KV.EE

Vestluse käigus analüüsitakse pakkumise ja nõudluse dünaamikat ning selgitatakse, miks on Tallinna uute korterite turg muutunud. Saatekülaline toob välja, kes on tänane koduostja ning kuidas on aja jooksul teisenenud klientide profiil ja ootused. Saates arutletakse selle üle, miks uusi elamispindu peetakse sageli kalliks ning millist rolli mängivad ostuotsuse tegemisel alternatiivsed kulutused ja elustiilivalikud.

Jagatakse Liveni kogemust innovaatiliste müügilahenduste ja kliendikogemuse loomisel. Teemaks tulevad „kodusalongi“ kontseptsioon, iseseisvad korterite külastused ja arendaja paindlikkus planeeringute muutmisel. Andero Laur avab tagamaid, kuidas defineerida kvaliteeti kliendi vaatest ning miks on oluline tunda sihtrühma harjumusi ja vajadusi juba enne arhitekti poole pöördumist.

Juttu tuleb ka üürituru väljavaadetest ja arendusprojektidest Tallinna kiiresti muutuvates piirkondades. Saatejuht ja külaline peatuvad pikemalt tehisintellekti kasutusvõimalustel kinnisvarasektoris. Nad prognoosivad, kuidas tehnoloogiline areng muudab ettevõtte siseseid protsesse, vähendab käsitöö osakaalu ning millist mõju avaldab see murranguline muutus valdkonna produktiivsusele ja tööjõule lähitulevikus.

Lõpetuseks pakutakse praktilisi soovitusi, kuidas organisatsioonid saaksid tehnoloogiliste uuendustega kohaneda ja luua klientidele rohkem lisandväärtust. Andero Laur ja Tõnu Toompark vaatavad järgmistele aastatele otsa läbi optimismi ja innovatsiooni prisma, rõhutades pideva õppimise ning kohanemise vajadust kiiresti muutuvas keskkonnas.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcast’ist.

Vaata saadet videona

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda soovite saate külalisena kuulda? Kas soovid ise tulla saatesse mõnest olulisest teemast rääkima?

Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Telli podcast enda podcasti äpis või pane laik ja jälgi lehte KV.EE Facebook.

Vaata podcasti videona KV.EE Youtube kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või Spotify lehelt.

Seonduvad uudised

• KV.EE kinnisvara-podcast: kinnisvaraarendaja vaade möödunud 2025. aastale ja ettevaade 2026. aastale 23.01.2026
  KV.EE kinnisvara-podcast’i 130. osa külaline on Hepsor AS juhatuse liige ja tegevjuht Martti Krass. Saates analüüsime elamispindade arendusturu olukorda 2025. aastal ning prognoosime eelseisvaid suundi 2026. aastaks. Arutelu juhib kinnisvarakons     
  
• KV.EE kinnisvara-podcast: maakleribüroo vaade turule ja maakleritegevusele 20.02.2026
  KV.EE kinnisvara-podcast’i 132. osa külaline on Kristi Djomin, kes on ELUM Kinnisvara juhatuse liige ja omanik. Saadet juhib ning küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark. Kristi Djomin analüüsib elamispindade turu hetk     
  
• KV.EE kinnisvara-podcast: Tartu ja Tartumaa elamispindade turg 01.05.2026
  KV.EE kinnisvara-podcast’i 137. osa külaline on Domus Kinnisvara juhatuse liige ja Lõuna-Eesti piirkonna juht Kaisa Hiire. Saates analüüsime põhjalikult Tartu ja Tartumaa elamispindade turu hetkeseisu ning tulevikuvaateid. Vestlust suunab kinn     
  

---

---

Summus Capital jätkas 2026. aasta teises kvartalis laienemist, omandades Park Krakowi büroohoonete kompleksi. Kontserni konsolideeritud müügitulu ja varade maht jõudsid kõigi aegade kõrgeimale tasemele.

Summus Capital OÜ konsolideeritud müügitulu kasvas võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 19% ja 2026. aasta esimese kvartaliga võrreldes 1,3%. Tänavuse teise kvartali müügitulu oli 16 miljonit eurot. Kontserni tegevuskasum oli 10 miljonit eurot, kasvades aastavõrdluses 7,5% ja eelmise kvartaliga võrreldes 1,6%.

29. mail omandas Summus Capital The Park Krakowi büroohoonete kompleksi, mis oli kontserni neljas investeering Poola. Tehingu järel kasvas Poola kinnisvara osakaal Summus Capitali portfellis 44 protsendini.

„Poola turg on kiiresti kinnistunud meie äritegevuse olulise osana ning meil on rõõm, et Summuse positsioon muutub uute investeeringutega üha tugevamaks. The Park Krakowi omandamise järel on meie Poola portfellis büroohooned 60% ning sealne bürooportfelli kaalutud keskmine üürilepingute pikkus (WAULT) on ligi viis aastat. Samal ajal näitab häid tulemusi ka Summuse portfell tervikuna: kaubanduskeskuste käive kasvas teise kvartali aastavõrdluses 7%, pikendasime üürilepinguid kokku 14 754 ruutmeetril ning sõlmisime uusi üürilepinguid veel 1350 ruutmeetrile,“ kommenteeris Summus Capitali juhatuse liige Hannes Pihl.

Kvartali lõpu seisuga oli Summus Capitali konsolideeritud varade maht 665 miljonit eurot, võrreldes 610 miljonit euroga esimeses kvartalis, –, jõudes kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Konsolideeritud omakapital kasvas ja oli 219 miljonit eurot, moodustades koguvaradest 33%. Kinnisvarainvesteeringute väärtus kasvas 571 miljonilt eurolt 620 miljoni euroni, eelkõige The Park Krakowi omandamise tulemusel.

Summus jätkas oma rahastusstruktuuri optimeerimist. Kontsern refinantseeris Leedus laene, pikendades Nordika ja Park Towni kinnisvaraobjektide finantseerimise tähtaegu 2031. aastani. Riga Plaza laenu tähtaega pikendati juulis samuti 2031. aastani ning laenulimiiti suurendati 10,9 miljoni euro võrra.

„Portfelli kasvades on meie jaoks oluline hoida tasakaalu omakapitali ja välise finantseerimise vahel. Oleme refinantseerinud oma kohustusi pikemale perioodile, täites samal ajal kõiki finantskohustustest tulenevaid eritingimusi. See loob stabiilse vundamendi kasvava portfelli juhtimiseks,“ kommenteeris Summus Capitali juhatuse liige Aavo Koppel.

Kontsern täitis kõiki võlakirjade tingimustes ja laenulepingutes sätestatud eritingimusi. 2026. aasta teise kvartali lõpus oli konsolideeritud omakapitali suhe koguvaradesse 33% ning jooksva 12 kuu DSCR 1,31x.

SUMMUS_CAPITAL_A4_Q2_2026_EST signed

Seonduvad uudised

• EfTEN Real Estate Fund III AS 2021. aasta II kvartali ja I poolaasta auditeerimata majandustulemuse 29.07.2021
  EfTEN Real Estate Fund III AS’i majandustulemused on olnud 2021. aasta esimesel poolaastal üle ootuse head. Fondi selle aasta kuue kuu EBITDA on kokku 4,89 miljonit eurot, mis on 27% kõrgem eelmise aasta sama perioodi EBITDA-st. Aasta alguseks ol     
  
• EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS 2023. aasta IV kvartali ja 12 kuu auditeerimata majandustulemused 01.02.2024
  Fondijuhi kommentaar 2023. aasta peamiseks märksõnaks kujunes kiireim intressitõus eurotsooni 25-aastases ajaloos. EfTEN Real Estate Fund AS-i konsolideeritud intressikulu kasvas aastatagusega võrreldes EBITDA suhtes peaaegu kaks korda, omades ot     
  
• Hepsor AS 2025 IV kvartali ja kaheteist kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne 18.02.2026
  Kontserni 2025. aasta IV kvartali konsolideeritud müügitulu oli 4,5 miljonit eurot (IV kvartal 2024: 10,5 miljonit eurot) ja aruandeaasta konsolideeritud müügitulu oli 35,4 miljonit eurot (2024: 38,4 miljonit eurot). Kontserni neljanda kvartali p     
  

---

---

Tartu Ringkonnakohus leidis kohtumääruses, et reformimata riigimaad ei saa igamise teel omandada ka juhul, kui inimene või tema eelkäijad on kinnisasjal asuvat ehitist vallanud aastakümneid.

