Adaur.ee: kinnisvaraturg peopesal

Tallinna korteriühistud saavad linnalt haljastustoetust

Tallinn.ee — Thu, 23 May 2013 13:20:43 +0000

Tallinna korteriühistud saavad haljastuse rajamiseks linnalt toetust taotleda.

Tallinna Linnavaraamet alustab 24. maist 2013 projekti „Roheline õu“ raames taotluste vastuvõttu. Taotlusi saab esitada kuni 15. juunini.

Taotlusi võivad esitada Tallinna linnas tegutsevad korteriühistud. Maksimaalne toetus on 600 eurot korteriühistu kohta ja toetuse määr kuni 60% tegevusele kulutatud summast.

Toetus on ette nähtud puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks, lillevaaside ja -amplite ostmiseks ja paigaldamiseks, muru rajamiseks, puude raideks ja hoolduslõikuseks.

Toetuse saamiseks tuleb esitada korteriühistu juhatuse esimehel või volitatud esindajal Tallinna Linnavaraametile taotlus kas elektrooniliselt aadressil linnavaraamet@tallinnlv.ee või paberil aadressil Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn.

„Projekti eesmärgiks on toetada korteriühistuid väiksemahuliste ja kiirelt teostatavate haljastustegevuste läbiviimisel,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Võiks öelda ka nii, et see linnakeskkonda kaunistav projekt on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames on saanud toetust koguni 850 korteriühistut.“

Võrgu sõnul on lisaks sellele linn toetanud 70 korteriühistut fassaadide korrastamisel ning võimaldanud 30 korteriühistul rajada linna maale täiendavad parkimiskohad.

Projekti „Roheline õu“ raames hoove korrastatavate korteriühistute toetamise korra kehtestas Tallinna Linnavolikogu 2. mai 2013.

„Pilootprojektina käivitas sellise tegevuse Kesklinna valitsus juba mullu ning see näitas, et huvi niisuguse toetusmeetme vastu oli päris suur,“ lisas Võrk.

Täpsem teave Tallinna kodulehel www.tallinnlv.ee/rohelisemtallinn.

KV.EE: Elamispindade pakkumiste arv on tõusnud 700 pakkumise võrra

Tõnu Toompark — Thu, 23 May 2013 06:00:23 +0000

Portaali KV.EE andmetel on elamispindade pakkumishinnad Eestis 810 €/m² ja see on aastaga tõusnud keskmiselt 1,3%. Tõususuunda on pöördunud ka elamispindade pakkumiste arv, mis veel mõned kuud tagasi näitas langust.

Tehinguhinnad tõusevad pakkumishindadest kiiremini

Eesti kui terviku korterite tehinguhinnad on mai kuus maa-ameti andmetel 10,9% kõrgemal ehk 832 €/m², kui aasta tagasi. KV.EE indeksi sellest oluliselt napima tõusu taga on ühepereelamute turg, kus me ei näe korteriturule omast suurt tehinguaktiivsust ja kiiret hinnatõusu.

Samuti peame arvestama, et turg on aktiivne ja hinnad tõusevad jätkusuutlikult peamiselt Eesti kahes-kolmes-neljas suuremas tõmbekeskuses. Paljudes maakonnakeskustes on elamispindade turg siiani kui peata kana, kes otsib õiget suunda, kuhu poole liikuda ja seda nii tehingute arvu, kui hinna osas.

Nii näiteks on tehinguhinnad viies maakonnas ja tehingu arv neljas maakonnas aastatagusest madalamal.

Elamispindade pakkumiste arv on üle hulga aja taas näidanud tõusutrendi

Elamispindade pakkumiste arv on kasvanud. Portaalis KV.EE on 17 686 elamispinna pakkumist, mis on 700 pakkumise võrra rohkem, kui veel alles kaks kuud tagasi.

Pakkumiste arvu vähenemine on seletatav aktiivse elamispindade turuga, kus head pakkumised on ära nopitud kui magusad maasikad. Portaalidesse on üles jäänud aga need pakkumised, kus müüjate ootused ei vasta turu reaalsele tehingute hinnatasemele.

Nüüdseks on kevadiselt aktiivne turg toonud turule uusi müüjaid, kes on peibutatud hinnatõusust ja seeläbi võimalusest oma kodu eest väärilist hinda saada ning see on viinud pakkumiste arvu taas mõningale tõusule.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus			Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus
	04/2012	04/2013	Muutus, %	04/2012	04/2013	Muutus, %
Eesti	17 459	15 305	-12%	1 001	1 077	8%

Harjumaa	10 496	8 645	-18%	1 201	1 340	12%
Hiiumaa	17	22	29%	520	489	-6%
Ida-Virumaa	1 005	1 231	22%	300	319	6%
Jõgevamaa	156	162	4%	263	242	-8%
Järvamaa	128	178	39%	326	316	-3%
Läänemaa	348	271	-22%	655	572	-13%
Lääne-Virumaa	381	405	6%	370	336	-9%
Põlvamaa	97	112	15%	387	378	-2%
Pärnumaa	1 641	1 310	-20%	897	931	4%
Raplamaa	156	203	30%	406	354	-13%
Saaremaa	150	134	-11%	784	867	11%
Tartumaa	2 097	1 432	-32%	984	1 037	5%
Valgamaa	211	309	46%	287	205	-29%
Viljandimaa	386	374	-3%	540	531	-2%
Võrumaa	190	217	14%	459	435	-5%

Üüriäri KKK: Kui suurt viivist tohib üürnikult küsida?

