Statistikaameti poolt kiirhinnanguna arvestatud tänavu teise kvartali SKP 2,1% kasv vastas meie ootustele. Samas tuleb arvestada, et see number võib hiljem tublisti muutuda. Näiteks on kiirhinnanguga leitud SKP muutus viimasel neljal aastal erinenud täpsustatud arvestusest keskmiselt 0,8 protsendipunkti. Lisaks toob augusti keskel avaldatav viimaste aastate SKP uuendus uue võrdlusbaasi ja võib kiirhinnanguga leitud majanduskasvu numbrit tavapärasest rohkem muuta.

Praeguste arvestuste järgi jäi SKP põhi möödunud aasta esimesse kvartalisse ehk Eesti majandus on viimased viis kvartalit kasvanud. Esialgsete arvestuste järgi jõudis tänavu teises kvartalis SKP maht 2022. aasta keskmise lähedale, kuid oli veel 3% allpool 2021. aasta viimasesse kvartalisse jäänud tipust.

SKP kiirhinnang ei anna meile veel täpsemat pilti selle kohta, millised tegurid teises kvartalis majanduskasvu enim toetasid ja millised seda pidurdasid. Tõenäoliselt oli majanduskasvu taga peamiselt kodumaine nõudlus, eelkõige eratarbimine ning ka valitsemissektori kulutused ja investeeringud.

Tugev eratarbimine

Kuigi teise kvartali esimesel kahel kuul jaekaubandusettevõtete müügimahu kasv sisuliselt pidurdus (pärast aasta alguse tugevat kasvu), on veel vara rääkida selle tegevusala halvenenud väljavaatest. Majapidamiste suurem ostujõud ja paranenud kindlustunne peaksid tarbimist toetama. Swedbanki kaardimaksete andmete järgi kasvas teises kvartalis kogu eratarbimine kiiresti, mis näitab, et inimesed kulutavad jaekaubanduse kõrval oma raha rohkem mujal. Jaekaubandus moodustab aga ligi kolmandiku kogu eratarbimisest.

Aprillis ja mais töötleva tööstuse tootmismaht küll vähenes, kuid selle majandusharu SKP-s arvestatav lisandväärtuse muutus ei ole viimastel kvartalitel tootmismahuga ühte sammu käinud. Näiteks oli esimeses kvartalis stagneerunud töötleva tööstuse tootmismahu juures selle lisandväärtuse kasv SKP arvestuses tugev ja andis siis enam kui poole majanduses loodud kogulisandväärtusest.

Välisnõudlus lubab eksport suurendada

Esialgsete arvestuste järgi oli maksebilansi järgi leitud kaupade ja teenuste ekspordikasv samal ajal üsna sarnane nõrga esimese kvartaliga. Kuigi vahe eelmise aastaga ei ole suur, peaksid Eesti kaubanduspartnerite majandused sel aastal veidi suuremat nõudlust pakkuma, mis lubab meie ettevõtetel eksporti suurendada. Piduriks võib aga olla nõrgenenud hinnapõhine konkurentsivõime.

Seetõttu on ettevõtetel oluline suurendada efektiivsust, mis muu hulgas tähendab ka investeeringuid tootlikkuse parandamisse. Suurematele investeeringutele viitabki ettevõtete ja majapidamiste viimaste kvartalite tugev laenunõudlus (majapidamistel kodulaenud). Ka valitussektorilt ootame tänavu suuremaid kaitse- ja taristuinvesteeringuid. Samas ei näita SKP kvartaliarvestus investeeringutest veel õiget pilti.

Swedbank ootas mai alguses tänavuseks majanduskasvuks 2%. Kuna esimese kvartali kasv ületas meie ootusi, võib olla tarvis seda kasvuprognoosi veidi ülespoole korrigeerida. Samas sõltub see paljuski sellest, kuidas muudab statistikaameti augusti keskel avaldatav SKP uuendus eelmise aasta numbreid ehk selle aasta võrdlusbaasi.

Seonduvad uudised

• Swedbank: Maailmamajanduse väljavaade on habras 21.01.2026
  USA ja Euroopa Liidu vaheline konflikt Gröönimaa pärast on suurendanud ebakindlust ja kaubandussõja ohtu. Selle mõju on veel ebaselge, kuid riskid on kahtlemata olukorra halvenemise suunas. Samas soodustavad maailmas majanduskasvu suuremad inves     
  
• Swedbank: Maailmamajandus uue korra (või korratuse) piiril 26.08.2025
  Kõrgemale tõstetud USA tollitariifid ja nendest tulenev ebakindlus pidurdavad maailmamajanduse kasvu. Suurimat negatiivset mõju avaldavad tollimaksud USA majandusele, samas kui euroala toetab tugevnev sisenõudlus. Maailmas uue normaalsusega kohan     
  
• Swedbank: Esimese kvartali majanduskasvu vedas eratarbimine 01.06.2026
  Tänavu esimese kvartali täpsustatud SKP 2,4% kasv oli üle ootuste tugev. Statistikaameti kuu aega tagasi avaldatud kiirhinnang näitas 1,3% kasvu. Samas, kui võtta SKP arvestusest välja maksud (peamiselt käibemaks ja aktsiisid) ning subsiidiumi     
  

---

---

Estonia’s real GDP increased by 2.1% y/y and by 0.4% q/q (seasonally and working day adjusted – swda) in the second quarter of 2026. This is the first estimate that is usually substantially revised later.

The personal income tax reform has boosted households’ purchasing power. Swedbank’s card payment data suggest that consumer spending has strengthened. In the second quarter, the average net wage of Swedbank’s private customers was nearly 10% higher than a year earlier.

Exports of goods and services strengthened in the second quarter compared with the first. Export prospects for Estonian companies are expected to improve over the course of this year.

Strong loan demand from businesses and households in recent quarters points to a pickup in investment. Government investment is also expected to increase this year, particularly in defense and infrastructure.

As first-quarter GDP growth exceeded our expectations, we may revise Swedbank’s 2026 GDP growth forecast of 2.0% slightly upward. However, this will depend on the GDP data revision due in mid-August, which may alter the comparison base.

Seonduvad uudised

• Swedbank: Flash comment: Estonia – The economy is gradually recovering 30.04.2025
  In Q1 2025, Estonian GDP increased 1.2% y/y in real terms, while it rose 0.1% q/q (seasonally and working day adjusted – swda), according to the flash estimate of Statistics Estonia. As the economy is doing better and export opportunities     
  
• Swedbank: Estonia’s economic growth is improving 30.04.2026
  According to Statistics Estonia’s flash estimate, Estonia’s real GDP increased by 1.3% y/y and by 0.6% q/q (seasonally and working day adjusted – swda) in Q1 2026, in line with our expectations. In 2025, GDP recovered modestly, and this rec     
  
• Swedbank: Inflation accelerated further in Estonia 07.10.2021
  In September, consumer prices increased by 6.6%, over the year. 60% of the increase in prices came from energy products, especially more expensive electricity and motor fuels.  Wages and pensions have risen at least as much as prices.  Higher price     
  

---

---

TEGEVJUHI ARUANNE: 

„2026. aasta teine kvartal oli mulle Arco Vara uue tegevjuhina esimene täiskvartal ametis. Tänu enam kui 20-aastasele kogemusele kinnisvarasektoris on sisseelamine kulgenud kiiresti ja sujuvalt.

Kvartali jooksul keskendus Arco Vara kolmele peamisele tegevussuunale:

• käimasolevate arendusprojektide edukale lõpuleviimisele Soodi ja Spordi kinnistutel;
• Lutheri kvartali ja Arcojärve elamupiirkonna ehitustegevuse ettevalmistamisele;
• ettevõtte uue, tulevikku suunatud arengustrateegia käivitamisele.

Alustades viimasest, kinnitas ettevõtte nõukogu meie meeskonna välja töötatud uue strateegia, mille keskmes on Arco Vara tooteportfelli mitmekesistamine. Terviklike elupiirkondade arendamine jääb ka edaspidi ettevõtte peamiseks ärisuunaks, kuid soovime seda täiendada ridaelamute, eramute ja hoonestamata elamukruntide arendamisega. Pikemas perspektiivis näeme võimalusi ka üürikortermajade ja ärihoonete arendamisel. Samuti soovime pakkuda tooteid erinevates hinnasegmentides ja erinevates asukohtades, et vastata paremini turu vajadustele. Strateegia eesmärk on, et igal aastal annaksime oma klientidele üle vähemalt 150 uut kodu.

Tallinnas Kristiine linnaosas Spordi tänaval ning Haabersti linnaosas Kodulahe kvartalis Iili tänaval (endine Soodi tänav) kulgevad arendusprojektid plaanipäraselt. Hoonete valmimist prognoosime 2026. aasta novembrisse–detsembrisse. Teise kvartali jooksul müüsime 19 uut kodu, mis on Arco Vara viimaste aastate üks paremaid tulemusi kvartali kohta.

Samuti kulgevad plaanipäraselt järgmiste suuremate arendusprojektide – Lutheri kvartali ja Arcojärve – ettevalmistustööd. Kuigi suur osa Lutheri kvartali kinnistutest on juba ehituslubadega kaetud, tuleb enne ehitustegevuse algust koostada tehnilised tööprojektid. Seetõttu möödus ka teine kvartal suures osas projekteerimistööde tähe all. Planeerime Lutheri kvartali ehitustegevusega alustada 2026. aasta neljandas kvartalis.

Arcojärve detailplaneeringu menetlus on jõudnud lõppfaasi. Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist viisime sellesse sisse avaliku väljapaneku ja arutelu käigus tehtud ettepanekud ning ootame detailplaneeringu kehtestamist lähikuudel. Esimeste Arcojärve hoonete ehitusprojektid on juba valmis ning saame need pärast detailplaneeringu kehtestamist esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemiseks. Eesmärk on alustada Arcojärve projekti ehitustegevusega 2027. aasta esimesel poolaastal.

Tallinna uusarenduste turg püsib konkurentsitihe. 2026. aasta teises kvartalis oli Tallinnas 106 arendusprojektis pakkumisel ligikaudu 3 200–3 300 uut korterit, mis on umbes 12% rohkem kui aasta varem. Uute korterite pakkumine on jätkuvalt mõõdukas kasvutrendis.

2026. aasta teises kvartalis müüdi Tallinnas 325 uut korterit ehk 13% vähem kui aasta varem, mil müüdi 373 korterit. Kuigi teises kvartalis toimus müügimahtudes ajutine langus, näitab pikemaajaline trend jätkuvalt müügimahtude aeglast, kuid stabiilset kasvu. Tiheda konkurentsi tingimustes on eriti hea meel tõdeda, et Arco Vara projektid saavutasid kvartalis viimaste aastate ühe tugevama müügitulemuse.

Uute korterite keskmine pakkumishind ulatus 2026. aasta teises kvartalis 5 329 euroni ruutmeetri kohta, kasvades aastaga 5,6%. Linnaosade lõikes jäid keskmised pakkumishinnad vahemikku 4 050 eurot ruutmeetri kohta Haaberstis kuni 6 740 eurot ruutmeetri kohta Pirital ning hinnad liiguvad jätkuvalt pigem tõususuunas.

Pakkumishindade kasv olukorras, kus turul on pakkumist varasemast rohkem, on eelkõige tingitud arenduskulude jätkuvast suurenemisest. Lisaks üldisele inflatsioonile mõjutavad uute korterite hindu ka karmistuvad regulatsioonid. Näiteks peavad pärast 1. juulit 2026 ehitatavad korterelamud sisaldama varjumiskohti, mis erinevate hinnangute kohaselt suurendab uute korterite ehituskulu ja võib tõsta nende lõpphinda ligikaudu 2–8%.

Arco Vara teise kvartali kahjum peegeldab kinnisvaraarenduse äri tsüklilist iseloomu. Arendusprojektide aktiivses ehitusfaasis kajastuvad kulud jooksvalt, samas kui müügitulu ja kasum realiseeruvad valdavalt projektide valmimisel ning korterite üleandmisel klientidele.

Kuna Spordi tänava ja Kodulahe kvartali Soodi tänava arendusprojektide valmimine on kavandatud 2026. aasta neljandasse kvartalisse, prognoosime olulist käibekasvu ja kasumi paranemist aasta lõpus. Sellest tulenevalt ootame, et nii neljas kvartal kui ka 2026. aasta tervikuna kujunevad Arco Vara jaoks kasumlikuks.

Kokkuvõttes on Arco Vara hästi positsioneeritud, et astuda järgmine oluline samm nii kasvu kui ka kasumlikkuse suurendamisel. Ettevõtte olemasolev maaportfell pakub tugeva aluse terviklike elukeskkondade arendamiseks ning selle täiendamine väiksemate ja erinevat tüüpi projektidega aitab muuta äritegevust mitmekesisemaks ja vähendada sõltuvust üksikute suurprojektide arendustsüklitest.

Strateegiliste muudatuste elluviimine nõuab aega ning nende mõju ei avaldu üleöö, samuti tuleb arvestada kinnisvaraarenduse tsüklilise iseloomuga. Arco Vara arendusportfell on jõudnud etappi, kus suurem osa projektidest on aktiivses ettevalmistus- või ehitusfaasis ning kinnisvaraarenduse ärimudelist tulenevalt realiseeruvad müügitulu ja kasum valdavalt projektide valmimisel ja kodude üleandmisel. Seetõttu jääb järgmise aasta majandustulemus suuresti sõltuma olemasoleva valminud laovaru müügist, samas kui peatselt ehitusse minevate projektide finantsmõju avaldub nende projektide valmimisel. Usun, et uue strateegia elluviimise ning uute projektide turule jõudmise tulemusel hakkavad selle positiivsed mõjud avalduma järgmise kahe kuni kolme aasta jooksul, luues eeldused Arco Vara pikaajaliseks ja jätkusuutlikuks kasvuks.“

PÕHILISED NÄITAJAD

Grupi 2026. aasta 6 kuu müügitulu oli 4 319 tuhat eurot, mis on 1 226 tuhat eurot rohkem kui 2025. aasta 6 kuu müügitulu.

2026. aasta 6 kuu ärikahjumiks (=EBIT) kujunes 1 205 tuhat eurot ja puhaskahjumiks 1 154 tuhat eurot. 2025. aasta 6 kuuga sai grupp ärikasumit 265 tuhat eurot ja puhaskahjumit 43 tuhat eurot.

2026. aasta II kvartalis müüdi grupi poolt arendatavates projektides 19 korterit, millest 16 võlaõigusliku lepinguga ja 3 asjaõiguslepinguga. Võrdluseks 2025. aasta II kvartalis müüdi grupi poolt arendatavates projektides 6 korterit, millest 1 võlaõigusliku lepinguga ja 5 korterit asjaõiguslepinguga.

30.06.2026 seisuga oli Grupi arendusprojektides müügis kokku 65 korterit ja 1 äripind. Võrdluseks oli 30.06.2025 seisuga müügis 19 valmis korterit ja 1 äripind.