Kohtumäärus puudutas Viljandi linnas asuvat garaažiboksi, mille aluse maa omanikuks soovis eraisik saada igamise teel. Igamine on omandiõiguse tekkimine asja pikaajalise, vahetpidamatu ja heauskse valdamise tagajärjel.

Avaldaja väitis, et on garaažiboksi vallanud üle 30 aasta ning seetõttu tuleks tema omandiõigust garaaži alusele maale tunnustada igamise teel. Riik vaidles sellele vastu, sest tegemist on reformimata maaga, mis on seaduse kohaselt riigi omandis. Sellise maa omandisuhe saab muutuda omandireformi ja maareformi reguleerivate seaduste alusel.

Tartu Maakohus jättis avaldaja taotluse rahuldamata. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule, kuid ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. Seega jäi muutmata maakohtu määruse resolutsioon ning ringkonnakohus kinnitas, et selles asjas ei saa reformimata maad igamise teel omandada.

Kohtu hinnangul:

• riik esitas menetluses tähtajaks põhjendatud vastuväite, mis välistas igamise võimaluse;
• maa kuulutati 1940. aastal Nõukogude võimu poolt riigi omandiks ning see oli õigusvastane võõrandamine. Seetõttu on maa omandireformi objekt;
• maa omandiõigus saab riigilt üle minna omandireformi ja maareformi reguleerivate seaduste alusel, mistõttu ei saa sellist maad
• omandada asjaõigusseaduse igamist puudutavate sätete järgi;
• ka garaažiboksi kui ehitist ei saa igamisega omandada.

Igamine ei saa asendada maareformi toiminguid

Kohtumäärus kinnitab, et reformimata riigimaa ei ole igamise teel omandatav, sest selle omanik on riik ning maa omandisuhe tuleb lahendada omandireformi ja maareformi reguleerivate seaduste alusel.

See tähendab, et ka aastakümneid kestnud reformimata riigimaal asuva ehitise valdamine ei anna õigust saada maa omanikuks igamise teel. Igamine ei saa asendada seaduses ette nähtud maareformi toiminguid.

Garaažibokside, kuuride või muude ehitistega seotud õigusküsimused tuleb sellistes olukordades lahendada seaduses ette nähtud menetluses, näiteks hoonestusõiguse seadmise või maa erastamise kaudu, mitte tsiviilkohtus igamise nõudega.

Kohtumäärus toetab riigi seisukohta ning aitab selgitada, kuidas käsitleda juhtumeid, kus reformimata riigimaal asuva ehitise kasutaja soovib maa omandamist igamise teel.

Seonduvad uudised

• Kuut, kuur ja küün ehk veelkord uuest ehitusseadustikust 28.09.2015
  1. juulist 2015 a. hakkas kehtima uus ehitusseadustik, mis on eelmisega võrreldes süsteemsem ning eeldatavasti annab vastuseid mitmetele praktikas vaidlusi tekitanud küsimustele. Uude ehitusseadustiku on koondatud kõik hoonete ja rajatistega seon     
  
• Muinsuskaitseamet: Riik kui pärandi omanik 11.02.2026
  Riigina ei ole mitte ainult võimalus pärandit hoida ja arendada, vaid ka kohustus seda teha. Kodanikena tuleb aru saada, et kusagilt väljastpoolt keegi Eesti kultuuri kaitsma ja hoidma ei tule. Kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine on �     
  
• Eluasememajandus vajab kiireid tegusid 01.03.1999
  Eluase kuulub inimese põhiliste vajaduste hulka, see on inimarengu üheks eelduseks. Kui enamikul ühiskonnaliikmetel on eluase, saab seda lugeda sotsiaalse stabiilsuse allikaks. Üldiselt on eluase käsitletav nagu iga tavaline kaup, mille hind sõ     
  

---

---

Üürikinnisvara võib olla hea investeering, kuid halvasti koostatud üürileping, puudulik üleandmisakt või teadmatus üürisuhtega seotud õigustest ja kohustustest võib kaasa tuua võlgnevusi, vaidlusi ja rahalisi kahjusid. Koolitus „Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse“ annab praktilised teadmised üürilepingu sõlmimisest, muutmisest ja lõpetamisest ning aitab lahendada üürisuhtes tekkivaid igapäevaseid probleeme.

Koolitusel saad:

• teadmised, kuidas koostada üürilepingut, mis kaitseb sinu huve, ning vältida levinud vigu lepingu sõlmimisel;
• praktilised juhised üürniku taustauuringuks ja üürilepingu tingimuste kokkuleppimiseks;
• mõista, millal ja kuidas saab üürilepingut lõpetada ning millised on lepingu lõppemise ja lõpetamisega seotud võimalused;
• teada, kuidas dokumenteerida eluruumi üleandmist ja vastuvõtmist ning kasutada dokumente oma õiguste kaitseks;
• ülevaate üüri, kõrvalkulude, tagatiste, leppetrahvi ja viivisega seotud küsimustest;
• parema arusaama üürileandja ja üürniku õigustest ning kohustustest;
• teada, kuidas ennetada ja lahendada üürivaidlusi.

Koolitajad on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja kinnisvarajurist Evi Hindpere, kes käsitlevad üürimise praktilisi ja õiguslikke küsimusi ning jagavad teadmisi, mida saab oma üüriäris kohe rakendada.

Koolitus toimub 29.09.2026 kell 14.00–17.15 hübriidõppe vormis – osaleda saab nii kontaktkoolitusel Tallinnas (Tulika 19, Flora Maja) kui ka veebis MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Seonduvad uudised

• 16.09.2026 toimub koolitus „Eluruumi üürimise ABC“ 07.08.2026
  Koolitus „Eluruumi üürimise ABC“ on praktiline koolitus kõigile, kes soovivad saada tervikliku ülevaate eluruumi üürimise majanduslikest, õiguslikest ja praktilistest küsimustest. Koolitus aitab mõista üürileandja ja üürniku õigusi      
  
• Korteri väljaüürimine vajab ettevalmistust 22.04.2011
  Korteri väljaüürimise äriidee tundub imelihtsana. Ostad korteri, leiad üürniku ja raha hakkabki tulema. Ometi varitseb sel kiire rikastumise teel üürileandjat ehk korteriomanikku mitmeid karisid. Esimene oluline teema on üürilepingu sõlmim     
  
• Kinnisvarakooli koolituskalender 2016 17.08.2016
  Kinnisvarakool OÜ pakub mitmeid koolitusi ja seminare kinnisvaravaldkonnast, mis haakuvad kinnisvaraturu, kinnisvaravahenduse, juriidilise poole, aga ka ehitusvaldkonnaga. Koolitused toimuvad avalike koolitustena ja ettevõttesiseste koolitustena. R     
  

---

---

Aasta kõige oodatum kinnisvaraüritus juba vähem kui kuu aja pärast – Kinnisvaraseminar 2026 toimub 19. septembril Tallinnas Hestia Hotel Europas. See on sündmus, kus teooria kohtub praktikaga ja kus iga vestlus võib avada uue ukse.

Seminari sisu on tugev, aga keskendub ka teisele üliolulisele osale – uued tutvused ja uued võimalused.

Kui sul on kogemus või oskused, kapital või projekt, aga puuduvad partnerid, kellega koos teha, siis sel päeval on nad ühes ruumis füüsiliselt olemas. Ülejäänud aasta nad seda ei ole.

Miks peaksid tulema?

• Õpi kinnisvaraturu tipptegijatelt – kohal on esinejad pankadest maakleriteni
• Kuula, millised trendid mõjutavad kinnisvaraturgu käesoleval ja järgmisel aastal
• Loo uusi kontakte
• Saad praktilisi nõuandeid nii teoreetilises kui ka praktilises vaates

Piletite arv on piiratud! Registreeri end kohe ja tule veeda hariv päev!

Teiste seas kuuled laval:

• Globaalse tausta kirjeldab Peeter Koppel ja kinnisvaraturgu täpsemalt Tõnu Toompark.
• Tavo Tiits (Cobalt) — varjatud puudused ja müüja vastutus. Mida sa ostulepingus tegelikult allkirjastad.
• Hans Pajoma (Hüpoteeklaen) — kuidas omakapitali tootlust maksimeerida ilma riski juurde ostmata.
• Martin Vendla, Mikk Männamets ja Algis Liblik (Uus Maa Pro) — mis turul päriselt toimub. Ostjad, hinnad, tehingud maaklerite pilgu läbi.
• Kristo Tihvan — üürikinnisvara arendaja kogemuslugu. Võidud ja kaotused, mõlemad.
• Ännifriid Põder — flipid ja flopid.
• Sära ja huvitavate mõtetega külvavad meid üle Kinnisvaranaised.

