Vaatlusmissioonil osaleb OSCE PA delegatsioonis 109 rahvusparlamentide liiget 38 riigist. Tihedat koostööd tehakse OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste bürooga (ODIHR) ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) delegatsiooniga, kuhu kuulub 32 liiget. Rahvusvahelise vaatlusmissiooni egiidi all jälgib Ungari parlamendivalimisi kokku üle 350 vaatleja.

Kohapeal hinnatakse valimiste korralduse legitiimsust ja vastavust demokraatlikele tavadele. Vaatlejate ülesanne on hinnata valimiste erinevaid aspekte, sealhulgas kampaaniakeskkonda ja valimispäeva protseduure, ning veenduda, et valimised viiakse läbi läbipaistvalt ja avalikkuse usaldust toetaval viisil.

Riigikogu esindavad vaatlusmissioonil Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee delegatsioonis OSCE PA Eesti delegatsiooni liige Kristo Enn Vaga ja väliskomisjoni liige Juku-Kalle Raid ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee delegatsioonis ENPA Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross.

Lisainfo: Kristo Enn Vaga +372 5626 7733

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Vaga, Raid ja Kross vaatlevad parlamendivalimisi Ungaris

Eelnõuga tehakse muudatusi lastekaitseseaduses ja karistusregistri seaduses, millega täpsustatakse sõnastust lapse kohtlemise põhimõtetes seoses lapse huvide väljaselgitamisega ning suurendatakse laste kaitset isikute eest, kellele on kehtestatud lastega töötamise keeld seoses nende eelneva pedofiilse tegevusega. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 9. aprillil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele mootorikütuste hinnatõusu mõjude leevendamiseks Eesti Vabariigis registreeritud sõidukite kasutajatele“ eelnõu (874 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja meetmed, millega tagada Eesti tavatarbijale bensiin 95 ja diiselkütuse kättesaadavus hinnaga kuni 1,40 eurot liitri kohta. Eelnõu lähtub vajadusest vähendada inimeste igapäevast toimetulekukoormust, piirata kütusehinna tõusust tulenevat mõju transpordikuludele ning luua tarbijale selge hinnakindlus. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 9. aprillil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (875 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek tõsta toimetulekupiiri vähemalt 350 euroni kuus.

Kehtiva seaduse kohaselt on üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 220 eurot. Igale järgnevale täiskasvanud pereliikmele on toimetulekupiir 176 eurot ja igale alaealisele lapsele 264 eurot. Viimastel aastatel on toimetulekupiiri tõstetud kahel korral –  200 euroni juunis 2022 ja 220 euroni 1. jaanuarist 2026 käesoleva aasta riigieelarvega. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova 9. aprillil algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (876 SE).

Eelnõuga võrdsustatakse lapsetoetused iga lapse kohta summas 100 eurot kuus. Hetkel on esimese ja teise lapse toetuse suurus 80 eurot, samal ajal kui kolmanda ja iga järgmise lapse kohta makstakse 100 eurot.

Lisaks tõstetakse eelnõuga üksikvanema lapse toetus 80 eurolt 100 eurole kuus. Eelnõu eesmärgiks on parandada ka üksikvanemaga laste perede toimetulekut ja tõsta  üksikvanema lapse toetuse suurus võrdseks lapsetoetuse suurusega pere esimese ja iga järgmise  lapse kohta. See tähendab, et lisaks tavalisele lapsetoetusele makstakse  üksikvanemaga lapsele veel üks lapsetoetus lapse kohta (100 €+100 €= 200 €). Üksikvanema lapse toetus peaks tulevikus siis sarnaselt lapsetoetuse suuruse kasvamisega tõusma. Eelnõu viib kõik lapsetoetused võrdsele tasemele. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Menetlusse võeti eelnõu lastekaitseseaduse muutmiseks

Esitajad pidasid uue komisjoni loomist vajalikuks, et hinnata rahastusahelaid, tuvastada võimalik avaliku sektori toetuste roll, analüüsida organisatsioonide, äriühingute, üksikisikute ja võrgustike osalust, hinnata sisejulgeoleku ja ühiskondliku sidususe kahjustamist ning teha ettepanekuid riskide maandamiseks.

