Esimese kodu ostmine on suur samm, mille ümber levib palju müüte, ebakindlust ja küsimusi. Selleks, et noortel oleks lihtsam oma võimalustes selgust saada, lõi Swedbank hiljuti eraldi noorte kodulaenutiimi. Selle eesmärk on pakkuda esmakordsetele koduostjatele tuge kogu koduostu teekonnal.

Laenutiimi liikmed ütlevad kui ühest suust: karta pole vaja ja kõikvõimalikud küsimused saavad vastused. Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma ja Pärnus asuva laenutiimi juht Hannelore Markson kinnitavad, et sageli aitab esimene vestlus noorel oma võimalusi realistlikumalt hinnata just plaanide koos läbiarutamise kaudu.

Kui aga soov on esmalt oma võimalustest iseseisvalt pilt ette saada, saab esmase laenupakkumise ka automaatselt. Swedbanki esmase kodulaenupakkumise puhul võetakse arvesse kliendi tegelikke andmeid ning nii saab juba enne konkreetse kodu leidmist teada, millise maksimaalse laenusummaga võiks arvestada.

Kui noor otsustab laenutaotluse esitada, jõuab see igal juhul noorte tiimi, sõltumata sellest, kas konkreetne kodu on juba leitud või on ostuplaan alles kujunemas.

“Me tahame, et noored tunneksid end turvaliselt ja et keegi ei pelgaks koduostu plaanidega meie juurde tulla. Selleks me noorte kodulaenutiimi loonud olemegi, et noori julgustada ja neid esimese kodu ostmise teekonnal toetada,” selgitas Pärgma. “Puutume väga tihti kokku erinevate küsimuste ja ideedega ning seega võib julgelt küsida kõike, mis oluline tundub – aitame alati hea meelega.”

Esimene kodu ei pea jääma kogu eluks

Kuna noorte laenutiim on juba mõned kuud tegutsenud, märkis Markson, et enamikul noortel on sageli üsna sarnased küsimused, sõltumata sellest, kas elatakse Pärnus, Tartus, Tallinnas või Kuressaares. Sarnased on ka takistused, mis on seni esimese kodu ostmise otsust tagasi hoidnud.

Näiteks arvavad paljud, et esimene kodu peab kohe vastama kõigile tulevikusoovidele: olema piisavalt suur, asuma ideaalses piirkonnas, sobima tulevasele perele.

Markson märkis, et see on ka arusaadav, kuid tegelikkuses on mõistlikum vaadata oma praegust eluetappi, sissetulekut ja kulutusi. “Karjääri alustav noor ei pea tingimata alustama suurest uusarenduse korterist. Mõistlik esimene samm võib olla näiteks kahetoaline järelturukorter, mis sobib praeguste vajaduste ja eelarvega,” julgustas ta.

Pärgma sõnul arvatakse ka tihti, et laenuga ostetud kodus peab laenuperioodi lõpuni sees elama. “See pole nii. Tegelikkuses annab oma kodu tulevikus valikuvabadust: kui elu muutub, võib kinnisvara müüa, vahetada, välja üürida või teha järgmise ostu. Seega ei ole esimene kodu lõplik otsus, vaid üks etapp oma elu ja vara kujundamisel,” viitas ta.

“Ei” võib tähendada aga võimalust

Samuti rõhutasid asjatundjad, et pangaga võib rääkida ka siis, kui ostuotsus veel päris kindel pole või ei teata päris kindlalt, kas laenu üldse saab. Mõne noore jaoks tähendab pangapoolne nõustamine kinnitust, et koduost on juba realistlik. Teise jaoks võib sellest sündida konkreetne plaan: koguda veel aasta või paar omafinantseeringut, korrastada igakuiseid kulusid või leida jätkusuutlikum sissetulekuallikas.

“Meil on kliente, kellele me laenu kohe väljastada ei saa, kuid eitavat vastust ei pea kartma. Need noored teevadki endale plaani, tulevad paari aasta pärast tagasi ning siis saame juba lepingu sõlmida,” ütles Markson.

Pärgma lisas, et laenutaotlust võib esitada lõpmata arv kordi. “Meie juurde ei pea tulema otsast lõpuni viimistletud plaaniga. Vahel aitame jõuda selleni, kuidas enda esimese kodu ost realistlikuks muuta. Ja noor saab pildi selgeks: mida ta teeb ja mille nimel kogub,” sõnas ta.

Samuti rõhutasid eksperdid, et koduostule mõeldes tuleks alati vaadata ka laiemat pilti, mitte üksnes seda, kui palju korter maksab või kui suur on kuumakse. Oluline on ka see, kuidas inimene end tulevase kuumaksega tunneb ning kas kohustus jätab ruumi tavapärasteks kuludeks, ootamatusteks ja tulevikuplaanideks.

Seega tuleb Marksoni sõnul vaadata ka koduostuga kaasnevat igakuist kulupilti. “Näiteks võivad korteri kommunaalkulud talvel erineda märgatavalt suvekuudest ning korteriühistul võib olla ka laen. Esimest kodu ostvale inimesele ei pruugi need küsimused alati pähe tulla: see on ka osa meiepoolsest nõustamisest. Aitame läbi mõelda, millele tähelepanu pöörata,” selgitas Markson.

Kodu ostmiseks ei pea laenu võtma koos

Noorte koduostjate levinud küsimusi kommenteerides viitasid eksperdid ka ühele levinud valearusaamale, et üksikule inimesele pank laenu ei anna. See ei vasta aga tõele: kaks kolmandikku korteri ostmiseks mõeldud kodulaenudest sõlmitakse ühe inimesega, ülejäänud aga koos kaaslaenajaga. Majade puhul on see suhe vastupidine.

“See tähendab, et noor saab endale kodu osta ka täitsa üksinda, kui sissetulek seda lubab,” selgitas Pärgma.

Markson rõhutas, et sarnaseid väikseid elemente ja mõttekohti on kodu ostmisel veel mitmeid, mistõttu tasubki küsimusi julgelt küsida ja mitte peljata ka pealtnäha kummaliste mõtete lauale toomist. “Noorte laenutiim on siin selleks, et aidata ja noor võib olla täiesti kindel, et meid ei suuda ühegi küsimusega šokeerida. Soovime noori kodu soetamisel toetada ja aidata teha asjad nii selgeks kui vähegi võimalik,” lisas ta.

Seega on tema soovitus noortele lihtne: kui mõte oma kodust on juba tekkinud, tasub võimalusi uurima tulla ka siis, kui kindlat ostuplaani lähiajal veel ei ole. “Me aitame mõtted selgeks mõelda. Räägime läbi kõik võimalused, vastame küsimustele ning aitame puust ja punaseks teha kõik pealtnäha keerulised asjad,” sõnas ta.

Viis küsimust, mida noorte kodulaenutiimilt sageli küsitakse

1. Kui suur palk peab mul olema, et üldse kodulaenu saada?
Laenu võtmisel on kõige olulisemad regulaarne ja jätkusuutlik sissetulek ning laenumakse pikaajaline jõukohasus. Laenumaksetele võib kuluda kuni 50% sissetulekust, kuid igaüks hindab ise, kas tal sel juhul jääb piisavalt raha ka muudeks kuludeks, sh vaba aja veetmiseks või reisimiseks. Kui laen võetakse kahekesi, tasub läbi mõelda, kuidas ühe laenuvõtja võimalik töökoha vahetus või sissetuleku vähenemine mõjutaks võimet laenumakseid tasuda.

2. Kas esimese kodu ostmiseks peab mul tingimata olema 15–20% sissemakseks kogutud?
Minimaalne rahaline omafinantseering on 10% ja see on võimalik koos EIS-i käendusega. Ilma EIS-i käenduseta on minimaalne omafinantseering 15%. Ilma rahalise omafinantseeringuta ehk 0% sissemaksega on võimalik laenu võtta lisatagatisega. Lisatagatiseks sobib elamiseks mõeldud kinnisvara. Tuleb ette, et ka vanemad annavad oma vara lisatagatiseks, kuid selline otsus tuleb hoolikalt läbi mõelda, eriti kui tagatiseks seatav kinnisvara on vanemate enda kodu.

3. Mis saab kodulaenust siis, kui ma töö kaotan või mu sissetulek järsku väheneb?
Levinud hirm on, et sellele järgneb kohe kodust ilmajäämine. Oluline on sellises olukorras pangaga kiiresti ühendust võtta. Ajutised lahendused võivad olla näiteks maksepuhkus või maksegraafiku muutmine. Abiks on ka laenumaksekindlustus, kui see on sõlmitud koos laenulepinguga. Alles siis, kui on teada, et makseraskus kujuneb pikaajaliseks, tasub mõelda ka kinnisvara müümisele ja jõukohasema vastu vahetamisele.

4. Mis saab siis, kui olen võtnud laenu koos kaaslasega ja me lähme lahku?
Pärast lahkuminekut vastutavad mõlemad laenuvõtjad kohustuse eest samamoodi. Edasiseks lahenduseks on kas kodu müük või laenu ülevõtmine partneri poolt, kui tema maksevõime seda võimaldab.

5. Kui pikk peab mu tööstaaž olema, et laenu saada?
Pangapoolne soovitus on see, et vähemalt katseaeg oleks läbi, kuid enne laenuandmist vaadatakse viimase kuue kuu sissetulekut. Seega ei ole pangal otsest tööstaaži pikkuse nõuet, kuid oluline on regulaarne ja stabiilne sissetulek.

