Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

SDE: noorte kasvav tööpuudus jätab valitsuse ükskõikseks

Mon, 20 May 2013 15:22:00 +0300

Pressiteade
20. mai

Sotsiaaldemokraadid ei ole rahul valitsuse tegevusetusega noorte tööpuuuduse vastu võitlemisel, mistõttu kutsuvad nad sotsiaalminister Taavi Rõivase riigikogu ette aru andma.

„Statistikaamet teatas mai keskel, et Eestis on noorte tööpuudus tõusnud 10,2 protsendini, olles ühtlasi kasvanud võrreldes esimese kvartaliga. Kolme kuuga lisandunud 7000 töötust üle poole olid alla 25-aastased. Alla 25-aastaste noorte seas oli hinnanguliselt 51000 tööga hõivatut ning 16000 töötut,“ selgitas Helmen Kütt. „Olukord on murettekitav. Kahjuks pole midagi kuulda ei valitsuse ega ka sotsiaalministeeriumi täiendavatest sammudest nii tõsise probleemi lahendamisel,“ lisas Kütt.

Seepärast tuleb Taavi Rõivasel tuua välja noorte kõrge tööpuuduse põhjused ja öelda, kas valitsus kavatseb leida lisaraha noorte tööpuuduse leevendamiseks. „Valitsus kiitis aasta alguses heaks Euroopa Liidu noortegarantii algatuse, võttes kohustuse töötada välja meetmed noorte tööpuuduse vähendamiseks. Kui kaugel see töö on ja millal saab nende meetmetega tutvuda?,“ küsivad arupärijad ministrilt.

Küti sõnul soovivad sotsiaaldemokraadid põhjalikku ülevaadet ka noortegarantii raames pakutavatest tööturuteenustest.

Täiendav info:
Helmen Kütt
5114339

Kai Kalamees

Rainer Vakra: tallinlased pääsesid veehinna räigest tõusust

Thu, 16 May 2013 15:18:00 +0300

Pressiteade
16. mai

Demokraatide ühenduse esimehel Rainer Vakral ja sotsiaaldemokraatidel õnnestus täna riigikogu keskkonnakomisjonis tagasi lükata veeseaduse muutmise eelnõule tehtud muudatusettepanek, mis oleks suuremates linnades tõstnud vee hinda.

Valitsusliidu saadikute ettepanek kohustas vee-ettevõtjaid katma Tallinna, Narva, Pärnu, Rakvere, Tartu ja Kohtla-Järve reoveepuhasteid nn kuplitega.

„Nii suuremahulised ehitustööd tähendaksid ka suuri kulutusi, mis jääksid paratamatult tarbijate kanda. Õnneks jäi komisjonis seekord peale terve mõistus – pärast pikka debatti nõustusid koalitsioonipoliitikud antud parandusest vähemalt ajutiselt loobuma. Sügiseni võeti aeg maha,“ selgitas Vakra. „Kui riigikogu peaks vaidlusaluse ettepaneku ikkagi heaks kiitma, tuleks esialgsel hinnangul Tallinna Veel katta aastaks 2018 puhastusseadmed ilmastikukindlalt ligi 15 hektari ulatuses ehk ligi 25 täismõõtmetes jalgpalliväljakut.“

Prognoositav investeeringute maht oleks sel juhul 100 miljonit eurot, millele lisanduksid hilisemad püsihoolduskulud, lisas Vakra. Tallinlastele tähendaks see tema sõnul lausa 50-protsendiliselt veehinna tõusu. Kui täna maksab üks kuupmeeter vett 2,07 eurot, siis selle muudatuse mõjul kerkiks hind 3,07 euroni kuupmeetri eest.

Muudatusettepaneku autorid tõid põhjenduseks vajaduse kaitsta elanikke reoveepuhastitest pärineva haisu eest. „See väide lonkab mõlemat jalga. 2011. aastal esitati keskkonnainspektsioonile kokku 943 nn haisukaebust, millest ainult 1,8 protsenti puudutasid veepuhasteid. Lisaks puudusid täielikult sotsiaalmajanduslikud arvestused,“ märkis Vakra.

Täiendav info:
Rainer Vakra
58002828

Kai Kalamees

Marianne Mikko: naiste ja meeste võrdõiguslikkuse tagamine käib valitsusele üle jõu

Thu, 09 May 2013 10:17:00 +0300

Pressiteade
9. mai

Sotsiaaldemokraat Marianne Mikko andis täna riigikogu menetlusse eelnõu, mille alusel luuakse Eestisse lõpuks naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamisega tegelev komisjon.

„Olukorras, kus valitsus ei ole vaevunud tervelt üheksa pikka aastat seadust täitma ja on jätnud kinnitamata soolise võrdõiguslikkuse nõukogu, peab ohjad haarama riigikogu. Sotsiaaldemokraatide ettepanek on luua riigikogu juurde soolise võrdõiguslikkuse komisjon, mis hakkab teostama järelevalvet soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamise üle,“ ütles Mikko.

