Kyyslauk

Tervises kehas terve vaim ehk eksperiment PAAST.

noreply@blogger.com (Riho) — Tue, 14 Feb 2012 20:42:00 +0000

Otsustasin, et teen väikese eksperimendi, et tunda enda nahal, kuidas on paastuda. Just paastuda, mitte nälgida. Neil kahel on suur erinevus. Paastumine on nimelt teadlik tegevus aga nälgimine mitte.

Kuna olen paaril korral proovinud nn. veepäeva ( st. nädalas üks päev ainult vedeliku peal), siis olen mõlemal korral ka alla andnud ja murdunud. Esimesel korral kuskil kella 6pm õhtul ja teisel korral 8pm. .. ja küll siis õhtul oli alles isu.

Tuleb siinkohal mainida, et söögiisuga mul pole kunagi probleeme olnud ja söön põhimõtteliselt kõike, mis keele ja hamba taga ei tantsi.

Kõige raskemateks päevadeks sellel teel olid esimene ja kolmas. Neljandal päeval hakkas juba tundma, et milleks üldse süüa. Isugi enam ei olnud.

Väiksed näpunäited, mida tasuks paastumisel arvestada:

Ei tohi võtta eesmärgiks kaalu paastumine kui kaalust allavõtmise vahend.
Kui võimalik, siis hoida end eemal igasugustest isuäratavatest toidulõhnadest ( minul endal seda probleemi 4 päeva jooksul ei olnud)
Mitte üle pingutada füüsilise aktiivsusega. Kuid liikuda samas niipalju, et organism töötaks. Ise proovisin kõndida lõunal ca 2-3 km ja liikusin ühistranspordiga. Siis tuli vast 4-5 km päeva kohta ära.
Kui enesetunne läheb halvaks, siis hingata veidi värsket õhku ja kõndida või / ja võtta väike amps mett, tõstmaks veresuhkru taset organismis. Ja juua vett, kuhu on pigistatud sidrunit. Aitab väga.

Uimasusest:

Võib esineda uimasust ( vähemalt minu puhul oli see nii ja ei kujuta ette, kuidas võiks olla teisiti.) Tunned end nagu vatis. Reaktsioon on aeglane. Kel load, siis autoga ei soovitaks neil päevil liikuda.

Joomisest:

Lubatud on juua lahtistavat teed õhtul ja paastuteed. Samuti taimseid teid. Kuid tuleb silmas pidada, et üle ei joo, sest tee viib ka organismist vedelikku välja. Samuti ei tasu ka veega üle pingutada. Juua mõistlikkuse piires max. 2 L päevas. NB ! Juua väikeste lonksude haaval.

Trennist:

Hirmus tahtmine oli minna trenni, kuid sellega tasub olla äärmiselt ettevaatlik, sest isegi mõni kiirem samm trepil või jooksmine bussile paneb südame põksuma nagu hallil hiirel.

Enne trenni võtta lusikas meega ja kindlasti veepudel kaasa. Ja koormus olgu väga madal.

Kaalust:

Kaal langes hirmuäratavas tempos. 1 kg per/päev. 78 alustasin ja 5 päeva lõpuks oli ca 73-73,5. Aga selle pärast ei pea muretsema, sest kaal peaks suht kiiresti normaliseeruma.

Enne alustamist oleks aga mõistlik välja mõelda , mitu päeva te ilma söögita olete.

Mina konkreetset plaani paika ei pannud, mõtlesin, et kui jaksan 3 päeva, siis olen väga tubli , tuli aga 4 ehk 106h.

Tõele au andes ei oleks ka olnud probleem 5-6 päeva... kuid mis ma oleksitan. „Häirivateks faktoriteks“ võivad saada söögilõhnad ning peale paastu lõppu on paastust taastumine sama pikk, kui paastu pikkus. See on tükk maad raskem kui paastuaeg ise. St tihedaid söögikoorde ja maitsestamata toitu ( loe maitsetut) ja vähest kalorisust.

Jutu kokkuvõtteks ei soovi ma kedagi kutsuda üles paastu tegema ( eriti iseseisvalt ), kui tervisega on probleeme, siis kindlasti enne konsulteerida enne arstiga.

( Pirita suusasild 01.2012)

Sport on tervisele kahjulik

noreply@blogger.com (Riho) — Thu, 29 Sep 2011 19:24:00 +0000

( Mustamäehaigla EMO)

Tere tulemast suusa - ja veemaailm.

Üle pika aja sain eelmisel neljapäeval taas hüppeliigese trauma. Sedakorda võrkpalli mängides. Loodan, et 3 on kohtu seadus nagu seda rahvasuu väidab.
Seadsin kohe peale seda "sammud" traumapunkti.
Kogemus sealgi oli kogemust väärt. Tundsin end nagu pangas või selveri vorstijärjekorras. Ka seal tuli teenindamiseks valida number. Õnneks jõudsin sinna mitte tipptunnil. Ehk, enne seda, kui teised võrkpalli ja korvpalli traumadega inimesed sisse hakkasid voorima - ja neid ei olnud mitte vähe. Kelledel hüppeliigesed, kelledel mokk katki ... jne.
Number käes , küsisin esmalt ratastooli, sest spordikotiga kargamine oli mind ära väsitanud. Tuligi liinitööl teenindajatädike ja tõi mulle rattad ja sõidutas esimese ruumi ette. Esimeses ruumis küsiti , mis mureks (kusjuures tossugi ei pidanud seal ära võtma, sest jalga ei vaadatud ) ja saadeti otsekohe röntgenisse.
Peale seda aga numbri järgi järgmise ukse taha ootama taas oma järjekorra numbrit, kus seisis laes telekas, kus jooksid numbrid, kes sissetulevad patsiendid ja kes otsustusruumi minejad. Seadsin end rahulikult sisse ootama oma korda.

(oma hetke ootamas ..)

Õnneks kutsuti mind enne järjekorra nr kättetulemist. Murdu, ega mõra pole -JESS.

Rebestus, mida ma isegi oletasin.

Küsisin, et kas karku saaks laenutada või külma peale ..? Kargu vastus oli - ei, ja külma kohta ei kõssatud sõnagi. Anti paber kätte, jalga ei puudutatud sõrmeotsagagi, ning hüüti järgmine palun.