Millist kinnisvara ostetakse

Korterid

• 56% ostetud korteritest asub majades, mis on ehitatud või põhjalikult renoveeritud enne 2000. aastat
• 28% ostetud korteritest asub majades, mis on ehitatud või põhjalikult renoveeritud aastatel 2000–2024
• 16% ostetud korteritest asub uutes, aastatel 2025–2026 ehitatud majades

Majad

• 30% ostetud majadest on ehitatud enne 2000. aastat
• 34% ostetud majadest on ehitatud aastatel 2000–2024
• 37% ostetud majadest on valminud või valmivad aastatel 2025–2026

Kinnisvara ostmiseks võetud keskmised laenusummad

Korterid ja majad kokku

• Ehitatud või põhjalikult renoveeritud enne 2000. aastat: 99 900 eurot
• Ehitatud või põhjalikult renoveeritud aastatel 2000–2024: 186 800 eurot
• Ehitatud 2025–2026: 218 100 eurot

Korterid

• Ehitatud või põhjalikult renoveeritud enne 2000. aastat: 96 800 eurot
• Ehitatud või põhjalikult renoveeritud aastatel 2000–2024: 177 000 eurot
• Ehitatud 2025–2026: 201 600 eurot

Majad

• Ehitatud või põhjalikult renoveeritud enne 2000. aastat: 130 800 eurot
• Ehitatud või põhjalikult renoveeritud aastatel 2000–2024: 232 800 eurot
• Ehitatud 2025–2026: 258 100 eurot

Laenu võtmine üksi või koos kaaslaenajaga

Korterid ja majad kokku

• 63% võtab laenu üksi
• 37% koos kaaslaenajaga

Korterid

• 66% võtab laenu üksi
• 34% koos kaaslaenajaga

Majad

• 32% võtab laenu üksi
• 68% koos kaaslaenajaga

Keskmised laenusummad, kui laen on võetud üksi või kaaslaenajaga

Korterid ja majad kokku

• Üksi võetud laen 98 250 eurot
• Koos kaaslaenajaga võetud laen 165 900 eurot

Korterid

• Üksi võetud laen 97 800 eurot
• Koos kaaslaenajaga võetud laen 157 500 eurot

Majad

• Üksi võetud laen 110 000 eurot
• Koos kaaslaenajaga võetud laen 217 000 eurot

(2026. aasta esimese poolaasta andmed, kuni 30-aastased noored)

Seonduvad uudised

• Uus Maa Kinnisvarabüroo 2012 II poolaasta kinnisvaraturu ülevaade 25.01.2013
  EESTI Eesti kinnisvaraturgu iseloomustas möödunud poolaastal enim müügipakkumiste hulga pidev vähenemine. Sarnane olukord oli iseloomulik ka kinnisvarabuumile, kuigi praegusel juhul buumist rääkida ei saa. Ühelt poolt on pakkumiste vähenemis     
  
• Uus Maa: 2013. aasta II kvartali kinnisvaraturu ülevaade 18.07.2013
  EESTI Teine kvartal möödus Eesti kinnisvaraturul aktiivselt, kuigi varasema paari aastaga harjumuspäraseks saanud pidevat tõusu kõikjal enam näha polnud. Selle põhjuseks on kinnisvaraturu liikumine stabiilsuse suunas, sest hinnad on peamistes      
  
• Swedbank: Eksperdid annavad aru: 17 põletavat kinnisvaraküsimust 15.12.2023
  Kinnisvaraturu hetkeseis on küll rahulik, kuid küsimusi palju – kas ja millal hakkavad kinnisvara hinnad langema, millal kukub euribor ja kuidas tulevad inimesed eluasemelaenude maksetega toime. Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja, eluaseme     
  

---

---

Kodu valides vaadatakse tavaliselt esmalt asukohta, seejärel vara seisukorda, müügihinda ja võimalikku igakuist laenumakset. Uuema kodu puhul võib tunduda loomulik eeldada ka väiksemaid ülalpidamiskulusid, kuid tegelikkuses ei pruugi see alati nii olla. Palju sõltub kütte, remondifondi, kinnistu hoolduse ja muude kõrvalkulude suurusest.

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul pööratakse kodulaenu võtmisel palju tähelepanu sellele, et laenumakse oleks inimesele pikaajaliselt jõukohane. Sama oluline on enne ostu läbi mõelda, kui palju hakkab maksma kodu ülalpidamine.

„Mugavused on kodu puhul olulised ja neist ei pea loobuma, kuid tasub teada, kui palju need iga kuu maksavad. Oma vee- või elektritarbimist saab inimene mingil määral ise mõjutada, kuid osa kulusid käib maja ja seal pakutavate teenustega kaasas ning neid ei saa iga kuu enda vajaduse järgi vähendada,“ selgitas Pärgma.

Laenu kuumakse sõltub ennekõike laenusummast ning Swedbanki esimese poolaasta kodulaenude statistika näitab, et keskmised laenusummad erinevad märgatavalt ka vara vanuse järgi. Uuemad korterid on üldjuhul kallimad, mistõttu vajatakse nende ostuks ka suuremat laenu.

Enne 2000. aastat ehitatud kortermaja asub üldjuhul juba väljakujunenud piirkonnas, kus teed, haljastus, ühistransport ning teenindus- ja haridusasutused on olemas. Samas võib probleem olla näiteks parkimine ning mõnes majas võivad lähiaastatel ees seista suuremad renoveerimistööd.

Uuemates kortermajades on energiatõhusus üldjuhul parem ning lähiaastatel ei ole tavaliselt vaja teha suuremaid töid ei korteris ega majas. Samas ei tähenda uuem maja automaatselt väiksemat igakuist kulu.

„Uuemates majades võib olla rohkem mugavusi ja teenuseid, näiteks maa-alune parkla, ühiskasutatavate alade valgustus ja küte, valveteenus või põhjalikum kinnistu hooldus. Need muudavad elu mugavamaks, kuid nende eest maksavad korteriomanikud,“ ütles Pärgma.

Seetõttu tasub nii uusarenduse kui ka järelturukodu puhul vaadata lisaks laenumaksele ka tegelikke kõrvalkulusid. Järelturul saab lähtuda varasematest arvetest, uusarenduse puhul tuleb rohkem toetuda prognoosidele. Seejuures ei tähenda järelturg tingimata vana maja: ka mõne aasta vanune korter võib olla energiatõhus ja vähese remondivajadusega, kuid selle tegelike kulude kohta on juba olemas parem ülevaade.

Järelturukorteri puhul tasub lisaks uurida korteriühistu laene ja lähiaastate tööplaane, uusarenduse puhul aga hinnata prognoositavaid kulusid pigem konservatiivselt.

---

---

Invego kontserni kuuluv Miera Development SIA sõlmis 36,7 miljoni euro (30,3 miljonit eurot ilma käibemaksuta) suuruse ehituslepingu Läti ettevõttega MONUM SIA Riia kesklinnas asuva Miera Rezidences elurajooni rajamiseks. Eesti arendajate Invego ja Reterra koostöös arendatava projekti esimene etapp valmib 2028. aasta kevadel.

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul teeb projekti eriliseks selle asukoht Miera tänaval, mis on ajalooliselt välja kujunenud ja tihedalt hoonestatud piirkond, kus uusi elamuarendusi tuleb ette väga harva. “Miera piirkonna tugevus seisneb selles, et see ei ole tüüpiline arenduspiirkond, vaid juba väljakujunenud ja omanäolise identiteediga linnaosa. Meie soov on seda iseloomu uue elukeskkonnaga täiendada, mitte muuta. Seetõttu oleme pööranud suurt tähelepanu kõrgeklassilisele arhitektuurile, energiatõhususele ja tänapäevastele lahendustele, et luua kodud, kus on kõik linnaelu mugavused, aga ka piisavalt rohelust ja rahu,” räägib Vähi, kelle sõnul on Miera projekt osutunud populaarseks ka investeerimiskorterite soetamise osas.

Reterra juhi Reigo Randmetsa sõnul on projekti ehitusfaasi jõudmine oluline verstapost kogu arenduse jaoks. “Miera Rezidences on projekt, mille vastu on huvi olnud väga suur ning meie jaoks on nüüd oluline, et ehitusega kanduks edasi ka see kvaliteeditase ja visioon, mille oleme projektile algusest peale seadnud. Ehituspartneri valikul pidasime oluliseks nii tehnilist võimekust kui ka valmisolekut teha pikaajalist ja kvaliteedile keskendunud koostööd,” märgib Randmets ja lisab, et ehitustööd algavad juba lähinädalatel.

Miera Rezidences kerkib Riia kesklinna Miera tänavale, mis on tuntud oma omanäolise arhitektuuri, roheluse ja mitmekesise kultuurielu poolest. Kahes etapis rajatakse kokku 172 energiatõhusat uut kodu ning projekti koguinvesteering ulatub 40 miljoni euroni. Arendus on juba enne ehitustööde algust pälvinud märkimisväärset tähelepanu ja kogus tuhatkond huvipäringut veel enne projekti ametliku müügi algust.

Miera Rezidences arhitektuuriline kontseptsioon valiti välja arhitektuurikonkursi käigus ning selle töötas välja Läti arhitektuuribüroo Tectum. Ruumikate rõdude ja terrassidega korteritel on 2,8 meetri kõrgused laed ning suured maast-laeni aknad, mis toovad kodudesse avarust ja rohkelt loomulikku valgust. Läbimõeldud planeeringutega kodud on A-energiaklass ning kodude juurde rajatakse ka rohelust ja mängulisust pakkuv turvaline sisehoov.

MONUM on Läti ehitussektori üks juhtivaid ettevõtteid, mis on spetsialiseerunud erineva suuruse ja keerukusega tsiviil- ja tööstusehituse projektide elluviimisele, teostab taristuehitustöid ning tänavate ja teede ehitust või rekonstrueerimist. Iga projekti elluviimisel rakendab ettevõte strateegiat, mis tagab kvaliteetse tulemuse kõigis ehitusetappides alates ideest kuni projekti valmimise ja kasutusloa saamiseni.

