Kokkuleppe kohaselt on Eesti valmis vastu võtma Rootsi kinnipeetavaid ja võimaldama nende karistuse täideviimist Eestis. Kinnipeetavate saabumine on plaanis korraldada järk-järgult, et vangla jõuaks teha vajalikud ettevalmistused. Esimesed Rootsi kinnipeetavad on plaanis Tartu Vanglasse paigutada augustis. Kokku võimaldab leping Eestisse tuua kuni 600 kinnipeetavat.

Kokkuleppes sätestatakse õigused ja kohustused ning reguleeritakse nii karistuse täideviimist, vangla tingimusi kui ka näiteks kulude jaotust ja järelevalvet. Eesti võtab vastu üksnes kindlatele tingimustele vastavaid kinnipeetavaid – julgeolekuriskid koos võimalike ennetus- ja maandamismeetmetega on Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ja Siseministeeriumi koostöös kindlaks tehtud. Leping näeb ette, et hiljemalt üks kuu enne karistusaja lõppemist saadetakse välisvang tagasi Rootsi ning ta vabaneb seal.

Leping allkirjastati mullu juunis Stockholmis. Rootsi parlament ratifitseeris lepingu 3. juunil. Kokkulepe jõustub 30. päeval pärast seda, kui nii Eesti kui ka Rootsi on täitnud selleks vajalikud riiklikud nõuded ja sellest teineteisele kirjalikult teatanud. Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks ka lepingu rakendamiseks vajalikud muudatused Eesti õiguses (773 SE).

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse (682 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 52 ja vastu 42 Riigikogu liiget.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Rootsi vahelise vanglarendilepingu

Kutseõppeasutuste puhul täpsustatakse, et õpilaskandidaat võib põhivastuvõtu käigus ühes koolis kandideerida kuni kolmele õppekavale, et piirata ülemäärast kandideerimist. Täiendava vastuvõtu ajal sellist piirangut ei ole. Õpilaskandidaat järjestab kutseõppeasutuste õppekavad, millele ta kandideerib, oma eelistustest lähtudes pingeritta.

Seadusega muudetakse ka koolist väljaarvamise regulatsiooni. Seaduse järgi võib õppetöös edasijõudmatuse tõttu koolist välja arvata täisealise gümnaasiumiõpilase, kui tal on õppeaasta jooksul enam kui kahes õppeaines üle poolte kursusehinnetest puudulikud. Seejuures on edaspidi väljaarvamise alused sätestatud üksnes seaduses ning gümnaasiumide kodukorras täiendavaid koolist välja arvamise aluseid kehtestada ei saa.

Koolid saavad edaspidi võimaluse pärida põhikooli lõpetamise ja lõputunnistuse andmeid otse Eesti Hariduse Infosüsteemist. Seni on õpilaskandidaadid pidanud oma lõputunnistuse ise koolidele esitama. Muudatus vähendab bürokraatiat, hoiab kokku aega ja ressursse ning on proportsionaalne riive õppija privaatsusele, kuna pärida saab üksnes vältimatult vajalikke andmeid, milleks on põhikooli lõpetamise fakt ja lõputunnistuse hinded.

Mõjutusmeetmete seast jäetakse välja õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus. Seadus näeb ette, et mõjutusmeetmete rakendamise üle otsustab ainult direktor või tema volitatud isik. Praegu saab teatud juhul mõjutusmeetme üle otsustada õppenõukogu.

Menetluse käigus täiendas Riigikogu noorsootöö seadust õigusselguse aspektist nii, et noortele korraldatud laagrid on käibemaksuvabad, arvestades, et noortelaagrite pakutavad tegevused on oma sisult haridusliku iseloomuga. Noorte püsi- ja projektlaagri läbiviimiseks on vaja tegevusluba ning laagri juhatajatele ja kasvatajatele on kehtestatud kvalifikatsiooninõuded.

Samuti tehakse seadusega muudatus, et tagada riigi- ja munitsipaalkoolide juhtide võrdne kohtlemine. Praegu on erinevate seaduste koosmõjus tekkinud olukord, kus riigikoolide juhtidega tuleks erinevalt teistest üldhariduskoolide juhtidest sõlmida justkui viieaastane tööleping. Kehtestatakse põhimõte, et kõikide koolijuhtidega sõlmitakse tähtajatu tööleping.

Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse (830 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 71 ja vastu viis Riigikogu liiget.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu võttis vastu koolieelistuste küsimist võimaldava seaduse

Michal ütles, et Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) missiooni lõppjärelduste hulgas on erinevaid järeldusi ning muu hulgas soovitatakse vähendada eelarvemiinust. „Minu soovitus oleks pool protsenti allapoole tulla järjest iga aasta, siis me jõuame kenasti kolme protsendi sisse, mis on 2030. aasta eesmärk, ja sealt edasi veel allapoole,“ lausus peaminister ja viitas, et järgmist eelarvet tehes peaks sihtima 4,5 protsendist väiksemat eelarvemiinust.

Ta lisas, et soovituste seas on ka pensionisäästude stimuleerimine ja maksubaasi edasise kitsendamise vältimine. Peaministri hinnangul on praegune umbes 35-protsendine maksutase paras. Michal tõi infotunnis välja ka OECD hinnangud, mille järgi on Eesti avalik sektor tõhus, ärikeskkond hea, maksusüsteem lihtne, tööturg vastupidav ja haridus kvaliteetne.

Peaminister Kristen Michal vastas veel Helmen Küti küsimusele inimeste toimetuleku, Rain Epleri ja Anastassia Kovalenko‑Kõlvarti küsimustele Rail Balticu, Züleyxa Izmailova küsimusele laste heaolu ja Mart Helme küsimusele julgeoleku kohta.

Taristuminister Kuldar Leis vastas Tõnis Lukase küsimusele Tartu põhjapoolse ümbersõidu kohta ning Aivar Koka küsimusele Rail Balticu teemal. Energeetika‑ ja keskkonnaminister Andres Sutt vastas Aleksandr Tšaplõgini küsimusele tehingutest energeetikas.

Infotunni stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu infotunnis käsitleti Eesti majanduse hetkeseisu

Istungi päevakorras on käesoleva töönädala kolmapäevase istungi päevakorda kinnitatud, kuid sel töönädalal läbi arutamata jäänud päevakorrapunktid.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogus on täiendav istung 14. juunil

Kui praegu saavad Euroopa Parlamendi valimistel hääletada vähemalt 18-aastased ja kandideerida vähemalt 21-aastased kodanikud, siis eelnõu langetab valimisea 16 ja kandideerimisea 18 aastale. Hääletamis- ja kandideerimisõigus on Eesti kodanikel, aga ka Eesti kodakondsuseta Euroopa Liidu kodanikel, kelle püsiv elukoht on Eestis.

Eelnõu algatajad soovivad muudatusega kaasata Euroopa asjade arutamisse ja otsustamisse senisest rohkem noori. Nad märgivad seletuskirjas, et kuna Eesti rahvastik on vananemas, on poliitiline kaasatus ja otsustusõigus üha enam eaka valijaskonna poole kaldu. Algatajate sõnul tõstab muudatus noori puudutavad teemad senisest rohkem ühiskondlikku fookusesse, julgustab noori aktiivsete kodanikena ühiskonnaelus osalema ning aitab mõjutada ka noorte huvisid, vajadusi ja tulevikku käsitlevaid Euroopa tasandi otsuseid.

Eelnõu kohaselt rakendatakse muudatust esimest korda 2029. aastal toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel.

Eelnõu läbis esimese lugemise 2024. aasta mais ning hiljem on põhiseaduskomisjon muudatusi korduvalt arutanud. Tänasel arutelul osalesid Haridus- ja Teadusministeeriumi, Õiguskantsleri Kantselei, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetuse Seltsi ja Eesti Noorteühenduste Liidu esindajad.

Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku võtta Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse (valimis- ja kandideerimisea langetamine) eelnõu (414 SE) täiskogu päevakorda 17. juunil ja eelnõu teine lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Euroopa Parlamendi valimistel valimisiga langetav eelnõu jõuab teisele lugemisele

Enamik pettuseid algab telekommunikatsioonikanalite kaudu ja lõpeb pangamaksega, mistõttu vajab pettuste tõhus ennetamine riigi ja erasektori koostööd. Eelnõu parandab pangaklientide kaitset olukorras, kus makse tegemisel on pettusekahtlus. Nimelt annab eelnõu pankadele põhjendatud pettuse kahtluse korral õiguse makseid ajutiselt peatada või makse täitmisest keelduda, praegu pankadel selleks selget õiguslikku alust ei ole.

