Tallinna vanalinnas, Viru väravate vahetus läheduses, otsib uut omanikku ajalooline Vana-Viru tänav 3 hoone, mille rekonstrueerimiseks on koostatud projekt ja väljastatud ehitusteatis. Arendusplaan näeb ette kõrgema hinnaklassi korterite ja tänavatasandi äripindade rajamist. Kinnistu juurde kuulub privaatne sisehoov, mis piirneb keskaegse linnamüüriga. Enampakkumise alghind on 1,45 miljonit eurot.

Tallinna vanalinna südames asuv Vana-Viru tn 3 kinnistu hõlmab 542 ruutmeetri suurust krunti ja ajaloolist hoonet. Selle müük avab võimaluse anda Viru tänava läheduses asuvale hoonele uus elu, ühendades ajaloolise arhitektuuri tänapäevaste elamis- ja äriruumidega.

„Tallinna vanalinnas on uute arenduste võimalused piiratud ning sellise asukoha ja ettevalmistatud projektiga kinnistuid satub müüki harva. Vana-Viru 3 puhul on oluline eelis see, et rekonstrueerimisprojekt on juba koostatud ja ehitusteatis väljastatud. Uuel omanikul on seega olemas konkreetne lähtekoht, mille alusel ajaloolisele hoonele uus kasutus leida,“ ütles Varakeskuse esindaja Anete Allekõrs.

Ajaloolisse hoonesse on kavandatud luksuskorterid ja äripinnad

Kinnistule koostatud rekonstrueerimisprojekt näeb ette hoone põhjaliku uuendamise ning selle elamu- ja ärifunktsioonide ühendamise.

Projekti järgi on esimesele korrusele planeeritud otse Vana-Viru tänavalt ligipääsetavad äripinnad, mis võiksid sobida näiteks kohvikule, kauplusele või esinduspinnale.

Ülemistele korrustele on kavandatud avarad kõrgema hinnaklassi korterid. Projekt võimaldab välja ehitada ka seni kasutamata katusekorruse ning rajada ligikaudu 200-ruutmeetrise luksuskorteri, kuhu pääseks otse liftiga.

Rekonstrueerimise käigus on plaanis uuendada hoone tehnosüsteemid, rajada lift ning parandada hoone ligipääsetavust. Projektiga on arvestatud ka vanalinna muinsuskaitseliste nõuetega.

„Selle kinnistu puhul annab arendajale paindlikkuse võimalus ühendada ühes hoones mitu kasutusviisi. Esimese korruse äripinnad saavad kasu vanalinna jalakäijate liikumisest, samal ajal kui ülemistele korrustele on võimalik luua privaatsemad ja eksklusiivsemad eluruumid,“ selgitas Allekõrs.

Sisehoov piirneb keskaegse linnamüüriga

Kinnistu üks eripärasid on 214-ruutmeetrine kinnine sisehoov, mis piirneb Tallinna keskaegse linnamüüriga.

Müüja hinnangul on sisehoovis võimalik parkida kuni kuus sõiduautot. Rekonstrueerimisprojektis on arvestatud ka elektriautode laadimisvõimalusega.

Vanalinna tihedas hoonestuses annab privaatne sisehoov kinnistule täiendava kasutusväärtuse, olgu tulevaseks lahenduseks kortermaja, majutusettevõte või elu- ja äripindade kombinatsioon.

Hoone esimesel korrusel tegutsevad praegu üürnikud ning olemasolevad äripindade üürilepingud on müügiinfo kohaselt lõpetatavad kolmekuulise etteteatamisega.

Enampakkumine kestab 17. novembrini

Vana-Viru tn 3 kinnistu müük toimub Varakeskuse elektroonilisel enampakkumisel. Alghind on 1 450 000 eurot ning enampakkumise kavandatud lõpp on 17. novembril 2026 kell 15.00.

Tegemist on olemasolevas seisukorras müüdava ajaloolise hoonega, mille arendusvõimalused põhinevad koostatud rekonstrueerimisprojektil ja väljastatud ehitusteatisel. Ehitustööd ei ole veel alanud ning projekti elluviimine sõltub tulevase omaniku otsustest ja vajalikest kooskõlastustest.

Kinnistu fotode, projekti ja muu dokumentatsiooniga saab tutvuda Varakeskuse enampakkumise lehel.

Seonduvad uudised

• Ober-Haus: Kinnisvaraturu kommentaar I kvartal 2011 20.04.2011
  Äripinnad Bürood Sarnaselt eelmise aasta IV kvartaliga jätkus käesoleva aasta I kvartalis Tallinna büroopindade turul hindade stabiliseerumine ja A klassi büroopindade pakkumise vähenemine. Turul tervikuna olulisi hinnaalandusi enam ei tehtud,     
  
• Uus Maa Kinnisvarabüroo 2012 II poolaasta kinnisvaraturu ülevaade 25.01.2013
  EESTI Eesti kinnisvaraturgu iseloomustas möödunud poolaastal enim müügipakkumiste hulga pidev vähenemine. Sarnane olukord oli iseloomulik ka kinnisvarabuumile, kuigi praegusel juhul buumist rääkida ei saa. Ühelt poolt on pakkumiste vähenemis     
  
• Uus Maa: 2013. aasta II kvartali kinnisvaraturu ülevaade 18.07.2013
  EESTI Teine kvartal möödus Eesti kinnisvaraturul aktiivselt, kuigi varasema paari aastaga harjumuspäraseks saanud pidevat tõusu kõikjal enam näha polnud. Selle põhjuseks on kinnisvaraturu liikumine stabiilsuse suunas, sest hinnad on peamistes      
  

---

---

Loen sageli üürilepinguid ja kohtan päris sageli lepingutingimusi, mille kohta öeldakse – „Aga mõlemad pooled ju allkirjastasid lepingu.“

Lepingu sõlmimisel kehtib üldjuhul lepinguvabaduse põhimõte, kuid eluruumi üürilepingus on aga üks oluline piir – VÕS § 275.

Selle sätte mõte on lihtne: seaduses sätestatust ei saa eluruumi üürniku kahjuks alati kõrvale kalduda.

Praktikas kohtab näiteks kokkuleppeid, mille kohaselt:

• tähtajalise üürilepingu võib kumbki pool ühekuulise etteteatamisega üles öelda;
• üürileandja ei pea tagatisraha eraldi hoiustama ega sellelt intressi maksma;
• üürileandja võib korterisse siseneda ilma üürniku nõusoleku ja kohalolekuta;
• pärast lepingu lõppemist võib üürileandja üürniku asjad ise välja tõsta või lukud ära vahetada.

Kas sellised tingimused kehtivad?

Siin ei saa alati vastata lihtsalt „jah“ või „ei“. Tuleb vaadata konkreetset seadusesätet, sellest kõrvalekaldumise võimalust ja eelkõige seda, kas kokkulepe kahjustab üürniku kui nõrgema poole huve.

Seega ei tähenda see, et lepingus on mingi tingimus kirjas ja mõlemad pooled on sellele alla kirjutanud, veel automaatselt seda, et tingimus kehtib.

Üks olulisemaid asju, mida üürilepingut sõlmides tuleb meeles pidada – allkiri ei muuda tühist kokkulepet kehtivaks ja vastupidi – iga seadusest erinev kokkulepe ei ole tingimata tühine.

Alati tuleb teha konkreetne õiguslik kaalutlus – kas ja millisel viisil on üürniku olukorda võrreldes seadusega kahjustatud.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
info@kinnisvarajurist.ee
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Seonduvad uudised

• Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Eluruumi tagastamine lepingu lõppedes. Osa II 02.11.2022
  Mida teha, kui lepingu lõppedel ilmneb, et üürnik on rikkunud või lõhkunud mõne omanikule kuuluva eseme? Siin tuleb arvestada, et isegi kui asi on sedavõrd kahjustatud, et seda ei saa enam kasutada, ei saa üürnikult nõuda selle asja alghinn     
  
• Domus Kinnisvara: Kas meie seadused ja tavad üüriturul kohtlevad üürnikke ebavõrdselt? 24.05.2023
  Eesti korteriomanikud on tõesti väga valivad ja üürnik üldjuhul vastama paljudele tingimustele. On päris loomulik ja ka vajalik, et maakler teeb seejuurs kõigi huviliste hulgas põhjaliku taustauuringu üürniku tausta selgitamiseks. Välismaa     
  
• Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Kas tähtajaline või tähtajatu üürileping? 06.09.2023
  Käes on üürilepingute sõlmimise kõrghooaeg. Noored tulevad suurematesse linnadesse õppima aga ka paljud täiskasvanud otsivad tulusamat tööd kodukohast kaugemal. Sageli ei ole neil võimalust ega ka vajadust endale uut eluaset osta, sellisel      
  

---

---

Statistikaameti andmetel peatus 2026. aasta juunist augustini majutusettevõtetes 1,39 miljonit turisti, mida on 3% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Kui siseturistide arv püsis muutumatuna, siis majutatud välisturiste oli võrreldes eelmise suvega rohkem.

Tänavu suvel peatus Eesti majutusasutustes 6% võrra rohkem välisturiste kui eelmisel suvel, siseturistide arv jäi samaks. Majutusettevõtteid külastanud välisturiste oli kõigil suvekuudel eelmise aastaga võrreldes rohkem, siseturistide arv kasvas veidi augustis. Juulis oli siseturiste sama palju kui möödunud aastal samal ajal, kuid juunis veidi vähem kui mullu.

2026. aasta suvel peatus Eesti majutusettevõtetes ligi 775 400 välis- ja 618 600 siseturisti. Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Puki sõnul kasvas võrreldes eelmise aastaga ka ööbimiste arv. „Ööbimisi oli 2025. aasta suvekuudega võrreldes 4% rohkem, kokku üle 2,5 miljoni,“ ütles Pukk.

