Juunis oli Eesti aastane inflatsioon euroala üks madalamaid. Toidu hinnad on aastaga odavnenud. Lähis-Ida konflikti leevenedes jääb tänavune hinnatõus kevadprognoosis prognoositud 4 protsendist madalamaks.

Statistikaameti andmetel langesid hinnad juunis eelmise kuuga 0,5 protsenti ja aastane inflatsioon aeglustus mai 3,7 protsendilt juunis 2,3 protsendini. Euroalal aeglustus hinnatõus esialgsel hinnangul 2,8 protsendini.

Pingete leevenemine Lähis-Idas ning turgude ootus USA-Iraani vahelise rahulepingu sõlmimiseks on kaasa toonud naftahindade kiire languse kriisieelsele, veebruari lõpu tasemele. Bensiini ja diisli maailmaturuhindade alanemine on toimunud mõnevõrra väiksemas ulatuses. Nende arengute tulemusena on kütuse postihinnad ka Eestis kevadiselt kõrgtasemelt alla tulnud ning on kümnendiku kõrgemad kui aasta tagasi. Samas on gaasi hind Euroopas püsinud suhteliselt kõrgena tulenevalt gaasihoidlate madalast täituvusest ning gaasihind kodutarbijatele on aastaga tõusnud pea neljandiku võrra. Vähenenud taastuvenergia toodangu tõttu oli elektri börsihind Eestis kõrgem kui aasta tagasi. Kokkuvõttes on energia hinnad aastaga tõusnud pea kümnendiku, mis on võrreldav euroala vastava näitajaga.

Toidu hinnad olid juunis 1,5 protsenti odavamad kui aasta tagasi. Seda on võimaldanud toidu impordihindade langus. Imporditud toiduained on aasta esimesel poolel odavnenud ligi 3 protsenti. Suuremal määral on kauplustes odavnenud õlitoodete ja aiasaaduste hinnad. Aasta teises pooles võib toidu hindu veidi kergitada kõrgemad energia- ja väetise hinnad.

Teenuste hinnatõus ulatus juunis 2 protsendi lähedale, mis on viimaste aastate madalaim. Suures osas on selle taga aastatagune kõrge võrdlusbaas tulenevalt suurüritustest ning puhkusepakettide hindade kõrgest tasemest. Seetõttu olid majutuse hinnad juunis pea viiendiku odavamad. Samuti on tänavu suvehooaja alguses jäänud hooajalised hinnatõusud varasemast tagasihoidlikumaks.

Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Seonduvad uudised

• Rahandusministeerium: Hindade tõus on taastumas 09.04.2021
  Statistikaameti andmetel langesid hinnad märtsis eelmise kuuga võrreldes 0,2 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes kiirenes veebruari 0,6 protsendilt 1,1 protsendini märtsis. Euroalal kiirenes hindade tõus kõrgematest energiahindadest tulenev     
  
• Rahandusministeerium: Kallis elekter on hinnatõusu kiirenemise taga 08.10.2021
  Energiahindade šokk ja majanduse jõuline taastumine on põhjustamas kiiret hinnatõusu üle Euroopa. Nii Eestis kui euroalal kiirenes inflatsioon tasemele, mida võis viimati täheldada 2008. aastal. Statistikaameti andmetel tõusid hinnad augustis     
  
• Rahandusministeerium: Aastase inflatsiooni aeglustumine jätkub 10.05.2023
  Statistikaameti andmetel tõusid hinnad aprillis eelmise kuuga võrreldes 2 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes aeglustus märtsi 15,3 protsendilt aprillis 13,5 protsendini. Euroalal ulatus hindade tõus esialgsel hinnangul 7 protsendini. Kuulin     
  

---

---

AS Pro Kapital Grupp (edaspidi Emitent) teatab, et on kasutanud tagamata fikseeritud intressimääraga mittekonverteeritavate võlakirjade (ISIN EE3300001676; edaspidi Võlakirjad) tingimuste punktis 1.1.18 sätestatud õigust pikendada Võlakirjade lunastamistähtaega kahe aasta võrra.

Vastavalt Võlakirjade tingimustele on Emitendil õigus pikendada Võlakirjade lunastamistähtaega ühepoolselt kuni kahe aasta võrra, avaldades sellekohase teate Nasdaq Tallinna börsi kaudu hiljemalt 30. septembril 2026. Käesoleva teatega kasutab Emitent nimetatud õigust.

Sellest tulenevalt pikeneb Võlakirjade lunastamistähtaeg 31. oktoobrilt 2026 kuni 31. oktoobrini 2028.

Kõik ülejäänud Võlakirjade tingimused jäävad muutumatuks.

Seonduvad uudised

• Pro Kapital: Võlakirjade märkimisperioodi algus 10.02.2016
  AS Pro Kapital Grupp (edaspidi nimetatud kui Pro Kapital) teavitas investoreid 02.04.2015, et Pro Kapitali nõukogu otsustas 02.04.2015 kiita heaks tagatud, ennetähtaegse lunastamise õigusega ja fikseeritud intressimääraga võlakirjade (edaspidi      
  
• Pro Kapital: Võlakirjade märkimise tulemused 03.05.2016
  AS Pro Kapital Grupp (edaspidi nimetatud kui Pro Kapital) teavitas investoreid 20.04.2016  börsiteatega, et  Pro Kapitali juhatus otsustas alustada tagatud, ennetähtaegse lunastamise õigusega ja fikseeritud intressimääraga võlakirjade (edaspi     
  
• Pro Kapital: Muudatused AS Pro Kapital Grupp tagamata võlakirjade tingimustes 22.09.2023
  AS Pro Kapital Grupp (edaspidi nimetatud kui Emitent) on emiteerinud 3 459 081 tagamata võlakirja ISINiga EE3300001676 (edaspidi nimetatud kui Võlakirjad) koguväärtuses 9 685 426,80 eurot. Võlakirjade intressimäär on 8% ja Lunastamistähtaeg e     
  

---

---

AS Pro Kapital Grupp (the Issuer) announces that it has exercised its right under Clause 1.1.18 of the Terms and Conditions of the fixed rate unsecured non-convertible bonds (ISIN EE3300001676; the Bonds) to extend the maturity date of the Bonds by two years.

Pursuant to the Terms and Conditions, the Issuer is entitled to unilaterally extend the maturity date of the Bonds by up to two years by making the respective announcement via Nasdaq Tallinn stock exchange no later than 30 September 2026. By this announcement, the Issuer exercises that right.

Accordingly, the maturity date of the Bonds is extended from 31 October 2026 to 31 October 2028.

All other Terms and Conditions of the Bonds remain unchanged.

Seonduvad uudised

• Pro Kapital Grupp: Start of the second subscription period of non-convertible bonds by private placement 01.10.2020
  AS Pro Kapital Grupp (hereinafter Pro Kapital) informed on 22 May 2020 that the Supervisory Council of Pro Kapital has on 21 May 2020 decided to approve the issue of unsecured, callable, fixed rate non-convertible bonds by the Company (hereinafter     
  
• Pro Kapital Council approved Consolidated Interim Report for IV Quarter and 12 Months of 2020 (Unaudited) 01.03.2021
  MANAGEMENT REPORT Chairman’s summary  2020 has been quite a turbulent year. It will be remembered for the start of the new virus SARS-CoV-2 and COVID-19 pandemic spread. Many economic sectors have suffered. Also, our group operations and results a     
  
• Pro Kapital: Start of second phase of construction of Kindrali Houses 22.06.2021
  On 3 February 2021, OÜ Marsi Elu, a company belonging to the AS Pro Kapital Grupp group, and Oma Ehitaja AS signed a contract for the construction of three five-storey building complexes in Kristiine City residential area. The construction of     
  

---

---

Eesti inimesed tunnevad kodu ostmisel endiselt kõige enam muret kinnisvarahindade tõusu pärast ning üha enam valmistab ebakindlust ka töökoha kaotuse oht ning sissetuleku püsimine. Geopoliitilisi riske kardetakse aga kinnisvara soetamisel varasemast oluliselt vähem, selgub SEB värskest kodulaenu uuringust.

Kodu ostmine on inimese jaoks üks suuremaid rahalisi otsuseid, mis kätkeb endas mitmeid võimalikke riske. Uuringus leidsid Eesti inimesed ülekaalukalt, et kodu soetamisel on nende jaoks peamiseks murekohaks jätkuvalt kinnisvarahindade tõus – koguni 64% lähitulevikus kodu osta soovivatest inimestest toob selle teguri peamise murekohana välja. Ka aasta tagasi püsis näitaja 68 protsendiga selgelt esikohal.