Läbirääkimistel võttis sõna Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 28 ja selle vastu oli 15 Riigikogu liiget. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Keskerakonna fraktsiooni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (808 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on suurendada sünnitoetust ja lapsendamistoetust, et parandada perede majanduslikku toimetulekut ning vähendada riski sattuda majanduslikesse raskustesse vahetult pärast lapse sündi. Eelnõuga soovitakse tõsta sünnitoetus lapse kohta 1000, kaksikute sünni korral 3000 ning kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral lapse kohta 10 000 euroni. Lisaks soovitakse 1000 euroni tõsta lapsendamistoetus.

Läbirääkimistel võtsid sõna Vadim Belobrovtsev Keskerakonna, Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Sotsiaalkomisjon tegi täiskogule ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid tööaja lõppemise tõttu tänasel istungil hääletuseni ei jõutud.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ühe eelnõu

Arengukava järgi tuleviku Eesti digiriigi õigusruum, tehnoloogia ja andmete kasutus toetavad inimeste põhiõiguste kaitset ja muudavad igapäevaelu lihtsamaks, samuti tugevdavad Eesti majanduse globaalset konkurentsivõimet ning aitavad kujundada sidusamat ja kaasavamat ühiskonda. Muuhulgas pööratakse arengukavas tähelepanu usaldusväärse tehisaru süsteemsele ja laialdasele kasutuselevõtule, aga ka digiriigi teenuste parendamisele, küberturvalisusele jm.

Arengukava jõuab Riigikogu täiskogu ette nädala pärast, 16. aprillil.

Istungile on kutsutud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, Justiits- ja Digiministeeriumi asekantslerid Tõnu Grünberg ja Lauri Luht ning digiriigi poliitika ja arenduse talituse juhataja Birgit Lüüs-Jakobs, Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Karl Erik Kirss, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige Urmas Kõlli ja tegevjuht Doris Põld, Eesti.ai nõukoja liige Linnar Viik, Eesti Linnade ja Valdade Liidu digilahenduste nõunik Kaimo Käärmann-Liive, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu esimees Kristi Veeber, Kaitseväe küberväejuhatuse reservohvitser ja ADM Interactive OÜ tegevjuht Riho Pihelpuu, Telia Eesti ASi juhatuse esimees Andre Visse, Kuressaare Nooruse Kooli haridustehnoloog ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Madli-Maria Naulainen ja õiguskantsler Ülle Madise.

Istung algab kell 14 Riigikogu konverentsisaalis, toimub veebiülekanne. Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Majanduskomisjon arutab avalikult digiühiskonna arengukava aastani 2035

Praegu tohib ohjeldusmeetmeid rakendada üksnes tahtest olenematul psühhiaatrilisel ravil, kuid praktikas on vaja sekkuda sageli ka vabatahtlikult ravil olevate patsientide või patsientide puhul, kes viibivad väljaspool psühhiaatriaosakonda, näiteks erakorralises meditsiinis, intensiivravis või kiirabis. Sellise vajaduse võivad põhjustada nii joobeseisund, deliirium kui ka muu seisund, mis muudab patsiendi käitumise ettearvamatuks ja ohtlikuks.

Õigusraamistiku kehtestamine tagab patsientide ja tervishoiutöötajate ohutuse ning ühtlase ja kvaliteetse ravi, võimaldades vältida olukordi, kus sekkumise õiguspärasus on vaieldav. Kuigi ohjeldusmeetmete rakendamisega kaasneb tervishoiuteenuse osutajatele täiendav jälgimis- ja dokumenteerimiskohustus, vähendab uus kord halduskoormust vaidluste lahendamisel.

Teisel lugemisel tehtud muudatustega jäeti seadusest välja nõue rakendada mehaanilist ohjeldamist üksnes jälgimisruumis ning nähakse ette, et vältimatu vajaduse korral võib patsiendi ohjeldamise alustamise otsustada lisaks õele ka ämmaemand.

Lõpphääletusel oli eelnõu seadusena vastu võtmise poolt 63 Riigikogu liiget.

Vastu võeti valitsuse algatatud elektrituruseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seadus(787 SE), millega kehtestatakse elektrienergia suurtarbijatele taastuvenergia tasu soodusmäär.

Seletuskirja kohaselt on Eesti tööstusettevõtete elektrienergia hind Eestis tuntavalt kõrgem kui lähiriikides ja Euroopas keskmiselt. Tööstusettevõtetele teeb see Eestis tegutsemise kalliks ning vähendab Eesti investeeringute atraktiivsust. Et tuua hinda alla, toetada tööstuse konkurentsivõimet ning tuua Eestisse uusi investeeringuid, kehtestatakse aastas enam kui 1 GWh elektrienergia tarbijatele taastuvenergia tasu soodusmäär 75–85 protsenti.

