OKIA

[Sisuturunduse Case Study] Samsung: Integreeritud meedialahendused

Raimond Kaljulaid — Tue, 16 Apr 2013 08:55:11 +0000

(Kaupo eessõna) Meie partner PRB tegeleb sisuturundusega, aidates toota sisu – tekstid, pildid või videod – veebilehele või Facebooki. See on täna üsna lai vajadus, kogeme seda tihti. Käisin just eile kuulamas Soome netiturundusgurut Alex Nieminen'i, kes kinnitas minu mõtteid – peale netiajastu kaootilist üleskasvu oleme faasis, kus content ja apps (fb ja mobiilide rakendused) hakkavad suurt rolli mängima, sest tavaline mass-push-reklaam enam ei pruugi toimida. Vaja on originaalsust, ideid, sisu. Palusin Raimondil sellel teemal meie blogis kirjutada, esimene case on täna teie ees.

…

TeliaSonera asepresident Piret Mürk-Dubout ütles möödunud kuu Passwordil, et turundusest on P-dest saanud C-d. Uued märksõnad on creativity, courage, content (sisuturundus), communities ja co-operation (kuidas leida õigeid koostööpartnereid).

Võimalik.

Minu eesmärk on kirjutada läbi praktiliste näidete kolmandast C-st, ehk content’ist ehk sisuloomest.

Ja OKIA Kaupo Kalda palvel läbi väga konkreetsete ja käegakatsutavate näidete.

Samsung: Integreeritud meedialahendused

Mis seal salata, sisuloome ei pruugi olla odav. Kuid selle hinda on võimalik optimeerida. Toon näite.

Kuna pildistamise on nutitelefoni puhul päris oluline, siis Samsung Note 2 lansseerimisel oli meil mõte anda see proovida professionaalsele moefotograafile, tuua stuudiosse professionaalsed stilistid, juuksurid, modell jne.

Kas mobiilga saab profifotot teha? Midagi sellist…

Foto: Olga Makina, www.photo.ee

Kuna see pole odav ettevõtmine, siis oli küsimus selles, kuidas viia tulemus võimalikult paljude inimesteni. Lahendus on integreerida ühe loovkontseptsiooni ümber erinevaid tegevusi ja meediaid.

Antud juhul oli põhikanal üldse mitte digi, vaid ajakiri Pulss, milles foto koos saamislooga avaldasime. Lisaks sellele..
Väike making-of video ringles kenasti sotsmeedias, kus aktsioonis osalejate ning Samsung Eesti Facebooki lehe poolt tõugatuna kogus tuhatkond vaatamist.
Fotograaf Olga Makina lõi lisaks põhipildile telefoni erinevaid funktsionaalsusi kasutades pildist eri variatsioone, mis avaldasime samuti sotsmeedias.
Kordasime sama tegevust, sama modelli, sama stilistika ja kõige muuga üritusega Solarises, kuid sel korral said piltnikena kätt proovida kõik juhuslikult möödakäijad (proffide juhendamisel muidugi) – üritust korraldas Elamusstuudio.
Rääkimata ‘kajast’, mille tekitasid kõik projektiga kokku puutunud inimesed.

Mõte lühidalt: Väga sageli peegeldame lõpuks sama sisu (või selle erinevaid variatsioone) väga erinevatesse kanalitesse – tulemuseks märksa odavam kontakti hind.

Sageli on mõistlik valmistamise kulud ühendada. Nt teges ärikliendile mõeldud uudiskirja intervjuud, miks mitte valmistada juurde ka väike videolugu jne. Või vastupidi. Kui juba VIP on saadud videosse kommentaari andma, võib temalt küsida küsimusi lisaks ning avaldada need pikema artiklina.

Samsungi "making of" video:

Vaata neid ka

Munad munetud, palju õnne!

Kaupo Kalda — Tue, 16 Apr 2013 08:19:13 +0000

Tänavuse Kuldmuna reklaamikonkursis munad munetud, meie õuele jõudis kenasti 2 hõbedat ja innovatsioonimuna. Lisaks 1 töö shortlistis.

Aitäh Delfist Ronald, Allan, Mari-Liis, Estravelist ka Mari-Liis ning Aivar, Euronicsist Siiri, Jaan, Urmas!

OKIA'st Kristo, Märt, Carol, Veiko, Kaarel, Tiit, Mikko, Tauno, Kaarel, Sewoyebah, Kalle!

Lisaks jõudis finaali shortlisti ehk nominendiks Mariine Auto Subaru veeb. Kõik tulemused leiab siit, pildid Delfis ja Postimehes.

Palju õnne kõigile võitjatele, eriti meie grupi ettevõtetele – Aasta Reklaamiagentuur 2013 Tank ja Aasta Üritusturundusagentuur 2013 Broadline!