Grupi laenukoormus (netolaenud) oli 2026. aasta esimese poolaasta lõpu seisuga 45 218 tuhat eurot, mis on 11 957 tuhat eurot rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodi lõpuga. Laenukoormuse suurenemine tuleneb peamiselt arenduslaenude kaasamisest arenduses olevate kinnisvaraprojektide ehituse finantseerimiseks. Grupi intressikandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär oli 30.06.2026 seisuga 8.77%.

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

Seonduvad uudised

• Arco Vara: 2026. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 30.04.2026
  TEGEVJUHI ARUANNE Rait Riim, Arco Vara AS, tegevjuht ja juhatuse liige: “2026. aasta esimene kvartal kujunes Arco Vara jaoks ootuspäraseks ning ettevõtte fookus püsis käimasolevate arendusprojektide edasiviimisel. Kvartali jooksul toimus muudat     
  
• Arco Vara AS 2014. aasta III kvartali ja 9 kuu vahearuanne 06.11.2014
  Arco Vara AS (edaspidi ka „emaettevõte“ või ka „Ettevõte“) ning tema kontserni kuuluvate ettevõtete (edaspidi „kontsern“) tegevus hõlmab kinnisvaraarendust ning kinnisvaraga seotud teenuseid. Tegevus oli kuni 2013. aasta lõpuni jaga     
  
• Arco Vara: 2025. aasta I kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne 24.04.2025
  JUHATAJA KOMMENTAARID 2025. aasta esimene kvartal jätkas Eesti kinnisvaraturul 2024. aasta lõpus alanud mõõdukat taastumist. Hoolimata majanduse üldisest ettevaatlikust meeleolust, püsis turg stabiilne ning näitas esimesi tõsiseltvõetavaid m     
  

---

---

GROUP CEO’S REVIEW: 

“The second quarter of 2026 marked my first full quarter as the Chief Executive Officer of Arco Vara. Thanks to more than 20 years of experience in the real estate sector, my transition into the role has been both smooth and efficient.

During the quarter, Arco Vara focused on three key priorities:

• the successful completion of the ongoing development projects at Soodi and Spordi;
• preparations for the construction of the Lutheri Quarter and Arcojärve residential developments; and
• the implementation of the Company’s new long-term growth strategy.

Starting with the latter, the Supervisory Board approved the new strategy developed by our management team, with the diversification of Arco Vara’s product portfolio at its core. The development of comprehensive residential communities will remain the Company’s primary business focus. However, we intend to complement this by developing townhouses, detached houses and residential building plots. Over the longer term, we also see opportunities in the development of build-to-rent residential properties and commercial buildings. In addition, we aim to offer products across different price segments and locations in order to better respond to market demand. Our strategic objective is to deliver at least 150 new homes to customers each year.

Our development projects on Spordi Street in the Kristiine district of Tallinn and on Iili Street (formerly Soodi Street) in the Kodulahe residential quarter in Haabersti are progressing according to schedule. Completion of both developments is expected in November–December 2026. During the second quarter, we sold 19 new homes, representing one of Arco Vara’s strongest quarterly sales performances in recent years.

Preparatory work for our next major development projects – Lutheri Quarter and Arcojärve – is also progressing as planned. Although valid building permits already cover a substantial part of the Lutheri Quarter development, detailed technical construction designs must be completed before construction can commence. As a result, the second quarter was largely dedicated to design work. We expect construction at Lutheri Quarter to begin in the fourth quarter of 2026.

The detailed spatial planning process for Arcojärve has entered its final stage. Following the adoption of the detailed spatial plan, amendments arising from the public consultation process have been incorporated, and we expect the plan to be formally approved in the coming months. The construction designs for the first buildings have already been completed and will be submitted for building permits once the detailed spatial plan is approved. Our objective is to commence construction of the Arcojärve development during the first half of 2027.

The market for new residential developments in Tallinn remains highly competitive. During the second quarter of 2026, approximately 3,200–3,300 new apartments were available across 106 development projects, representing an increase of around 12% compared with a year earlier. The supply of new apartments continues to grow at a moderate pace.

A total of 325 new apartments were sold in Tallinn during the second quarter of 2026, representing a 13% decrease compared with 373 apartments sold during the corresponding period of the previous year. Although sales volumes declined temporarily during the quarter, the longer-term trend continues to indicate gradual and stable market growth. Against this highly competitive backdrop, I am particularly pleased that Arco Vara achieved one of its strongest quarterly sales performances in recent years.

The average asking price of new apartments in Tallinn reached EUR 5,329 per square metre during the second quarter of 2026, increasing by 5.6% year-on-year. Across Tallinn’s districts, average asking prices ranged from approximately EUR 4,050 per square metre in Haabersti to EUR 6,740 per square metre in Pirita, with prices continuing to show an upward trend.

The continued increase in asking prices despite higher market supply is primarily driven by rising development costs. In addition to general inflation, increasingly stringent regulatory requirements are also contributing to higher construction costs. For example, apartment buildings for which construction commences after 1 July 2026 must include civil protection shelters. According to various estimates, this requirement is expected to increase construction costs and may raise the final selling prices of new apartments by approximately 2–8%.

Arco Vara’s second-quarter loss reflects the inherently cyclical nature of the real estate development business. During the active construction phase of development projects, costs are recognised as incurred, whereas revenue and profit are generated primarily upon project completion and the handover of completed homes to customers.

As the completion of the Spordi Street and Kodulahe Soodi developments is scheduled for the fourth quarter of 2026, we expect a significant increase in revenue and a substantial improvement in profitability towards the end of the year. Accordingly, we expect both the fourth quarter and the 2026 financial year as a whole to be profitable for Arco Vara.

Overall, Arco Vara is well positioned to take the next important step in both growth and profitability. Our existing land bank provides a strong foundation for developing integrated residential communities, while expanding the portfolio with smaller and more diverse projects will strengthen business diversification and reduce dependence on the development cycle of individual large-scale projects.

The implementation of strategic changes takes time, and their benefits will not materialise overnight. At the same time, it is important to recognise the cyclical nature of the real estate development business. Arco Vara’s development portfolio has now reached a stage where the majority of projects are either under active preparation or construction. By the nature of our business model, revenue and profit are realised primarily upon project completion and the handover of homes to customers. Consequently, next year’s financial performance will largely depend on the sale of completed inventory, while the financial contribution from projects currently entering construction will be recognised only upon their completion. I am confident that the successful implementation of our new strategy and the launch of new development projects will begin to generate tangible benefits over the next two to three years, creating a solid foundation for Arco Vara’s long-term, sustainable growth.”

KEY PERFORMANCE INDICATORS

The Group’s revenue for the first six months of 2026 amounted to EUR 4,319 thousand, representing an increase of EUR 1,226 thousand compared with the first six months of 2025.

For the first six months of 2026, the Group reported an operating loss (EBIT) of EUR 1,205 thousand and a net loss of EUR 1,154 thousand. In the first six months of 2025, the Group generated an operating profit of EUR 265 thousand and a net loss of EUR 43 thousand.

During the second quarter of 2026, the Group sold 19 apartments in its development projects, of which 16 were sold under preliminary sale and purchase agreements and 3 under real right contracts. By comparison, in the second quarter of 2025, the Group sold 6 apartments, of which 1 was sold under a preliminary sale and purchase agreement and 5 under real right contracts.

As of 30 June 2026, the Group had 65 apartments and 1 commercial unit available for sale across its development projects. As of 30 June 2025, the Group had 19 completed apartments and 1 commercial unit in inventory.

As of the end of the first half of 2026, the Group’s net debt amounted to EUR 45,218 thousand, an increase of EUR 11,957 thousand compared with the end of the corresponding period of the previous year. The increase in net debt was primarily attributable to the utilisation of development loans to finance the construction of the Group’s ongoing real estate development projects. As of 30 June 2026, the weighted average interest rate on the Group’s interest-bearing liabilities was 8.77%.

CONSOLIDATED STATEMENT OF COMPREHENSIVE INCOME

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION 

Seonduvad uudised

• Arco Vara: Interim report for the first quarter of 2026 (unaudited) 30.04.2026
  GROUP CEO’S REVIEW Rait Riim, CEO and Member of the Management Board of Arco Vara AS: “The first quarter of 2026 developed largely as expected for Arco Vara, with the company maintaining its focus on advancing its ongoing development projects.     
  
• Arco Vara: Unaudited consolidated interim report for Q1 2022 28.04.2022
  GROUP CEO’S REVIEW The first quarter of this year brought important changes to the Arco Vara group – we founded a construction contracting company Arco Tarc OÜ. This company provides services to the developments of Arco Vara with the main     
  
• Arco Vara: Unaudited consolidated interim report for Q2 and 6 months of 2024 25.07.2024
  GROUP CEO’S REVIEW The decrease in activity of the real estate sector following the surge in Vitamin D has now become the norm, which is well illustrated by the Q2 results of Arco Vara. At that, the slight drop in…     
  

---

---

Fondijuhi kommentaar

2026. aasta I poolaastal astus EfTEN Real Estate Fund AS mitu olulist sammu portfelli ümberkujundamisel, keskendudes kapitali efektiivsemale kasutamisele ning uute investeerimisvõimaluste ettevalmistamisele. Märtsis viis fond lõpule tütarettevõtte EfTEN Krustpils SIA (Läti DSV logistikakeskuse omanikettevõte) müügi. Fond soetas logistikakeskuse 2016. aasta juunis ning projekti sisemiseks tulumääraks (IRR) kujunes ligikaudu 10%.

Aprillis viis fondi tütarettevõte EfTEN Menulio UAB lõpule Menulio 11 büroohoone müügi Vilniuses, kus kinnisvarainvesteeringu müügihind oli ligikaudu 0,6 miljonit eurot bilansilisest väärtusest kõrgem. Läti DSV logistikakeskuse ning Menulio 11 büroohoone müük lõi eelduse uute investeeringute tegemiseks.

2026. aasta 1. juunil omandas EfTEN Real Estate Fund AS 100%-lise osaluse Magistral Kaubanduskeskuse OÜ-s. Soetushinna arvutuse aluseks oli kinnisvarainvesteering väärtusega 31,69 miljonit eurot ning fond eeldab investeeringu puhastootluseks 8,1%. Juunis teenis Magistrali kaubanduskeskus 213 tuhat eurot üüritulu. Keskuses oli juuni lõpus 165,5 m² vakantseid üüripindu, mille osas on üürilepingud aruande koostamise seisuga sõlmitud ning seega on keskuse täituvus 100%.

Fondi olemasolev kinnisvaraportfell toimib jätkuvalt stabiilselt – vakantsus  alanes viimase kolme aasta madalaima tasemeni (2,3%) ning üürnike maksekäitumine oli hea. Fondivalitseja jätkab aktiivset fondi kinnisvaraportfelli juhtimist, et säilitada portfelli täituvus, maksimeerida kinnisvarainvesteeringute üüritulu ning tagada fondi dividendivõimekus.

Langenud EURIBORi tase avaldas I poolaastal fondi rahavoogudele võrreldes eelmise aasta sama perioodiga olulist positiivset mõju ning intressikulud vähenesid aastases võrdluses 10%. Fondi vaba rahavoog suurenes eelmise aasta I poolaastaga võrreldes 20% ning intresside kattekordaja (ICR) paranes 3,7-lt 4,4-le.  Fond on intressimäära võimaliku tõusu kaitseks sõlminud kaks intressimäära vahetuslepingut nominaalsummas 22,6 miljonit eurot (12,9% laenuportfellist), kus 1 kuu EURIBOR on fikseeritud tasemetel 1,995% ja 2,2%.

Majandustulemuste ülevaade

EfTEN Real Estate Fund AS-i konsolideeritud 2026. aasta II kvartali müügitulu oli 8,545 miljonit eurot (2025. aasta II kvartal: 8,210 miljonit eurot) ning I poolaasta konsolideeritud müügitulu 16,966 miljonit eurot (2025. aasta I poolaasta: 16,068 miljonit eurot). II kvartali müügitulu kasvas aastataguse perioodiga võrreldes 4,1% ning I poolaasta müügitulu 5,6%. Müügitulu kasvu toetasid uued investeeringud logistika-, kaubandus- ja hooldekodude sektoris.

Fondi konsolideeritud neto üüritulu (NOI) oli 2026. aasta I poolaastal kokku 15,767 miljonit eurot (2025: 14,845 miljonit eurot), kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 6,2%. Neto üüritulu marginaal oli 2026. aasta I poolaastal 96% (2025: 95%), mis tähendab, et kinnistute haldamisega otseselt seotud kulud (sh maamaks, kindlustus, hooldus- ja parendustööd) ning turunduskulud moodustasid 4% (2025: 5%) fondi konsolideeritud üüritulust.

2026. aasta I poolaastal teenis fond konsolideeritud puhaskasumit 8,911 miljonit eurot, mis on 8,8% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Kontsern teenis 2026. aasta I poolaastal korrigeeritud rahavoogu (EBITDA miinus intressikulud ja laenude põhiosade tagasimaksed ja tulumaksukulu) kokku ligikaudu 7,1 miljonit eurot, mis on seoses kõrgema EBITDA taseme ja madalamate intressikuludega võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenenud 20%. Kontserni varade maht oli 30.06.2026 seisuga 419,838 miljonit eurot (31.12.2025: 405,851 miljonit eurot), s.h moodustas kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus varade mahust 95% (31.12.2025: 94%).  2026. aasta I poolaastal vähenesid logistikasegmendi kinnisvarainvesteeringud 9,0 miljoni euro võrra seoses DSV logistikakeskuse müügiga Riias ja büroosegmendi kinnisvarainvesteeringud 8,1 miljoni euro võrra seoses Menulio 11 hoone müügiga Vilniuses. Kaubandussektori kinnisvarainvesteeringud suurenesid 31,690 miljoni euro võrra seoses Magistrali kaubanduskeskuse soetamisega Tallinnas.

Kinnisvaraportfell

Seisuga 30.06.2026 oli kontsernil 36 (31.12.2025: 37) ärikinnisvarainvesteeringut, mille õiglane väärtus bilansipäeval oli 399,102 miljonit eurot (31.12.2025: 381,032 miljonit eurot) ning soetusmaksumus 398,595 miljonit eurot (31.12.2025: 381,235 miljonit eurot). Lisaks eelnimetatud kinnisvarainvesteeringutele kuulub kontserni 50% osalusega ühisettevõttele EfTEN SPV11 OÜ hotell Palace Tallinnas, mille õiglane väärtus 30.06.2026 seisuga oli 8,550 miljonit eurot (31.12.2025: 8,680 miljonit eurot).

Investeeringud 2026. aasta I poolaastal

2026. aasta juunis soetas kontsern 12,9 miljoni euro eest 100% osaluse ettevõttes Magistral Kaubanduskeskuse OÜ. Ettevõttele kuulub Magistrali keskus aadressil Sõpruse pst 201, Tallinn, mille õiglane väärtus soetusel oli 31,7 miljonit eurot.

Kontsern investeeris 2026. aasta I poolaastal kokku 3,532 miljonit eurot olemasolevasse kinnisvaraportfelli, s.h jätkusid Nõmme hooldekodu ümberehitustööd, mille maht oli I poolaastal kokku 2,3 miljonit eurot.