Reterra Estate on kodumaisel kapitalil põhinev kinnisvaraarendus- ja investeerimisettevõte, mis on enam kui kümne tegevusaasta jooksul loonud terviklikke ning innovaatilisi elu- ja ärikeskkondi. Avatud pilk ja selge siht paremasse tulevikku on viinud ettevõtte tegevuse Tallinnast Tartusse ja Riiani. Reterra on rajanud üle 1000 uue kodu ja haldab 70 000 m² äripinda, mille üürnike seas on Telia, Pipedrive, Selver, Coop, Leonhard Weiss jt. Tallinnas on Reterra üks suurimaid arendusi Hipodroomi kvartal, Rae vallas Raemõisa elurajoon ning Tartus Aviaatori elukvartal.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku, kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas. Invego Group OÜ ja grupi tütarettevõtte Invego Latvia OÜ võlakirjad on noteeritud Nasdaq Baltic First North võlakirjade nimekirjas.

Invego on Tallinnas ja selle lähiümbruses viimastel aastatel rajanud uued kodud enam kui tuhandele perele. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla, Keila Pargikodude ja Verve elurajoonid.

Läti pealinnas arendab Invego elurajoone Nordale, Tornakalna Terases ja Vitolu Parks ning koos arenduspartner Reterraga elurajoone Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences. Riia vahetus läheduses on Invego koos EfTEN Special Opportunities Fundiga arendamas mahukat elurajooni Marupes Sirds ja vaid ridamajadest koosnevat Vide Adaži elamupiirkonda. Lõuna-Portugalis on hetkel arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

Seonduvad uudised

• Eesti kinnisvaraarendajatel valmis Riias 13 miljonit eurot maksnud 110 koduga elukvartal 09.03.2026
  Eesti kinnisvaraarendajate Invego ja Reterra koostöös sai Riias lõplikult valmis uus 13 miljonit eurot maksma läinud elukvartal Parka Kvartāls, mille kõik korterid on nüüdseks ehitaja Mapri Būve poolt tellijale üle antud. Mitmeetapilise pro     
  
• Kaks Eesti arendajat investeerivad Riias 40 miljonit eurot uue elurajooni arendamisse 29.04.2025
  Eesti kinnisvaraarendajad Reterra ja Invego alustasid Riias 40 miljonit eurot maksva mineva Miera Rezidences elurajooni eelmüügiga, ehitustööde algus on kavandatud 2026. aasta algusesse ning kokku rajatakse kahes etapis 172 uut kodu. Invego juhi      
  
• Invego ja Reterra pidasid Riias 14 miljoni eurose premium-arenduse sarikapidu 25.02.2026
  Riias peeti Eesti arendajate Invego ja Reterra ühise premium-klassi korterite projekti Skanstes Rezidences sarikapidu, kokku 14 miljonit eurot maksev elukvartal saab lõplikult valmis suve alguses. Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul on Skanste l     
  

---

---

KV.EE kinnisvara-podcast

Julia Kangro jagab oma isiklikku kogemust sellest, kuidas finantssektorist sisekujunduse ja flippimise juurde jõuda. Saates arutatakse flippimise olemust, turu üldist konkurentsiolukorda ning, millised on peamised rollid ja väljakutsed, millega edukas ettevõtja peab igapäevaselt silmitsi seisma.

Julia Kangro avab sobivate korterite otsimist, nende potentsiaali hindamist ning ostuprotsessi. Ta selgitab, millised objektid on flippimiseks parimad ning kuidas sisekujundaja ja investorina leida tasakaal emotsionaalse disaini ja range eelarve vahel. Samuti räägivad nad koostööst korteriühistutega ja remonditööde juhtimisest.

Lisaks räägivad tuleb juttu flippimise finantseerimisest, võõrkapitali kaasamisest ja riskide maandamisest. Julia Kangro räägib, millised on optimaalsed ajagraafikud renoveerimiseks ja müügiks, kuidas toime tulla ootamatute varjatud puudustega ning mida tasub alustajal silmas pidada.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcast’ist.

Vaata saadet videona

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda soovite saate külalisena kuulda? Kas soovid ise tulla saatesse mõnest olulisest teemast rääkima?

Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Telli podcast enda podcasti äpis või pane laik ja jälgi lehte KV.EE Facebook.

Vaata podcasti videona KV.EE Youtube kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või Spotify lehelt.

Seonduvad uudised

• KV.EE kinnisvara-podcast: Pärnu elamispindade turg 17.10.2025
  KV.EE kinnisvara-podcast’i 123. osa külaline on Kinnisvaraekspert Pärnu juhataja Peeter Prisk. Saadet juhib kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark. Saade keskendub Pärnu elamispindade turu viimastele trendidele. Tõnu Toompark ja Peet     
  
• KV.EE kinnisvara-podcast: maakleribüroo vaade turule ja maakleritegevusele 20.02.2026
  KV.EE kinnisvara-podcast’i 132. osa külaline on Kristi Djomin, kes on ELUM Kinnisvara juhatuse liige ja omanik. Saadet juhib ning küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark. Kristi Djomin analüüsib elamispindade turu hetk     
  
• KV.EE kinnisvara-podcast: Harjumaa lao- ja tootmispindade sektori arengud 17.04.2026
  KV.EE kinnisvara-podcast’i 136. osa külaline on Harju KEK AS juhatuse liige Janek Lehtmets. Saates arutleme Lääne-Harjumaa, eriti Keila vaatest ärikinnisvaraturu ning lao- ja tootmispindade arengute üle. Saadet juhib ja küsimusi esitab kinnis     
  

---

---

Miera Development SIA sõlmis ehitusettevõttega MONUM SIA 36,7 miljoni euro (30,3 miljonit eurot ilma käibemaksuta) suuruse lepingu Riias asuva Miera Rezidences elurajooni teostamiseks. Projekti arendab Miera Development SIA, mille 50% osa omanik on BGM Holding SIA, mille omanikud on 62,5% Invego Latvia SIA ja 37,5% Redroof OÜ, ning ülejäänud 50% omanik on Reterra Estate OÜ. Invego Latvia SIA 100% omanik on Invego Latvia OÜ.

Invego ja Reterra koostöös arendatav Miera Rezidences on Riia kesklinnas asuv A-energiaklassi elurajoon, kuhu kerkib 172 moodsat ja energiatõhusat korterit 2,8-meetriste lagede, maast-laeni akende, avarate rõdude või terrasside ning turvalise rohelise sisehooviga. Miera Rezidences arhitektuurne kontseptsioon valiti välja arhitektuurivõistluse käigus ning selle töötas välja Läti arhitektuuribüroo Tectum. Projekt viiakse ellu kahes etapis ning ehitustööde algus on kavandatud septembrisse 2026, elurajooni esimese etapi 69 korterit valmivad 2028. aasta kevadel.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku, kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Seonduvad uudised

• Invego sõlmis 11 miljonilise lepingu Mārupes Sirds elurajooni ehitajaga 18.06.2026
  Invego sõlmis Lätis 11 miljoni euro (9,1 miljonit eurot ilma käibemaksuta) suuruse ehituslepingu ettevõttega EKOTEH BŪVE SIA Riia lähistel asuva suuremahulise Mārupes Sirdsi elurajooni rajamiseks. Elurajooni esimese etapi 65 uut kodu valmivad      
  
• Invego sõlmis Vītolu Parksi 51,9 miljoni euro suuruse ehituslepingu Pillar Contractoriga 20.05.2025
  Eesti kinnisvaraarendaja Invego sõlmis 51,9 miljoni euro suuruse ehituslepingu (42,9 miljonit eurot ilma käibemaksuta) Riias Sarkandaugava piirkonnas Vītolu Parks elurajooni välja arendamiseks Läti ettevõttega Pillar Contractor SIA. Invego juhi     
  
• Täna algasid 17 miljonit maksva Keila Pargikodude elukvartali teise etapi ehitustööd 18.08.2026
  Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul on teise etapi kodudest viiendik müüdud juba enne ehituse algust. “Ostjad peavad suurimaks väärtuseks majasid ümbritsevat parkmetsa, mis toob kodudesse parajalt privaatsust ja rohelust. Lisaks hinnatakse      
  

---

---

Koolitus „Testament, pärandvara ja pärijate õigused praktikas“ annab praktilise ülevaate pärimise põhimõtetest, testamendi koostamisest, pärijate õigustest ja kohustustest ning pärandvara jagamisega seotud küsimustest. Eraldi tähelepanu pööratakse olukordadele, kus pärandvara hulka kuulub kinnisvara.

Koolitusel saad:

• ülevaate seadusjärgsest ja testamendijärgsest pärimisest;
• teada, millised on erinevad testamendi vormid ja nende õiguslik tähendus;
• mõista pärimismenetluse kulgu ning pärandist loobumise ja inventuuri võimalusi;
• teada kaaspärijate õigusi ja kohustusi ning pärandvara jagamise põhimõtteid;
• mõista sundosa ning pärandvara võlgade ja kohustustega seotud küsimusi;
• tutvuda praktiliste näidete ja levinumate probleemidega;
• paremini hinnata pärandvaraks oleva kinnisvaraga seotud juriidilisi riske.

Koolitaja on Evi Hindpere, kinnisvarajurist, kes käsitleb pärimisega seotud küsimusi praktiliste näidete kaudu.

Koolitus toimub 06.10.2026 kell 17.00–19.15 hübriidõppe vormis – osaleda saab nii kontaktkoolitusel Tallinnas (Tulika 19, Flora Maja) kui ka veebis MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Seonduvad uudised

• Koolitus „Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse“ toimub 29.09.2026 21.08.2026
  Üürikinnisvara võib olla hea investeering, kuid halvasti koostatud üürileping, puudulik üleandmisakt või teadmatus üürisuhtega seotud õigustest ja kohustustest võib kaasa tuua võlgnevusi, vaidlusi ja rahalisi kahjusid. Koolitus „Eluruum     
  
• Kinnisvarakooli koolituskalender 2016 17.08.2016
  Kinnisvarakool OÜ pakub mitmeid koolitusi ja seminare kinnisvaravaldkonnast, mis haakuvad kinnisvaraturu, kinnisvaravahenduse, juriidilise poole, aga ka ehitusvaldkonnaga. Koolitused toimuvad avalike koolitustena ja ettevõttesiseste koolitustena. R     
  
• Kinnisvarakooli koolituskalender 2016 21.10.2016
  Kinnisvarakool OÜ pakub mitmeid koolitusi ja seminare kinnisvaravaldkonnast, mis haakuvad kinnisvaraturu, kinnisvaravahenduse, juriidilise poole, aga ka ehitusvaldkonnaga. Koolitused toimuvad avalike koolitustena ja ettevõttesiseste koolitustena. 0     
  

---

---

Ettevõtja David Pärnamets ja tema poeg Lucas Dan Pärnamets rajavad pereettevõtte Jägala Kodud kaudu Jõelähtme valda ligi 16 hektari suuruse residentsiaalarenduse. Kavandatud 40 eramukrundist ja 25 ridaelamuühikust on uue omaniku leidnud tänaseks juba 12.