Vaata neid ka

[Case study] Testi, kui kiirelt su veeb avaneb

Kaupo Kalda — Tue, 09 Apr 2013 12:03:34 +0000

Üks lihtne case study. Olime just olukorras, kus üks meie tehtud veebileht avanes väga aeglaselt. Kui asja uuriti, selgus, et tegu on koodis ühe väikese veaga, mis muutis lehe päringu ebamõistlikult pikaks. See probleem võib varieeruda, põhjuseks võib olla ka kehv serveriteenus vms.

WordPress oma arhitektuurilt pole väga kiire (kui ei kasuta just puhverdamist) ning "lääg" ehk vastamiskiirus on kusagil 0,5-1 sek vahel tavaliselt.

Tegime lihtsa testi

Et seda piltlikustada, tegime paar lihtsat testi:

www.webpagetest.org aadressile lõime sisse mitme meie tehtud WordPressi saidi urlid. Tulemused esimese baidi laadimiseks: Zone – 0,8 sek, Zone teine WP sait – 0,8 sek, Elion 1,1 sek, probleemne leht – 18 sek (!), teisel katsel ligi 8 sek. Märkate vahet?

See ei ole üldse okei, ei külastajale, kes lihtsalt kaob nelja tuule poole, kui ammugi mitte Googlele, kellele lehe avanemiskiirus korda läheb punktide arvestamisel, kui ta sinu saiti otsitulemustes teistega võrreldes järjestab. Teenusepakkuja serveris oli see lihtsa tehnoloogilise lahendusega leht lihtsalt aeglane. Testserveris aga kiire – testserveril suured musklid, vähe üldist koormust.

Muidugi sõltub test ka hetkekoormusest, kellaajast, testi enda usaldusväärsusest jms, aga üldpildi saamiseks on see toimiv võrdlusmoment. Proovige mitut lehte erinevatel kellaaegadel näiteks. Tulemus võiks jääda siiski alla 2 sek.

Proovi ise ka, igaüks oskab

Aga proovige ise aadressil webpagetest.org, mis tulemused saate reale "First Byte"? Sisesta veebilehe aadress ja vali näiteks Europe / Stockholmi server. Brauser ei omagi siin nii suurt tähtsust hetkel. Peale esimest testi oota veidi, tehakse ka teine ja vastus tuleb ise ette tabelina.

Minu jutu eesmärk pole muud, kui aegluse-probleemile tähelepanu pöörata. Tihti võib näiteks soodsama serverirendi hinna taga olla just sarnane juhtum. Aga võib ka veeb olla teostatud sellise "näpukaga", et on liiga aeglane, nagu konkreetne juhtum oli.

Igast testitulemusest tekib url (näide), mida saad asjaosalistele arutamiseks saata.

Vaata neid ka

Tulemas seminar “Lojaalsus – väljasurev või värske trend?”

Kaupo Kalda — Mon, 01 Apr 2013 21:00:08 +0000

Tank Grupi üks haru ja hea OKIA koostööpartner konsultsioonifirma Target One on 18. aprillil läbi viimas lojaalsusele suunatud seminari. Tundub tulevat põnev ettevõtmine, sest kohale tuleb pikaajalise valdkonna kogemusega konsultant Saksamaalt ja üles astuvad ka valdkonda uuriv psühholoog ja teemaga praktikas tegelev Eesti Energia turundusjuht.

Lähemalt vaata siit.

Üritus on tasuta, kuid kinnine ja ainult Targetone kutsetega. Mõned OKIA sõbrad ja blogi lugejad, kes on turundusteemadega tihedalt seotud, saavad siiski kiirelt reageerides soovi korral osa võtta.

Anna ruttu oma soovist teada saates osaleja nime ja emaili mailile info@okia.ee

Vaata neid ka

Veebidisainer, meil on sulle üks jutt

Kaupo Kalda — Thu, 21 Mar 2013 13:00:40 +0000

Otsime OKIA disainitiimi sügisest juurde head VEEBIDISAINERIT,

kes lihtsalt armastab oma tööd ning muidugi oskab heal tasemel. Meil on sellele suhtumisele väga hääd rakendust, ilma naljata.

Sügisest meie loovlauda

Sul on hea praegu mõelda ja tulevikuplaane pidada, sest tahame sind siia sügisest. Mõtle rahulikult, tule läbi mõni päev, ajame veits juttu, näed mis elu siin on ja kes toimetavad.

Disaineri tööd

Disainer teeb meil täna laias laastus selliseid asju – kõige rohkem on korporatiivseid veebe, kus loovjuhi ja UX analüütiku prototüüpidele tuleb disaineril kaunis nägu peale joonistada. Sealt edasi jätkab front-end arendaja. See tähendab, et sul on üsna selge nish – veebidisain, Photoshopi failid. Muud oskused on muidugi alati kasuks.

