC” toimub 03.-06.03.2025 21.02.2025
  Koolitus “Kinnisvaramaakleri ABC” toimub 03.-06.03.2025 Kinnisvarakoolis. Koolitusel annavad kinnisvaravaldkonnast baasteadmised Tõnu Toompark, Kristjan Lood, Evi Hindpere ja Kaido Kaljuste. Koolitus annab: ülevaate kinnisvaraturust ja      
  

---

---

On 4 June, Hepsor SOF OÜ, a joint venture of Hepsor AS and EfTEN Special Opportunities Fund, and construction company Mitt & Perlebach OÜ signed a contract for the construction of apartment buildings at Paevälja 7 in the Paevälja quarter of Tallinn. The contract value amounts to 10.2 million euros, excluding VAT. The construction contract covers both the apartment buildings and the supporting infrastructure, including roads, outdoor areas, and utility networks.

The development project comprises two apartment buildings with a total of 70 apartments ranging from one-room to five-room layouts, offering homebuyers a wide selection of homes of different sizes and floor plans. The total saleable area of the apartments is approximately 4,650 square metres. Construction works will be completed in the second half of 2027. Of the 70 apartments, 18 have been sold under contracts under the law of obligations.

The new A-energy-class buildings will feature modern and sustainable solutions, electric vehicle charging infrastructure, and dedicated bicycle and pram storage rooms. These features support an environmentally friendly lifestyle and provide residents with an energy-efficient and cost-effective living environment.

In 2023, Hepsor completed the Paevälja Hoovimajad residential development in the same area, which includes 96 apartments.

Within the Paevälja quarter, Hepsor SOF has the potential to develop approximately 270 new homes in several phases.

In addition, the detailed plan currently in force enables Hepsor to develop approximately 100 additional homes in future phases of the Paevälja quarter.

Together with the already completed Paevälja Hoovimajad development, Hepsor is developing approximately 470 homes and 4,200 square metres of leasable commercial space in the Paevälja quarter.

Seonduvad uudised

• The subsidiary of Hepsor AS, Hepsor Phoenix 4 OÜ, has signed a construction contract for the development of apartment buildings at Manufaktuuri 12 10.07.2025
  On July 9, 2025, Hepsor Phoenix 4 OÜ, a subsidiary of Hepsor AS, and the construction company Mitt & Perlebach OÜ signed a contract for the construction of the development project named M12, located at Manufaktuuri 12 in Tallinn. The     
  
• Hepsor: Hepsor ja EfTEN arendavad koostöös Lasnamäele ligi 300 korterit 14.04.2025
  Hepsor AS alustab koostööd EfTEN Capitali hallatava usaldusfondiga EfTEN Special Opportunities Fund, et alustada Lasnamäel ühise arendusprojekti elluviimist. Hepsor AS-i tütarettevõte Hepsor Finance OÜ sõlmis osanike lepingu, mille alusel mü     
  
• Hepsor AS ja EfTEN Special Opportunities Fundi ühisettevõte Hepsor SOF OÜ omandas Lasnamäel kaks uut kinnistut 22.07.2025
  Hepsor AS ja EfTEN Special Opportunities Fundi ühisettevõte Hepsor SOF OÜ sõlmis 21. juulil 2025. aastal asjaõiguslepingu, millega omandati kinnistud aadressidel Narva mnt 150 ja Narva mnt 150a. Kinnistud osteti Hepsor kontserni ettevõttelt Hep     
  

---

---

The supervisory board of Liven AS (Liven) decided to extend the term of office of Alina Kester, a member of Liven’s management board, until June 3, 2029. Liven’s management board consists of three members: Andero Laur (Chairman), Mihkel Simson, and Alina Kester.

Alina Kester holds 46,166 shares in Liven and has been granted options to acquire up to 40,000 shares.