Samuti jäetakse seadusest välja elektrienergia salvestamine kui üks piirang intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaks kvalifitseerumisel ja sellega kaasneva gaasiaktsiisi soodustuse saamisel. Elektrienergia salvestamine võimaldab ettevõtjal vähendada energiakulusid madala hinnaga tundidel salvestades ning kõrge hinnaga tundidel salvestatud elektrienergiat tarbides.

Menetluse käigus tehti eelnõusse muudatused, mis muu hulgas laiendavad taastuvenergia tasu soodustuse saajate ringi, võimaldades taotleda taastuvenergia tasu vähendamist ka lisategevusala põhjal ning riigiabi kõrval ka vähese tähtsusega abina. Samuti lisati eelnõusse tulumaksuseaduse muudatused, et vältida ebaõiglast maksustamist tasakaalustamisturgudel osalemisel.

Läbirääkimistel osalesid Aivar Kokk (I), Mario Kadastik (RE) ja Riina Sikkut (SDE).

Lõpphääletusel oli eelnõu seadusena vastu võtmise poolt 52, vastu 10 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Päevakorras olnud valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu (442 SE) kolmandat lugemist ei toimunud, kuna valitsus võttis eelnõu Riigikogu menetlusest tagasi.

Kaks eelnõu läbis teise lugemise

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (798 SE), millega muudetakse seadust, et Eesti põhimaanteedel saaks kasutada pikemaid ja raskemaid autoronge.

Praegu sõidavad Eesti teedel valdavalt kuni 18,75 meetri pikkused ja 44 tonni rasked autorongid. Eelnõu järgi saaks eriloa alusel kasutada kuni 25,25-meetriseid ja 60-tonniseid autoronge, et ühe sõiduga saaks vedada rohkem kaupa. Muudatuse jõustumisel veaks kaks 25,25 meetri pikkust autorongi sama koguse kaupa, mille vedamiseks on praegu vaja kolme tavapärast poolhaagisega veokit. See võib vähendada ettevõtete veokulusid, liikluskoormust maanteedel ja transpordi keskkonnamõju.

Pikemad autorongid oleksid eelnõu kohaselt lubatud ainult eriloaga ja kindlatel marsruutidel, kus on möödasõiduks hea nähtavus. Peamiselt puudutab see Tallinna-Tartu-Luhamaa, Tallinna-Narva ja Tallinna-Pärnu-Ikla põhimaanteed. Eriloaga nähakse ette täiendavad tehnilised nõuded sõiduki tähistamise, võimsuse, rehvide ja keskkonnanormide osas. Samuti saab loa andja kehtestada ajapiiranguid.

Teise lugemise läbis sotsiaalkomisjoni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (838 SE), mille kohaselt arvutatakse töötasu alammääras määratud vanemahüvitis ümber mitte 1. jaanuaril, vaid siis, kui alampalk tegelikult muutub.

Tänavu leppisid Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit töötasu alammäära tõstmises kokku veebruari keskel ja töötasu alammäära muudeti 1. aprillil. See tähendab, et kehtiva seaduse järgi saaks töötasu alammääras makstava vanemahüvitise ümber arvutada alles 1. jaanuaril 2027. Eelnõu näeb ette, et vanemahüvitis arvutatakse töötasu alammäära muutumisel ümber muudatuse kuupäevast sõltumata. Eesmärk on, et alammääras määratud vanemahüvitise saaks tänavu ümber arvutada 1. aprillist ja pered saaks uues suuruses vanemahüvitise juba maikuu väljamaksena.

Samuti näeb eelnõu ette, et vanemahüvitise määra arvutamise aluseks võetakse eelmise aasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Kehtiva seaduse alusel toimub vanemahüvitise määra muutumine alles alates 2028. aasta 1. jaanuarist, kuid eelnõu järgi tehakse seda 1. jaanuarist 2027.

Muudatused aitavad ka tulevikus vältida olukordi, kus sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonid jõuavad töötasu alammääras kokkuleppele ning valitsuse määrust muudetakse sellest tulenevalt pärast 1. jaanuari.

Esimene lugemise läbis neli eelnõu

Jätkus eelmisel istungil tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (krediidiasutuse juhtimis- ja tegutsemisnõuded) eelnõu (848 SE) esimene lugemine. Eelnõu ajakohastab Euroopa Liidu panganduspaketile vastavalt krediidiasutuste ja investeerimisühingute juhtimis- ja tegutsemisnõudeid.