Fuajees aega parajaks tehes, jalg spordikoti peal, tuli minu juurde arvatavasti koristajatädi ja küsis, " kas te noorhärra normaalselt ei võiks istuda?" "No tule taevas appi !! "

Täpselt nädal hiljem ...

Õige tegutsemine trauma algfaasis ( puhkus, pidev külm ja kreemid) on olnud super.

Ühe kargu viskasin juba paar päeva tagasi nurka, teisega loodan teha seda mõne päeva pärast. Siis jääb ainsaks "abivahendiks" ortoos.

Raske on aga olla miskit tegemata ja lihtsalt vegeteerida. Otsustasin teha natukene hingele ja vaimule, ehk peale rattatrenaööri teine asi, mis on varsti lubatud -Ujumine Viimsis. Tegin erinevaid harjutusi ja ujumislauaga ujumisliigutusi 45min. Mõnus oli.

Homsest magnetravi ja loodan, et seekord saan kiiremini jala alla.

PS, paar fakti hüppeliigese trauma kohta.

Tervelt 40 - 45% spordivigastustest on hüppeliigese vigastused
85% hüppeliigese vigastustest on sideme vigastused
85% sidemevigastustest on lateraalse sidemekompleksi vigastused
50% lateraalsete sidemete spordivigastustest on korvpalluritel
Jalgrattur, uisutaja - harva

Siit võib järeldada, millised spordialad on kõige " tervislikumad"

Miks aga mõned inimesed aina vigastavad oma ühte ja sama hüppeliigest ?
• Enamasti puuduliku rehabilitatsiooni, aga kõige enam siiski puuduliku neuromuskulaarse treeningu tõttu
• See tähendab, et ta ei treeni oma keha tundma -kuidas käitub hüppeliiges ja pöid liikumisel
• Seega uus vigastus toimub seetõttu, et aju registreerib vääralt keha asendit
• Mehaaniline ebastabiilsus asendub funktsionaalse ebastabiilsusega
• Funktsionaalne ebastabiilsus on kõige sagedasem jääknäht peale akuutset ( ja kroonilist) hüppeliigese
sidemete vigastust.

( Andmed : Toomas Saluse)

Sügisjooks -TEHTUD

noreply@blogger.com (Riho) — Tue, 20 Sep 2011 09:48:00 +0000

Teen siis väikse kokkuvõtte toimunust.

Erilisi plaane mul jooksurajale minnes ei olnud. Salamisi mõtlesin, et kui jookseks 2 h läbi oleksin väga rahul.Iga sekund alla selle super.

Ainuke asi, mis oli küsimärk , olid uued käimad. Aga need töötasid suurepäraselt . Ei villidele - Ei põlve valule.
Plaan oli alustada lahti jooksuga esimesed km 6min/km , edasi siis kiirenevas tempos.

Käis Stardipauk ja kõik tormasid rajale nagu miski oleks neid taga ajanud. Startides 400-500 grupist mõtlesin, et loogiline oleks, et ka teised jooksevad samas tempos nagu mina - kuid ei.

Pidev möödajooksmine esimestel kilomeetritel tundus kummaline, kuna enesetunne ja pulss ütles mullegi, et kiirus on vist veidi kiirem , kui plaanitud 6min km peale.

See sai kinnitust, kui Russalka juures 3 km tähise juures vaatasin kella ja see näitas 16:20., mis teeb 5:20km. Way too fast. Tundus nagu oleks tegu sprindiga :) Aga ikka mööduti minust. Küll juba vähem jooksusõpru kuid siiski. Mõtlesin,et mis siis ikka.

Üritan joosta nii nagu jõuan ja kui ei jõua lõpuni välja vedada, siis ei jõua.

Olgu öeldud, et väga meeldis mulle korral korralduse poole pealt joogipunktide küllus. Iga 3 km tagant väike tops jooki ja teine krae vahele . "Respect" korraldajad.

Meriväljal 10km aeg 52:26. Koht 415.

Siis oli teada, et isegi kui pean tempot lõpus alla võtma, siis peaksin tulema 2 h sisse ära. Kahmasin tagataskust oma ainukese kaasavõetud geeli, et jõudu juurde ammutada, kuid kurvastuseks oli üle poole pruunist mögast välja jooksnud ja ilus kollane särk oli tagant nagu selline nagu oleksin kiiresti Pirita kõrgete mändide taga kergendamas käinud, aga paberit käepärast ei olnud.

Geel sisse, joogipunktis jook ja edasi.

Pirita tee ääres võtsin sappa ühele neiule, kelle tempo tundus mulle igati vastuvõetav. Jooksime koos paar km ja sain teada, et tal plaan joosta 1:50 juurde. Super.

Hea on joosta, kui selg eest tulevad vastu tuttavad näod, kes distantsi esimesel poolel mööda kimasid :)

Jooksu teise poole üritasin joosta tõusvamas tempos ja viimased 4 km nii hästi ja kiiresti kui kannatasin.

AEG: 1:46:34 koht 324.

( Foto: spordiportaal.ee)

Uued käimad - New Balance 880.

noreply@blogger.com (Riho) — Fri, 09 Sep 2011 10:19:00 +0000

Et SEB jooksul ja edaspidi igasuguseid vigastusi vältida ( vähendada) , mis põhjustatud asfaldil jooksust , soetasin endale uued jooksusussid.

Olemasolevatel sussidel olin kaotanud ära sisepõhjad ja mõlematel sussidel oli väikene varvas teinud endale külgedele lisaõhuvõtu ava. Ning kuna Adidased on teeninud mind tubli 3 a, siis nende aktiivne sportlaskarjäär on jäänud seljataha. Võtan nad vahest kaasa metsa alla kui ilm vihmane ja rada porine.

NB mul kogemus puudub, kuid tundusid jalas mõnusad ja testitud neid ca 10-15 km. Tundus, et säärepealne lihas väsib täitsa ära ja teised lihased ka. Eks jalg vaja harjumist.

Tean, et ei ole tark tegu minnna uute jalanõudega pikemat maad läbida. Teistele ei soovita.

Tehke minu sõnade, mitte tegude järgi.