Seonduvad uudised

• Liven: Changes in the Management Boards of Liven AS subsidiaries 22.08.2024
  On 19 August 2024, Liven AS (the Company), as the sole owner of the subsidiaries Liven Kodu 16 OÜ (Iseära development project in the village of Harkujärve) and Liven Kodu 21 OÜ (Virmalise 3 development project), decided to appoint the     
  
• Liven: Extension of the term of office of the members of the Management Board of Liven AS 22.10.2024
  The contracts of the members of the management board of Liven AS, Andero Laur (chairman) and Mihkel Simson, were amended on 21 October 2024 on the mandate of the supervisory board of Liven AS. The term of office of both…     
  
• Liven: Consolidated unaudited interim report for the I quarter of 2026 21.04.2026
  Instead of the usually quieter beginning of the year, the activity from the end of the previous year persisted in the first quarter, and we doubled last year’s sales performance. In total, we concluded 54 sales contracts (contracts under the      
  

---

---

Tallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule algatamiseks detailplaneeringu, millega kavandatakse bussijaama piirkonda uus elamu‑ ja ärifunktsiooniga kvartal koos avaliku ruumiga.

Planeeringuala asub Lastekodu ja Masina tänava ning bussijaama vahelisel alal ning hõlmab ligikaudu 2,1 hektarit. Planeeringu eesmärk on muuta kinnistute kasutus elamu- ja ärimaaks ning luua võimalus peamiselt 4-7‑korruseliste äriruumidega korterelamute rajamiseks.

Linnaplaneerimise eest vastutava abilinnapea Tiit Teriku sõnul soovitakse planeeringuga arendada senist ala terviklikumaks linnaruumiks. „Bussijaama piirkond on oluline sõlmpunkt. Eesmärk on kujundada piirkonnast kaasaegne ja hästi toimiv linnakvartal, kus on tasakaalus elamine, teenused ja kvaliteetne avalik ruum ning kus on mugav liikuda nii jalgsi kui rattaga,“ ütles abilinnapea.

Planeeringu algatamisettepanekus nähakse ette aktiivne tänavaruum, kus tänavatasapinnale kavandatakse äripinnad ja teenused ning hoonestus liigendatakse inimese mõõtkavale sobivaks. Samuti kavandatakse kvartali keskossa rohealad koos puhke- ja mängualadega, mis on eelkõige mõeldud jalakäijatele ja kergliiklejatele.

Olulisel kohal on liikuvuslahendused – planeeringuala läbib ida‑läänesuunaline kergliiklustee. Tänavaruumis nähakse ette jalg- ja rattateed, tänavahaljastus ning lühiajalised parkimiskohad, samas kui suuremahuline parkimine kavandatakse maa‑alustele korrustele.

Planeeringu koostamisel tuleb arvestada ka keskkonnatingimustega, sealhulgas haljastuse säilitamise ja suurendamisega – kavandatud rohealade osakaal on vähemalt 35% planeeringualast.

Detailplaneeringu algatamise otsuse teeb linnavolikogu, mille järel alustatakse planeeringu detailset koostamist ja avalikku menetlust.

Detailplaneeringu algatamise ettepaneku on teinud Kaamos Kinnisvara AS. Detailplaneeringu koostamise aluseks on arhitektuurivõistluse võidutöö „Õu“, mille autoriks OÜ HG Arhitektuur. Planeeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris.

Seonduvad uudised

• Tallinn: Keskturu ala ootab suur muutus: asemele kerkib uus kvartal ja turuhoone 03.06.2026
  Tallinna linnavalitsus kehtestas detailplaneeringu, mis võimaldab Keskturu ala ümber kujundada kaasaegseks äri- ja elukvartaliks koos uuendatud turufunktsiooniga. Planeeringuala paikneb Lastekodu, Keldrimäe, Mardi ja Liivamäe tänavate vahelises     
  
• Kehtestati Patarei merekindluse ala detailplaneering 16.05.2018
  Tallinna linnavalitsus kehtestas Patarei merekindluse ja lähiala detailplaneeringu, mis näeb ette ajalooliste hoonete taastamise ja naabrusse uushoonestuse lisamise. „Patarei vangla ehk kunagise merekindluse hoonete kompleks on olnud pikemat aega     
  
• Tallinn: Arsenali keskuse kõrvale kavandatakse elu- ja ärihooneid 02.04.2025
  Tallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule vastuvõtmiseks Erika 12 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu Põhja-Tallinnas. Planeeringu eesmärk on muuta senise äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistu äri- ja elamumaaks ning anda ehitusõigu     
  

---

---

Kinnisvaraportaali KV.EE

Enamikus Eesti maakondades ehk 15 maakonnast kaheksas maatükkide müügipakkumiste arv portaalis KV.EE võrreldes eelmise aastaga vähenes. Harjumaal ehk turu suurimas piirkonnas, kus asub 37% maade pakkumiste koguarvust, suurenes maamüüjate müügihuvi 1% võrra.