Müügid 2026. aasta I poolaastal

2026. aasta märtsis müüs kontsern 100% osaluse tütarettevõttes EfTEN Krustpils SIA, kellele kuulus DSV logistikakeskus Riias. Kontsern soetas DSV logistikakeskuse 2016. aasta juunis ning fond teenis projektist ligikaudu 10% sisemist tulumäära (IRR). 2026. aasta aprillis müüs fondi tütarettevõte EfTEN Menulio UAB talle kuuluva büroohoone Vilniuses aadressil Menulio 11. Kinnisvarainvesteeringu müügihind oli 571 tuhat eurot kõrgem kui kinnistu bilansiline väärtus. Pärast Menulio 11 soetamiseks võetud laenukohustuste tagastamist ning muude kohustuste katmist laekus fondile 5,3 miljonit eurot.

2026. aasta aprillis müüs fondi tütarettevõte EfTEN SPV7 OÜ Tallinnas A.H. Tammsaare tee 116a asuva kinnistu Ignitis Eesti OÜ-le. Tehingust teenis EfTEN SPV7 OÜ 225 tuhat eurot kasumit.

Üüritulu

2026. aasta esimese 6 kuuga teenis kontsern kokku 16,425 miljonit eurot üüritulu, mis on 5% rohkem kui 2025. aastal samal perioodil.
Kontsernile kuuluvate kinnisvarainvesteeringute vakantsus portfelli kohta oli 30.06.2026 seisuga 2,3% (31.12.2025: 3,2%). Büroosegmendi vakantsus vähenes esimesel poolaastal – kui 2025. aasta lõpus oli segmendi vakantsus 14,4%, siis 2026. aasta juuni lõpus oli see 9,0%. Büroosegmendi vakantsuse vähenemises oli oluline osa Menulio 11 büroohoone müügitehingul, kus vabade pindade osakaal oli 46%.

Kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus

EfTEN Real Estate Fund AS hindab korraliselt kinnisvarainvesteeringuid kaks korda aastas – 30. juuni ja 31. detsembri seisuga. Colliers International poolt 2026. aasta juunis läbi viidud kinnisvarainvesteeringute hindamiste tulemusel langes kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus 0,2% ning fond sai kinnisvarainvesteeringute allahindlusest 0,62 miljonit eurot kahjumit. Lisaks hinnati 1,6% (138 tuhat eurot) madalamaks fondi sidusettevõttele kuuluva Hotell Palace väärtus. 2026. aasta aprillis müüs fond Menulio 11 büroohoone, mille müügiväärtus oli bilansilise väärtusega võrreldes 570 tuhande euro võrra kõrgem.

Finantseerimine

EfTEN Real Estate Fund AS-i kolm tütarettevõtet pikendasid 2026. aasta I poolaastal pangaga sõlmitud laenulepinguid kogusummas 11,5 miljonit eurot. Järgmise 12 kuu jooksul lõppevad kontserni üheteistkümne tütarettevõtte laenulepingud, mille jääk oli seisuga 30.06.2026 kokku 45,650 miljonit eurot. Lõppevate laenulepingute LTV (Loan-to-Value) on 33% – 61% ning  kinnisvarainvesteeringud omavad stabiilset üürirahavoogu, mistõttu kontserni juhtkonna hinnangul ei teki laenulepingute pikendamisel takistusi.

EfTEN Real Estate Fund AS-i tütarettevõtted suurendasid seoses parema finantsvõimekusega oma pangalaenude kogusummat 2026. aasta aprillis 3,7 miljoni euro võrra. Lisaks rahastati 2026. aasta I poolaastal pangalaenuga Nõmme hooldekodu ehitustöid kogusummas 2,3 miljonit eurot.

EfTEN Real Estate Fund AS sõlmis 2026. aasta juunis  Magistral Kaubanduskeskuse OÜ ostu finantseerimiseks laenulepingu summas 4 miljonit eurot tähtajaga 01.06.2027.

Kontserni laenulepingute kaalutud keskmine intressimäär oli 30.06.2026 seisuga 4,03% (31.12.2025: 3,99%) ning LTV (Loan to Value) 42% (31.12.2025: 41%). Kõik fondi laenulepingud on seotud ujuva intressimääraga. Intressiriski maandamiseks on kontserni kahel tütarettevõttel sõlmitud intressimäära vahetuslepingud kokku nominaalsummas 22,6 miljonit eurot, millega ujuv intressimäär (1 kuu EURIBOR) on fikseeritud tasemel 1,995% ja 2,2%.

Fondi laenude intresside kattekordaja (ICR) seisuga 30.06.2026 oli 4,4 (seisuga 30.06.2025: 3,7). ICR kasvas peamiselt madalama EURIBORi toel.

Aktsiainfo

EfTEN Real Estate Fund AS-i registreeritud aktsiakapitali suurus seisuga 30.06.2026 on 115 248 tuhat eurot (31.12.2025: sama). Aktsiakapital koosnes 11 524 846 aktsiast (31.12.2025: sama) nimiväärtusega 10 eurot (31.12.2025: sama).

EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsia puhasväärtus (NAV) oli seisuga 30.06.2026 19,89 eurot (31.12.2025: 20,32 eurot). EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsia puhasväärtus vähenes 2026. aasta I poolaastal 2,1%. 2026. aasta aprillis maksis fond netodividende 1,2 eurot aktsia kohta kogusummas 13,8 miljonit eurot. Ilma dividende jaotamata oleks fondi puhasväärtus kasvanud 3,8%.

Seisuga 30.06.2026 kuulus fondi nõukogu ja juhatuse liikmetele ning nendega seotud isikutele 32,03% aktsiatest.

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

Seonduvad uudised

• EfTEN Real Estate Fund AS 2026. aasta I kvartali auditeerimata majandustulemused 30.04.2026
  Fondijuhi kommentaar 2026. aasta I kvartalis astus EfTEN Real Estate Fund AS mitu olulist sammu portfelli ümberkujundamisel, keskendudes kapitali efektiivsemale kasutamisele ning uute investeerimisvõimaluste ettevalmistamisele. Märtsis viis fond l     
  
• EfTEN Real Estate Fund AS 2025. aasta II kvartali ja I poolaasta auditeerimata majandustulemused 31.07.2025
  Fondijuhi kommentaar Baltikumi ärikinnisvaraturul jätkusid 2025. aasta II kvartalis eelnevatele kvartalitele sarnased trendid. Tehinguaktiivsus püsis väga madalal peamiselt omakapitali puuduse tõttu ning tagasihoidlik majanduskasv ei toonud turu     
  
• EfTEN Real Estate Fund III AS 2020. aasta IV kvartali ja 12 kuu auditeerimata majandustulemused 16.02.2021
  Fondijuhi kommentaar 2020. aasta põhiliseks majandussündmuseks oli seekord mitte-majandussündmus – koroonaviiruse ootamatu tulek ja levik. 2020. aasta veebruaris. Balti riikidesse jõudnud viiruselaine sulges majanduse ja survestas olulisel mä�     
  

---

---

Fund Manager’s Commentary

During the first half of 2026, EfTEN Real Estate Fund AS took several important steps in reshaping its portfolio, focusing on the more efficient use of capital and preparing for new investment opportunities. In March, the Fund completed the sale of its subsidiary EfTEN Krustpils SIA (the owner of the DSV logistics centre in Latvia). The Fund acquired the logistics centre in June 2016, and the project earned an internal rate of return (IRR) of approximately 10%.

In April, the Fund’s subsidiary EfTEN Menulio UAB completed the sale of the Menulio 11 office building in Vilnius, where the value of the investment property was approximately EUR 0.6 million higher than its carrying value. The sale of the Latvian DSV logistics centre and the Menulio 11 office building created the preconditions for making new investments.

On 1 June 2026, EfTEN Real Estate Fund AS acquired a 100% interest in Magistral Kaubanduskeskuse OÜ. The purchase price calculation was based on an investment property valued at EUR 31.69 million, and the Fund expects a net yield of 8.1% on the investment. In June, the Magistral shopping centre earned rental income of EUR 213 thousand. At the end of June, the centre had 165.5 m² of vacant rental space, for which lease agreements had been concluded by the date of preparation of the report; therefore, the occupancy rate of the centre is 100%.

The Fund’s existing real estate portfolio continued to perform steadily – vacancy decreased to the lowest level of the last three years (2.3%) and tenants’ payment behaviour was good. The Fund Manager continues to actively manage the Fund’s real estate portfolio in order to maintain occupancy levels, maximise rental income from investment properties and ensure the Fund’s dividend-paying capacity.

The lower EURIBOR level (compared to the same period of the previous year) had a significant positive impact on the Fund’s cash flows during the first half-year, and interest expenses decreased by 10% year-on-year. The Fund’s free cash flow increased by 20% compared to the first half of the previous year, and the interest coverage ratio (ICR) improved from 3.7 to 4.4. To protect against a potential increase in interest rates, the Fund has entered into two interest rate swap agreements in the nominal amount of EUR 22.6 million (12.9% of the loan portfolio), under which the 1‑month EURIBOR has been fixed at 1.995% and 2.2%.

Overview of Financial Results

The consolidated revenue of EfTEN Real Estate Fund AS for the second quarter of 2026 was EUR 8.545 million (Q2 2025: EUR 8.210 million), and the consolidated revenue for the first half-year was EUR 16.966 million (first half of 2025: EUR 16.068 million). Revenue increased by 4.1% in the second quarter and by 5.6% in the first half-year compared to the same periods of the previous year. The growth in revenue was supported by new investments in the logistics, retail and nursing home sectors.

The Fund’s consolidated net operating income (NOI) for the first half of 2026 amounted to EUR 15.767 million (2025: EUR 14.845 million), increasing by 6.2% compared to the same period of the previous year. The net rental income margin was 96% in the first half of 2026 (2025: 95%), meaning that costs directly related to property management (including land tax, insurance, maintenance and improvement work) and marketing expenses accounted for 4% (2025: 5%) of the Fund’s consolidated rental income.

During the first half of 2026, the Fund earned consolidated net profit of EUR 8.911 million, which is 8.8% higher than in the corresponding period of the previous year.

The Group earned adjusted cash flow (EBITDA less interest expenses, repayments of loan principal and income tax expense) of approximately EUR 7.1 million during the first half of 2026, 20% more than in the same period of the previous year, driven by a higher EBITDA and lower interest expenses. The Group’s total assets amounted to EUR 419.838 million as at 30.06.2026 (31.12.2025: EUR 405.851 million), of which the fair value of investment properties accounted for 95% (31.12.2025: 94%).

During the first half of 2026, investment properties in the logistics segment decreased by EUR 9.000 million due to the sale of the DSV logistics centre in Riga, and investment properties in the office segment decreased by EUR 8.100 million due to the sale of the Menulio 11 building in Vilnius. Investment properties in the retail segment increased by EUR 31.690 million due to the acquisition of the Magistral shopping centre in Tallinn.

Real Estate Portfolio

As at 30.06.2026, the Group had 36 (31.12.2025: 37) commercial investment properties with a fair value of EUR 399.102 million (31.12.2025: EUR 381.032 million) and an acquisition cost of EUR 398.595 million (31.12.2025: EUR 381.235 million). In addition to the above-mentioned investment properties, the Group’s 50%-owned joint venture EfTEN SPV11 OÜ owns the Palace Hotel in Tallinn, the fair value of which was EUR 8.550 million as at 30.06.2026 (31.12.2025: EUR 8.680 million).

Investments in the First Half of 2026

In June 2026, the Group acquired a 100% interest in Magistral Kaubanduskeskuse OÜ for EUR 12.9 million. The company owns the Magistral Centre located at Sõpruse pst 201, Tallinn, the fair value of which was EUR 31.7 million at the acquisition date.

The Group invested a total of EUR 3.532 million in its existing real estate portfolio during the first half of 2026, including the continuation of the reconstruction works of the Nõmme nursing home, which amounted to EUR 2.3 million during the first half of the year.

Sales in the First Half of 2026

In March 2026, the Group sold a 100% interest in its subsidiary EfTEN Krustpils SIA, which owned the DSV logistics centre in Riga. The Group acquired the DSV logistics centre in June 2016, and the Fund earned an internal rate of return (IRR) of approximately 10% from the project. In April 2026, the Fund’s subsidiary EfTEN Menulio UAB sold the office building it owned at Menulio 11 in Vilnius. The sale price of the investment property was EUR 571 thousand higher than the carrying value of the property. After the repayment of the loan liabilities taken for the acquisition of Menulio 11 and the settlement of other liabilities, EUR 5.3 million was received by the Fund.

In April 2026, the Fund’s subsidiary EfTEN SPV7 OÜ sold the property located at A.H. Tammsaare tee 116a in Tallinn to Ignitis Eesti OÜ. EfTEN SPV7 OÜ earned a profit of EUR 225 thousand from the transaction.

Rental income

During the first six months of 2026, the Group earned a total of EUR 16.425 million in rental income, which is 5% higher than in the corresponding period of 2025.

The vacancy rate of the Group’s investment property portfolio was 2.3% as at 30.06.2026 (31.12.2025: 3.2%). The vacancy rate in the office segment decreased during the first half of the year – while the segment vacancy rate was 14.4% at the end of 2025, it was 9.0% at the end of June 2026. The sale of the Menulio 11 office building played a significant role in the decrease in the office segment’s vacancy rate, as 46% of the building’s space was vacant.

Fair Value of Investment Properties

EfTEN Real Estate Fund AS regularly values its investment properties twice a year – as of 30 June and 31 December. As a result of the valuations of investment properties carried out by Colliers International in June 2026, the fair value of the investment properties decreased by 0.2%, and the Fund recognised a loss of EUR 0.62 million from the revaluation of investment properties. In addition, the value of the Palace Hotel, owned by the Fund’s associate, decreased by 1.6% (EUR 138 thousand). In April 2026, the Fund sold the Menulio 11 office building, the sale value of which exceeded its carrying value by EUR 570 thousand.

Financing

Three subsidiaries of EfTEN Real Estate Fund AS extended bank loan agreements during the first half of 2026 in the total amount of EUR 11.5 million. Within the next 12 months, the loan agreements of eleven of the Group’s subsidiaries will mature, with an outstanding balance totalling EUR 45.650 million as at 30.06.2026. The LTV (Loan-to-Value) of the maturing loan agreements is between 33% and 61%, and the investment properties have a stable rental cash flow; therefore, in the opinion of the Group’s management, no obstacles will arise in extending the loan agreements.

Due to improved financial capacity, the subsidiaries of EfTEN Real Estate Fund AS increased the total amount of their bank loans by EUR 3.7 million in April 2026. In addition, construction works of the Nõmme nursing home were financed with a bank loan in the total amount of EUR 2.3 million during the first half of 2026.

In June 2026, EfTEN Real Estate Fund AS entered into a loan agreement in the amount of EUR 4 million, maturing on 01.06.2027, to finance the acquisition of Magistral Kaubanduskeskuse OÜ.