Väiksema küla mõõtu arendus nimega Jõelähtme Residentsid sai alguse kahe külgneva kinnistu liitmisest. „Soetasime algselt 10-hektarilise kinnistu, kuid avanes võimalus soetada ka teine, mille sidusime ala kehtiva detailplaneeringuga,” selgitas Jägala Kodude asutaja David Pärnamets. Ligi 16 hektarini kasvanud ala arendatakse kahes etapis, millest esimene on sisuliselt lõpetatud ning teises käivad täna ettevalmistus- ja trassitööd. Pärnametsa sõnul on tulevase asumi struktuur ja kruntide piirid sügiseks juba selgelt nähtavad, trassid ja kommunikatsioonid peaksid plaanide järgi valmima 2027. aasta teisel poolel.

Jõelähtme vald on viimastel aastatel olnud ühtlaselt Harjumaa kiiremini kasvavate omavalitsuste seas. Eesti Linnade ja Valdade Liidu andmetel elas vallas 2022. aastal 6902 inimest, 2026. aastal juba 7978. Seega on elanike arv nelja aastaga kasvanud 1076 inimese ehk ligi 15,6% võrra.

Krundid ja ridaelamud

Arenduse 40 eramukrunti jäävad vahemikku 2000–5000 ruutmeetrit, mis teeb keskmiseks krundi suuruseks 2500–3000 ruutmeetrit. „Tallinna vahetus läheduses on sellise pinnaga krundid muutunud haruldaseks. Kes eelistab privaatsust, siis tuleb Tallinnast välja poole vaadata,“ märkis Pärnamets. Lisaks eramukruntidele hõlmab projekt 25 ridaelamuühikut, mis kavatsetakse müüa tervikuna mõnele ehitusettevõttele.

Pärnametsa sõnul on projekti peamine tugevus asukoht ja elukeskkond. „Infrastruktuur võimaldab sujuvat ühendust pealinnaga. Lühikese ajaga jõuab linnakeskkonnast looduslähedasse piirkonda, mille läheduses asuvad nii golfiväljak kui ratsutamise võimalused.” Lisaks toob arendaja välja koha ajaloolise tausta: „Sajanditepikkuse asustusajalooga paika ümbritsevad looduslikud veekogud ja rajatud ülevoolukanal, mis loovad kohapeal hea energia liikumise.”

Seni sõlmitud tehingute põhjal on peamised ostjad Eesti keskklassist, valdavalt vanuses 40–55 aastat. 2020. aasta seisuga oli 65-aastaste ja vanemate osakaal Jõelähtme vallas 13,2%, samas kui Eesti keskmine oli 18%. Viimastel aastatel on Jõelähtme vald avanud mitmeid uusi lasteaiarühmi ning Neeme külas valmis ka uus lasteaiahoone. Arendaja prognoosib, et mahuka arenduse uued kodud toetavad valla nooremaealise elanikkonna kasvu ka edaspidi.

Investeering taristusse

Projekti üks mahukamaid osi on olnud kaasaegse vee- ja kanalisatsioonivõrgu väljaehitamine. Koostöös ettevõttega Loo Vesi rajati arenduse tarbeks erainvesteeringuna veepuhastusjaam ja pumpla. „Tervikliku infrastruktuuri ja võrgustike rajamine nõuab mahukaid investeeringuid, kuid see on fundamentaalne eeldus, et rajatav küla toimiks jätkusuutlikult ka aastakümnete pärast,” rõhutas Pärnamets.

Jägala Kodude juhtimisse kuulub ka David Pärnametsa poeg Lucas Dan Pärnamets. „Tegemist on järjekordse pereettevõttega, mida koos üles ehitame,” sõnas David Pärnamets. “Ettevõte tegutseb 100% Eesti kapitalil ning oleme avatud koostööle.”

Kinnisvaraekspert Tõnu Toomparki hinnangul vaatavad koduostjad täna Tallinnast ja selle kuldsest ringist kaugemale, et leida soodsama hinnaga kodu. “Elamispindade turg Harjumaal väljaspool Tallinna on aktiivne. Ühepereelamute huvilised otsivad avarust ja privaatsust, kuid teisalt ei soovi teha liigseid kompromisse kauguse osas pealinnast. Ostuhuviliste seas on alati tähtsal kohal mõistlik hind, mida Tallinnast või selle vahetust naabrusest ei pruugi leida. Tallinnast mõistlikul kaugusel asuvad terviklikud arendused pakuvad pealinnakesksele elamispindade turule head alternatiivi, mis arvestavad perede mitmekesiste vajadustega,” märkis Tõnu Toompark.

Tänaseks on arenduses valminud kaks Scanhusi puitmaja ning oktoobris valmib arendusala esindus- ja näidismaja, mis tutvustab võimalikke erinevaid ehituslahendusi, mis ei hõlma ainult puitmaju. Kruntide maksumus jääb vahemikku 110 000 – 173 000 eurot.

Jägala Kodudest

Jägala Kodud on David ja Lucas Dan Pärnametsa perele kuuluv Eesti kapitalil tegutsev kinnisvaraarendaja, mis rajab Jõelähtme valda ligi 16 hektari suurust residentsiaalarendust 65 kodule. Ettevõte keskendub suurte kruntidega eramute ja ridaelamute arendamisele Tallinna läheduses.

Seonduvad uudised

• Uus Maa Kinnisvarabüroo 2012 II poolaasta kinnisvaraturu ülevaade 25.01.2013
  EESTI Eesti kinnisvaraturgu iseloomustas möödunud poolaastal enim müügipakkumiste hulga pidev vähenemine. Sarnane olukord oli iseloomulik ka kinnisvarabuumile, kuigi praegusel juhul buumist rääkida ei saa. Ühelt poolt on pakkumiste vähenemis     
  
• Everaus: 2025. aasta esimese poolaasta konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 01.10.2025
  Everaus Kinnisvara AS avalikustab oma 2025. aasta esimese poolaasta vahearuande, aruanne on kättesaadav käesoleva teate lisana, samuti ettevõtte veebilehel (https://everaus.ee/aruanded-ja-borsiteated/) ning Nasdaq Baltic börsi veebilehel. EVERAUS     
  
• Arco Vara: Veebruar 2021 10.03.2021
  Lähikuud toovad korteriturul statistiliselt üsna tugeva, kuid petliku, turuaktiivsuse kasvu Tänavu veebruaris tehti Eesti korteriturul kokku 1871 ostu-müügitehingut, mida oli 3,7% rohkem kui jaanuaris, kuid 5,1% vähem kui 2020. aasta samal kuul     
  

---

---

Kinnisvaraportaalis KV.EE

Majade müügipakkumiste arv on vähenenud enamikus Eesti maakondades. Harjumaal pakuti augusti kuus müügiks 2164 maja, mis tähendab, et Harjumaa majade müügikuulutused moodustavad 44% portaali KV.EE majade kuulutuste koguarvust. Harjumaal vähenes majade müügipakkumine aastatagusega võrreldes märkimisväärse 9%.

Ligikaudu sama palju ehk 10% vähenes majade müügikuulutuste arv Pärnumaal. Tartumaa majade müügikuulutusi jäi kinnisvaraportaalis KV.EE eelmise aastaga võrreldes 2% vähemaks. Pärnumaal otsiti 08.2026 ostjat 493 ja Tartumaal 585 majale. Harju, Tartu ja Pärnu maakondade majade müügipakkumised summana moodustavad 2/3 kinnisvaraportaali KV.EE majade müügikuulutustest.

Majade müüjate küsitav hind kerkis enamikus Eesti maakondades. Harjumaa majamüüjad tahavad eelmise aastaga võrreldes 4% kõrgemat hinda. Tänavu augusti kuus küsiti Harjumaa majade eest keskmiselt 2428 €/m².

Sama palju ehk 4% kerkisid portaali KV.EE majade müügikuulutuste hinnad ka Pärnu ja Tartu maakondades. Tartumaa majade eest küsiti augustis majade eest hinda keskmiselt 1723 €/m² ja Pärnumaal 1378 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Seonduvad uudised

• KV.EE: Maade müügipakkumisi on aastatagusest 28% vähem 01.12.2021
  Kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel otsiti 2021. a novembris Eestis ostjate 3216 maatükile. Nagu enamuses kinnisvarasektoritest on maade müügipakkumiste arv vähenemas. Aastataguse ajaga võrreldes on maade müügipakkumisi jäänud 28% vähemaks.     
  
• KV.EE: Enamikus maakondades on korterite pakkumishinnad aastatagusest allpool 17.08.2023
  Kinnisvaraportaalis KV.EE otsiti 07.2023 ostjat 10 402 korterile Eestis. Eelmise aastaga võrreldes on korterite müügipakkumiste arv suurenenud märkimisväärse 44% võrra. Korterite eest küsiti tänavu Eesti keskmisena 2601 €/m², mis on eelmi     
  
• KV.EE: Maade müügipakkumiste arv püsis aastatagusel tasemel 29.01.2026
  Kinnisvaraportaalis KV.EE oli 12.2025 pakkumisel keskmiselt 3158 maatükki keskmise hinnaga 35 €/m². Aastatagusega võrreldes suurenes maade müügipakkumiste arv 1% ja nende hind kerkis 3% võrra. Harjumaal oli portaali KV.EE vahendusel 12.2025 p     
  

---

---

2026. aasta esimesel poolaastal jätkas Mainor Ülemiste AS Ülemiste City büroolinnaku arendamisega, sh uute hoonete ehitamise ja vanade renoveerimisega, pindade väljaüürimise ning üürnikele vajalike teenuste osutamise ja arendamisega, uute kinnisvaraprojektide ettevalmistamisega.