(Pilt lehelt runningshoes.com)

9/11 SEB jooks

noreply@blogger.com (Riho) — Fri, 09 Sep 2011 10:00:00 +0000

Otsus ära regada SEB jooksule tuli üpris viimasel hetkel kuid suht lihtsalt. Ei saa olla nii, et aastas on vaid üks võistlus - Tartu Maraton ja kõik. Ning teine põhjus oli hea regamise hind :)

Trenni spetsiaalselt selle jaoks teinud ei ole ja selle aastaarvu sees jäävad jooksukilomeetrid 200 kanti.
Niipalju ei ole, et hakkaks mõtlemagi 42 km peale ja 10 km jooksule ka end tapma ei taha minna. 21 ongi just selline mõnus distants, kus saad endale sobiva tempoga mõistlikult pika maa läbida.

Kaastannatajad. Näeme pühapäeval.

Ujumisest ehk kuidas takistada kaasliiklejaid

noreply@blogger.com (Riho) — Mon, 21 Mar 2011 18:00:00 +0000

Üle pika aja ujumas ning üle pika aja hea enesetunne basseinis

Täna sain kogeda variante, miks ei lasta kiiremat selja tagant mööda, ehk kuidas on võimalik takistada ühtlases tempos liiklevat ujujat.

Väike õpetus ka teile:

1. Kui mölutad basseini otsas ja ujuja liigub sinu poole ( ehk hakkab sekundi või kahe pärast pöörama) , siis proovi startida täpselt tema ees. Veel parem- tee seda hästi rahulikult.

2. Uju nii laialt, et möödumine oleks võimalikult raske, sest vastutuleva ujujaga saaksite ilusti mööduja kotti panna.

3. Ujud, või teeskled, et ujud ning äkki paned jalad põhja ja jääd keset basseini tobedalt seisma. Tagant tulija sõidab sulle sisse. Jälle linnuke kirjas.

Ja kõik need geniaalsused toimusid 30 min sees ühel rajal.

sum: 38 min

ca 1,7-1,8 km

TM 2011

noreply@blogger.com (Riho) — Tue, 01 Mar 2011 19:22:00 +0000

Pikk aeg möödas viimasest postitusest. Polnud ka vahepeal midagi põletavat kirjutada.

Nüüd on möödus järjekordne maratoni katsumus ja panen kirja tunded , mis mind valdasid.

Nimalt 2 päeva enne maratoni hakkas metsik peavalu ja õhtu järgnes wc potti kallistades ja sellega harmoonias olemises. Enesetunne oli halvemast halvem.

Olin suht kindel, et selleks korraks on sõit sõidetud. Siiski päev enne maratoni oli enesetunne juba parem, igaks petteks ka kraadiklaas alla ja näitas 37,2. Siis läksin võtsin oma stardimaterjalid välja ja lasin Priidul selja ära teipida ( Suured - suured tänud) , et ennetada seljavalusid sõidu ajal.

Mõtlesin, et otsustan järgmise päeva hommikul või stardis enesetunde järgi, kas lähen rajale või mitte.

Pühapäeval tõustes oli täitsa ok olla. Kraadima ei hakanud, et mitte end närvi ajada.

Võistluspäeva hommikul tuli mõelda riietumisele.

Kuigi meedia pasundas suurest külmast, jäin siiski veidi skeptiliseks, kuna liigutades hakkab ikka soe. Igaks petteks natukene rohkem vatti selga , kui tavaks.

Kuna riietus oli eksperimentaalne ( sellsiel kujul testimata, siis vähe pelgasin, kuid loogika ütles ,et töötab )

Stardis oli ca -22 ,siis Topi ossa läks:

- spordi t-särk

- soe pesu

-fliis ( asendusfliis, kuna õige isendi olin maha unustanud)

- windstopperiga venna suusasärk, mis toimis sõidu ajal ideaalselt.

Alumine osa:

- spordi alukad

-Soe pesu

Õhukesed pikkad jooksuliibukad

-BD suusapüksid.

- Strateegilisse kohta veel "Postimees"

Põsele-ninale teip, pähe õhuke suusamüts, mask ja ette päikeseprillid ja suusasaabastele peale McGyveri teip ja nende sisse soojendusgeel, mis töötas ilusti ca 4 h.Kätte supersoojad suusasõrmikud, mis toimisid samuti väga hästi. Kordagi ei pidanud neid ära võtma ja märjaks saades ei hakanud ka külm.

Eksperimendi korral panin ka pidamist alla koos krundiga ca 9 kihti ja niutasin pidamisala ka 1- 1,5cm ettepoole.

Ainuke, mis vahest külmetas oli pea. Oleks võinuid pähe tõmmata natukene paksema mütsi.

Lippeks läks Swix HF

Pidamine VR35-VR45

Stardikoridoris hoidsin jopet seni, kuni stardini jäi 2-3 min. Oli väga mõnus soe :)

Selle aasta taktika oli mitte end algul kohe kinni tõmmata. St. stardis mitte rabelema hakata ja ridade vahel sõeluda. Kuna eelmisel korral maksis see valusalt kätte. Suutsin teha nii aeglase stardi, et stardijoont ületades oli minu ümber juba 500-1000kond suuremad stardinumbrid. Proovisin võimalikult vähe aega kaotada laskumistel, st sõita neid nii ökonoomselt kui võimalik. Vähe pidurdada ja valida laskumiseks vaba rajaosa. Ka lõpupoole proovisin laskumisetel sõita "omas rajas" ning vältisin tuules sõitu. Tempo oli üllatavalt hea ( võttes arvese inimhulka, mille sees ma olin) ja 13 km märgi juures olin täpeselt tunniga. Hakkas väike hirm, et kas jälle kordub eelmise aasta sõit. Enesetunne oli samas hea ja sõitsin stabiilselt edasi.

Matus, kus ajaks 1:12 h oli nii pikk söögi-joogi järjekord, et otsustasin riskida ja võtta viimasest lauast vaid ühe kiire joogi ja vedada end selle abil Harimäeni välja. Ohtu polnud, sest seljapeal oli veel 0,5l leiget jooki ja 3 geeli. Väga õige mõte oli võtta kaasa joogikott, mida sai ka ühes punktis täidetud.

Matus hakkasin mõtlema, et kui peaksin tempot taluma, siis on isegi 5h alistamine täitsa reaalne. See polnud küll eesmärk omaette, kuid teadmine, et see võimalus on olemas andis jõudu kulgemiseks.TP -s veetsin vähem aega kui eelmisel aastal. Proovisin umbes 2-3 min hakkama saada.