Antud, juba 2004. aasta 1. mail jõustunud seadus kohustas valitsust kutsuma ellu soolise võrdõiguslikkuse nõukogu, sätestades ühtlasi nõukogu ülesanded. „Viis sotsiaalministrit pole suutnud leida nõukogu mehitamiseks 5-6 pädevat inimest. Enam kui üheksa aastat on valitsus käitunud õigusriigile sobimatult ja vilistanud seadusele. 2011. aasta lõpul saatis õiguskantsler sotsiaalministrile ka vastava märgukirja, millele valitsus reageeris jätkuva tegevusetusega,“ märkis Mikko.

„Kui minister ei suuda aastate jooksul panna kokku meeskonda, siis kuidas saab sellisele inimesele usaldada keerulisemaid ülesandeid?“ Valitsuse saamatus sunnib tegudele riigikogu, kelle üks rolle ongi parlamentaarne järelevalve, lisas Mikko.

Riigikogu soolise võrdõiguslikkuse erikomisjon teostab eelnõu järgi järelevalvet soolise võrdõiguslikkuse edendamise üle, esitab valitsusele omapoolsed seisukohad ja informeerib avalikkust. Erikomisjonil on oma ülesannete täitmiseks õigus kutsuda välja isikuid ning nõuda tutvumiseks andmeid ja dokumente. Vähemalt kord aastas esitab ta riigikogule ülevaate komisjoni tegevusest ja tulemustest.

Täiendav info:
Marianne Mikko
56463614

Kai Kalamees

Riigikogu jahimehed: uus jahiseadus läheb vastuollu põhiseadusega

Mon, 06 May 2013 17:04:00 +0300

Pressiteade
6. mai

Kuus riigikogu jahimeeste toetusgrupi liiget pöördus täna president Toomas Hendrik Ilvese poole palvega jätta välja kuulutamata uus jahiseadus, kuna see läheb vastuollu põhiseadusega.

„25. aprillil riigikogus vastu võetud jahiseadus on nüüdseks läbinud põhjaliku analüüsi. Konsulteerimine juristidega ja eriti advokaadibüroolt RASK saadud arvamus vaid kinnitas meie veendumust, et uus jahiseadus rikub Eesti Vabariigi põhiseadust ja teda ei tohiks sellisel kujul jõustada,“ ütles riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Karel Rüütli. Ta avaldas lootust, et president kaalub hoolikalt toodud argumente ja otsustab seaduse riigikogule tagasi saata.

„Jahiseaduse jõustumise tähtaeg 1. juuni riivab ilmselgelt õiguskindluse põhimõtet. Puudub kaalukas huvi ja praktiline vajadus seaduse nii kiireloomuliseks rakendamiseks. Riigikohus on tunnistanud isegi 2,5 kuu pikkuse jõustamisaja põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna see on majandustegevuse ümberkorraldamiseks ebamõistlik aeg. Praegu käib aga jutt lühemast perioodist kui kalendrikuu,“ seisab saadikute pöördumises.

Kadriorgu saadetud kiri osutab ka sellele, et seadusesse kirjutatud kahjude hüvitamise regulatsioon riivab keskkonna säästliku kasutamise kohustust, kuna ta seab ohtu uluksõraliste populatsiooni ja võib kaasa tuua loomade üleküttimise. „Puudub mõistlik põhjendus, miks pannakse kõik suurulukitega seotud kulud ja majanduslikud riskid jahimeeste õlule isegi siis, kui nad on kõik oma kohustused täitnud. Loodus ja ökoloogiline tasakaal on ometi üldine huvi ja kaitstav põhiseaduslik väärtus,“ leiavad riigikogu liikmed. Kahjude hüvitamise kord riivab nende hinnangul ka võrdsuspõhiõigust, õigust vabale eneseteostusele ja ettevõtlusvabadust.

Koalitsioonisaadikute häältega parlamendis läbi surutud seadus jätab ulukite kui avaliku huviga seotud kulud vaid jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike kanda – riik distantseerib end suurel määral nii jahinduse korraldamisest kui ka vastutusest.

„On selge, et jahiseadus ei suuda täita endale seatud eesmärki säilitada ökoloogiline tasakaal,“ märgivad Karel Rüütli, Rein Randver, Tiit Tammsaar, Lembit Kaljuvee, Kalev Kotkas ja Kalvi Kõva.

Presidendile saadetud dokumendiga saab tutvuda veebilehtedel: http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=dokumentide_detailid&pid=3fc6a0c4-606c-44db-ab9d-c9be01dd7b6e& ja: http://blogid.sotsdem.ee/karelruutli/

Täiendav info:
Karel Rüütli
tel. 5246312

Kai Kalamees

SDE: uus jahiseadus toob metsloomade üleküttimise

Wed, 24 Apr 2013 17:57:00 +0300

Pressiteade
24. aprill

Sotsiaaldemokraadid hääletavad neljapäeval riigikogus uue jahiseaduse vastu, mis oma praegusel kujul soosib metsloomade üleküttimist ja tõrjub jahipidamisest eemale kõhnema rahakotiga jahimehed.

„Uus jahiseadus lähtub põhimõttest: mida rohkem küttimist ja jahiturismi, seda parem. Ta teenib selgelt suurmaaomanike huvisid. Valdav enamus maa- ja metsamehi võivad vaid und näha seaduse väidetavatest hüvedest ja omanikuõiguse realiseerimisest,“ ütles Tiit Tammsaar täna eelnõu teisel lugemisel. Tammsaare sõnul muudab eelnõu jahipidamise tunduvalt kallimaks, tehes ta valdavalt kohalike rahameeste ja välismaiste jahituristide lõbuks.