Tee 19.09 kuupäev vabaks ning pane kalendrisse, et oled sellel kuupäeval Hestia Hotell Europa konverentsikeskuses Kinnisvaraseminaril!

Seonduvad uudised

• Spekulandid pagevad uppuvalt laevalt 10.07.2007
  – Pöörde turul tegi Rime, kes reklaamib end hindade langetamisega.– Kodulaenude kasvutempo on kukkunud kolme aasta tagusele tasemele.– Olukord pealinna kinnisvaraturul on nii nadi, et peksa saavad isegi eriti hea nina ja turutunne     
  
• Uus Maa Kinnisvarabüroo 2012 II poolaasta kinnisvaraturu ülevaade 25.01.2013
  EESTI Eesti kinnisvaraturgu iseloomustas möödunud poolaastal enim müügipakkumiste hulga pidev vähenemine. Sarnane olukord oli iseloomulik ka kinnisvarabuumile, kuigi praegusel juhul buumist rääkida ei saa. Ühelt poolt on pakkumiste vähenemis     
  
• Elamispindade ülevaade talv & kevad 2025: korterite järelturg on jätkuvalt aktiivne, aga… 21.02.2025
  Tallinna korteriturg on 2025. a jaanuaris jätkanud eelmisel aastal alguse saanud aktiivsuselainel. Tehingute arv on pigem suur ja seda just eelkõige järelturul. Uute korterite asjaõiguslepinguid sõlmitakse tagasihoidlikumal määral. Tallinna ko     
  

---

---

Eesti elamispindade müügipakkumiste keskmise hinna liikumist peegeldav

Aastase üsna kiire indeksi spurdi taga on olnud osalt pakkumisse lisandunud Tallinna kallite korterite müügipakkumised, mis on muutnud alusandmeid, mille põhjal KV.EE Indeksit arvutatakse. Seega ei tähenda aastane KV.EE Indeksi kerkimine otseselt samaväärse korteri väärtuse kasvu.

Kalleid kortereid enam endise hooga pakkumisse juurde ei tule. Seega on üks tehniline, kuid mitte sisuline KV.EE Indeksi edasise kasvu tegur maas.

Tallinna korteriturul on märgata mõningat tehinguhindade ülespoole liikumist. Aastatagusega võrreldes on üles läinud nii järelturukorterite hinnad kui uute korterite hinnad, ja seda isegi vaatamata uute korterite mõningale ülepakkumisele.

Majanduskasv on taastunud ja olnud suurem kui oleme arvanud, keskmine palk jätkab kerkimist. Alust on arvata, et elamispindade turg jätkab aktiivsete tehingute rajal. Tehinguturu toimimine tähendab, et muuhulgas jätkavad tehingute hinnad ja KV.EE Indeks mõõduka tempoga liikumist üles.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Seonduvad uudised

• Äripäev: Elamispindade turg ootab pakkumise suurenemist 13.04.2021
  Tallinna korteripakkumist on jäänud vähemaks. Nõudlus on seevastu kasvanud ehk ostuhuvilisi on turul varasemast rohkem. Pensioni teisest sambast sügisel vabanev eurode sadu tõotab ostjate arvu kasvule vähemalt lühiajaliselt ja vähemalt mingi     
  
• Uus Maa turuülevaade 04-2014 07.05.2014
  Makromajanduslik taust Eesti Panga hinnangul on majanduskasvu taastumine võimalik eksporditurgude toel. Senine majanduskasv põhines sisenõudlusel ning eeldas majapidamiste sissetulekute ja tarbimise pidevat suurenemist. Eesti peamiste väliskauban     
  
• Äripäev: Majanduskeskkond soosib kinnisvaraturgu 03.09.2021
  Majanduse üldine pilt on äraarvamata hea. Majanduskasv lõi 13-protsendilise kasvumääraga taas ka kõige optimistlikemaid prognoose. Ajutiselt tardunud keskmine palk liigub jälle tempokalt üles. Tööpuudus on vähenemas ja tööhõive suurenem     
  

---

---

Telliskivi TLN-i ärilinnakus algab linnaku suurima arenduse, M-hoone ehitus. Ligikaudu 20 000 ruutmeetri suurune multifunktsionaalne kompleks valmib 2028. aasta jooksul ning toob Telliskivisse uued bürood, Inbanki peakontori, urban spaa, rahvusvaheliste näituste ruumid ning kultuuri-, spordi- ja teenindusvõimalused.

P&E Real Estate kinnisvaraettevõtete gruppi kuuluv Telliskivi TLN sõlmis M-hoone ehituslepingu konsortsiumipartnerite Ehitusfirma Rand & Tuulberg AS-i ja Tallinna Ehitustrust OÜ-ga. Ehitustööd hõlmavad aadressil Telliskivi 60/3 asuva ajaloolise tööstuskompleksi renoveerimist ja uute hoonemahtude rajamist. Tööd viiakse ellu ühe tervikliku etapina, kompleksi valmimine on kavandatud 2028. aastasse.

„M-hoone arendusega astub Telliskivi ärilinnak järgmisesse väga olulisse etappi. Arendus seob piirkonna tööstuspärandi kaasaegsete töökohtade, kultuuri, heaolu, spordi ja lisanduvate uute teenustega. Telliskivi saab juurde aktiivset linnaruumi, mis töötab hommikust õhtuni ning pakub põhjuse tulla siia nii tööle, kohtuma, kultuuri nautima kui ka aega veetma,“ ütles P&E Real Estate juhatuse liige Priit Seeman. „Projekti oleme ette valmistanud pikalt, kujundades M-hoone ja viimastel aastatel valminud hooned ja pargialad ühtseks tervikuks. Lisanduvast üüripinnast oluline osa on tulevaste rentnikega kaetud, ülejäänud üüripinnad plaanime järk-järgult komplekteerida järgneva kahe aasta jooksul lähtudes Telliskivi pikaajalisest visioonist. M-hoone asub Telliskivi aktiivse piirkonna keskpunktis ja annab täiendava panuse Telliskivi atraktiivsusesse sihtkohana.“

Ehitaja Rand ja Tuulberg AS-i juhatuse liige ja arendusjuht Joonas Matteuse sõnul on M-hoone näol tegemist mastaapse ja märgilise ettevõtmisega. „Rajame hoonete kompleksi kesklinnas, Telliskivis, mis kujuneb järjest enam Tallinna omaette südameks. Töö käib keset elavat linnaruumi ja on kõigile nähtaval, mistõttu teeme endast kõik, et kompleks valmiks plaanide kohaselt ja ümbruskonna igapäev saaks rahulikult edasi kulgeda. Meil on hea meel seda teha koos Ehitustrust OÜ-ga. Oleme ka varem suuri ja keerukaid projekte koos ellu viinud ning teame, et saame teineteisele kindlad olla.“

Telliskivi TLN finantseerijateks on Swedbank AS ja OP Corporate Bank plc Eesti filiaal, sündikaatlaenuga summas 70 miljonit eurot finantseeritakse M-hoone ehitust ja refinantseeritakse olemasolev pangalaen.

„Telliskivi TLN-i areng näitab, mida on võimalik saavutada siis, kui tugeva kontseptsiooni taga on selge visioon ja järjepidev teostus. Swedbank on sellesse kontseptsiooni uskunud algusest peale ja olnud arenduse finantseerimispartner kogu selle kujunemise teekonnal. Suured ja pika vaatega arendused sünnivad tugevas koostöös. Meil on hea meel jätkata pikaajalist koostööd P&E Capitaliga ning rahastada seda projekti koos uue partneri OP Pangaga, kellega jagame usku selle arenduse pikaajalisse mõjusse,“ kommenteeris tehingut Swedbanki korporatiivpanganduse osakonnajuht Mihkel Utt.

OP Corporate Bank Eesti müügijuht Marek Jõgi lisab, et M-hoone on hea näide arendusest, kus pikaajaline visioon, ettevõtte arenguvajadused ja linnaruumi kujundamine moodustavad terviku. „OP jaoks on oluline olla partner ettevõtetele, kelle investeeringud loovad pikaajalist väärtust nii nende äritegevusele kui ka ümbritsevale keskkonnale,“ märkis Jõgi.