Viimasel ajal on juurde tulnud ka veebirakenduste kasutajaliideseid ning hulgaliselt mobiililahendusi. Turunduslahendusi, a la Facebooki-rakendusi on ka, aga need pole meie põhifookus. Seega selline päris mitmekülgne töö. Viimase aja asjadest näed ülevaadet siin.

Kirev ja lennukas seltskond

OKIA kuulub Tank Gruppi, kus tuntumad nimed reklaamiagentuur Tank ise, OKIA, Broadline (viimase 3 aasta Aasta Üritusturundusagentuur), meediaagentuur Initiative ja lülisid on veel. See on selline lahe löögirusikas, mis jagab üht suuuuuuurt avarat kontorit ning paljud töötavad kusagil sohvadel lösutades, klapid peas. Nii et seltskond on kirju ja igav siin juba ei hakka. Siia ei olegi vaja lisada, et tööd ja kliendid on meil päris ägedad, lisaks teeme tiimile mitu korda aastas väljasõite ja muide asju (sisemine Laboripäev, Akadeemia jms).

Asume Tallinnas, Baltika majas Veerenni tänaval, maja triiki täis loovinimesi. Bussipeatus otse maja ees, 4-5 minti kesklinna või mujale, autoga parkimine sisehoovis tasuta ja mugavalt.

Teeme nii:

Saada kõigepealt oma tööde näidiseid. Kindlasti eeldame veebikogemust. Kui siis tundub, et päris hea värk, tule läbi, ajame juttu ja mõtleme, kas meie kosmosed ristuvad kuidagi. Sest sellised otsused on ju rasked ning hea, kui saab oma otsuses enne rahulikult veenduda.

Veelkord – otseselt ei põle, saad rahulikult sättida oma senist elu ja meie juurde maanduda sügisest.

Töötingimustes oleme alati kokkuleppele saanud. Palk ja muu. Kasutame Mäkke.

kaupo@okia.ee on see meiliaadress, kuhu oma tööde näidiseid saata. Tänud, näeme. Konfidentsiaalselt.

Vaata neid ka

Uus veeb – Kafo (Jura ja Lavazza maaletooja)

Kaupo Kalda — Thu, 21 Mar 2013 09:06:48 +0000

Kafo (endine Infomelton) on läbi ja lõhki kohviekspert, Jura ja Lavazza maaletooja. Nende uue brändingu autoriks on Brand Manual. Veeb saab olema tõeline kompetentsikeskus – kogu kohvimaailm ühes koos. Uues veebis on kõik eeldused olemas, sisuga alles hakatakse jõudumööda tõsisemalt tegema (põhjalik kategoriseeritud kohvi-wiki, blogi jne) ehk sellest saab kõige põhjalikum eestikeelne kohvisait. Seda on ammu oodatud.

Head uudistamist ning mõnusaid kohvielamusi. Meie kontoris on lausa mitu Jura masinat :)

www.kafo.ee

Vaata neid ka

Sotsiaalmeedia kanalite rollid Eestis

Kaupo Kalda — Fri, 15 Mar 2013 13:04:03 +0000

Sotsmeedia pole odav kanal, sisuloome ja kommuuni loomine on aeganõudev ning kulukas. Samas möödapääsmatu. Paljudel juhtudel näen, et veebi servas on 5-6 erinevat sotsmeedia kanali ikooni. Vau, kus on alles aega ja vahendeid! Samas ikka ja jälle küsitakse – kas peaks olema kohal ka kanalites nagu Twitter, Instagram, Google+, Foursquare Youtube, Pinterest? Facebook niikuinii. Vaatame põgusalt, milline on tänane seis ja kasutan siin Google Trends indikaatorit, mis peegeldab Google otsingute arvu sellele keskkonnale. Nii täpne, kui see mõõdik nüüd ka on, näitab ta siiski trendi suunda.

Jõuvahekorrad

Sellelt graafikult on selgelt näha – ainus, kes Facebookile vastu saab ja saab hästi, on Youtube. Youtube samas on turundajale märksa keerukam keskkond kui Facebook. Eesti jõuvahekorrad, TOP 5:

Twitter

Kuulsin, et äsjasel Passwordi konverentsil soovitas välisesineja kindlasti kasutada Twitterit. Ma ei olnud ise kohal, ei tea konteksti ega detaile, aga eemalt jääb mulje, et ta ei tea Eesti olusid. Siseturul on Twitteril Eestis marginaalne väärtus, kasutajaid on vähe. Rahvusvaheliselt aga on teine lugu, laias maailmas on Twitter vägagi tegija ning sealne awerness on pigem soovitatav. Siiski ei ole see lihtne, sest päeva lõpuks on suurem osa su "follower'e" robotid, mitte reaalsed inimesed, kes sinu ja su brändi vastu huvi tunnevad. Seega kui rahvusvahelist tähelepanu otsid – soovitatav. Kohalikult turul – pole väärt ajakulu.