200m enne Harimäe tippu tuli blokk ette, astusin kõrvale ja tarbisin ära esimese geeli ja jõin korralikult peale.

Oleks teadnud, et Harimäe tipuni nii vähe minna, siis võinuks seda teha ka laskumisel liikumise pealt ...

Harimäe TP-s olin 1:46h, Võrreldes eelmise aastaga 2 min kiiremini, mis tundub lõpuaega silmas pidades suht müstiline.

Harimäest peale sõin - jõin korralikult ( peamiselt hapukurk, spordijook ja rosinad)

Suusk toimis hästi ja Kuutse TP-s olin ajaga 2:27h

Kui temp tõusis ca -14 C peale, siis pidamine läks vähe hellamaks, kuid libisemine oli super.

Hea on sõita, kui kohad paranevad stabiilselt ja järjekindlalt. .... ja nii lõpuni välja.

Viimases punktis - Hellenurmes kugistasin sisse viimase geeli ja energiat oli lõpuni.

Viimased 16,4 km peamiselt paaristõukeid. Nendest vahepealsetest jäisetest oludest, mis meil jaanuari kuus valitsesid oli lõpuks kasu.

Seda näitab ka kiirus Palu TP-st Finishisse. 1:10h

Isegi väikene buffer oli olemas, kuid mis see enam tagantjärgi loeb. Olen rahul, et sõitsin targalt ja enesetunne peale maratoni oli ka väga hea.

Järgmisel- ülejärgmisel päeval kerkinud 38,7 palavik polnud küll plaanitud, kuid asi oli seda väärt :) See sai arvatavasti alguse pärast sõitu õues külmetades või vahetustelgis kellegi käest saadud seagripi pisikust.

Mis oli erinevus eelmisest aastast ?

-Esiteks suusajälg.

-Teiseks olid sel aastal olid suuskadeks klassika suusad. 5-6 a vanad Fisher SCS -d. Erinevalt eelmisest aastast, mil sõitsin pidama määritud uisu madhsustega.

- Ja kolmandaks väga mugava kinnitusega kepid.

Lõppaeg: 4:48:30

avg: 169

Max: 191

Elagu Maraton!

Vähe lusti ka

noreply@blogger.com (Riho) — Fri, 07 Jan 2011 09:25:00 +0000

Terviseuuring

noreply@blogger.com (Riho) — Thu, 30 Dec 2010 09:37:00 +0000

Kustutan oma võla ja panen kirja oma käigust terviseuuringutel märts 2010. Peale Tartu ja Haanja suusamaratoni.

Koht: Tartu Aura keskuse kõlje all olev VomaX keskus.
Stiil: Jooksulint
Kuna tegemist oli esimese terviseuuringuga, ei osanud ma midagi konkreetselt oodata. Ainuke soov oli teada saada kas ma tohin üldse sellistel koormustel harjutada ja mis pulsiga ma tegelikult peaks harjutama, et terve püsida.
Jooksulindil ja talvesaabastes suutsin näidata järgmiseid näitajaid:
- Vastu pidasin 14 km/h 1 min - hea
max pulsisagedus 196 ( kuigi tundsin, et väike varu oli). Olen kindel, et saan ka 200 ilusti kätte, kuid see ei muuda väga midagi.
Anaeroobne lävi 154 on enda jaoks suht madal. St. et reeglina on treeningul pulsi sagedus 155-165. Peaks aga olema 130-150

Kui küsisin peale testi, et kuidas ma suutsin Haanjas 3:20 h pingutada keskmise pulsiga 174, siis ei osanud arst selle kohta väga midagi öelda. Võttis vaikseks. Ütles enam-vähem naljatades, et ma oleks pidanud juba koolnud olema.

Vo2 (max hapnikutarbimine) 48.1 ml/min pulsil 196.

Aeroobse võimekuse taset ei arvutatud, kuid kiire kalkulatsiooni põhjal on mul see näitaja 18.9 ehk Harju keskmine.

Veel üks huvitav tabel: Max hapnikutarbimise seos levinud spordialade vahel. Näitab, mis ajaga peaks olema teoreetiliselt võimalik sul joosta eri distantse.
Selle tabeli järgi peaks maratoni jooksma 3.17 , mis on täiesti ebareaalne.

Tervisesportlasel tasuks pigem vaadata seda:

Anaeroobne lävi

Kokkuvõte:
Mul oli "meelest läinud", et ma uuringutel üldse käisin ja trenni teen veidi üle oma võimete ( st. ei pööra tähelepanu põhivastupidavusele) ega vaata mis ja kuidas peaks tegelikult tegema, et areneda. Valesti treenides aga on ületreenituse oht ja tüdimus igasugusest sportlikest tegevustest.

Onu Riho suusapäevikud vol 1

noreply@blogger.com (Riho) — Tue, 28 Dec 2010 20:30:00 +0000

Täna otsustasin teha vähe pikema treeningu Pirita metsade vahel, et näha kuidas peab selg vastu ja kas ma suudan suusa pidama ka saada. Pool päeva sadanud värske lumi ja enne rajale minekut nagu tellimuse peale lõppenud sadu ei olnud minu poolel. Rada ja jälg olid pehmevõitu. Distantsi teisel poolel aga muutus veidi paremaks.

Libisemine oli kiirmäärdega üllatavalt hea. Kuid nagu ma kartsin, ei saanud ka sel korral pidama. Ei tea milles on probleem. Kas selles, et oli pehme jälg. Pidamist panin alla 2,5 kihti. Lisaks oli all eelmistest kordadest pidamisemääret all. Täiesti müstika.

Kilometraažiks tuli seekord ca 26.4 km väikeste vahepeatustega.

Laugemad osad sai võetud paaristõukega, mis hakkas distantsi lõpupoole kätele päris kurnavaks muutuma.

Vähe sellest, et oli väsitav trenn, pidin enne koju jõudmist tunnikese lund lükkama ( loe. järeltrenni tegema) , kuna armas Viimsi vald pole suutnud 6 päeva seda teha ja lund on rohkem kui aafriklastel jalanõusid.