Maade müügipakkumiste hindades võib näha suuri ja väga suuri muutuseid nii üles kui alla. Märkimisväärsed hinnahüpped on seletatavad eelkõige pakkumises olevate varade olemuse ehk asukoha, suuruse, kvaliteedi, ehitusõiguse muutumisega. Suured hinnahüpped ei viita ei kiirele maade väärtuse suurenemisele ega vähenemisele.

Harju maakonnas küsiti kinnisvaraportaalis KV.EE 05.2026 maade eest keskmiselt 64 €/m² ehk eelmisest aastast 2% rohkem ehk sama palju kui Eesti keskmisena.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Seonduvad uudised

• KV.EE: Maade müügipakkumiste arv püsis aastatagusel tasemel 29.01.2026
  Kinnisvaraportaalis KV.EE oli 12.2025 pakkumisel keskmiselt 3158 maatükki keskmise hinnaga 35 €/m². Aastatagusega võrreldes suurenes maade müügipakkumiste arv 1% ja nende hind kerkis 3% võrra. Harjumaal oli portaali KV.EE vahendusel 12.2025 p     
  
• KV.EE: Maade müügipakkumiste arv on aastatagusel tasemel 06.10.2022
  Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti septembris müügiks 3353 maatükki keskmise hinnaga 52 €/m². Üle pika aja võib öelda, et kinnisvara müügipakkumiste arvu vähenemine aastataguse ajaga võrreldes ehk defitsiidijutud tuleb seljataha jätta. T�     
  
• KV.EE: Maade müügipakkumiste hinnad on mitukümmend protsenti allapoole tulnud 27.07.2023
  Kinnisvaraportaalis KV.EE oli 2023. a juunis pakkumisel 3658 maatükki. Aastatagusega võrreldes on maade müügipakkumiste arv enam kui kolmekordistunud. Aasta tagasi pakuti kinnisvaraportaalis KV.EE müügiks ainult 1155 maatükki. Maade müügipak     
  

---

---

Tallinn rajab Nõmme Trummi piirkonda looduspõhised sademeveelahendused, et vähendada üleujutuste ohtu ja parandada elukeskkonna kvaliteeti. Projekti elluviimiseks eraldati Euroopa Regionaalarengu Fondist ligi miljon eurot toetust.

„Trummi projekt on hea näide sellest, kuidas saame üleujutuste probleeme linnas lahendada nutikalt ja loodussõbralikult, talupojatarkust kasutades,“ ütles Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan. „Rajatavad vihmapeenrad, kraavid ja haljasalad aitavad sademevett kohapeal pinnasesse juhtida ning muudavad piirkonna ühtaegu turvalisemaks, rohelisemaks ja ilusamaks,“ lisas Järvan.

Projekti eesmärk on kuivendada Trummi piirkonna pinnast ning vähendada üleujutuste riski looduslähedaste sademeveelahenduste abil. Selleks rajatakse vihmapeenraid, kraave ja haljasalasid, mis koguvad ning immutavad sademe- ja lumesulamisvett loomulikul viisil pinnasesse. Lahendused aitavad vähendada liigvee koormust olemasolevale taristule ning parandada piirkonna vastupidavust ekstreemsetele ilmastikuoludele.

Tööde käigus uuendatakse sademeveesüsteeme Trummi, Külmallika, Külmallika põigu, Lossi, Soone, Trepi, Vana-Mustamäe, Torni ja Seljaku tänava piirkonnas. Eesmärk on eelistada säästlikke lahendusi, kus sademevesi juhitakse võimalikult suures ulatuses pinnasesse, mitte torustikesse.

Projekt loob Tallinna jaoks olulise võimaluse katsetada suurel alal looduspõhiseid sademeveelahendusi. „Nõmme piirkond sobib selleks eriti hästi, sest siinsed pinnaseolud võimaldavad sademevett tõhusalt immutada. Lisaks üleujutuste riski vähendamisele suurendavad uued rajatavad haljastusalad ka piirkonna liigirikkust ning parandavad kohalike Nõmme elanike igapäevast elukeskkonda,“ lausus Nõmme linnaosavanem Gerry Konnov.

