“2025. aasta arvestuslik elatusmiinimum Eestis oli 361 eurot ja 40 senti. Meie ettepanek tõsta toimetulekutoetus 350 euroni ei kata isegi täies mahus elatusmiinimumi, aga jõuline tõus on kindlasti abiks raskustesse sattunud inimestele. See päriselt aitab puudustkannatavaid peresid! Valitsuse liikmed on seni kahjuks vaid sõnades nõustunud toimetulekupiiri tõstmisega – rahandusminister möönis ETV otsesaates selle vajadust ning sotsiaaldemokraatide hiljutisel kohtumisel sotsiaalministriga tõstatasime samuti kõnealuse teema. Toimetulekupiiri tõstmise otsus tuleb ära teha viivitamatult, et tõus jõustuks juba tänavu sügiseks ja inimesed ei jääks taas hätta kütte- ja elektriarvete tasumise ja muu elukalliduse tõusuga hakkamasaamisel,” rõhutas Kütt. 

Link uudisele: Helmen Kütt valitsusele: toimetulekutoetus tuleb tõsta elatusmiinimumi tasemele

“22 aastat on seaduses olemas olnud, et võimaluse korral määrata kollegiaalsetesse kogudesse mõlema soo esindajaid. Samas veel läinud aastal avastasid paljud suure skandaali tuules üllatusega, et näiteks ERR-i kümneliikmeline nõukogu koosneb endiselt kümnest mehest. See on ilmne näide, et võrdõiguslikkuse seaduses olnud pehme kohustus pole viinud tegeliku muutuseni. Meie ettepanek oli selline tinglikkus seadusest välja võtta ja tõepoolest jõuda olukorda, kus mõlemast soost esindajate nõuet ei saa tõlgendada vabatahtlikuna,” selgitas riigikogu liige Riina Sikkut eelnõu sisu.

“Kohustust, et mõlemast soost esindajad on nii riigi kui ka omavalitsuse kogudes esindatud, tuleks täita järjepidevalt ja süsteemselt, mitte ainult siis, kui see on lihtne või mugav. Kahjuks hääletasid koalitsioonierakonnad taaskord selle vastu, et võrdõiguslikkuse suurendamiseks Eesti ühiskonnas samm edasi astuda,” lisas Sikkut. 

“Tänane valitsus eesotsas Reformierakonnaga proovib end sõnades näidata demokraatlike väärtuste eest seisjana, ent tegudes ei jõuta sõnadele järgi. Valitsus eelnõu ei toetanud, sest see muudab senise põhimõtte “ebaproportsionaalselt jäigaks”. Ehk siis kasvõi ühe naise kaasamist otsustuskogudesse ja komisjonidesse peab valitsus tänapäeval veel rakendamatuks. Niisamuti on reformierakondlasest kultuuriminister juba eos hukka mõistnud sotsiaaldemokraatide ettepaneku, millega rahvusringhäälingu seadus sätestaks ERR-i nõukogus nii naiste kui meeste esindatuse,” lausus Sikkut. 

Valitsuse seisukoht soolise tasakaalu küsimustes on olnud järjepidev. Rahandusminister Jürgen Ligi rääkis tänavu veebruaris ka riigikogu kõnepuldist, et Eesti-suguses väikeriigis on “praktikas olukordi”, kus sooliselt tasakaalus nõukogu moodustamise võimalust polevat. “See on demagoogia, mille taha tegevusetust peita ning jätta kehtestamata õiglasemaid ja läbipaistvamaid juhtimispõhimõtteid. Soolisest tasakaalust rääkides tuleb alati ka üle rõhutada, et me ei räägi sellest, et inimesi tuleks tööle võtta või erinevatesse rollidesse nimetada lihtsalt soo pärast. Me räägime olukorrast, kus kaks kandidaati on võrdselt kvalifitseeritud ning vaikimisi eelistatakse pea alati meest,” lisas Sikkut. 

Link uudisele: Riina Sikkut: valitsuserakonnad toetavad võrdõiguslikkust vaid sõnades, mitte aga tegudes

• võrdsustab lapsetoetused iga lapse kohta summas 100 eurot kuus;
• tõstab üksikvanema lapsetoetuse 100 eurole;
• tõstab riikliku elatisabi ülempiiri 200-lt 300 eurole (alates 1. aprillist 2026 on elatise miinimummäär 318,62 eurot kuus). 

“Eestis elab rohkem kui 12 000 last absoluutses vaesuses. Oleme sotsiaaldemokraatidega esitanud korduvaid arupärimisi, milline on valitsuse plaan vaesuses laste aitamiseks, vaesusest väljatoomiseks. Mitte ühtegi sammu me jätkuvalt ei näe.

Samas on meil ajaloost ja teaduspõhiselt teada väga selge meede, mis absoluutses vaesuses lapsi kõige paremini aitab. See on lapsetoetuste tõstmine. 