Märgatavalt on kasvanud mure isikliku majandusliku kindlustunde pärast. Töökaotuse riski või sissetuleku ebakindlust nimetas tänavu 29% vastanutest, samas kui aasta varem oli vastav näitaja 19%. Seega on see murekoht aastaga kasvanud 10 protsendipunkti võrra.

„Väga praktiline küsimus on majanduslik kindlustunne pika perioodi vältel, kus võib mõnel juhul ka mitu korda ette tulla sissetuleku ootamatuid vähenemisi. Ka tulemustes joonistub välja, et uudised tänasest tööturust ja pikaajalistest tööotsingutest on aastaga selgelt inimeste teadvusesse jõudnud ja enne rahaliste kohustuste võtmist analüüsitakse oma majanduslikku olukorda põhjalikumalt. Kõige suurem muutus riskide analüüsimises enne kodu soetamist puudutab aga geopoliitilisi riske. Kui 2025. aastal pidas keerulist geopoliitilist olukorda kodu ostmisel oluliseks murekohaks 41% vastanutest, siis tänavu on see langenud 27%-ni. See tähendab 14 protsendipunkti suurust langust ning on uuringu üks silmatorkavamaid muutusi,“ kommenteeris SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

Uuringust joonistuvad välja ka mõned praktilisemad mured, mis puudutavad kodu leidmist ja ostutehingu rahastamist. Nimelt tõi tänavu vastanud välja, et probleeme valmistavad ka sobiva kinnisvara puudumine (18%) ning võimalikud ehitusvead ostetaval kinnisvaral (13%).

„Kuigi otseselt tarbijate rahakotti puudutavad tegurid on alati esikohal, siis on koduostjate mured tegelikult tunduvalt mitmekihilisemad. Sobiva objekti leidmine ja kinnisvara kvaliteet on vaid üks osa neist. Täna ületab turu pakkumine selgelt nõudlust, seda eriti teatud kallimas segmendis. Küll aga võib korteriturul peredele puudu olla nii tubade kui ruutmeetrite arvu poolest suuri linnakortereid, mida on standardsetest kahetoalistest uusarendustesse vähem ehitatud. Eramute sektsioonis tuleb pakkumises piiriks hind. Nimelt on miljööväärtuslikes piirkondades heas seisus ja alla 500 000 euro maksvad objektid pigem erandlik nähtus kui tava,“ märkis Hallang.

Seonduvad uudised

• Arco Vara AS 2014. aasta III kvartali ja 9 kuu vahearuanne 06.11.2014
  Arco Vara AS (edaspidi ka „emaettevõte“ või ka „Ettevõte“) ning tema kontserni kuuluvate ettevõtete (edaspidi „kontsern“) tegevus hõlmab kinnisvaraarendust ning kinnisvaraga seotud teenuseid. Tegevus oli kuni 2013. aasta lõpuni jaga     
  
• Tallinn-Tartu-Pärnu: vastuolud teevad kinnisvaraturu prognoosimise keeruliseks 21.10.2015
  Adaur Grupp OÜ kvartaalne Tallinna-Tartu-Pärnu elamispindade turu analüüs leiab, et Eesti korteriturg elab vilgast elu. Samas teevad maailma majandusest ja poliitilisest olukorrast tulenevad riskitegurid prognooside tegemise äärmiselt keeruli     
  
• Suur turuülevaade: Tallinn elamispindade turu trendid – talv 2024 20.12.2024
  Lõpule lähenev 2024. a on elamispindade turul vastuoluline. Korterite järelturg on olnud väga aktiivne ehk tehingute arv on kõrge. Uute korterite ostuotsuste arv vindub kuust-kuuse kord natuke üle, kord natuke alla 100 tehingu. Pakkumiste mahud     
  

---

---

Kinnisvarakooli suveakadeemia veebiseminar „Eesti elukondliku kinnisvaraturu ülevaade 2026“ aitab mõista, mis toimub praegu Eesti eluasemeturul ja millised arengud võivad turgu ees oodata. Seminar keskendub nii tänase turuolukorra lahtimõtestamisele kui ka sellele, milliseid järeldusi saavad osalejad teha oma edasiste otsuste jaoks. Seminari viib läbi kinnisvaraekspert Tõnu Toompark.

Veebiseminar toimub 23.07.2026 kell 18.00–19.30. Osalejad saavad ülevaate:

• Eesti elukondliku kinnisvaraturu hetkeseisust;
• hindade ja tehinguaktiivsuse muutustest;
• peamistest turgu mõjutavatest trendidest;
• kinnisvaraturu lähiaastate väljavaadetest.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Seonduvad uudised

• Kinnisvarakool: Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub 29/09/2014 25.09.2014
  Kinnisvarakoolis toimub 29/09/2014 seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“. Seminari viib läbi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, kes analüüsib Eesti elamispindade turgu tõenäoliselt kõige põhjalikumalt. Seminari “Kinnisvaraturu ü     
  
• Viimane võimalus registreeruda Tõnu Toomparki kinnisvaraturu ülevaate seminarile 23.01.2018
  Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2017 IV kvartal” toimub 24/01/2018 Kinnisvarakoolis. Seminaril antakse põhjalik ja praktiline elamispindade turuülevaade ning tuuakse välja olulised trendid ja prognoosid. Seminar “Kinnisvaraturu ül     
  
• “Kinnisvaraturu ülevaade 2018 II kvartal” toimub 03/05/2018 27.04.2018
  03/05/2018 toimub Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2018 II kvartal“. Ülevaade vaatab lähemalt uute korterite sektorit, kus pakkumine kasvab lausa päevadega. Kas uute korterite müüki lisandumine tekitab ülepakkumise     
  

---

---

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 0,5% ja tõusis võrreldes 2025. aasta sama ajaga 2,3%. Eelmise aasta juuniga võrreldes olid kaubad 1% ja teenused 4,2% kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski selgitas, et tarbijahinnaindeksi 0,5% langus kuude võrdluses ei ole ebatavaline – eelmisel aastal nägime taolisi hinnalangusi mitmel korral, viimati detsembris. „Kuid aastases võrdluses oli nii väike hinnatõus kui praegune 2,3% viimati 2021. aasta aprillis. Osaliselt on selle taga eelmise aasta juuni kõrge indeks, samas veelgi olulisema põhjusena võib välja tuua hinnalangused rohkem kui pooltes valdkondades, sh toidu ja mittealkohoolsete jookide rühmas, millel on tarbijahinnaindeksi kujunemisel kõige suurem kaal,“ lisas Veski.

Võrreldes eelmise aasta juuniga mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu enim eluasemega seotud kulutuste 7,6% ja transpordi 7,5% kallinemine. Eluasemekulude hinnatõusu taga oli elektri 18,7% ja maagaasi 30,8% kallinemine. Transport kallines bensiini 6,4% ja diislikütuse 17,3% hinnatõusu tõttu. Vastupidist mõju avaldas indeksile toidu ja mittealkohoolsete jookide 1,5% ning riiete ja jalatsite 6,3% odavnemine.

Alkohoolsed joogid ja tubakas kallinesid juunis aastaga 8,9%. „Alkohoolsete jookide 5,8% ja tubaka 16,4% hinnatõusu taga olid osaliselt 2026. aasta jaanuari aktsiisitõusud, kusjuures tubakaaktsiis tõusis lisaks ka 2025. aasta juulis,“ põhjendas Veski.

Võrreldes eelmise aasta juuniga kallinesid toidukaupadest valmistoit 2,3%, värske või külmutatud liha 0,9%, munad 5,6% ning värske või külmutatud kala 5,5%. Köögivili odavnes võrreldes eelmise aasta sama kuuga 6,7%, või 23,1% ning õunad ja luuviljalised 11,6%.

Kuises võrdluses paljude toodete hinnad odavnesid

Võrreldes maiga mõjutas juuni tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 1,2% odavnemine, samuti bensiini 5,5%, diislikütuse 8,6% ning riiete ja jalatsite 3,8% hinnalangus. Vastupidist mõju avaldas indeksile kuu jooksul kõige rohkem puhkusereiside 8,3%, elektri 1,5% ja üüri 1,4% hinnatõus.

Toidukaupadest mõjutasid indeksit peamiselt värske viliköögivilja 16,2%, värskete marjade 17,6% ja troopiliste puuviljade 9,9% hinnalangus, teiselt poolt vähemal määral šokolaadi 2,4% ja tsitruseliste 4,3% hinnatõus.