Riigi Tugiteenuste Keskus rahuldas Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti taotluse projektile „Trummi looduspõhised sademevee lahendused“. Projekti maksimaalne toetus on 999 999,40 eurot. Projekti abikõlblik kogumaksumus on 1,5 miljonit eurot, millest Tallinna linna omafinantseering moodustab vähemalt 428 572 eurot.

Seonduvad uudised

• Rahandusministeerium: Euroopa Liidu rahadest eraldatakse linnapiirkondade jätkusuutlikuks arenguks 35,5 miljonit 21.02.2023
  Riigihalduse minister Riina Solman kinnitas „Suuremate linnapiirkondade arendamise“ tingimuste määruse eelnõu, millega aidatakse kaasa linnapiirkondade elukeskkonna paremaks muutmisele. Sh vähendamaks linnades jalajälge keskkonnale ning aida     
  
• Nordecon lõpetas Kilingi-Nõmme ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide laiendamisprojekti ennetähtaegselt 11.12.2015
  Nordecon AS lõpetas Kilingi-Nõmmel OÜ Saarde Kommunaali tellimusel ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise projekteerimis- ja ehitustööd. Tööde maksumus oli üle 1,1 miljoni euro ilma käibemaksuta, mille     
  
• Arco Vara: Tallinna ja selle lähipiirkondade korterituru ülevaade 2017-03 05.05.2017
  Viimastel aastatel aset leidnud kiire tehinguaktiivsuse kui ka hinnataseme kasv on tänaseks ajaks mõnevõrra hoogu maha võtnud, kuid hinnatasemete edasine mõõdukas kasv on endiselt püsinud. Statistilistest keskmistest lähtuvalt ei ole siiski o     
  

---

---

Oma kodu ostmine on iga inimese elus suur otsus ning selle teekonna esimene samm on enamasti kodulaenu taotluse esitamine. Sageli arvatakse ekslikult, et taotluse esitamine tähendab kohustust pangaga leping sõlmida. Tegelikult see nii aga ei ole ning Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul on erinevate pakkumiste küsimine just väga teretulnud.

Kikase sõnul on laenutaotluse esitamine võrreldav hinnapakkumise küsimisega, sest see annab kliendile ülevaate oma võimalustest ega kohusta veel lõplikku otsust tegema. „Taotluse esitamine näitab huvi laenu vastu, kuid ei tähenda, et klient peab tingimata lepingu sõlmima. See lihtsalt võimaldab võrrelda erinevaid turul pakutavaid võimalusi, ilma kohustusi võtmata,“ rõhutas ta.

Taotlust esitades küsib pank küll erinevaid andmeid, mille põhjal hinnatakse kliendi maksevõimekust, kuid selle käigus ei sõlmita lepingut. „Võib jääda mulje, et allkirjastamine seob kliendi konkreetse pangaga, kuid tegelikult annab see üksnes loa andmete töötlemiseks. Allkiri kinnitab, et pank võib vaadata vajalikku infot, näiteks kontoväljavõtet. See ei tähenda automaatselt laenulepingu sõlmimist,“ selgitas Kikas.

Sageli alustatakse kodulaenu taotlemist oma kodupangast, kuid eksperdi sõnul tasub pakkumisi küsida mitmest pangast. „Erinevad taotlused võimaldavad tingimusi võrrelda ning valida parim lahendus. Praktika näitab, et parim pakkumine ei pruugi alati tulla kodupangast, sest erinevused võivad ilmneda nii intressis kui ka lepingutasudes,“ märkis Kikas.

Taotluse esitamise järel võtab pank kliendiga ühendust ning lepib kokku kohtumise kas kohapeal, video või telefoni teel. „Kui laenuhalduril või taotlejal on küsimusi või soovitakse midagi täpsustada, aitab esimene konsultatsioon nendele vastata ning tingimusi täpsustada,“ sõnas ekspert.

Oluline on teada, et taotluse saab esitada ka siis, kui konkreetne kinnisvara pole veel välja valitud. „Sellisel juhul aitab pank välja selgitada, milline on kliendi maksimaalne laenusumma ning millises hinnaklassis kodu võiks otsida. Kui pank teeb negatiivse otsuse, ei tähenda see, et kodulaen jääbki kättesaamatuks. Kui klient parandab oma finantsolukorda ja arvestab panga soovitustega, tasub hiljem uuesti proovida,“ julgustas Kikas.