Perehüvitiste muutmise eelnõu ühtlustaks nüüd lapsetoetused kõikidele Eesti lastele ehk tõstaks ka esimese ja teise lapse toetuse 100 eurole kuus. Eelnõul on ka teine väga sihitud ja vajaduspõhine fookus. See puudutab nii meie üksikvanemaid kui ka üksi last kasvatavaid vanemaid. Ehk eelnõu näeb ette ka üksikvanema lapsetoetuse tõstmise 100 eurole.

Ka riiklik elatisabi ülempiir peab ajaga kaasas käima ja tänaselt 200 eurolt liikuma 300 euroni. Ma loodan, et me ainult ei räägi, kuidas survestada Eesti inimesi sünnitama, vaid hoolitseme ka juba sündinud laste heaolu eest,” selgitas riigikogu liige, sotsiaaldemokraat Reili Rand eelnõu üle andes. 

Link uudisele: Reili Rand: lapsed aitab vaesusest välja lapsetoetuste ühtlustamine ja üksikvanemate toetamine 

Soovimegi nüüd ministrilt teada, kas tema hinnangul on õiglane ja laste turvalisust piisavalt kaitsev olukord, kus alaealiste vastu toime pandud seksuaalkuritegude eest nähakse seaduses ette kuni 15-aastane vangistus, kuid tegelikus kohtupraktikas piirdutakse sageli tingimisi vangistusega, ennetähtaegse vabastamise või trahviga?,” selgitas Izmailova. 

“Lisaks soovime teada, kas valitsus kavatseb teha seadusemuudatusi, mis välistaksid või oluliselt piiraksid tingimisi vangistuse kohaldamist laste vastu toime pandud raskete seksuaalkuritegude puhul?”

Link uudisele: Sotsiaaldemokraadid küsivad Pakostalt: miks pääsevad seksuaalkurjategijad väga leebete karistustega? 

“Veelgi enam, Maalehe artiklis on kirjas, et riigikantselei tellis “sõltumatu” analüüsi just peaministri kokkukutsutud ettevõtjate nõukoja liikme, Eesti ühe suurima metsatöösturi Raul Kirjaneni ettepanekul.” 

Sotsiaaldemokraadid küsivadki nüüd arupärimises peaministrilt, miks on riigikantselei eiranud huvide konflikti ning kui analüüs kuulutatakse kasutamiskõlbmatuks, siis kes vastutab riigi rahaliste vahendite mittesihipärase kasutamise eest? Kas riigikantseleil on kavas selles küsimuses läbi viia sisejuurdlus? Aga ka tulevikku vaadates, siis kuidas kavatseb peaminister tagada, et majanduskasvu nõukoja liikmed, aga ka näiteks äsjaloodud Eesti.ai tiimi ning selle nõukoja liikmed ei tegutseks isiklikes erahuvides, vaid avalikes huvides?

Link uudisele: Tiit Maran peaministrile: kuidas selgitate huvide konflikti Sorainenilt metsaanalüüsi tellimisel? 

Riigikogu liige Andre Hanimägi sõnul kergendaks käibemaksuvabastus lastetoidu ja piimasegude kui esmavajalike toiduainete pealt väikelastega perede olukorda. “Arvestades, et Eesti seisab silmitsi viimaste aastate järsu ja süveneva sündimuse langusega, on riigi kohustus rakendada erinevaid meetmeid, mis suurendavad noorte perede ja laste saamist kaaluvate inimeste kindlustunnet. Käibemaksu kaotamine lastetoitudelt ja piimasegudelt on kiire, universaalne ja halduskoormuseta meede, mis vähendab toodete lõpphinda ning leevendab lastega perede igakuist kulu niigi keerulises eluetapis,” selgitas Hanimägi. 

Hanimägi lisas, et arvestades, et mitmed pered kasutavad piimasegusid kogu lapse esimese eluaasta vältel, võib käibemaksu kaotamine tähendada perele mitmesaja euro suurust otsest leevendust. Näiteks 30 eurose piimasegupaki puhul langeks selle hind 24 eurole, mis teeb aastaseks kokkuhoiuks 279 eurot.  

Teine arutlusele tulev käibemaksuseaduse muutmise eelnõu muudab mähkmed, menstruatsiooni- ja inkontinentsihügieeni tarvikud käibemaksuvabaks.

Riigikogu liige Züleyxa Izmailova tõi välja, et laste mähkmete igakuine kulu tavapärasel kasutusel jääb 50–100 euro vahele. Täiskasvanute inkontinentsi(ehk uriinipidamatuse) tooted võivad sõltuvalt vajadusest maksta 60–150 eurot kuus ning eakate ja hoolduskoormusega perede jaoks on tegu vältimatu kulureaga. 