„Kui reformistidest võib veel kuidagi aru saada, siis eriti piinlik on mul jahimehed hüljanud Isamaa ja Res Publica Liidu pärast,“ lausus Tammsaar.

Karel Rüütli peab äärmiselt ebaõnnestunuks jahiseaduse ulukikahjustuste peatükki, mis paneb metsloomade poolt põhjustatud kahjustuste hüvitamise täielikult jahimeeste õlgadele. „Ulukid ei ole ainult jahimeeste vastutada. Kuidas saab vaid jahimeestelt nõuda sisse põllukultuuridele ja metsale tekitatud kahju,“ rääkis Rüütli.

„Jahindusele on selline lahendus hukatuslik, sest ta toob kaasa sõraliste üleküttimise. Selle tagajärjel kaob suurkiskjate toidubaas, mis omakorda tähendab näljaste kiskjate rünnakuid kariloomadele.“ On ilmselge, et hüvitamises peab osalema ka riik, lisas Rüütli.

Uue jahiseaduse kitsaskohtadest rääkisid riigikogu kõnetoolist ka Rein Randver ja Kalev Kotkas.

Sotsiaaldemokraadid peavad kahetsusväärseks, et koalitsioon ei soovinud metsa kui Eesti üht suurimat loodusrikkust ja kümneid tuhandeid inimesi otseselt mõjutava seaduse osas kompromisse otsida.

Neljapäevasel eelnõu lõpphääletusel on koalitsiooni käes Eesti looduslik tasakaal ja ulukite säilimine, leiab SDE fraktsioon.

Täiendav info:
Karel Rüütli, 5246312
Tiit Tammsaar, 5039108

Kai Kalamees

Sotsiaaldemokraadid Ansipile: kas Eesti välispoliitika muudab kurssi?

Thu, 18 Apr 2013 10:17:00 +0300

Pressiteade
18. aprill

Sotsiaaldemokraatide nõudmisel tuleb peaminister Andrus Ansipil riigikogu ees selgitada, kas tema poolt Kiievis tehtud „ühe daami“ avaldus tähendab kursimuudatust Eesti välispoliitikas ja seni au sees olnud väärtuspõhise välispoliitika hülgamist.

„Valitsusjuhi avaldus, et „vale on panna Ukraina ja Eesti ning Ukraina ja Euroopa Liidu vaheliste suhete tulevikku ühele kaardile, ühele daamile“ viitab kursimuutusele Eesti välispoliitikas,“ ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser.

See seisukoht läheb Mikseri sõnul otseselt vastuollu nii välisminister Urmas Paeti väitega, et inimõigused peavad olema majandushuvidest tähtsamad kui ka Catherine Ashtoni avaldusega, milles ta avaldas Euroopa Liidu nimel sügavat pettumust Julia Tõmošenkot puudutava kohtuotsuse üle.

Seepärast küsivad sotsiaaldemokraadid Ansipilt, kuivõrd on tema Ukraina võimudele meelepärased väljaütlemised kooskõlas põhimõttega, et inimõigused on Eesti välismajanduspoliitikas ülimuslikud. „Kuidas hindate oma visiidi tulemuslikkust teid saatnud Ukrainas ärihuve omavate Eesti ettevõtjate, sealhulgas hiljuti teie erakonda 50000 euroga toetanud Hillar Tederi jaoks?,“ pärivad nad Ansipilt.

Täiendav info:
Sven Mikser
6316606

Kai Kalamees

Sotsiaaldemokraadid külastavad Narvat

Wed, 17 Apr 2013 18:14:00 +0300

Pressiteade
17. aprill

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed on neljapäeval ja reedel Narvas, et tutvuda piirilinna elu-olu ja probleemidega ning arutada kohalike inimestega võimalikke lahendusi tekkinud arengutakistustele.

Kahepäevasele Narva visiidi teevad kaasa Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser, erakonna aseesimehed Jevgeni Ossinovski ja Andres Anvelt, Eiki Nestor, Jaak Allik, Mart Meri, Rannar Vassiljev, Helmen Kütt, Neeme Suur ja Tiit Tammsaar.

„Pea kaks aastat tagasi tegi meie fraktsioon tiiru peale ülejäänud Ida-Virumaale. Sarnaselt kogu maakonnaga on riik jätnud ka Narva linna vaeslapse rolli. Eriti teravad on siinsed sotsiaalsed probleemid. Sotsiaaldemokraadid on korduvalt tõstatanud Ida-Virumaa arengu küsimusi riigikogus, pidades vajalikuks, et riik pööraks piirkonna probleemidele suuremat tähelepanu. Riigi tugi Narvale ja tervele Ida-Virumaale peab jõuliselt kasvama, tahame anda selleks ka oma panuse,“ märkis Jevgeni Ossinovski.