Stat: 26.4km , 2:36:00 ,avg 156

Samuti võtsime filmile suusakooli esimesed klipid :

vol1:

vol2

88.8 km ehk põhja ladumine

noreply@blogger.com (Riho) — Wed, 15 Dec 2010 20:00:00 +0000

Täna toimus kahe tunnine ühistreening Nõmme radadel. Eestvedajaks Ain-Alar ja uue asustatava klubi TriSmile jüngrid ja kõvad ujujad nagu Ergo. Peale eelmist korda lubasin endale, et hoian pulssi all, kuid see ununes algul sootuks, sest tempo oli kohe alguses minu jaoks vastuvõtmatu. Proovisin paar kilomeetrit kannatada, kuid siis võtsin tempo alla ja keskendusin vaid pulsile ja sellele, et ma rajalt ära ei eksiks. Minul käib ju ometi põhja ladumine, mitte võistlus. Seda ma pean endale iga kord meelde tuletama.

Viimasel 5 km ringil viskas pulssi sinna-tänna, kuna tõusud pole minu leib.

Mitmel korral tuli ette, et ekeldes suutsin alguses ca 700m vähem sõita, pärast jällegi keerasin vales kurvis ära ja sattusin kogemata uuele ringile. Aru saamiseks olin sõitnud ca 1,5 km rohkem.

Distantsiks tuli mul ca 15,8 + 5km ring.

Pidamisega olid probleemid. Nimelt libisemise peale pidamist määrida on omaette keemia, kuid ei ole suuski korralikult pidama saanud. Nõmmel ka ei libisenud ja ei pidanud. Teisel poolel libisemine läks paremaks, pidamine oli endiselt niru.

See 2h trenn oli juba tõsisem jõukatsumine. Viimati sai nii kaua järjest liigutatud käimismaratonil juuli kuus.

Selle ajaga hakkab juba maratoni tunnetus tekkima. Tunned jalgu ja tunned , et selja lihased ( või siis nende puudumine) hakkab tunda andma.

Samuti vedeliku tarbimine on minu jaoks tähtis. Täna oli värska pudelis pool liitrit teed kaasas ja püüdsin teha piisavalt peatusi, et janu kustutada.

Sum:

ca 20,6km

2:01 h

Avg 153

Total: 88.8km

TM 2011

noreply@blogger.com (Riho) — Mon, 13 Dec 2010 19:56:00 +0000

Paar päeva tagasi registreerisin meeltesegaduses end taas Tartu Maratoni nimekirja. Valud ja piinad ununevad ja taas algab valmistustsükkel. Ennekõike peaks see olema põhja ladumine, kuid mina "loll" treenin ikka nii, kuidas tunne ja palju kannatan.
Vähekene statiskikast:
Eelmisel aastal sain suusad alla 20 detsembril ja enne TM oli läbitud umbkaudu 330 km, mis tundus täiesti piisav. Kui arvesse võtta veel seda, et ega ma peale suusatamise suurt midagi ei teinud. Tõsi, vahest tuli ette ka suplemine basseinis. Eriti siis kui ilm oli selline, et rajale väga minna ei kannatanud.

Täna, 13 detsembril kui torm "Monika" on üle käinud ja lund on nii, et sellest lumest kannataks vabalt 10 kond MK etappi Otepääl korraldada on mul kontos juba tubli 68 (suusa)kilomeetrit. Plaan on saada ettevalmistusperioodil sama palju kätte kui eelmisel aastal. Samas aega on vähem, mis tähendab ainult üht. Tuleb sõita lihtsalt korraga rohkem kilomeetreid. Eks paistab, kuidas üritus välja kukub.

Eesmärk on läbida TM kiiremini, kui eelmisel aastal. Varustus on sama ( ainukese vahega, et kepp on veidi kannatada saanud)

PS ! Kui oled haiglane, ei tasu suuski alla toppida. Tänu sellele on tekkinud krooniline köha, mis ei lase korralikult harjutada.

Eriti hea meel on selle üle, et vanadest klassivendadest on TM täispikale end kirja pannud 8 -st 7, mis on väga tänuväärt tulemus. Kuid pole välistatud, et siia lisandub ka kaheksas liige -tuntud fotograaf :)

(Pilt: kanal 2)

CAMINO pildis

noreply@blogger.com (Riho) — Mon, 13 Dec 2010 10:04:00 +0000

Juuni lõpus , kuni juuli keskpaigani käisin Hispaania põhjarannikut mööda jalgsi ca 370 km.

Näha sai palju ja mõned pildid vaatamiseks siin.

Unarusse jäänud..

noreply@blogger.com (Riho) — Wed, 21 Apr 2010 07:40:00 +0000

Dressid ja suusad lendasid peale väsitavaid suusasõite nurka. Kuid olen ühel korral saanud rullid juba jalga. Megaheasuper tunne.

Samuti käisin peale maratone VOmaxis oma võimeid hindamas. Teab siis kuidas ja kas edasi teha. Võttan kätte ja panen lähipäeval kokkuvõtte ka siia.

Seniks otsime suvedressid kapist välja.

38 Haanja maratoni muljed

noreply@blogger.com (Riho) — Sun, 07 Mar 2010 20:37:00 +0000

Fantastiline koht, korraldus, loodus. Ühesõnaga kõik oli super. Ka toimumise kellaaeg , kell 11 oli kui rusikas silmaauku. Sel ajal on juba organism piisavalt ärganud ja valmis rajale tuiskama, vastupidi TM, mis algas juba kell 9 hommikul.

Ilma lubas sõidu ajaks ca -7 ja ca 5m/s tuult. Ehk tuntavat tempi kusagil -10. Kohale jõudnuna sain aru, et vesti võib peale panemata jätta. Ehk lepin 3 kihiga, mis sõitu arvestades osutus ka paljuks. Kaela tõmbasin külma kaitseks ehitusmaski, mille pea 5 km pärast kõhukotti poetasin, kuna ilm läks järjest soojemaks ja päike kuumemaks. Isegi kindad ja müts tundusid olevat ülemäärased, kuid neid ma ära ei visanud.

Suusad lasin ette valmistadada Tartu lauluväljaku all suusavendade juures. Ja tõele au andes suutsid nad suusad täitsa hästi ära määrida. Võibolla ise oleks suutnud küll veidi paremini libisema panna, kuna kanna osast olid nad veidi üle piiride määrinud ja see takistas algupoolel libisemist, seevastu pidamine oli algul ca 10-15 km hea ( ilm -5 juures). Siis aga ilm soojenes ja pidamine läks hapramaks ja libisemine paremaks. Kuid kurta ma väga ei saanud. Eks kõigil olid ilmastikutingimused samad ja tuli tehnikat korrigeerida vastavalt ilmnastiku oludele, oma jõuvarude ja oskustele tuginedes.