Mainor Ülemiste AS konsolideeritud käive moodustas perioodil 01.01-30.06.2026 22 572 tuhat eurot (01.01-30.06.2025: 22 320 tuhat eurot) ja puhaskasum 7 106 tuhat eurot (01.01-30.06.2025: 6 173 tuhat eurot). Ettevõtte omakapital 30.06.2026 oli 250 980 tuhat eurot (31.12.2025 247 374 tuhat eurot ja 30.06.2025 239 186 tuhat eurot).

Kokku investeeriti 2026.a. 1. poolaastal hoonete ehitusse ja parendamisse 9 321 tuhat eurot (2025. 1 poolaastal 3 364 tuhat eurot).

Mainor Ülemiste AS kinnisvarainvesteeringute väärtus oli 30.06.2026 seisuga 466 271 tuhat eurot (31.12.2025 456 950 tuhat eurot ja 30.06.2025 451 199 tuhat eurot).

Juhatuse kinnitus

Kinnitame, et esitatud 2026. aasta 6 kuu vahearuande finants- ja muu lisainfo on õige ja ammendav. Mainor Ülemiste AS-i 6 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne annab õige ja õiglase ülevaate kontserni tegevustest, finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest.

Vahearuanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus (EL).

2026. aasta 6 kuu konsolideeritud vahearuanne on auditeerimata.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

*Ilma kinnisvarainvesteeringute ümberhindluseta.

Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne 

*Ilma kinnisvarainvesteeringute ümberhindluseta.

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 

Mainor Ülemiste AS 2026. majandusaasta 6 kuu auditeerimata konsolideeritud majandusaasta aruanne koos lisadega on kättesaadav Nasdaq Baltic veebilehel.

2026. aasta 6 kuu vahearuanne_Mainor Ulemiste AS

Seonduvad uudised

• Mainor Ülemiste: Mainor Ülemiste AS 2022.majandusaasta 6 kuu auditeerimata konsolideeritud vahearuanne 30.09.2022
  2022. aasta esimesel poolaastal jätkas Mainor Ülemiste AS Ülemiste City büroolinnaku arendamisega, sh uute hoonete ehitamise ja vanade renoveerimisega, pindade väljaüürimise ning üürnikele vajalike teenuste osutamise ja arendamisega, uute ki     
  
• Arco Vara AS 2014. aasta III kvartali ja 9 kuu vahearuanne 06.11.2014
  Arco Vara AS (edaspidi ka „emaettevõte“ või ka „Ettevõte“) ning tema kontserni kuuluvate ettevõtete (edaspidi „kontsern“) tegevus hõlmab kinnisvaraarendust ning kinnisvaraga seotud teenuseid. Tegevus oli kuni 2013. aasta lõpuni jaga     
  
• Mainor Ülemiste AS 2026. aasta I kvartali vahearuanne 30.04.2026
  2026. AASTA 1. KVARTALI PÕHISÜNDMUSED 3. veebruar 2026 Zappi ärihoone uueneb Zappi ärihoone läbib 2026.–2027. aastal põhjaliku uuenduskuuri, et pakkuda edaspidi veelgi funktsionaalsemaid äripindu ning paremaid võimalusi sündmuste, kohtumis     
  

---

---

Swedbank avaldas esmakordselt analüüsi Nasdaq Tallinna Väärtpaberibörsil noteeritud EfTEN Kinnisvarafond AS aktsia kohta. Pank seadis EfTEN Real Estate Fund AS aktsia hinnasihiks 22,2 eurot, mis on 13,6% kõrgem võrreldes aktsia viimase sulgemishinnaga Tallinna börsil ning analüüs annab aktsiale ostusoovituse.

Swedbank toob oma analüüsis EfTEN Real Estate Fund AS kohta välja järgmised aspektid: (i) lähiaastate 6-7% suurune oodatav dividenditootlus muudab aktsia atraktiivseks stabiilset rahavoogu hindavale investorile; (ii) madal finantsvõimenduse tase võimaldab fondil paremini juhtida intressitõusuga kaasnevaid võimalikke riske; (iii) fond on olnud edukas kinnisvaraportfelli ümber profileerimisel vastavalt muutustele kinnisvaraturul.

Analüüs on leitav Swedbanki investeerimisblogis.

Seonduvad uudised

• EfTEN: EfTEN Real Estate Fund III AS ja EfTEN Kinnisvarafond AS sõlmisid ühinemislepingu 19.09.2022
  Täna, 19.09.2022 sõlmisid EfTEN Real Estate Fund III AS kui ühendav fond ja EfTEN Kinnisvarafond AS kui ühendatav fond vastavate nõukogude otsuste alusel ühinemislepingu, mille eesmärgiks on ühendada EfTEN Kinnisvarafond AS likvideerimismenet     
  
• Nordecon: 2014. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud poolaastaaruanne 08.08.2014
  Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2014. aasta II kvartali ja kuue kuu konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele ning peamiste riskid     
  
• Arco Vara AS-i auditeeritud konsolideeritud 2014. aasta majandusaasta aruanne 01.04.2015
  Põhilised näitajad Kontserni 2014. aasta müügitulu jätkuvatest tegevusvaldkondadest on 9,2 miljonit eurot, mis on 1,5 miljonit eurot (ehk 14.6%) vähem võrreldes 2013. aastaga. Teenindusdivisjoni müügitulu on kasvanud aastaga 6% 3,1 miljoni e     
  

---

---

Tallinna uus üldplaneering peab andma linnale selge pikaajalise suuna vähemalt aastani 2050, kuid jätma samas ruumi muutustele, rõhutasid Eesti pealinnas kogunenud rahvusvahelised eksperdid. Nende sõnul ei tasu linna aastakümneteks liiga täpselt valmis planeerida, sest tehnoloogia, kliima, majandus ja inimeste eluviisid muutuvad.

Tallinna Linnaplaneerimisameti korraldatud rahvusvahelisel konverentsil arutasid Euroopa linnaplaneerijad ja eksperdid, kuidas teha pikaajalisi ruumiotsuseid olukorras, kus tulevikku ei ole võimalik täpselt ette näha.

„Tallinna üldplaneering peab andma linnale selge pikaajalise suuna, kuid jätma piisavalt ruumi kohanemiseks, sest demograafia, majandus ja tehnoloogia muutuvad. Meie eesmärk on linn, kus hea elukeskkond ja tugev majandus toetavad teineteist ning kus on ruumi ettevõtlusele, investeeringutele ja innovatsioonile,“ ütles Tallinna linnapea Peeter Raudsepp.

Mitme eksperdi ettekandest jäi kõlama, et üht kindlat tulevikku ei ole võimalik ette planeerida. Soome futuroloog Aleksi Neuvonen rõhutas ühise pikaajalise visiooni tähtsust, samal ajal kui Helsingi strateegilise linnaplaneerimise direktor Pasi Rajala tõi praktilise näitena esile mudeli, kus pikaajalist üldplaneeringut täiendab iga nelja aasta järel uuendatav rakenduskava. Nii saab pika vaate siduda konkreetsete otsustega, ilma et kõiki samme peaks aastakümneteks ette määrama.

Paindlikkus ei tähenda siiski planeerimisest loobumist. Rumeenia arhitekt ja linnaplaneerija Eugen Pănescu hoiatas, et liiga vähene planeerimine võib viia olukorrani, kus elamupiirkonnad valmivad enne vajalikku taristut ja teenuseid. Tema sõnul eeldab hea planeerimine ka usaldust ja läbipaistvat dialoogi elanikega.

Hollandi linnaplaneerija Han Dijk märkis, et üldplaneering peaks siduma eri valdkonnad üheks tervikuks. Zaanstadi linnaarhitekt Mathias Lehner tõi esile, et kasvavas linnas tuleb eluasemete kõrval hoida ruumi ka töökohtadele ja ettevõtlusele.

Barcelona arhitekt Clara Pere Garcia rõhutas omakorda segakasutusega linnaruumi tähtsust, kus kodud, töökohad ja teenused paiknevad üksteisele lähemal ning avalik ruum ei ole ainult autode päralt.

Mitmes ettekandes tuli jutuks ka see, kelle jaoks me tuleviku linna tegelikult planeerime. Malmö vanemarhitekt Hanna Irvenå tutvustas tulevikustsenaariume, mille loomisse kaasati ka noori. Nemad tõid muu hulgas esile vajaduse päris kohtumiste ja heade avalike ruumide järele üha digitaalsemas elus.

Toronto peaplaneerija Jason Thorne võttis sama mõtte kokku lihtsamalt: „Linn peab olema ka rõõmus.“ Tema sõnul on eluasemete ja liikumise kõrval sama olulised kultuur, pargid, arhitektuuripärand ja kohad, kus inimestel lihtsalt meeldib olla.

Päeva lõpu arutelus tõid väliseksperdid Tallinna tugevustena esile mere ja roheluse läheduse, eriilmelised linnaosad, eri ajastute kihistused ning vanade tööstus- ja sadamaalade uue kasutuse. Nende hinnangul ei peaks Tallinn püüdma muutuda liiga ühetaoliseks ega lõpuni valmis kujundatud linnaks. Tallinna eripära tasub hoida ja jätta linnale ruumi areneda ka viisil, mida me täna veel ette näha ei oska.

Tallinna abilinnapea Tiit Terik võttis päeva lõpus arutelu kokku tantsuvõrdlusega. „Me ei taha diskot, kus igaüks tantsib nii, nagu oskab ja mis tahes viisi järgi. Me tahame pigem rahvatantsu, kus me tunneme mustrit,“ ütles Terik. Tema sõnul on muusika muutunud ja peame ka oma samme muutma, et järgmistel kümnenditel ühises mustris püsida.