Twitter vs Facebook Eestis läbi aegade:

Instagram

Instagramiga juhtus mingi hetk selline jama, et ta kasvas liiga suureks, eriti peale Androidile tulekut ja Facebooki allvususse minekut. Veider, aga nii on ja see mutatsioon toimus väga kiirelt, paari nädalaga praktiliselt. Mistõttu tundub täna tema nish olevat pigem selline – tore on sinna pilte saata, aga teiste omi eriti vaadata ei viitsi. Ka seal hakkasid massiliselt levima spämmirobotid, st suur osa jälgijaskonnast on tegelikult spämmimiseks mõeldud kummituskontod.

Levik maailmas:

Google+

Mingi ikaldus on selle asjaga, Google pole ikka veel suutnud omaenda sotsiaalmeedia kanalit käima saada. Kui asi algas, oli suur pauk ja kõik hõiskasid – lõpuks ometi. On ju Google otsimootori ja teiste Google keskkondadega integreerimine justkui ideaalne kombinatsioon. Sama kiirelt kui käis pauk, see ka sumbus. Registreeritud kasutajaid on palju, reaalseid igapäevaseid kasutajaid aga käpitäis. Graafik on kõnekas.

Foursquare

Eestis jätkuvalt tugevalt nishitoode, ka vaid üksikud kohad on läinud nendega kaasa. Näiteks lugesin foursquare kommentaaridest Rocca Hessi kohta, et kuigi Foursquare check-ini tegijatele pidi olema sooduspakkumine, ei teadnud müüjad sellest midagi. Külastajal totaalne pettumus. See kanal on Eestis marginaalne, aga USA's näiteks – kindlasti soovitatav, eriti söögikohtadele. Foursquare on siiski perspektiivikas kanal, seda ka Eestis, kui mõtleme välismaalastele, kes mööda vanalinna või Kuressaaret söögikohti otsivad. Seega perspektiivi mõttes – roheline tuli.

Youtube ja Vimeo

Youtube on jätkuvalt enimkülastatumaid saite ka Eestis. Seal silma torgata on küll suhteliselt keeruline, videod tuleb korralikult täägida ja toota sisu, mis levib hästi sotsiaalmeedias. Tihti panevad reklaamifirmad levitatavad klipid üles Vimeo'sse, mis on Youtube suurim konkurent. Samas nende jõuvahekord on nii meeletu, et võiks eelistada Youtube'i kui ikkagi keskkonda, kus rahvas on kohal. Seda enam, et Youtube on alustanud aktiivselt soovitusvideote süsteemiga, mis saadetakse nii esilehele kui meilile. Seega kui head (ning mitte liiga kalli tootmishinnaga) sisu on, on kindlasti hea kanal ka Youtube. Youtube'i võiks eelistada isegi Facebookile, st mitte laadida video FB kanalile otse vaid panna Facebooki link Youtube'i videole, et oleks juures ka Youtube kui meediakeskkonna enda viral-power.

Youtube vs Vimeo näitab, kui marginaalne on Vimeo:

Orkut

Google vana sotsmeedia võrk Orkut töötab siiamaani ja seda laipa balsameeritakse jätkuvalt (st väike arendamine vanakooli-keskkonnale toimub jätkuvalt), aga juba seal kohalolek turundajana mõjub sellena, et sa oled ajas seisma jäänud. Imagoloogiliselt kehv valik, seega las ta olla ja hääbuda vaikselt, las ta kooleb väärikalt.

Venekeelsed – VKontakte ja Odnoklassniki

Ma neist kahjuks palju ei tea, ise ei kasuta. Trend Googles on üsna stabiilne, VKontakte näitab isegi tuntavat langust. Venekeelse sihtgrupi hulgas on need kindlasti veel tegijad, kuid Facebook on hakanud ka näiteks Venemaal tõusu näitama, kuigi Google Trends graafik viimase aja kohta seda just ei näita.

Pinterest ja teised

Sõltub teemast ning sihtgrupist. Pinterest sobib, kui taaskord välisturgu otsid ning tegu on emotsiooniteemaga, näiteks mood, käsitöö jms. Siseriiklikult on selle roll marginaalne ning klapib heal juhul üksikute nishiteemadega.

Üks link, kus juttu sellest, et laias maailmas on Pinterest kätte saamas Twitterit. Veidi raske küll uskuda, sest Google Trends peab Twitterit ülekaalukalt rohkemkasutatavaks.