The weighted average interest rate of the Group’s loan agreements was 4.03% as at 30.06.2026 (31.12.2025: 3.99%), and the LTV (Loan-to-Value) ratio was 42% (31.12.2025: 41%). All of the Fund’s loan agreements are linked to a floating interest rate. To hedge interest rate risk, two of the Group’s subsidiaries have entered into interest rate swap agreements with a total notional amount of EUR 22.6 million, under which the floating interest rate (1‑month EURIBOR) has been fixed at 1.995% and 2.2%.

The Fund’s interest coverage ratio (ICR) as at 30.06.2026 was 4.4 (as at 30.06.2025: 3.7). The ICR increased mainly due to the lower EURIBOR.

Share information

The registered share capital of EfTEN Real Estate Fund AS as at 30.06.2026 is EUR 115,248 thousand (31.12.2025: the same). The share capital consisted of 11,524,846 shares (31.12.2025: the same) with a nominal value of EUR 10 (31.12.2025: the same).

The net asset value (NAV) per share of EfTEN Real Estate Fund AS was EUR 19.89 as at 30.06.2026 (31.12.2025: EUR 20.32). The net asset value per share of EfTEN Real Estate Fund AS decreased by 2.1% during the first half of 2026. In April 2026, the Fund paid net dividends of EUR 1.2 per share in the total amount of EUR 13.8 million. Without the distribution of dividends, the Fund’s net asset value would have increased by 3.8%.

As at 30.06.2026, members of the fund’s council and management board and their related persons owned 32.03% of the shares.

CONSOLIDATED STATEMENT OF COMPREHENSIVE INCOME

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

Postitus EfTEN Real Estate Fund AS unaudited results for 2nd quarter and 1st half-year 2026 avaldati esmakordselt lehel Adaur.ee: kinnisvaraturg peopesal 30.07.2026.

Seonduvad uudised

• EfTEN: EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 31.12.2024 ja esialgsed 2024. aasta finantstulemused 20.01.2025
  EfTEN Capital tegevjuhi Kristjan Tamla kommentaar Baltikumi kinnisvaraturg näitas 2024. aastal esimesi elavnemise märke. Mitmed ärikinnisvara müüjad korrigeerisid oma hinnaootusi allapoole. Lisaks hakkas aasta teisel poolel kiirenenud EURIBORi l     
  
• EfTEN Real Estate Fund AS unaudited results for 2nd quarter and 1st half-year 2025 31.07.2025
  Fund Manager’s Commentary In Q2 2025, the Baltic commercial real estate market continued to reflect similar trends as in previous quarters. Transaction activity remained very low, primarily due to a lack of equity capital, and modest economic growt     
  
• EfTEN Real Estate Fund AS notice calling the annual general meeting of shareholders 16.03.2026
  The Management Board of EfTEN Real Estate Fund AS (registry code 12864036; seat Tallinn, A. Lauteri 5) calls an annual general meeting of shareholders on 07 April 2026 at 10:00 a.m. Venue of the general meeting: Radisson Collection Hotel second f     
  

---

---

Kinnisvaraportaalis KV.EE

Majade turu üldine suundumus on pakkumise liikumine vähenemise suunas ja hindade mõõdukas kerkimine. Vaatlusalustes Harju piirkondades on portaalis KV.EE pakkumine enamikus vähenenud ja vaid mõnes üksikus on pakkumishind aastatagusest allpool.

Vesi majade turu veskile on Tallinna uute korterite hinnad, mis on koduostjaid Tallinna piiri taha suunanud. Linnast välja liikuvad koduostjad on liikunud nii korterite kui paaris- ja ridamajade, aga ka ühepereelamute turule. Ühepereelamute tehingute turg Harjumaal on pigem aktiivne.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Seonduvad uudised

• KV.EE: Harjumaa korterite müügipakkumiste keskmine hind kasvas aastaga 8% 15.01.2026
  Kinnisvaraportaalis KV.EE oli 12.2025 pakkumisel keskmiselt 5425 Harjumaa korterit. Seda on 5% vähem kui aasta varasemalt. Korterite eest küsiti keskmiselt 3636 €/m² ehk aastatagusega võrreldes 8% rohkem. Portaali KV.EE korterite müügipakkumi     
  
• KV.EE: Harjumaa korterite eest küsitakse aastatagusest 19% rohkem 29.12.2021
  Harjumaal pakuti kinnisvaraportaalis KV.EE 11.2021 müügiks 4107 korterit keskmise hinnaga 266 €/m². Aastataguse perioodiga võrreldes on majade müügipakkumisi jäänud 30% vähemaks. Vähesem pakkumine on ajanud hinnad kiirelt kasvama. Aastane     
  
• KV.EE: Harjumaa korterite müügipakkumine suurenes aastaga 11%, pakkumiste hinnad kasvasid 4% 24.04.2025
  Kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel otsiti 03.2025 ostjat 5799 Harjumaa korterile keskmise hinnaga 3473 €/m². Eelmise aastaga võrreldes on korterite müügipakkumine suurenenud 11% ja pakkumiste hind on suurenenud 4% võrra. Korterite müügipakk     
  

---

---

Activity in the residential real estate market remained strong in the second quarter of 2026, and we maintained the sales pace achieved in the first half of the year. During the quarter, we signed 57 sales contracts (contracts under the law of obligations; Q2 2025: 31; Q1 2026: 54), including 3 in Berlin. Most new contracts came from the Iseära, Luuslangi and Olemuse projects. Over the first six months, we signed 111 sales contracts, nearly twice as many as a year earlier (6 months 2025: 56).

The growth trend in the weekly sales ratio, that began in the first quarter of 2026, strengthened further in the second quarter. The ratio exceeded the long-term range of 1.5–2.0%, reaching nearly 3.1% as a four-week average, driven by presales of Regati phase II, the new phase of Iseära and Kadakadabra phase I. The quarterly average (~2.4%) exceeded the first-quarter level (~1.5%), confirming the recovery in demand. The ratio is influenced by project sales and supply cycles. According to Citify.eu, Liven’s market share in Greater Tallinn was over 8%during the six months of 2026.

Sales contracts signed during the period that are not transferred under a real right contract within the same period are recognised as presales. As of the beginning of the quarter, the estimated monetary value of previously recognised presales was EUR 39.7 million, of which EUR 35.0 million was in projects planned for completion during 2026.

During the quarter, we signed new contracts in the sales revenue volume of EUR 13.2 million, and presales from new sales made during the quarter amounted to EUR 10.9 million. This includes construction to be completed in both 2026 and 2027. We enter the third quarter of 2026 with 171 contracts under the law of obligations and a presale volume of EUR 48.6 million, of which 161 contracts under the law of obligations and a sales revenue volume of EUR 39.8 million are in buildings to be completed during 2026. Presales do not include Phase I of the Peakorter project, as the 50/50 joint venture results are not consolidated line by line and its sales revenue is not reflected in the consolidated results.

Over the six months, we have signed new sales contracts in a total sales revenue volume of EUR 26.2 million, of which EUR 21.3 million was recognised as presales. The presale portfolio has grown by EUR

14.9 million since the beginning of the year (at the beginning of 2026: EUR 33.7 million).

There were no new completions in the second quarter and we handed over only 12 previously completed homes (Q2 2025: 35; Q1 2026: 14). Of these, 9 were in Regati, 2 in Luuslangi and 1 in a terraced house in Iseära.

Revenue for the second quarter of 2026 was EUR 4,503 thousand (Q2 2025: EUR 7,388 thousand; Q1 2026: EUR 6,937 thousand) and profit before income tax was EUR -234 thousand (Q2 2025: EUR 1,002 thousand; Q1 2026: EUR 420 thousand).

During the first six months of the year, we have handed over a total of 26 homes and commercial units (6 months 2025: 41), earned revenue of EUR 11,439 thousand (6 months 2025: EUR 9,319 thousand) and profit before income tax of EUR 186 thousand (6 months 2025: profit before income tax of EUR 296 thousand).

The second quarter result was affected by one-off costs related to the public offering of shares. Distribution costs and administrative expenses include approximately EUR 90 thousand of costs related to the offering that were not recognised as a reduction of share premium. In connection with the dividends paid during the quarter, the income tax expense for the second quarter was EUR 384 thousand, the net loss for the quarter EUR 618 thousand and the net loss for the half-year EUR 198 thousand (Q2 2025: income tax expense of EUR 28 thousand, net profit of EUR 974 thousand and net profit of EUR 268 thousand for the six months).

Consolidated statement of financial position

Consolidated statement of comprehensive income

Key events

The Annual General Meeting of Liven AS was held on 9 April, attended by 28 shareholders representing 93.5% of all votes. The shareholders approved the 2025 annual report and resolved to pay dividends of EUR 1,362 thousand in accordance with the dividend policy (25% of the 2025 profit before income tax). The shareholders approved the preparation of the public offering of shares and the admission of the shares to trading, excluded

existing shareholders’ pre-emptive right to subscribe for new shares, and amended the Articles of Association to extend the authority granted to the Supervisory Board to increase the share capital.

In April, the Supervisory Board decided to cancel the previous options issued for 191,850 shares with personalised targets and to replace them with new options for up to 508,500 shares. The vesting period for the new options is at least three years, the vesting targets are divided incrementally over five years and are based on the six-month average share price on the Nasdaq Tallinn Stock Exchange, ranging from EUR 8.95 to EUR 10.64.

In order to acquire new development properties and to strengthen the capital structure, we carried out the initial public offering of Liven AS shares in the period from 23 April to 7 May 2026, and since 15 May 2026 all Liven shares have been trading on the Baltic Main List of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange. During the offering, more than 2,000 investors subscribed for a total of 1,053,936 new shares at a price of EUR 4.68 per share, in a total volume of EUR 4,932 thousand, with 95% of the investors from Estonia.

In June, the Supervisory Board extended the authority of Management Board member Alina Kester until 3 June 2029.

During the quarter, we expanded the Berlin development portfolio with two new properties. In May, Liven P19 GmbH signed a notarial contract for the acquisition of the property at Plantagenstraße 19 in the Steglitz district (transaction volume EUR 1.7 million, total project investment over EUR 11 million). In June, Liven R101 GmbH signed a contract for the acquisition of the property at Reichstraße 101 in the Westend district (EUR 1.2 million, total investment approximately EUR 8 million). A residential building with nearly 20 homes is planned for each property, with construction scheduled to start at the end of 2027 and the beginning of 2028, respectively.

During the quarter, we launched presales in three projects. In the Regati project, we started the presale of phase II homes (Regati pst 3). In Harkujärve village, we started the presale of the apartment buildings of the new phase of the Iseära project. In the Kadakadabra project (Kadaka tee 88), we started the presale of phase I homes.

Events after the reporting period
In July, the group’s subsidiary Liven Kodu 25 OÜ signed a notarial contract for the acquisition of the development properties at Pärnu maantee 35, 37 and 41 in the centre of Tallinn. The transaction volume is EUR 10 million and the estimated total project investment approximately EUR 40 million. Three residential and commercial buildings with a total of more than 160 homes are planned for the properties.

We started preparations for construction works in phase II of the Regati project, in the following phases of the Iseära project and in the Kadakadabra project.

Economic environment overview

The second quarter of 2026 continued to be characterised by the interaction of opposing factors. On the one hand, the recovery of Estonian households’ purchasing power and the slowdown in price growth; on the other hand, geopolitical uncertainty arising from the conflict in the Middle East, which put pressure on energy prices and interest rate expectations. The 6-month Euribor rose to 2.57% during the quarter (31 March 2026: 2.475%; 30 June 2025: 2.05%). According to the European Central Bank and Eesti Pank, the monetary policy outlook nevertheless points to relative stability.

Price growth slowed in the second quarter. In June, the annual growth in consumer prices was 2.3% (Q1 2026: 3.6%; Q2 2025: 4.8%), influenced mainly by cheaper food and a high comparison base, while energy carriers, in particular motor fuels, had the opposite effect. According to the June forecast of Eesti Pank, inflation will be approximately 3.4% in 2026 and price growth will remain close to 2.5% in the following years.

Based on the latest data from Statistics Estonia and our own assessment, the average gross wage grew by approximately 6.9% year-on-year in the second quarter, outpacing consumer price growth. A unified tax-free minimum, which came into effect at the beginning of 2026, plays a significant role in improving housing affordability, increasing the monthly net income and borrowing capacity of households.

Compared with the first quarter of 2026, the volume of new development sales offers in Tallinn remained at a similar level in the second quarter of 2026, while the average sales price grew moderately. According to Citify.eu, the average number of new apartment sales offers was 2,958 units (Q1 2026: 3,008 units; Q2 2025: 2,732 units), remaining nearly 8% higher year-on-year. The average price per square metre rose by 1.9% compared with the previous quarter (average for Q1 2026: EUR 5,129/m²; average for Q2 2026: EUR 5,227/m²) and was nearly 4.4% higher than a year earlier (Q2 2025: EUR 5,008/m²).

According to Citify.eu data, 379 sales contracts were signed in the second quarter, which is 14.8% fewer than in the previous quarter (Q1 2026: 445) but 3.8% more than in the same period last year (Q2 2025: 365). In contrast, a total of 239 apartments and terraced houses were sold in the areas surrounding Tallinn during the second quarter, which was 10.6% more than in the previous quarter (Q1 2026: 216) and 12.7% more than a year earlier (Q2 2025: 212), indicating a continued recovery in demand specifically outside Tallinn. Over the six months, a total of 824 sales contracts were signed in Tallinn, 13.7% more than in the same period last year (6 months 2025: 725). In the areas surrounding Tallinn, 455 apartments and terraced houses were sold in the first half of the year, exceeding the same period last year by 26.7% (6 months 2025: 359).

The stock of completed unsold apartments decreased during the second quarter to 797 apartments (31 March 2026: 916 apartments; 30 June 2025: 1,008 apartments), continuing the downward trend. Completed apartments accounted for an average of 27.6% of total supply in the second quarter (Q1 2026: 32.7%; Q2 2025: 36.3%), indicating a gradual decrease in the stock of completed homes on the market.

Outlook for the future

In the second half of 2026 as well, we expect households’ purchasing power to continue recovering and the interest rate environment to be relatively stable, although at a higher average level than in the first half of the year. General uncertainty in the market maintains a degree of caution, but we expect demand for new homes to hold up.

As at the end of the half-year, we have a total of 171 homes and a presale portfolio of EUR 48.6 million, of which EUR 39.8 million is in projects to be completed in 2026. Together with the EUR 11.4 million of revenue already earned in the first half of the year and new sales made at the beginning of the third quarter, nearly 90% of the 2026 revenue target of EUR 59 million has now been realised or covered by contracts, and the focus in achieving the target is shifting from sales activity to the completion and furnishing of buildings and the handover of homes.

Together with revenue growth, we also expect net profit to increase and to exceed the 20% return on equity target. Most of the year’s home handovers and the earning of revenue and profit will take place in the final quarter of the year. Due to our business model, the volume of construction loans is cyclical, peaking immediately before the completion of projects.

We continue working to secure growth in the coming years and are preparing to start construction of new projects and phases. In the second half of the year, we intend to start construction in a total of five different project phases, including the Kadakadabra project and the Juhkentali rental housing project, which will support the growth of our financial results in 2027 and lay the foundation for continued growth in 2028.