Külaskäigu esimesel päeval tutvuvad sotsiaaldemokraadid Auveres asuva Eesti Soojuselektrijaamaga ning kohtuvad nii Eesti Energia Narva Elektrijaamade juhtkonna kui ka ametiühinguliidritega. Narva linna raamatukogus toimub riigikogu liikmete osavõtul avalik arutelu Eesti kultuuripoliitika üle. Päeva lõpetab tutvumine Tartu Ülikooli Narva kolledžiga, millele järgneb kohtumine Narva elanike ja kolledži õppejõudude ning üliõpilastega.

Reedel kohtuvad sotsiaaldemokraadid Narva linnavalitsuse ja volikogu juhtidega ning Narva Eesti Seltsi liikmete ja Narva pensionäridega. Samal päeval külastatakse Narva kutsehariduskeskust, tootmiskoondist NAKRO, Narva haiglat, uut politseimaja, piirivalvekordoni, tollipunkti ja narkoennetuskeskust.

Täiendav info:
Jevgeni Ossinovski
5545420

Kai Kalamees

Jaan Õunapuu: võimuliidu saadikud vastandusid taas elektrihinna alandamisele

Tue, 16 Apr 2013 12:05:00 +0300

Pressiteade
16. aprill

Riigikogu lükkas täna valitsusliidu saadikute häältega taaskord tagasi sotsiaaldemokraatide ja vabade demokraatide seaduseelnõu, mis oleks alandanud tarbijatele elektriarveid ligi kümnendiku võrra, leevendades neile hinnatõusu šokki.

„On ülimalt kahju, et koalitsioon lasi taas käest võimaluse tulla inimestele vastu ja vähendada neile elektri hinda. Aina küünilisemalt kõlab majandusministeeriumi põhjendus, et „energiakandjate kallinemine on paratamatu ning kõige odavam energia on kokkuhoitud energia,““ ütles majanduskomisjoni aseesimees Jaan Õunapuu.

Vähemalt sama küüniline on Õunapuu sõnul ministeeriumi seisukoht, et eelnõu ei taga tarbijale parimat lahendust. „Aga milliseid lahendusi pakub valitsus inimestele, kes tarbivad igapäevaselt elektrienergiat?“ lisas ta.

Opositsioonipoliitikud soovisid muuta elektrituruseadust sel moel, et tarbija asemel hakkaks taastuvenergia toetusi maksma riik. Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide ühiseelnõu kohaselt rahastanuks riik taastuvenergia toetusi saastekvoodi müügist saadud tuludest.

Õunapuu sõnul ei pea tarbijad taastuvenergia arendamist kinni maksma.

Täiendav info:
Jaan Õunapuu
5174725

Kai Kalamees

SDE: maksuvaba miinimumi tõus tuleb kiirelt seadustada

Tue, 16 Apr 2013 11:11:00 +0300

Pressiteade
16. aprill

Sotsiaaldemokraadid tahavad täna algatatud tulumaksuseaduse muutmise eelnõuga tõsta juba järgmisel aastal maksuvaba määra, mis aitaks kõige enam väikese sissetulekuga inimesi.

Sotsiaaldemokraatide ettepanek kergitab tulumaksuvaba miinimumi 2014. aastal 160 euroni, 2015. aastal 176 euroni ja 2016.aastal 192 euroni kuus, jättes siis kõigile palgasaajatele täiendavalt kätte 120 eurot.

„Meie algatus on kantud murest, et Eestis on madala sissetulekuga inimeste maksukoormus põhjendamatult kõrge, nagu ka nende osakaal kõigist makstud maksudest. Seetõttu on hädavajalik langetada kõigi töötavate inimeste tööjõumaksude määra,“ ütles rahanduskomisjoni aseesimees Rannar Vassiljev.

Koalitsioonisaadikud hääletasid märtsis sotsiaaldemokraatide sarnase eelnõu menetlusest välja, tuues põhjuseks seal katteallikana pakutud sätte. „Võtsime eelnõust välja punkti, mis oleks tühistanud tulumaksumäära alandamise. Seda võimaldas vastvalminud rahandusministeeriumi majandusprognoos, mille järgi tõusevad võrreldes varem prognoosituga 2014. aastal maksutulud 47 miljonit eurot. Meie eelnõu vähendab riigi tulusid 25 miljoni euro võrra,“ selgitas Vassiljev.

Tema sõnul ei tohiks enam midagi takistada maksuvaba miinimumi tõstmist, millest viimastel kuudel on rääkinud ka mõlemad valitsusliidu erakonnad.

Täiendav info:
Rannar Vassiljev
56215610

Kai Kalamees

Nestor: töötukassa reeglid tuleb muuta paindlikumaks

Thu, 11 Apr 2013 11:20:00 +0300

Pressiteade
11. aprill

Sotsiaaldemokraadid tahavad täna algatatud eelnõuga lihtsustada töötukassa reegleid sel moel, et pikaajaliste ja erivajadustega töötute tööleaitamine muutuks tulemuslikumaks.

„Pikaajaliste töötute tööturule tagasitoomise peamiseks abinõuks on tööharjutused. Tänase korra järgi tohib töötukassa seda teenust sisse osta vaid riigihanke korras. Sel põhjusel ei saa mõnes Eesti piirkonnas, eriti Ida-Virumaal, kus töötus on tõsiseks probleemiks, inimestele abi pakkuda, kuna seal ei ole tasemel teenuse pakkujaid,“ selgitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor. „Meie eelnõu annab töötukassale õiguse pakkuda ka ise tööharjutuse teenuseid, et inimesed saaksid kõikjal Eesti vastavat tuge.“

Nestori sõnul on töötute tööleaitamine on kõige tõhusam siis, kus see toimub omas kogukonnas ning koostöös omavalitsuse ja kohalike tööandjatega.