Samas Pinteresti roll Eestis on nii väike, et Google Trends ei pakugi Eesti-põhist infot vaid ainult ülemaailmselt:

Sotsmeedia keskkondi on veel, olgu või foorumid või erialasaidid. Tihti on nendesse panustamine hea mõte, näiteks olla pildis mõnes kohalikus erialafoorumis (näiteks autod, fotograafia vms). Seega tasub otsida nishikohti ja seal katsetada oma kommunikatsiooni. Suur osa inimeste netisolekuajast kuulub aga täna kindlalt Facebookile, seega kui soovite olla rohkem pildis, siis panustage just sinna rohkem aega. Täna on see nii, mis siis, et räägitakse, et noored otsivad FB-le alternatiivi. Head alternatiivi täna veel pole ning ei paista ka.

Vaata neid ka

Tagasi SEO algusesse

Meelis Vill — Tue, 12 Mar 2013 09:26:43 +0000

Moodne SEO meister kordab tänapäeval mantrat “Sisu on kuningas”, produtseerib vajalike märksõnadega artikleid ja püüab igal vabal hetkel hankida linke, mis tema veebile viitavad, sest kuuldavasti on Google väliste prominentsete linkide tähtsust otsingutulemuste järjestamisel olulisemaks hakanud pidama. Lihtsad nõudanded, mida Google on 6-7 aastat jõuliselt soovitanud on uusi nippe jahtides paljudel kasutamata jäänud. Siin samas blogiski on räägitud Google otsingutulemuste esikohal olemise mõttetusest, kui antud veebiga ei plaanita midagi müüa.

Algatuseks avalehest

Ammustel aegadel kirjutas programmeerija kodulehe avalehele pealkirjaks “Avaleht”, et oleks endal hea kodulehe koodiga toimetades järge pidada. Enamasti keegi avalehe-sõna ei märganud, sest see paistis välja ainult veebilehitseja päisest.

Arvatakse, et Google võtab arvesse kahtesada tegurit, mille alusel veebi positsiooni otsingutulemustes järjestada. Vao, 200! Hirmutavalt suur number. Aja jooksul osade tegurite kaalud muutuvad, mõni näitaja muutub olulisemaks, mõni kaob üldse ajaloo prügikasti nagu meta-keyword, kuid kõigi teadaolevate põhimõtetega tuleb siiski tegeleda, sest kunagi ei tea, mis parasjagu kõige olulisem on. Möödunud aastal laastasid Panda ja Pingviini nimelised otsingu algoritmi muutmised veebide järjekordi ning need, kes olid harjunud kindlate märksõnadega uhkeldama otsingutulemuste eesotsas maandusid tulemustes oluliselt tagapool.

Tundub lootusetu? Sugugi mitte. Meenutame kõige lihtsamat, sedasama avaleht-sõna, mida programmeerija enda töö hõlbustamisel veebilehe pealkirjastamiseks kasutas.