Tõnu Toompark — Thu, 23 May 2013 05:00:19 +0000

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Viivise lubatud suurus ei ole otseselt piiratud. Küll võib isik, kellelt nõutakse ebamõistlikult suure viivise tasumist, nõuda selle vähendamist.

Seda siiski eeldusel, et ta ei ole viivist veel tasunud.

See tähendab, et ei le väga mõtekas lepingusse kirjutada hirmuäratavaid viivisemäärasid, mis üürniku ära peletavad

Samas peaks viivis olema nii suur, et see motiveeriks lepingupooli oma kohustusi täitma ja nendega mitte viivitama.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Tallinna Tehnikaülikool saab linnalt väärtusliku kingituse

Tallinn.ee — Wed, 22 May 2013 15:17:44 +0000

Tallinna linnavalitsus otsustas teha linnavolikogule ettepaneku Tõnismägi 12 kinnisasi otsustuskorras Tallinna Tehnikaülikoolile võõrandada.

Tõnismägi 12 kinnistul pindalaga 405 m² asub paekivist veetorn – riikliku kaitse all olev arhitektuurimälestis, kinnistu sihtotstarve on ärimaa. Kinnistul asuvat veetorni on püütud korduvalt edutult üürile anda, samas on Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) seda korduvalt enda omandusse taotlenud, soovides võtta torni kasutusse koos kõrvalkinnistul Tõnismägi 14 asuva TTÜ Tallinna Kolledžiga. Praegune Tallinna Kolledži hoone ja endine veetorn moodustavad väliselt ühtse ja monumentaalse paekiviehitiste arhitektuuriansambli.

Toompea ja Kaarli puiestee ümbruse veevarustuseks 1882. aastal ehitatud Tõnismäe veetornist sai alguse Tõnismäe tänava kapitaalne hoonestamine. Tõnismäe veetorn on Tallinna 19. sajandi silmapaistvamaid historistlikke paeehitisi.

Tallinna Tehnikaülikool näeb võimalust endine veetorn lähema viie aasta jooksul rekonstrueerida ja restaureerida. Rekonstrueerimise järel võtaks veetorni kaks ülemist korrust kasutusele ehitusteaduskonna arhitektuuri- ja urbanistikainstituut. Veetorni kaks alumist korrust oleks võimalik rekonstrueerimise järel kasutusele võtta avalikes huvides näiteks kunsti- või fotogaleriina või ka ülikooli enda muuseumi filiaalina. Galeriid on tulevikus võimalik kasutada ka teadlaste ja tudengite kohtumiste, arutelude ja ümarlaudade läbiviimiseks.

Tallinna linnavalitsus teeb ettepaneku veetorn tasuta TTÜ-le võõrandada, arvestades asjaolu, et veetorn on halvas seisukorras ning läbirääkimistega pakkumise teel üürile andmine ei ole õnnestunud.

Linnavara võõrandamise korra kohaselt võib linnavara võõrandada kui vara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, kinnisvara otsustuskorras võõrandamise otsustab linnavolikogu.

TTÜ arhitektuuri magistrandid said rahvusvahelisel võistlusel kaks žürii preemiat

Adaur.ee — Wed, 22 May 2013 15:02:58 +0000

Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri- ja urbanistikainstituudi magistrandid said Belgradis peetud rahvusvahelisel ülikoolide arhitektuuritudengite võistlusel kaks žüriipreemiat. Võistlus toimus 16. ja 17. mail.

Kaheteistkümnendat korda korraldab Isover arhitektuuritudengitele rahvusvahelise võistluse, kus hinnatakse võrdselt nii arhitektuuri kõrget taset kui ka kavandatud hoonete energiasäästlikku lahendust. Sel aastal oli võistlejate ülesandeks esitada Saksamaal Mannheimi linnas raudteeäärse kvartali linnaruumiline lahendus koos linnakvartali pargialaga ja projekteerida sellele alale kaasaegne korterelamu.

Seekord osalesid võistlusel arhitektuuritudengid 30 riigist kokku 52 tööga.

TTÜ arhitektuuri- ja urbanistikainstituudi professor Irina Raud: „Tallinna Tehnikaülikool osales sellel võistlusel esimest korda ja tõi koju kaks preemiat, mis on väga hea tunnustus meie tudengitele ja õppejõududele. Osalesime nelja võistlustööga, millest kolm valiti välja Eestis Isoveri korraldatud eelvoorus. Eesti eelvoorus andis žürii esimese preemia Mari Renno ja Kaidi Piirimetsa tööle. Eelvooru kutsuti osalema ka teised arhitektuuriõpet andvad koolid Eestis, lisaks meile osales kohalikus eelvoorus veel Tallinna Tehnikakõrgkool. See võistlus, millel on pikk traditsioon ja kõrge maine, on kujunenud oluliseks arhitektuuriõpet andvate kõrgkoolide mõõduvõtmiseks. See on hea võimalus võrrelda koolide taset, kuna osalejaid on nii paljudest riikidest, näiteks Saksamaalt, Austriast, Inglismaalt, Soomest (kes olid tänavu esindatud Oulu ja Tampere ülikooliga), pea kõigist Balkanimaadest, Ukrainast, Lätist, Leedust ja veel paljudest teistest riikidest.“

Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri- ja urbanistikainstituudi võidutööde autorid on Anna Temmo/ Ivo Riet ning Keiu Tulev/ Laura Ojala, juhendajad on arhitektid Emil Urbel, Rein Murula, Ignar Fjuk ja Irina Raud ning ekspert Indrek Sniker.