Seonduvad uudised

• Pro Kapital: 2019. a IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuande 02.03.2020
  TEGEVUSARUANNE Tegevjuhi ülevaade 2019. aasta oli väljakutsete, võimaluste ja tunnustuste aasta, mis on kahtlemata tulevikku vaatava mõtteviisi ning kasvuambitsiooniga ettevõtetele omane. Meie tegevuse rõhuasetus on elamu- ning äripiirkondade     
  
• Tallinn: Mustamäele rajatud teenusmaja toob uued kodud ja kogukonnateenused 12.02.2026
  11. veebruaril avati Mustamäel aadressil Tammsaare tee 135 uus teenusmaja, kuhu rajati sada sotsiaalkorterit, millest suurem osa on kohandatud liikumispuudega inimestele. Lisaks leiavad uues hoones endale kaasaegsed ruumid Mustamäe noortekeskus nin     
  
• Bigbank: Tallinna ärikinnisvara rasked valikud: visiooni puudumine hävitab konkurentsivõimet 28.11.2025
  Tallinn on aastatega kerkinud Eesti, kui mitte kogu Baltikumi kinnisvara juhtivaks veduriks, kuhu jõuavad trendid varem. Tallinna linna areng omakorda on palju mõjutatud Lääne-Euroopast, Rootsist ja osaliselt ka sellest, millised on arengud üle      
  

---

---

Augustis kinnisvaraturu aktiivsus võrreldes juuliga valdavalt rahunes, kuid hinnaliikumised olid piirkonniti erinevad. Tallinnas püsis korterite hinnatase stabiilne ja Tartus kasvas mõõdukalt, samas kui Pärnus ja Viljandis hinnad langesid. Kuressaares tõusis keskmine hind, kuid väga väikese tehingute arvu tõttu tuleb seda muutust tõlgendada ettevaatlikult.

Eramute turul paistsid aktiivsuse kasvuga silma Tartu ja Kuressaare, Tallinnas ja Pärnus püsis tehingute arv samuti suhteliselt kõrge. Hoonestamata elamumaa turg oli seevastu mitmes linnas tagasihoidlik, erandiks Pärnu, kus tehti 18 tehingut. Kokkuvõttes iseloomustas augustit rahulikum korteriturg ja piirkonniti erinev hinnadünaamika, samas kui nõudlus elukondliku kinnisvara järele püsis üldiselt stabiilne.

Tallinn

Tallinna kinnisvaraturul püsis korterite hinnatase augustis stabiilne, samas kui tehinguaktiivsus vähenes pärast aktiivset juulikuud. Korterite keskmine hind oli 3 116 €/m², jäädes kuises võrdluses sisuliselt muutumatuks, kuid olles aastases võrdluses 4% kõrgem. Augustis tehti 799 korteritehingut, võrreldes 909 tehinguga juulis. Tehingute arvu vähenemine stabiilse hinnataseme juures viitab sellele, et nõudlus püsis, kuid turu aktiivsus suve lõpus mõnevõrra rahunes.

Eramute turul sõlmiti 41 tehingut, võrreldes 43 tehinguga juulis, kuid selgelt rohkem kui aasta tagasi samal ajal, mil tehti 21 tehingut. Hoonestamata elamumaa segmendis registreeriti 1 tehing, võrreldes 3 tehinguga juulis ja 7 tehinguga 2025. aasta augustis. Kokkuvõttes iseloomustas Tallinna augustit stabiilne korterite hinnatase ja juuliga võrreldes rahulikum tehinguaktiivsus, samas kui eramute turg püsis aastases võrdluses aktiivne.

Tartu

Tartu kinnisvaraturul jätkus augustis mõõdukas hinnakasv, kuid korterite tehinguaktiivsus vähenes. Korterite keskmine hind tõusis kuuga 3%, ulatudes 2 597 €/m²-ni, ning oli aastases võrdluses 2% kõrgem. Augustis tehti 164 korteritehingut, võrreldes 181 tehinguga juulis. Hinnatõus tehingute arvu mõningase vähenemise taustal viitab sellele, et nõudlus püsis stabiilne, kuid turu aktiivsus taandus pärast tugevat juulikuud.

Eramute turul sõlmiti 25 tehingut, võrreldes 21 tehinguga juulis ja 17 tehinguga aasta tagasi samal ajal, mis näitab aktiivsuse kasvu. Hoonestamata elamumaa segmendis augustis tehinguid ei toimunud, samas kui juulis registreeriti 5 ja 2025. aasta augustis 3 tehingut. Kokkuvõttes iseloomustas Tartu augustit mõõdukas hinnakasv ja veidi rahulikum korteriturg, samas kui eramute segment näitas selget aktiivsuse kasvu ning elamumaa turg jäi passiivseks.

Pärnu

Pärnu kinnisvaraturul jätkus augustis mõõdukas hinnalangus, samas kui korterite tehinguaktiivsus kasvas. Korterite keskmine hind langes kuuga 4%, jõudes 2 101 €/m²-ni, ning jäi aastases võrdluses 2% madalamaks. Augustis tehti 73 korteritehingut, võrreldes 66 tehinguga juulis. Tehingute arvu kasv koos keskmise hinna langusega viitab sellele, et augustis oli ostuaktiivsus tugevam, kuid tehingud kaldusid mõnevõrra madalama hinnatasemega korterite poole.

Eramute turul sõlmiti 17 tehingut, võrreldes 19 tehinguga juulis ja 12 tehinguga aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa segmendis tehti 18 tehingut, mis on veidi rohkem kui juulis registreeritud 17 tehingut ning ületab ka 2025. aasta augusti 12 tehingut. Kokkuvõttes iseloomustas Pärnu augustit aktiivsem korteri- ja elamumaa turg, samas kui korterite hinnatase jätkas mõõdukat langust.

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturul toimus augustis märgatav hinnakorrektsioon, samas kui korterite tehinguaktiivsus püsis juuliga võrreldes üsna stabiilne. Korterite keskmine hind langes kuuga 23%, jõudes 1 252 €/m²-ni, ning jäi aastases võrdluses 20% madalamaks. Augustis tehti 24 korteritehingut, võrreldes 25 tehinguga juulis. Hinnalangus stabiilse tehingumahu juures viitab sellele, et augustis võis tehingute struktuur kalduda madalama hinnatasemega korterite poole.

Eramute turul sõlmiti 5 tehingut, võrreldes 9 tehinguga juulis ning 5 tehinguga aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa segmendis ei toimunud tehinguid ei augustis ega juulis, mis näitab selle segmendi väga tagasihoidlikku aktiivsust. Kokkuvõttes iseloomustas Viljandi augustit stabiilne korterite tehinguaktiivsus, kuid selgelt madalam hinnatase ning tagasihoidlik aktiivsus eramute ja elamumaa turul.

Kuressaare

Kuressaare kinnisvaraturul tõusis augustis korterite hinnatase, kuid tehinguaktiivsus jäi väga tagasihoidlikuks. Korterite keskmine hind kasvas kuuga 8%, ulatudes 1 893 €/m²-ni, ning oli aastases võrdluses 2% kõrgem. Augustis tehti vaid 3 korteritehingut, võrreldes 6 tehinguga juulis. Väga väikese tehingumahu tõttu võivad üksikud tehingud keskmist hinda oluliselt mõjutada, mistõttu ei saa hinnatõusu põhjal teha kindlaid järeldusi turu üldise hinnasuuna kohta.

Eramute turul sõlmiti 5 tehingut, võrreldes 2 tehinguga juulis ja 1 tehinguga aasta tagasi samal ajal, mis näitab selles segmendis aktiivsuse kasvu. Hoonestamata elamumaa turul tehinguid ei toimunud, samas kui 2025. aasta augustis registreeriti 1 tehing. Kokkuvõttes iseloomustas Kuressaare augustit väga tagasihoidlik korteriturg, samas kui eramute segment näitas juuliga võrreldes selget elavnemist.

Seonduvad uudised

• Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturu ülevaade, juuni 2026 22.07.2026
  Juunis elavnes Eesti kinnisvaraturg võrreldes maiga märgatavalt. Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis kasvas korteritehingute arv ning enamikus suuremates linnades tõusid ka korterite keskmised hinnad. Erandiks oli Viljandi, kus aktiivsuse kasv     
  
• Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturu ülevaade, detsember 2025 08.01.2026
  Harju maakond Tallinna kinnisvaraturg lõpetas 2025. aasta stabiilselt. Detsembris tehti 705 korteritehingut, mis on veidi rohkem kui novembris, kuid jääb hooajaliselt tavapärasele aasta lõpu tasemele. Korterite keskmine hind püsis muutumatuna n     
  
• Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturu ülevaade, jaanuar 2026 10.02.2026
  Jaanuar 2026 oli kinnisvaraturul hooajaliselt rahulik, kuid piirkonniti erineva dünaamikaga. Suuremates linnades püsis korteriturul hinnatase tugev — Tallinnas ja Tartus jätkus hinnatõus, samal ajal kui tehingute arv langes aasta algusele omase     
  

---

---

Swedbank published for the first time an analysis on the EfTEN Real Estate Fund AS share, listed on the Nasdaq Tallinn Stock Exchange. The bank set a target price of 22.2 euros for the EfTEN Real Estate Fund AS share, which is 13.6% higher than the share’s last closing price on the Tallinn Stock Exchange, and gives the share a “buy” recommendation.

In its analysis, Swedbank highlights the following aspects on EfTEN Real Estate Fund AS: (i) the expected dividend yield of 6-7% in the coming years makes the share attractive to investors who value a stable cash flow; (ii) the low level of financial leverage allows the fund to better manage possible risks associated with rising interest rates; (iii) the fund has been successful in reprofiling its real estate portfolio in line with changes in the real estate market.