Samuti saavad pangad ja makseasutused eelnõuga õiguse vahetada pettusekahtlusega seotud infot teiste krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutuste, Politsei- ja Piirivalveameti ning Riigi Infosüsteemi Ameti küberintsidentide käsitlemise osakonna CERT-EEga. Kavandatavad muudatused võimaldavad makseteenuse pakkujatel pettusekahtluse korral kiiremini sekkuda ning teha omavahel, samuti PPA ja RIAga koostööd, aidates seeläbi vähendada pettustega tekitatud kahju ja suurendada finantssüsteemi turvalisust.

Eesmärk on võimaldada neid meetmeid teatud ulatuses kasutada juba enne, kui hakkab kehtima uus ELi makseteenuste määrus, mida hakatakse ilmselt kohaldama 2028. aasta lõpus.

Istungil tutvustasid eelnõu ja vastasid saadikute küsimustele rahandusminister Jürgen Ligi, Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste ja sama osakonna nõunik Jarmo Lilium.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud võlaõigusseaduse, krediidiasutuste seaduse ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise seaduse (finantspettuste ennetamine ja tõkestamine) eelnõu (936 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 16. juunil ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Õiguskomisjon saatis täiskokku finantspettuste paremale avastamisele ja takistamisele suunatud eelnõu

„Näiteks need, kes lahkusid sambast 2021. või 2022. aastal, saaksid eelnõu jõustumise järel esitada avalduse sissemaksete taastamiseks,“ märkis Võrklaev. Ta lisas, et teine oluline muudatus puudutab raha ennetähtaegset väljavõtmist. „Edaspidi ei pea inimene enne pensioniiga II sambast raha võttes välja võtma kogu kogutud summat, vaid saab vajadusel kasutada ainult osa rahast. Ka pärast osalist väljavõtmist saab uuesti koguma hakata 5 aasta möödudes,“ sõnas ta.

Samas muudetakse reeglit nii, et kui inimene on juba kasutanud võimalust II samba raha enne pensioniiga välja võtta ja liitub hiljem uuesti, siis edaspidi kogub ta raha pensionini. II sambaga uuesti liitumine jääb vabatahtlikuks ning pensionile jäämise tingimused ei muutu: II   sambast saab pensionile jääda viis aastat enne vanaduspensioniiga või puuduva töövõime korral.

Rahanduskomisjoni liige Riina Sikkut märkis, et eelnõuga soovitakse anda kogujatele rohkem kindlust ja suurendada süsteemi stabiilsust. Selleks nähakse ette, et kui tulevikus soovitakse muuta II samba sotsiaalmaksu osa määra inimese kahjuks, peab muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma vähemalt viis aastat. Sikkuti sõnul on  kogumise soodustamine kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega. “Ka OECD värske Eesti ülevaade soovitab suurendada pensioniks kogumist, et tulevased pensionid oleksid suuremad, vanemaealiste toimetulek parem ja surve riigieelarvele madalam,“ toonitas Sikkut.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. novembril 2026. Osaline raha väljavõtmine ja maksete peatamise järel piiranguteta uuesti kogumise alustamine jõustuksid 1. jaanuaril 2028, sest need vajavad pensioniregistri IT-arendusi. Lühikeses vaates tähendab eelnõu riigieelarvele lisakulu; 2027. aastaks prognoositakse mõju umbes 22 miljonit eurot.

Komisjoni istungil andis selgitusi rahandusminister Jürgen Ligi.

Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (935 SE) täiskogu istungile 16. juunil ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Rahanduskomisjon saatis kogumispensionide seaduse eelnõu esimesele lugemisele

Valitsuse algatatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõus (928 SE) on antud suund Eesti järkjärguliseks sõltuvuse vähendamiseks imporditavatest fossiilkütustest. Eelnõu tugevdab majanduse ja ühiskonna vastupanuvõimet kliimamuutustele. Selleks luuakse selge raamistik, mis suunab majanduse arengut puhta energia kasutuselevõtu, ressursitõhususe ja kliimaneutraalsuse poole.

Eelnõu toetab ettevõtete konkurentsivõimet, soodustab innovatsiooni ja vähese heitega tehnoloogiate arengut. Olulisel kohal on kohalike ressursside suurem väärindamine ja ringmajanduse põhimõtete rakendamine, mis aitavad vähendada kulusid ja sõltuvust välistest sisenditest. Samuti parandab keskkonnahoidliku arengu suund ettevõtete ligipääsu rahastusele ning tugevdab nende positsiooni rahvusvahelistel turgudel.