Välisturistid veetsid 2026. aasta juunist augustini majutusettevõtetes ligi 1,5 miljonit ööd ning siseturistid üle 1 miljoni öö. Välisturistide ööbimisi oli aasta varasemaga võrreldes 6% rohkem, siseturistide ööbimisi 1% rohkem.

Pukk lisas, et võrreldes pandeemiaeelse 2019. aasta suvekuudega oli tänavu suvel majutatud turiste 2% vähem. „Eesti elanikke majutati selle perioodiga võrreldes küll 8% enam, kuid väliskülastajaid 7% vähem,“ täpsustas ta.

2026. aasta suvel saabus Eesti majutuskohtadesse enim välisturiste Soomest (35%), Lätist (10%) ja Saksamaalt (8%). Soomest saabus majutuskohtadesse üle 273 300 turisti, mida on 5% rohkem kui aasta varem. Läti turiste majutati ligi 78 000 (+1%) ning Saksamaa turiste ligi 62 700 (-4%). Lisaks ööbis Eesti majutusettevõtetes üle 30 000 Suurbritannia (+25%), 30 400 Poola (+26%) ja 30 000 Leedu turisti (-7%). Üle 27 000 majutatu saabus Ameerika Ühendriikidest (-2%) ja ligi 25 000 Aasia riikidest (+4%).

Peamiselt jõuavad turistid Tallinnasse, Pärnusse ja Tartusse – seal majutus suvel 63% Eesti majutusettevõtetes peatunud külastajatest. Pool kõigist majutatud turistidest peatus Harjumaal, sealhulgas Tallinnas 46%. Lisaks majutus 10% turistidest Pärnus (13% Pärnumaal) ja 7% Tartus (8% Tartumaal). 5% majutatutest peatus suvekuudel Ida-Virumaa majutuskohtades ning 6% Saare maakonnas.

Kuigi Eestis kokku registreeriti suvekuudel majutatuid rohkem kui mullu, oli ka selliseid maakondi, kus majutusettevõtetes majutatuid oli suvel vähem kui eelmisel aastal. Arvuliselt enim ehk ligi 4000 külastaja võrra langes majutusettevõtetes majutatute arv suvel Saare maakonnas, üle 2000 majutatu vähem oli ka Lääne-Virumaal ja Pärnumaal ning üle 1600 majutatu oli sel suvel vähem Järva-, Hiiu- ja Läänemaal. Arvuliselt kasvas majutusettevõtetes majutatute arv enim Harjumaal (üle 48 000) ja Tartumaal (ligi 5400), seda just Tallinna ja Tartu arvelt.

Välisturistidest peatus 2026. aasta suvekuudel 84% Tallinna, Pärnu või Tartu majutusettevõtetes. Harju-, Pärnu- ja Tartumaal peatus juunist augustini vastavalt 70%, 11% ja 7% välisturistidest. Saare maakonna majutusettevõtteid väisas suvekuudel 4% välisturistidest ning Ida-Viru-, Lääne-Viru- ja Läänemaal võrdselt 2% välisturistidest. Suvekuudel majutatud välisturistide arv suurenes aastaga enim Harjumaal ja Tallinnas, enim vähenes aga Pärnumaal ja Pärnus.

Eesti elanikke majutati suvekuudel samuti enim Harju-, Pärnu- ja Tartumaa majutusettevõtetes (vastavalt 25%, 16% ja 9%). Siseturistidest peatus 2026. aasta suvekuudel üle kolmandiku ehk 36% Tallinnas, Pärnus või Tartus. Siseturistid jõuavad siiski rohkem ka teistesse maakondadesse. Eesti elanike hulgas olid suvel menukad veel Ida-Viru- ja Saare maakonna majutusettevõtted, kus peatus juunist augustini vastavalt 10% ja 8% siseturistidest. Nii Lääne-, Lääne-Viru- kui ka Valgamaa majutusettevõtteid väisas võrdselt6% siseturistidest ning Võrumaal registreeriti 5% majutatud siseturistidest. Majutatud siseturistide arv kasvas eelmise suvega võrreldes enim Harjumaal, Tartumaal (sh Tartus) ja Ida-Virumaal, kuid vähenes enim Saare maakonnas.

Vähemalt viie voodikohaga majutusettevõte majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti turismimajandusel.

Andmed on avaldatud 09.10.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Seonduvad uudised

• Statistikaamet: Majutusplatvormide kaudu registreeriti mullu enim ööbimisi Tallinnas, Tartus ja Pärnus 19.05.2026
  Statistikaameti andmetel oli 2025. aastal lühiajalisel üüriturul Eesti elanike ööbimisi rohkem kui ühelgi varasemal aastal ehk 619 100, välisriikidest saabunud külastajate ööbimisi oli ligi 1 294 700. Eesti elanike ööbimisi oli aastatagus     
  
• Statistikaamet: 2026. aasta esimesel poolel peatus majutusettevõtetes 4% rohkem turiste kui aasta varem 13.08.2026
  Statistikaameti andmetel peatus 2026. aasta esimesel poolel ehk jaanuarist juunini majutusettevõtetes 1,66 miljonit turisti, mida on 4% rohkem kui aasta varem samal perioodil. Välisturiste oli 5% ja siseturiste 3% rohkem kui mullu. 2026. aasta esim     
  
• Statistikaamet: Turistide arv kasvas juunis mullusega võrreldes 2% 08.08.2025
  Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta juunis majutusettevõtetes 391 000 turisti, mida on 2% rohkem kui aasta varem samal ajal. Välisturiste oli 5% rohkem ja siseturiste 2% vähem kui mullu. „Juunis külastas Eesti majutusettevõtteid 214 60     
  

---

---

Nordecon AS-i kontserni kuuluv Embach Ehitus OÜ ja Kaarsilla Kinnisvara OÜ sõlmisid töövõtulepingu Tartus aadressil Kalda tee 57 Kaldapesa kodude arendusse kuuluva korterelamu ehitamiseks. Lepingu maksumus on 2,8 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Tööd valmivad 2027. aasta oktoobris.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2025. aasta konsolideeritud müügitulu oli 208 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd 450 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Seonduvad uudised

• Nordecon: 2020. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 11.02.2021
  2020. aasta müügitulu suurenes võrreldes eelmise aastaga ligikaudu 26% ning tegemist on Nordeconi kontserni läbiaegade suurima käibega. Mahtude kasvu aluseks oli 2019. aastal rekordmahus sõlmitud lepingud. 2020. aasta ehitusturgu iseloomustasid     
  
• Nordecon: 2019. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne 07.11.2019
  Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2019. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata) ning ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest. Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele nin     
  
• Nordecon: Lepingu sõlmimine Port Athena äri- ja bürookompleksi ehituseks 06.02.2023
  AS Nordecon kontserni ettevõte Embach Ehitus OÜ ja Kaarsilla Kinnisvara OÜ sõlmisid töövõtulepingu Port Athena kvartali hoonetekompleksi ehituseks aadressile Tartu, Väike-Turu 7. Kavandatav hoonete grupp koosneb neljast kuuekorruselisest ja �     
  

---

---

Kinnisvaraeksperdid ootavad järgmise aasta jooksul uute korterite ülepakkumise suurenemist Tallinnas, selgus 1Partner Kinnisvara poolt kinnisvaravaldkonna professionaalide seas läbi viidud igasügisesest küsitlusest.

Tänavu septembris läbi viidud küsitluses leidis 67% vastanutest, et 2027. aastal tekib Tallinnas uute korterite ülepakkumine samas kui 24% hinnangul arendatakse uusi kortereid nõudlusega samas tempos. “Aasta tagasi läbi viidud uuringus prognoosis ülepakkumise teket samuti kaks kolmandikku ekspertidest. Erinevate allikate kohaselt on uute korterite pakkumine Tallinnas aastaga suurenenud ligikaudu 13% ja nüüd ootab enamus eksperte sarnase trendi jätkumist ka järgmise aasta jooksul,” kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.

Kui kolm aastat tagasi läbi viidud sarnases uuringus arvas 26% ekspertidest, et Tallinnas võib tekkida uute korterite defitsiit, siis tänavu peab seda võimalikuks vaid 4% vastanutest. “Arvestades juba ettevalmistatud projektide mahtu ja olemasolevat pakkumist on tõenäoline, et jätkuvalt lisanduvad uued arendusprojektid hoiavad müügis olevate korterite arvu lähiajal kõrgel,” kommenteerib 1Partneri analüütik.

Vääri sõnul ei ole nõudlust ületav pakkumine iseenesest veel märk kriisist või isegi probleemist, sest paljuski on suure ehitusmahu taga kogenud ja tugevate arendajate majanduslikud kaalutlused. “Arendajatel on kasulikum ja efektiivsem ehitada korraga suuremat mahtu. Ehitussektori sisendhinnad tõusevad jätkuvalt ning iga uus projekt on arendajale tulevikus kallim, mistõttu on praegune uute kodude aktiivne rajamine pigem teadlik äriline otsus kui märk sellest, et turul oleks midagi valesti,” selgitab ta.

Traditsiooniliselt septembri keskel läbi viidavale küsitlusele vastas kokku 107 kinnisvara maaklerit, arendajat ja muud Tallinna kinnisvaravaldkonnas tegevat professionaali.