“Niisamuti on Eestis hinnatundlikkuse tõttu raskendatud ligipääs menstruatsioonitoodetele märkimisväärsel hulgal inimestest, eriti madalama sissetulekuga peredes ja kooliealiste hulgas. Nii on kõigi kaubagruppide puhul tegemist vältimatute tervisehügieeni vahenditega, mille kättesaadavuse parandamine puudutab väga suurt osa meie ühiskonnast. Tänasel riigikogu istungil on valitsuserakondadel võimalik näidata, kas neile läheb korda inimeste toimetulek pidevalt kasvava elukalliduse tingimustes ning toetada otsuseid, mis vähendaksid inimeste kulutusi esmavajalike tarvete ostmiseks, ” lisas Izmailova.

Link uudisele: Sotsiaaldemokraadid: piimasegudelt ja mähkmetelt tuleb käibemaks kaotada

Osalemiseks registreeri end 25. märtsi lõunaks SIIN. Konverentsisaalis kell 09.00 algavat konverentsi saab jälgida ka otsepildis Riigikogu veebilehel ning Facebooki ürituse lingilt  https://fb.me/e/3IPIoaJjg. Konverentsi kannab üle ka postimees.ee. Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

KONVERENTSI KAVA

Link uudisele: Riigikogu suurel metsakonverentsil arutatakse Eesti metsade jätkusuutliku tuleviku üle

Link uudisele: Riigikogus toimub seminar “Noorte vaimne tervis hariduse peeglis”

Praegu on kogu Turba–Rohuküla trassi ulatuses koostatud projektid ja väljastatud ehitusload. Ellamaa–Risti lõik on valmis ehituse alustamiseks ning viivitamise korral on oht, et olemasolevad load ja projektlahendused aeguvad. Seetõttu peab toetusrühm oluliseks alustada töid esimesel võimalusel ning jätkata paralleelselt ettevalmistustega ülejäänud lõikudel. Kogu projekti hinnanguline maksumus on ligikaudu 200 miljonit eurot. Toetusrühm peab realistlikuks jätkata ettevalmistustöödega aastatel 2026–2027 ning alustada ehitust 2028. aastal.

Rongiliikluse taastamine Riisipere–Turba lõigul 2019. aastal näitab projekti potentsiaali. 2025. aastal kasutas Turba peatust ligi 120 000 reisijat ning Tallinna–Turba liin oli üle 1,3 miljoni reisijaga Eesti kõige suurema reisijate arvuga rongiliin. See näitab, et kvaliteetne ühistranspordiühendus toetab nii inimeste igapäevast liikumist kui ka piirkondade arengut. 

Euroopa Liidu uue finantsperioodi ettevalmistused on juba käimas ning toetusrühm rõhutab, et just praegu on õige aeg määratleda Rohuküla raudtee ühe Eesti strateegilise taristuprojektina. Euroopa Liidu rahastusprioriteedid keskenduvad kestlikule liikuvusele, regionaalsele sidususele ja keskkonnasõbralikule transpordile – eesmärkidele, millele projekt täielikult vastab.

Riigikogu Haapsalu raudtee taastamise toetusrühm loodi 2014. aastal. Kaheteistkümne aasta jooksul on toetusrühma kuulunud enam kui 100 riigikogu liiget kõigist parlamendis esindatud erakondadest, mis näitab projekti laiapõhjalist poliitilist toetust.

Link uudisele: Riigikogu toetusrühm valitsusele: Rohuküla raudtee ehituseks tuleb alustada eurorahade taotlemist

Sotsiaaldemokraadid pärivad sotsiaalministrilt ka tänase olukorra kohta, kus Tallinna linn on valmis riigile appi tulema ja uusi teenuskohti juurde looma, kuid hetkel puudub kindlus, kas riik neid teenuseid rahastama hakkab. Samal ajal on sotsiaalministeerium oma 2026. aasta tööplaani võtnud erihoolekandeteenuste reformi. 

“Miks riik ei täida seadusest tulenevat ülesannet tagada psüühikahäiretega inimestele erihoolekandeteenuste kättesaadavus ning veeretab oma kohustuse kohalike omavalitsuste õlule? Ning teisalt, kui kohalikud omavalitsused on valmis kaasa aitama, siis peaksid nad saama oma piirkonna inimestele teenuskohti luues kindlustunde ja teadmise, et riik tagab omapoolse rahastuse ega suuna teenuskohtadele üldjärjekorras olevaid inimesi. Samuti peaks sama põhimõte kehtima juhul kui luuakse kohti erarahastustel, näiteks lapsevanemate eestvedamisel,” sõnas Kütt. 

Link uudisele: Sotsiaaldemokraadid pärivad sotsiaalministrilt: erihoolekande järjekorras on tuhandeid inimesi, millal hakkab riik oma kohustusi täitma?