Eelnõuga täpsustatakse pankade juhtimise ja riskijuhtimise reegleid ning kehtestatakse selgemad nõuded nii juhtide ja võtmeisikute valimisele kui ka vastavuskontrollile. Eelnõuga korrastatakse ka pankade komiteede süsteemi, et muuta nende ülesanded ja moodustamine selgemaks.

Lisaks täpsustab eelnõu pankade ühinemise, varade ülekandmise ja kolmandate riikide pankade filiaalide asutamise reegleid ning annab Finantsinspektsioonile täiendavad järelevalvevahendid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinaslu (I),

EKRE fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 19 , vastu 46 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige ning sellega läbis eelnõu esimese lugemise.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (814 SE), millega viiakse Eesti õigusruum vastavusse Euroopa Liidu meediavabaduse määrusega.

Eelnõuga antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile täiendavad võimalused piirata ELi väliste audiovisuaalmeedia teenuste taasedastamist, kui see ohustab ühiskonna turvalisust.

Eelnõuga muudetakse ka raadio- ja televisioonilubade liike, loobutakse lubadele kõrvaltingimuste seadmise võimalusest ja kaasajastatakse nõudeid programmile. Samas tuuakse Eesti kultuuri toetamiseks seaduse tasandile varem kõrvaltingimusena kehtestatud nõue järgida Eesti autorite muusika osakaalu raadioprogrammides. Samuti lühendatakse lubade väljaandmise tähtaegasid ning muudetakse ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni.

Lisaks kehtestatakse Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks vajalikud normid, sealhulgas täpsustatakse meediateenuse mõistet ning laiendatakse ajakirjanike allikakaitset ka nende lähedastele.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE), millega luuakse õigusraamistik rahumeelse tuumaenergia tootmiseks ja kasutamiseks Eestis. Eelnõu paneb paika tuumajaama asukoha valiku, ehitamise, katsetamise ja käitamise, kuid ka lammutamise ning tuumajäätmete lõppladustamise reeglistiku.

Riikliku tuumaregulaatori funktsioon koos kõigi selle rolliga kaasnevate õiguste ja kohustustega luuakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti alla. Muu hulgas sätestatakse eelnõuga jaama rajamiseks astmeline loasüsteem, mis koosneb eelhinnangust, ehitusloast, katsetamisloast, käitamisloast ja dekomissioneerimisloast. Tuumaregulaator alustab eelnõu järgi tegevust 1. jaanuaril 2027.

Eelnõus kehtestatakse ka põhimõte, et tuumajaama rajaja ja käitaja kannab täielikku vastutust rajatise ohutuse ning selle elukaare lõpus tekkivate kulude eest. Tuumajaama kasutusest kõrvaldamiseks luuakse riiklik dekomissioneerimisfond, kuhu käitaja kogub jaama tööajal raha jaama lammutamiseks ja jäätmete lõppladustamiseks. Eelnõu sätestab ka tuumajulgeoleku, füüsilise kaitse, hädaolukordadeks valmisoleku ning rahvusvaheliste kontrollimeetmete rakendamise põhimõtted.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Mart Maastik (I), Riina Sikkut (SDE), Aleksei Jevgrafov (KE), Toomas Uibo (E200), Mario Kadastik (RE) ja Rene Kokk (EKRE).

Esimese lugemise läbis maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (859 SE), millega täpsustatakse Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve põhjanooda ja pöörinooda püügireegleid ning viiakse need individuaalkvootide süsteemiga kooskõlla. Muudatuste eesmärk on tagada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säästlik kasutamine ja vältida olukordi, kus püük koondub ebasobivatesse tingimustesse vaid üldise laevade väljumispiirangu tõttu.

Praegu on valitsustevahelise kokkuleppe alusel lubatud Peipsi järvel teha kokku kuni 600 laevaväljumist aastas, sealhulgas 300 peenesilmalise ja 300 suuresilmalise püügivahendiga. 2023. aastast rakendunud individuaalkvoodid on aga näidanud, et üldine väljumiste lagi ei sobitu uue süsteemiga: see võib tekitada surve püüda lubatud saak võimalikult kiiresti, mis omakorda suurendab ülepüügi, tagasiheite ja varjamise riski.

Eelnõu täpsustab kutselise kalapüügi registrisse kantavaid andmeid, püügiloa väljastamise tingimusi ning seda, kuidas arvestatakse püügivahendiga veealale väljumisi. Muudatused võimaldavad kaluritel paremini valida püügi aega, lähtudes ilmastiku- ja veeoludest, ning vähendavad vajadust teha püük võimalikult kiiresti üldkvoodi täitumise hirmus.