Eelnõu väljatöötamisel on otsitud tasakaalu erinevate põhiseaduslike väärtuste vahel, kuivõrd ühelgi põhiõigusel, huvil ega eesmärgil ei ole automaatset esikohta teiste ees. See tähendab, et kliimakindla majanduse seaduse põhimõtete rakendamisel tuleb kaaluda ka teisi huvisid ja eesmärke, sealhulgas riigikaitselisi. Eelnõus defineeritakse kliimaga seotud mõisted ja sätestatakse kliimaeesmärgid ning põhimõtted, mis toetavad kasvuhoonegaaside heite vähendamist ja kliimamuutuste mõjuga kohanemist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Tiit Maran Eesti 200 ja Yoko Alender Reformierakonna fraktsioonist. Sõnavõtuga Keskerakonna fraktsiooni nimel esines Peeter Ernits.

Isamaa, Keskerakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonid tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 19, vastu oli 47 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust ning eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Tänasel istungil läbis esimese lugemise ka valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (892 SE), millega võetakse üle ELi direktiiviga tehtud muudatused, mille eesmärk on parandada elektrituru korraldust, et energiaturg oleks hästi lõimitud. See võimaldab liikmesriikidel saada kõigis turutingimustes ühtsest energiaturust majanduslikku kasu, tagab ühtlasi varustuskindluse ja toetab CO₂ heite vähendamist, et saavutada liidu kliimaneutraalsuse eesmärk.

Energiakriisi taustal on praegune elektrituru korraldus esile toonud mitmesuguseid kitsaskohti, mis on seotud lühiajalistel elektriturgudel esinevate kõrgete ja volatiilsete fossiilkütuse hindade mõjuga ning sunnivad kodumajapidamisi ja ettevõtjaid seisma silmitsi hüppelise hinnakõikumisega ja selle mõjuga elektriarvetele. Eelnõuga kavandatavad muudatused tagavad, et tarbijad on kaitstud energiahinnakriiside eest ning võrgust lahtiühendamise eest kohtuvälise menetluse lahendamise ajal.

Võrguühenduse kasutajate võimalus sõlmida paindlik ühendumisleping piirkondades, kus elektrivõrgu võimsus uutele liitujatele on piiratud, julgustab ka võrguettevõtjaid hajaasustusi arendama, kuna neil on kindlus, et planeeritud võrgu tugevdamine on prioriteet. Paindlikke ühendumisi võimaldatakse alalise lahendusena piirkondades, kus võrgu tugevdamine ei ole tõhus, ning võrguühendust taotlevatele võrgukasutajatele muudetakse võimalikult nähtavaks eeldatavad piirangud, mis paindliku ühendumise lepingu puhul kehtivad.

Läbirääkimistel võttis sõna Mart Maastik Isamaa fraktsioonist.

Eelnõule ei laekunud muudatusettepanekuid ning selle esimene lugemine lõpetati.

Teise lugemise läbis kaks eelnõu

Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (862 SE) eesmärk on tagada senisest tõhusam kriminaalmenetluse ja rahvusvahelise koostöö toimimine.

Eelnõuga nähakse ette elektroonilise side teenuste ja infoühiskonna teenuse osutajate, kes asuvad väljaspool Euroopa Liitu, kuid osutavad teenuseid Euroopa Liidus, samuti teenuseosutajate, kes asuvad ühes Euroopa Liidu liikmesriigis, kuid osutavad teenuseid teises liikmesriigis, kohustus määrata või nimetada ettevõte või seaduslik esindaja, et tagada kriminaalmenetluse eesmärgil otsuste ja määruste vastuvõtmine ja täitmine.

Teave ettevõtete ja esindajate nimetamise kohta edastatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kes keskasutusena teeb koostööd teiste liikmesriikide keskasutuste ja Euroopa Komisjoniga.

Eelnõule ei laekunud kahe lugemise vahel muudatusettepanekuid. Teine lugemine lõpetati.

Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (881 SE), mis näeb ette, et alates 1. novembrist lõpeb riikliku alkoholiregistri tegevus. Muudatuse eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust ja lihtsustada alkoholitoodete turuletoomist.