1Partner on enam kui 22-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Seonduvad uudised

• 1Partner: Uuring: Tallinna korterite hinnad järgmisel poolaastal pigem ei tõuse 26.09.2025
  Ekspertide hinnangul Tallinna korterihindades lähiajal muutusi oodata ei ole, selgus 122 kinnisvaravaldkonna professionaali seas 1Partner Kinnisvara eestvedamisel septembris läbi viidud küsitlusest. Küsitlusele vastanutes 65% usub, et 2026. aasta     
  
• 1Partner: Uuring: üürikortereid tuleb Tallinnas juurde, kuid hinnad lähiajal ei muutu 16.10.2025
  Ekspertide hinnangul ei ole Tallinna korterite üürihindades järgmise kuue kuu jooksul suuri muutuseid oodata, selgus 122 kinnisvaravaldkonna professionaali seas 1Partner Kinnisvara eestvedamisel septembris läbi viidud küsitlusest. Enam kui poole     
  
• 1Partner: Uuring: kinnisvaraeksperdid prognoosivad Tallinna korterite hinnatõusu 01.10.2026
  Enam kui pooled kinnisvaraeksperdid on arvamusel, et järgmise 12 kuu jooksul ootab Tallinna korteriturgu ees kuni 10% suurune hinnatõus, selgus 1Partner Kinnisvara poolt kinnisvaravaldkonna professionaalide seas läbi viidud igasügisesest küsitlu     
  

---

---

Kodu remontides võib tunduda, et uus katuseaken, kamin või õhksoojuspump on lihtsalt üks järjekordne parendus. Tegelikult võivad suuremad ümberehitused vajada ehitusprojekti, ehitusteatist või muid dokumente, mille puudumine võib hakata probleeme tekitama alles aastaid hiljem, näiteks kodu müües või kindlustusjuhtumi korral. Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuhi Margit Volti sõnul tasub vajalikud kooskõlastused ja dokumendid korda ajada juba enne töödega alustamist, et vältida hilisemaid sekeldusi.

„Remonti tehes mõeldakse eelkõige sellele, milline võiks kodu pärast välja näha, kui palju tööd maksma lähevad ja kust saada mõistliku hinnaga remondilaenu. Hoopis harvem mõeldakse sellele, kas tehtud muudatused on ka korrektselt dokumenteeritud. Probleem võib ilmneda alles aastaid hiljem, kui inimene soovib kodu müüa või tekib kahjujuhtum ning selgub, et tegelik olukord ei vasta dokumentidele,“ selgitas Volt.

Ehitusseadustiku järgi ei ole iga remont ümberehitamine. Näiteks seinte värvimine, põrandakatte vahetamine või olemasoleva ehitise osa asendamine samaväärsega ei tähenda üldjuhul ümberehitust. Tähelepanelikum tasub olla aga siis, kui muudetakse hoone piirdekonstruktsioone, kandvaid konstruktsioone või tehnosüsteeme. Sellisel juhul võib olenevalt hoonest ja töö mahust olla vajalik ehitusteatis, ehitusprojekt või muu ehitusdokumentatsioon.

Seina mahavõtmine ja katuseaken vajavad tähelepanu

Kui remondi käigus eemaldatakse kandesein või tehakse sellesse uus ava, on tegemist konstruktsiooni muutmisega ning vajalik on ehitusprojekt ja ehitusteatis. Sama kehtib uue katuseakna puhul, kui selle rajamiseks muudetakse katuse konstruktsiooni.

„Hea rusikareegel on, et kui töö muudab maja konstruktsiooni, tehnosüsteemi või välisilmet, tasub enne ehitamist kontrollida, milliseid dokumente vaja läheb. Tagantjärele tehtud töö seadustamine võib olla märksa keerulisem ja kallim,“ märkis Volt.

Kortermajas tuleb arvestada ka sellega, et katus, fassaad, rõdu ja kandvad konstruktsioonid on üldjuhul kaasomandi osa. Seetõttu võib lisaks ehitusdokumentidele vaja minna korteriühistu või teiste omanike nõusolekut.

Rõdupiire, kamin ja õhksoojuspump

Ka rõdupiirde puhul sõltub dokumentide vajadus töö ulatusest. Kui vana piire asendatakse samaväärsega, on olukord lihtsam. Kui aga muudetakse piirde kõrgust, materjali, kinnitust või kogu rõdu välisilmet, võib tegemist olla juba suurema ümberehitusega.

Eriti oluline on dokumentatsioon küttesüsteemide puhul. Uue kamina paigaldamisel tuleb arvestada korstna, ühenduslõõri ja tuleohutusega ning töö peab vastama nõuetele. Alles tasub hoida paigaldusdokumendid, kütteseadme andmed ja hilisemad korstnapühkimisaktid. „Kamina puhul võivad puudulikult tehtud tööd tähendada otsest tuleohutusriski. Seetõttu on oluline, et hiljem oleks võimalik tõendada, kes töö tegi ja millise lahendusega,“ ütles Volt.

Ka õhksoojuspump pole pelgalt kodumasin, vaid selle paigaldamine muudab hoone tehnosüsteemi ning sageli ka välisilmet. Seetõttu on vajalik projekt ja ehitusteatis. Kortermajas tuleb lisaks arvestada fassaadi, mürataseme ja korteriühistu nõusolekuga.

Terrass võib muutuda maja laienduseks

Terrassi puhul sõltub kõik lahendusest. Lihtne avatud terrass ja maja külge rajatud katuse, klaasseinte ning vundamendiga terrass on ehitusõiguse mõttes erinevad. Kui terrassist kujuneb sisuliselt uus ruum, võib olla tegemist juba hoone laiendamisega. Seetõttu on mõistlik suurema terrassi, veranda või muu juurdeehituse puhul enne ehitamist kohaliku omavalitsusega täpsustada, kas ehitis tuleks registreerida või millised kohustused konkreetsele lahendusele kehtivad.

Volti sõnul tasub dokumente säilitada ka siis, kui neid ei pea ehitisregistrisse esitama. „Projektid, tööde fotod, paigaldaja andmed ja arved võivad hiljem säästa väga palju aega ja küsimusi. Eriti oluline on dokumenteerida tööd, mis pärast remonti seina, põranda või lae sisse peitu jäävad.“

Dokumentide puudumine ei tähenda automaatselt, et kindlustus kahju ei hüvita, kuid kahjujuhtumi korral võib muutuda oluliseks, kuidas süsteem või konstruktsioon ehitati ja kas töö vastas nõuetele. Samuti võivad dokumenteerimata ümberehitused muuta kodu müümise keerulisemaks. „Kõige lihtsam on vajalikud dokumendid korda ajada kohe tööde tegemise ajal. Müügi või kahjujuhtumi korral annavad need kindluse, et kodus tehtud muudatused on korrektsed ja jälgitavad,“ kinnitas Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuht.

Seonduvad uudised

• Remondiraha vedeleb pööningul 12.03.2013
  Viimasel ajal on taas hoogustunud pööningukorruste väljaehitamine. Neid, kes meie poole pöörduvad küsimustega on palju ning päris mitmed sellised projektid on ka käivitatud. Seetõttu otsustasin jagada te     
  
• Uus ehitusseadustik – õnn või õnnetus, 1 osa 30.05.2015
  Vaid loetud päevad veel ning juba 1 juulil 2015.a. jõustuvad uus Ehitusseadustik ja Planeerimisseadus. Vanarahvas ütleks lihtsalt, et kaua tehtud kaunikene, kuid kriitikutel on ainest olla märksa sõnakam. Nagu iga seadus, on ka need kompromissid     
  
• Kaanon: Kaasomandi olemus, riskid, lõpetamine ja õpetlikud näited 11.03.2021
  Kaasomandi, mis teadupärast on paljudele inimestele tekitanud parajat peavalu, harutavad tükkideks Kaanon Kinnisvara elamispindade osakonna juht Siim Kabel ja maakler Annemai Tuvike. Mis on kaasomand? Kaasomand on kahele või enamale isikule üheae     
  

---

---

Tänasest on avalikul väljapanekul Haljala ja Kukruse vahelise maantee riigi eriplaneeringu trassikoridori eskiis, millega oodatakse tutvuma 10. novembrini.

67 km pikkune trass kulgeb osaliselt praeguse Tallinna–Narva maantee koridoris või selle lähistel. Uude asukohta on tee kavandatud eelkõige seal, kus vana tee kurvilisus või ümbritsev asustus laiendamist ei võimalda.

“Ehkki trass oli põhiosas paigas juba eelmise aasta lõpust, oleme vahepeal inimeste ettepanekul lahendusse mitmeid täiendusi teinud,” rääkis planeeringu projektijuht Anne Martin.

Tema sõnul liigutakse järgmisena detailse lahenduse juurde. „Praegu on välja valitud trassikoridor, kuid see ei näita veel tee paiknemist. Läheme edaspidi täpsemaks ning vaatame koostöös maaomanike ja ekspertidega, kuidas tee koridori sees kulgema hakkab. Seetõttu on väljapanekul eriti teretulnud tagasiside kohalike olude ja peamiste liikumiste kohta,“ ütles Martin.

Haljala ja Kukruse vaheline lõik on viimane Tallinn-Narva maanteel, kus ei ole veel 2+2 lahendust planeeritud ning ka see soovitakse viia Euroopa transpordivõrgu nõuetele vastavaks.

Transpordiameti projektijuhi Elle Tamme selgitusel ei ole eesmärk üksnes Tallinna ja Virumaa vahelist ühendust kiirendada, vaid suurendada ka ohutust. „Haljala–Kukruse lõigul on praegu 263 mahasõitu ja 33 suuremat ristumist. Aastatel 2020–2024 hukkus seal liiklusõnnetustes viis inimest ning ainuüksi 2025 toimus kaheksa vigastatuga õnnetust. Uue teega muudetakse liiklemine kohalike elanike ja läbiva liikluse jaoks ohutumaks ning sujuvamaks,“ ütles Tamm.

Praegu on trassi laius ligikaudu 350 meetrit, ent tee tegelik ruumivajadus ja kulgemine, liiklussõlmede lahendused, läbipääsud ning täpsemad leevendusmeetmed selguvad järgmises etapis eeldatavalt 2029. aastal. Teekoridori lõplik laius jääb hinnanguliselt umbes 60 meetrit, liiklussõlmede ja ökoduktide juures mõnevõrra laiem.

Planeeringu materjalidega saab tutvuda veebilehel haljalakukruse.ee, väljapanekule järgnevad detsembris avalikud arutelud.