Seonduvad uudised

• Konsultatsioonid üüriinvestoritele: üürituru arengud 01.2025 17.01.2025
  Tallinna üürikorterite pakkumiste arv ei ole viimastel kuudel näidanud suurt muutust. Üürniku on jätkuvalt otsimas 1500-1550 aktiivset üürikorteri pakkumist. Pakkumiste mahtu võib pidada suureks. Suur pakkumine ehk tihe konkurents hoidab ü�     
  
• Madis Müller: aitäh laenu eest, aga miks see nii kallis on? 21.03.2025
  Käsikäes intressimäärade langusega näeme selgeid märke laenuturu elavnemisest. Eesti inimestel ja ettevõtetel on piisavalt usku tulevikku, et võtta pikaajalisi laenukohustusi. Pangad omakorda on valmis laenu pakkuma ja suudavad seda teha kasu     
  
• Luminor selgitab: millised lapsetoetused ja -hüvitised on kodulaenu taotleja püsitulud? 16.10.2025
  Uue kodu soetamine muutub paljudele aktuaalseks just siis, kui perre on lisandumas uus laps ja olemasolev elamispind ähvardab kitsaks jääda. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul jõuab pangani sageli – sh emapuhkusel olijatelt     
  

---

---

Tallinna Haigla lõpetas Lasnamäe meditsiinilinnaku projekteerimislepingu ning tasus projekteerijatele tehtud tööde eest viimase osamakse ehk 835 000 eurot. Kokku on projekteerimistööde eest makstud 2,9 miljonit eurot. Lepingu lõpetamise peamiseks põhjuseks on selge rahastusmudeli ja riigipoolse finantseeringu puudumine.

„Sõltumata projekteerimislepingu lõpetamisest liigub edasi Tallinna Haigla konsolideerimisprotsess, mille käigus soovime muuta ka meditsiinilinnaku rajamise maksumuse realistlikumaks. Eesmärk on koostada investeerimiskava sellise meditsiinilinnaku ehitamiseks, mis on teostatav, jätkusuutlik ja patsiendi huvidest lähtuv”, sõnas Tallinna Haigla juhatuse liige dr Arkadi Popov.

Tallinna haigla projekteerimislepingu maksumus oli 30 miljonit eurot ning eelmine linnavalitsus otsustas sõlmida haigla projekteerimislepingu 2025. aastal. “Vabariigi valitsus on öelnud, et riik ei näe võimalust toetada uue meditsiinilinnaku rajamist, mille maksumuseks on ligikaudu miljard eurot. Tallinn peab oluliseks teha vastutustundlikke ja realistlikke investeerimisotsuseid, mistõttu ei jäänud muud võimalust kui sõlmitud projekteerimisleping lõpetada. Tehtud tööde eest peab projekteerija saama otseloomulikult tasutud, kuid tänases olukorras on mõistlik suunata linna ressursid lahendustesse, mille elluviimine on kindlam ja mõju linlastele vahetum,“ ütles Tallinna linnapea Peeter Raudsepp.

Viimase osamakse suurus tugineb AS Tallinna Haigla ekspertide hinnangule teostatud tööde tegelikule mahule. Projekteerijatele OÜ Sirkel & Mall ja Industria Project Sp. z o.o. tasutud viimase osamakse suurus vastab tellijapoolsele hinnangule teostatud tööde mahu osas, mis on 13,83 protsenti põhiprojekti valmidusest.

Rohkem infot Tallinna haiglate konsolideerimise protsessi kohta leiab veebilehelt tallinnahaigla.ee.

Seonduvad uudised

• Tallinn kuulutas välja uue Tallinna Haigla projekteerimishanke 05.08.2024
  Tallinn kuulutas välja Eesti suurima haiglakompleksi ehk Tallinna Haigla uue rahvusvahelise projekteerimishanke, mille pakkumuste esitamise tähtaeg on 22. oktoober. Riigihanke esemeks on Tallinna haigla põhiprojekti ja arhitektuurse ning sisearhit     
  