Homes already under construction in Peakorter phase I, the Luuslangi project and the Wohngarten project in Berlin will also be completed in 2027. We will likewise continue selling the remaining homes in previously completed projects. Revenue to be earned in 2028 and 2029 will also be significantly supported by the new properties acquired in the summer of 2026 and, subject to the expected successful completion of the planning procedure, by the Erika 12 property.

In acquiring new development projects in both Tallinn and Berlin, our attention has shifted to projects that will support our financial results in 2030 and the following years and allow us to grow both supply and revenue volumes steadily over the long term.

Our existing land portfolio enables us to grow volumes and profit in the coming years as well, and to keep return on equity above 20%.

Seonduvad uudised

• Liven: Consolidated unaudited interim report for the I quarter of 2026 21.04.2026
  Instead of the usually quieter beginning of the year, the activity from the end of the previous year persisted in the first quarter, and we doubled last year’s sales performance. In total, we concluded 54 sales contracts (contracts under the      
  
• Liven: Liven AS – Consolidated unaudited interim report for the I quarter of 2025 30.04.2025
  The recovery from the market lows that started in the second half of last year continued in the first quarter of 2025. During the quarter, we signed a total of 25 contracts under the law of obligation (sales contracts; 2024&hel     
  
• Liven AS – Consolidated unaudited interim report for the IV quarter and 12 months of 2025 29.01.2026
  Alike in previous quarter, the market remained active in the fourth quarter of 2025. A total of 60 sales contracts (contracts under the law of obligations) were signed during the quarter (Q3 2025: 60; Q4 2024: 34). In the 12&he     
  

---

---

Ka 2026. aasta II kvartalis püsis elukondliku kinnisvara turul aktiivsus üsna tugev ning jätkasime aasta esimeses pooles saavutatud hea müügitempoga. II kvartali jooksul sõlmisime kokku 57 müügilepingut (VÕL; 2025 II kvartal: 31; 2026 I kvartal: 54), sh 3 müügilepingut Berliinis. Suurima panuse kvartali jooksul sõlmitud uutesse lepingutesse andsid müügid Iseära, Luuslangi ning Olemuse projektides. Kuue kuu jooksul sõlmisime 111 müügilepingut, mis on ligi kaks korda rohkem kui aasta varem (2025 6 kuud: 56).

2026. aasta I kvartalis alanud nädalase müügi suhtarv kasvutrend tugevnes II kvartalis ning ületas pikaajalise 1,5–2,0% vahemiku ulatudes nelja nädala keskmisena ligi 3,1%-ni. Kasvu toetas mitme uue etapi ja projekti eelmüügi avamine – eeskätt Regati II etapp, Iseära uus etapp ning Kadakadabra I etapp, mille vastu oli klientide huvi kõrge. Kvartali keskmine suhtarv (~2,4%) ületas I kvartali tulemust (~1,5%), kinnitades nõudluse taastumist. Suhtarvu mõjutavad ajas projektide müügi- ja pakkumistsüklid. Citify.eu andmetel oli 2026. aasta kuue kuu jooksul Liveni turuosa Suur-Tallinnas üle 8%.

Perioodi jooksul sõlmitud võlaõiguslepinguid, mida ei anta sama perioodi jooksul asjaõiguslepingu alusel üle, käsitleme ettemüügina. Kvartali alguse seisuga oli varasemalt tehtud ettemüügi hinnanguline rahaline maht 39,7 miljonit eurot, millest 35,0 miljonit eurot moodustasid projektid, mille ehitus on planeeritud valmima 2026. aasta jooksul.

Kvartali jooksul sõlmisime uusi lepinguid 13,2 miljoni euro müügitulu mahus ning ettemüük moodustus kvartali jooksul tehtud uutest müükidest 10,9 miljonit eurot. Sealhulgas nii 2026. kui ka 2027. aastal valmivates ehitustes. 2026. aasta III kvartalile läheme vastu 171 võlaõigusliku lepingu ning 48,6 miljoni euro suuruse ettemüügi mahuga, nendest 161 võlaõigusliku lepinguga ja 39,8 miljoni euro müügitulu mahuga 2026. aasta jooksul valmivates ehitustes. Ettemüügid ei sisalda Peakorteri I etappi kuna 50/50 ühisettevõte tulemusi rida-realt ei konsolideeri ning müügitulu konsolideeritud tulemustes ei kajastu.

Kuue kuu jooksul oleme sõlminud uusi müügilepinguid kokku 26,2 miljoni euro müügitulu mahus, millest ettemüügiks 21,3 miljonit eurot. Ettemüügiportfell on aasta algusest kasvanud 14,9 miljoni euro võrra (2026. aasta alguses: 33,7 miljonit eurot).

II kvartalis uusi valmimisi ei olnud ning andsime üle kokku vaid 12 varem valminud kodu (2025 II kvartal: 35; 2026 I kvartal: 14). Neist 9 kodu Regati projektis, 2 kodu Luuslangi projektis ja 1 kodu ridaelamus Iseära projektis.

2026. aasta II kvartali müügituluks kujunes 4 503 tuhat eurot (2025 II kvartal: 7 388 tuhat eurot; 2026 I kvartal: 6 937 tuhat eurot) ja tulumaksueelseks kasumiks -234 tuhat eurot (2025 II kvartal: 1 002 tuhat eurot; 2026 I kvartal: 420 tuhat eurot).

Aasta esimese kuue kuu jooksul oleme kokku üle andnud 26 kodu ja äripinda (2025 6 kuud: 41), teeninud 11 439 tuhat eurot müügitulu (2025 6 kuud: 9 319 tuhat eurot) ning 186 tuhat eurot tulumaksueelset kasumit (2025 6 kuud: 296 tuhat eurot tulumaksueelset kasumit).

II kvartali tulemust mõjutasid aktsiate avaliku pakkumisega seotud ühekordsed kulud. Turustus- ja üldhalduskuludes kajastub ligikaudu 90 tuhat eurot pakkumisega seotud kulusid, mida ei kajastatud ülekursi vähendusena. Kvartali jooksul välja makstud dividendidega seoses kujunes II kvartali tulumaksukuluks 384 tuhat eurot, kvartali puhaskahjumiks 618 tuhat eurot ning poolaasta puhaskahjumiks 198 tuhat eurot (2025 II kvartali tulumaksukulu 28 tuhat eurot, puhaskasum 974 tuhat eurot ning 6 kuu puhaskasum 268 tuhat eurot).

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

Olulisemad sündmused

Liven AS-i korraline aktsionäride üldkoosolek toimus 9. aprillil. Koosolekust võttis osa 28 aktsionäri, kes esindasid 93,5% kõigist häältest. Aktsionärid kinnitasid 2025. majandusaasta aruande ning otsustasid maksta dividendipoliitika kohaselt 1 362 tuhat eurot dividende (25% 2025. aasta tulumaksueel-sest kasumist). Aktsionärid kinnitasid aktsiate avaliku pakkumise läbiviimise ettevalmistamise ja aktsiate kauplemisele võtmise, olemasolevate aktsionäride eesõigus välistamise uute aktsiate märkimiseks ning muutsid põhikirja pikendades nõukogule antud õigus aktsiakapitali suurendamiseks.

Aprillis otsustas nõukogu muuta kehtetuks varasemad 191 850 aktsia mahus välja antud personaliseeritud eesmärkidega optsioonid ning asendada need kuni 508 500 aktsia mahus uute optsioonidega. Uute optsioonide väljateenimisaeg on vähemalt kolm aastat, väljateenimise eesmärgid jagunevad astmeliselt viie aasta peale ning eesmärgistatud on aktsia kuue kuu keskmine hind vahemikus 8,95–10,64 eurot Nasdaq Tallinna börsil.

Uute arenduskinnistute soetamiseks ning kapitalistruktuuri tugevdamiseks viisime perioodil 23. aprill – 7. mai 2026 läbi Liven AS-i aktsiate esmase avaliku pakkumise ning alates 15. maist 2026 kauplevad kõik Liveni aktsiad Nasdaq Tallinna börsi Balti põhinimekirjas. Pakkumise käigus märkis üle 2 400 investorit kokku 1 053 936 uut aktsiat hinnaga 4,68 eurot aktsia kohta, kogumahus 4 932 tuhat eurot, kusjuures 95% investoritest olid Eestist.

Juunis pikendas nõukogu juhatuse liikme Alina Kesteri volitusi kuni 3. juunini 2029.

Laiendasime kvartali jooksul Berliini arendusportfelli kahe uue kinnistuga. Mais sõlmis Liven P19 GmbH notariaalse lepingu Steglitzi linnaosas Plantagenstraße 19 asuva kinnistu omandamiseks (tehingu maht 1,7 miljonit eurot, projekti koguinvesteering üle 11 miljoni euro). Juunis sõlmis Liven R101 GmbH lepingu Westendi linnaosas Reichstraße 101 asuva kinnistu omandamiseks (1,2 miljonit eurot, koguinvesteering ligikaudu 8 miljonit eurot). Mõlemale kinnistule on kavas rajada ligi 20 koduga eluhoone ning ehitustööde algus on planeeritud vastavalt 2027. aasta lõpus ja 2028. aasta alguses.

Kvartali jooksul alustasime eelmüüki kolmes projektis. Regati projektis alustasime II etapi (Regati pst 3) kodude eelmüüki. Harkujärve külas alustasime Iseära projekti uue etapi kortermajade eelmüüki. Kadakadabra projektis (Kadaka tee 88) alustasime I etapi kodude eelmüüki.

Aruandekuupäeva järgsed sündmused

Juulis sõlmis kontserni tütarettevõte Liven Kodu 25 OÜ notariaalse lepingu Tallinna kesklinnas Pärnu maantee 35, 37 ja 41 asuvate arenduskinnistute omandamiseks. Tehingu maht on 10 miljonit eurot ning projekti hinnanguline koguinvesteering ligikaudu 40 miljonit eurot. Kinnistutele on kavas rajada kolm elu- ja ärihoonet kokku üle 160 koduga.

Alustasime ehitustööde ettevalmistamisega Regati projekti II etapis, Iseära projekti järgmistes etappides ja Kadakadabra projektis.

Olulisemad arengud majanduskeskkonnas aruandeperioodil

2026. aasta II kvartalit iseloomustas jätkuvalt vastandlike tegurite koostoime. Ühelt poolt Eesti leibkondade ostujõu taastumine ja hinnakasvu aeglustumine, teiselt poolt Lähis-Ida konfliktist tulenev geopoliitiline ebakindlus, mis avaldas survet energiahindadele ja intressiootustele. 6-kuu Euribor tõusis kvartali jooksul 2,57%-ni (31.03.2026: 2,475%; 30.06.2025: 2,05%). Euroopa Keskpanga ja Eesti Panga hinnangul viitab rahapoliitiline pilt siiski pigem stabiilsusele.

Hinnakasv aeglustus II kvartalis. Juunis oli tarbijahindade aastane kasv 2,3% (2026 I kvartal: 3,6%; 2025 II kvartal: 4,8%), mida mõjutasid eelkõige toiduainete odavnemine ja kõrge võrdlusbaas, samal ajal kui energiakandjad, eriti mootorikütused, avaldasid vastassuunalist mõju. Eesti Panga juuniprognoosi kohaselt kujuneb 2026. aasta inflatsiooniks ligikaudu 3,4% ning järgnevatel aastatel püsib hinnakasv 2,5% lähedal.

Statistikaameti viimaste andmete ning meie hinnangu põhjal kasvas keskmine brutopalk II kvartalis aastases võrdluses ligikaudu 6,9%, ületades tarbijahindade kasvu. Olulist rolli eluasemete kättesaadavuse parandamisel mängib 2026. aasta algusest rakendunud ühtne tulumaksuvaba miinimum, mis on suurendanud leibkondade igakuist netosissetulekut ja laenuvõimekust.

Võrreldes 2026. aasta I kvartaliga püsis Tallinna uusarenduste pakkumiste maht 2026. aasta II kvartalis sarnasel tasemel ning keskmine müügihind kasvas mõõdukalt. Keskmine uute korterite müügipakkumiste arv oli Citify.eu andmetel 2 958 tk (2026 I kvartal: 3 008 tk; 2025 II kvartal: 2 732 tk), püsides aastases võrdluses ligi 8% kõrgemal tasemel. Keskmine ruutmeetri hind kasvas 1,9% võrreldes eelmise kvartaliga (2026 I kvartali keskmine: 5 129 €/m²; 2026 II kvartali keskmine: 5 227 €/m²) ning oli aastatagusest ligi 4,4% kõrgem (2025 II kvartal: 5 008 €/m²).

Citify.eu andmetel sõlmiti II kvartalis 379 müügilepingut, mida on 14,8% vähem võrreldes eelneva kvartaliga (2026 I kvartal: 445), kuid 3,8% rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (2025 II kvartal: 365). Seevastu müüdi Tallinna lähiümbruses II kvartali jooksul kokku 239 korterit ja ridaelamut, mida oli 10,6% rohkem kui eelnenud kvartalis (2026 I kvartal: 216) ning 12,7% rohkem kui aasta varem (2025 II kvartal: 212), mis viitab nõudluse jätkuvale taastumisele just väljaspool Tallinna. Kuue kuu jooksul sõlmiti Tallinnas kokku 824 müügilepingut, mida on 13,7% rohkem kui aasta varem samal perioodil (2025 6 kuud: 725). Tallinna lähiümbruses müüdi esimese poolaasta jooksul 455 korterit ja ridaelamut, mis ületab eelmise aasta sama perioodi 26,7% võrra (2025 6 kuud: 359).

Valmis müümata korterite jääk vähenes II kvartali jooksul 797 korteri tasemele (31.03.2026: 916 korterit; 30.06.2025: 1 008 korterit), jätkates langustrendi. Valmis korterite arv moodustas II kvartalis keskmiselt 27,6% kogu pakkumisest (2026 I kvartal: 32,7%; 2025 II kvartal: 36,3%), mis viitab valmis kodude varu järkjärgulisele vähenemisele turul.

Tuleviku väljavaade

Ootame ka 2026. aasta teisel poolaastal majapidamiste ostujõu jätkuvat taastumist ja pigem stabiilset intressikeskkonda, kuigi keskmiselt kõrgemal tasemel kui aasta esimeses pooles. Üldine ebakindlus turul hoiab teatud ettevaatlikkuse fooni, kuid ootame, et nõudlus uute kodude järele püsib jätkuvalt.

Poolaasta lõpu seisuga on meil kokku 171 kodu ja 48,6 miljoni euro suurune ettemüügiportfell, millest 39,8 miljonit eurot 2026. aastal valmivates projektides. Koos juba esimesel poolaastal teenitud 11,4 miljoni euro müügitulu ja kolmanda kvartali alguses tehtud uute müükidega on 2026. aasta 59 miljoni euro suurusest müügitulu eesmärgist tänaseks realiseeritud või lepingutega kaetud juba ligi 90% ning raskuskese eesmärgi saavutamisel nihkub müügitegevuselt ehituste valmimisele, sisustamisele ja kodude üleandmisele.