Tarbijahinnaindeks, juuni (2025 = 100)

Tarbijahinnaindeksi muutus tooterühmades, juuni 2026

Seonduvad uudised

• Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis oktoobris aastaga 4,6% 07.11.2025
  Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks oktoobris võrreldes septembriga samale tasemele ning tõusis 2024. aasta oktoobriga võrreldes 4,6%. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes olid kaubad 2% ja teenused 8,3% kallimad. Pressiteates olid lä     
  
• Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis novembris aastaga 4,9% 05.12.2025
  Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks novembris võrreldes oktoobriga 0,2% ning tõusis mulluse novembriga võrreldes 4,9%. Eelmise aasta novembriga võrreldes olid kaubad 2,9% ja teenused 7,9% kallimad. Statistikaameti tarbijahindade st     
  
• Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis jaanuaris aastaga 3,7% 16.02.2026
  Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2026. aasta jaanuaris eelmise kuuga võrreldes 1% ning 2025. aasta jaanuariga võrreldes 3,7%. Toidukaupade hinnad tõusid jaanuaris võrreldes detsembriga 2,3%. Statistikaameti tarbijahindade stati     
  

---

---

Maa- ja ruumiameti anmdetel oli 2025. a korterite võõrandmistehingutes 1115 välisresidenti. Välisresidentide korterite võõrandamistehingute rahaline käive oli 61,6 miljonit eurot. Keskmine välisresidendi korteritehing oli hinnaga ~55 300 eurot. Korteritehingute hinna juures mängib olulist rolli eelkõige korteri asukoht. Samuti on hinna puhul tähtis korteri kvaliteet.

Eesti residentide korterite võõrandamistehingute hind oli 2025. a keskmiselt ~103 000 eurot.

Välisresidentidest korterite võõrandajate suurim grupp ehk 376 olid Soome residendid. Soome residentide võõrandatud korterite keskmine hind oli 2025. aastal ~60 100 eurot.

Venemaa residendid, kellede võõrandmiastehingute maht jäi napilt Soome residentidele alla, tegid korteri võõrandamistehingu keskmise hinnaga ~32 100 eurot.

Tehingute arvu vaates suuremates välisresidentide grupis kõige kallima keskmise hinnaga ~93 100 eurot korteri võõrandamistehingu tegid 2025. aastal USA residendid.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Seonduvad uudised

• Statistika: Venemaa ja Soome residendid tegid 70% välisresidentide korterite võõrandamistehingutest 26.03.2024
  Maa-ameti andmete alusel tegid välisresidendid 2023. a jooksul Eestis 1205 korteri võõrandamise tehingut koguväärtusega 57 miljonit eurot. See teeb keskmise võõrandatud korteri väärtuseks 47 500 eurot. Üldjuhul käivad välisresidentide teh     
  
• Statistika: 2025. a oli Eestis välisresidentidest korteriomandajaid 423 16.06.2026
  2025. a Eesti korteritehingutes oli maa- ja ruumiameti andmetel omandajate poolel 423 välisresdienti. Välisresidentidest 178 ehk 42% olid Euroopa Liidu residendid. Ajalooliselt suurim osa välisresidentidest korterite omandajatest on olnud Soome re     
  
• Statistika: välisresidendi 2025. a omandatud korteri keskmine hind oli 72 300 eurot 30.06.2026
  Maa-ja ruumiameti andmetel tegid välisresidendid 2025. a Eestis 423 korteri omandamistehingut. Nende tehingute keskmine hind oli ~72 300 eurot. Eesti residentide korterite omandamistehingute keskmine hind oli samal ajal ~96 200 eurot. Erinevus omand     
  

---

---

Oma maja ehitamine ei alga projekteerimisest ega ehitustöödest, vaid sobiva krundi valimisest. Esmapilgul atraktiivne krunt ei pruugi aga olla alati kõige sobivam. Millised kriteeriumid aitavad tulevase kodu jaoks sobivat krunti valida, selgitab Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas.

Asukoht ja ümbrus

„Krunti hinnates tuleks tähelepanu pöörata praktilistele aspektidele nagu kaugus linnakeskusest, koolidest, poodidest ja peamistest teedest. Mugav asukoht võib igapäevaelu oluliselt lihtsustada, näiteks töölesõitu, laste kooliviimist ja vaba aja tegevusi. Hästi arenenud ümbrus suurendab sageli ka kinnisvara väärtust tulevikus,“ ütles Kikas.

„Samuti tasub uurida, millised on lähiaastatel piirkonna plaanid. Omavalitsuste üldplaneeringud võivad näidata, kas lähedusse on kavandatud suuri äriprojekte, tihedamat liiklust või muid arendusi, mis võivad elukvaliteeti mõjutada. Näiteks võib täna rahulik koht mõne aasta pärast muutuda tihedaks piirkonnaks, mis tähendab, et ostja peab hindama, kas see sobib tema tulevikuvisiooniga.“

Krundi kuju ja reljeef

Eksperdi sõnul on krundi kuju samuti oluline. „Ristkülikukujulised või ruudukujulised krundid pakuvad tavaliselt rohkem paindlikkust arhitektuuriliste lahenduste planeerimisel, mistõttu on neile lihtsam projekteerida funktsionaalset ja mugavat elamispinda.“

„Ebakorrapärase kujuga krundi puhul võib olla keerulisem paigutada maja, terrassi või abihooneid optimaalselt. Sellisel juhul jääb osa krundist vähem kasutatavaks ning projekteerimine võib nõuda rohkem loomingulisi lahendusi, mis võib kaasa tuua soovimatuid lisakulusid,“ märkis Kikas ning lisas, et tähelepanu tuleb pöörata ka reljeefile. Kui krunt asub madalamas kohas, võib sinna koguneda vihmavesi ning tekkida üleujutuse oht. Selle vältimiseks saab teha pinna tõstmist, kuid sel juhul peab samuti täiendava kuluga arvestama.

Pinnase omadused

Oluline on ka pinnas, sest sellest sõltub ehituse keerukus ja maksumus. Kikas märkis, et esmapilgul sobiv krunt võib pinnase omaduste tõttu osutuda planeeritust kallimaks. Isegi väikesed erinevused pinnases võivad tähendada täiesti erinevaid ehituslahendusi.

„Kui pinnas on väga savine, märg või soine, võib vundamendi rajamine minna planeeritust kallimaks. Seetõttu tasub mõnel juhul teha geoloogilised uuringud, mis aitavad hinnata põhjavee taset, võimalikke ehituskulusid ja vältida hilisemaid soovimatuid väljaminekuid. Nii on võimalik kindel olla, et maja püsib stabiilne ja ohutu ka aastate pärast,“ selgitas Kikas.

Taristu ja kommunikatsioonid

Hea krundi üks olulisemaid kriteeriumeid on arenenud taristu. Isegi väga atraktiivses asukohas olev krunt võib nõuda suuri lisainvesteeringuid, kui puuduvad tehnilised kommunikatsioonid.

„Atraktiivne hind võib peita tõsiasja, et krundile ei ole toodud elektrit, vett ega kanalisatsiooni. Sellisel juhul tasub eelnevalt välja selgitada, kas ühendamine on võimalik ja kui palju see maksab. Mõnikord moodustavad kommunikatsioonide rajamise kulud suure osa kogu projektist,“ ütleb ekspert.

Õiguslikud aspektid

Enne krundi ostmist tuleb kindlasti üle vaadata ka dokumendid, sest need võivad paljastada piiranguid, mis mõjutavad ehitusvõimalusi või kogu projekti elluviimist. „Veenduge, et krundil on selge omandiõigus ning et puuduksid kasutuspiirangud või kaitsevööndid. Samuti on oluline kontrollida krundi sihtotstarvet ja ehitusõigust ehk kas sinna on üldse lubatud elumaja ehitada,“ märkis Kikas.

Hinnang tervikpildile

Krundi valimine on üks olulisemaid samme oma maja planeerimisel, mistõttu tasub enne ostu koguda võimalikult palju infot. „Hea lähtekoha annab hindamisakt, kust võib selguda oluline teave krundi omaduste ja võimalike kitsaskohtade kohta. Kui plaan on asuda maja projekteerima, tasub varakult kaasata ka arhitekt ning ehitusõiguse või piirangute osas küsida vajadusel nõu kohalikust omavalitsusest. Mida põhjalikum on eeltöö, seda väiksem on risk ootamatute kulude tekkeks ehituse käigus,“ sõnas Kikas.