Tööturuteenuste ja toetust seaduse muudatuste eesmärgiks on inimese toimetuleku ja töölesaamise väljavaadete parandamine, kinnitas Nestor.

Täiendav info:
Eiki Nestor
5183432

Kai Kalamees

Ossinovski: olulisemad seadused tuleb lisaks inglise keelele tõlkida ka vene keelde

Fri, 05 Apr 2013 13:06:00 +0300

Pressiteade
5. aprill

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon saatis advokatuurile, juristide liidule, kohtunike ühingule, mõttekodadele ja mitmele ministeeriumile arvamuse saamiseks otsuse eelnõu, mis kohustab valitsust tõlkima 40 kesksemat Eesti seadust vene keelde.

Sotsiaaldemokraadid tahavad panna valitsusele kohustuse korraldada inimeste igapäevaelu ja põhiõiguste kaitset reguleerivate seaduste tõlkimine lisaks inglise keelele ka vene keelde.

„Riigikogu on teinud valitsusele ülesandeks tõlkida 2014. aastaks kõik Eesti seadused inglise keelde, et Eesti muutuks välismaailmale arusaadavamaks. See on igati tervitatav, aga vähemalt sama tähtis on, et meie riigi toimimine oleks mõistetav kõigile siinsetele elanikele,“ selgitas Jevgeni Ossinovski. „Põhiliste seaduste vene keelde panek parandaks inimeste õigusteadlikkust ja õigusabi osutamise efektiivsust ning tõstaks muu emakeelega elanike seas usaldust oma riigi vastu.“

Ossinovski sõnul on olulisemate seaduste vene keelde tõlkimist toetanud ka advokatuur. Aasta tagasi kirjutas tollane advokatuuri esimees Toomas Vaher, et võimalus lugeda seadust emakeeles on elementaarne eeltingimus, et inimene saaks õiguskorras orienteeruda, mõistaks oma õigusi ja kohustusi ning oskaks oma õigusi ka realiseerida. Samuti võimaldab see riigil oma tegevust ja nõudmisi paremini põhjendada, lisas Ossinovski.

Sotsiaaldemokraatide eelnõu aitab täita valitsuses kinnitatud lõimumiskava eesmärki tagada Eesti elanikele sõltumata nende rahvusest, emakeelest või elukohast sotsiaalseks toimetulekuks võrdsed võimalused, mille saavutamiseks tuleb muuhulgas „parandada teabe kui avaliku teenuse kättesaadavust eri emakeelt kõnelevate inimeste jaoks.“

Täiendav info:
Jevgeni Ossinovski
5545420

Kai Kalamees

Riigikogu saadikud: jahinduses valitseva korralageduse eest vastutab keskkonnaminister

Thu, 28 Mar 2013 11:36:00 +0300

Pressiteade
28. märts

Riigikogu jahimeeste toetusgrupi liikmed avaldavad nördimust keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse tegevuse suhtes, kelle saamatus on toonud jahindusse suure segaduse ja sundinud erinevaid jahimeeste seltse kohtusse pöörduma.

„Oleme mures nii kehtiva jahiseaduse valikulise täitmise kui Eesti jahinduse arengukava ignoreerimise pärast. Keskkonnaministeeriumi süü tõttu on alates 1. märtsist on juriidiliselt keelatud jaht 64 jahipiirkonnas, kus lõppesid jahimeestega sõlmitud rendilepingud,“ ütles sotsiaaldemokraat Rein Randver. Tema sõnul on paljuski selle kahetsusväärse korralageduse taga ministeeriumi nüüdseks luhtunud soov suruda riigikogus kiirkorras läbi uus jahiseadus.

Teise sotsiaaldemokraadi Tiit Tammsaare kinnitusel on jahimeeste hulgas segadust külvanud ka keskkonnaministeeriumi ametnike vastuolulised seisukohad. „Ministeeriumi asekantsler Andres Talijärv andis eelmisel aastal jahimeestele korduvalt teada, et kui enne 1. märtsi uut jahiseadust ei kinnitata, siis neis 64 piirkonnas jahitegevus peatub. Tänaseks on selles küsimuses tehtud kannapööre,“ märkis Tammsaar. „Sama teatas keskkonnaminister riigikogus, et jaht on alates veebruarist lõppenud. Mine sa võta kinni, kellele ja mida on lubatud ja mida mitte!“

Pentus-Rosimannusele kaks arupärimist esitanud riigikogu liikmed osutavad ka sellele, et ministeeriumi surveavalduste ja tekkinud paanika tõttu on Läänemaa, Jõgevamaa ja Viljandimaa jahipiirkondade kasutajad võtnud ette kohtutee.