• Tallinn: Tallinna Haigla eelprojektile tellitakse rahvusvaheline arhitektuuriekspertiis 14.10.2024
  10. oktoobril kogunes Sihtasutuse Tallinna Haiga Arenduse nõukogu, et arutada Eesti Arhitektide Liidu (EAL) poolt linnale esitatud seisukohti Tallinna Haigla eelprojekti kohta. Arutelu tulemusena otsustas nõukogu tellida täiendava rahvusvahelise j     
  
• Riigi Kinnisvara: Erialaliitude ettepanekuid projekteerimis- ja ehitusettevõtete toetamiseks 09.04.2020
  Eesti arhitektuuri ja inseneeria valdkonna erialaliidud edastasid Vabariigi Valitsusele ettepanekud koroonaviiruse pandeemia negatiivsete mõjude leevendamiseks projekteerimis- ja ehitussektorile ning läbi nende riigi majanduse elavdamiseks. Liidud      
  

---

---

Statistikaameti esialgne kiirhinnang hinnatõusule (harmoneeritud hinnaindeks) näitas, et mais kasvasid hinnad aasta võrdluses 4%, kuu varem oli hinnatõus 3,4%. Täpsustatud andmed tulevad nädala pärast. Karta on, et täpsustatud andmed näitavad isegi natuke kõrgemat hinnakasvu. Hinnatõus on paratamatu, sest tasapisi hakkab naftakriisi mõju (kallim kütus) jõudma läbi transpordi ja teiste teenuste kallinemise ka tarbijahindadesse.

Palgakasv oli esimeses kvartalis aasta võrdluses 6,2%. Selline palgakasv oli prognoositav, sest ühelt poolt tõstis palka eelmise aasta kõrge inflatsioon ning teisalt suurendas avalik sektor mitmete töötajate kategooriate palku sellel aastal.

Kuidas inflatsioon palka tõstab? Esiteks – kui hinnad on aasta jooksul kasvanud, siis uue aasta alguses lähevad töötajad palgatõusu nõutama, et elukalliduse tõusuga kaasas käia. Teisalt kasvanud sissetulekud suurendavad nõudlust, mis omakorda tõstab hindu. Nõudlust kasvatas lisaks ka maksuküüru kaotamine, mis jõukamale töötajaskonnale andis lisaraha tarbimiseks. Seega sissetulekud kasvasid tegelikult rohkem kui ainult 6% ja nõudluse poole surve hinnatõusule jätkub.

Nagu olen ka varem prognoosinud, veab sellel aastal palgakasvu avalik sektor – riigisektoris kasvasid palgad 6,6%, erasektoris 6%. Avalikus halduses ehk riigi valitsemises oli palgakasv aastaga 7,3%.

Palgavahed on erinevates sektorites märkimisväärsed. Kui vaadata detailsemat jaotust, siis kõige kõrgemad palgad olid programmeerimise valdkonnas , kus keskmine palk oli 4313, teisel kohal olid pangad ja kindlustus 3667 euroga. Kõige madalamad olid palgad muudest teenustes (1127), kodumasinate paranduses (1204) ja õmbluses (1195). Arvata võib, et vähemasti esimeses kahes valdkonnas liigub palju ka sularaha ning ametlikult deklareeritakse miinimumpalka. Sama kehtib ka toidu ja joogi serveerimise kohta, kus palganumber oli 1268. Kas palgaerinevused on kahe aasta jooksul kasvanud? Kui võrdleme pangandust ning kaubandust, kahte valdkonda, kus on päris palju töötajaid, siis kaubanduse palk moodustas 2024 aastal I kvartalis 72% panganduse palgast, eelmine kvartal oli vahe suurenenud ning kaubanduse palk moodustas 65% pankurite palgast.

Seonduvad uudised

• Arco Vara: Makromajanduse ülevaade 23.01.2017
  Statistikaameti täpsustatud hinnangul kasvas Eesti majandus kolmandas kvartalis aasta võrdluses 1,3% ja kvartali võrdluses 0,2%. Kasvu suurimaks toetajaks oli transpordi, kaubanduse ja energeetika tegevusaladel loodud lisandväärtus. Suurimad maj     
  
• Arco Vara: Makromajanduse ülevaade 10.05.2017
  Statistikaameti täpsustatud hinnangul kasvas Eesti majandus 2016. aastal aastases võrdluses 1,6% ning IV kvartalis 2,7%. Majanduskasvu kiirenemist aasta lõpus võib seostada erinevate ärikliima ja kindlustunde indikaatorite selge paranemisega vii     
  