Unikaalne pealkiri (Page Title) igale veebilehele

Google kirjutab enda soovitustes veebimeistrile muuhulgas, et

Make sure that your elements /…/ are descriptive and accurate.</li> </ul> <p>Maakeeli öeldes peaks pealkiri ehk Page Title olema lehekülge kirjeldav ning täpne. Nipp seisneb selles, et pealkirja välja mõeldes tuleb panna ennast Google’i (või ükskõik, mis otsingumootorit) kasutava inimese kingadesse. Mis sõnu sinu klient või tulevane klient otsingumootorisse trükib?</p> <p>Tänapäevased sisuhaldusvahendid teevad paljud SEO-tööd ise automaatselt ära. Nad moodustavad Page Title’i firma nimest, kodulehe menüüst ja mõnest muust muutujast, mida saab ise CMSis kirja panna. Ja siin kurat end mõnikord peidabki. Automaatika lisab pealkirjadesse üleliigset infot, mida pole sinna tegelikult tarvis.</p> <p></p> <p>Mu üks “lemmikuid” on pea kõikides firmaveebides esinev lehekülg “Kontakt”. Siia kirjutatakse ettevõtte andmed, näidatakse asukohta kaardil ning muu taoline juriidika. Korralikult õpetatud CMS loob lehekülje pealkirjaks automaatselt:<b><b><br /> </b></b></p> <ul> <li>Kontakt | Firma nimi</li> </ul> <p>Kui tihti teie otsingust märksõna “kontakti” otsite? Pakun, et ettevõtte asukoha või juriidilise nime leidmiseks ei tule keegi selle peale, et trükkida otsimootorisse sõna: “kontakt”. Oluliselt paremat infot annavad otsingumootorile välja pealkirjad (üle 70 tähemärgi ei tohi olla) näiteks:<b><b><br /> </b></b></p> <ul> <li>Pihlaka 3 Tallinn | 3 korrus | Firma OÜ</li> <li>Firma OÜ | Avatud 9-18 | Pihlaka 3 Tallinn | Estonia</li> <li>Firma OÜ | Pihlaka 3 Tallinn | Telefon 666 6666</li> </ul> <p>Sõna “Kontakt” asemel võiksite kirjutada hoopis oluliselt nüansirikkamaid sõnu. Seda tasub silmas pidada iga lehekülje puhul. Mõelge kõigile enda toodete ja teenuste lehekülgedele. Mitte keegi ei otsi sõna “teenus” või “toode”.</p> <p>Isegi, kui olete ühemehefirma, siis kontaktilehe pealkirjaks pange iseenda nimi, sest “Page Title” on üks olulisematest teguritest, mis informeerib otingumootorit, millest antud sait räägib. Pealegi, on see sama pealkiri otsingutulemustes sinisega ja kõige suuremalt kirjas.</p> <p><b><b> <br /> </b></b></p> <h2>Kui aeg jäi seisma</h2> <p>Otsingumootor pole IT-osakonna probleem, vaid pigem lahtise peaga kirjaneitsi tegevusala.</p> <p>Guugeldasin kohatute sõnadega nagu kontakt, tooted, teenused, avaleht.</p> <p>Esikohal on meie riigi kodanikuportaal eesti.ee. Oleme peaaegu novaatorlik IT-riik, aga nagu näha, siis mitte SEO-riik. Seejärel suurima IT-meeskonnaga varustatud Swedbank. Otsingutulemuste avalehelt leiate ka EMT ja Eesti Energia. Paneb imestama, eks?</p> <p></p> <p>Kogenud SEO-spets saab öelda, et Page title korrastamisega ei muutu ainuüksi midagi, aga otsingumootorid on andnud iga lehe puhul käsutusse 70 tähemärki ning miks mitte neid ära kasutada. Kus viga näed laita, siis… Mida soovitaksin toodud näidetele?<b><b><br /> </b></b></p> <h3>Eesti.ee</h3> <ul> <li>E-riik | Eesti kodaniku portaal</li> <li>Eesti kodaniku, ettevõtja, ametniku portaal | Eesti e-riik</li> <li>Eesti e-riigi teenused | Eesti.ee</li> </ul> <h3>Swedbank</h3> <ul> <li>Eesti suurim pank Swedbank (kuigi sõnad Eesti ja suurim pole otsingu mõttes üldse olulised)</li> <li>Swedbank | Laenud | Investeerimine | Igapäeva pangandus</li> <li>Rootisi pank Eestis | Swedbank (väike nali)</li> </ul> <h3>EMT<b><b> </b></b></h3> <ul> <li>EMT mobiiltelefonid, nutitelefonid, arvutid (võib ka ainuses, isegi parem)</li> <li>EMT Internet telefonis | Nutiseade | Andmeside | Mobiil</li> <li>EMT 3G | 4G | Kõige kiirem internet telefonis, arvutis</li> </ul> <h3>Eesti Energia</h3> <ul> <li>Odav elekter | Eesti Energia kindel pakett</li> <li>Eesti Energia | Soodsad elektripaketid</li> <li>Elektri vabaturg | Eesti Energia elektrileping | Hinnad</li> </ul> <p>Need on vaid mõned valikud, kuid paremad kui praegune “Avaleht”. Need pole kindlasti 100% ainuõiged ja vastavalt eesmärgile saab pealkirju ümber kirjutada selle järgi, kuidas soovitakse olla leitavad. Näiteks, kui Swedbankil on väga hea pakkumine, siis võib selle avalehele pealkirjaks kirjutada. Kui EMTs tuleb müüki iPhone 5S, siis tasub ka nii kirja panna avalehele: Apple iPhone 5S müügil EMTs.