Seonduvad uudised

• Tallinna Ülemiste ühisterminali arhitektuurne ideekonkurss 11.07.2014
  Tallinna Linnaplaneerimise Amet koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutab välja arhitektuurse ideekonkursi Tallinna Ülemiste ühisterminalile ning seda ümbritsevale alale parima lahenduse leidmisek     
  
• Rahandusministeerium: Riik kaasab erasektori suurte taristuprojektide elluviimisse 20.12.2019
  Valitsus kiitis tänasel kabinetinõupidamisel heaks avaliku ja erasektori koostööprojektide (PPP) põhimõtted ja juhised, mille alusel hakkab riik koostöös erasektoriga välja ehitama suuri taristuprojekte. Pilootprojektina alustatakse Libatse-     
  
• Aasta ehitaja 2020 on Joonas Matteus 25.11.2020
  Täna kuulutati Tallinnas Kultuurikatlas virtuaalselt toimunud ehitussektori erialaliitude ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldataval konverentsil Ehitus 2021+ välja konkursi „Aasta Ehitaja 2020“ võitja, kelleks osutus AS Ehi     
  

---

---

Kultuurikeskuse Siuru ehitamiseks 19. augustil välja kuulutatud riigihanke esimeses etapis esitas taotluse üheksa ettevõtet, kellest kaks on ühistaotlejad. Kõik ettevõtted kvalifitseerusid ja saavad esitada järgmises etapis esialgse hinnapakkumise.

Siurut soovivad ehitada OÜ Fund Ehitus, Ehitus5ECO OÜ, Embach Ehitus OÜ, OÜ Mapri Ehitus, Nordecon AS, AS Merko Ehitus Eesti, OÜ Astlanda Ehitus ning ühistaotlejatena OÜ Ehitustrust ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg.

Siuru juhi Aavo Koka sõnul on hoonete ehitamisel üks põnevamaid aegu see, kui jõutakse projekteerimise faasist ehitamise faasi. „Mul on hea meel, et üheksa Eesti suurt ehitusettevõtet on Siuru ehitamisest huvitatud. Rikkaliku kogemusega ehitusettevõtted oskavad näha optimeerimise võimalusi, mis toetab meie soovi saavutada võimalikult soodne hind.“

Kultuurikeskuse Siuru ja sellega seotud väliruumi ehitamiseks toimub kolmeetapiline konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus, mille esimene etapp oli taotlejate kvalifitseerimine. Hankel saavad osaleda ehitusettevõtjad, kelle viimase kolme aasta keskmine käive on vähemalt 35 miljonit eurot aastas ja kellel on valminud viimase viie aasta jooksul vähemalt üks sarnane minimaalselt 15 000 m2 suuruse netopinnaga objekt.

Järgmises etapis saavad ettevõtted esitada esialgse hinnapakkumuse ja teha optimeerimise ettepanekuid, mille tulemusel pääsevad kolm odavama pakkumuse esitajat järgmisesse etappi ning toimuvad läbirääkimised, mille eesmärk on tagada, et Siuru ehitatakse mõistlikult ja säästlikult. Esialgsete pakkumuste esitamise tähtaeg on 23. novembril 2026.

Kolmandas etapis saavad kolm pakkujat esitada lõpliku pakkumuse, mille aluseks on teise etapi läbirääkimiste alusel korrigeeritud tehniline kirjeldus.

Hanke eeldatavaks maksumuseks on 71 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Lõplikke pakkumusi oodatakse jaanuaris 2027, ehituslepingu soovib linn sõlmida 2027. aasta veebruaris.

Ehitaja ülesanne on lisaks kultuurikeskuse hoonele rajada ka hoonet ümbritsev väliruum, sh park, mänguväljak, Emajõe-äärne ala koos trepistikuga, projektialal asuvad tänavad jmt.

Lisainfo: kultuurikeskuse Siuru juhataja Aavo Kokk, 5680 4410, Aavo.Kokk@tartu.ee; https://www.tartu.ee/siuru

Seonduvad uudised

• Algavad uue Tallinna vangla ehitustööd 23.11.2015
  Täna allkirjastasid Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse esimees Urmas Somelar ja Fund Ehitus OÜ juhatuse esimees Ott Kikkas uue Tallinna vangla ehituse peatöövõtulepingu summas 73,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Kaasaegne vanglak     
  
• Mustamäele uue kultuurikeskuse rajamiseks laekus kümme pakkumist 24.01.2018
  Mustamäe Kultuurikeskuse Kaja asemele kerkib järgmise aasta kevadeks uus nüüdisaegne hoonestus, kuhu lisaks ruumikale ja mitmekülgseid vaba aja veetmise võimalusi pakkuvale kultuurikeskusele on kavandatud ka linnaosa valitsuse administratiivhoo     
  
• Aasta ehitaja 2020 on Joonas Matteus 25.11.2020
  Täna kuulutati Tallinnas Kultuurikatlas virtuaalselt toimunud ehitussektori erialaliitude ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldataval konverentsil Ehitus 2021+ välja konkursi „Aasta Ehitaja 2020“ võitja, kelleks osutus AS Ehi     
  

---

---

Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuringust selgub, et Eestis elab praegu üürikodus 15% vastanutest. Maakondade võrdluses on üürnike osakaal kõige suurem Tartumaal, kus üüri maksab ise ligi veerand vastanutest. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul näitavad tulemused, et üürikodu on paljude inimeste jaoks loomulik osa iseseisvasse ellu astumisel.

„Üürimine annab võimaluse säilitada rohkem paindlikkust ajal, mil töökoht, pereplaanid või soovitud elukoht ei ole veel pikemaks ajaks paigas. Uuringust on hästi näha, et üürikodus elamine on kõige tavalisem just nooremate inimeste seas ehk see on tugevalt seotud ka inimese eluetapiga,“ ütles Kikas.

Vanuserühmade vahel on erinevus märkimisväärne. 18–29-aastastest elab praegu üürikodus 34% ehk ligikaudu iga kolmas vastanu. 30–39-aastaste seas on vastav osakaal 16%, 40–49- aastaste seas 5% ning 50–60-aastaste hulgas 10%.

Ka asukoha järgi joonistub uuringust välja selge erinevus. Tartus, Pärnus, Narvas ja Kohtla-Järvel, kus elanikkonnast arvestatav osa on kindlasti ka tudengid, üürib kodu 23% vastanutest. Tallinnas elab üürikodus 19% elanikest, muudes linnades ulatub üürnike osakaal 14%-ni, samas kui külades, alevites ja alevikes elab üürikodus vaid 6% vastanutest.

„Linnades on üürikodu sageli praktiline valik, sest see võimaldab elukohta lihtsamini vahetada ega eelda kohe pikaajalise finantskohustuse võtmist. Nooremas eas võib selline paindlikkus olla eriti oluline. Oma kodu ostmine muutub tavaliselt päevakajalisemaks siis, kui sissetulek, töökoht ja tulevikuplaanid on muutunud kindlamaks,“ selgitas Kikas.

Üürimisega puutub elu jooksul kokku enam kui kuus eestlast kümnest ehk üürikogemus on märksa laiem kui praegune üürnike osakaal. Kui praegu elab üürikodus 15% vastanutest, siis veel 49% on seda teinud varem. Seega on ligi kaks kolmandikku ehk 64% Eesti inimestest mingil eluetapil ise üüri makstes üürikodus elanud. 35% vastanutest pole enda sõnul kunagi üürikodus elanud.

„Need tulemused näitavad, et üürimist ja kodu omamist ei peaks tingimata vastandama. Üürikodu võib olla teadlik ja sobiv lahendus mõneks eluetapiks ning hiljem kui tekivad võimalused ja soov, saab soetada oma kodu. Kui oma kinnisvara ostmine on eesmärk, tasub üüriperioodi jooksul järjepidevalt koguda omafinantseeringut ning jälgida, milline igakuine eluasemekulu oleks sissetulekute juures pikemas vaates jõukohane,“ märkis Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Norstat viis selle aasta augustis Luminori tellimusel kolmes Balti riigis läbi uuringu, milles osales kokku 3006 vastajat – Eestis 1005, Lätis 1001 ja Leedus 1000 inimest.

Seonduvad uudised

• Luminori uuring: millises maakonnas on üürnike osakaal kõige suurem? 05.10.2026
  Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuringust selgub, et Eestis elab praegu üürikodus 15% vastanutest. Maakondade võrdluses on üürnike osakaal kõige suurem Tartumaal, kus üüri maksab ise ligi veerand vastanutest. Luminori kodulaenude va     
  
• Luminori uuring: üheksa inimest kümnest vahetaks üürikodu oma kodu vastu ühel tingimusel 15.04.2026
  Eestis oleks 89% üürnikest valmis vahetama üürikodu oma eluaseme vastu juhul, kui igakuine kodulaenumakse oleks praeguse üüriga sama suur, selgub Luminori tellitud Norstati uuringust. Luminori partnersuhete juhi Elar Ollik sõnul näitab see, e     
  
• Luminori uuring: suur osa eestlastest plaanib kodu osta Tallinna lähivalda 07.01.2025
  Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuring näitas, et lähima kolme aasta jooksul koduostu plaanivatest inimestest kavatseb Tallinna lähivalda elamispinna soetada suurem osa elanikke kui Tartusse, Pärnusse ja Narva kokku. Luminori laenude ko     
  

---

---

Kinnisvaramaakleri töös tuleb igapäevaselt kokku puutuda õiguse, kinnisvaraturu, hindamise, finantseerimise, maksustamise, ehituse ja paljude teiste teemadega. Mida terviklikumad on teadmised, seda kindlamalt saab nõustada kliente ja teha keerukates tehingutes teadlikke otsuseid.

Kinnisvara täiendkoolitus annab nelja õppepäeva jooksul süsteemse ülevaate kinnisvaramaakleri töös vajalikest valdkondadest. Koolitus sobib nii teadmiste värskendamiseks ja täiendamiseks kui ka põhjalikuks ettevalmistuseks kinnisvaramaakleri kutseeksamiks. Teemasid käsitlevad oma ala praktikud ning õppetöö seob teooria igapäevase töö ja praktiliste näidetega.