The analysis is available on Swedbank’s investment blog.

Seonduvad uudised

• EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS considers new public offering of shares 05.09.2024
  The management board of EfTEN Real Estate Fund AS presented to the supervisory board a proposal for issuing new shares, the purpose of which is to finance new planned acquisitions. The volume of the issue is initially planned to be     
  
• EfTEN: Notice of Public Offering, Listing, and Admission to Trading of Additional Shares of EfTEN Real Estate Fund AS 20.11.2024
  EfTEN Real Estate Fund AS (registry code 12864036, address A. Lauteri 5, 10114 Tallinn) announces a public offering of shares based on a decision of the fund’s Supervisory Board dated November 11, 2024, and informs about the planned listing an     
  
• Baltic Horizon Fund consolidated unaudited results for Q2 2025 08.08.2025
  Management Board of Northern Horizon Capital AS has approved the unaudited financial results of Baltic Horizon Fund (the Fund) for the six months of 2025. Challenges in Executing our Strategy Our strategy emphasizes developing governmental and socia     
  

---

---

Kinnisvaraarendaja Invego alustas Viimsi vallas Haabneemes Verve elurajooni ehitust. Viiest A-energiaklassiga ridamajast koosnevasse elurajooni rajatakse kokku 58 kodu ning projekti koguinvesteering ulatub üle 18 miljoni euro.

Viimsi vabaõhumuuseumi lähedusse rajatava Verve elurajooni ehitustöid teeb NOBE ning esimesed kodud valmivad juba järgmisel aastal. “Haabneeme ürgmetsa rajatava Verve puhul on meie jaoks oluline luua elukeskkond, kus tavapärasest enam sulanduvad ühtseks tervikuks looduslähedane elustiil, kaasaegne arhitektuur ja energiatõhusad lahendused. Mugavas läheduses asuvad nii meri kui Viimsi keskus kogu oma kasuliku taristuga,” kommenteerib Invego juht Kristjan-Thor Vähi.

Ehituse alguse hetkeks on elurajooni kahes esimeses hoones ligi pooled kodud müüdud ning äsja alustas arendaja ka kolmanda hoone avalikku müüki. Verve eristub tavapärastest ridamajadest Invego välja töötatud innovaatilise lahenduse poolest, kus kodud paiknevad tavapärase külg-külje kõrval paigutuse asemel koos hoopis seljakuti. See muudab hooned oluliselt energiasäästlikumaks, võimaldab tuua kodudesse rohkem loomulikku valgust ja suuremaid aknapindu ning annab igale hoovialale rohkem privaatsust. Kodude planeeringud on kompaktsed ja suuremate koridorideta, mis võimaldab kasutada kogu olemasolevat pinda võimalikult otstarbekalt. Verve arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitekt11 ning maastikuarhitektuuri eest vastutab Stuudio Punktiir.

Invego juhi sõnul on Verve üheks olulisemaks tugevuseks selle asukoht ja seda ümbritsev keskkond. “Verve asub rohelises ja looduslikult mitmekesises piirkonnas ning kogu elukvartali kavandamisel oleme lähtunud olemasoleva keskkonna säilitamisest. Hooned on paigutatud ja liigendatud nii, et alles jääks võimalikult palju olemasolevat metsa, suuri puid ja looduslikku reljeefi ning igale kodule tekiks privaatne, rahulik ja rohelusega ümbritsetud eluruum,” kirjeldab Vähi ja lisab, et läheduses olemas ka koolid, lasteaiad ja muu igapäevaeluks vajalik taristu.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku, kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas. Invego Group OÜ ja grupi tütarettevõtte Invego Latvia OÜ võlakirjad on noteeritud Nasdaq Baltic First North võlakirjade nimekirjas.

Invego on Tallinnas ja selle lähiümbruses viimastel aastatel rajanud uued kodud enam kui tuhandele perele. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla, Keila Pargikodude ja Verve elurajoonid.

Läti pealinnas Riias ja selle lähiümbruses arendab Invego kokku 8 elurajooni, neist kolme koos arenduspartner Reterraga ja ühte koos EfTEN Special Opportunities Fundiga. Lõuna-Portugalis on hetkel arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga.

Seonduvad uudised

• Invego poolt Viimsisse 18 miljoniga rajatav Verve elurajoon sai ehitusloa, tööd algavad lähiajal 08.07.2026
  Kinnisvaraarendaja Invego poolt Viimsi valda rajatav Verve elurajoon on saanud kõik ehituse alustamiseks vajalikud load ning hiljuti ehitajaks valitud NOBE alustab lähiajal töödega. Projekti koguinvesteering on 18 miljonit eurot. Haabneeme, Viims     
  
• Invego valis Viimsis asuva Verve elurajooni ehitajaks NOBE, lepingu kogumahuks on 11,78 miljonit eurot 29.05.2026
  Kinnisvaraarendaja Invego gruppi kuuluv Invego Viimsi OÜ sõlmis ehitusfirmaga NOBE OÜ 11,78 miljoni (9,5 miljonit, millele lisandub käibemaks) euro suuruse lepingu Viimsi valda, Haabneeme alevikku 58 uue põlvkonna ridamajakoduga Verve elurajooni     
  
• Invego sõlmis 11 miljonilise lepingu Mārupes Sirds elurajooni ehitajaga 18.06.2026
  Invego sõlmis Lätis 11 miljoni euro (9,1 miljonit eurot ilma käibemaksuta) suuruse ehituslepingu ettevõttega EKOTEH BŪVE SIA Riia lähistel asuva suuremahulise Mārupes Sirdsi elurajooni rajamiseks. Elurajooni esimese etapi 65 uut kodu valmivad      
  

---

---

EfTEN United Property Fund teenis augustis puhaskasumit 58 tuhat eurot ning 2026. aasta kaheksa kuuga 624 tuhat eurot (eelmisel aastal samal ajal 2 012 tuhat eurot). Fondiosaku puhasväärtus (NAV) oli augusti lõpus 11,58 eurot, kasvades kuuga 0,2%.

Tavapärasest väiksem kasum oli eelkõige seotud fondi investeeringuga EfTEN Real Estate Fund AS aktsiatesse, mille hind Tallinna Väärtpaberibörsil alanes 2026. aasta augustis 1,8%. Kui fondi investeeringut EfTEN Real Estate Fund AS aktsiasse kajastada selle raamatupidamisliku puhasväärtuse alusel, oleks EfTEN United Property Fund teeninud augustis 163 tuhat eurot kasumit ning fondi NAV oleks 11,66 eurot, kasvades kuuga 0,6%.

Augustis omandas fond 5,9% osaluse ettevõttes EfTEN Domina SIA, mis omab Riias asuvat Domina kaubanduskeskust. Fondi investeeringu soetusmaksumus oli 2 478 tuhat eurot ning osaluse õiglase väärtuse muutusest teenis fond augustis 31 tuhat eurot kasumit.

Samuti omandas fond augustis 80%-lise osaluse tütarettevõttes Invego Uus-Järveküla 2 OÜ, mis arendab Uus-Järveküla elurajooni laiendust. Laienduse detailplaneering on lõppfaasis. Juuli lõpus ettevõttele antud 700 tuhande euro suuruselt omaniklaenult teenib fond 10% intressitulu aastas.

Fondi 80%-lise osalusega arendusettevõttes Invego Uus-Järveküla OÜ ei sõlmitud augustis uusi müügilepinguid. Arendusprojektis on veel müümata kolm ridamaja osa ja kaks kinnistut.

Täpsem EfTEN United Property Fund’i portfelli ülevaade on leitav fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/fondi-tulemused/

eupf-dashboard-082026-1

Seonduvad uudised

• EfTEN United Property Fund’i 2026. aasta I poolaasta ja II kvartali auditeerimata majandustulemused 06.08.2026
  2026. aasta II kvartalis teenis EfTEN United Property Fund 248 tuhat eurot puhaskasumit (2025 II kvartal: 976 tuhat eurot). Kasumi vähenemine on eelkõige seotud poolaasta lõpus toimunud kinnisvarainvesteeringute regulaarse hindamisega ning fondi i     
  
• EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 31.07.2026 17.08.2026
  EfTEN United Property Fund teenis juulis puhaskahjumit 143 tuhat eurot ning 2026. aasta seitsme kuuga 566 tuhat eurot (eelmisel aastal samal ajal 1 846 tuhat eurot puhaskasumit). Fondiosaku puhasväärtus (NAV) oli juuli lõpus 11,56 eurot, langedes      
  
• EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 30.09.2025 15.10.2025
  EfTEN United Property Fund’i osaku puhasväärtus (NAV) oli septembri lõpus 11,34 eurot, kasvades kuuga 0,33%. NAVi tavapärasest mõnevõrra väiksem tõus oli seotud investeeringuga EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsiatesse, mille hind sulgus      
  

---

---

EfTEN United Property Fund earned a net profit of 58 thousand euros in August and 624 thousand euros over the first eight months of 2026 (2 012 thousand euros in the same period last year). The net asset value (NAV) of the fund unit was 11.58 euros at the end of August, increasing 0.2% over the month.

The lower-than-usual profit was primarily related to the fund’s investment in the shares of EfTEN Real Estate Fund AS, the price of which fell by 1.8% on the Tallinn Stock Exchange in August 2026. If the fund’s investment in the shares of EfTEN Real Estate Fund AS were recognised on the basis of its net asset value, EfTEN United Property Fund would have earned 163 thousand euros of profit in August and the fund’s NAV would be 11.66 euros, increasing 0.6% over the month.

In August, the fund acquired a 5.9% holding in EfTEN Domina SIA, which owns the Domina shopping centre in Riga. The acquisition cost of the fund’s investment was 2,478 thousand euros, and in August the fund earned 31 thousand euros of profit from the change in the fair value of the holding.

In August, the fund also acquired an 80% holding in its subsidiary Invego Uus-Järveküla 2 OÜ, which is developing the expansion of the Uus-Järveküla residential district. The detailed plan for the expansion is in its final phase. The fund earns 10% annual interest income on the 700 thousand euro shareholder loan granted to the company at the end of July.