Muuseas küsivad nad ministrilt, miks on mindud vastuollu nii jahiseaduse kui jahinduse arengukavaga ja miks ei ole alates 2009. aastast moodustatud ühtegi jahipiirkonda. “Ametnikud on väitnud, et rendijahipiirkondade probleem hoitakse teadlikult üleval, et kindlustada uue jahiseaduse eelnõu sujuv menetlemine riigikogus. Kas siin võib olla tegu mõjuvõimuga kauplemisega?,“ pärivad nad.

Arupärimiste esitajate seas on lisaks Randverile ja Tammsaarele veel Helmen Kütt ja Karel Rüütli Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, vabad demokraadid Lembit Kaljuvee ja Rainer Vakra ning Aivar Riisalu ja Ester Tuiksoo Keskerakonnast.

Täiendav info:
Rein Randver, 5019926
Tiit Tammsaar, 5039108

Kai Kalamees

Sotsiaaldemokraadid ja demokraadid: raha võim poliitikas peab vähenema

Thu, 28 Mar 2013 11:35:00 +0300

Pressiteade
28. märts

Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide hinnangul aitavad justiitsministeeriumis valminud erakonnaseaduse muudatused kinnistada nii raha võimu poliitikas kui ka praegust suletud poliitmaastikku.

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja demokraatide ühendus teatasid põhiseaduskomisjonile saadetud ühisarvamuses, et nad ei saa valitsusest tulnud eelnõu mitte kuidagi toetada, kuna see ei lahenda ühtegi sisulist probleemi, vaid üritab pigem tähelepanu põhiküsimustelt kõrvale juhtida.

„Justiitsministeeriumi eelnõu pakub vaid kosmeetilisi muudatusi ega lahenda mingilgi moel komisjoni poolt püstitatud võtmeküsimusi, milleks olid valimiskampaania kulude piiramine ja erakondade võrdsem rahastamine,“ ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser. „Oleme pikki aastaid olnud seisukohal, et kampaaniakuludele ülempiiri seadmine ja selle sõltumatu auditeerimine on ainus tee muuta erakondade rahastamine läbipaistvaks.“

Sotsiaaldemokraadid ja demokraadid pole rahul ka sellega, et parlamendi enamus ei soovi lihtsustada uute jõudude poliitikasse tulekut.“ Reformierakond ja Keskerakond teevas nii avalikkuse ees kui rahvakogus suuri sõnu, aga tegelikult ei toeta nad ei erakondade rahastamise muutmist ega valimikulutuste piiranguid. Nende ainus eesmärk on tsementeerida tänane olukord, et välistada uute konkurentide teke,“ märkis Demokraatide ühenduse esimees Rainer Vakra.

Mikseri kinnitusel seisavad nii sotsiaaldemokraadid kui demokraadid poliitika avatumaks tegemise eest. „Ühiskonnas valitseb selge ootus ausama ja avatuma poliitika ning valitsemise järele. On ülimalt kahju, et ministeeriumi eelnõu vaatab mööda rahvakogu protsessist ja seal ringlevatest ideedest,“ lausus Mikser.

Täiendav info:

Sven Mikser, 6316606
Rainer Vakra, 58002828

Kai Kalamees

Heljo Pikhof: erivajadustega laste toetamine peab saama haridusministeeriumi prioriteediks

Tue, 26 Mar 2013 13:57:00 +0300

Pressiteade
26. märts

Sotsiaaldemokraadid esitasid täna haridusminister Jaak Aaviksoole arupärimise, et saada teada, kuidas lähevad omavahel kokku erivajadustega lapsi puudutavad dokumendid ja tegelik elu.

„Tavakoolis suureneb üha enam hariduslike erivajadustega laste arv. Peamised põhjused, miks lapsi erivajadustega õpilaste hulka arvatakse, on nende õpiraskused, aga ka käitumishäired. Mida varem lapse probleem avastatakse, seda kergem on teda aidata. Vastasel juhul hakkavad põhikoolis probleemid kuhjuma,“ lausus Heljo Pikhof.

Tema sõnul ei anna ei koolide tugispetsialistide palkade ümber toimuv ega ka riigikogus arutatav ja suuresti raha kokkuhoiust lähtuv uus põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse eelnõu lootust, et riik hakkaks erivajadustega laste toetamisse rohkem panustama.

„Minu hinnangul pole siiani ellu viidud ka üldharidussüsteemi arengukava punkti, mis näeb ette, et koolieelsetes lasteasutustes luuakse võimalused kõigi laste arenguliste erivajaduste varajaseks märkamiseks ja individuaalse arengu toetamiseks,“ sõnas Pikhof.

Sotsiaaldemokraadid suunasid Aaviksoole vastamiseks rea küsimusi, et uurida, mida on haridusministeerium erivajadustega laste hüvanguks ette võtnud ja mida kavatseb teha.

Täiendav info:
Heljo Pikhof
5119637

Kai Kalamees

Puudega lapse vanematel on lootust õppelaenu kustutamisele

Tue, 26 Mar 2013 11:29:00 +0300

Pressiteade
26. märts

Riigikogus läbis esimese lugemise sotsiaaldemokraatide eelnõu, mis vabastab õppelaenu tagasimaksmise kohustusest vanemad, kes ei saa puudega lapse hooldamise tõttu tööl käia.