Koos müügitulu kasvuga ootame ka puhaskasumi kasvu ning 20% omakapitali puhasrentaabluse eesmärgi ületamist. Suurem osa aasta kodude üleandmistest ning müügitulu ja kasumi teenimisest toimub aasta viimases kvartalis. Ärimudelist tulenevalt on ehituslaenude maht tsükliline, saavutades haripunkti vahetult enne projektide valmimist.

Jätkame tööd järgnevate aastate kasvu kindlustamisega ning teeme ettevalmistusi uute projektide ja etappide ehituse alustamiseks. Teisel poolaastal soovime alustada ehitust kokku viies erinevas projektietapis, sealhulgas Kadakadabra projektis ning Juhkentali üürimaja projektis, mis toetavad majandustulemuste kasvu 2027. aastal ja loovad vundamendi kasvu jätkumiseks ka 2028. aastal.

2027. aastal valmivad ka juba varasemalt ehituses olevad kodud Peakorteri I etapis, Luuslangi projektis ning Berliinis asuvas Wohngarteni projektis. Samuti jätkame varasemalt valminud projektides järelejäänud kodude müüki. 2028. ja 2029. aastatel teenitavat müügitulu toetavad oluliselt ka 2026. aasta suvel tehtud uute kinnistute ostud ning sõltuvalt oodatavast planeeringumenetluse edukast lõppemisest ka Erika 12 kinnistu.

Uute arendusprojektide soetamisel nii Tallinnas kui ka Berliinis on meie tähelepanu liikunud projektidele, mis toetavad meie majandustulemusi 2030. aastal ning järgnevatel aastatel ja võimaldavad meil pikas vaates stabiilselt kasvatada nii pakkumise kui ka müügitulu mahtu.

Olemasolev maaportfell võimaldab meil ka järgnevatel aastatel kasvatada mahte ja kasumit ning hoida omakapitali puhasrentaablust üle 20%.

Seonduvad uudised

• Liven: 2026. aasta I kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne 21.04.2026
  Tavapäraselt rahulikuma aasta alguse asemel püsis eelneva aasta lõpu aktiivsus seekord ka I kvartalis ning eelmise aasta müügitulemust ületasime kahekordselt. Kokku sõlmisime kvartali jooksul 54 müügilepingut (VÕL; 2025 I kvartal: 25; 2025      
  
• Liven: 2025. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne 30.10.2025
  2025. aasta III kvartalis püsis turg jätkuvalt aktiivne. Kvartali jooksul sõlmiti mitmete varasemalt tehtud broneeringute alusel võlaõiguslepingud (VÕL), eelkõige 2026. aastal valmivate ehitustega arendusprojektides. Kokku sõlmiti kvartali jo     
  
• Liven AS – 2025. aasta ja IV kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne 29.01.2026
  Sarnaselt eelnevale kvartalile püsis ka 2025. aasta IV kvartalis turg aktiivne. Kokku sõlmisime kvartali jooksul 60 müügilepingut (VÕL; 2025 III kvartal: 60; 2024 IV kvartal: 34). Kogu 2025. aasta jooksul sõlmisime kokku 176 VÕL müügilepingu     
  

---

---

Euribori tõus tähendab enamiku kodulaenuvõtjate jaoks suuremat kuumakset. Vähem teatakse aga, et Swedbank pakub turul ainsana maksegraafikut, mille puhul euribori muutus kuumakset ei mõjuta – selle asemel muutub laenuperiood.

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul eelistavad Eesti inimesed peamiselt tavalist annuiteetgraafikut või võrdsete põhiosamaksetega graafikut. Mõlema puhul mõjutab euribori muutus kuumakset. Kuue kuu euribor on möödunud suvest tõusnud ligi 0,6 protsendipunkti.

„Vähem teatakse, et olemas on ka kolmas variant – fikseeritud annuiteetgraafik ehk paindliku lõpptähtajaga lahendus. Selle puhul jääb kuumakse samaks, kuid kaks korda aastas vaadatakse üle laenuperiood. Kui euribor tõuseb, pikeneb laenuperiood, kuid kuumakse ei muutu. Euribori langedes lüheneb laenuperiood ning suurem osa kuumaksest läheb põhiosa tagasimakseks,“ selgitas Pärgma.

Näiteks 100 000 euro suuruse, 1,5% marginaaliga kodulaenu puhul, mille kuumakse on 500 eurot, saab laen 1,5% euribori korral tasutud ligikaudu 23 aasta ja 8 kuuga. Kui euribor tõuseb 2% peale, pikeneb laenuperiood umbes 25 aastani ning 2,5% euribori korral ligikaudu 27 aastani.

„Selline lahendus sobib neile, kellele on oluline stabiilne kuumakse ja parem kindlustunne pere-eelarve planeerimisel. Kuumakse suurust valides tasub arvestada, et maksimaalne laenuperiood lepitakse kokku laenulepingus ning see võib olla kuni 30 aastat, nagu ka tavapärase kodulaenu puhul,“ lisas Pärgma.

Tavalise annuiteetgraafiku puhul on laenuperiood fikseeritud, kuid euribori muutus kajastub kuumakses. Näiteks 100 000 euro suuruse, 25-aastase tähtajaga ja 1,5% marginaaliga kodulaenu kuumakse on 1,5% euribori korral umbes 474 eurot, 2% juures ligi 501 eurot ning 2,5% euribori puhul umbes 528 eurot.

Ka võrdsete põhiosamaksetega graafiku puhul mõjutab euribor kuumakset, kuid selle mõju väheneb koos laenujäägiga. Intressi arvestatakse igal kuul allesjäänud laenusummalt, mistõttu on euribori mõju suurim laenu alguses, kui laenujääk on kõige suurem. Mida väiksem on laenujääk, seda väiksem on ka euribori mõju kuumaksele.

Neljanda võimalusena saab valida viieks aastaks fikseeritud intressiga kodulaenu. See tagab viieks aastaks kindla intressi, kuid ei pruugi tähendada väiksemat intressikulu. Sõltuvalt euribori edasisest liikumisest võib see osutuda kliendi jaoks kas soodsamaks või kallimaks. Viie aasta möödudes hakkab laenu intress taas sõltuma kuue kuu euriborist ning laenu tagasimakse jätkub tavalise annuiteetgraafiku alusel.

Pärgma sõnul tasub maksegraafikut valides läbi mõelda, kas olulisem on stabiilne kuumakse, väiksem laenu kogukulu või kindel tagasimakseperiood. „Ühte õiget lahendust ei ole – sobivaim valik sõltub inimese vajadustest ja ootustest.“

Seonduvad uudised

• Swedbank: euribori tõus ei pea tähendama suuremat kodulaenu kuumakset 22.04.2026
  Kui euribor tõuseb, tähendab see paljude kodulaenuvõtjate jaoks suuremat kuumakset ja vähem vaba raha igapäevasteks kulutusteks. Vähem teatakse aga, et Swedbank pakub turul ainsana maksegraafikut, mille puhul euribori muutus kuumakset ei mõjut     
  
• Swedbank: Kas kodulaenu intress fikseerida või mitte? 21.07.2022
  Põletavad küsimused: kas kodulaenu intress fikseerida või mitte? Kellele on fikseerimine kasulik, kellele kahjumlik? Kas on tõhusaid alternatiivne? Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma teeb asja arusaadavalt selgeks. Mis on baasin     
  
• Swedbank: Olukorrast kodulaenuturul 28.03.2024
  Olukord laenuturul on stabiilne ja uusi laene väljastatakse sarnases mahus, mis aasta tagasi. Kuivõrd aga võrreldes viimaste aastatega liigub uusi kliente laenuturul vähem, on pangad aktiivsemalt hakanud rääkima refinantseerimise võimalustest,     
  

---

---

Statistikaameti esialgsel hinnangul suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2026. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2,1%.

„SKP kiirhinnangu põhjal jätkus teises kvartalis majanduse elavnemine sarnases tempos esimese kvartali majanduskasvule,“ ütles statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp.

Võrreldes 2026. aasta esimese kvartaliga kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kiirhinnangul 0,4%.

Mis on SKP kiirhinnang?

Ametlikud andmed SKP 2026. aasta teise kvartali kohta avaldab statistikaamet 31. augustil, kuid juba praegu teadaoleva info põhjal saab hinnata majanduse üldist kulgu. Selleks kasutatakse näiteks kaubanduse näitajaid, transpordi ja töötleva tööstuse statistikat, maksudeklaratsioone, energiatootmise näitajaid ning hinnaandmeid, mille alusel luuakse Eesti majandusest mitmeid mudeleid. Seda protsessi nimetatakse ökonomeetriliseks mudeldamiseks, mis püüab siduda majanduse hooajalisust ja trende indikaatoritega, mis omakorda võiksid kirjeldada majanduse käekäiku.

Kiirhinnang eeldab aga majanduse trendide ja struktuuri püsimist. Samuti ei pruugi esmased mudelitesse läinud andmed kajastada üksikuid suuri tehinguid, mis võivad Eesti majanduse väiksuse tõttu omada üldistele näitajatele olulist mõju.

Kuna SKP kiirhinnang koostatakse statistiliste mudelite abil, ei ole see metoodiliselt võrreldav ametliku SKP-ga, mille arvutamisel arvestatakse kõiki majandustehinguid.

Seonduvad uudised

• Statistikaamet: Majandus jätkas kolmandas kvartalis väikest kasvu 01.12.2025
  Statistikaameti andmetel suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 0,9%. Jooksevhindades moodustas SKP kolmandas kvartalis 10,5 miljardit eurot. Majanduskasv jätkus eelmise kvartali      
  
• Statistikaamet: 2025. aasta oli Eesti majanduses viimase kolme aasta parim 02.03.2026
  Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 0,7% ja 2025. aastal kokku võrreldes aasta varasemaga 0,6%. Jooksevhindades moodustas SKP eelmise aasta viimases kvarta     
  
• Statistikaamet: SKP kiirhinnang: majandus kasvas kolmandas kvartalis 0,9% 30.10.2025
  Statistikaameti esialgsel hinnangul Eesti majandus 2025. aasta kolmandas kvartalis veidi kasvas. Võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 0,9%. Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert M�     
  

---

---

Arco Vara AS müüs Tallinnas aadressil Helme 18 asuva padelikeskuse. Tehingu müügihind koos käibemaksuga oli 2,88 miljonit eurot, mis ületas vara bilansilist väärtust.

Helme padelikeskuse müügitehing on kooskõlas ettevõtte strateegiaga keskenduda elukondliku kinnisvara arendamisele. Müügist vabanev kapital suunatakse eelkõige Lutheri kvartali ja Arcojärve elukvartali arendustegevuse finantseerimiseks.

Arco Vara juhi Rait Riimi kommentaar: “Arco Vara on viimastel aastatel teadlikult kasvatanud oma elamuarenduste portfelli ning nüüd on ettevõte jõudnud etappi, kus fookus on nende suuremahuliste projektide järjepideval elluviimisel. Kapital peab töötama seal, kus suudame luua kõige rohkem pikaajalist väärtust nii ettevõttele, koduostjatele kui ka investoritele. Helme padelikeskuse müük on osa sellest strateegiast.”

2024. aastal valminud Helme padelikeskust opereerib jätkuvalt Padelstar. Tehing ei mõjuta Arco Vara koostööd Eesti Padeli Liiduga ega ettevõtte seniseid kogukonda toetavaid tegevusi.

Arco Vara arendab praegu Tallinna kesklinnas Lutheri kvartalit ning Harku järve äärde kavandatavat Arcojärve elukvartalit. Lisaks jätkuvad ehitustööd Kristiines Spordi tänava ja Kodulahes Soodi arendusprojektides, mis valmivad käesoleva aasta lõpuks.

Seonduvad uudised

• Arco Vara: 2025. aasta I kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne 24.04.2025
  JUHATAJA KOMMENTAARID 2025. aasta esimene kvartal jätkas Eesti kinnisvaraturul 2024. aasta lõpus alanud mõõdukat taastumist. Hoolimata majanduse üldisest ettevaatlikust meeleolust, püsis turg stabiilne ning näitas esimesi tõsiseltvõetavaid m     
  
• Arco Vara: Arco Vara majandusaasta aruanne 2024 03.04.2025
  JUHATAJA KOMMENTAARID 2024. aasta tõi kinnisvaraarenduse sektoris kaasa mitmeid väljakutseid, mis nõudsid ettevõtetelt paindlikkust, strateegilist planeerimist ja kohanemisvõimet muutuvates turutingimustes. Kinnisvaraarendaja Arco Vara seisis si     
  
• Arco Vara AS majandusaasta aruanne 2025 16.04.2026
  TEGEVJUHI ARUANNE 2025. aasta oli Eesti kinnisvaraturul stabiliseerumise ja mõõduka taastumise aasta. Kinnisvara hinnad kasvasid aeglaselt ning tehinguaktiivsus paranes, eriti pärast 2023.–2024. aasta langust. Euribori langus ja stabiliseerumine     
  

---

---

Arco Vara AS has sold the Helme padel venue located at Helme 18 in Tallinn. The sale price, including VAT, amounted to EUR 2.88 million, exceeding the asset’s carrying value.

The transaction is in line with the company’s strategy to focus on residential real estate development. The capital released through the transaction will primarily be used to finance the development of the Luther Quarter and the Arcojärve residential quarter.

Rait Riim, CEO of Arco Vara: “Over the past few years, Arco Vara has significantly expanded its development portfolio, and we have now reached the stage where our focus is on the consistent execution of these large-scale projects. The sale of the Helme padel venue is part of the company’s strategy to allocate capital to projects that create long-term value for the company, homebuyers and investors.”

The Helme padel venue, completed in 2024, will continue to be operated by Padelstar. The transaction does not affect Arco Vara’s cooperation with the Estonian Padel Association or the company’s ongoing support for community initiatives.

Arco Vara is currently developing the Luther Quarter in central Tallinn and the Arcojärve residential quarter by Lake Harku. In addition, construction is ongoing at the Spordi Street development in Kristiine and the Soodi development in Kodulahe, both of which are scheduled for completion by the end of this year.

Seonduvad uudised

• Arco Vara: Interim report for the first quarter of 2026 (unaudited) 30.04.2026
  GROUP CEO’S REVIEW Rait Riim, CEO and Member of the Management Board of Arco Vara AS: “The first quarter of 2026 developed largely as expected for Arco Vara, with the company maintaining its focus on advancing its ongoing development projects.     
  
• Arco Vara: Arco Vara unaudited consolidated interim report for Q1 of 2025 24.04.2025
  GROUP CEO’S REVIEW The first quarter of 2025 continued the moderate recovery in Estonia’s real estate market that began at the end of 2024. Despite the generally cautious economic sentiment, the market remained stable and showed the first credibl     
  
• Arco Vara AS Annual Report 2025 16.04.2026
  GROUP CEO’S REVIEW 2025 was a year of stabilisation and moderate recovery in the Estonian real estate market. Property prices increased slowly and transaction activity improved, particularly following the downturn in 2023–2024. The decline and st     
  

---

---

2026. aasta esimene poolaasta kujunes kontserni arendusprojektide investeerimistsüklis üleminekuperioodiks, mida iseloomustas müügiks valmis korterite väike jääk, mis omakorda avaldas mõju ka aruandeperioodi finantstulemustele. Samal ajal jätkas kontsern uute arendusprojektide elluviimist ning sõlmis esimesel poolaastal 129 korteri esmamüügilepingut, mis on ligikaudu 40% rohkem kui aasta varem.