Temmo/ Riet töös on huvitav linnaruumiline lahendus, kavandatava tänava innovatiivne side pargialaga, mille idee aluseks on keskkonnasäästliku tasakaalu loomine loodusliku ja tehiskeskkonna vahel, näiteks vihmavee kogumine. Originaalne on siseõuedega kortermaja arhitektuurne lahendus ja selle sidumine energiasäästliku hoone nõuetega.

Tulev/ Ojala töös on väga huvitav ja ümbritsevat olemasolevat linnaruumi arvestav linnaehituslik lahendus ning pargiala läbiva ühtse, kuid samas vaheldusrikka keskkonna kujundamine. Eriti sai esile toodud kortermaja kontseptsioon, mis annab võimaluse kokku panna elamu erinevatest moodulitest ja vajadusel neid mooduleid ka vahetada.

Illuste mõis leidis ostja esimesel katsel

Tallinn.ee — Wed, 22 May 2013 15:01:06 +0000

Enampakkumisele pandud Illuste mõisa ostab alghinnast ligi poole suurema hinna eest MTÜ Siili Palliklubi.

Alghinnaga 105 000 eurot enampakkumisele pandud Tallinna linnale kuuluva Illuste mõisa kinnistule parima pakkumise teinud MTÜ Siili Palliklubi oli valmis 10,15 ha suuruse kinnistu eest maksma 156 150 eurot.

Illuste mõis asub Pärnu maakonnas Varbla vallas Paatsalu külas, kinnistu maakasutuse sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa. Kinnistul asuvad mõisa peahoone, abihoone, elamu, puhkemaja, kuur, kelder, pesuruum, pumbamaja, telkmajad ja puittelgid ning väravpalliplats, korvpalliplats ja katusealune. Mõisa peahoone on juugendlik vahvärkehitus.

Kinnistu asub ca 900 meetri kaugusel merest, lähiümbruses paiknevad talumajad ja hoonestamata kinnistud.

Spordibaasina kasutatav Illuste mõisa kinnistu läks omandireformi tulemusena 2000. aastal Tallinna linna omandisse ning anti Tallinna Spordi- ja Noorsooameti valitsemisele ning bilanssi.

Kinnistut koos erinevate rajatiste ja mõisahoonega ei olnud otstarbekas senisel viisil edasi kasutada, laagrikompleks ei ole linna valitsemiseks ega muude linna ülesannete täitmiseks vajalik.

Riigi Kinnisvara AS otsib elamispindade maaklereid

Adaur.ee — Tue, 21 May 2013 14:30:33 +0000

Riigi Kinnisvara AS kuulutas välja maaklerteenuse riigihanke ettevõtte kinnisvaraportfellis oleva 69 korteri müümiseks.

Korteriomandeid asuvad üle Eesti kõigis maakondades ja nende miinimumhind kokku on 782 489 eurot. Elamispinnad ei ole üürilepingutega koormatud.

Hange on jaotatud seitsmeks osaks:

Harjumaa – 24 korteriomandit
Ida- ja Lääne Virumaa – 12 korteriomandit
Rapla- ja Järvamaa – 9 korteriomandit
Jõgeva- ja Tartumaa – 9 korteriomandit
Põlva-, Võru-, Valga- ja Viljandimaa – 7 korteriomandit
Pärnu- ja Läänemaa – 7 korteriomandit
Saaremaa – 1 korteriomand

Pakkumust on lubatud esitada ühele või mitmele osale. Edukaks tunnistatakse pakkumus, millega küsitav teenuse protsendimäär on madalaim.

Riigihanke „Maaklerteenus üürniketa korteriomanditele“ kutse on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 143351. Pakkumiste esitamise aeg on 5. juuni 2013 kell 14.00.

Seminar “Kinnisvaraturg ja turuanalüüs” toimub homme 22/05/2013 kell 13:00-16:15

Tõnu Toompark — Tue, 21 May 2013 07:38:38 +0000

Homme, kolmapäeval 22/05/2013 kell 13:00-16:15 toimub seminar “Kinnisvaraturg ja turuanalüüs“.

Sisuliselt on tegemist Eesti kõige põhjalikuma elamispindade turuanalüüsi esitlusega. Esitlust viib läbi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Elamispindade turuanalüüs on suunatud kõikidele inimestele, kes tunnevad huvi, millises suunas on elamispindade turg liikumas.

TULE SEMINARILE, SEST
NEED TEADMISED TOOVAD TULU!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru seminarile: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või seminari kodulehelt.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: 2012. aastal oli käibes 4,1 eluruumidest

Tõnu Toompark — Tue, 21 May 2013 04:30:50 +0000

Eesti elamispindade koguarv oli 2012. aastal 657 800. Elamispindade tehinguid tehti 2012. aastal 26 760. Seega oli elamispindadest käibes 4,1% eluruume.

Tavapäraseks ehk normaalseks elamispindade käibeks peetakse 3-5%. Seega asume Eesti keskmist arvestades igati normaalses vahemikus.

Küll tuleb tähelepanu pöörata sellele, et elanike väikse arvu tõttu on mõnede omavalitsuste või isegi maakondade elamispindade turg üsnagi olematu. Teisal aga liigub käibenumber julgelt juba 5% suunas.