Edaspidi ei pea alkoholitootjad ja maaletoojad oma tooteid registrisse kandma, vaid saavad need kohe turule viia, tingimusel, et tooted vastavad nõuetele ja on ohutud. Samuti kaob mitu täiendavat aruandluskohustust, näiteks kohustus esitada laborikatse protokoll või veini liikumise aruanne.

Muudatus vähendab ka riigi halduskoormust, sest Põllumajandus- ja Toiduamet ei pea enam registrit ülal pidama ning saab vabaneva ressurssi suunata järelevalvesse.

Eelnõule ei laekunud muudatusettepanekuid ning teine lugemine lõpetati.

Vastu võeti üks otsus

Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsusega „Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine“ (938 OE) nimetatakse Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu uueks liikmeks Riigikogu liige Evelin Poolamets. Muudatus on vajalik, kuna senise nõukogu liikme Varro Vooglaiu volitused lõppesid ennetähtaegselt Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist lahkumise tõttu 14. mail.

Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu nimetab kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat.

Nõukokku kuuluvad veel Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna, Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Valdo Randpere Eesti Reformierakonna, Marek Reinaas Eesti 200 ja Priit Sibul Isamaa fraktsioonist. Valdkonna asjatundjatest nõukogu liikmed on Paavo Nõgene, Raul Rebane, Rein Veidemann ja nõukogu esimees Sulev Valner.

Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu Isamaa ja Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Eelnõu poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, vastu või erapooletu ei olnud ükski rahvasaadik. Otsus võeti vastu.

Istung lõppes kell 13.27.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (910 SE), mille kohaselt vähenevad riigi tulud 24 miljonit ja kulud suurenevad 4,4 miljonit eurot. Investeeringud vähenevad eelnõu kohaselt 1,5 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve kasvab 37,9 miljonit eurot.

Eelnõuga suunatakse 10,98 miljonit eurot kulusid ja investeeringuid Eesti.ai projektidele, millega muu hulgas soovitakse parandada inimeste AI-oskusi ja muuta avalik sektor tõhusamaks. 17 miljonit eurot eraldatakse idapiiri väljaehitamiseks, et tasuda juba võetud lepingulised kohustused. Täpsustatakse ka ASi Riigi Kinnisvara ja ASi Hexest Materialsi investeeringuid ning eraldist Eesti Kultuurkapitalile suurendatakse hasartmängukorraldajate vabatahtlikult riigieelarvesse tehtud maksete ja nendelt tasutud tulumaksu võrra.

Suurima tulude vähenemise, 36 miljonit eurot, toob kaasa kütuste aktsiisitõusu ärajätmine alates 1. maist. Tulude suurendamiseks võetakse Riigimetsa Majandamise Keskuselt puhaskasumi arvelt 20 miljonit täiendavaid dividende.

Eelarvepuudujääk püsib 4,3 protsendi juures SKPst ehk samal tasemel kui Rahandusministeeriumi kevadprognoosis. Järgmise aasta eelarvepuudujääk väheneb ettepanekute mõjul 0,1 protsenti SKPst.

Teiseks lugemiseks lisas rahanduskomisjon eelnõusse üksikvanema lapse toetuse tõusu 80 eurolt 100 eurole alates 1. septembrist 2026. Muudatusega kaasneb riigieelarvele 2026. aastal lisakulu ligikaudu 600 000 eurot, mis kaetakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala IT investeeringute eelarve arvelt, lükates projekte edasi järgmisesse aastasse. Alates 2027. aastast arvestatakse lisakuluga riigi eelarvestrateegia 2027–2030 koostamise käigus.

Riigikogus mullu detsembris vastu võetud 2026. aasta riigieelarves moodustasid tulud 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot ning investeeringud 1,3 miljardit ja finantseerimistehingud 1,5 miljardit eurot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aleksandr Tšaplõgin (KE), Aivar Kokk (I), Urmas Reinsalu (I), Helmen Kütt (SDE), Anastassia Kovalenko-Kõlvart (KE) ja Vladimir Arhipov (KE).

Isamaa ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust, sest selle poolt hääletas 17 ja vastu 41 Riigikogu liiget.

Eelnõu teine lugemine lõpetati ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 10. juuni kell 17.15.