M-hoone ehitus moodustab Telliskivi TLN-i pikaajalise arendusplaani viimase suure etapi. Möödunud aastatel on linnakus valminud K-hoone ja Telliskivi Park ning renoveeritud ajaloolised G- ja I4-hooned. M-hoone valmimisega suunatakse Telliskivi linnaku igapäevane autoliiklus valdavas enamuses maa alla ning laiendatakse oluliselt tänavapinda jäävat vabaajaveetmise ruumi – kogu alast kujuneb inimesekeskne terviklik äri-, kultuuri- ja vaba aja linnak.

M-hoone maapealne osa koosneb kaheksast omavahel seotud hooneosast. Ligikaudu pool arenduse üüripinnast moodustavad A-klassi bürood. Ülejäänud pindadele lisanduvad spaa, näitused, sport, kultuur, meelelahutus, toitlustus, kaubandus ja heaoluteenused. Kompleksi juurde rajatakse ka uus parkimismaja koos maa-aluse parkimiskorrusega.

Ühte seitsmekorruselisse hooneosasse kolib 2028. aastal Inbanki peakontor. Linnakusse kavandatud urban spaa hõlmab ligikaudu 2000 ruutmeetrit. Uues kompleksis valmivad ka püsivad ja tehniliselt kõrgetasemelised näitusepinnad, mis võimaldavad korraldada Telliskivis senisest suurema nõudlikkusega rahvusvahelisi kunsti- ja elamusnäitusi.

Arendusega viiakse lõpule Telliskivi TLN-i väljaehitamine

M-hoone paikneb endise Balti Raudtee peatehase ajaloolisel alal. Telliskivi tööstusajalugu ulatub 1870. aastasse, mil piirkonda rajati Revali raudtee peatöökojad. Tehase peahoone ja seda ümbritsenud tootmisala kujundasid aastakümnete jooksul Tallinna tööstuse arengut ning andsid tööd sadadele inimestele.

M-hoone arhitektuurne lahendus lähtub piirkonna tööstuslikust iseloomust ning seob ajaloolise keskkonna uute hoonemahtude, avaliku ruumi, jalakäijate liikumisteede ja rohealadega. Arendus tugevdab Telliskivi ühendust Balti jaama, Reisijate tänava, Kalamaja, Pelgulinna ja Tallinna kesklinnaga.

M-hoone põhinäitajad

• aadressil Telliskivi 60/3, Tallinn;
• ligikaudu 20 000 m² üüripinda (kokku koos olemasoleva linnakuga 46 000 m2 üüripinda);
• pärast arendust valmib kaheksa omavahel seotud hoonemahtu M1–M8;
• ligikaudu pool pindadest A-klassi bürood;
• 2000 m² urban spaa;
• Inbanki peakontor seitsmekorruselises M2-hoones;
• kultuuri-, näituse-, spordi-, meelelahutus-, toitlustus- ja teeninduspinnad;
• uus parkimismaja;
• ehituse algus august 2026;
• valmimine 2028. aastal

Seonduvad uudised

• Uus Maa Kinnisvarabüroo 2012 II poolaasta kinnisvaraturu ülevaade 25.01.2013
  EESTI Eesti kinnisvaraturgu iseloomustas möödunud poolaastal enim müügipakkumiste hulga pidev vähenemine. Sarnane olukord oli iseloomulik ka kinnisvarabuumile, kuigi praegusel juhul buumist rääkida ei saa. Ühelt poolt on pakkumiste vähenemis     
  
• Bigbank: Tallinna ärikinnisvara rasked valikud: visiooni puudumine hävitab konkurentsivõimet 28.11.2025
  Tallinn on aastatega kerkinud Eesti, kui mitte kogu Baltikumi kinnisvara juhtivaks veduriks, kuhu jõuavad trendid varem. Tallinna linna areng omakorda on palju mõjutatud Lääne-Euroopast, Rootsist ja osaliselt ka sellest, millised on arengud üle      
  
• Telliskivi muutub täielikult: linnaku suurim arendus toob rohealad ja kaheksa uut hooneosa 01.10.2025
  Telliskivi TLN alustab linnaku seni suurima arenduse M-hoone rekonstrueerimisega, mille valmides realiseerub kogu piirkonna arhitektuuriliselt silmapaistvam hoonekompleks. Esmakordselt avalikkusega jagatud ruumilistelt visuaalidelt näeb kuidas Telli     
  

---

---

Pärnus sõlmiti esimesel poolaastal eelmise aasta sama perioodiga võrreldes pea kolmandiku võrra rohkem uusi kodulaenulepinguid, selgub värskest Bigbanki laenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juhi Arthur Taaveti sõnul on kolmandiku võrra kasvanud laenulepingute arv selge märk inimeste paranevast majanduslikust olukorrast. “Sissetulekud ja üldine finantsvõimekus on aasta jooksul kasvanud ning sellest tulenevalt tuntakse end koduostul kindlamalt,” selgitab Taavet.

Arthur Taaveti hinnangul on märgiline, et kodulaenuturg on elavnenud ka väljaspool Eesti suuremaid tõmbekeskusi. “Võib-olla mõne suurpanga välismaal asuva peakontori jaoks ei ole väiksemad Eesti kohad piisavalt usaldusväärsed. Bigbank on Eesti pank ja meie usume, et kodu ei pea ilmtingimata pealinnas olema,” rõhutab Taavet ja kinnitab, et igale laenutaotlusele lähenetakse personaalselt. “Me ei tee otsust üksnes kinnisvara asukoha või jäikade kriteeriumide põhjal. Hindame inimese tegelikku laenuvõimekust ja võtame arvesse kõik ametlikud sissetulekud, sealhulgas näiteks lastetoetused ja ettevõtlustulu,“ selgitab Taavet lisades, et parima lepingu saamiseks tuleb kodulaenu pakkumist küsida mitmest pangast.

Pärnus selle aasta esimese kuue kuu jooksul Bigbanki poolt väljastatud keskmine kodulaenu rahaline maht oli 112 467 eurot, mis on sarnane eelmise aasta sama perioodiga. “Intressimäärad ja laenutingimused on viimase aasta jooksul püsinud valdavalt stabiilsed ja koduostja jaoks soodsad,” sõnab Bigbanki juht, kelle hinnangul on kinnisvara soetamine pika ja soodsa intressiga laenu abil üks paremaid võimalusi oma raha väärtuse hoidmiseks.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 30. juuni 2026 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,6 miljardit eurot ning omakapital 309 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 205 000 aktiivse kliendi ning üle 700 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Seonduvad uudised

• Bigbank: kodulaenulepinguid sõlmiti oktoobris 10% rohkem, uute taotluste arv tegi rekordi 07.11.2025
  Oktoobri jooksul sõlmiti 10% rohkem kodulaenulepinguid kui eelmisel kuul ning uute laenutaotluste arv tegi käesoleva aasta rekordi, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist. Bigbank Eesti juhi kohusetäitja Arthur Taaveti kinnitusel on kodul     
  
• Arco Vara: Makromajanduse ülevaade 10-2016 lõpu seisuga 14.11.2016
  Täpsustatud andmetel oli Eesti aastane majanduskasv teises kvartalis 0,8% ning sellega allpool pikaajalist kasvuvõimekust. 2016. aasta II kvartalis põhjustasid aeglast majanduskasvu üksikud tegevusalad, kuid ettevõtete investeerimisaktiivsuse t�     
  
• Bigbank: kodulaenuturu kõik näitajad liikusid kuu jooksul kiiresti ülespoole, keskmine laenusumma isegi üle 147 tuhande euro 07.04.2026
  Märtsis kasvas uute kodulaenu lepingute arv pea kümnendiku võrra, keskmine väljastatud kodulaen oli 147 204 eurot, mis ületab eelnenud kuud pea 23% võrra ning on märkimisväärselt suurem viimaste aastate tavapärasest tasemest, selgub Bigbank     
  

---

---

Tallinna eluasemeturg püsis teises kvartalis aktiivne, kuid nõudlus on jätkuvalt koondunud järelturule. Kui aasta alguses suurenes broneeringute arv uusarenduste turul märgatavalt, siis teine kvartal kujunes rahulikumaks. Kuigi Euribor on aastatagusest kõrgem, on korterite kättesaadavus paranenud, kuna tulumaksureformist toetatud netopalga kasv ületab oluliselt korterite hinnatõusu.