1000 inimese kohta tehti 2012. aastal Eestis keskmiselt 35 kinnisvaratehingut. Eraldi tasub välja tuua Saare, Hiiu ja Lääne maakonnad, kus tehingute arv 1000 inimese kohta oli vastavalt 68, 59 ja 52.

Väikseim on tehingute arv 1000 inimese kohta Ida-Viru ja Tartu maakondades – vastavalt 29 ja 30.

2012. aasta kinnisvaratehingute käive oli Eestis tervikuna 1517 eurot inimese kohta. Ilmselgelt on kõige suurem tehingute käive Harju maakonnas. Harjumaa kinnisvaratehingute käive inimese kohta oli 2443 eurot.

Kõige väiksem kinnisvarakäive inimese kohta oli Ida-Virumaal, Järvamaal ja Valgamaal ning Põlvamaal – vastavalt 550, 610 ja 617 ning 625 eurot.

Elamispindade turu aktiivsus

Tehingute arv 1000 elaniku kohta maakondades

Tehingute väärtus elaniku kohta maakondades, €

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Ülemiste liiklussõlm valmib oktoobris

Tallinn.ee — Mon, 20 May 2013 14:39:04 +0000

Täna külastas Tallinna linnapea Edgar Savisaar Ülemiste liiklussõlme ehitust, kus tänase seisuga on rajatud ja rekonstrueeritud ligi seitse kilomeetrit sõiduteid, kergliiklusteid on ehitatud 3,39 km ning valminud on Veerenni tn – Järvevana tee kergliiklustee tunnel.

Linnapea sõnul on ehituse juhtide ja ehitusjärelvalve töötajate sõnul tööd praegu graafikus. „Kuigi maikuu lõpus võetakse maha viimased tornkraanad ja ehitusmehi toimetas täna objektil hulgaliselt, siis ma täna, neli kuud enne ehituse plaanilist valmimist, olen seatud tähtaja suhtes mõõdukalt optimistlik,“ sõnas Savisaar täna nähtut kokku võttes.

Teede Projektijuhtimise AS juhatuse esimees Ilmar Lingi sõnul on maa aluste kommunikatsioonide ja -trasside rajamine oluliselt aeganõudvam töö, kui järelejäänud pinnakattetööd, seepärast võib jääda mulje aeglasest töötempost, kuigi ollakse graafikus.

Ehitust külastanutele antud ülevaatest selgus, et Tartu mnt rekonstrueerimisel on põhiosas lõpetatud kommunikatsioonide rajamine, on rajatud müraseinte vundamendid ning teostatakse tee-ehituslikke tõid. Tööd lõpetatakse 2013. aasta augustikuus. Maikuus lõpetatakse Ülemiste liiklussõlme põhirajatiste betoonitööd, välja arvatud tööde tehnoloogiast tingituna Filtri tee piirkonnas oleva kahe kergliiklustunneli betoonitööd.

Välja on ehitatud enamus maa-alustest kommunikatsioonidest. Suve- ja sügisperioodil jäävad teostada põhiliselt tee-ehituslikud ja liikluskorralduslikud tööd.

Ülemiste liiklussõlme projekti kogumaksumus on 99,2 mln €, millest Ühtekuuluvusfondi toetus on 65,4 mln € ja linna finantseering 33,8 mln €.

Ülemiste liiklussõlmes ehitatakse ja rekonstrueeritakse 12,9 km teid, rajatakse 2 sõiduteetunnelit, 1 viadukt ja 2 raudteeviadukti, ehitatakse ja rekonstrueeritakse 10,02 km kergliiklusteid ning ehitatakse 3 kergliiklustunnelit, rajatakse üle 14,2 ha haljasala ja ligi 16,5 km erinevaid sademevee kanalisatsioonirajatisi.

Ülemiste liiklussõlme väljaehitamist alustati 2010. aasta suvel. Liiklussõlm valmib 2013. aasta oktoobrikuus.

Mis vahe on eksperthinnangul ja ekspertarvamusel?

Kristjan Gross — Mon, 20 May 2013 07:30:26 +0000

Nii nagu igas valdkonnas, on ka kinnisvara hindamises mitmeid mõisteid, mis on erialainimestele teada ja üheselt mõistetavad. Kõnekeeles on siiski nii maakleritel kui teistel hindamisteenuse tarbijatel ja tellijatel juurdunud teistsugused väljendid.

Pean silmas mõisteid, mis käivad hindamisteenuse toodete kohta: räägitakse hindamisaktist ning aetakse segi eksperthinnang ja ekspertarvamus. Teema pole oluline ainult õige sõnakasutuse pärast, vaid terminist tähtsam on nende sisu – neil kahel on erinev sisu ja eesmärk.

Hindaja töö tulemusel valmib dokument, mida kõnekeeles nimetatakse tihti hindamisaktiks. Üldjuhul peetakse selle all silmas eksperthinnangut. See on detailne ja põhjalik hindamisaruanne, mis sisaldab kogu asjassepuutuvat uuritud materjali ja analüüsi, mille abil jõuti hindamistulemuseni.

Oma põhjalikkusega on eksperthinnang kasutatav rahalisi ja varalisi otsuseid nõudvates situatsioonides: laenu väljastamine vara tagatisel, kohtulikud vaidlused (sh vara jagamine), õiglase väärtuse hinnang ettevõtete finantsaruandluses jm. Eksperthinnangu eesmärk on üldjuhul konkreetse numbrina väljendada hindamistulemus.