„Õppelaenu ei pea täna tagasi maksma need laenu võtnud inimesed, kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks. Sarnaselt tuleb kohelda ka lapsevanemaid, kes ei saa töötada põhjusel, et peavad olema oma puudega lapsega kodus. Raske või sügava puudega lapse hooldaja ei ole suuteline tasuma õppelaenu kas 19 või 25 euro suurusest toetusrahast,“ märkis Helmen Kütt.

Õppelaenu kustutamist võimaldav seaduseparandus puudutab neid mittetöötavaid vanemaid, kellele valla- või linnavalitsus maksab toetust puudega lapse hooldamise eest.

„Omavalitsused pakuvad puuetega inimestele erineval tasemel teenuseid. Kui mõnel pool on lasteaedadesse loodud puuetega laste jaoks erirühmad, siis paljudes omavalitsustes taolised võimalused puuduvad,“ selgitas Kütt. Sel juhul langeb kogu koormus lapse kasvatamisel perekonnale, mistõttu peab üks vanematest pühenduma puudega lapsele ja tööelust loobuma, lisas ta.

Sotsiaaldemokraadid loodavad, et mitmele perele eluliselt vajalik eelõu saab peagi seaduseks.

Täiendav info:
Helmen Kütt
5114339

Kai Kalamees

SDE: maamaksuseadus tuleb muuta õiglasemaks

Tue, 26 Mar 2013 10:19:00 +0300

Pressiteade
26. märts

Sotsiaaldemokraadid tahavad täna riigikogus algatatud maamaksuseaduse muutmise eelnõuga kompenseerida omavalitsustele looduskaitsealadelt saamata jääva maamaksu.

„Looduskaitsealadele kehtiv maamaksuvabastus aitab maaomanikele hüvitada riigi poolt seatud piiranguid. Paraku kaasneb sellega maksu vähemlaekumine omavalitsustele. Olukord, kus riik on andnud maaomanikule maksuvabastuse, kuid vähendanud seetõttu omavalitsuste tulusid, on selgelt ebaõiglane,“ ütles Kalev Kotkas.

Sotsiaaldemokraatide hinnangul oleks igati õiglane, kui edaspidi hüvitab riik omavalitsustele saamata jääva maksu. Sarnane skeem toimib Kotkase sõnul ka kodualuse maa maksuvabastuse puhul.

Looduskaitsealadele antud maksuvabastused ja -soodustused mõjutavad omavalitsusi erinevalt. Üheks suurimaks kaotajaks on Lääne-Virumaa Vihula vald, kus näiteks 2011. aastal jäi looduskaitsealadelt laekumata 122703 euro ulatuses maamaksu. Kokku tõi maamaks valla eelarvesse ligu 268000 eurot.

Kehtiv kord „võtab“ suuri summasid ka Kuusalu, Käina ja Vormsi valdadelt. Sotsiaaldemokraatide ettepaneku järgi tuleb tekkiv rahaline auk katta riigieelarvest, märkis Kotkas. Maa-ameti hinnangul kulub selleks aastas kuni 1,75 miljonit eurot.

Maamaksuseaduse järgi ei maksta maamaksu kaitsealade, loodusreservaadi ja sihtkaitsevööndi maalt ning püsielupaikade sihtkaitsevööndi maalt.

Täiendav info:
Kalev Kotkas
5037976

Kai Kalamees

SDE: Eesti Energiale plaanitav hiiglaslik rahasüst nõuab selgitust

Mon, 25 Mar 2013 16:43:00 +0300

Pressiteade
25. märts

Sotsiaaldemokraadid tahavad, et rahandusminister Jürgen Ligi tooks riigikogu eest selgust, kui palju maksumaksja raha on kavas täiendavalt Eesti Energiasse suunata.

„Ajakirjanduse andmetel võib Eesti Energia omakapitali laiendamise vajadus küündida kuni miljardi euroni. Samas ei ole ettevõtte nõukogul ülevaadet, millised investeeringud ning mis ajal on plaanis rajada, ütles Rannar Vassiljev. „Eesti Energia aktsiakapitali laiendamise sildi all anti ettevõttele 2012. aastal 150 miljonit eurot, 2013. aasta eelarvesse on reserveeritud 200 miljonit eurot. Lisaks arvestab rahandusministeeriumi rahavoogude prognoos 2014. aastal veel 200 miljoni euroga,“ osutas Vassiljev.

Seepärast küsivad sotsiaaldemokraadid Ligilt, kui palju maksumaksja raja plaanitakse ettevõttesse suunata. Ministril tuleb kommenteerida ka energiahiiu juhatuse liikme Margus Kaasiku väidet, et börsiplaanide luhtumise korral on valitsus lubanud toetada ettevõtet 400-500 miljoni euroga.

„Ajakirjanduses ilmunu alusel saab väita, et ettevõtte nõukogu ei tea, milliseid investeeringuid Eesti Energia omakapitali laiendamise arvelt teha plaanib. Kas valitsusel on vastav info? Kas kirjeldatud olukorras on täiendavad finantssüstid põhjendatud?,“ seisab arupärimises.

Täiendav info:
Rannar Vassiljev
56215610

Kai Kalamees

Tiit Tammsaar: proua minister, jahihooaeg ei ole läbi!