No new sales agreements were concluded in August in the development company Invego Uus-Järveküla OÜ, in which the fund holds an 80% stake. Three terraced-houses and two land plots remain unsold in the development project.

A more detailed overview of EfTEN United Property Fund’s portfolio can be found on the fund’s website: https://eftenunitedpropertyfund.ee/en/fund-results-2/

eupf-dashboard-082026-1

Seonduvad uudised

• EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 30.09.2025 15.10.2025
  The net asset value (NAV) of EfTEN United Property Fund units was 11,34 euros at the end of September, up 0,33% month-on-month. The somewhat smaller-than-usual increase in NAV was related to the investment into the listed fund EfTEN Real Estate     
  
• EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 31.01.2026 16.02.2026
  EfTEN United Property Fund earned a net profit of 223 thousand euros in January (the same period last year: 408 thousand euros). Decrease in profit was primarily related to the investment in EfTEN Real Estate Fund AS shares, which share     
  
• EfTEN Real Estate Fund AS notice calling the annual general meeting of shareholders 16.03.2026
  The Management Board of EfTEN Real Estate Fund AS (registry code 12864036; seat Tallinn, A. Lauteri 5) calls an annual general meeting of shareholders on 07 April 2026 at 10:00 a.m. Venue of the general meeting: Radisson Collection Hotel second f     
  

---

---

The net asset value (NAV) per unit of the Baltic Horizon Fund (the Fund) increased to EUR 0.4077 at the end of August 2026 (0.4059 as of 31 July 2026). The month-end total net asset value of the Fund increased to EUR 92.4 million (EUR 92.0 million as of 31 July 2026).

In August 2026, the Fund generated consolidated net rental income of EUR 1.1 million (EUR 1.1 million in July 2026).

At the end of August 2026, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 7.7 million (31 July 2026: EUR 8.0 million) of which EUR 3.0 million is restricted for use specified under credit agreements.

As of 31 August 2026, the total consolidated assets of the Fund were EUR 220.8 million (31 July 2026: EUR 221.0 million).

Seonduvad uudised

• Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund consolidated unaudited results for Q1-Q4 2022 16.02.2023
  Management Board of Northern Horizon Capital AS has approved the unaudited consolidated interim financial statements of Baltic Horizon Fund (the Fund) for the twelve months of 2022. Net result and net rental income In 2022, the Group recorded a net     
  
• Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund consolidated unaudited results for H1 2023 09.08.2023
  Management Board of Northern Horizon Capital AS has approved the unaudited consolidated interim financial statements of Baltic Horizon Fund (the Fund) for the six months of 2023. Property valuations In June 2023, the portfolio valuations were conduct     
  
• Baltic Horizon Fund general meeting of investors and a notice to convene a new general meeting of investors 16.07.2024
  Extraordinary General Meeting (hereinafter the “General Meeting”) of Baltic Horizon Fund unit-holders and Swedish Depositary Receipt (hereinafter the “SDR”) holders (hereinafter together the “Investors”) took place on 2 July 2024 in Talli     
  

---

---

AS Nordecon group company Embach Ehitus OÜ and Iverta Kapital OÜ have entered into a contract for the construction of a sports building with commercial premises in the Serv Quarter development at K. Kärberi 46/2, Tallinn. The value of the contract is EUR 4.75 million, excluding VAT. The building is scheduled for completion in the summer of 2027.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2025 was 208 million euros. Currently Nordecon Group employs 450 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

---

---

1Partner kinnisvaragrupi ettevõte 1Partner Haldus omandas Färsk Halduse kogu haldusportfelli, mis koosneb kokku 38 elukondliku ja ärikinnisvara objektist, tehingut finantseeris Swedbank.

1Partner Halduse juhatuse liike Sulev Jaanuse sõnul toetab tehing ettevõtte kasvuambitsioone ning tehingu tulemusel suurenes 1Partneri hallatavate objektide hulk ligikaudu kolmandiku võrra. “Meie jaoks oli oluline, et kasv ei tuleks kvaliteedi arvelt, vaid muudaks ettevõtet tugevamaks. Antud tehinguga saime korraga juurde nii korraliku portfellilisa kui ka meie meeskonnaga liitunud mitu kogenud haldurit,” rõhutab Sulev Jaanus, kes ootab portfelli suurenemisest ka efektiivsuse kasvu.

Färski juhatuse liikme Sven Olevi sõnul oli portfelli müügi taga soov keskenduda senisest enam ettevõtte põhitegevusele. “Färsk on algusest peale olnud ennekõike koristusteenuste ettevõte ning oleme otsustanud oma fookuse edaspidi hoida just sellel valdkonnal. Haldusportfelli haldamise andsime üle headesse kätesse ja saame nüüd täielikult pühenduda oma põhiteenuste arendamisele,” selgitab Sven Olev.

1Partner Halduse juhi sõnul jätkub tihe koostöö tehingu osapoolte vahel ka pärast haldusportfelli üleandmist, sest Färsk pakub endiselt kõigil 38 objektil koristusteenust. “See on meile väga hea lahendus, sest Färsk on koristusvallas tipptegija – kiiresti kasvav ettevõte, kellel on valdkonnas üle 16 aasta kogemust,” kiidab Sulev Jaanus.

1Partner on enam kui 22-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Seonduvad uudised

• 1Partner: tööjõumahukad projektid on loonud kinnisvaraturule uue niši 24.08.2026
  Mahukamad tööstus-, logistika- ja taristuprojektid, aga ka hooajatööd ja suurüritused, kuhu vajatakse korraga hulgaliselt töötajaid, on toonud ärikinnisvara turule nõudluse värskelt kaasajastatud ühiselamutüüpi majutusasutuste järgi, r�     
  
• Everaus Kinnisvara sõlmis eksklusiivse müügipartneri lepingu 1Partner Kinnisvaraga 13.11.2025
  1Partner Kinnisvara Tartu sõlmis 90 korteriga Kõrveringi Kodude elurajooni eksklusiivse müügilepingu Tartumaale laienenud Everaus Kinnisvaraga. 1Partner Kinnisvara Tartu juhi Margus Kelgu hinnangul vastab Kõrveküla uus elukvartal Lõuna-Eesti k     
  
• 1Partner: kinnisvaraeksperdid usuvad, et uute korterite laojääk Tallinnas kasvab veelgi 08.12.2025
  Kinnisvaraekspertide hinnangul kasvab järgmisel aastal Tallinna uusarendustes müügil olevate vabade korterite arv veelgi, selgus 1Partner Kinnisvara eestvedamisel läbi viidud küsitlusest, milles osales 122 kinnisvaravaldkonna professionaali. Kak     
  

---

---

Rõdudega kortermaja renoveerimise juures tekib tihti arutelu, et kas rõdude kordategemise eest peaks maksma kõik korteriomanikud või ainult need, kelle korteri juures rõdu on. „Korteriomandite puhul ei lähtuta majandamiskulude kandmisel üldjuhul sellest, kas konkreetne töö puudutab omaniku korterit vahetult või mitte,” selgitab Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. “Korterelamu on tervik ning paljud kulud jagatakse kõigi omanike vahel ka siis, kui osa omanikke ei saa tööst otsest või võrdset kasu. Põhimõte tuleneb sellest, et kaasomandi esemed teenivad kogu hoonet ning nende korrashoid on kõigi omanike huvides ja ühine kohustus.”

Mardi sõnul on rõdude puhul määrava tähtsusega nende õiguslik staatus. “Rõdud, nende kandekonstruktsioonid, piirded ja välisilme kuuluvad reeglina kaasomandi hulka,” selgitab ta. “Seega ei vabasta asjaolu, et korteri juures ei ole rõdu, korteriomanikku automaatselt rõdudega seotud kulude kandmisest.” Näiteks võib amortiseerunud rõdude renoveerimine olla ka rõduta korteriomanike huvides. “Halvas tehnilises seisukorras rõdud võivad kujutada endast ohtu kogu hoonele ja selle elanikele, sest lagunevad betoondetailid või piirded võivad põhjustada varakahju või ohustada inimeste turvalisust,” räägib Mardi.

“Samuti mõjutab rõdude seisukord kogu hoone välisilmet, tehnilist seisundit ja turuväärtust. Korralikult renoveeritud rõdud aitavad säilitada hoone väärtust tervikuna, millest saavad kasu kõik korteriomanikud, olenemata sellest, kas nende korteril on rõdu või mitte.” Praktikas on korteriühistud ellu viinud lahendusi, kus renoveerimise käigus lisatakse rõdud ka esimese korruse korteritele. “Nii kaob üldistest kulude jagamise vaidlustest sageli argument, et rõdude olemasolu või puudumine määrab omaniku kohustuste kandmise,” soovitab Urmas Mardi.

Seonduvad uudised

• Kohtulahend: eelmärge kinnisasja üleandmise nõude tagamiseks (2-18-13609) 29.07.2020
  Asi puudutas kinnistu müügilepingut, mille alusel kanti omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks kinnistusraamatusse eelmärge ostja kasuks. Omandi üleandmine lepiti kokku hilisemaks. Pärast müügilepingu, kuid enne omandi üleandmist sai ost     
  
• EKÜL: Korteriühistud on kütmata korteritega jätkuvalt hädas 16.12.2024
  Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi töölauale koguneb selgi talvel järjest enam kaebusi, kus korteriühistud on hädas korteriomanikega, kel pole kavatsustki elupinda kütta. „Põhjuseid on erinevaid – alates omani     
  
• EKÜL: Jurist annab nõu: kuidas korraldada tõhus korteriühistu koosolek? 13.05.2026
  Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige, õigusosakonna juhataja Urmas Mardi paneb korteriühistutele südamele, et vähemalt üks kord aastas tuleks kokku kutsuda korteriühistu üldkoosolek. „Kindlasti tuleb üldkoosolekul kinnitada m     
  

---

---