Koolitus toimub 19., 20., 26. ja 27.10.2026 kell 10.00–17.00 hübriidõppena Tallinnas Tulika 19 Flora Majas ja veebis MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Seonduvad uudised

• Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm: teadmised ja oskused edukaks karjääriks 03.02.2026
  Kas oled kaalunud karjääri kinnisvaramaaklerina või soovid oma olemasolevaid teadmisi täiendada? Kinnisvarakooli alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm annab Sulle vajalikud teadmised ja praktilised oskused, et alustada edukalt kinnisvaravald     
  
• Eduka kinnisvarakarjääri stardipakett 05.03.2026
  Kas oled mõelnud karjäärile kinnisvaramaaklerina või soovid oma seniseid teadmisi täiendada? Kinnisvarakooli alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm annab sulle vajalikud teadmised ja praktilised oskused, et teha edukas algus kinnisvaravaldko     
  
• Alusta karjääri kinnisvaras – liitu stardiprogrammiga 09.04.2026
  Kas oled mõelnud karjäärile kinnisvaramaaklerina või soovid oma seniseid teadmisi täiendada? Kinnisvarakooli alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm annab sulle vajalikud teadmised ja praktilised oskused, et teha edukas algus kinnisvaravaldko     
  

---

---

Harju maakonnas sai 2025. a kasutusloa 3823 eluruumi kogupindalaga 350 600 ruutmeetrit. See teeb valminud eluruumi keskmiseks suuruseks 92 ruutmeetrit. Aastaga vähenes Harjumaa valminud eluruumide arv 4,4 ja nende pindala 2,3%. Valminud eluruumi keskmine pindala suurenes 2,2%.

Tallinna 2025. a valminud eluruumi keskmine pindala oli 72 ruummeetrit. Harjumaa suhteliselt suur valminud eluruumide keskmine pindala viitab erinevale eluruumide struktuurile võrreldes Tallinnaga. Väljaspool Tallinna kasutusloa saanud eluruumide seas on rohkem rida- ja paarismajakortereid ning ühepereelamuid. Harjus väljaspool Tallinna kasutusloa saanud eluruumi keskmine pindala oli 114 ruutmeetrit.

Suurim keskmine valminud eluruumide pindala oli Kuusalu vallas, kus 2025. a valminud 25 eluruumi keskmine oli 145 ruutmeetrit. Kuusalule järgneb Saue vald 141 ruutmeetriga.

Tallinnast olid suuruse osas tagapool vaid Loksa linn ja Keila linn. Loksa linna 2025. a valminud eluruumi pindala oli 56 ruutmeetrit. Keila linnas valmis 2025. a 111 eluruumi keskmise pindalaga 69 ruutmeetrit. Kõikides Harju omavalitsustes peale Tallinna, Keila ja Loksa oli 2025. a valminud eluruumi keskmine pindala üle 100 ruutmeetri.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Seonduvad uudised

• Statistika: Harjus väljaspool Tallinna valmis 2025. aastal 1790 eluruumi 06.10.2026
  Statistikaameti andmetel sai 2025. a Harju maakonnas kasutusloa 3823 eluruumi, mida on 4,4% vähem kui aasta varasemalt, mil kasutusloa sai 4000 eluruumi. 53% ehk 2033 Harjumaa valminud eluruumidest asus Tallinna linnas. Tallinna aasta jooksul kasutu     
  
• Statistika: Tallinna keskmise valminud eluruumi pindala oli 2021. a 70 m² 26.04.2022
  Statistikaameti andmetel valmis 2021. a Tallinnas 3061 eluruumi kogupindalaga 214 000 m². Keskmise valminud eluruumi pindala oli 2021. a 70 m². Tallina linnas moodustavad enamuse valminud eluruumidest korterelamud. Seetõttu on keskmise kasutusloa      
  
• Statistika: 2022 I kvartalis sai Eestis kasutusloa 1240 eluruumi 21.06.2022
  Eesti Statistikaameti andmetel valmis 2022 I kvartalis ehk sai kasutusloa 1240 eluruumi 441 elamus. Aastatagusega võrreldes vähenes valminud eluruumide arv 27%. 2021 I kvartalis valmis Eestis 1701 eluruumi. Valminud eluruumidest 71% ehk 885 asuvad      
  

---

---

AS Nordecon group company Embach Ehitus OÜ and Kaarsilla Kinnisvara OÜ have entered into a contract for the construction of an apartment building at Kalda tee 57 in Tartu, forming part of the Kaldapesa kodud residential development. The contract value is EUR 2.8 million, excluding VAT. The works are scheduled for completion in October 2027.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2025 was 208 million euros. Currently Nordecon Group employs 450 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Seonduvad uudised

• Nordecon: Construction contract (Männiku commercial building) 30.05.2022
  AS Nordecon group company Embach Ehitus OÜ entered into contract with Kaarsilla Kinnisvara OÜ for the design and construction of the commercial building located in Kandiküla, Tartu. The building to be built will be mainly a one-storey, partly two-     
  
• Nordecon: Construction contract (Port Athena commercial and office complex) 06.02.2023
  AS Nordecon group company Embach Ehitus OÜ and Kaarsilla Kinnisvara OÜ signed a contract for the construction of a building complex in the Port Athena quarter at Tartu, Väike-Turu 7. The planned group of buildings consists of four six-story and     
  
• Nordecon: Construction contract (Port Athena commercial and office complex) 13.06.2024
  AS Nordecon group company Embach Ehitus OÜ and Kaarsilla Kinnisvara OÜ signed a contract for the construction of a building complex in the Port Athena quarter at Tartu, Väike-Turu 7. The planned group of buildings consists of four six-story and     
  

---

---

Tallinna Linnavaraamet kuulutas välja ideekonkursi, millega soovib leida parima lahenduse Pikaliiva asumisse lasteaia ja kooli rajamiseks. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 11. detsember.

Ideekonkursi eesmärk on leida Pikaliiva tn 69 kinnistule ruumiline terviklahendus, mis hõlmab põhikooli ja lasteaia uusi hooneid ja mitmekesist väliruumi liikumistundide läbiviimiseks, õuesõppeks ja vabaajategevusteks.

Abilinnapea Tiit Teriku sõnul on ideekonkursi puhul oluline leida lahendus, mis oleks nii funktsionaalne kui ka kulutõhus. „Soovime, et uued kooli- ja lasteaiahooned oleksid kvaliteetsed, energiasäästlikud ning optimaalsete ehitus- ja ülalpidamiskuludega. Samuti peavad hooned ja neid ümbritsev väliruum looma piirkonda uut väärtust ning pakkuma täiendavaid tegevusvõimalusi Harku järve ääres,“ ütles Terik.

Haabersti linnaosavanema Oleg Siljanovi sõnul on eesmärk, et Pikaliiva koolist kujuneks piirkonda ühendav kogukonnakool. „Soovime, et uus kool ja lasteaed teenindaksid eelkõige kohalikke peresid, kuid pakuksid võimalusi ka laiemalt kogukonnale. Lisaks õppetööle saaks kooli ruume kasutada huvihariduseks ning kavandatav staadion ja nelja rajaga 25- meetrine bassein looksid uusi sportimisvõimalusi kogu linnaosale,“ ütles Siljanov.

Õppetöövälistel aegadel peavad staadion ja välialad olema avatud piirkonna elanikele ja huvikoolidele kasutamiseks. Kooli vahetu ümbrus peab arvestama erinevate liiklejatega ning toetama ohutut koolisaabumist ühistranspordiga, jala ja jalgrattaga, sh peab lahendus võimaldama jalgrataste mugavat ja turvalist parkimist.

Pikaliiva ideekonkursi võistlusülesande koostasid Tallinna Linnaplaneerimise Ameti peaarhitekti büroo arhitektid ning see viiakse läbi koostöös Eesti Arhitektide Liiduga. Žüriisse kuuluvad Tallinna Haridusameti, Tallinna Linnavaraameti, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Eesti Arhitektide Liidu esindajad.

Ideekonkursil nõutud dokumente saab esitada e-riigihangete keskkonnas kuni 11. detsembri keskpäevani. Auhinnafond on kokku 70 000 eurot (1.–3. koha preemiad vastavalt 21 000, 18 000 ja 14 000 eurot). Ideekonkursi võitjaga sõlmitakse projekteerimise hankeleping.

Seonduvad uudised

• Tallinn: Ideekonkurss Nõmme Põhikooli uue hoone projekteerimiseks on avatud 13.07.2026
  Korduva ideekonkursiga soovib linn leida projekteerijat Nõmme Põhikoolile õpikeskkonna loomiseks, mis on tulevikku vaatav ja õppijakeskne ning võimalusterohke nii õpilaste kui õpetajate perspektiivist. Tallinna linnavara ja linnaplaneerimise v     
  
• Liven: 2025. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne 30.10.2025
  2025. aasta III kvartalis püsis turg jätkuvalt aktiivne. Kvartali jooksul sõlmiti mitmete varasemalt tehtud broneeringute alusel võlaõiguslepingud (VÕL), eelkõige 2026. aastal valmivate ehitustega arendusprojektides. Kokku sõlmiti kvartali jo     
  
• Riigi Kinnisvara: Algas arhitektuurivõistlus Tallinna Lasnamäe Riigigümnaasiumi õppehoone rajamiseks 12.10.2026
  Riigi Kinnisvara kuulutas välja arhitektuurivõistluse Tallinna Lasnamäe Riigigümnaasiumi õppehoone rajamiseks. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 07.12.2026 kell 14.00. Uus õppehoone püstitatakse Mustakivi tee 23b kinnistule Tondiraba asum     
  

---

---

EfTEN Real Estate Fund AS teenis 2026. aasta septembris konsolideeritud üüritulu 2 943 tuhat eurot (augustis: 2 918 tuhat eurot). Üüritulu kasv tulenes peamiselt hooldekodude segmendist, kus III kvartalis tehtud investeeringute tulemusel suurenes Nõmme ja Tartu Südamekodu üüritulu kokku 23 tuhat eurot. Üüritulu toetasid ka Betooni 6 logistikakeskuses sõlmitud uued üürilepingud, mille tulemusel langes portfelli vakantsus viimase kolme aasta madalaimale tasemele (2,2%). Fondi konsolideeritud netoüüritulu (NOI) oli septembris 2 895 tuhat eurot. See on 84 tuhat eurot rohkem kui augustis, peamiselt madalamate perioodiliste haldus- ja turustuskulude tõttu. Fondi konsolideeritud EBITDA oli septembris 2 565 tuhat eurot (augustis: 2 490 tuhat eurot).