Seonduvad uudised

• Refereering: Büroohoone arendamine 26.03.2003
  Sissejuhatus Büroohoonete arendamine on arendustegevuse üks kõige keerukamaid ja konkurentsitihedamaid segmente. Büroohoonete arendajate suurus varieerub ühemehefirmadest kuni suurte rahvusvaheliste arendusfirmadeni. Büroode kasutajad varieeruv     
  
• Uus Maa Kinnisvarabüroo 2012 II poolaasta kinnisvaraturu ülevaade 25.01.2013
  EESTI Eesti kinnisvaraturgu iseloomustas möödunud poolaastal enim müügipakkumiste hulga pidev vähenemine. Sarnane olukord oli iseloomulik ka kinnisvarabuumile, kuigi praegusel juhul buumist rääkida ei saa. Ühelt poolt on pakkumiste vähenemis     
  
• Uus Maa Kinnisvarabüroo 2013. aasta III kvartali kinnisvaraturu ülevaade 23.10.2013
  Eesti Eesti kinnisvaraturg jätkas kolmandas kvartalis tõusu ning tehingute hulk saavutas majandussurutise-järgse rekordi. Meeleolud erinevates Eesti piirkondades on optimistlikud, samas tulevikku prognoosides oodatakse pigem stabiilsemat perioodi.     
  

---

---

Stenbocki maja, 2. juuli 2026 – Valitsus kiitis tänasel istungil heaks seaduseelnõu, millega luuakse võimalus keelata Eesti pikaajalise elaniku elamisloata Venemaa ja Valgevene kodanikel, nende riikide ettevõtetel ning nende kontrolli all olevatel juriidilistel isikutel kinnisvara omandamine kogu Eestis.

Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise eesmärk on vähendada riski, et vaenulikud riigid kasutavad Eestis asuvat kinnisvara luure- ja mõjutustegevuseks, sabotaaži ettevalmistamiseks või strateegiliselt oluliste positsioonide loomiseks.

Siseminister Igor Taro sõnul peab Eesti muutunud julgeolekuolukorras sulgema võimalused, mida vaenulik riik saab meie vastu kasutada. „Venemaa on näidanud, et kasutab oma eesmärkide saavutamiseks kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid – sõjalisest jõust luure-, mõjutus- ja sabotaažitegevuseni. Ka kinnisvara võib anda võimaluse luua Eestis püsivaid tugipunkte, koguda teavet või valmistada ette tegevust strateegiliste objektide läheduses. Eesti riik ei pea võimaldama agressorriikide kodanikel ja nende kontrolli all olevatel ettevõtetel siin piiranguteta kinnisvara omandada,“ ütles Taro.

Eelnõuga antakse valitsusele õigus määrata riigid, mille kodanike ja ettevõtete kinnisvaraomand võib ohustada Eesti julgeolekut või avalikku korda. Esialgu on kavas nimetada sellisteks riikideks Venemaa ja Valgevene.

Keeld hakkab puudutama nende riikide kodanikke, kellel ei ole Eestis pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust. Samuti laieneb keeld Venemaal ja Valgevenes registreeritud ettevõtetele ning juriidilistele isikutele, olenemata nende registreerimisriigist, kui nende tegelik kasusaaja kuulub piirangu alla.

„Piirang peab toimima sisuliselt, mitte ainult paberil. Seetõttu ei tohi sellest olla võimalik mööda minna, asutades kinnisvara ostmiseks ettevõtte Eestis või mõnes teises Euroopa riigis. Tehingu puhul tuleb vaadata, kes ettevõtet tegelikult kontrollib ja kelle huvides kinnisvara omandatakse,“ lisas Taro. „Eesti tegutseb siin sarnaselt oma naabrite Soome ja Lätiga, kes on juba kehtestanud vastava piirangu. Ühtselt tegutsedes tagame kogu piirkonna stabiilsuse ja turvalisuse.“

Piirang hakkab kehtima kogu Eesti territooriumil ning hõlmab ka korteriomandit, hoonestusõigust ja kinnisasja mõttelise osa omandamist. Seadus ei ole tagasiulatuv ega võta kelleltki ära juba olemasolevat vara. Samuti ei puuduta keeld Venemaa ja Valgevene kodanikke, kellel on Eestis pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus. Kinnisvara üürimine või rentimine jääb lubatuks.

Põhjendatud erandjuhtudel võib valitsus anda kinnisasja omandamiseks loa, kui tehing ei kahjusta piirangu eesmärki.

Eelnõuga ajakohastatakse ka seni 1999. aasta haldusjaotusel põhinevat kinnisasjade omandamise piiranguala. Edaspidi määratletakse piiranguala külade kaupa ning see kantakse avalikult kontrollitavale maakatastri kitsenduste kaardile.

Lisaks hakatakse piirangute järgimisel kontrollima juriidilise isiku tegelikku kasusaajat ja tema kodakondsust. Kontrolli teevad kinnisvaratehingu või võõrandamismenetluse käigus notarid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid, riigivara võõrandajad ning Maa- ja Ruumiamet.

Eelnõu hinnanguline mõju kinnisvaraturule on väike. 2025. aasta tehinguandmete põhjal oleks kavandatav piirang puudutanud ligikaudu 600 kinnisvaratehingut. Muudatusel on seevastu oluline positiivne mõju Eesti julgeolekule ja avalikule korrale.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2027.

Seonduvad uudised

• Nordecon: 2014. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud poolaastaaruanne 08.08.2014
  Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2014. aasta II kvartali ja kuue kuu konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele ning peamiste riskid     
  
• Swedbank: koduostu praktikad mujal Euroopas 12.07.2024
  Euroopa Liidus on kinnisvara soetamise praktika riigiti väga erinev. Eesti elanikele harjumatult tuleb mõnes riigis tasuda kinnisvara soetamisel kõrget käibemaksu, teises pole haruldane osta kodu hoopis oksjonil. Swedbanki eluasemelaenude valdkon     
  
• Liven: 2026. aasta I kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne 21.04.2026
  Tavapäraselt rahulikuma aasta alguse asemel püsis eelneva aasta lõpu aktiivsus seekord ka I kvartalis ning eelmise aasta müügitulemust ületasime kahekordselt. Kokku sõlmisime kvartali jooksul 54 müügilepingut (VÕL; 2025 I kvartal: 25; 2025      
  

---

---

1. augustil jõustuvad ehitusseadustiku muudatused, mis muudavad ehitustegevusega kaasneva asjaajamise lihtsamaks ja vähendavad bürokraatiat.

“Kui inimene soovib rajada kuuri või garaaži, ei tohiks ta takerduda keerulistesse aastatepikkustesse menetlustesse, vaid need plaanid peaks olema võimalik mõistliku ajaga ellu viia. Vähendasime ehitamisega seonduvaid nõudeid seal, kus need on ajale jalgu jäänud, kuid järeleandmisi ei saanud teha ohutuse ja kvaliteedi arvelt. Lihtsamad protsessid säästavad nii inimesi, ettevõtteid kui ka omavalitsusi,“ ütles taristuminister Kuldar Leis.

Paljudel juhtudel ei pea enam läbima kuni kolm aastat kestvat detailplaneeringu koostamise protsessi, vaid piisab projekteerimistingimustest, mille menetlus võtab tavaliselt üks kuni kaks kuud. Kui inimene soovib oma krundile rajada väiksema abihoone, näiteks kuuri või garaaži, siis ei ole enam vaja detailplaneeringut koostada või muuta. Projekteerimistingimustega saab täpsustada ka ehitisealust pinda, korruste arvu või rajatise liiki (nt salvkaevu asendamisel puurkaevuga).

Ka kasutuslubade taotlemise kord muutub paindlikumaks. Mitut ehitist sisaldavate ehitusprojektide puhul pole tulevikus tarvis iga ehitise kohta eraldi kasutusloa taotlusi esitada. Lisaks asendatakse eramajade ja paariselamute kasutuslubade nõue lihtsamate kasutusteatistega, mille menetlus võtab keskmiselt aega kuni 10 päeva.

Lisaks vaadati üle ehituslubade ja –teatistega seonduv. Ehitusteatise kehtivus pikeneb neljale aastale ehk ehituse viibimise korral ei pea omavalitsust ehitustegevusest mitu korda teavitama. Väiksemate mitteelamute rajamisel ei ole enam tarvis taotleda ehitusluba ega esitada teatist, kui hoone on alla 20 ruutmeetri suurune ja kuni 5 meetri kõrgune (näiteks müügikioskid). Samas tuleb korterelamute ümberehitamisel edaspidi taotleda ehitusluba, et tagada elanikele turvalisem elukeskkond.

Täpsustatakse ka ehitisregistris avalikustatavate isikuandmete reegleid. Inimese nime, isikukoodi, sünniaega ja kontaktandmeid võib avalikustada üksnes siis, kui see on vajalik ehitise nõuetele vastavuse tõendamiseks või ehitusmenetluse läbiviimiseks. Avalikult kättesaadavad ei tohi olla dokumendid, mis selleks vajalikud ei ole (näiteks liitumislepingud). Nii on paremini tasakaalus inimeste privaatsuse kaitse ning vajadus hoida ehitusmenetlused läbipaistvad ja võimalikult vähese bürokraatiaga.