Mingisugust strateegiat mul enne sõitu välja mõeldud ei olnud. Kui, siis ainult niipalju, et viimaseks ma jääda ei tahtnud.

Stardijärjekorra nr oli 1015, mis tähendas startimist viimasest grupist nagu tavaks saanud. Seljataga oli vahest 10 – 20 kaaskannatajat. Ei hakkanud enne stardipauku lindi taha end trügima, et stardikoridoris ca 40-50 kohta võita.

Stardipauk kõlas, ning rajale lasti esimesed 100, siis ca 20-30 sek pärast järgmised 100 ... jne. Kuna lõpuks sain teele ka mina. See oli väga mõistlik otsus korraldajate poolt, kuna vastasel juhul oleksid tekkinud esimese tõusunuki peal kordades hullemad tropid. Otsustasin väga „hullu mitte panna”, sest ei tahtnud suuski , ega suusakeppe murdma hakata. Ei hakanud ka radade vahelt trügima. Aga sellele vaatamata pidin 1,4 km korraliku kukkumise tegema, kuid õnneks pehmesse lumme. Kukkumise korraldajaks oli just üks selline „ülbik” , kes radae vahelt püüdis oma kohta parandada. Kuna ees, oli kukkunud ca 4-5 võistlejat terve raja laiuses, ei jäänud muud üle, kui otsida piisavalt pehme koht raja ääres ja sinna tuisata. Õnneks oli mugavalt pehme ja ilma suuremate probleemideta sai sõitu jätkata. Rütmi lõi segi, kuid see oli ka kõik. See jäi minu ainukeseks kukkumiseks, võttes arvesse kui hullud laskumised olid ja suusatajatele, kes kavatsesid laskumiste peal sahka sõita. Laskumistel oli tõepoolest hea sõita uisusuusaga. Hästi kontrollitav ja kiiresti sai tasakaalu tagasi, kui asi kippus käest ära minema. Pärast telefoni lumest otsides ja politseinikutega rääkides sain teada , et esimese TP juures laskumisel oli olnud üks tõsine kukkumine, kus üks 100 oli siruli. Usun, et see võis olla liialdus, kuid 30-50 võis olla täitsa reaalne. Suutsin edasisi kukkumisi vältida, mööduda, teistest üle hüpata. Ning kõik kukkumiste põhjustajad keda mina nägin olid radade vahel „siiberdajad” –suusakultuuri puudumatus.

5 km . Stardijoone ületasin ca 4,5 min pärast avapauku. Umbes 5 km juures mõtlesin, et tühja kah, punnitan niipalju kui suudan, kui 10 – 20 peal täitsa ära kustun,siis kustun, kui mitte, siis pingutan lõpuni välja.

Aeg stardipaugust: 0:34:44 , avg 162

10 km. Enesetunne oli väga raske. Sellest annab ka märku ka kogu distantsi kõrgeim keskmine ja maksimum pulss. Joogipunkti tuli tükk maad oodata. Ootasin pingsalt TP märki. Energiat ei saanud selle punktiga küllaldlaselt juurde ja umbes 12 km juures sõin sisse esimese geeli, mis andis juurde korralikult energiat nagu meremees Poppey´l spinatit süües.

Aeg: 0:30:58, avg 182 ,max 195

1:05:42

15 km. Peale 15 km sai läks juba rada hõredamaks ja sai enda tempot sõita. Vähem oli trügimist.

Aeg: 0:21:44, avg 177

16,1 km. TP tuli nii ootamatult, et selleks ajaks ei jõudnudki uuesti janu ega söögiisu tekkida. Aga varuga püüdsin juua igas TPs 3 topsi jooki , süüa hapukurki ja koduleiva viilu.

Aeg kohe peale TP 1:37:20 . See tähendab seda , et ca 10 min kulus 1,1 km läbimiseks ja toidupunktis passimisele. See näitab palju ma kogusin kaotussekundeid TP-s. Umbes 5 min. Seda on palju.

20 km Pool maad läbi. Kestan. See on hea märk. Jõudu on . Järgmine TP 6,5 km jäänud

Aega kulunud : 1:49:27 , avg 178

25 km Tarbisin ära magneesiumampulli ennetavalt krampide tekke vastu. Hakkasin tasapisi kohta parandama.

Aeg: 0:20:01, avg 180

30 km Võtsin sisse teise geeli. Püüdsin väikeseid laialivalgunud gruppe kinni. Rabelema ei hakanud. Sõitsin ca 4 km ühe jänese tuules, aga tema tempo osutas liiga kiireks. Lõpuprotokollist vaadates, sain tast lõpus 5-6 min jagu.

Aeg: 0:22:59, avg 175

33 TP Tarbisin standartsed joogid, paar banaanitükki ja leiba, soola. Tundsin, et vaikselt hakkavad krambid tulema. Soola tarbimine oli vajalik, sest kuulu järgi munamäe sein pidi olema väga valus katsumus. See tõus oli ikka korralik ronimine. Lumi oli pehmeks tambitud ja üles mineks oli päris keeruline. Tõusul isegi proovisin kahest mööduda, kuid tundsin kuidas vere maitse hakkas suhu tulema ja jalg vaagus krambi – mitte krambi piirimail. Peale “seina” tuli veel üks lauge tõus. Siis polnud enam nuud midagi kui võimalikult alju paaris tõukeid. Endagi üllatuseks jätkus jaksu paaris tõukeid lasta. Eriti metsa all, kus oli jäine ja lippe väga super. Selg hakkas veidi valutama, kuid ei midagi katastroofilist.

Aeg: 2:49:17, avg 170

35 Endast kedagi mööda ei lasknud vaid parandasin mõne peanaha jagu oma kohta.

Aeg: 2:57:05

40. LÕPP!!

3:25:20, koht 754.

Sõiduga jäin väga rahule. Maaliline maastik, tehniised laskumised .. hea sõit. Kui vähegi vormi on,siis järgmisel aastal uuesti.