Hindamisstandard EVS 875-4 «Hindamise head tavad ja hindamistulemuste esitamine» järgi esitatakse hindamistulemus eelnevalt kokkulepitud ja standardi nõuetele vastavas vormis. 2010. aastal kehtima hakanud sama standardi uuendatud versioon erineb varasemast selle poolest, et ei sisalda enam mõistet ekspertarvamus. Seega on ekspertarvamus vormivaba, talle ei ole ette kirjutatud kohustuslikku sisu.

Iseenesest on ekspertarvamus levinud kui eksperdi esitatav konsultatsioon, mida võib anda nii kirjalikult kui suuliselt. Eksperdi kirjalik konsultatsioon on vormivaba dokument, mille eesmärk, sisu ja maht lepitakse tellijaga eelnevalt kokku. Üldjuhul ei ole ekspertarvamus eriti põhjalik, mistõttu konsultatsiooni tulemuseks ei saa olla näiteks objekti turuväärtus konkreetse numbrina väljendatuna, vaid pigem hinnavahemikuna.

Kui klient soovib näiteks teada vara müügihinda, polegi vaja mahukat eksperthinnangut, vaid piisab lühikesest konsultatsioonist, kus soovituslik hind esitatakse vahemikuna.

Lühema ja vähem põhjaliku dokumendi pealkiri polegi eriti oluline – seda võib nimetada ekspertarvamuseks või konsultatsiooniks. Oluline on meeles pidada, et see dokument ei vasta kehtivale EVS-standardile ega ole pankade poolt aktsepteeritud tagatisvara hindamiseks sobiv. Muudes kinnisvaraalastes küsimustes on ekspertarvamus sobiv formaat.

Hindamisstandardis EVS 875-4 on teiseks ametlikuks hindamisaruande vormiks lisahinnang. Tegemist on varem koostatud eksperthinnangu täiendusega, mis vormistatakse lisana. Selle dokumendi koostamisele eelnevalt peab olema sama objekti kohta koostatud kõikidele nõuetele vastav eksperthinnang.

Lisahinnangut kasutatakse üldjuhul ehitatavate või renoveeritavate objektide mitmeetapilisel hindamisel laenutagatise eesmärgil. Algselt koostatud eksperthinnangu järel hinnatakse parendatud vara turuväärtus ja selle kasv, mis on aluseks krediidiasutuse järgmiseks laenusummaks.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Eluaseme kvaliteedi parandamisel kasvuruumi küllaga

Raul Reino — Mon, 20 May 2013 06:30:58 +0000

Käesoleval nädalal avaldatud Eesti Inimarengu Aruanne 2012-1013 ei jäta puudutamata ka kinnisvaraturgu ja sisaldab palju huvitavat informatsiooni.

Näiteks selgub, et Eestiga sarnased riigid OECD parema elu indeksi järgi, mis puudutab eluaset (mõõdikuteks tubade arv, eluaseme baaskvaliteet, eluasemekulude osakaal) on Ungari, Tšiili ja Poola. Elukvaliteedi indikaatoreid lähemalt vaadeldes selgub aga tõsiasi, et OECD 36 riigi hulgas on Eesti eluaseme kvaliteedilt eelviimasel kohal.

Aruandes tõdetakse, et Eesti paistab teravalt silma eluruumide nõrga baastaseme poolest. Eesti probleemideks võrreldes teiste riikidega on ruumipuudus, pehkinud aknad, rõskus, WC ja duširuumi puudumine, puuduvad rohealad ja kohad õues istumiseks.

Elementaarsed sanitaartingimused on enamiku OECD maades kõigil leibkondadel olemas, Eestis puuduvad aga WC ja duširuum 13% peredest. Selle näitajaga sarnaneme Türgile ja Tšiilile, ning Lätile, Leedule, Bulgaariale ja Rumeeniale.

Lisaks eristub Eesti veel sellega, et eakad inimesed on elementaarsete sanitaartingimustega üle kahe korra halvemini varustatud kui nooremad. Viiendikul Eesti üle 65-aastastest inimestest on välikäimla, duširuumi pole.

Eluaseme kvaliteet on oluline kogu elukvaliteedi ja heaolu näitajana. Me tuleme sealt, kust me tuleme ja selge on, et nõukogude mõttelaad erines oluliselt sellest, mis valitses samal ajal lääne ühiskonnas ning meie suur mahajäämus eluaseme kvaliteedilt on okupatsiooni üks päranditest.

Tänase Eesti riigi puudulik, et mitte öelda olematu eluasemepoliitika ei ole antud näitajate olukorda muidugi parandanud. Millised on lahendused? Kui me tahame oma elukvaliteeti parandada, ja seda me kindlasti tahame, siis näitavad aruande järeldused seda, et kinnisvara arendamises piire pole ja investoritel-arendajatel-ehitajatel jagub kõvasti tööd veel aastakümneteks.

Eestis keskendutakse liiga palju pseudoküsimuste peale, a’la „Kas lammutada Mustamäe või mitte“, kuid tegelikult on tühja maad, kuhu ehitada inimväärseid ja kaasaja nõudmistele vastavaid eluasemeid piisavalt ja nende ehitamist tulebki jätkata.