Kiire sissetulekute kasv toetab Tallinna elamuturu aktiivsust

2026. aasta teises kvartalis oli Tallinna järelturg aasta algusega võrreldes tavapäraselt aktiivsem. Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes jäi tehingute arv aga ligikaudu samale tasemele. Swedbanki andmetel oli uusarenduste broneeringuid seevastu nii eelmise kvartali kui ka aastatagusega võrreldes vähem, samal ajal uute korterite pakkumine veidi suurenes.

Uusarenduste esimese poolaasta nõudluse-pakkumise dünaamika juures on müügiks kuluv aeg keskmiselt 2 aastat ja 1 kuu. Võrdluseks, Euribori kõrgperioodil (2023–2024) oli see 2 aastat ja 4 kuud ning pandeemiaeelsetel aastatel (2010–2019) keskmiselt vaid 1 aasta ja 2 kuud.

Palga ostujõud korteriturul on tänavu märkimisväärselt parem

Keskmise netopalga ostujõud eluasemeturul on võrreldes aasta varasemaga aga märgatavalt parem, kuna tulumaksureformi toel kiirenenud netopalga kasv edestab oluliselt korterite hinnatõusu. Maa-ameti andmetel oli järelturu korterite keskmine hind teises kvartalis aastatagusest 4% kõrgem, samas kui pakkumises olevate uusarenduste hinnakasv ulatus Swedbanki andmetel ligi 5%-ni.

Swedbanki hinnangul sai Tallinnas elav 1,5-kordset keskmist netopalka teeniv leibkond teises kvartalis endale lubada järelturul kuni 77,6-ruutmeetrise korteri*. Aasta tagasi samal ajal oli vastav näitaja veidi üle 74-ruutmeetri. Arendajate pakkumishinda arvestades oli esimeses kvartalis võimalik osta 44,7-ruutmeetrine korter uusarenduses, aasta tagasi kuni 42-ruutmeetrine korter.

Swedbanki prognoosi järgi tõstab Euroopa Keskpank tänavu intressimäära veel ühel korral, septembris 0,25 protsendipunkti võrra. Seega peegeldab turuintressimäärade tase juba ühte oodatavat intressimäära tõusu. Kuigi Euribor jääb ka aasta teises pooles aastatagusest kõrgemaks, püsib majapidamiste ostujõud Tallinna eluasemeturul netopalga kiire kasvu toel mullusest parem.

Korterite kättesaadavus halvenes nii Riias kui ka Vilniuses

Nii Riias kui ka Vilniuses oli aktiivsus korteriturul teises kvartalis aastatagusest mõnevõrra madalam, kuid püsis endiselt üle pikaajalise keskmise. Mõlemas pealinnas jäi palgakasv korterite hinnakasvule alla, mistõttu korterite kättesaadavus halvenes nii eelmise kvartali kui ka aastatagusega võrreldes. Riias kiirenes korterite hinnakasv üle 7% ning Vilniuses püsis korterite hinnakasv aastases võrdluses üle 13%.

Vaatamata sellele, et korterite kättesaadavus halvenes nii Riias kui ka Vilniuses, olid sealsed uusarendused endiselt võrreldes Tallinnaga paremini kättesaadavad. Swedbanki arvestuste järgi oli Riias leibkonnale teises kvartalis keskmiselt taskukohane 58-ruutmeetrine korter uusarenduses. Vilniuses oli uusarenduses taskukohane 53,5-ruutmeetrine korter. Tallinnas oli vastav näitaja Maa- ja Ruumiameti statistika põhjal ligi 50-ruutmeetrit, arendajate pakkumishinna kohaselt aga 44,7 ruutmeetrit. Erinevalt arendajate praegustest pakkumishindadest, kajastavad Maa- ja Ruumiameti andmed juba sõlmitud tehinguid, mistõttu võivad need põhineda varasemal hinnatasemel ja anda uusarenduste kättesaadavusest mõnevõrra soodsama pildi.

Järelturul oli Vilniuses elavale leibkonnale kolmandas kvartalis keskmiselt kättesaadav 61-ruutmeetrine korter. Kuigi Riias hästi võrreldavad andmed puuduvad, on sealne olukord järelturu korterite taskukohasusega tervikuna parem kui Tallinnas ja Vilniuses.

* Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse arvutuse aluseks on leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Seonduvad uudised

• Swedbank: Mis seisus on pealinna kinnisvaraturg ja mida toob 2026. aasta? 12.11.2025
  Nõudlus pealinna korteriturul jätkas kasvu. Erinevus uusarenduste ja järelturu vahel püsib aga endiselt suur – nii aktiivsuse kui ka hinnataseme poolest. Korterite taskukohasuse paranemine kolmandas kvartalis pidurdus. Kuna intressimäärade la     
  
• Swedbank: Korterite kättesaadavus paranes esimeses kvartalis märkimisväärselt 20.05.2026
  Majapidamiste sissetulekute kiire kasv parandas aasta alguses korterite kättesaadavust ja toetas nõudlust. Suurem turuaktiivsus aitas kaasa hinnakasvu kiirenemisele järelturul. Broneeringute arv uusarendustes oli esimeses kvartalis aastatagusest o     
  
• Swedbank: Balti riikide pealinnade eluaseme taskukohasuse analüüs 21.05.2025
  Korterite taskukohasus on paranemas tänu järk-järgult langevatele intressimääradele, mis on eelmise aasta teisest poolest korteriturgu elavdanud. Netopalga kasv on aeglustunud ja ületab korterite hinnakasvu vaid vähesel määral. Tallinna kort     
  

---

---

Eesti Panga avaldatud statistika näitab, et tagatisega eluasemelaenude keskmine intressimäär kerkis tänavu II kvartalis 3,93 protsendini, samas kui tarbimislaenude intressimäär langes aastases võrdluses 0,53 protsendipunkti võrra. SEB eraklientide panganduse divisjoni juhi Sille Hallangu sõnul on vaatamata kasvavale intressikeskkonnale laenamine eraisikutele taskukohane ning turg aktiivne.

Kui tänavu II kvartalis oli SEB väljastatavate uute kodulaenude keskmine intressimarginaal 1,37%+ euribor, siis aasta varem oli sama perioodi keskmiseks marginaaliks 1,40%+ euribor. See näitab, et vaatamata tõusujoones intressikeskkonnale hoiab pankade konkurents laenutingimused klientidele soodsad, leevendades seejuures euribori mõju laenu kogukulule.

„Kuigi intressimäärad on olnud aasta algusest tõusutrendis, näeme jätkuvalt aktiivset huvi eluaseme ostmise vastu. Kodu ostmist nähakse pikaajalise otsusena, mida ei määratle ainult lühiajalised intressiliikumised ning koduostuplaane ei panda ootele ka siis, kui laenuraha hind on varasemast kõrgem,“ ütles Sille Hallang.

Hallangu sõnul kinnitab seda ka panga värske statistika. “Kui kogu aasta vältel on kodulaenuturul olnud näha aktiivsust, jõudis juulis uute kodulaenutaotluste arv eriti kõrgele tasemele. Viimati oli huvi samavõrd tugev 2022. aasta mais,“ avas Hallang.

SEB prognoosi kohaselt jääb 6-kuu euribor aasta lõpuks alla 3%.

Seonduvad uudised

• Swedbank: Euroopa Keskpangal ei ole kiiret intressimäärade otsustega 19.12.2025
  Euroopa Keskpank on jätnud intressimäärad muutmata juba oma viimasel kolmel kohtumisel ja neid ei muudeta tõenäoliselt ka täna. Mitmete Euroopa Keskpanga nõukogu liikmete, sealhulgas Christine Lagarde’i, arvates on intressimäärad juba õig     
  
• Arco Vara ülevaade Eesti kinnisvaraturust: oktoober 2022 10.11.2022
  Magalapiirkondade tüüpkorterite turg peegeldab esmast hinnalanguse algust Käesoleva aasta oktoobris müüdi Eestis kokku 1771 korterit, mida oli 8,9% vähem kui septembris ning koguni 33% vähem kui 2021. aasta oktoobris. Turuaktiivsuse langus oli     
  
• Swedbank: Maailmamajanduse väljavaade püsib ebakindel 04.11.2025
  Kaubanduskonfliktide, pingelise riigirahanduse ja geopoliitilise ebakindluse mõju maailma majanduskasvule on olnud seni oodatust leebem. Küll aga prognoosime järgmisel aastal USA, Hiina ja euroala majanduskasvude aeglustumist. Euroopa Keskpank on      
  

---

---

Market activity was slower over the year, yet still close to or above the long-term average

Each Baltic capital faced similar factors in the second quarter as in the first months of 2026. In Tallinn, net wage growth exceeded apartment price growth due to a significant boost from the personal income tax reform. This kept housing affordability considerably higher than a year ago. Conversely, in Vilnius and now also in Riga, prices increased more rapidly than wages. Paired with an increase in interest rates, this has pushed affordability below last year’s levels.