Haanja maraton

noreply@blogger.com (Riho) — Thu, 04 Mar 2010 20:16:00 +0000

Sel aastal on suusatatud ikka väga- väga palju ( enda kohta ) ei tohiks lasta sel raisku minna ja lõppevalt talvelt ja endast peaks võtma viimast. Seetõttu otsustasin suure venna survel lisasin end ka täna Haanja maratoni ridadesse . Ikka see 40 km- meeste distantsile.
Mõtlesin, et kui suudan ära kannatada TM 63 km, mis see 40 siis enam ära ei ole. Esialgse plaani kohaselt on kavas rada läbida ja nautida ilma ja loodust ( kui muidugi ilmaolud on vastavad, et seda lubavad) . Samas kui peaks olema sees POWERIT , siis üritaks aja peale sõita. Aja peale ei sooviks mõelda, sest TM salaja mõeldud 5:30 v 6h jäi alistamata.

Ja esimest korda elus andsin oma suusad proffidele ( suusavennad.ee) määrida. Vaatab, mis asjast välja kukub.

Märtsi treeningud 34,35,36

noreply@blogger.com (Riho) — Thu, 04 Mar 2010 20:07:00 +0000

01.03 oli õues kole ilm, seda sõna kõige otsesemas mõttes. Sadas vihmaga segamini lõrtsi. Jonni ma ei jätnud ning suundusin Tartu tehnopaki 850 m ringi vurama. Libisemist ei olnud ollagi, pidamist samuti. Veendusin, et Tartu maratoni määre, mis all veel võis olla ei toimi +2 C ilmaga. Nii ma nühkisin vihaga paaristõukeid summas 6,8km 43min.
Rahul

02.03 Käed olid eilsest jube väsinud. Tegin väikse loputamise Aura bassus. 36min nonstop ca 1,7km. Ei mäleta lähitulevikust sellist aega, et oleksin kunagi nii pikalt viitsinud ujuda.
03.03 Tartu Tähtvere suuska. Enamjaolt paaristõukeid. Laskumised olid väga libedad ja jäised. Sadas vaikset lund.
sum 1:14 , 15,2 km. avg 156
Rahul

33

noreply@blogger.com (Riho) — Wed, 24 Feb 2010 20:00:00 +0000

Peale maratoni suusad taas jalga .
Tartus 11 km, 58min

TM - Tehtud ja rahul.

noreply@blogger.com (Riho) — Tue, 23 Feb 2010 11:46:00 +0000

Niisiis väikesed muljed esimest TM-st.

Varahommik:

Hommik algas kella 6.30 paiku. Ca 40 min kauguse autosõidu kauguselt stardikohast. Hommikusöögiks 4 helbe pudru moosiga ja paar võileiba. Pool tunnikest enne starti üks müslibatoon. Rajale võtsin kaasa 0,5l külma vett ja 3 geeli. Vesi aga loomulikult jäätus esimese 50 minutiga. Edaspidi täitsin pudelit igaks juhuhuks sooja tee või spordijoogiga.

Kõige enam kartsin hommikul riietumist, sest lubas ju -13 ja korralikku tuult, vähemalt hommikupoole. Oli meeldiv üllatus, kui hommiku välja minnes tundus ilm suht vaikne. Ja õnneks seda ilmavaikust jagus terveks distantsi ajaks.

Stardist:

Startida tuli tagant 11 stardigrupist. Kõikidel ümbritsevatel maratoonlastel oli mõnus meeleolu ja eriti mõnusaks tegi veel hommikuna ühiskondlik võimlemisüritus. Kõlas stardipauk ja kõik see mass hakkas liikuma. Tegin vea , et valisin stardiks sisekurvi. Väliskurvi seltskond liikus sisekurvi seltskonnast kordaes kiiremini. Nägin möödumas 7000+ stardinumbritega inimesi, mis ei teinud tuju väga heaks. Stardijooneni jõudmiseks kulus vist küll umbes 4- 5 minutit ja tempot dikteeris pikk rahvarodu. Proovisin enda kohta tasa ja targu parandada , ilma suure trügimiseta.

1) Matu TP 12km peale jõudsin 1:12 h, kohaga 3698. St, et olin tubli 400 inimesest esimese 12 km mööda saanud. Aga see möödumine tuli oma hinnaga. Matu juures hakkas väikene haamer tulema. Laskumistel sahka pidurdamine ja kohati seisma jäämine, pidev radade vahetamine pehmes lumes, kiirendus, pidurdus – kõik see andis tunda.

2) Harimäe TP 23 km. 1:48 h. Tõsisem haamer. Väsimus andis märku. Küsisin TPs, et „kas see oligi siis Harimäe tõus?” Olin jõudnud selgusele, et vahepeal peab tempot alla võtma, sest tundus juba ka et kuskil rinnus hakkas pistma. Ja kindel oli ka , et aja peale pole mõtet hakata pressima. Kõige tähtsam on finishini tervena jõuda. Olin andnud lõiguga ära u 50 kohta. Suusaga olin täitsa rahul. Lolli peaga mõtlesin, et kui veel sellised tõusud jätkuvad, siis käin möördepunktist läbi ja lasen pidamist juurde panna. Enne seda olin vahetult sõitnud kellegi pidamisteibist üle, mis võttis libisemise ikka täiesti kinni. Tegin uue peatuse ja hakkasin pidamist maha nühkima, kuna sain aru , et mul oli all endalgi piisavalt hea pidamine ja see suurt mulle midagi juurde ei andnud. Takistas ainult libisemisomadusi. Järgmine TM ma seda viga enam ei tee. Kui natukenegi peab, siis panen sellega ka lõpuni.

3) Kuutse TP 32km 3:18:30. Taas ca 100 kohta kaotust. Vahetult enne punkti võtsin sisse esimese geeli, või õigemini väikse ampsu, kuna pakk libises näppude vahelt lumme. TP sõin juba tõsisemalt soola, vältimaks tõsisemaid krampe. Proovisin igas punktis juua vähemalt 3 topsi misiganes vedelikku, mis kätte sattus -mustikasuppi, teed ,jõujooki.

(allikas:tm.ee)

4) Peebu 4:04:38 , 39km. Vaimselt kõige raskem osa oli 30 ja 40 km vahel. Lugesin pingsalt igat km tähist. 1 km tundus olevat vähemalt 5km pikk. Mõtlesin , et äkki on rajameistrid nalja teinud ja pannud märgid valesti. Peebus veendusin, et see nii ei olnud. Koht 3764

(allikas: R.Ruut)

5) Palu 4:47:37 h 46,6km. Sildid raja ääres algasid juba number 1 –ga. See andis jõudu kõvasti juurde.