</p> <p>Olukorra teeb olemuslikult keerukaks asjaolu, et riigiportaal, mobiilioperaatorid, pangad on nii tugevad domeenid nii ajaloolt kui sisult, et figureerivad alati otsingutulemustes eespool isegi siis, kui nad ignoreerivad Page title’t. Nende veebidel on ulatuslik tekstimaht, pikk ajalugu (mis lisab usaldust), sissetulevad lingid (kõik teised suured portaalid lingivad neile), sotsiaalmeedia kajastatvus (kui räägitakse, järelikult on oluline) – kõik see aitab mainitud veebidel olla alati väiksematest eespool. Teisalt jälle, miks lasta raisku 70 tähemärki? Ajakulu, mis tuleks pühendada pealkirjade korrastamisse, on reeglina väiksem, kui väike reklaamikampaania.<b><b><br /> </b></b></p> <h2>Teeme nii</h2> <p dir="ltr">Ainult Page title’iga möllates te veeb leitavust otsingutulemustes ei paranda. Samas on Page title kõige lihtsam viis alustada oma veebi SEO-töödega. Jõukohane kõigile.</p> <p>Loodetavasti mu näited julgustasid teistmoodi mõtlema ning mõne kuu pärast ei anna otsing sõnadega avaleht, toode, kontakt enam tulemusi. Järgmised SEO-sammud lähevad töömahukamaks või keerukamaks.</p> <h2 class="related_post_title">Vaata neid ka</h2><ul class="related_post"><li><p class="pic"><a href="http://www.okia.ee/blog/2013/04/case-study-testi-kui-kiirelt-su-veeb-avaneb/"></a></p><a href="http://www.okia.ee/blog/2013/04/case-study-testi-kui-kiirelt-su-veeb-avaneb/" title="[Case study] Testi, kui kiirelt su veeb avaneb">[Case study] Testi, kui kiirelt su veeb avaneb</a></li><li><p class="pic"><a href="http://www.okia.ee/blog/2012/12/kas-seo-on-lahendus-sinu-probleemidele-ei-pruugi/"></a></p><a href="http://www.okia.ee/blog/2012/12/kas-seo-on-lahendus-sinu-probleemidele-ei-pruugi/" title="Kas SEO on lahendus sinu probleemidele? Ei pruugi…">Kas SEO on lahendus sinu probleemidele? Ei pruugi…</a></li><li><p class="pic"><a href="http://www.okia.ee/blog/2011/12/welcome-to-estonia-google-uleskutse-mis-sellest-sai/"></a></p><a href="http://www.okia.ee/blog/2011/12/welcome-to-estonia-google-uleskutse-mis-sellest-sai/" title="“Welcome to Estonia” Google üleskutse – mis sellest sai?">“Welcome to Estonia” Google üleskutse – mis sellest sai?</a></li></ul> </article> <article> <h1>Ajujahil osaleb põnev projekt “Ajapaik”</h1> <p>Tarmo Annus — Wed, 06 Mar 2013 09:54:13 +0000</p> <p><em>(Kaupo eessõna) Tänase loo kirjutab OKIA programmeerija Tarmo, kes osaleb Ajujahi tiimis, mis arendab ülipõnevat lahendust “Ajapaik”. Lihtsustatult: Ajapaik võimaldab vaadata X asukohas tehtud vanu pilte kaardi toel. Valmimas on ka mobiilirakendused. Ise mõtlen, et kas see oleks koht, kus ka riik võiks asjale tõsisemalt mõelda? Sest idee on ju super.</em></p> <p></p> <p><strong>Ametilt olen OKIA’s programmeerija, aga üheks minu suureks hobiks on fotograafia. Alustasin niisama tänava-, linna- või loodusvaadete pildistamisega, aga üsna pea hakkasin pildistama kohti, mille puhul aimasin, et mõne aja pärast ei pruugi need vaated enam samasugused välja näha. 2011. a veebruaris loodi avalike teenuste teemalisel <a href="http://garage48.org/" target="_blank">Garage48</a> hackatonil minu huviga haakuv veebikeskkond <a href="http://Ajapaik.ee" target="_blank">Ajapaik.ee</a> ning tänaseks olen ka mina selle keskkonna arendusega seotud.</strong></p> <h2>Ajapaiga algus</h2> <p><a href="http://ajapaik.ee/" target="_blank">Ajapaik.ee</a> esimese versiooni lõi 48 tunniga meeskond, kes leidis, et on mõtet teha platvorm, kus kasutajad aitaksid digiteeritud ajaloolistele fotodele leida täpsed pilistamise koha koordinaadid.</p> <p>Selleks, et see oleks kasutajatele põnevam, lahendati sellise info kogumine mängu vormis. Kõike plaanitut ühe nädalavahetusega ei jõutud teoks teha ja ülepildistuste lisamine tehti juurde paar kuud hiljem ühe arenduslaupäevaku raames.</p> <p>Nii tekkiski mul võimalus, pärast paari pikka jalutuskäiku vanalinnas, laadida lehele üles ligi 60 ajaloolise foto ülepildistused.