Market activity was at or above the long-term average, yet below last year’s exceptional performance. After adjusting for population size, activity was almost identical in Tallinn and Vilnius, with Riga landing slightly below that.

In a wider context, the outlook for housing affordability and market activity remains largely unchanged. Geopolitical uncertainty has persisted, somewhat affecting consumer confidence. As expected, the European Central Bank (ECB) raised its key interest rates by 25 basis points in June. Swedbank forecasts one more hike this September. Mortgage interest rates have already priced in the remaining rate hike and EURIBOR has increased only marginally in the third quarter so far. As a result, unless new shocks to the inflation outlook emerge, the negative drag of higher interest rates on housing affordability is not likely to materially increase in the coming quarters.

Read full analysis here

Seonduvad uudised

• Swedbank: From tailwinds to headwinds 20.05.2026
  Market activity was slightly lower than in recent quarters, but remains relatively high Housing affordability will gradually decline this year as borrowing costs increase The housing affordability story among Baltic capitals varies. The recent reform     
  
• Swedbank: Affordability on the road to recovery 14.12.2023
  Affordability continued to decline, but the bottom has been reached. Apartments still unaffordable in Tallinn and Vilnius. Interest rate burden remains heavy, but there are first signs of rates inching down. Housing affordability continued to decline     
  
• Pro Kapital: Pro Kapital Council approved Consolidated Interim Report for I Quarter and 3 Months of 2024 (Unaudited) 28.05.2024
  MANAGEMENT REPORT Real Estate Development In 2024, we are continuing the construction and sales activities of the last stage of Kalaranna 8, Tallinn. The final stage consists of 4 residential buildings with 146 apartments and 4 commercial units which     
  

---

---

Liven AS (Liven) võõrandas 18. augustil 2026 aktsiaoptsiooniprogrammi 2024–2027 (Programm) raames oma töötajatele kokku 1 500 Liveni aktsiat hinnaga 3,58 eurot aktsia kohta. Programmi kinnitas Liveni korraline üldkoosolek 19.04.2024 ning tehingu hind lepiti kokku viimase teadaoleva hinna ehk 17.08.2026 börsi sulgemishinna alusel.

Tehingu järgselt kuulub Livenile 30 141 omaaktsiat. Programmi raames seni väljastatud optsioonide realiseerimisel võib Livenil tingimuste täitumisel tekkida kohustus võõrandada töötajatele täiendavalt kuni 18 715 aktsiat. Programmiga liitumine ja uute optsioonide väljastamine on võimalik kuni 2027. aasta lõpuni ning igale optsioonile kehtib kolmeaastane väljateenimisperiood.

Seonduvad uudised

• Liven AS aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade 18.03.2026
  Liven AS (registrikood 12619609; asukoht Telliskivi 60/5, 10412, Tallinn) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 9.04.2026 algusega kell 10:00. Koosolek toimub Liven AS-i salongkontoris aadressil Telliskivi 60/5, 10412, Tallinn (     
  
• Liven AS teade aktsiate esmase avaliku pakkumise ja Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas kauplemisele võtmise taotlemise kavatsusest 06.04.2026
  Liven AS (Liven) kavatseb käesoleva aasta kevadel korraldada aktsiate esmase avaliku pakkumise ning taotleda aktsiate kauplemisele võtmist Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas. Pakkumine on plaanis suunata nii jae- kui ka institutsionaalsetele in     
  
• LHV: Liven alustas ettevalmistusi aktsiatega börsile tulekuks 09.04.2026
  Pärast pikemat pausi on Balti börsil taas oodata uut aktsiate esmast avalikku pakkumist (IPO). Eesti kinnisvaraarendaja Liven AS teatas ettevalmistuste alustamisest, et sel kevadel viia läbi esmane avalik aktsiapakkumine ning taotleda aktsiate not     
  

---

---

AS Pro Kapital Grupp kavatseb 2026. aasta septembris emiteerida Balti investoritele võlakirju ning esitada taotlus nende kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna börsi Balti võlakirjade nimekirjas. Koostöös LHV Pangaga ette valmistatavast võlakirjaemissioonist laekuvat kapitali kavatsetakse kasutada Rootsi turul kaubeldavate Pro Kapitali võlakirjade 2020/2028 (ISIN SE0013801172) täielikuks ennetähtaegseks lunastamiseks ning võlakirjade noteeringu lõpetamiseks Nasdaq Stockholmi börsil vastavalt olemasolevate võlakirjade tingimustele.

Pro Kapital Grupi juhi Edoardo Axel Preatoni sõnul soovitakse kavandatava võlakirjaemissiooniga pakkuda nii uutele investoritele kui ettevõtet juba varem usaldanud koduostjatele ja investoritele võimalust saada osa Pro Kapitali eduloost. Teisalt annab võlakirjaemissioon koos sellega kaasneva protsessiga võimaluse tutvustada Pro Kapitali arendusportfelli laiemalt inimestele üle kogu Baltikumi.

„32 tegutsemisaasta jooksul on Pro Kapital kujundanud linnaruumi kõigis kolmes Balti pealinnas ja arendanud 515 000 ruutmeetrit elu- ja äripindu. Tänaseks on Pro Kapital tugevalt kapitaliseeritud ja kasumlik ettevõte ning kavandatav võlakirjaemissioon võimaldab meil optimeerida oma finantsjuhtimist,“ märkis Preatoni.

„Kõigil meie kolmel põhiturul on tegevus jätkunud plaanipäraselt. Tallinnas jätkub Kristiine Citys aktiivne ehitus- ja müügitegevus, kus alustati Musketäri Majade projektis esimeste ostu-müügilepingute vormistamist. Kalaranna Kvartalis on ehitustööd valminud. Läti ja Leedu turg näitavad jätkuvalt tugevat arengut. Riias edeneb Blue Marine Residence’i arendus plaanipäraselt, kogu arenduspiirkond koondati ühise kaubamärgi Klīversala Bay alla. Vilniuses jätkub Attico Boutique ja Miesto Vilos (City Villas) projektide edukas müük, juunis püstitasime Miesto Vilos projektis Vilniuse elamukinnisvaraturu uue tehinguväärtuse rekordi. Samuti valmistame ette Vilniuse vanalinnas paikneva Borgo arenduse avalikku esitlust, mis toob linna veel ühe eksklusiivse elamuprojekti,“ kommenteeris Pro Kapitali peadirektor Andrus Laurits.

LHV võlakirjade valdkonna juhi Silver Kalmuse sõnul kinnitavad Pro Kapitali 53,8% omakapitali osakaal ja 2026. aasta esimese poolaasta 3,3 miljoni euro suurune puhaskasum, et tegemist on tugevalt kapitaliseeritud ja kasumliku ettevõttega. „Meil on hea meel võimaluse üle toetada Pro Kapitali kavandatavas võlakirjapakkumises Balti investoritele,“ lisas Kalmus.

Kavatsuse teate avaldamise hetkel ei ole võlakirjaemissiooni täpne struktuur, maht, intressimäär, tähtaeg ega muud tingimused veel avalikustatud. Need avaldatakse enne võlakirjade märkimisperioodi.

Seonduvad uudised

• Pro Kapital: 2019. a IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuande 02.03.2020
  TEGEVUSARUANNE Tegevjuhi ülevaade 2019. aasta oli väljakutsete, võimaluste ja tunnustuste aasta, mis on kahtlemata tulevikku vaatava mõtteviisi ning kasvuambitsiooniga ettevõtetele omane. Meie tegevuse rõhuasetus on elamu- ning äripiirkondade     
  
• Pro Kapital: Nõukogu kinnitas 2020. a III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuande 02.11.2020
  TEGEVUSARUANNE Tegevjuhi ülevaade 2020. aasta üheksa kuud on näidanud majanduse volatiilsust, mis kaasnes peamiselt COVID-19 ülemaailmse levikuga. Hoolimata kevadel alanud üldisest ebakindlusest majanduskeskkonnas ja eeldatud kinnisvaraturu lang     
  
• Pro Kapital: Pro Kapitali nõukogu kinnitas 2023. a III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuande (auditeerimata) 08.11.2023
  Tegevjuhi ülevaade 2023. aasta kolmas kvartal on loomulik jätk AS-i Pro Kapital Grupp uute arenduste algusperioodile. Kinnisvaraarendus Tallinnas on otsus alustada Kalaranna 8 arenduse viimase etapi ehitamisega osutunud õigeks. Meenutuseks –     
  

---

---

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul on teise etapi kodudest viiendik müüdud juba enne ehituse algust. “Ostjad peavad suurimaks väärtuseks majasid ümbritsevat parkmetsa, mis toob kodudesse parajalt privaatsust ja rohelust. Lisaks hinnatakse ruumikaid planeeringuid ning suuri rõdusid ja terrasse, mis on kavandatud omamoodi elutoa pikendusena,” selgitab Vähi ja rõhutab, et uut kodu valides peavad ostjad aina olulisemaks just sellelaadseid detaile, mis kokkuvõttes loovad homse tervikliku elukeskkonna.

