Lifewater

Armsad Windowsi kasutajad

Indrek — Thu, 17 Jun 2010 10:13:17 +0000

Selle aasta esimeses pooles lõpetab Microsoft uuenduste loomise Windows XP ja Windows Vista vanadele versioonidele

Lähemalt saab lugeda näiteks selliselt lehelt

Miks selline uudis siin?

Eks ikka selle pärast, et paljud meie lehe lugejad kasutavad endiselt “Pisipehme” tarkvara.

Related Blogs

Miks vesi?

Indrek — Thu, 10 Jun 2010 12:13:58 +0000

Chosoni dünastia ajal kirjutati raamat nimega Dongy ibogam (Ida meditsiini käsiraamat).

400 aastat tagasi rääkis Heo Joon oma raamatus Dongy ibogam 33-st eriliigilisest veest, mis ravivad haigusi.

Sellest me täna ei kirjuta.

Kuna kordamine on tarkuse ema, siis kirjutan täna millestki, mida kõik teavad, aga tihtipeale unustavad.

Täiskasvanu inimkeha kaalust 60…65% moodustab vesi. Juba seetõttu vajab Sinu keha vett iga päev ja tavatingimustes ei ela Sa veeta mitte kauem kui 6…12 päeva.
Vesi on meile asendamatu.

Miks?

Ta on makrotoitaine.

Ta on aga ka universaallahusti, see tähendab, et vees lahustub rohkem aineid kui üheski teise teadaolevas lahustis.

Paljude ainete puhul polegi organismis esmatähtis mitte nende lahustumine, vaid hoopiski võime vett siduda.

Vesikeskkonnas toimub seedumine, imendumine, kehaomaste ainete teke/lõhustumine (vesi on paljudes reaktsioonides üks lähteaine). Vesi loob stabiilse raku sisekeskkonna: kindlustab rakusisese rõhu abil raku kuju. Tal on termoregulatoorne toime (vee suur soojusmahtuvus kaitseb rakke ülekuumenemise eest, sest tema temperatuuri muutmiseks kraadi võrra tuleb rakendada küllaltki suurt energiahulka), ta osaleb normaalse kehatemperatuuri hoidmisel (higistamine kaitseb ülekuumenemise eest ja aitab välja viia ainevahetuse lõpp-produktide üleliigseid koguseid).
Vesi osaleb kehavormide säilitamises (imikute ja väikelaste kudede veerikkus kindlustab kauni sileda nahakuju; naha sidekoe valkude veesiduvuse vähenemine on oluline kortsude tekkes), vesi (pisarad, sülg) uhub ära ja lahjendab ärritavaid aineid.

Liigestes leiduv veerikas liigesevõie vähendab nende liikumisel tekkivat hõõrdumist. Ka viljastumine ja embrüonaalareng (loote vesikest) toimuvad veerikkas keskkonnas.

Lootevesi kaitseb loodet termiliste ja mehhaaniliste mõju-tuste eest, takistab embrüo veekaotust, väldib kokkukasvamist loote-kestadega ning toimiv üleslükkejõud vähendab raskusjõu mõju. Sünnieelsel kuul kulutab arenev pisiorganism ööpäevas umbes pool liitrit lootevett ja eritab sinna samaväärse koguse vedelikku. Lootevesi vahetub iga kahe kuni nelja tunni tagant.

Vesi osaleb ka meeleelundite töös.
Maitse tajumine on võimalik vaid vesilahustuval kujul, samuti viiakse sisekõrvas õhuvõnked üle veepõhise lahuse vedelikuvõngeteks.
Tarbitav veehulk sõltub teatud määral ka kliimast, east, tööst, tervisesei-sundist ja teistest näitajatest.

Pane tähele!

Sa vajad päevas vett 28…38 ml kehakaalu kg kohta.

Põhikoguse annab söök ja jook (igas toiduaines on vett!). Umbes 0,35 liitrit vett päevas toodab organism ise.

Imikute ja laste veevajadus on suur (kehas on vett rohkem, vastsündinu sisaldab vett 75…80 % ja vee ainevahetus on kiirem). Imik vajab ööpäevas vett 120…170 ml/kg, 4…6 aastaste laste veenõudlus on umbes 75…100 ml/kg.
Väide, et Sa peaksid jooma kindlasti vähemalt 8 klaasi vett päevas, on tavapetekas.

Loomulikult on kasulik, kui juua päeva jooksul aeg-ajalt mõni lonks kvaliteetset vett.

Kui inimene on eakas (üle 65…70 aasta vana), siis on tervislik juua vähemalt 3…4 klaasi vett päevas.

Varjatud veevaeguse teke on üks põhjus, miks vanurite ainevahetus on väikelastega võrreldes aeglasem.

Mida rohkem organism vananeb, seda väiksemaks veesisaldus muutub.

Inimkeha põhiveehoidlad (lihased ja nahk) kaotavad vanemaealistel veesiduvusvõimet ja lihased oluliselt ka massi.
Vesi väljutub uriini, higi, hingeõhu ja väljaheite koostises.