Seisuga 30.06.2026 oli kontsernil ehituses rekordilised 513 uut kodu (30.06.2025: 255), mis loob tugeva aluse müügitulu ja kasumlikkuse kasvuks järgmistel perioodidel. Ehitusmahtude kasvu tulemusena kasvas konsolideeritud varade maht aastaga 35,2%, ulatudes 103,7 miljoni euroni (30.06.2025: 76,7 miljonit eurot).

2026. aasta alguseks oli kontserni valmis korterite jääk 28, millest 23 müüdi aruandeaasta esimesel poolel (6 kuud 2025: 102). 2026. aasta kolmanda kvartali lõpus on plaanis lõpetada ehitus ning alustada korterite üleandmist Tallinnas Manufaktuuri 12 arendusprojektis, kus valmib kokku 49 korterit, millest 27  korterit on võlaõiguslepinguga müüdud. Lisaks valmib neljandas kvartalis Riias aadressil Dzelzavas 74C 103 korteriga elamu, millest 42 on võlaõiguslepingutega müüdud.

Kontserni 2026. aasta esimese poolaasta müügitulu oli 6,2 miljonit eurot (I poolaasta 2025: 22,1 miljonit eurot) ja aruandeaasta teise kvartali müügitulu oli 2,4 miljonit eurot (II kvartal 2025: 13,9 miljonit eurot).

Aruandeaasta kuue kuu puhaskahjum oli 2,2 miljonit eurot (6 kuud 2025: puhaskasum 0,3 miljonit eurot), millest emaettevõtte omanike puhaskahjum oli 1,9 miljonit eurot (6 kuud 2025: 0,2 miljonit eurot).

Ehituses ja müügis olevad arendusprojektid

2026. aasta esimesel poolaastal sõlmis kontsern võla- ja asjaõiguslepingute alusel 129 korteri esmamüüki koguväärtusega 25,7 miljonit eurot, mis on vastavalt 36% ja 39% enam kui aasta varem (I poolaasta 2025: 95 kodu ja 18,5 miljonit eurot). Teises kvartalis sõlmiti 57 esmamüügilepingut koguväärtusega 10,8 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenes müüdud korterite arv 3%, samas kasvas esmamüükide koguväärtus 6% (II kvartal 2025: 59 korterit ja 10,2 miljonit eurot).

Aruandekvartali lõpu seisuga ulatus nelja kvartali keskmine esmamüükide maht 10,8 miljoni euroni, kasvades aastaga 48% (30.06.2025: 7,3 miljonit eurot).

Kontsernil on eelmüügis ja müügis 9 projekti, millest 3 on valmis arendusprojektid ning 6 on ehituses.

Seisuga 30.06.2026 on kontsernil ehituses 513 korterit (30.06.2025: 255), millest 290 (30.06.2025: 152) korterit Eestis ja 223 (30.06.2025: 103) korterit Lätis. Aruandeperioodil alustasime Paevälja kvartalis 88 korteri ehitust.

Tulevikuvaade

2026. aastal on kavas alustada kolme uue arendusprojekti ehitust – kahe elamu- ja ühe ärikinnisvaraprojektiga.

• Rae vallas aadressil Vana-Tartu mnt 49, alustame Veski Keskuse ehitust. Hoonesse on planeeritud 3 551 m² üüritavat pinda, millest 97% on juba üürilepingutega kaetud;
• Riias aadressil Starta 17, alustame elamuarendusprojekti ehitust, mille käigus valmib mitmes etapis kokku 255 uut kodu;
• Riias alustame aadressil Braila iela 23 elamuarendusprojekti II etapi ehitust, mille käigus valmib 35 uut kodu.

Oleme alustamas Riias Veidema kvartali arendusprojekti aadressil Ganību dambis 17A projekti arenduslahenduse muutmist. Esialgse stock-office-tüüpi ärikinnisvara arenduse asemel kavandame kinnistule korterelamute rajamist. Muudatuse aluseks on turuolukorra oluline muutumine võrreldes meie algse arendusplaaniga. Näeme täna tugevat nõudluse kasvu elukondlikus segmendis ning kinnistu sobib hästi elukondliku hoonestuse rajamiseks. Ärikinnisvara projektide teostatavust on mõjutanud ehitushindade kasv, samal ajal on rendihinnad püsinud valdavalt varasemal tasemel ning ka laenuraha hind on tõusnud. Eelnevast tulenevalt on ärikinnisvara arendusprojektide oodatav tootlus vähenenud, mistõttu otsustasime jätkata elukondliku arendusprojekti elluviimisega.

20. juulil 2026 sõlmisid Hepsor SIA ja SIA „AF 2“ (registrikood 40203600778) Riia linnas aadressidel Meža iela 6-1, Meža iela 6-2, Meža iela 6-3 ja Meža iela 6-4 asuvate kinnistute ostu-müügi eellepingu. Kontsern plaanib rajada kinnistutele 48 korteriga korterelamu. Arendusprojekti ehituse algus on kavandatud 2027. aasta teise poolaastasse. Tehing toetab kontserni eesmärki kasvatada arendusportfelli uute elamuarendusprojektidega nii Lätis kui ka Eestis.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Konsolideeritud koondkasumi aruanne

Seonduvad uudised

• Hepsor AS 2025 III kvartali ja üheksa kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne 29.10.2025
  Hepsori 2025. aasta III kvartali konsolideeritud müügitulu oli 8,8 miljonit eurot (III kvartal 2024: 20,4 miljonit eurot) ja aruandeaasta esimese üheksa kuu müügitulu oli 30,9 miljonit eurot (9 kuud 2024: 27,9 miljonit eurot). 2025. aasta esimes     
  
• Hepsor AS-i auditeeritud 2025. majandusaasta aruanne 24.04.2026
  Hepsor AS-i juhatus on koostanud 2025. aasta majandusaasta auditeeritud aruande. Võrreldes 18. veebruaril 2026 aasta avaldatud auditeerimata 2025. aasta majandustulemustega ei ole auditeeritud aruandes finantstulemuste osas erinevusi. Kooskõlastatu     
  
• Hepsor AS 2025 IV kvartali ja kaheteist kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne 18.02.2026
  Kontserni 2025. aasta IV kvartali konsolideeritud müügitulu oli 4,5 miljonit eurot (IV kvartal 2024: 10,5 miljonit eurot) ja aruandeaasta konsolideeritud müügitulu oli 35,4 miljonit eurot (2024: 38,4 miljonit eurot). Kontserni neljanda kvartali p     
  

---

---

The first half of 2026 marked a transitional period for the Group’s development projects within the investment cycle, characterised by a small remaining stock of ready-to-sell apartments, which in turn affected the Group’s financial results for the reporting period. At the same time, the Group continued to advance new development projects and initial sale agreements for 129 apartments in the first half of the year, approximately 40% more than a year earlier.

As at 30 June 2026, the Group had a record number of homes under construction – 513 new homes (30 June 2025: 255) – laying a strong foundation for revenue and profitability growth in the coming periods. As a result of the growth in construction volumes, the Group’s consolidated assets grew by 35.2% year-on-year, reaching 103.7 million euros (30 June 2025: 76.7 million euros).

At the beginning of 2026, the Group’s stock of completed apartments stood at 28 units, of which 23 were sold in the first half of the reporting year (6 months 2025: 102). Construction is scheduled to be completed and the handover of apartments to begin at the end of the third quarter of 2026 at the Manufaktuuri 12 development project in Tallinn, where a total of 49 apartments will be completed, of which 27 apartments have been sold under obligation law contracts. In addition, a 103-apartment residential building at Dzelzavas 74C in Riga will be completed in the fourth quarter, of which 42 apartments have been sold under obligation law contracts.

The Group’s sales revenue for the first half of 2026 was 6.2 million euros (H1 2025: 22.1 million euros), and revenue for the second quarter of the reporting year was 2.4 million euros (Q2 2025: 13.9 million euros).

The Group’s net loss for the first six months of the reporting year was 2.2 million euros (6 months 2025: net profit of 0.3 million euros), of which the net loss attributable to the owners of the parent was 1.9 million euros (6 months 2025: 0.2 million euros).

Development projects under construction and on sale

In the first half of 2026, the Group signed initial sale agreements under obligation law contracts and real right contracts for 129 apartments with a total value of 25.7 million euros, an increase of 36% and 39% respectively compared to the same period last year (H1 2025: 95 homes and 18.5 million euros). In the second quarter, 57 initial sale agreements were signed with a total value of 10.8 million euros. Compared to the same period last year, the number of apartments sold decreased by 3%, while the total value of initial sales increased by 6% (Q2 2025: 59 apartments and 10.2 million euros).

As at the end of the reporting quarter, the four-quarter moving average of initial sales reached 10.8 million euros, up 48% year-on-year (30 June 2025: 7.3 million euros).

The Group has 9 projects in pre-sale and sale, of which 3 are completed development projects and 6 are under construction.

As at 30 June 2026, the Group had 513 apartments under construction (30 June 2025: 255), of which 290 apartments (30 June 2025: 152) were in Estonia and 223 apartments (30 June 2025: 103) were in Latvia. During the reporting period, we commenced the construction of 88 apartments in the Paevälja quarter.

Future outlook

In 2026, the Group plans to start construction on three new development projects – two residential and one commercial real estate project.

• In Rae Parish, at Vana-Tartu mnt 49, we will begin construction of the Veski Centre. The building is planned to have 3,551 m² of leasable space, of which 97% is already covered by lease agreements;
• In Riga, at Starta 17, we will begin construction of a residential development project, which will deliver a total of 255 new homes in several stages;
• In Riga, we will begin construction of Phase II of the residential development project at Braila iela 23, which will deliver 35 new homes.

We are beginning to revise the development concept for the Veidema quarter project in Riga, at Ganību dambis 17A. Instead of the originally planned stock-office-type commercial development, we now plan to build apartment buildings on the site. The change is driven by a significant shift in market conditions compared with our original development plan. We are currently seeing strong growth in demand in the residential segment, and the site is well suited for residential construction. The feasibility of commercial property projects has been affected by rising construction costs, while rental prices have largely remained at previous levels and the cost of borrowing has also increased. As a result, the expected return on commercial development projects has declined, which is why we have decided to proceed with a residential development instead.

On 20 July 2026, Hepsor SIA and SIA “AF 2” (registry code 40203600778) signed a preliminary purchase agreement for properties located at Meža iela 6-1, Meža iela 6-2, Meža iela 6-3 and Meža iela 6-4 in Riga. The Group plans to build a 48-apartment residential building on the properties. Construction of the development project is planned to start in the second half of 2027. The transaction supports the Group’s goal of growing its development portfolio with new residential projects in both Latvia and Estonia.

Consolidated statement of financial position

Consolidated statement of profit and loss and other comprehensive income

Seonduvad uudised

• Hepsor: Audited Annual Report of Hepsor AS for 2025 24.04.2026
  The Management Board of Hepsor AS has prepared the audited annual report for 2025. Compared to the unaudited financial results for 2025 published on 18 February 2026, there are no differences in the financial results in the audited report. In     
  
• Hepsor: Hepsor and EfTEN are jointly developing nearly 300 apartments in Lasnamäe 14.04.2025
  Hepsor AS is starting a collaboration with the EfTEN Special Opportunities Fund, a trust fund managed by EfTEN Capital, to start a joint development project in Lasnamäe. Hepsor AS’s subsidiary, Hepsor Finance OÜ, signed a shareholder agreement un     
  
• Merko: 2025 6 months and II quarter consolidated unaudited interim report 07.08.2025
  COMMENTARY FROM MANAGEMENT Merko Ehitus generated revenue of EUR 83 million in the second quarter of 2025 and EUR 168 million in the first half of the year. Net profit for Q2 amounted to EUR 11.2 million, while net profit&helli     
  

---

---

Kindlustunde indikaatorid näitavad, et tarbijate arvates on majanduses toimunud kerge olukorra paranemine. Värske tarbija kindlustunde indikaator -26 näitab siiski, et neid, kes arvavad, et olukord on läinud kehvemaks, on protsentuaalselt rohkem kui neid, kes arvavad, et olukord on läinud paremaks. Eelmise kuu näitajaga -29 võrreldes on olukord tarbijate hinnangul paranenud. Euroopa Liidu keskmine näitaja oli -15 ning ka see läks juulis eelmise kuuga võrreldes natuke paremaks. Naabritega võrreldes on eestlased jätkuvalt kõige pessimistlikumad.

Tööstuses jagunevad optimistid ja pessimistid täpselt pooleks, sest indikaatori väärtus oli 0,3. Murettekitav on ehitussektori kindlustunde vähenemine, kuna tegemist on reeglina valdkonnaga, kus asjad esimesena hakkavad halvenema või paranema, millele siis muud sektorid järele tulevad. Ehituses võiks ju pilt olla palju optimistlikum, sest käimas on suuremahulised taristuobjektid, mis annavad tööd ja leiba nii täna kui ka lähitulevikus.

Teeninduses kindlustunne paranes. Natuke halvenes kindlustunne kaubanduses, kus toidukaupluste seis on olnud vilets juba mitu aastat. Kindlustunde indikaator näitab, et oluliselt kahanes nende kaupmeeste osakaal, kelle arvates järgmise kolme kuu jooksul müüginumbrid kasvavad. Veel juunis arvas nii 50%, kuid juulis vaid 18%.

Üldist pilti vaadates võib öelda, et majandus oleks nagu jõudnud ristteele, kus osade arvates hakkavad asjad paremaks ja enam-vähem sama paljude arvates kehvemaks minema. Selles pildis on tööstuse kindlustunne hea suure pildi indikaator. Tarbijad on paraku ikka veel veendunud, et kõik on halvasti, mis siis, et on suvi ja puhkuste aeg.

Seonduvad uudised

• EfTEN Capitali investeerimisvaade – 10 teemat, mida jälgida majanduses ja Balti kinnisvaraturul 2026. aastal 02.01.2026
  MAJANDUSKESKKOND Majandustsükkel ja finantsturud Maailma suuremad majandused ei pakkunud 2025. aastal märkimisväärseid üllatusi – majanduskasv aeglustus natuke USA-s ning Euroopas stabiliseerus madalal tasemel. Ebakindlus USA tollipoliitika ü     
  
• Nordecon: 2025. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud poolaastaaruanne (auditeerimata) 06.11.2025
  Võrreldes aasta alguse optimistlike hinnangutega, on 2025. aasta majanduskasvu prognoos muutunud üha tagasihoidlikumaks. Eesti majanduse kasv jätkub aeglases tempos, viimaste prognooside kohaselt on aastase majanduskasvu hinnang 0,6%. Ehitusturul      
  
• Nordecon: 2025. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 05.02.2026
  Võrreldes aasta alguse optimistlike prognoosidega kasvas Eesti majandus 2025. aastal tagasihoidlikult, esialgsete hinnangute kohaselt 1%. Toimus ehitusturu stabiliseerumine, mõningast elavnemist oli märgata aasta teises pooles ning seda nii hoonet     
  

---

---

Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja hoiatas, et kui valitsus ei seadusta kiiresti sotsiaalse taristu arendustasu, võib elamuehitus Eesti peamistes majanduspiirkondades seiskuda. Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa kutselise hindaja ja analüüsieksperdi Mihkel Eliste sõnul võib pikalt vinduv lahenduseta olukord viia pakkumise vähenemise ning hinnatõusuni, mille maksavad kinni ostjad.