Vähi kinnitusel on Keila Pargikodude elanikest paljud juba varem sama piirkonnas elanud ja nende jaoks on see ennekõike just elukvaliteedi mõttes suur samm edasi. “Samas on siia uue kodu soetanud ka rahulikumat eluviisi eelistavaid seniseid pealinnlasi. Keilast on suurepärased ühendused Tallinnaga, ainuüksi rongid sõidavad kummaski suunas 50 korda päevas,” selgitab Vähi, kelle sõnul on samas veelgi muljetavaldavam on linna enda viimaste aastate areng. “Järjepanu on lisandunud uued teenused ja vaba aja veetmise võimalused, rääkimata lasteaedadest ja koolidest,” kirjeldab Invego juht ning toob näiteks värskelt valminud mahuka Keila Keskuse koos kinoga, aga ka arhitektuuripreemia pälvinud laululava ning hulgaliselt viise sportimiseks alustades ujulast ja lõpetades suusaradadega.

Keila Pargikodude elukvartal koosneb kuuest A-energiaklassiga kortermajast, kuhu rajatakse 120 ühe- kuni viietoalist rõdude ja terrassidega korterit koos läbimõeldud puhke- ja mängualadega, mille hulgas on lastele mõeldud väike seikluspark. Samuti saavad kõik koduostjad Invego poolt kaasa viieaastase ehitusgarantii, et värske omanik ei peaks oma investeeringu pärast muretsema ning saab end uues kodus mugavalt sisse seada. Pargikodud asuvad kõrghaljastusega alal vaid mõne sammu kaugusel Keila terviseradadest, veekeskusest ja Keila koolist.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku, kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Invego on Tallinnas ja selle lähiümbruses viimastel aastatel rajanud uued kodud enam kui tuhandele perele. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla, Keila Pargikodude ja Verve elurajoonid.

Läti pealinnas arendab Invego elurajoone Nordale, Tornakalna Terases ja Vitolu Parks ning koos arenduspartner Reterraga elurajoone Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences. Riia vahetus läheduses on Invego koos EfTEN Special Opportunities Fundiga arendamas mahukat elurajooni Marupes Sirds ja vaid ridamajadest koosnevat Vide Adaži elamupiirkonda. Lõuna-Portugalis on hetkel arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

Seonduvad uudised

• Invego sai valmis 17 miljonit maksva Keila Pargikodude elurajooni esimese etapi 11.09.2025
  Invego rajatavas 17 miljonit eurot maksva minevas Keila Pargikodude elurajoonis valmis esimene etapp 40 koduga, kõik looduslikus männipargis asuvad korterid on tänu suurtele akendele ja rõdudele-terrassidele valgusküllased. Invego juhi Kristjan-     
  
• Invego poolt Viimsisse 18 miljoniga rajatav Verve elurajoon sai ehitusloa, tööd algavad lähiajal 08.07.2026
  Kinnisvaraarendaja Invego poolt Viimsi valda rajatav Verve elurajoon on saanud kõik ehituse alustamiseks vajalikud load ning hiljuti ehitajaks valitud NOBE alustab lähiajal töödega. Projekti koguinvesteering on 18 miljonit eurot. Haabneeme, Viims     
  
• Ekspert: Eesti üüriinvestorid ostavad täna Riias rohkem kui kohalikud 30.06.2026
  Tuntavalt madalam sisenemishind, turu kasvupotentsiaal ja pikaajaline kogemus on peamised põhjused, miks Eesti kinnisvarainvestorid on täna Riia korteriturul isegi aktiivsemad kui kohalikud, kommenteerib Invego juht Kristjan-Thor Vähi. Riias ja se     
  

---

---

Pärast mitut vaiksemat aastat on Tallinna üüriturg kooliaasta eel taas märgatavalt elavnenud ning tudengite aktiivsus hakkas kasvama juba juulis. Samal ajal kogub jõudu trend, kus vanemad otsustavad lapsele üürikodu asemel hoopis korteri osta, kommenteerib 1Partner Kinnisvara maakler Helen Šank.

Helen Šanki sõnul ei toonud kooliaasta algus viimasel paaril aastal üüriturule tavapärast tudengite lainet, sest noored ja nende pered hoidsid kulusid väga hoolikalt kontrolli all. “Raha kokkuhoidmiseks eelistasid paljud üliõpilased üürimise asemel pigem kodukohast bussiga kooli sõita. Tänavu on olukord aga selgelt muutunud, üüriturg elavnes juba juulis ning ühe- ja kahetoalised korterid liiguvad praegu väga kiiresti,” räägib Šank. Tema sõnul jääb paneelmaja kahetoalise korteri üür Tallinnas keskmiselt 450–550 euro vahele ning ühetoalise korteri puhul tuleb arvestada umbes 300–450 euroga.

1Partneri maakleri sõnul on üliõpilaste seas praegu kõige nõutumad just ühetoalised korterid, mille vastu oli varasematel aastatel huvi tagasihoidlikum. “Asukohtadest on praegu eriti populaarne Kristiine, kuna sealt on hea ühendus nii TalTechi, Tallinna Ülikooli kui ka teiste koolidega. Samuti otsitakse palju kortereid Mustamäele ja kesklinna. Hinna kõrval vaatavad tudengid väga tähelepanelikult ka kõrvalkulusid. Enam ei piisa kommunaalide puhul lihtsalt suurusjärgu ütlemisest ning üürnikud soovivad võimalusel näha isegi elektri- ja veearveid, et kõik kulud väga täpselt välja arvutada,” räägib ta.

Uue suunana on tänavu nii Tallinnas kui ka Tartus märgatavalt kasvanud trend, kus vanemad otsustavad üürimise asemel hoopis korteri osta. Šanki hinnangul toetavad seda nii pankade paindlikumad laenutingimused kui ka perede soov investeerida oma varasse. “Arvestades, et noored tulevad kooli kolmeks kuni viieks aastaks, on numbreid kokku lüües korteri ostmine pikas plaanis kindlasti perele kasulikum valik, seda veel eriti kui lapsi on peres mitu,” räägib Šank. Ta toob näiteks, et kui ühetoalise korteri üür maksab Tallinnas keskmiselt 400 eurot kuus, kulub kolme aastaga tudengi eluasemele 14 400 ja viie aastaga juba 24 000 eurot. “Üürides makstakse see raha lihtsalt kellegi teise taskusse, kuid korteri ostmisel jääb vara perele ning pärast õpingute lõppu saab selle välja üürida või müüa,” selgitab Šank, kelle sõnul eelistatakse ostes eelkõige lihtsaid ja heas seisukorras 20–25-ruutmeetriseid ühetoalisi kortereid, mille hinnad jäävad enamasti 75 000–85 000 euro vahemikku.