Ja kui midagi on kindlasti vaja lammutada, siis barakke, kuiv- või välikäimlaga varustatud piirkondi ja korterelamuid on määral, mis peaks kindlustama töö koguses, et teisele poole lahte pole seda vaja otsima minna. Piisab lihtsalt, kui näiteks Põhja-Tallinna linnaosas veidi ringi jalutada.

Korralik kinnisvara arendamine aitab tõsta eluaseme kvaliteeti ja muuta meid õnnelikumaks rahvaks. Kinnisvara mullid võivad tulla ja minna, kuid aastakümnete pikkust vaadet silmas pidades ei ole Eestil pääsu uutest elurajoonidest, kvaliteetsetest korterelamutest ja elamutest.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Toimub Tivoli Arenduse kinnistute teine enampakkumine

Adaur.ee — Mon, 20 May 2013 04:00:56 +0000

10.06.2013 toimub Tivoli Arenduse kinnistute kordusenampakkumine. Täiendavat informatsiooni Tivoli kruntide müügi ja enampakkumise protsessi kohta leiab aadressilt: www.arcovara.ee/Tivoli.

Tivoli Arendus on projektiettevõte, mis on loodud Tallinnas endise aadressiga Narva mnt 67 asuva 48 588 m2 suuruse maa-ala arendamiseks. Ettevõtte ainus oluline vara on eelpool nimetatud maa-alal asuvad kinnistud. Tivoli Arenduse osalus jaguneb võrdselt Arco Investeeringute AS-i ja International Invest Project OÜ vahel.

Kentmanni 6 kortermaja valmib 2014. aasta lõpus

Adaur.ee — Fri, 17 May 2013 12:52:43 +0000

Merko Ehitus Eesti jätkab eksklusiivse 14-korruselise kortermaja ehitust Tallinna ühel atraktiivseimal kinnistul Kentmanni 6. Arhitekt Indrek Allmanni projekteeritud maja valmib 2014. aasta lõpus.

„Hoonele on juba rajatud kaks maa-alust parkimiskorrust ning ehitustööd jätkuvad sel nädalal. Hoone esimesed kaks korrust on mõeldud eeskätt äripindadeks ning ülejäänud 12 korrust korteriteks,” ütles Merko Ehitus Eesti elamuehitusdivisjoni direktor Tiit Kuusik.

„Tegemist on kindlasti ühe atraktiivsema asukohaga Tallinna südalinnas, mille enam kui sajast korterist avaneb suurepärane vaade linnale. Lisaks iseloomustab kortereid hea planeering, eksklusiivne siseviimistlus ja kaasaegsed tehnosüsteemid, mis tagavad parima elukvaliteedi. Autoomanikele on kesklinnas oluline lisaväärtus maja-alune parkimisvõimalus. Korterite vastu on juba praegu elav huvi ning pea pooltele korteritele on ka broneeringud tehtud,” lisas Kuusik.

Merko Ehitus Eesti on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri- ning elamuehituse töid. Merko on ehitanud ja arendanud Eestis enam kui 2000 korterit. Eesmärgiga luua kvaliteetset elukeskkonda, arvestab ettevõte uute eluasemete planeerimisel ja ehitamisel inimeste vajadusi, turvalisust, keskkonnasõbralikkuse ja -säästlikkusega ning kõrgete kvaliteedinõuetega materjalide valikul ja ehitusel.

Koolitus “Korteriühistu ja korteriomand” toimub teisipäeval 21/05/2013 kell 16:00-19:15

Tõnu Toompark — Thu, 16 May 2013 14:00:58 +0000

Teisipäeval 21/05/2013 toimub Kinnisvarakoolis selle kevade viimane koolitus “Korteriühistu ja korteriomand“.

Koolitus annab Sulle:

ülevaate korteriomandi eripärast ja selle valitsemise viisidest;
hea ülevaate korteriühistu juhtimisest;
info korteriühistu liikmete õigustest, kohustustest, mis aitavad ühistut efektiivsemalt majandada;
erisustest korteriomandi kasutamisel ja käsutamisel;
teabe korteriomandiga kaasnevatest muredest ja rõõmusest, mida korteriomanik ja selle ostja, müüja või vahendaja peab kursis olema;
selgitused maakleritele, mis aitavad aru saada korteriomandi ja korteriühistu olemustest, et tehingute vahendamine oleks ladusam.

Koolitust viib läbi Raid & KO OÜ jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

TULE KOOLITUSELE, SEST
NEED TEADMISED TOOVAD TULU!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või koolituse kodulehelt.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

EKFLi juhatuse esimehena jätkab Peep Sooman

Adaur.ee — Thu, 16 May 2013 06:27:44 +0000

Eile alustas tööd Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) uus juhatus, mille esimeheks valiti neljandat koosseisu järjest Peep Sooman Pindi Kinnisvarast. Aseesimehena jätkab Mart Saa.

Üldkoosolekul valiti Liidule uus juhatus koosseisus:

Peep Sooman – AS Pindi Kinnisvara juhatuse liige,
Mart Saa – A&A Kinnisvara OÜ partner,
Ardi Roosimaa – Prime Assets OÜ juhatuse liige,
Mika Sucksdorff – Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ juhatuse liige,
Tarmo Kase – Ober-Hausi Kinnisvara AS juhatuse liige,
Indrek Hääl – BPT Real Estate Services AS juhatuse liige,
Tõnu Toompark – Adaur Grupp OÜ juhatuse liige ja
Ingvar Allekand – Domus Kinnisvara Vahendus OÜ juhatuse liige.