Eliste sõnul ei saa omavalitsused kehtivaid planeeringuid tühistada, kuid võivad piirata uute kehtestamist või üleüldist menetlemist. “Viimsi vald on juba mitmeid aastaid uusi arendusi piiranud, kuna ühest küljest on mure taristu piisavusega – eriti veevärgi võimekusega. Teisalt käib terve valla uue üldplaneeringu menetlus, mis tõi kaasa ajutise ehitus- kui ka planeerimiskeelu,” rääkis Eliste.

„Sotsiaalse taristu arendustasu hakkasid vaikimisi mitmed vallad rakendama järk-järgult juba suure finantskriisi järgselt ning selle eesmärk oli, et vald ei peaks erasektori arendustegevuse raames kandma liialt suures ulatuses arendustega seotud kõrvalkulusid alates tehnilisest taristust kuni lasteaiakohtadeni, kuid selle tänane kasutus on muutunud praktikas siiski juba oluliselt laialivalguvamaks,” ütles Eliste.

“See on olnud üsnagi hall ala, mille juures turg on lisakulu vähemalt Harjumaal suures osas vastu võtnud, kuid seda kindlasti pigem pelgalt kaudsetel põhjustel, et arendustegevusega jätkamine oleks üleüldse võimalik. Omavalitsustel ei ole eelarves sageli piisavalt vahendeid, et kõiki vajalikke lisakulutusi ise kanda – selleks peaks kas võtma laenu, emiteerima võlakirju või rakendama teoreetiliselt mingisuguseid muid PPP ehk era- ja munitsipaalsektori ühiseid rahastusmudeleid, mis on seni Eestis ka üsna vähe levinud ning sageli seotud laialdaste korruptsiooniriskidega. Senine olukord, kus arendajatelt nõutakse täiendavat tasu, on turu hinnangul oma olemuselt aktsepteeritav, kuid seda ainuüksi teatud kulutaseme ja mõistlikkuse piirini. Tänane olukord näib aga olevat piirkonniti käest ära läinud ning muutunud ka juba suuresti poliitiliseks küsimuseks,“ nentis Eliste.

„Probleem on selles, et kuigi seadus ei keela KOVidel arendajalt raha küsida, siis kiputakse seda praktikas nõudma kontekstis, mis ei ole enam seotud konkreetse arendusprojekti taristukuludega. Tallinnas ei ole harvad juhud, kus piltlikult öeldes küsib KOV näiteks Kalamaja kortermaja arendamisega seonduvalt sotsiaalse taristu kulu hoopis mõne teise linnaosa või asumi sotsiaal- või ka taristukulude katmiseks,” rääkis Eliste.

„Sõltumata juba menetletud või ka menetluses olevatest kohtuvaidlustest analoogsetes situatsioonides, näib siiski turul üldiselt, et tõenäoliselt senise praktikaga kasvõi teataval määral analoogne situatsioon perspektiivis püsib. Paraku ei näi Eesti KOVide eelarvepositsioone ja meie üleüldist ühiskondlikku arenguperspektiivi arvestades kuigi realistlik, et KOVidel tekiks üleriigiliselt märkimisväärne täiendav võimekus kinnisvaraarendusi omavahenditest finantseerida. Olukord, kus KOVid kasutavad kinnisvaraarendusi oma eelarve toetamiseks, on tegelikkuses hoopis struktuursem eelarveprobleem,“ kommenteeris Eliste.

„Turule on omane end tasakaalustada. Kui Tallinnas või selle lähiümbruses teoreetiliselt arendustegevus mõneks ajaks planeeringute kontekstis peatuks, kipub turg ennast ringi mängima ja pakkumine üheskoos nõudlusega liigub lihtsalt geograafiliselt piirkondadesse, kus taolisi juriidilisi probleeme ei esine või ei ole need arendajate silmis kuigi märkimisväärsed. Nii mõnigi Tallinna lähiümbruse KOV näeb kindlasti end siinkohal hoopis positsioonis, mille juures ollakse ehk uute elanike suuremas ootuses kui juba laialdasema valglinnastumise läbi elanud omavalitsused,“ rääkis Eliste.

„Piirkondades, kus uute detailplaneeringute või ka projekteerimistingimuste menetlemine võib saada perspektiivis olulisi täiendavaid ajalisi või ka rahalisi kulutusi võrreldes alternatiivsete turupiirkondadega, kogevad elamispinna ostjad perspektiivis eeskätt hindade tõusu ja pakkumismahu võimalikku piiratust. Senised sotsiaalse taristu kulud on kõik lõppkokkuvõttes kinni maksnud lõpptarbija ning nõnda jääb see ka tulevikus,“ lisas Eliste.

Seonduvad uudised

• Arco Vara: Veebruar 2021 10.03.2021
  Lähikuud toovad korteriturul statistiliselt üsna tugeva, kuid petliku, turuaktiivsuse kasvu Tänavu veebruaris tehti Eesti korteriturul kokku 1871 ostu-müügitehingut, mida oli 3,7% rohkem kui jaanuaris, kuid 5,1% vähem kui 2020. aasta samal kuul     
  
• Tallinna korteriturg 2034: elu läheb keerulisemaks 30.07.2024
  Järgnevalt on kirjeldatud Tallinna elamispindade turu järgneva 10 aasta arenguid. Pigem on kirja pandud liikumise suund, mitte niivõrd punkti, kuhu 2034. aastaks kohale jõuame. Kinnisvaraturu arengutest võiks maalida helge utoopia, kus on lendav     
  
• Tallinna korteriturg 2034: elu läheb keerulisemaks 06.08.2024
  Järgnevalt on kirjeldatud Tallinna elamispindade turu järgneva 10 aasta arenguid. Pigem on kirja pandud liikumise suund, mitte niivõrd punkti, kuhu 2034. aastaks kohale jõuame. Kinnisvaraturu arengutest võiks maalida helge utoopia, kus on lendav     
  

---

---

Kliimaministeerium uuendas energiamärgiste arvutamise metoodikat, et need näitaks täpsemini mitteeluhoonete energiatõhusust. Muudatused jõustusid 24. juulil.

“Hoonete energiamärgiste üks seniseid kitsaskohti on olnud projekteeritud ja valmis hoone energiatõhususe võrreldavus. Muudatused aitavad eelkõige äri- ja kaubandushoonetel energiamärgistest lihtsamini välja jätta sellist tarbimist, mida ka uue maja kavandamisel ei arvutata. Nõnda kajastab energiamärgis täpsemalt hoone kvaliteeti ega sõltu põhjendamatult hoone kasutajate tegevusest tulenevast lisatarbimisest,” lausus Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.

Olemasoleva hoone kaalutud energiaerikasutus ehk KEK-märgis arvutatakse peamiselt elektri- ja küttearvete põhjal. Tegelikul energiakasutusel põhinevat energiamärgist võivad praegu mõjutada hoones toimuvad tegevused, mis ei iseloomusta hoone enda energiatõhusust. Kui hoonel puudus eraldi arvesti protsessienergia mõõtmiseks, sai siiani võtta KEK-märgise arvutamisel arvesse kogu hoones tarbitud energia, sõltumata sellest, kas see kulus peamiselt ainult küttele ja ventilatsioonile või ka näiteks külmlettidele, serveritele või tootmisseadmetele ehk protsessienergiale. Seetõttu tulid sageli kehvemad energiamärgised näiteks külmseadmeid kasutavatele kauplustele või hoonetele, mis olid tavapäraselt kauem avatud, kuigi võisid olla ise energiatõhusad.

Nüüd saab energiamärgise koostaja mittetüüpilise tarbimise ja kasutusaja vajadusel arvutusest lihtsamini välja jätta. Arvutuskäigud tuleb esitada energiamärgise lisana ehitisregistrisse, et tagada nende läbipaistvus ja kontrollitavus.

Seonduvad uudised

• Kliimaministeerium: Hoonete energiamärgised muutuvad täpsemaks 01.06.2026
  Kliimaministeerium plaanib uuendada energiamärgiste arvutamise metoodikat, et need näitaks täpsemini ebatüüpilise tarbimisega mitteeluhoonete energiatõhusust. „Energiamärgis on oluline hoone kvaliteedimärk, mille põhjal tehakse ka aina roh     
  
• Kaubandushiiud laienevad võidu 01.10.2008
  Kuigi majanduslangus on halvanud paljude firmade tegevuse ja muutnud ostjad kitsiks ning kaalutlevaks, laienevad Eesti suured kaubanduskeskused hooga edasi, muutes jõuvahekorda nagu Vestmann ja Piibeleht. Justkui selle tõestuseks avab täna juurdee     
  
• Uus Maa Kinnisvarabüroo 2012 II poolaasta kinnisvaraturu ülevaade 25.01.2013
  EESTI Eesti kinnisvaraturgu iseloomustas möödunud poolaastal enim müügipakkumiste hulga pidev vähenemine. Sarnane olukord oli iseloomulik ka kinnisvarabuumile, kuigi praegusel juhul buumist rääkida ei saa. Ühelt poolt on pakkumiste vähenemis     
  

---

---

Statistikaamet avaldas ettevõtete ja tarbijate majanduslikku kindlustunnet mõõtvate uuringute ehk konjunktuuribaromeetrite juuli andmed. Tulemused näitavad, et ehitus- ja kaubandusettevõtjate kindlustunne on veidi langenud, kuid teiste sektorite ja tarbijate hinnangud paranesid.

Juulis oli ettevõtete kindlustunde indikaator jätkuvalt kõige kõrgem kaubanduses (+10,5), ent võrreldes juuniga on kaubandusettevõtjad järgmise kolme kuu müügi prognoosimisel ettevaatlikumaks muutunud. Teenindus- ja tööstussektoris oli näitaja vastavalt +6,5 ja +0,3. Kõige madalam oli kindlustunde indikaator jätkuvalt ehitussektoris (-14,6). Sarnaselt eelmisele kuule peavad ehitusettevõtjad ehitustegevuse suurimaks piiranguks ebapiisavat nõudlust. Lisaks on võrreldes juuniga kasvanud nende ettevõtjate osatähtsus, kelle hinnangul ettevõtte töötajate arv järgmise kolme kuu jooksul väheneb.

Tarbijate kindlustunde indikaator oli juulis -26,1, mis on mõnevõrra parem kui möödunud kuul. Sealjuures paranesid tarbijate hinnangud oma leibkonna ja riigi majanduslikule olukorrale nii praegu kui ka järgneva 12 kuu jooksul. Kõige enam kasvas tarbijate hinnang püsikaupade ostude võimekusele.

Konjunktuuribaromeetritega hinnatakse nelja ettevõtlussektori ja eratarbijate majanduslikku kindlustunnet. Vastuste põhjal moodustatakse iga sektori kindlustunde indikaator, mis on muu hulgas aluseks majandusprognooside ja üle-euroopaliste võrdluste tegemiseks.

Seonduvad uudised

• Statistikaamet: Juunis tööstusettevõtjate kindlustunne langes, teiste sektorite ja tarbijate hinnangud pisut paranesid 25.06.2026
  Täna, 25. juunil avaldas statistikaamet ettevõtete ja tarbijate majanduslikku kindlustunnet mõõtvate uuringute juunikuu tulemused. Juunis oli ettevõtete kindlustunde indikaator kõige kõrgem kaubanduses (+20,5), teenindus- ja tööstussektoris      
  
• Statistikaamet avaldas värsked konjunktuuribaromeetrite andmed 26.05.2026
  Täna, 26. mail avaldas statistikaamet esmakordselt ettevõtete ja tarbijate majanduslikku kindlustunnet mõõtvate uuringute tulemused. Andmed on leitavad statistikaameti andmebaasist. Konjunktuuribaromeetritega hinnatakse nelja ettevõtlussektori j     
  
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Majanduskommentaar: majanduslik kindlustunne näitab üldist paranemist 27.05.2026
  Statistikaameti küsitluse põhjal on Eesti elanike ja ettevõtete kindlustunne võrreldes eelmise kuu ja aastaga üldiselt paranenud. Seoses küsitluse läbiviija vahetuse ja metoodika erinevusega ei ole tulemused varasemate andmetega üheselt võrr     
  

---

---

AS Merko Ehitus kontserni kuuluv OÜ Merko Kodud on otsustanud alustada Tallinnas Maarjamäe paeklindil asuva Lahekalda korteriarendusprojekti seitsmenda etapi ehitust, mille raames valmib 2027. aasta sügisel kortermaja 50 korteriga.

Aadressile Paekalda 13 kerkiva 8-korruselise A-energiaklassi hoone korterid on suuruses 37 kuni 124 ruutmeetrit ning korterite ruutmeetri hind algab 3660 eurost. Müügiga planeeritakse alustada septembris.

Lahekalda kvartal (merko.ee/lahekalda) asub Tallinnas Kadrioru ja Pirita vahel Maarjamäe kõrgendikul. Arendusprojekti kogumahus valmib ligikaudu 25 korterelamut enam kui tuhande korteriga. Hoonete sisehoovides on haljastatud puhke- ja mängualad ning lisaks on piirkonda planeeritud terviklikku elukeskkonda toetava kaubandus-teenindusfunktsiooniga hooned.

Lahekalda kvartali kümme esimest maja ligi 500 korteriga on valmis. Järgmisena valmivad 2026. aasta sügisel kortermajad aadressidel Paekalda 15 ja Paekalda 17.

Seonduvad uudised

• Merko: Lahekalda korteriarendusprojekti uue etapi ehitus 28.05.2025
  AS Merko Ehitus kontserni kuuluv OÜ Merko Kodud on otsustanud jätkata Tallinnas Maarjamäe paeklindil asuva Lahekalda korteriarendusprojekti järgmiste maapealsete mahtude ehitust, mille raames valmib 2026. aasta sügisel kaks kortermaja kokku 110      
  
• Merko: Lahekalda elukvartal on jooksva aasta enim müüdud arendusprojekt Tallinnas 24.11.2025
  2025. aasta algusest on Citify andmetel ostnud endale Lahekaldasse uue kodu 76 peret, mis on rohkem, kui on müüdud kortereid üheski teises Tallinna uusarenduses. Merko jätkab Lahekalda eluhoonete ja elukeskkonna ehitamist, tänasest lisandusid m�     
  
• Merko: Noblessneris sai nurgakivi eluhoone Allveelaeva tänaval 13.03.2026
  Merko ja BLRT ühise arendusprojekti raames ehitatav Allveelaeva 2 hoone kerkib Noblessneri kesklinna poolsesse serva. 83 korteri ja kuue äripinnaga maja valmib 2027. aasta alguses. Noblessnerisse on rajanud oma kodu juba üle 500 pere ning linnakus     
  

---

---