Üks eelnõu langes menetlusest välja

Esimest lugemist ei läbinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Andre Hanimäe, Tanel Kiige ja Züleyxa Izmailova algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (807 SE), millega soovitakse tagada, et riigi ja kohaliku omavalitsuse kogudes oleksid edaspidi esindatud mõlemast soost inimesed.

Algatajate sõnul kehtestati juba 2004. aastal nõue, et riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste moodustatud komisjonides, nõukogudes ja teistes kollegiaalsetes kogudes peavad olema võimaluse korral esindatud mõlemad sugupooled, kuid siiani pole see toonud tulemust, et ainult meestest koosnevad nõukogud ja muud kogud oleksid jäänud minevikku. Eelnõuga soovitakse soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustust tugevdada, et tagada otsuste mitmekesisus, tasakaalustatus ja parem vastavus kogu ühiskonna vajadustele.

Põhiseaduskomisjoni ettepaneku eelnõu tagasi lükata poolt oli 28 ja vastu 11 Riigikogu liiget ning sellega langes see menetlusest välja.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu võttis vastu kaks seadust

Hussar ja Klöckner väärtustasid aktiivset parlamentaarset koostööd ja soovisid selle arendamist. Hussar meenutas oma mullu novembris Berliini toimunud edukat visiiti ja Bundestagi kaitsekomisjoni külaskäiku Eestisse. Maikuus seisab ees Bundestagi Balti sõprusrühma külaskäik. Eesti-Saksamaa parlamendirühm külastab Berliini selle aasta novembris.

Klöckner hindas kõrgelt senist koostööd ja pidas tähtsaks viljaka suhtlemise jätkamist parlamentide komisjonide vahel, mis aitab kaasa mõlemale riigile oluliste probleemide lahendamisele.

Hussari sõnul on kahe riigi suhete seisukohalt tähtis majandus- ja kaitsekoostöö ning Ukraina jätkuva toetamisega seotud küsimused.

Klöckner tundis huvi e-riigi toimimise vastu, kus Eesti on tema arvates olnud edukas. „Digitaalse koostöö vallas on koostööks avarad võimalused, et liikuda edasi konkreetsete projektidega sealhulgas tehisaru edendamisel,“ märkis Hussar.

Riigikogu esimees tunnustas  Saksamaa panust juhtiva rolli eest Euroopa julgeolekus ja tugeva panuse eest NATO idatiiva kaitsel.

Hussar ja Klöckner pidasid Euroopa julgeolekuprobleemide lahendamisel tähtsaks Ukraina kaitsevõime ja majanduse jätkuvat toetamist ning transatlantliliste suhete hoidmist ja parandamist.

Klöckneriga kohtusid ka väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja Eesti – Saksamaa parlamendirühma esimees Eerik-Niiles Kross.  

Bundestagi esimees kohtus täna Tallinnas ka peaminister Kristen Michaliga. Homme, neljapäeval käib ta e-Eesti Esitluskeskuses ning külastab koos Hussariga kommunismiohvrite memoriaali.

Fotod: (autor: Egert Kamenik/Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Hussar ja Klöckner: Eesti ja Saksamaa vahel on tihedad suhted

Tõnis Lukas tõi oma küsimuses kultuuriministrile välja, et alates möödunud sügisest on koolidel tekkinud suur segadus õppekäikude rahastamisega, mis tema hinnangul ohustab aastakümnetepikkust haridustraditsiooni. „Meie õpilased ja nende vaim jäävad vaesemaks lihtsalt süstemaatiliselt, kui ei lahendata seda olukorda ja õppekäikude traditsiooni endises mahus ei taastata,” ütles Lukas. Ta küsis, kuidas kavatseb kultuuriminister suurendada Kultuuriranitsa praegust toetust ning kas seda tehakse valitsuse reservist, lisaeelarvega või järgmise aasta riigieelarves.

Minister tõdes oma vastuses, et Kultuuriranitsa praegune rahastus ei kata enam õppekäikude tegelikke kulusid. „Seitse või üksteist eurot ei kata ära ühte õppekäiku näiteks teatrisse, sest teatripileti hinnad on juba keskmiselt 18–20 eurot,” ütles Purga. Tema sõnul võimaldab Kultuuriranitsa 1,5 miljoni eurone eelarve siiski igal aastal rohkem kui 130 000 õpilasel kultuuriõppekäikudest osa saada.