Esimese lugemise läbis kolm eelnõu

Valitsuse algatatud energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (921 SE). Eesti on allkirjastanud Energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe, kuid see tuleb ka ratifitseerida.

Euroopa Liidu jaoks on tekitanud väljakutseid olukorrad, kus energiaharta lepingut tõlgendatakse kui ELi-siseseid suhteid hõlmavat instrumenti, kuigi see ei ole kunagi olnud energiaharta mõte. EL, Euratom ja liikmesriigid ei ole soovinud ega saanudki energiaharta kaudu luua omavahelisi kohustusi, sest energiaharta on kujundatud välispoliitilise vahendina energiakoostööks kolmandate riikidega. ELi sisemine energiapoliitika põhineb ulatuslikel ja detailsetel siseturuõigusnormidel, mis reguleerivad liikmesriikide vahelisi suhteid.

Euroopa Liit ja liikmesriigid näitavad kokkuleppega, et harta artikkel 26 alusel moodustatud vahekohtus ei saa lahendada ELi liikmesriigi ja EList pärit investori vahelist vaidlust energiakoostöö asjades, vaid neid vaidlusi tuleb lahendada ELi õiguse kohaselt. Vahekohtud võivad lahendada asju, kus vaidluse teine pool on kolmas riik või kolmanda riigi investor. ELi-siseste vaidluste lahendamiseks puudub vahekohtutel kohtualluvus.

Kokkuleppe sõlmimise eesmärk on kujundada selge rahvusvaheline õigusinstrument, mida vahekohtud ja muud vaidlusorganid peavad rahvusvahelistes vaidlustes arvesse võtma. Kokkulepe järgneb deklaratsioonile, mis käsitleb Komstroy kohtuasjas (Moldova vs. Komstroy, kohtuasi C-741/19) Euroopa Kohtu tehtud otsusest tulenevaid õiguslikke tagajärgi.

Kokkuleppe osapool ei ole Ungari, kes ei nõustunud lepingus viidatud Euroopa Liidu aluslepingute õigusliku alusega. Eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (924 SE) täpsustatakse Maksu- ja Tolliameti ning Rahapesu Andmebüroo õigusi saada maksude kontrollimiseks ja rahapesu tõkestamise ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid, eelkõige pangakontode ja kontoandmete kohta. Sätestatakse selgelt, et MTAl on õigus nõuda maksumenetluses teavet ka krediidiasutustelt ning see õigus hõlmab ka pangasaladust.

Täpsustatakse ja piiritletakse, milliseid andmeid võib MTA küsida täitmisregistri infovahetuskanali kaudu. Kui MTA küsib teavet täitmisregistri kaudu, peab korralduses edaspidi olema selgitus faktiliste asjaolude kohta, sealhulgas põhjendus, miks ei olnud võimalik vajalikke andmeid saada maksukohustuslaselt endalt. See muudab andmete küsimise läbipaistvamaks ja aitab piirata põhjendamatut sekkumist isiku õigustesse.

Rahapesu Andmebüroo puhul täpsustatakse, et tal on õigus saada põhjendatud juhtudel täitmisregistri kaudu kontoandmeid, sealhulgas konto saldot ja kontoväljavõtet. Samuti nähakse ette, et füüsilist isikut tuleb kontoväljavõtte päringust teavitada viie aasta möödumisel, kui teavitamist takistavad seaduses sätestatud alused on ära langenud. See kohustus hakkab kehtima nende päringute suhtes, mis tehakse pärast seaduse jõustumist.

Eelnõu kohaselt lühendatakse seniseid säilitamistähtaegu, et vähendada isikuõiguste riivet. Osa andmete säilitamist puudutavatest sätetest jõustub hiljem, 30. juunil 2027.

Muudatuste taust on õiguskantsleri tähelepanekutes, et MTA juurdepääs täitmisregistrile väljaspool kriminaalmenetlust on kehtivas seaduses ebaselgelt reguleeritud ning RABi õigus saada pangakonto väljavõtet ei ole piisavalt selgelt sätestatud. Eelnõuga püütakse need õigused selgemalt ja konkreetsemalt seadusesse kirjutada.

Lisaks piiritletakse andmesubjekti õigusi andmetöötlusega tutvumisel ning sätestatakse Euroopa Liidu õigusega kooskõlas alused, millal ja milliseid õigusi võib RAB piirata. Samuti korrastatakse RABi järelevalve regulatsiooni ja parandatakse sätete sõnastust, lähtudes Riigikohtu hiljutisest tõlgendusest ning vajadusest muuta rahapesu tõkestamise järelevalve regulatsioon terminoloogiliselt täpsemaks.