• Swedbank: Maailmamajanduse väljavaadet varjutab sõda 06.05.2026
  Kõrgemad energiahinnad kiirendavad inflatsiooni ja pidurdavad maailma majanduskasvu. Kärpisime enamiku suuremate majanduste kasvuprognoose. Ebakindlus prognoositäpsuse osas on aga endiselt suur, kuid eeldame, et naftahinna šokk ning selle negatii     
  

---

---

Tallinna linnavalitsus kehtestas detailplaneeringu, mis võimaldab Keskturu ala ümber kujundada kaasaegseks äri- ja elukvartaliks koos uuendatud turufunktsiooniga.

Planeeringuala paikneb Lastekodu, Keldrimäe, Mardi ja Liivamäe tänavate vahelises kvartalis ning hõlmab ligikaudu 2,7 hektarit. Tegemist on juba praegu väljakujunenud segafunktsiooniga piirkonnaga, kus paiknevad nii elu- kui ka ärihooned.

Linnaplaneerimise abilinnapea Tiit Teriku sõnul on tegemist olulise arenguga kesklinna jaoks. „Keskturu ala on ajalooliselt oluline koht ning selle planeeringuga viime turu ja ümbritseva linnaruumi kaasaegsele tasemele. Siia tekib elav kvartal, kus on turg, teenused ja avalik ruum ning kuhu on põhjust tulla nii piirkonna elanikel kui ka teistel linlastel,“ ütles abilinnapea.

Detailplaneeringuga kavandatakse alale 10 krunti, millele nähakse ette 5–7‑korruseline hoonestus. Uued hooned on planeeritud valdavalt äriruumidega korterelamutena, kus alumistel korrustel paiknevad äripinnad ja ülemistel korterid. Lisaks kavandatakse alale kaasaegne turuhoone, mis ühendab traditsioonilise turutegevuse teiste teenuste ja äridega.

Turuhoone lahendus põhineb arhitektuurivõistluse võidutööl. Seda ümbritsev ala kavandatakse osana avalikust linnaruumist – planeeringu keskmesse jääb linnaväljak ja jalakäijate ala, mis loob piirkonda uue kohaliku tõmbekeskuse ning pakub võimalusi nii igapäevaseks liikumiseks kui ka erinevateks sündmusteks.

Oluliseks eesmärgiks on jalakäijasõbraliku ja avatud linnaruumi loomine. Planeeringus on ette nähtud ala läbiv jalakäijate liikumisvõrk ning avalikult kasutatavad kõnniteed ja haljasalad, mis on kavandatud sarnaselt teiste kesklinna avatud linnaruumi lahendustega.

Parkimine lahendatakse peamiselt maa‑alustes parklates, mis aitab hoida maapealse ruumi inimestele ja haljastusele. Samuti on planeeritud rattahoiukohad ning lahendused, mis toetavad erinevate liikumisviiside kasutamist.

Detailplaneeringu arhitektuurne lahendus põhineb arhitektuurivõistluse võidutööl, mille autor on KOKO arhitektid OÜ, planeeringu koostas K‑Projekt AS.

Planeeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris.

Illustratsioonide autor: KOKO arhitektid

Seonduvad uudised

• Tallinn: Krulli kvartalisse tekib uus elu- ja ärikeskkond 04.12.2024
  Tallinna linnavalitsus võttis tänasel istungil vastu Põhja-Tallinnas Krulli tehase kvartali detailplaneeringu, mis võimaldab kohandada omaaegse Franz Krulli masinatehase hoonete kompleksi mitmekülgseks linnaruumiks, ühendades elu- ja ärifunkts     
  
• Tallinn: Linn andis rohelise tule ajaloolise Krulli tööstusala ümbersünniks 18.06.2025
  Tallinna linnavalitsus kehtestas Krulli kvartali detailplaneeringu, millega antakse roheline tuli Põhja-Tallinna ajaloolise Franz Krulli masinatehase tööstusala kujundamiseks mitmekülgseks linnaruumiks, ühendades elu- ja ärifunktsioonid ning s�     
  
• Veerenni asumisse kavandatakse uut elamukvartalit 05.08.2014
  Tallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil Kesklinna linnaossa Veerenni asumisse neljakorruselisi korterelamuid kavandava detailplaneeringu algatamise. Algatatav Magasini tn 31 ja Magasini tn 31b kinnistute detailplaneering hõlmab 2,79 ha suuru     
  

---

---

Keskmine palk kasvas esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 6,2% ja mediaanpalk 6,3%. Palgakasv oli sama kiire kui 2025. aasta esimeses kvartalis.