</p> <p></p> <h2>Mobiilirakendused on töös</h2> <p>Siis jäi Ajapaiga areng rohkem kui aastaks soiku. Ent 2012. a sügisel õnnestus mul Ajapaiga idee autorit Vahurit veenda uuesti Garage48-le minema, mis seekord oli pealegi mobiilirakendustele pühendatud. Saime oktoobris nädalavahetusega tööle kolme erineva platformi (iPhone, Android, Windows Phone) native rakendused. Kahjuks nad veel nii viimistletud ei ole, et nad päris avalikud võiksid olla. Aga kui mõnda arendajat asi huvitab, siis võib kampa lüüa, sest sügisene meeskond otsustas valida avatud koodi ja Ajapaiga mobiilirakenduste lähtekoodi leiab <a href="https://github.com/Ajapaik" target="_blank">GitHubist</a>.</p> <p></p> <h2>Ajujaht ja edasised plaanid</h2> <p>Aasta lõpus esitasime oma idee ka <a href="http://pluss.postimees.ee/1158398/urmas-vaino-jahib-ariajusid/" target="_blank">Ajujahi konkursile</a>, mille esimest telesaadet võib juba sellel <a href="http://etv.err.ee/?0566955" target="_blank">reedel (8. märtsil) kell 21:40 näha ETVst</a>. Samal ajal hakkasime edasi arendama ka Ajapaik.ee uut veebiversiooni arenduslaupäevakute vormis. Esimeseks ülesandeks oli lisada võimalus jagada ja kommenteerida Ajapaika üles laetud fotosid. See eesmärk täitus eelmisel nädalavahetusel, kui panime üles viimaste kuude arendustöö tulemused.</p> <p><a href="http://pluss.postimees.ee/1158398/urmas-vaino-jahib-ariajusid/" target="_blank"></a></p> <p>Igatahes loodame, et saab olema põnev ning ootame ka heade lugejate toetust :)</p> <ul> <li>Tule vaata: <strong><a href="http://ajapaik.ee" target="_blank">www.ajapaik.ee</a></strong></li> <li><a href="https://www.facebook.com/ajapaik" target="_blank">Ajapaik Facebookis</a></li> </ul> <h2 class="related_post_title">Vaata neid ka</h2><ul class="related_post"><li><p class="pic"><a href="http://www.okia.ee/blog/2012/11/mobiilne-veeb-voi-mobiiliaplikatsioon/"></a></p><a href="http://www.okia.ee/blog/2012/11/mobiilne-veeb-voi-mobiiliaplikatsioon/" title="Mobiilne veeb või mobiiliaplikatsioon?">Mobiilne veeb või mobiiliaplikatsioon?</a></li><li><p class="pic"><a href="http://www.okia.ee/blog/2011/08/disainisahtel-mobiiliveebide-aeg-on-kaes-naiteid/"></a></p><a href="http://www.okia.ee/blog/2011/08/disainisahtel-mobiiliveebide-aeg-on-kaes-naiteid/" title="Mobiiliveebide aeg on käes, näiteid">Mobiiliveebide aeg on käes, näiteid</a></li><li><p class="pic"><a href="http://www.okia.ee/teenused/"></a></p><a href="http://www.okia.ee/teenused/" title="Teenused">Teenused</a></li></ul> </article> <article> <h1>OKIA 13 – palju õnne!</h1> <p>Kaupo Kalda — Fri, 01 Mar 2013 16:30:39 +0000</p> <p><strong>Mõtlesin siia mingi kena tervituse kirjutada (ise kodus haige ja valuvaigistitest uimane, juhuu viirus!), aga juhe on täitsa koos. Meel on härras siiski, sest lisaks enda poja sünnipäevale on täna sünnipäev ka “teisel lapsel” – OKIA ja 13. Palju õnne – tiimile, klientidele, sõpradele!</strong></p> <p>Ning kontorist saadeti just pildid tordist. Täitsa ulme. Ikka sellesama Terje tehtud, aitäh, minge vaadake ka tema <a href="https://www.facebook.com/Terjekokkamine" target="_blank">fännilehte</a>, seal on ka detailsemaid pilte sellest magusast vigurist. :)</p> <p></p> <h2 class="related_post_title">Vaata neid ka</h2><ul class="related_post"><li><p class="pic"><a href="http://www.okia.ee/blog/2013/04/munad-munetud-palju-onne/"></a></p><a href="http://www.okia.ee/blog/2013/04/munad-munetud-palju-onne/" title="Munad munetud, palju õnne!">Munad munetud, palju õnne!</a></li><li><p class="pic"><a href="http://www.okia.ee/blog/2013/03/okia-otsib-disaineritalenti/"></a></p><a href="http://www.okia.ee/blog/2013/03/okia-otsib-disaineritalenti/" title="Veebidisainer, meil on sulle üks jutt">Veebidisainer, meil on sulle üks jutt</a></li><li><p class="pic"><a href="http://www.okia.ee/blog/2013/02/kas-hea-kodulehega-on-voimalik-toodetteenust-paremini-muua/"></a></p><a href="http://www.okia.ee/blog/2013/02/kas-hea-kodulehega-on-voimalik-toodetteenust-paremini-muua/" title="Kas hea kodulehega on võimalik toodet/teenust paremini müüa?">Kas hea kodulehega on võimalik toodet/teenust paremini müüa?</a></li></ul> </article> </main></body></html>