Septembris maksis fond Swedbankile tagasi fondi tasemel võetud 4 miljoni euro suuruse laenu. Laen oli võetud Magistral Kaubanduskeskus OÜ soetamiseks ja tagasimakse tehti augustis läbiviidud suunatud aktsiaemissiooni laekumiste arvelt. Koos tütarettevõtete regulaarsete laenumaksetega vähenesid kontserni laenukohustised septembris 4 582 tuhande euro võrra ja olid kuu lõpus 163 560 tuhat eurot. Kontserni LTV langes septembri lõpuks 41,0%-ni (augusti lõpus: 42,2%). Kontserni laenude kaalutud keskmine intressimäär oli septembri lõpus 4,36% (augusti lõpus: 4,17%). Konsolideeritud rahajääk vähenes septembris laenu tagasimakse tõttu 3 037 tuhat eurot ja oli kuu lõpus 19 360 tuhat eurot.

2026. aasta üheksa kuuga teenis fond konsolideeritud üüritulu kokku 25,18 miljonit eurot, mis on 6,4% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Konsolideeritud EBITDA oli üheksa kuuga 21,38 miljonit eurot, mis on 7,5% (1,5 miljonit eurot) rohkem kui aasta varem. Kasvust 786 tuhat eurot andis juunis soetatud Magistrali kaubanduskeskus. Võrreldavate kinnisvarainvesteeringute (like-for-like) EBITDA kasvas 788 tuhat eurot ehk 4,2%, kõige rohkem Mustika keskuses (+204 tuhat eurot).

Selle aasta üheksa kuu kokkuvõttes oli fondi konsolideeritud korrigeeritud rahavoog (EBITDA, millest on maha arvatud laenude põhiosa tagasimaksed, intressikulud ja Leedu tütarettevõtete tulumaksukulu) 11,02 miljonit eurot, mis on 15,6% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Üheksa kuu tulemuste põhjal on fond teeninud investoritele potentsiaalset brutodividendi 75,20 senti aktsia kohta ehk 12,8% rohkem kui aasta varem (66,66 senti).

Fondi puhasväärtus (NAV) aktsia kohta oli 30.09.2026 seisuga 20,41 eurot, kasvades võrreldes augusti lõpuga 0,9%.

EREF_reports_monthly_092026

Seonduvad uudised

• EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS 2023. aasta IV kvartali ja 12 kuu auditeerimata majandustulemused 01.02.2024
  Fondijuhi kommentaar 2023. aasta peamiseks märksõnaks kujunes kiireim intressitõus eurotsooni 25-aastases ajaloos. EfTEN Real Estate Fund AS-i konsolideeritud intressikulu kasvas aastatagusega võrreldes EBITDA suhtes peaaegu kaks korda, omades ot     
  
• EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS 2024. aasta III kvartali ja 9 kuu auditeerimata majandustulemused 24.10.2024
  Euro intressimäärade alanemine kasvatab vaikselt tehinguaktiivsust Balti riikide kinnisvaraturul ning omab positiivset mõju EfTEN Real Estate Fund AS’i majandustulemustele. Nii alanes 2024.a III kvartalis fondi konsolideeritud intressikulu eelne     
  
• EfTEN Real Estate Fund AS 2026. aasta II kvartali ja I poolaasta auditeerimata majandustulemused 30.07.2026
  Fondijuhi kommentaar 2026. aasta I poolaastal astus EfTEN Real Estate Fund AS mitu olulist sammu portfelli ümberkujundamisel, keskendudes kapitali efektiivsemale kasutamisele ning uute investeerimisvõimaluste ettevalmistamisele. Märtsis viis fond      
  

---

---

Majutatute arv augustis kasvas, kui vaadata täna Statistikaameti poolt avaldatud majutusasutuste statistikat. Kokku kasvas majutatute arv 4,9%, Eesti siseste ööbijate arv kasvas augustis aasta võrdluses 1,7%, välismaalt pärit turistide arv kasvas 7,8%. Peaasjalikult peatusid turistid Tallinnas (44,3%), järgnesid Pärnu ja Tartu. Tallinnas oli majutatute arvu kasv aastaga 8,8%, Tartus 7% ja Pärnus 10,4%. Majutatute arv kahanes Hiiumaal (13,4%), Järvamaal (-8,2%), Jõgevamaal (-7,2%) ja Viljandimaal (-6,8%).

Kõige rohkem suurenes majutatute arv augustis Põlvamaal (22,7%) ja Ida-Virus (11,7%).

Välismaalased jõuavad järjest vähem Hiiumaale (-31%) ja Jõgevamaale (26,1%) ning Kagu-Eestisse (Põlvamaa ja Võrumaa). Valga maakonnas välimaiste turistide majutus samas kasvas 28,5%.

Nendes maakondades, kus majutatute arv on alla 1% kõigist Eestis majutatutest, tuleb näha rohkem vaeva ning meelitada nii sise- kui välisturiste. Sellisteks maakondadeks olid Jõgevamaa, Järvamaa, Põlvamaa, Raplamaa. Piiri peal (1%) on majutatute arv Hiiumaal. Tegemist on majutusasutuste statistikaga ja see ei hõlma külaliskortereid ehk lühiajalisi rendipindasid.

Viimaste kohta saadakse andmeid küsitlusega, mida viiakse läbi MKM tellimusel kord aastas. Viimased andmed on 2025. aasta kohta. Üldiselt on lühiajalistel rendipindadel peatunute arv kasvanud päris kiiresti – kui 2022 peatus sellistes majutustes 1,28 miljonit külalist, siis 2025 juba 1,9 miljonit, kasv 48,8%. Võrdluseks ülaltoodud majutusasutuste statistika järgi peatus Eesti majutusasutustes 2025. aastal kokku 3,7 miljonit inimest.

Üldiselt jagunevad majutatud sarnaselt nagu eespool kirjeldatud andmed meile näitasid. Kõige rohkem on külaliskorterites peatunute arv kasvanud 3 aastaga Viljandimaal ( kasv 175%) ja Järva maakonnas (102%). Kõige vähem kasvas Valga maakonnas (19,5%).

Seonduvad uudised

• Statistikaamet: Majutusplatvormide kaudu registreeriti mullu enim ööbimisi Tallinnas, Tartus ja Pärnus 19.05.2026
  Statistikaameti andmetel oli 2025. aastal lühiajalisel üüriturul Eesti elanike ööbimisi rohkem kui ühelgi varasemal aastal ehk 619 100, välisriikidest saabunud külastajate ööbimisi oli ligi 1 294 700. Eesti elanike ööbimisi oli aastatagus     
  
• Kõhn keskklass 17.10.2011
  Viimasel kolmel aastal on kõrgepalgaliste osakaal Eestis jäänud paigal tammuma, selgub füüsilise isiku tuludeklaratsioonide põhjal tehtud analüüsist. Kui 2008. aastal oli tuludeklaratsiooni esitajate hulgas 10% neid, kes teenisid aastas üle      
  
• Statistikaamet: Harjumaa domineerimine Eesti majanduses väheneb 18.12.2023
  Eesti majandust iseloomustav näitaja sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli 2022. aastal jooksevhindades 36 miljardit eurot. Möödunud aastal loodi 60% kogulisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harj     
  

---

---

Riigi Kinnisvara kuulutas välja arhitektuurivõistluse Tallinna Lasnamäe Riigigümnaasiumi õppehoone rajamiseks. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 07.12.2026 kell 14.00.

Uus õppehoone püstitatakse Mustakivi tee 23b kinnistule Tondiraba asumisse. Tallinna Lasnamäe Riigigümnaasiumi õppehoone rajamine on jätk varem planeeritud kolmele Tallinna linna riigigümnaasiumile – Mustamäel (avatud 2023), Pelgulinnas (avatud 2023) ja Tõnismäel (kavandatud avamine 2029).

“Lasnamäe riigigümnaasiumi rajamine on oluline samm Tallinna riigigümnaasiumide võrgu väljaarendamisel. See on loogiliseks täienduseks riigigümnaasiumitele Mustamäel, Pelgulinnas ja Tõnismäel ning sobitub hästi ka pealinna kutseõppeasutustes kavandatavate muudatustega. Eesti suurima ja arvukaima noorte hulgaga linnaosana väärib Lasnamäe uut kooli, mis loob parimad võimalused kvaliteetse gümnaasiumihariduse omandamiseks ja koostööks teiste riigikoolidega,” ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi haridustaristu- ja võrgu osakonnajuhataja Indrek Riisaar.

„Meie eesmärk on leida lahendus, mis on arhitektuurselt kõrgetasemeline ja mis sobiks linnaehituslikult antud asukohta. Hoone peab olema optimaalsete kuludega rajatav, mugav, turvaline ja funktsionaalne lõppkasutajale, samuti energiasäästlik ning madalate ekspluatatsioonikuludega. Hoone teenindamiseks ja kooli pidamiseks vajalik maa-ala peab olema lahendatud õppetöö vajadusi silmas pidades ning oleks seotud Tondiraba pargi ja Lasnamäe rohekoridoriga. Kavandada tuleb rohealade suurendamine, sadevee looduslik kogumine ning ohutud liikumisteed jalakäijatele ja jalgratturitele,“ sõnas Riigi Kinnisvara projektidirektor Raivo Toom.