Läbirääkimistel võttis sõna Urmas Reinsalu Isamaa fraktsiooni nimel.

Eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud kindlustusandja kriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõuga (925 SE) võetakse Eesti õigusesse üle kaks ELi kindlustusdirektiivi. Eesmärk on kehtestada kindlustusandjate finantsraskuste varajase sekkumise ja kriisilahenduse raamistik ning ajakohastada kindlustusregulatsiooni, et tugevdada finantsstabiilsust, kaitsta kindlustusvõtjaid ning muuta regulatsioon proportsionaalsemaks ja tulevikukindlamaks.

Eelnõu lihtsustab nõudeid ja turule sisenemise tingimusi eelkõige väikestele ja mittekeerukatele kindlustusandjatele. Näiteks ei pea nad koostama likviidsusriski juhtimise plaani ega kliimamuutuste stsenaariume ning nende riske ja maksevõimet hinnatakse iga kahe aasta järel, mitte igal aastal. Samuti ei pea nad hindama makromajanduslikke tegureid.

Eelnõuga pikendatakse järelevalve ja avalike aruannete tähtaegu kõigile kindlustusandjatele ning ajakohastatakse kindlustusandjate kapitali- ja investeerimisreegleid, et soodustada pikaajalisi aktsiainvesteeringuid ja vähendada turukõikumiste mõju.

Muudatustega tugevdatakse riskijuhtimist ja järelevalvet ning suurendatakse tähelepanu kliima- ja kestlikkusriskidega arvestamisele. Kindlustusandjad on kohustatud koostama kliimamuutuste stsenaariumid, kui kliimamuutustega seotud riskid mõjutavad neid oluliselt. Samuti peavad kindlustusandjad koostama tegevusplaani, kuidas mõõta, jälgida ja vähendada keskkonna-, sotsiaal- ja muid kestlikkusega seotud riske. Lisaks tuleb kindlustusandjatel suurendada juhtorganite koosseisu mitmekesisust ja soolist tasakaalu.

Kindlustusvaldkonna kriisilahenduse regulatsioon loob võimaluse sekkuda raskustesse sattunud kindlustusandja korral varakult, et taastada kindlustusandja finantsseisund enne tõsiste probleemide tekkimist ning vajadusel rakendada meetmeid, mis kaitsevad kindlustusvõtjaid ja finantsstabiilsust. Kriisilahendus algatatakse üksnes juhul, kui muud lahendused ei ole piisavad ja see on vajalik avalikes huvides.

Eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Vastuse sai üks arupärimine

Riigikogu liikmete arupärimisele, mis käsitles pöördukse efektist tulenevaid huvide konflikte Kliimaministeeriumi haldusalas (nr 1004), vastas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Päevakorrast jäi välja arupärimine Eesti inimeste toimetuleku ja finantstervise halvenemise kohta (nr 960), mille pidi vastama peaminister Kristen Michal. Arutelu jäi ära peaministri ajakava muutumise tõttu ja arupärijate nõusolekul.

Toompea lossis toimus riigikaitse suurõppuse ILVES 2026 raames varjumisõppus, mis tõi kaasa vaheaja Riigikogu istungil.

Istung lõppes kell 18.52.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogus läbis lisaeelarve eelnõu teise lugemise

Samuti arutasid riigijuhid Rail Balticu õigeaegse valmimise küsimust. „Meie jaoks on väga oluline, et Rail Baltic valmiks tähtajaks,“ kinnitas Hussar Eesti pühendumist ühisele taristuprojektile. „Peame koos olema veenvad, et tagada raudtee rajamisele rahastus Euroopa Liidu uue mitmeaastase finantsraamistiku raames,“ sõnas ta.

Kohtumisel osalesid ka Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali ja Balti Assamblee president Timo Suslov.

Kahepäevase visiidi käigus kohtub Kulbergs Tallinnas ka peaminister Kristen Michali ja president Alar Karisega ning osaleb Tallinnas toimuval Põhjala- ja Balti riikide (NB8) peaministrite kohtumisel.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Hussar Läti peaministrile: oleme pühendunud Rail Balticu õigeaegsele valmimisele