Wed, 20 Mar 2013 15:23:00 +0300

Pressiteade
20. märts

Sotsiaaldemokraat Tiit Tammsaare kinnitusel eksitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus riigikogu infotunnis nii saadikuid kui avalikkust teatega, et jahiaasta on lõppenud.

Jahiseaduse probleeme puudutavatele küsimustele vastates kinnitas keskkonnaminister, et „jaht ei jätku, sest veebruari algusest on jaht praeguseks jahiaastaks lõppenud.“
„Proua minister, jaht käib täie hooga ja seda veel riigil käsul!,“ ütles Tammsaar. „Mind hämmastab ministri jahindusalane ebakompetentsus, mida on näidanud ka uue jahiseaduse vaevaline käekäik.“

Riik on pannud Tammsaare sõnul jahimeestele kohustuse küttida rebaseid ja kährikuid, et saada ülevaade marutaudi tõrje mõjudest. Samuti jätkub praegu jaht metssigadele ja kobrastele.

Täiendav info:
Tiit Tammsaar
5039108

Kai Kalamees

Neeme Suur: linnaosa vanem saagu ametisse vaid halduskogu loal

Wed, 20 Mar 2013 15:13:00 +0300

Pressiteade
20. märts

Sotsiaaldemokraadid tahavad täna algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatustega tõsta otsustavalt halduskogude rolli nii linnaosade kui osavaldade juhtimisel.

„Meie eelnõu seadustamise järel saab näiteks Nõmme linnaosa vanem edaspidi ametisse vaid siis, kui selleks annab nõusoleku Nõmme halduskogu. Halduskogu luba on vaja ka linnaosa vanema ametist mahavõtmisel. Sama reegel kehtib samuti osavalla vanema ametisse määramisel ja vabastamisel,“ selgitas Neeme Suur. „Sotsiaaldemokraatide sihiks on suurendada demokraatiat omavalitsuste sees ja tagada kohalikele inimestele paremad võimalused oma kogukonna huvide esindamisel.“

Eestis on hetkel kolm omavalitsust – Tallinna linn, Vinni vald ja Väike-Maarja vald, kus tegutsevad eraldi territoriaalsed haldusüksused.

Suure sõnul on praegu selge suund omavalitsuste ühinemisele, mis toob eeldatavasti kaasa uute osavaldade tekke. „Omavalitsused hakkavad üha enam koosnema erineva identiteediga kogukondadest, millest paljud omasid varem omavalitsuslikku staatust. Ka sel põhjusel on vaja täpsemalt reguleerida linnaosa või osavalla juhtimist,“ märkis Suur. „Lisaks vähendavad loodavad osavallad suuremates omavalitsustes võimalikku ääremaastumist.“

Täiendav info:
Neeme Suur
5072228

Kai Kalamees

SDE: vajaduspõhist peretoetust peavad saama kõik kitsikuses elavad lapsed

Wed, 20 Mar 2013 10:49:00 +0300

Pressiteade
20. märts

Sotsiaaldemokraadid algatavad täna riigikogus seaduseelnõu, mille eesmärgiks on välistada juhtumid, kus osa vaesuses elavate perede lastest ei hakka saama vajaduspõhist peretoetusest.

„1. juulil jõustub valitsuse poolt lastetoetuse reformiks ristitud seadus, mis toob praegusel kujul kaasa olukorra, kus osa toimetulekutoetust saavate perede lastest jääb ilma uue toetuseta. Sotsiaalministeeriumi andmetel oli jaanuaris ja veebruaris 40 taolist peret, kellel poleks õigust lisarahale,“ ütles Heljo Pikhof. „Sellisel ebaõiglusel ei tohi lasta sündida. Meie eelnõu kindlustab vajaduspõhise peretoetuse jõudmise kõigi kitsikuses elavate perede lasteni.“

Kehtiva korra ohver oleks näiteks alampalka teeniv ja kahte alla 14 aastast last kasvatav üksikema, kes saab netopalgana kätte 273 eurot, millele lisandub lapsetoetustena 38,4 eurot ning elatisrahana 200 eurot. Perele, mille sissetulek on kokku 511 eurot kuus, jääb pärast eluruumi kulude mahaarvamist kätte vähem kui 199 eurot. Seetõttu makstakse perele ka toimetulekutoetust. Kuna antud pere puhul on vaesuspiir 448 eurot, jääb ta vajaduspõhise peretoetuseta.

Pikhofi sõnul puudutab vajaduspõhise peretoetuse praak eeskätt neid lapsevanemaid, kes teenivad miinimumpalka. Suuremas hädas on sellised pered just kütteperioodil.

Ettepanekut maksta vajaduspõhist peretoetust kõigile toimetulekutoetuse saajatele sisaldas ka sotsiaaldemokraatide eelnõu, mis valitsuskoalitsiooni häältega eile riigikogu menetlusest välja lükati.

„Reformierakonna poliitik Rein Aidma tunnistas parlamendi ees vajaduspõhise peretoetuse teema olulist, tuues aga eelnõu tagasilükkamise põhjuseks selle teise sätted. Tuleme valitsusliidule vastu ja esitame oma ettepaneku eraldi eelnõuna,“ sõnas Pikhof.

Täiendav info:
Heljo Pikhof
5119637

Kai Kalamees