EKFLi juhatuse esimees Peep Sooman sõnas, liit peab muutuma vastavalt turuolukorrale. „Eesti on taas atraktiivne paik investeeringuteks, potentsiaali täielikuks ära kasutamiseks peab aga olema selge ja läbipaistev turuinfo ning tasemel teavitustöö, millele liit saab olulisel määral nii siseriiklikult kui välisriikide kinnisvaraettevõtjatega suheldes kaasa aidata,“ lausus Sooman.

Liidu tegevdirektorina jätkab Tõnis Rüütel.

Aukohtu koosseisu valiti järgmiseks 2 aastaks:

Kairi Ummus,
Anti Roosnupp,
Andrus Lauren,
Martin Kõiv,
Rain Rätt ja
Lembi Võsumägi.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) on loodud 10.märtsil 1994.a. EKFL on kinnisvara vahenduse, arenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus.

Üüriäri KKK: Kas otsida väljaüürimiseks korterit ise või lasta otsida maakleril?

Tõnu Toompark — Thu, 16 May 2013 05:00:26 +0000

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üürikorteri otsimise suurem töö tuleb investoril paratamatult ise ära teha.

See tähendab, et investeerimiseks sobilik vara tuleb portaale läbi kammides leida ise. Maakleritele või teistele abimeestele liialt lootmajäämine enamasti edu ei taga.

Tavapäraselt ei ole kinnisvaraostjad valmis maaklerile maksma selle eest, et maakler talle sobilikud pakkumised välja otsiks ja seetõttu on maaklerid passiivsed.

Siiski ei ole mõtet maakleritele radikaalset “ei-d” öelda. Neile tasub sobilike üürikorterite kriteeriumid kirja panna ja neid näiteks meilitsi aeg-ajalt meelde tuletada.

Meili saatmine ei maksa investorile suurt midagi. Kui aga maakleril on juhuslikult sobilik pakkumine, siis seda kõrvale jätma ei peaks.

Nõmme vana apteek leidis ostja

Adaur.ee — Wed, 15 May 2013 14:39:11 +0000

Nõmme vana apteegi ruumid ostab OÜ TCM Grupp, ajaloolise väärtusega korteriomandi hinnaks kujunes avalikul kirjalikul enampakkumisel 121 061 eurot.

Nõmme vana apteegi ruumid olid kordusenampakkumiselalghinnaga 114 750 eurot. Linnale kuuluva korteriomandi reaalosaks on mitteeluruum üldpinnaga 217,4 m². Hoone teisel korrusel paiknevad kaks eluruumi.

Mai tn 4 kinnistu asub Nõmme raudteejaama naabruses Mai tänava ja Raudtee tänava ristumiskoha läheduses. Mai tn 4 hoones asus Nõmme vanim apteek, hoone on tunnistatud kultuurimälestiseks. Endine apteegihoone ehitati algselt enne 1910. aastat ühekorruseliseks kahe verandaga suvilaks, kuid 1924. aastal ehitati suvila kahekorruseliseks ümber. Mai tn 4 kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 45% elamumaa ja 55% ärimaa, kinnistu pindala on 2010 m².

Mai tn 4-1 korteriomandi müügist saadav tulu suunatakse sihtotstarbeliselt Nõmme linnaossa Valdeku tn 13 kinnistule sauna ja spordikeskuse ehitamiseks.

Tallinna Linnavaraameti poolt korraldatud enampakkumistel leidsid hinnaga 65 200 eurot ostja ka Liivalaia tn 40-182 korteriomand, mille reaalosaks on mitteeluruum üldpinnaga 165,7 m² ning hinnaga 18 800 eurot F. R. Faehlmanni tn 26-8 korteriomand, mille reaalosaks 14,7 m² suurune eluruum, kusjuures viimati nimetatud objekti hind kerkis alghinnast (12 700 eurot) ligi poole kõrgemaks.

Lasnamäel asuv Katusepapi tn 7-15 korteriomandi, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 18,1 m², ostuhinnaks kujunes 7800 eurot – seega kerkis hind alghinnast (4800 eurot) üle 60% kõrgemaks.

Arco Real Estate avas Tallinnas venekeelse maaklerteenuse osakonna

Adaur.ee — Wed, 15 May 2013 14:38:12 +0000

Arco Real Estate kinnisvarabüroo Tallinna esindusega liitus käesoleval nädalal Aleksei Kotov, kes hakkab juhtima venekeelset maaklerteenuse osakonda. Alekseil Kotovil on 13-aastane kogemus kinnisvaras ning 8 aastat sellest on ta olnud juhtival kohal. Viimased 3 aastat on ta tegelenud aktiivselt venekeelsele sihtrühmale suunatud kinnisvarateenuse arendamisega.

Kotovi liitumisega Arco Real Estate meeskonnaga täiustub ettevõtte venekeelne täislahendust pakkuv maaklerteenus, mis algab konsultatsiooniga kinnisvara müüki- või üürilevõtmisel, nii hinna määramiseks kui ka kinnisvara dokumentatsiooni ülevaatamiseks ning lõpeb osapooltele sobiva tehinguga. Venekeelse maaklerteenuse osakonna sihtrühm on nii Tallinnas elavad vene keelt kõnelevad inimesed, kelle osakaal ulatub ca 40%-ni elanikkonnast, kui ka idanaabritest turistid. Turistide arv on viimastel aastatel olnud tõusuteel, eelmisel aastal külastas Eestit 29% rohkem idanaabreid kui aasta varem.