Olukorra leevendamiseks on Kultuuriministeerium käesoleval aastal kultuuriharidusse suunanud täiendava toetuse. „Me praegu katsetame poole miljoni euro ulatuses tasuta piletite süsteemi, et kultuurikülastamine päris auku ei kukuks,” ütles Purga.

Ta lisas, et pilootprojekti tulemuste põhjal saab järgmistes riigieelarve aruteludes otsustada edasiste lahenduste üle. „Kui andmed on koos ja näeme, kuidas see süsteem töötab, saab selle pinnalt riigieelarve arutelul lauale panna kõige parema stsenaariumi,” ütles Purga.

Riigikogu infotunnis osalesid lisaks kultuuriministrile peaminister Kristen Michal ja siseminister Igor Taro.

Peaminister vastas Vladimir Arhipovi küsimusele riigi investeerimisatraktiivsuse kohta, Martin Helme küsimusele droonide kohta, Helmen Küti ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti küsimustele Omniva erastamise kohta, Helle-Moonika Helme küsimusele, mis käsitles olukorda riigis, Züleyxa Izmailova küsimusele metsaseaduse kohta ja Aleksandr Tšaplõgini küsimusele Iraani sõja kohta.

Siseminister vastas Aivar Koka küsimusele droonide kohta.

Infotunni stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Infotunnis arutati koolide õppekäikude rahastamist ja Kultuuriranitsa võimaluste piisavust

Näituse „Sinane“ keskmes on tekstiilikunsti võimalused kui materjalide, tehnoloogiate ja tähenduste kohtumispaik. Selles põimuvad arhailine keele- ja mõtteruum ning tänapäevane materjalikäsitlus. Näituse pealkiri viitab vanemale eesti kirjakeelele ning rõhutab kohalolu ja siinsust, samal ajal avades vaatajale kujundliku maailma, kus käsitletakse vastupidavust, vaprust ja pimedusele silmavaatamist. Olulisel kohal on eksperimenteerimine töövahendite ja kudumistehnikatega, mis avardavad tekstiili kui ruumilise ja jutustava meediumi piire.

Kadi Pajupuu on Eesti tekstiilikunsti üks silmapaistvamaid uuendajaid. Ta on Kõrgema Kunstikooli PALLAS professor ning rahvusvaheliselt tuntud uuenduslike tekstiilitehnikate praktik ja arendaja. Pajupuu on mitme erialase raamatu koostaja ja kujundaja ning tegeleb ka tekstiilitöövahendite leiutamise ja arendamisega. Tema loodud lahendused, sh muudetava tihedusega kangasuga RailReed ja mahuliste tekstiilide valmistamise meetod MultiWeave, on leidnud laialdast kasutust.

Näitus „Sinane“ on Riigikogu kunstisaalis avatud 18. juunini 2026. Näitusega tutvumiseks esmaspäevast neljapäevani ajavahemikus kell 10-16 on Toompea lossi sisenemiseks vaja esitada isiku tõendav dokument. Näituse külastamiseks palume võimalusel oma tulekust eelnevalt teada anda aadressil info@riigikogu.ee või telefonil 631 6300.

Näitusi Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit koostöös Riigikogu Kantseleiga.

Fotogalerii teostest ja näituse avamisest (galerii täieneb avamise fotodega pärastlõunal; fotode autor: Maiki Vaikla / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogus avatakse tekstiilikunstnik Kadi Pajupuu näitus „Sinane“

Bundestagi esimees kohtub kolmapäeval Tallinnas ka peaminister Kristen Michaliga. Neljapäeval käib ta e-Eesti Esitluskeskuses ning külastab koos Hussariga kommunismiohvrite memoriaali.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Eestisse tuleb visiidile Bundestagi esimees Julia Klöckner

Avalikule istungile on kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika asekantsler Kairi Kaldoja ja eestikeelsele õppele ülemineku osakonna juhataja Helna Karu, Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk, Tallinna linnapea Peeter Raudsepp ja abilinnapea Andrei Kante, Tallinna Haridusameti juhataja Kaarel Rundu ja Riigikontrolli auditijuht Rauno Vinni.

Istung algab kell 8.30 ruumis L333 ja seda saab jälgida ka veebiülekandes.

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee 
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigieelarve kontrolli erikomisjonis arutatakse eestikeelsele õppele ülemineku eelarve kasutamist