Normaalse ainevahetuse korral on organismi veebilanss tasakaalus. Seda reguleerib janutunne.

Esmailmingud keha veepuudusest avalduvad siis, kui organism on vee arvelt kaotanud 2…3 % kaalust.

Kui veedefitsiit organismis on juba 6…8%, kahaneb ringleva vere hulk, südame löögisagedus ja hingamine sagenevad, seedenõrede hulk väheneb, limaskestad hakkavad kuivama, nahk muutub kortsulisemaks, ilmneb lihaste nõrkus ja organismi kehaline suutlikkus langeb märgatavalt. Kõik need muutused on veel pöörduvad.

Kui veedefitsiit on üle 10% kehamassist, muutuvad haiguslikud nähtused osaliselt pöördumatuteks. Raskeneb neelamine, urineerimine on valulik ja lõpuks uriini eritumine lakkab, nõrgeneb meeleorganite talitlus, eeskätt nägemine ja kuulmine, kujunevad psüühikahäired ja häirub tõsiselt organismi hormonaaltalitus.
Päikest!

Related Blogs

Passiivne aktiivsöe filter

Indrek — Tue, 08 Jun 2010 09:00:35 +0000

Kes teadis, et aktiivsöe filter laseb peale (individuaalse) kriitilise piiri saavutamisel kõik kogutud kahjulikud ained “hooga” s.t. suurtes kogustes vette lahti?

Tähendab see seda, et filter kogub, kogub ja kogub.

Kui enam ei mahu, siis laseb eelnevalt kogutu lihtsalt lahti. Ja lõpuks lihtsalt ummistub.

Kui tihti olete kontrollinud enda aktiivsöefiltri täituvust ja eluea kulgemist?

Kui paljud teavad kasutuses oleva filtri tegelikku eluiga?

Kas ka Teile öeldi enne filtri ostmist, kui tihti ja miks üldse on tähtis aktiivsöe filtrit vahetada???

Related Blogs

Twitteri nädal 2010-05-30

Indrek — Sun, 30 May 2010 11:44:00 +0000

Universum on tehtud Vaba Tarkvara kasutades. Loodus ei nõua litsentsitasusid. Seega on Vabavara ainus loomulik tarkvara. #
New blog posting, Kõik, mida tahtsite teada geneetliselt muundatud toidust GMO – http://tinyurl.com/3amfajp #
New blog posting, Kõik, mida tahtsite teada geneetliselt muundatud toidust GMO – http://tinyurl.com/35voadz #

Related Blogs

Natukene statistikat

Indrek — Wed, 26 May 2010 10:13:12 +0000

Windows 95 ?

Windows ME ?

Veebilehitsejate nimistus on ikka Internet Explorer 5 ???

Samas on klassikalised tooted ju moes

Related Blogs

Kõik, mida tahtsite teada geneetliselt muundatud toidust GMO

Indrek — Tue, 25 May 2010 10:12:54 +0000

Everything You HAVE TO KNOW about Dangerous Genetically Modified Foods on Vimeo on Vimeo

=> Everything You HAVE TO KNOW about Dangerous Genetically Modified Foods on Vimeo.

Related Blogs

Twitteri nädal 2010-05-09

Indrek — Sun, 09 May 2010 11:44:00 +0000

Maardu vesi on täiega anomaalia. Ime et kohalikud kalad veel rootsi keelt ei räägi #
? @minut_ee: Läks Stirlitz mööda tänavat ja nägi, kuidas valges ürbis mees plangul roppusi üle värvib. Moderaator, mõtles Stirlitz. #
MASU – Tallinna linnavalitsusel ei jätku jälle raha ilusa ilma ostmiseks… #
Roti piim inimesele 4x kasulikum, kui lehmapiim? See vastus on… … tõde! #
Üks klaas piima sisaldab kuni 49 % rasva, juust 65 %, jäätis ja jogurt 50 %. Rasvatu piim sisaldab kuni 20 % rasva. #
On tehtud kindlaks, et mida rohkem varases lapsepõlves lehmapiima tarvitatakse, seda suurem on risk haigestuda diabeeti. #
There is only one lethal disease. It`s called life #
Russian saying: Life is like a zebra… Black stripe…White stripe… and in the end… Ass! Blessings! #
? @gerdtarand: RT @eestieest: Mis juhtub homme? http://www.eestieest.ee/uudised/mis-juhtub Palun levita seda teksti. #

Related Blogs

Twitteri nädal 2010-05-02

Indrek — Sun, 02 May 2010 11:44:00 +0000

Kas kloroform Tallinna vees on maitsev? Eks proovige järele #

Related Blogs

Twitteri nädal 2010-03-07

Indrek — Sun, 07 Mar 2010 11:44:00 +0000

Without a rich heart wealth is an ugly beggar. — Ralph Waldo Emerson (1803-1882), "On Wealth" #
Vastus Ülimale Küsimusele on http://tinyurl.com/y8dwsya #

Naeruteraapia

Indrek — Fri, 05 Mar 2010 11:51:39 +0000