Selgemaks muutub ka hoonete seadustamine. Selliste hoonete puhul, mis ehitati enne kehtiva ehitusseadustiku jõustumist ehk enne 1. juulit 2015. aastal, peab seadustamiseks olema tagatud hoone ohutus. Ehitised, mis on rajatud enne 22. juulit 1995, loetakse õiguspärasteks. Lisaks kaob 500-eurone riigilõiv, mida seni tuli maksta, kui ehitisregistrisse kanti seni seadustamata ehitis.

Lisaks 1. augustil jõustuvatele muudatustele plaanib Kliimaministeerium lihtsustada ka ehitusprojektile esitatavaid nõudeid, muudatused on plaanis teha aasta teises pooles.

Näiteid ehitusseadustiku muudatustest:

Seonduvad uudised

• Kliimaministeerium: Valitsus plaanib ehitusreegleid lihtsustada 17.10.2025
  Valitsus saatis Riigikogu menetlusse ehitusseadustiku muudatuste eelnõu, et lihtsustada ehitustegevusega kaasnevat asjaajamist ja vähendada bürokraatiat. “Ehitamisega seotud reeglite puhul peab lähtuma põhimõttest, et nii vähe kui võimalik,     
  
• Kuut, kuur ja küün ehk veelkord uuest ehitusseadustikust 28.09.2015
  1. juulist 2015 a. hakkas kehtima uus ehitusseadustik, mis on eelmisega võrreldes süsteemsem ning eeldatavasti annab vastuseid mitmetele praktikas vaidlusi tekitanud küsimustele. Uude ehitusseadustiku on koondatud kõik hoonete ja rajatistega seon     
  
• Puudulikust dokumentatsioonist saab kinnisvaramüüjate suurim peavalu 16.12.2014
  Üha teravamalt on päevakorda tõusnud eluruumide ümberehitusega seotud puuduliku dokumentatsiooni küsimus. Tõenäoliselt saab sellest 2015. aastal paljude kinnisvaramüüjate suurim peavalu, sest ostjad muutuvad üha nõudlikumaks, kirjutab Domu     
  

---

---

Hepsor AS-i ja EfTEN Special Opportunities Fundi ühisettevõte Hepsor SOF OÜ ning Coop Pank AS allkirjastasid 1. juulil laenulepingu summas 12,7 miljonit eurot, et finantseerida Lasnamäel Paevälja kvartalis kolme uue eluhoone ehitust.

4. juunil sõlmis Hepsor SOF OÜ lepingu ehitusettevõtega Mitt & Perlebach OÜ summas 10,2 miljonit eurot, mille raames ehitatakse valmis Paevälja 7 korterelamud ning neid teenindav taristu: teed, platsid ja tehnovõrgud. Selle jätkuna sõlmis Hepsor SOF OÜ 2. juulil lepingu Mitt & Perlebach OÜ-ga ka Paevälja 9 kortermaja ning selle teede ja trasside rajamiseks. Lepingu maksumus on 2,5 miljonit eurot. Mõlema lepingu maksumusele lisandub käibemaks.

2027. aasta sügisel valmib aadressil Paevälja 7 ja 9 kokku 88 uut kodu, millest on võlaõiguslepingute alusel enne ehituse algust müüdud juba 20 kodu ehk ligikaudu 23% kogu mahust.

Paevälja 9 hoone ehitatakse ajalooliste paekivimüüridele, kuhu luuakse uus ja modernne sisu ning kaasaegne ruumilahendus. Hoonesse on kavandatud 18 kodu – nende seas ka kahekorruselised korterid, mis loovad avarust ning eramaja või ridaelamu tunnet. Kodud on eri suurusega, ühe- kuni viietoalised, ja mitmekülgse planeeringute valikuga.

A-energiaklassiga hoonesse on planeeritud päikesepaneelid, kaugküte, vesipõrandaküte, korteripõhiselt reguleeritav soojustagastusega ventilatsioon ja elutoa jahutuse valmidus. Korteritel saavad olema kolmekordsed puidust klaaspakettaknad ning kaugloetavad arvestid.

Paevälja kvartalit arendatakse etapiviisiliselt. 2022. aasta lõpus ja 2023. aasta alguses valmis esimeses etapis Paevälja Hoovimajadesse ligi 100 korterit . Teine etapp saab valmis 2027. aasta teises pooles. Koostöös EfTENiga on plaanis jätkata ka kolmanda ja neljanda etapiga, mille käigus lisandub vastavalt ligikaudu 100 ja 80 korterit. Narva maantee 150 ja 150A kinnistutele rajatavate hoonete arhitektuurivõistlus lõppes mais ning alustatud on juba projekteerimisega.

Koos juba valminud Paevälja Hoovimajadega arendab Hepsor Paevälja kvartalis kokku ligikaudu 470 kodu ja 4200 ruutmeetrit üüritavat äripinda.

Rohkem infot: https://hepsor.ee/paevalja/

Seonduvad uudised

• Uus Maa Kinnisvarabüroo 2012 II poolaasta kinnisvaraturu ülevaade 25.01.2013
  EESTI Eesti kinnisvaraturgu iseloomustas möödunud poolaastal enim müügipakkumiste hulga pidev vähenemine. Sarnane olukord oli iseloomulik ka kinnisvarabuumile, kuigi praegusel juhul buumist rääkida ei saa. Ühelt poolt on pakkumiste vähenemis     
  
• Hepsor AS 2025 II kvartali ja kuue kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne 30.07.2025
  Hepsori 2025. aasta II kvartali konsolideeritud müügitulu oli 13,9 miljonit eurot (II kvartal 2024: 5,2 miljonit eurot) ja aruandeaasta esimese poolaasta müügitulu oli 22,1 miljonit eurot (I poolaasta 2024: 7,4 miljonit eurot). Kontserni teise kv     
  
• Hepsor AS 2025 III kvartali ja üheksa kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne 29.10.2025
  Hepsori 2025. aasta III kvartali konsolideeritud müügitulu oli 8,8 miljonit eurot (III kvartal 2024: 20,4 miljonit eurot) ja aruandeaasta esimese üheksa kuu müügitulu oli 30,9 miljonit eurot (9 kuud 2024: 27,9 miljonit eurot). 2025. aasta esimes     
  

---

---

Kinnisvaramaaklerina alustamine nõuab enamat kui head suhtlemisoskust ja pealehakkamist – vaja on tugevat arusaama kinnisvaraturust, juriidikast, hindamisest, müügist ja klienditööst. Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm koondab need teadmised ühtseks tervikuks ning aitab luua tugeva aluse edukaks kinnisvarakarjääriks. Programm on suunatud neile, kes soovivad alustada tööd kinnisvaramaaklerina, täiendada oma valdkonnateadmisi või valmistuda maakleri kutseeksamiks.

Stardiprogrammi koolitustel käsitletakse muu hulgas kinnisvaraturgu ja selle toimimist, kinnisvara hindamist, müüki ja kliendisuhtlust, digitaalset turundust, üürisuhteid ning kinnisvaraalast juriidikat.

Koolituste ajakava

• 07.-10.09.2026 Kinnisvaramaakleri ABC
• 16.09.2026 Eluruumi üürimise ABC
• 22.09.2026 Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni
• 23.09.2026 Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus
• 06.10.2026 Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid 2026 III kvartal
• 15.10.2026 Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus
• 19.-27.10.2026 Kinnisvara täiendkoolitus

Koolitused toimuvad hübriidõppes – saad valida kontaktõppe Tallinnas koolitusklassis või osaleda mugavalt MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Seonduvad uudised

• Kinnisvarakooli koolituskalender 2016 17.08.2016
  Kinnisvarakool OÜ pakub mitmeid koolitusi ja seminare kinnisvaravaldkonnast, mis haakuvad kinnisvaraturu, kinnisvaravahenduse, juriidilise poole, aga ka ehitusvaldkonnaga. Koolitused toimuvad avalike koolitustena ja ettevõttesiseste koolitustena. R     
  
• Mõtled kinnisvaramaakleriks hakata? Kinnisvarakool viib sind stardipaigast päriselt edasi 11.06.2026
  Kinnisvaramaaklerina alustamine nõuab palju enamat kui entusiasmi – vaja on teadmisi turust, hindamisest, juriikast ja müügist. Kinnisvaravaldkond pakub erakordseid võimalusi, kuid edu tuleb neile, kes on hästi ette valmistunud. Kinnisvarakool     
  
• Kinnisvarakooli uue aasta kinnisvarakoolitused 07.01.2013
  Kinnisvarakooli uue aasta kinnisvarakoolitused on nüüd paika saanud. Meil on hea meel, et koolituskalendris on mitmeid uusi koolitusi, mis keskenduvad juriidilistele küsimustele. Sageli on just juriidika see valdkond, kus maaklerid ja kinnisvarasp     
  

---

---

Hepsor SOF OÜ, a joint venture of Hepsor AS and EfTEN Special Opportunities Fund, and Coop Pank AS signed a loan agreement on 1 July in the amount of EUR 12.7 million to finance the construction of three new residential buildings in the Paevälja quarter in Lasnamäe.