Koht 3688.

6) Hellenurme 5:27:22 53,5. Veel ainult 10 vastu pidada. Sõin ja jõin korralikult ( nagu igas punktis) ja tundsin rõõmu, et järgmine TP on juba finish, kus mind ootab meeõlu ja hernesupp. Paljudele tundus sile lõpuosa väga raske ja piinarikka teekonnana, kuid mulle meeldis . Sain sõita ka muus tehnakas, kui lihtsat vahalduvat sammu. Sest selleks ajaks oli mul selg juba päris valus, ja paaristõuked olid seljale nagu paradiis.

Koht 3618

7) Finish 6:23:44, koht 3555, ehk viimase 10km parandasin 63 kohta oma positsiooni. Ja 3km enne lõppu kohvipaus oli ainus TP millest ma otsustasin loobuda, sest finsih oli silme ees juba liiga värviline.

See oli kindlasti kõige kõvem pingutus, mida ma oma lühikese elu jooksul olen ette võtnud. Üle 6h . järjest rassida on hoopis midagi muud kui 3-4 h. See, et aeg ei tulnud alla 6h mind eriti ei heiduta. Muidugi võib nuriseda raja seisukorra üle, kuid eks kõigil olid enam-vähem tingimused võrdsed. Rahvas ja ilm oli super. Järgmisel aasta uuesti.

31 e. negatiivne

noreply@blogger.com (Riho) — Tue, 16 Feb 2010 13:44:00 +0000

Kuna oli tegu pühapäevaga, otsustasin teha ühe korralikuma sõidu malbes tempos. Kuid võta näpust. Ei olnud kohe üldse sõidu tunnet ega minekut. Otsustasin, et ei hakka end piinama ja lõpetasin peale 13 km läbimist. Sõidus peab olema ikkagi mõnu ja kui mõningatel päevadel seda pole, siis ei tasu hakata jõuga ka väänama.
Järgmisel päeval peale sõitu hakkas hommik tatise nina ja paksu peaga. Täna, päev hiljem on asi ainult hullemaks läinud. Põhiline on, et asi enam hullemaks ei lähe, sest sõiduni ju mitu tubli päeva ees.
Miks on alati haigustel nii hea ajastatus ?
Loodetavasti jõuab veel korda saada.

30 täis

noreply@blogger.com (Riho) — Thu, 11 Feb 2010 21:00:00 +0000

Täna oli tore pirital sõita. Alustasin sõitu uue kurvi äärest. Olles läbinud mõnisada meetrit nägin mitmeid suusatajaid , kes vastassuunas mulle vastu kimasid. Ei saanud aru milles konks. Ei möödunud palju, ainult 100 meetrikest, kui avastasin et sõidan kott pimedas. Nimelt rajavalgustus oli puudulik ca 2 km ulatuses. Igati tore. Klassikajäljes oli turvaline ka, kui jätta välja laskumine, kus suutsin ka püsti jääda. Eks kohaneb kõigiga, ka pimedaga. Samas pimedas kannatas tehnika, mis niigi olematu.
Plaan oli teha väikest intervall treeningut. Esimesed 25 min sissesõit madalal pulsil, ja siis teine pool tempokamalt. Päris võhmale võttis, arvestades ka seda, et libisemine polnud ka suurem asi. Tundus, et pidamise ala läks jäässe ja tõmbas kinni.

sum: 57min / 10.9 km

29

noreply@blogger.com (Riho) — Tue, 09 Feb 2010 20:00:00 +0000

Tundub, et tervis hakkab taas paremaks minema. Enam sellist vastikustunnet sõidust ei tekkinud. Ja üldse oli mõnus tunne kulgeda. Võis olla ka asi selles, et ei tapnud end teadlikult ja püüdsin sõita nii umbes maratoni tempos.
Enne rajale minekut hõõrusin vana pidamise maha ja panin uue peale, sest seal all oli selline rokka ja mustuse kiht, et viimastel kordadel ei saanud suuski pea üldse enam pidama.
Määrde osas asi teine. Määret lihtsalt pole, kuid ega ma eriti ei kurda, et ei libise. Kui üle 2- 3 kihi pidamist alla ei pane, siis libiseb ikka. Sest kui kihte läheb rohkem, siis mõjutab see korralikult libisemise omadusi.
Mingi anomaalia kummitab mind seoses pöialdega. Peale igat sõitu on pöidlad tundetud ja surisevad. Ei tea, kas võib asja ajada vale tehnika või paksude villaste kinnaste süüks.

Siin hea näide. Kui järgneval aastal peaks olema lumepuudus, siis saab ka niimodi
Sum siis: 1:25 h/ 16 / 159 .

Rada

noreply@blogger.com (Riho) — Tue, 09 Feb 2010 07:41:00 +0000

( tartumaraton.ee)

28

noreply@blogger.com (Riho) — Mon, 08 Feb 2010 21:55:00 +0000

1 km Ujumine Kalevis.

27

noreply@blogger.com (Riho) — Sun, 07 Feb 2010 21:00:00 +0000

Olümpiani 5 päeva, Tartu maratonini täpselt 2 nädalat.
Täna otsustasin teha tunnise otsa. Kuid enesetunne oli täitsa hea ja sõit venis 2 tunniseks. Distants 3 *7,2 km ringi. Stabiilses tempos 40 min ring. +-1 min.
Suur ring oli nii heas konditsioonis, et oli patt mitte seal sõita. Samuti oli heas seisus Ambose kõrval olev lemmik laskumine, mis kannatas ilma pidurdamata läbi sõita ( juhul kui julgust piisavalt)
Viimasel ringil pidi end veidi tagasi hoidma, kuna hakkas korralik vedelikupuuudus tekkima. Reeglina olen suuteline ilma vedelikuta kulgema max 1- 1,5 h, mis tähendas seda, et viimasel ringil tuli paari kilomeetri tagant otsida raja äärest värsket valget lund ja lasta hammaste vahel krõbiseda.
Muidu mõnus trenn ja mis kõige olulisem -rahvast oli vähe. Umbes sama palju kui seda oli -20 pakasega. Tundub, et kõik käivad sõitmas valgel ajal.

Sum: 21,7 / 2 / 161