„Hoone projekteerimiseks korraldatava hankemenetluse teine etapp on kavas välja kuulutada vahetult pärast arhitektuurivõistluse lõppemist. Teises etapis korraldab Riigi Kinnisvara Aktsiaselts väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks arhitektuurivõistluse võitjaga,“ lisas Toom.

Arhitektuurivõistluse võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt veebruaris 2027. Arhitektuurivõistluse preemiafond on kokku 60 000 eurot.

Arhitektuurivõistluse žüriisse kuuluvad žürii esimees Indrek Riisaar, Haridus-ja Teadusministeeriumi osakonnajuhataja ning žürii liikmed: Keiti Lige, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhitekt-linnaplaneerija, Jaak Huimerind, Eesti Arhitektide Liidu volitatud arhitekt-ekspert, Liis Uustal, Eesti Arhitektide Liidu volitatud arhitekt, Grete Veskiväli-Dubov, Eesti Arhitektide Liidu volitatud maastikuarhitekt ning žürii hääleõiguseta liikmed Helin Vahter, Prooton AB arhitekt ja Raivo Toom, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi projektidirektor.

Tallinna Lasnamäe Riigigümnaasiumi õppehoone on planeeritud 1080 õpilasele eeldatava suletud netopinnaga (koos spordisaalidega ja varjenditega) kuni 9445 m².

Tallinna Lasnamäe Riigigümnaasiumi õppehoone on plaanis avada 2030. aasta sügisel.

Arhitektuurivõistlus korraldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel. Võistlusülesanne on kooskõlastatud Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Arhitektide Liiduga. Riigihange „Tallinna Lasnamäe Riigigümnaasiumi õppehoone arhitektuurivõistlus” on avaldatud riigihangete registris, viitenumbriga 316320 ning on leitav siit lingilt: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10894184/general-info

Seonduvad uudised

• Riigi Kinnisvara: Kolde pst riigigümnaasiumi rahvusvahelise arhitektuurikonkurss 19.11.2019
  Riigi Kinnisvara koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas välja Kolde pst (aadressiga Kolde pst 67a) riigigümnaasiumi õppehoone arhitektuurivõistluse Tallinnas. Kolde pst riigigümnaasiumi õppehoone ide     
  
• Riigi Kinnisvara: Tõnismäe riigigümnaasiumi õppehoone rahvusvahelise arhitektuurikonkursi 12.06.2020
  Riigi Kinnisvara kuulutas välja Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel ning Eesti Arhitektide Liiduga koostöös Tõnismäe riigigümnaasiumi õppehoone (Endla tn 13, Lõkke tn 5 ja 3a kinnistutel) arhitektuurivõistluse. Uus riigigümnaasium al     
  
• Muinsuskaitseamet: Riik kui pärandi omanik 11.02.2026
  Riigina ei ole mitte ainult võimalus pärandit hoida ja arendada, vaid ka kohustus seda teha. Kodanikena tuleb aru saada, et kusagilt väljastpoolt keegi Eesti kultuuri kaitsma ja hoidma ei tule. Kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine on �     
  

---

---

15. oktoobril algavad Põhja-Tallinnas Kopli ja Telliskivi tänava nurgal Kass Augusti promenaadi ehitustööd, mille tulemusel muutub senine ala jalakäijasõbralikuks ja mitmekülgseks avalikuks ruumiks.

Promenaadi rajamise idee autorid on Põhja-Tallinna kaasava eelarve hääletuse 2021. aasta võitjad Ülle Maiste, Meelis Luukas ja Ivika Holm.

„Mul on hea meel, et kohalike elanike kaasava eelarve toel sündinud idee jõuab nüüd lõpuks ehituseni. Kass Augusti promenaad muudab ühe seni tagasihoidliku linnaruumi mõnusaks kohaks, kus saab jalga puhata, liikuda, kohtuda ja aega veeta,“ ütles Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan. „Samuti on oluline, et avalikku ruumi lisandub rohkem haljastust ja võimalusi kogukondlikuks tegevuseks.“

Promenaad rajatakse Telliskivi tänavale Rimi kaupluse kõrvale. Valmiv promenaad loob senisest turvalisemad ja mugavamad tingimused nii jalgsi kui ka rattaga liikujatele ning pakub rohkem võimalusi puhkamiseks ja kogukondlikeks tegevusteks. Alale tuleb uus sillutis ja valgustus ning puhkealad laudade, toolide ja pinkidega. Promenaadi algusesse paigaldatakse Kass Augusti skulptuur ning lisanduvad näituseraamid, avalik teadetetahvel, kogukondlik toidukapp ja raamatuvahetuskapp. Samuti rajatakse rattahoidikud ja rattahooldusjaam ning istutatakse uusi puid, põõsaid ja püsikuid.

Trammitee äärde kavandatakse haljastuse sisse puhkealad ning kauplusehoone kõrvale piknikuala. Linnaruumile annavad mängulisust sillutisse paigaldatavad keksukastid.

Põhja-Tallinna linnaosavanema Manuela Pihlapi sõnul on Kass Augusti promenaad hea näide sellest, kuidas kogukonna ideest saab päriselt uus avalik ruum. „Kass Augusti promenaad võitis põhjatallinlaste poolehoiu juba esimesel kaasava eelarve hääletusel. Toona oli see meile kõigile uus kogemus ja me ei osanud veel ette näha, et promenaadi rajamise maksumus ületab kaasava eelarve võimalused. Kuigi promenaadi valmimine on võtnud oodatust kauem aega, on kõige olulisem, et elanike soovitud idee saab nüüd ikkagi teoks,“ ütles Pihlap.

Projekti elluviimine on võtnud aega, sest 2023. aastal korraldatud ehitushankel osutusid pakkumised kavandatust kallimaks ning hange tuli lõpetada. Seejärel vähendati projekti mahtu ja ehitushange korraldati uuesti. Ehitustööde leping sõlmiti 10. septembril 2026.

Projektlahenduse autorid on arhitektid Ülle Maiste (AT HOME OÜ) ja Tanel Teder (Nüüd Arhitektid OÜ). Ehitustööd teeb Tallinna Teede AS, tööde tellija ja rahastaja on Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet. Tööde kogumaksumus on 427 944,49 eurot käibemaksuta. Promenaad valmib 2027. aasta kevadel.

Ehitustööde ajal muutub piirkonna liikluskorraldus. Telliskivi ja Kopli tänava sõiduteid tööd ei puuduta, kuid jalakäijatel palutakse järgida ajutisi liiklusmärke ja liiklusskeeme. Salme trammipeatusesse pääseb teisel pool tänavat asuva kõnnitee kaudu. Rimi kaupluse sissepääsu juurde viiv ülekäigurada jääb tööde esimeses etapis avatuks.

Lisainfo, liiklusskeemi ja vastused korduma kippuvatele küsimustele leiab veebilehelt www.tallinn.ee/kassaugust.

Seonduvad uudised

• Remondiraha vedeleb pööningul 12.03.2013
  Viimasel ajal on taas hoogustunud pööningukorruste väljaehitamine. Neid, kes meie poole pöörduvad küsimustega on palju ning päris mitmed sellised projektid on ka käivitatud. Seetõttu otsustasin jagada te     
  
• Tallinn: Tallinn ehitab 14-kilomeetrise lineaarpargi 04.06.2024
  Järgmisel nädalal algab Tallinnas Putukaväila I etapi ehitus, mille käigus rajatakse uus jalakäijate ja ratturite liikumiskoridor Ristiku ja Sõle tänava vahel ning luuakse mitmekesine lineaarpark, mis ühendab Sõle tänavat Kolde puiesteega.      
  
• Uus Maa Kinnisvarabüroo 2012 II poolaasta kinnisvaraturu ülevaade 25.01.2013
  EESTI Eesti kinnisvaraturgu iseloomustas möödunud poolaastal enim müügipakkumiste hulga pidev vähenemine. Sarnane olukord oli iseloomulik ka kinnisvarabuumile, kuigi praegusel juhul buumist rääkida ei saa. Ühelt poolt on pakkumiste vähenemis     
  

---

---

In September 2026, EfTEN Real Estate Fund AS earned consolidated rental income of €2,943 thousand (August: €2,918 thousand). The increase came mainly from the elderly care home segment, where investments made in the third quarter increased rental income from the Nõmme and Tartu Südamekodu care homes by a combined €23 thousand. Rental income was also supported by new lease agreements signed at the Betooni 6 logistics centre, which brought portfolio vacancy down to its lowest level in three years (2.2%). The Fund’s consolidated net operating income (NOI) was €2,895 thousand in September. This is €84 thousand more than in August, mainly due to lower property management and marketing costs. The Fund’s consolidated EBITDA was €2,565 thousand in September (August: €2,490 thousand).

In September, the Fund repaid a €4 million fund-level loan to Swedbank. The loan had been taken out to finance the acquisition of Magistral Kaubanduskeskus OÜ, and it was repaid from the proceeds of the directed share issue completed in August. Including the subsidiaries’ scheduled loan repayments, the Group’s borrowings decreased by €4,582 thousand in September to €163,560 thousand at the end of the month. The Group’s LTV fell to 41.0% at the end of September (end of August: 42.2%). The weighted average interest rate on the Group’s borrowings was 4.36% at the end of September (end of August: 4.17%). As a result of the loan repayment, consolidated cash and cash equivalents decreased by €3,037 thousand in September to €19,360 thousand at the end of the month.

In the first nine months of 2026, the Fund earned consolidated rental income of €25.18 million, an increase of 6.4% compared with the same period last year. Consolidated EBITDA for the nine months was €21.38 million, up 7.5% (€1.5 million) year on year. Of this increase, €786 thousand came from the Magistral shopping centre acquired in June. Like-for-like EBITDA increased by €788 thousand, or 4.2%, with the largest increase at Mustika shopping centre (+€204 thousand).