„Töötasin aastaid koos Aleksei Kotoviga konkureerivas kinnisvarabüroos, kus ta tõestas end väga heade töötulemustega,“ sõnas Tallinna elamispindade juht Agur Tammistu. „Lisaks venekeelse grupi loomisele Tallinnas on meil plaanis tema eestvedamisel koos Arco Vara Narva osakonnaga laieneda arendusprojektidega Venemaale“, lisas Tammistu.

„Arco Real Estate soovib pakkuda oma klientidele parimat kinnisvarateenust ja välistada asjaolud, mis võivad suhtlemist takistada. Tallinnas ja Harjumaal on väga suur hulk kliente, kelle emakeel ja kodune keel ei ole eesti keel. Kinnisvara ostmine, müümine ning üürimine on personaalsed tegevused ja nüüdsest pakume lihtsat suhtlemise võimalust venekeelsele kliendile, kus maakler valdab vabalt kliendigrupi emakeelt, kultuuri, temperamenti ja muid eripärasusi, mis on aluseks heale koostööle“, põhjendab osakonna loomise vajadust Arco Real Estate AS juhatuse liige Maia Daljajev.

Daljajevi sõnul on Arco Real Estatel plaanis värvata juurde niipalju maaklerid, kui läheb vaja erinevate Tallinna linnaosade ja kliendigruppide teenindamiseks. „Praegusel juhul oleme valmis kohe koostööd alustama vähemalt 4-5 tubli ja ambitsioonika maakleriga. Kui on huvi ja tahe tegeleda kinnisvaravahendusega, õpetame välja kogenud spetsialistide käe all ka uusi maaklereid. Sama põhimõttega värbame uusi maaklereid juurde ka meie Virumaa kontoritesse. Arco Real Estatel on esindused Narvas, Jõhvi ja Rakveres, kus samuti suur osa rahvastikust räägib vene keelt. Ka seal soovime pakkuda klientidele võimalikult mugavat ja personaalset teenust erinevates kinnisvara küsimustes“, lisas Maia Daljajev.

Arco Real Estate AS on ettevõte, mis kuulub 1992. a Eestis asutatud Arco Vara gruppi, kelle tegevus hõlmab nii kinnisvara vahendus-, arendus- kui ka ehitustegevust. Firmal on esindused 17 linnas Eestis, Lätis, Ukrainas ja Bulgaarias. Grupis töötab ca 130 inimest. Arco Real Estate AS põhilisteks tegevusvaldkondadeks on kinnisvara vahendus, hindamine, väikearendus, nõustamine ja haldus.

Harjumaa korteri keskmine pakkumishind on 1340 €/m²

Tõnu Toompark — Wed, 15 May 2013 04:30:32 +0000

Portaali KV.EE andmetel pakutakse Harjumaa kortereid müügiks keskmise hinnaga 1340 €/m². Võrreldes aastataguse ajaga on korterite pakkumishinnad Harjumaal kasvanud 12%.

Harjumaa 8645 korteripakkumisest 6774 asuvad Tallinnas. Tallinna korterite keskmine pakkumishind oli portaalis KV.EE 04/2013 1482 €/m². See hind on aastaga kerkinud 14% võrra.

Vaadeldavast 19 Harjumaa omavalitsusest kaheksas on hinnatase aastataguse ajaga võrreldes langenud. Hinnalangus puudutab eelkõige piirkondi, kus pakkumiste arv on väike või väga väike. Seetõttu ei tohiks neist negatiivsetest numbritest liiga end segada lasta.

Pakkumishindade kõrval väärib tähelepanu pakkumiste arvu muutus. Aastataguse ajaga võrreldes on Harjumaa korteripakkumiste arv portaali KV.EE andmetel vähenenud 18% võrra. Tallinnas on pakkumisi vähemaks jäänud koguni 20%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus Harju maakonnas			Korterite müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus Harju maakonnas
	04/2012	04/2013	Muutus, %	04/2012	04/2013	Muutus, %
Anija vald	54	74	37%	358	324	-9%
Harku vald	70	82	17%	1 061	1 090	3%
Jõelähtme vald	50	59	18%	805	805	0%
Keila	121	76	-37%	665	855	29%
Keila vald	94	103	10%	442	439	-1%
Kose vald	20	42	110%	585	571	-2%
Kuusalu vald		16	NA	445	506	14%
Loksa	46	45	-2%	270	274	1%
Maardu	374	299	-20%	590	647	10%
Nissi vald	53	44	-17%	327	264	-19%
Paldiski	141	155	10%	325	393	21%
Raasiku vald	35	40	14%	573	599	5%
Rae vald	274	237	-14%	1 080	1 151	7%
Saku vald	24	31	29%	918	854	-7%
Saue	73	45	-38%	897	1 008	12%
Saue vald	135	97	-28%	1 080	997	-8%
Tallinn	8 512	6 774	-20%	1 296	1 482	14%
Vasalemma vald	60	47	-22%	134	124	-7%
Viimsi vald	360	379	5%	1 263	1 302	3%

Eesti	17 459	15 305	-12%	1 001	1 077	8%
Harjumaa	10 496	8 645	-18%	1 201	1 340	12%
Pärnumaa	1 641	1 310	-20%	897	931	4%
Tartumaa	2 097	1 432	-32%	984	1 037	5%