On 4 June, Hepsor SOF OÜ entered into a construction agreement with Mitt & Perlebach OÜ in the amount of EUR 10.2 million for the construction of the Paevälja 7 apartment buildings and the supporting infrastructure, including roads, paved areas and utility networks. As a continuation of this, on 2 July Hepsor SOF OÜ also signed an agreement with Mitt & Perlebach OÜ for the construction of the Paevälja 9 apartment building, together with its associated roads and utility networks. The value of the agreement is EUR 2.5 million. Value added tax will be added to both contract amounts.

A total of 88 new homes will be completed at Paevälja 7 and 9 in autumn 2027. Before the start of construction, 20 homes, or approximately 23% of the total volume, had already been sold under contracts under the law of obligations.

The Paevälja 9 building will be constructed on historic limestone walls, creating a new and modern interior with contemporary spatial solutions. The building will comprise 18 homes, including two-storey apartments that provide a greater sense of spaciousness and the feel of a private house. The homes will vary in size from one- to five-room apartments and offer a wide variety of layouts.

The A energy class building will be equipped with solar panels, district heating, hydronic underfloor heating, apartment-specific heat recovery ventilation with individual controls, and readiness for cooling. The apartments will have triple-glazed wooden windows and remotely readable utility meters.

The Paevälja quarter is being developed in stages. In the first stage, nearly 100 apartments were completed in the Paevälja Hoovimajad development at the end of 2022 and the beginning of 2023. The second stage will be completed in the second half of 2027. In cooperation with EfTEN, Hepsor also plans to continue with the third and fourth stages, adding approximately 100 and 80 apartments. The architectural competition for the buildings to be developed at Narva Road 150 and 150A concluded in May, and the design process has already commenced.

Including the already completed Paevälja Hoovimajad, Hepsor is developing a total of 470 homes and 4200 square metres of leasable commercial space in the Paevälja quarter.

More information: https://hepsor.ee/paevalja/

Seonduvad uudised

• Liven: Consolidated unaudited interim report for the III quarter and first 9 months of 2025 30.10.2025
  In the third quarter of 2025, the market remained active. During the quarter, several previously made reservations were converted into contracts under the law of obligations (sales contracts), particularly in development projects with construction sc     
  
• Hepsor: Hepsor and EfTEN are jointly developing nearly 300 apartments in Lasnamäe 14.04.2025
  Hepsor AS is starting a collaboration with the EfTEN Special Opportunities Fund, a trust fund managed by EfTEN Capital, to start a joint development project in Lasnamäe. Hepsor AS’s subsidiary, Hepsor Finance OÜ, signed a shareholder agreement un     
  
• Hepsor AS consolidated unaudited interim report for Q3 2025 and nine months 29.10.2025
  Hepsor’s consolidated revenue for the third quarter of 2025 was 8.8 million euros (Q3 2024: 20.4 million euros) and the revenue for the first nine months of 2025 was 30.9 million euros (9M 2024: 27.9 million euros). During the first     
  

---

---

Riigimaa oksjonikeskkonnas on käimas enampakkumine Võru linnas 0,8 ha kinnistule hoonestusõiguse seadmiseks. Võitja saab ehitiste rajamiseks ja äritegevuseks maad kasutada 50 aastat.

Seaduse järgi võib riik anda maa kasutada teisele isikule, kui see ei ole riigile ajutiselt vajalik, ent on mõistlik reservina säilitada. Võru linnas asuva Mooni tn 2 kinnisasi kuulub reservina säilitamisele kui perspektiivne ettevõtlusala.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maapoliitika valdkonnajuhi Vello Kima sõnul annab 50-aastane leping potentsiaalsele investorile kindluse, et tegevused saavad realiseeritud. “Hoonete väljaehitamine ja arendus on suur investeering, mille tasuvuse saavutamiseks on vajalik piisavalt pikk kasutusõigus,” märkis ta.

Mooni tn 2 kinnistu on 100% ärimaa ning see jääb Antsla maantee ja Võhandu jõeäärse Liitva linnaosa kehtiva detailplaneeringu alale, kuhu on lubatud püstitada ärimaa sihtotstarbele vastavad ehitised ja rajatised. Hoonestusõigus ulatub kinnistule kogu pindala ulatuses.

Hoonestusõiguse alghind on 43 811 eurot, lõplik hind kujuneb enampakkumise tulemusel. Lisaks fikseeritakse perioodiline aastatasu (3% kinnisasja harilikust väärtusest), mis tõuseb iga kolme aasta möödudes 6%. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 14. august kell 10.
Täpsem info ja tingimused: riigimaaoksjon.ee

Võitjaga sõlmitakse leping hoonestusõiguse seadmiseks. Seejuures teeb hoonestaja ehitiste püstitamiseks vajalikud ettevalmistavad toimingud (projekteerimistingimuste taotlemine, ehitiste projekteerimine, ehitusloa taotlemine). Ehitised tuleb valmis ehitada ja kasutusele võtta viie aasta jooksul.

Riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud asutusena korraldab maa kasutusse andmist Maa- ja Ruumiamet. Hoonestusõigusega maa kasutusse andmine on uus suund riigimaa haldamisel, mille siht on maa väärindamine selle müümise asemel.

Seonduvad uudised

• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Riik annab Tapa linnas 50 aastaks maa kasutusse 13.03.2026
  Riigimaa oksjonikeskkonnas algas avalik enampakkumine Tapa linnas 13,5 ha riigimaale hoonestusõiguse seadmiseks. Võitjaga sõlmitakse leping tootmishoonete rajamiseks ja maal tegutsemiseks 50 aastaks. Seaduse järgi võib riigimaa anda kasutada tei     
  
• Refereering: Büroohoone arendamine 26.03.2003
  Sissejuhatus Büroohoonete arendamine on arendustegevuse üks kõige keerukamaid ja konkurentsitihedamaid segmente. Büroohoonete arendajate suurus varieerub ühemehefirmadest kuni suurte rahvusvaheliste arendusfirmadeni. Büroode kasutajad varieeruv     
  
• Nordecon: 2018. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud auditeerimata poolaastaaruanne 10.08.2018
  Konsolideeritud finantsseisundi aruanne EUR ‘000 30.06.2018 31.12.2017 VARA     Käibevara     Raha ja raha ekvivalendid 7 985 8 915 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 46 646 35 193 Ettemaksed 2 901 1 641 Varud 23 870 23     
  

---

---

Kinnisvaraportaali KV.EE

Aastatagusega võrreldes on kõige enam kasvanud ühetoaliste korterite keskmine hind. 06.2026 pakkumisse lisandunud ühetoaliste korterite eest küsiti portaalis KV.EE keskmist hinda 16,3 €/m², mida on 6,4% rohkem kui aasta varasem hind 15,3 €/m². Ka kolmetoaliste korterite hind kerkis samaväärselt ehk täpsemalt 6,0% ja jõudis tänavuseks 14,1 €/m² tasemele.

Kahetoaliste korterite, kus segmendis on kõige tihedam konkurents, hind jäi aastatagusega võrreldes samaväärsele tasemele. Aasta tagasi küsiti kinnisvaraportaalis KV.EE Tallinna kahetoaliste eest 13,4, tänavu 13,5 €/m².