For the first nine months of the year, the Fund’s consolidated adjusted cash flow (EBITDA less loan principal repayments, interest expense and income tax expense of the Lithuanian subsidiaries) was €11.02 million, which is 15.6% more than in the same period last year. Based on the nine-month results, the Fund has generated a potential gross dividend of 75.20 cents per share, 12.8% more than a year earlier (66.66 cents).

The Fund’s net asset value (NAV) per share was €20.41 as at 30 September 2026, up 0.9% from the end of August.

EREF_reports_monthly_092026

Seonduvad uudised

• Uus Maa turuülevaade 04-2014 07.05.2014
  Makromajanduslik taust Eesti Panga hinnangul on majanduskasvu taastumine võimalik eksporditurgude toel. Senine majanduskasv põhines sisenõudlusel ning eeldas majapidamiste sissetulekute ja tarbimise pidevat suurenemist. Eesti peamiste väliskauban     
  
• Nordecon: 2019. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud poolaastaaruanne 08.08.2019
  Nordeconi kontserni 2019. aasta II kvartali tegevusmaht ja kasumlikkus kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Müügitulu kasvas 6,3% 65 917 tuhande euroni (II kvartal 2018: 61 996 eurot) ja ärikasum 43,6% 1 545 tuhande euroni (II kvartal      
  
• EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS unaudited results for 1st quarter 2025 30.04.2025
  In the first quarter of 2025, EfTEN Real Estate Fund AS invested a significant part of the capital raised in the previous quarter, primarily in the elderly care home segment. In February, the Fund’s 100% subsidiary EfTEN Hiiu OÜ signed     
  

---

---

Kinnisvaraportaalis KV.EE

„Aasta-kaks tagasi nägime üüriturul tõsist ülepakkumist. Ajutiselt kerkis Tallinna üüripakkumine üle 1800 korteri, mida on ajaloolise 1100-1200 pakkumisega võrreldes väga-väga palju,“ tõi välja Tarvo Teslon.

Tänavune mõõdukam pakkumine on võimaldanud üürihindadel tasapisi kerkida. Septembrikuine Tallinna üürikorterite keskmine pakkumishind kinnisvaraportaalis KV.EE oli 15,0 €/m² ehk eelmisest aastast 2,7% rohkem.

„Üürikorterite pakkumisi on portaalis KV.EE küll vähem kui tipuaegadel, kuid üürnike valikuvõimalus on endiselt lai. Üürihinnad lähevad küll ülespoole, kuid aeglasel keskmise palga kasvule alla jäävas tempos. Üürieluasemete kättesaadavus on jätkuvalt väga soodne ja läheb üürniku vaatest paremaks,“ analüüsis Tarvo Teslon.

Soodne üürihind üürniku jaoks tähendab üürileandja vaatest madalat üüritootluse määra. Üürileandja jaoks on kasvanud üürikorteri haldamisega seotud kulud, aasta-aastalt kerkib maamaks, intressimäär on peale ajutist langust võtnud kiire kursi tõusule.

„Üürileandja teenitavat tootlusemäära väiksemaks söövad kulud alla ei tule, vaid kasvavad edasi. See tähendab, et vähegi mõistliku majandusliku tulemi jaoks on üürileandjatel kaks võimalust – loobuda üürileandmisest või tõsta üürihinda. Üüriärist väljuvad üürileandjad vähendavad pakkumise läbi üürnike valikuvõimalust. Vähem kortereid kinnisvaraportaali KV.EE üüripakkumises ajab hinnad üles nii kui nii,“ tõi Tarvo Teslon välja võimalikud arengud. „Üsna tõenäoline on, et aasta-kahe trend on üüripakkumise vähenemise suunas. Pakkumise vähenemine tähendab vindunud üürihinnale kiirenevat tõusu,“ prognoosis Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Seonduvad uudised

• Konsultatsioonid üüriinvestoritele: üürituru arengud 01.2025 17.01.2025
  Tallinna üürikorterite pakkumiste arv ei ole viimastel kuudel näidanud suurt muutust. Üürniku on jätkuvalt otsimas 1500-1550 aktiivset üürikorteri pakkumist. Pakkumiste mahtu võib pidada suureks. Suur pakkumine ehk tihe konkurents hoidab ü�     
  
• Konsultatsioonid üüriinvestoritele: üürituru arengud 02.2025 17.02.2025
  Tallinna üürikorterite pakkumiste arvu kasv on hoo maha võtnud ja vaat, et isegi pisut vähenenud. Korterite üüripakkumiste hind püsib neli kuud enam-vähem paigal. Pakkumine on jätkuvalt suur ja hoiab turgu stagnatsiooni.  Üüriinvestor pe     
  
• Konsultatsioonid üüriinvestoritele: üürituru arengud 03.2025 13.03.2025
  Esialgsed märgid näitavad, et Tallinna üürikorterite pakkumiste arvu kasv on lõppenud ja ehk isegi pöördunud õrnaks languseks. Siiski on pakkumist väga palju. Suur üürikorterite pakkumiste maht hoiab hinnad pinge all.  Üürileandja vaate     
  

---

---

Tallinn lihtsustab 2027. aastast korteriühistutele linnamaa kasutusse andmist parklate rajamiseks ja kasutamiseks. Lisaks loob linn paindlikumad võimalused linnavara lühiajaliseks kasutamiseks ning korteriühistutele jäätmemajade kasutusse andmiseks.

Linnavara valdkonna abilinnapea Tiit Teriku sõnul võimaldavad muudatused kasutada linna vara senisest paindlikumalt ja lähtuda rohkem konkreetse piirkonna vajadustest. „Linnavara ei peaks seisma kasutuseta, kui sellele on võimalik leida mõistlik rakendus. Näiteks saame anda vabu ruume lihtsamalt ajutiselt kasutusse näituste, kultuuri- või kogukonnategevuste korraldamiseks. Samuti tahame pakkuda praktilist lahendust korteriühistutele, kelle kinnistul ei ole jäätmemaja rajamiseks piisavalt ruumi,“ ütles Terik.

Transpordi valdkonna abilinnapea Joel Jesse sõnul on parkimiskohtade nappus paljudes elamupiirkondades üks sagedasi muresid, millega elanikud linna poole pöörduvad. „Seni pidi iga sellise otsuse tegema linnavalitsus, mis tähendas ühistutele pikka ootamist ja mitut kooskõlastusringi. Edaspidi hakkab maa kasutusse andmist otsustama linnaosa valitsus, sest just linnaosas on kõige parem ülevaade piirkonna hoovidest, tänavatest ja kohalikest parkimisoludest. Nii muutub protsess ühistute jaoks lihtsamaks ja tingimused selgemaks,“ ütles Jesse.

Olemasoleva linnale kuuluva parkla saab korteriühistu edaspidi kasutusse kuni kümneks aastaks. Esimesel viiel aastal on tasu viis eurot kuus parkimiskoha kohta ning alates kuuendast aastast seitse eurot. Kui korteriühistu rajab parkla ise, antakse linnamaa 15 aastaks tasuta kasutusse, arvestades ühistu tehtava investeeringuga. Parkla rajamise, hooldamise ja korrashoiuga seotud kulud kannab ühistu.

Senise isikliku kasutusõiguse seadmise asemel sõlmitakse korteriühistutega edaspidi üürileping. Korteriühistu võib kasutusse antud alal sõlmida parkimisjärelevalve korraldamiseks lepingu parkimisteenuse pakkujaga ning soovi korral rajada parklasse elektriautode laadimiskohti. Avaliku tasulise parkimise alal linnamaad korteriühistutele parkimiseks kasutusse ei anta.

Korteriühistutele parkimiseks linnamaa kasutusse andmise otsustab alates 2027. aastast linnaosa valitsus kooskõlastatult Tallinna Liikuvusameti, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ning Tallinna Linnavaraametiga.

Linnavara saab edaspidi anda kuni kuueks kuuks kasutusse muuhulgas kultuuri-, haridus-, teadus-, loome-, tervishoiu-, spordi- ja sotsiaalhoolekande ning heategevuslikuks mittetulundustegevuseks. Muudatusega soovib linn muu hulgas soodustada vanalinna vabade ja kasutuseta pindade kasutamist kogukonna-, kultuuri- ja loometegevusteks. Võimalus ei piirdu ainult vanalinnaga.

Lisaks saab linn edaspidi anda korteriühistutele kasutusse linna rajatud jäätmemaju. See võimaldab pakkuda lahendust eelkõige piirkondades, kus kinnistutel napib ruumi jäätmemahutite või jäätmemaja jaoks. Selline vajadus on esile kerkinud vanalinnas, kuid võib tekkida ka näiteks Põhja-Tallinna miljööaladel ja Kadriorus.

Eelnõu peab heaks kiitma Tallinna linnavolikogu.

Seonduvad uudised

• Uus Maa Kinnisvarabüroo 2012 II poolaasta kinnisvaraturu ülevaade 25.01.2013
  EESTI Eesti kinnisvaraturgu iseloomustas möödunud poolaastal enim müügipakkumiste hulga pidev vähenemine. Sarnane olukord oli iseloomulik ka kinnisvarabuumile, kuigi praegusel juhul buumist rääkida ei saa. Ühelt poolt on pakkumiste vähenemis     
  
• Uus Maa: 2013. aasta II kvartali kinnisvaraturu ülevaade 18.07.2013
  EESTI Teine kvartal möödus Eesti kinnisvaraturul aktiivselt, kuigi varasema paari aastaga harjumuspäraseks saanud pidevat tõusu kõikjal enam näha polnud. Selle põhjuseks on kinnisvaraturu liikumine stabiilsuse suunas, sest hinnad on peamistes      
  
• Uus Maa turuülevaade 04-2014 07.05.2014
  Makromajanduslik taust Eesti Panga hinnangul on majanduskasvu taastumine võimalik eksporditurgude toel. Senine majanduskasv põhines sisenõudlusel ning eeldas majapidamiste sissetulekute ja tarbimise pidevat suurenemist. Eesti peamiste väliskauban     
  

---

---