Kõrgemad palgad tõusid rohkem

Kui varasematel aastatel on palgakasv protsentides olnud suurem madalamatel palgatasemetel, siis selle aasta esimeses kvartalis kasvasid palgad kiiremini palgaskaala ülemises otsas. Alumistel palgatasemetel, esimeses ja teises detsiilis, tõusis töötasu aastaga 4%, ülemistel palgatasemetel aga 7%. Arvestades, et maksumuudatustest võitsid madalamad detsiilid vähe, suurenesid käärid palgasaajate tuludes.

Kõige kiiremini kasvasid palgad energeetikas

Tegevusalati varieerus palgakasv oluliselt. Kõige kiiremini kasvas palk energeetikas (15%) ning põllumajanduses ja metsanduses (11%). Energeetikasektori palgataset kergitasid head majandustulemused ja struktuurimuudatused. Energeetikaga seotud ettevõtetes vähenes töötajate arv aastaga veerandi võrra.

Palgakasvu tempo oli kõige aeglasem majutuses ja toitlustuses ning tervishoius (4%).

Sissetulekud kasvavad sel aastal hindadest enam

Swedbanki klientide keskmine netopalk on viie kuu jooksul kerkinud eelmise aastaga võrreldes ligi 10%. Kaalutud keskmine netopalk tõuseb tänavu Swedbanki prognoosi järgi 10% ja keskmine netopension 6%. Nii palgasaajate kui ka pensionäride ostujõu kasv võimaldab rohkem kaupu ja teenuseid tarbida.

Hinnatõus mais kiirenes

Harmoneeritud tarbijahinnad tõusid mais aprilliga võrreldes 0,9%. Aastataguse ajaga võrreldes kasvasid hinnad 4,0%. Hinnatõus kiirenes toidu ja energia kallinemise tõttu.

Mais kerkis elektri ja gaasi maksumus. Relvarahu ootuse ja odavama suvise kütuse mõjul langes diislikütuse hind. Läbirääkimised Lähis-Ida sõja lõpetamiseks ja Hormuzi väina avamiseks aga endiselt käivad ning nafta hind püsib volatiilne.

Hinnatõusu ootused on selgelt kasvanud nii ettevõtjate kui ka tarbijate hulgas. Hinnasurved paistavad Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi kõige suuremad toidukaupluste ja transpordifirmade hulgas.

Sel aastal tõusevad hinnad 4%

Swedbank prognoosib selleks aastaks 4% inflatsiooni. Energia ja transpordi kallinemine annab kolmandiku kogu tänavusest inflatsioonist. Toit kallineb sel aastal umbes 5% ja moodustab veerandi tarbimiskorvi hinnatõusust.

Seonduvad uudised

• Swedbank: Swedbanki majandusprognoos – aprill 2022 06.04.2022
  Sõda Ukrainas annab löögi maailmamajandusele Veel aasta algus oli maailmamajanduses paljulubav. Enamus riike väljus pandeemia mõjudest – loobuti piirangutest ja säästudesse kogunenud raha oli valmis nõudlust suurendama. Kuigi hinnakasv kiir     
  
• Luminor: Eesti majanduse ülevaade ja väljavaade – kevad 2023 15.03.2023
  Lühikokkuvõte Eestit tabas 2022. aastal mitmikkriis. Energia defitsiit, kõrged toormehinnad, üldine hinnatõus ja geopoliitilised arengud pidurdasid Eesti majanduse arengut. Lisaks piiras kasvu keskpanga tõusev intressimäär. Tarbijate kindlust     
  
• Swedbank: Keskpangad hakkavad intressimäärasid langetama 18.04.2024
  Maailmamajanduse kasv on nõrk, kuid piirkonniti ja riigiti on arengud erinevad. Aasta teisel poolel, kui inflatsioon normaliseerub ning intressimäärad langevad, peaks euroala majandus paranema. Euroopa Keskpank hakkab meie hinnangul intressimäär     
  

---

---