Toalisuse alusel vähenes nelja- ja enamatoaliste korterite eest küsitav hind 1,9%. Aastatagune hind portaalis KV.EE 15,5 €/m² tuli tänavuseks 15,2 €/m² tasemele. Suuremate korterite hinnalangust ei tohiks liiga tõsiselt võtta. Selles segmendis on üsna vähe kortereid. Pakkumiste suurenemine või vähenemine võib endaga hõlpsalt kaasa tuua keskmise hinna muutuseid, mis väikese valimi puhul ei tähenda vara väärtuse tegelikku muutust.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Seonduvad uudised

• Arco Vara: Tallinna ja selle lähipiirkondade korterituru ülevaade 2016-12 lõpu seisuga 01.02.2017
  Viimastel aastatel aset leidnud kiire tehinguaktiivsuse kui ka hinnataseme kasv on tänaseks ajaks mõnevõrra hoogu maha võtnud, kuid hinnatasemete edasine kasv on endiselt püsinud. Statistilistest keskmistest lähtuvalt ei ole siiski olnud varade     
  
• Arco Vara: Kevad on toonud kinnisvaraturul ootuspäraselt turuaktiivsuse suurenemise 13.04.2023
  2023. aasta märtsis tehti Eesti korteriturul kokku 1939 ostu-müügitehingut, mida oli hooajaliste tegurite tõttu 37% rohkem kui veel veebruaris, kuid tehingute arv jäi siiski endiselt ootuspäraselt 16% võrra madalamaks kui veel aasta tagasi sam     
  
• Konsultatsioonid üüriinvestoritele: üürituru arengud 02.2024 16.02.2024
  Tallinnas on pakkumisel juba üle 1900 üürikorteri. Kuu varasemaga võrreldes on pakkumisi juurde tulnud. Konkurents üürileandjate vahel on enneolematult tihe. See survestab hindu ja tootluseid. Üüriinvestor peab mõtlema järgmistele küsimust     
  

---

---

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium annab Viimsi vallale 10 aastaks tasuta kasutada riigimaa Haabneeme alevikus, kuhu vald soovib rajada jalgrattaspordipargi.

Taluranna tee 3 asuv 1,8 ha kinnistu kuulub ministeeriumile ja selle sihtotsatarve on ühiskondlike ehitiste maa. Seaduse järgi saab riik kohalikule omavalitsusele anda maad tasuta kasutada, kui omavalitsus seda oma korraliste ülesannete täitmiseks vajab. Selliste ülesannete hulka kuulub muu hulgas kultuuri-, spordi- ja noorsootöö korraldamine ning tervist ja aktiivset liikumist toetava elukeskkonna kujundamine.

Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo sõnul vaatab riik rõõmuga arengutele, mis kohalikku elu ja avalikke teenuseid rikastavad. “Vald paneb kinnistu kogukonna hüvanguks tööle ja loob koha, kus Viimsi inimesed saavad liikumist harrastada ja spordiüritusi korraldada,“ ütles ta.

Kavandatav jalgrattapark hõlmab pumptrack-radu, liikluslinnakut, maastiku- ja oskusradu ning puhkealasid. Viimsi Vallavalitsus on alustamas ehitusprojekti koostamist ning valmistub pargi väljaehitamiseks. Vallavanema Siiri Visnapuu kinnitusel kavandatakse spordiparki pidades silmas igas vanuses rattasõpru. „Tegemist saab olema kohaga, kus nii lapsed, noored kui ka täiskasvanud saavad aega veeta ja uusi oskusi omandada.“

Ettevõtmine on kooskõlas valla arengukavaga, mille üheks eesmärgiks on kaasaegse sporditaristu arendamine. „Soovime järjepidevalt sportimistingimusi edendada ja pakkuda elanikele uusi võimalusi aktiivseks liikumiseks. Spordipark saab olema just selline kaasaegne ja mitmekülgne liikumispaik Viimsi kogukonnale,” rääkis vallavanem.

Tegemist on mittetulundusliku ja kogukonnale avatud spordi- ning puhkerajatisega, mis toetab liikumisõpet, julgustab regulaarset kehalist aktiivsust kõigis vanuse- ja oskusrühmades.

Viimsi Vallavalitsus esitas taotluse kinnistu kasutamiseks käesoleva aasta alguses.

Seonduvad uudised

• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Valitsus algatas tuumajaama riigi eriplaneeringu 23.05.2025
  Valitsus algatas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettepanekul 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise. Planeeringuala suurus on      
  
• Kliimaministeerium: Valitsus plaanib ehitusreegleid lihtsustada 17.10.2025
  Valitsus saatis Riigikogu menetlusse ehitusseadustiku muudatuste eelnõu, et lihtsustada ehitustegevusega kaasnevat asjaajamist ja vähendada bürokraatiat. “Ehitamisega seotud reeglite puhul peab lähtuma põhimõttest, et nii vähe kui võimalik,     
  
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Riik algatas planeeringu vesinikukoridori rajamiseks 20.03.2026
  Valitsus algatas täna Põhjamaade-Balti vesinikukoridori Eesti maismaa osa riigi eriplaneeringu, et selgitada välja torustiku rajamise võimalused ja tingimused Eestis. Vesinikukoridor on kuue riigi ühine projekt ning planeerimis- ja arendustegevu     
  

---

---

Teisipäeval toimunud Arco Vara aktsionäride korralisel üldkoosolekul tutvustas ettevõtte juht Rait Riim järgmiste aastate kasvusuundi, mille keskmes on suuremahuliste arendusprojektide elluviimine ning ettevõtte pikaajalise väärtuse kasvatamine. Üldkoosolekul kinnitati 2025. aasta majandusaasta aruanne ning otsustati suunata ettevõtte ressursid järgmise kasvufaasi toetamiseks.

Üldkoosolekul otsustasid aktsionärid katta 2025. majandusaasta 479 000 euro suuruse puhaskahjumi eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt ning jätta kasum jaotamata. Sellest tulenevalt otsustati ka eelmise majandusaasta eest dividendi mitte maksta.

Arco Vara juhi Rait Riimi sõnul on ettevõte viimase kahe aasta jooksul jõudnud uude arengufaasi, kus fookus on suuremahuliste arendusprojektide realiseerimisel.

„Oleme viimastel aastatel märkimisväärselt kasvatanud oma arendusportfelli ning loonud tugeva aluse järgmiseks kasvuperioodiks. Tänaseks on Arco Vara portfellis ligi 150 000 ruutmeetrit arendusmahtu, mille potentsiaalne müügitulu ületab 430 miljonit eurot. Meie järgmine eesmärk on need projektid järjepidevalt ellu viia ning kasvatada nende kaudu ettevõtte pikaajalist väärtust,“ ütles Riim.

Riimi sõnul on ettevõtte lähiaastate võtmeprojektideks Tallinna kesklinna rajatav Lutheri kvartal ning Harku järve äärde kavandatav Arcojärve elukvartal. Samal ajal valmivad tänavu Soodi 6 ja Spordi tänava arendused, mis annavad olulise panuse ettevõtte 2026. aasta majandustulemustesse.

„Kinnisvaraarendus on pika vaatega tegevusala. Tänased investeeringud loovad eeldused homseteks tulemusteks ning seetõttu peame oluliseks säilitada tugev finantspositsioon ja suunata kapital eelkõige projektidesse, mis loovad väärtust nii koduostjatele kui ka investoritele. Meie eesmärk ei ole ehitada rohkem, vaid arendada terviklikke elukeskkondi, mis säilitavad oma väärtuse aastakümneteks,“ lisas Riim.

Ettevõte prognoosib 2026. aasta müügituluks 27 miljonit eurot ja puhaskasumiks 1,2 miljonit eurot. Tänavuste eesmärkide hulka kuuluvad Soodi 6 ja Spordi arenduste müük ning valmimine, Lutheri kvartali ehituse alustamine käesoleva aasta lõpus, Arcojärve detailplaneeringu kehtestamine ja ehitusloa taotlemine ning ühe kuni kahe uue arendusprojekti soetamine.

Seonduvad uudised

• Liven: 2025. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne 30.10.2025
  2025. aasta III kvartalis püsis turg jätkuvalt aktiivne. Kvartali jooksul sõlmiti mitmete varasemalt tehtud broneeringute alusel võlaõiguslepingud (VÕL), eelkõige 2026. aastal valmivate ehitustega arendusprojektides. Kokku sõlmiti kvartali jo     
  
• Arco Vara AS majandusaasta aruanne 2025 16.04.2026
  TEGEVJUHI ARUANNE 2025. aasta oli Eesti kinnisvaraturul stabiliseerumise ja mõõduka taastumise aasta. Kinnisvara hinnad kasvasid aeglaselt ning tehinguaktiivsus paranes, eriti pärast 2023.–2024. aasta langust. Euribori langus ja stabiliseerumine     
  
• Arco Vara: 2026. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 30.04.2026
  TEGEVJUHI ARUANNE Rait Riim, Arco Vara AS, tegevjuht ja juhatuse liige: “2026. aasta esimene kvartal kujunes Arco Vara jaoks ootuspäraseks ning ettevõtte fookus püsis käimasolevate arendusprojektide edasiviimisel. Kvartali jooksul toimus muudat     
  

---

---

EfTEN United Property Fund sõlmis M7 investicijos UAB-ga (Leedu ettevõtteregistri kood 307671275) tütarettevõtte EfTEN M7 UAB, mis omab Vilniuses Menulio 7 asuvat büroohoonet, müügilepingu. Tehing on struktureeritud tütarettevõtte 100%-lise osaluse müügina.