1Partner on enam kui 22-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Seonduvad uudised

• 1Partner: üüriturul dikteerivad tingimusi üürnikud, omanikul tuleb järeleandmisi teha ka hinnas 17.06.2026
  Viimase kahe aasta jooksul on Tallinna üüriturg teinud kannapöörde ja tänu piisavalt suurele pakkumisele tuleb omanikel üha sagedamini teha järeleandmisi nii hinnas kui ka muudes tingimustes, kommenteerib 1Partner Kinnisvara maakler Helen Šan     
  
• 1Partner: pealinna uute korterite üürihinnad on aastaga kümnendiku langenud 18.01.2024
  Tallinna uusarendustes on üürihinnad aastaga langenud ligikaudu kümnendiku võrra ja nii on rahaturu seisu arvestades üüriinvestoritel täna mõistlikku tootlust teenida keeruline, et mitte öelda võimatu, leiab 1Partner Kinnisvara juht Martin      
  
• Kinnisvaraekspert: kooliaasta eel on Tallinna üüriturul aktiivsed eelkõige välistudengid 28.07.2025
  Kui varem alustasid tudengid juba juulis aktiivseid korteriotsinguid, siis sel suvel on turg loid ja aktiivsed on peamiselt välistudengid, kommenteerib 1Partner Kinnisvara maakler Helen Šank. Kogenud maakler märgib, et kui möödunud aastatel käi     
  

---

---

Kinnisvara õige väärtuse hindamine on oluline nii ostu-, müügi-, investeerimis- kui ka finantseerimisotsuste tegemisel. Liiga kõrge hinnaga kinnisvara võib jääda müümata, liiga madal hind võib aga tähendada omanikule saamata jäänud tulu. Koolitus „Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus“ annab praktilise ülevaate kinnisvara väärtuse kujunemisest, hindamise põhimõtetest ja enamlevinud hindamismeetoditest.

Koolitusel saad:

• teada, kuidas kujuneb kinnisvara väärtus ning millised tegurid seda mõjutavad;
• ülevaate kinnisvara hindamise peamistest meetoditest ja nende kasutamisest erinevate varade puhul;
• õppida kasutama turuinfot, avalikke andmeallikaid, andmebaase ja registreid kinnisvara väärtuse hindamisel;
• teada, kuidas toimub hindamisprotsess ning milline on hindamisaruande ülesehitus ja sisu;
• teadmised, mis aitavad teha teadlikumaid ostu-, müügi- ja investeerimisotsuseid ning vältida levinud vigu kinnisvara hinnastamisel.

Koolitaja on Andres Teder, Pindi Kinnisvara OÜ hindamise ärisuuna juht ja vara hindaja (tase 7), kes annab ülevaate kinnisvara hindamise õiguslikest alustest, hindamisprotsessist, andmete kogumisest ja analüüsist ning praktilisest hindamismetoodikast.

Koolitus „Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus“ toimub 23.09.2026 kell 10.00-15.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Seonduvad uudised

• Kinnisvarakool: Koolitus Kinnisvara hindamine toimub 22/09/2015 04.07.2015
  Kinnisvarakoolis toimub 22/09/2015 koolitus “Kinnisvara hindamine“. Koolitust viib läbi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse esimees Andres Teder. Koolitus annab osalejale ülevaate hindamise eesmärkidest, infot kasutatavatest hindami     
  
• Koolitus Kinnisvara hindamine toimub 13/04/2016 – VIIMASED KOHAD! 12.04.2016
  Kinnisvarakoolis toimub 13/04/2016 koolitus “Kinnisvara hindamise ABC“. Koolitust viib läbi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liige Andres Teder. Koolitus annab osalejale ülevaate hindamise eesmärkidest, infot kasutatavatest hinda     
  
• Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 05/04/2018 30.03.2018
  05/04/2018 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara hindamise ABC“. Koolituse eesmärk on tutvustada kinnisvara hindamise põhitõdesid, eesmärke ja toiminguid, mis kujundavad kinnisvara väärtust. Koolitus “Kinnisvara hindam     
  

---

---

Baltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2026. aasta juuli lõpu seisuga kasvas 0,4059 euroni osaku kohta (30. juuni 2026: 0,4039). Fondi puhasväärtus kasvas kuu lõpuks 92,0 miljoni euroni (30. juuni 2026: 91,5 miljonit eurot).

2026. aasta juulis oli Fondi konsolideeritud puhas renditulu 1,1 miljonit eurot (juuni 2026: 1,1 miljonit eurot).

2026. aasta juuli lõpus moodustasid Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 8,0 miljonit eurot (30. juuni 2026: 8,8 miljonit eurot), millest 3,1 miljonit eurot on piiratud kasutamiseks vastavalt laenulepingutes sätestatule.

31. juuli 2026 seisuga on Fondi konsolideeritud varade kogumaht 221,0 miljonit eurot (30. juuni 2026: 220,4 miljonit eurot).

Seonduvad uudised

• Baltic Horizon Fondi 2025. aasta III kvartali konsolideeritud auditeerimata majandustulemused 10.11.2025
  Baltic Horizon Capital AS-i (endine Northern Horizon Capital AS) juhatus on kinnitanud Baltic Horizon Fondi (Fond) auditeerimata konsolideeritud vahearuande tulemused 2025. aasta III kvartali kohta. Fond annab aru 2025. aasta 9 kuu tegevusest uue juh     
  
• Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2025. aasta detsembri seisuga 16.01.2026
  Baltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2025. aasta detsembri lõpu seisuga kasvas 0,5451 euroni osaku kohta (30. november 2025: 0,5446). Fondi aasta lõpu kogu puhasväärtus on 78,2 miljonit eurot (30. november 2025: 78,2 eurot). 202     
  
• Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2026. aasta mai seisuga 16.06.2026
  Baltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2026. aasta mai lõpu seisuga kasvas 0,4042 euroni osaku kohta (30. aprill 2026: 0,4033). Fondi puhasväärtus kasvas kuu lõpuks 91,6 miljoni euroni (30. aprill 2026: 91,4 miljonit eurot). 2026.     
  

---

---

Statistikaameti andmetel valmis 2025. aastal Eestis 6059 eluruumi kogupindalaga 580 000 ruutmeetrit. See teeb valminud eluruumi keskmiseks pindalaks 96 ruutmeetrit.

Kõige väiksem valminud eluruumi pindala on maakondlikut Harju maakonnas. Harjumaa 2025. a valminud eluruum oli keskmise pindalaga 92 m². Harjumaa valminud eluruumi pindala viib alla Tallinn, kus valminud eluruumide keskmine pindala oli 72 m². Tallinna-Harju väikese pindala tagamaa on valminud eluruumide koguarvus suur korterite osakaal.

Samal põhjusel järgneb Harju maakonnale Tartu maakond, kus valminud eluruumi keskmine pindala oli 2025. aastal 95 m². Kõikides muudes maakondades oli valminud eluruumide pindalade keskmine üle Eesti keskmise.

Kõige suurema keskmise pindalaga ehk 175 m² olid 2025. a valminud eluruumid Jõgevamaal. Jõgeva maakonnas valmis 2025. a 7 eluruumi üksikelamutes kogupindalaga 1225 m².

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Seonduvad uudised

• Statistika: 93% valminud eluruumidest asuvad Harju, Tartu ja Pärnu maakondades 23.11.2021
  2021 III kvartalis valmis statistikaameti andmetel Eestis kokku 1737 eluruumi. Valminud eluruumide pindala oli 153 873 m². Aastataguse ajaga võrreldes on eluruumide valmimine mõnevõrra vähenenud. Eluruumi valmimise mahu vähenemise taga on mullu     
  
• Statistika: 2022 I kv kasutusloa saanud eluruumidest 94% asuvad Harju-Tartu-Pärnu maakonnas 12.07.2022
  Statistikaameti andmetel sai 2022 I kv Eestis kasutusloa ehk valmis 441 elamut kokku 1240 eluruumi ja pindalaga 121 150 m². Eelmise aastaga võrreldes on eluruumide valmimine vähenenud. Elamispindade ehitamine ja seega ka valmimine on kontsentreeru     
  
• Statistika: 2025 II kvartalis sai Eestis ehitusloa 803 eluruumi korterelamutes 14.10.2025
  Statistikaameti andmetel sai 2025 II kvartalis Eestis ehitusloa 30 korterelamut kokku 803 eluruumiga. Suurim osa ehitusloa saanud korterelamutest ehk 8 korterelamut 173 korteriga asuvad Tallinnas. Harjumaal väljaspool Tallinna jääb 5 ehitusloa saa     
  

---

---

The net asset value (NAV) per unit of the Baltic Horizon Fund (the Fund) increased to EUR 0.4059 at the end of July 2026 (0.4039 as of 30 June 2026). The month-end total net asset value of the Fund increased to EUR 92.0 million (EUR 91.5 million as of 30 June 2026).

In July 2026, the Fund generated consolidated net rental income of EUR 1.1 million (EUR 1.1 million in June 2026).

At the end of July 2026, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 8.0 million (30 June 2026: EUR 8.8 million) of which EUR 3.1 million is restricted for use specified under credit agreements.

As of 31 July 2026, the total consolidated assets of the Fund were EUR 221.0 million (30 June 2026: EUR 220.4 million).

---

---