Müügilepinguga seoses tagastatakse täielikult EfTEN M7 UAB pangalaen ning ostja tagastab hiljemalt 17 kuu jooksul EfTEN United Property Fundi omaniklaenu summas 2,899 miljonit eurot. Seejuures on omaniklaenu intress esimese 12 kuu jooksul 9% aastas ning edaspidi 12% aastas. Laenu tagatiseks seatakse fondi kasuks Menulio 7 kinnistule esimese järjekoha hüpoteek.

EfTEN United Property Fund investeeris 2022. aasta alguses Menulio 7 büroohoone omandamisse 3,598 miljonit eurot. Koos tänaseks investeeringult laekunud dividendide ja intressidega teenib fond müügitehingu lõpule viimisel 760 tuhat eurot kasumit.

Tehinguga eesmärgiks on büroosegmendi investeeringute osakaalu vähendamine. Müügist saadavad vahendid on plaanis investeerida uutesse äriprojektidesse. Fond on hetkel läbirääkimistes ühe elukondliku arendusprojekti osas Rae vallas ning kaubanduskeskuse omandamise osas Riias.

Seonduvad uudised

• Merko Ehitus: 2019. aasta 12 kuu ja IV kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne 13.02.2020
  JUHTKONNA KOMMENTAAR Merko Ehituse 2019. aasta neljanda kvartali müügitulu oli 99 miljonit eurot ja puhaskasum 9,3 miljonit eurot, kasvades aastatagusega võrreldes ligi kolmandiku võrra. Neljandas kvartalis kinnisvaraarenduse valdkonna müügitul     
  
• EfTEN Real Estate Fund III AS 2020. aasta IV kvartali ja 12 kuu auditeerimata majandustulemused 16.02.2021
  Fondijuhi kommentaar 2020. aasta põhiliseks majandussündmuseks oli seekord mitte-majandussündmus – koroonaviiruse ootamatu tulek ja levik. 2020. aasta veebruaris. Balti riikidesse jõudnud viiruselaine sulges majanduse ja survestas olulisel mä�     
  
• Baltic Horizon Fondi 2021. aasta I poolaasta konsolideeritud auditeerimata majandustulemused 06.08.2021
  Northern Horizon Capital AS-i (Fondivalitseja) juhatus on kinnitanud Baltic Horizon Fondi (Fond) auditeerimata konsolideeritud vahearuande tulemused 2021. aasta esimese kuue kuu kohta. BH Meraki UAB ülemärgitud võlakirjaemissioon 12. mail 2021 vii     
  

---

---

Everaus Kinnisvara AS-i juhatus on koostanud 2025. aasta auditeeritud konsolideeritud majandusaasta aruande. Sõltumatu vandeaudiitori aruanne on väljastatud modifitseerimata arvamusega.

Võrreldes 2026. aastal avaldatud auditeerimata poolaasta vahearuandega on auditi käigus korrigeeritud peamiselt kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse hinnanguid, lähtudes konservatiivsematest eeldustest kinnisvaraturu olukorra, realiseerimisperioodide ja projektide arendusetappide osas. Korrigeerimine ei mõjutanud kontserni rahavoogusid, kuid avaldas mõju aruandeperioodi tulemusele, varade mahule ja omakapitalile.

2025. aasta oli Everaus Kinnisvarale aktiivse arendustegevuse ja portfelli kasvatamise aasta. Aruandeaastal keskendus kontsern töös olevate elamu- ja ärikinnisvaraprojektide ehitamisele ning järgmiste perioodide müügitulu ja rahavoogude aluse loomisele. 2025. aastal jätkusid investeeringud muu hulgas Luige Kodude, Kindluse Kodu, Haabersti minilaokompleksi ja Lennuradari stock-office laokompleksi arendusse.

Everaus Kinnisvara 2025. aasta konsolideeritud auditeeritud müügitulu oli 6 042 tuhat eurot, ärikasum 1 752 tuhat eurot ja puhaskahjum 60 tuhat eurot. Seisuga 31.12.2025 oli kontserni varade maht 64 208 tuhat eurot ja omakapital 11 499 tuhat eurot.

2025. aastal kaasas Everaus Kinnisvara kahe võlakirjaemissiooniga kokku 8 000 tuhat eurot. Emiteeritud võlakirjad on noteeritud Nasdaq Balti First North võlakirjade nimekirjas.

Everaus Kinnisvara AS-i aruanne on kättesaadav käesoleva teate lisana, samuti ettevõtte veebilehel (https://everaus.ee/aruanded-ja-borsiteated/) ning Nasdaq Baltic börsi veebilehel.

Everaus Kinnisvara AS 2025 auditeeritud aruanne

Seonduvad uudised

• Everaus: 2025. aasta esimese poolaasta konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 01.10.2025
  Everaus Kinnisvara AS avalikustab oma 2025. aasta esimese poolaasta vahearuande, aruanne on kättesaadav käesoleva teate lisana, samuti ettevõtte veebilehel (https://everaus.ee/aruanded-ja-borsiteated/) ning Nasdaq Baltic börsi veebilehel. EVERAUS     
  
• Everaus Kinnisvara 2025. aasta teise poolaasta konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 01.04.2026
  Everaus Kinnisvara AS avalikustab oma 2025. aasta teise poolaasta vahearuande, aruanne on kättesaadav käesoleva teate lisana, samuti ettevõtte veebilehel (https://everaus.ee/aruanded-ja-borsiteated/) ning Nasdaq Baltic börsi veebilehel. MAJANDUSK     
  
• Hepsor AS 2025 III kvartali ja üheksa kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne 29.10.2025
  Hepsori 2025. aasta III kvartali konsolideeritud müügitulu oli 8,8 miljonit eurot (III kvartal 2024: 20,4 miljonit eurot) ja aruandeaasta esimese üheksa kuu müügitulu oli 30,9 miljonit eurot (9 kuud 2024: 27,9 miljonit eurot). 2025. aasta esimes     
  

---

---

30.06.2026 toimunud Arco Vara AS-i aktsionäride korraline üldkoosolek võttis vastu järgmised otsused:

1.   Majandusaasta aruande kinnitamine

1.1.   Kinnitada Arco Vara AS-i 2025. aasta majandusaasta aruanne.

2.   Kasumi jaotamine

2.1.   Katta 31. detsembril 2025 lõppenud majandusaasta puhaskahjum summas 479 tuhat eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt.

2.2.   Jätta eelmiste perioodide jaotamata kasum jaotamata ning mitte maksta aktsionäridele dividende.

2.3.   Mitte teha eraldisi reservkapitali, teistesse seaduses või põhikirjas ettenähtud reservidesse ega kasutada kasumit muuks otstarbeks.

3.   Juhatuse tasustamispõhimõtete kinnitamine

3.1.   Kinnitada Arco Vara AS-i juhatuse tasustamispõhimõtted vastavalt üldkoosoleku materjalide hulgas olnud ja aktsionäridele kättesaadavaks tehtud juhatuse tasustamispõhimõtetele.

Arco Vara AGM 2026 EST

Seonduvad uudised

• Levada trikitab kinnistuga 12.08.2009
  Metallitööstur ja jalgpallisponsor Viktor Levada “tõstis” pettemanöövriks ja kahjumi varjamiseks hirmkallilt ostetud kinnistud Olümpia hotelli vastas riiulifirmasse. Tänu trikitamisele sai Levadia Group mullu kopsaka kasumi. Levada     
  
• Arco Vara AS-i auditeeritud konsolideeritud 2014. aasta majandusaasta aruanne 01.04.2015
  Põhilised näitajad Kontserni 2014. aasta müügitulu jätkuvatest tegevusvaldkondadest on 9,2 miljonit eurot, mis on 1,5 miljonit eurot (ehk 14.6%) vähem võrreldes 2013. aastaga. Teenindusdivisjoni müügitulu on kasvanud aastaga 6% 3,1 miljoni e     
  
• Arco Vara AS aktsionäride korraline üldkoosolek 12.04.2017
  Aktsionäride korralise üldkoosoleku kutse, päevakord ja ettepanekud Lp. Arco Vara AS-i aktsionär Arco Vara AS-i (registrikood 10261718; aadress Rävala pst 5, Tallinn) aktsionäride korraline üldkoosolek toimub 5. mail 2017 kell 10.00 Tallinnas,     
  

---

---