Esitajad pidasid uue komisjoni loomist vajalikuks, et hinnata rahastusahelaid, tuvastada võimalik avaliku sektori toetuste roll, analüüsida organisatsioonide, äriühingute, üksikisikute ja võrgustike osalust, hinnata sisejulgeoleku ja ühiskondliku sidususe kahjustamist ning teha ettepanekuid riskide maandamiseks.

Läbirääkimistel võttis sõna Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 28 ja selle vastu oli 15 Riigikogu liiget. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Keskerakonna fraktsiooni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (808 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on suurendada sünnitoetust ja lapsendamistoetust, et parandada perede majanduslikku toimetulekut ning vähendada riski sattuda majanduslikesse raskustesse vahetult pärast lapse sündi. Eelnõuga soovitakse tõsta sünnitoetus lapse kohta 1000, kaksikute sünni korral 3000 ning kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral lapse kohta 10 000 euroni. Lisaks soovitakse 1000 euroni tõsta lapsendamistoetus.

Läbirääkimistel võtsid sõna Vadim Belobrovtsev Keskerakonna, Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Sotsiaalkomisjon tegi täiskogule ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid tööaja lõppemise tõttu tänasel istungil hääletuseni ei jõutud.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ühe eelnõu

Praegu tohib ohjeldusmeetmeid rakendada üksnes tahtest olenematul psühhiaatrilisel ravil, kuid praktikas on vaja sekkuda sageli ka vabatahtlikult ravil olevate patsientide või patsientide puhul, kes viibivad väljaspool psühhiaatriaosakonda, näiteks erakorralises meditsiinis, intensiivravis või kiirabis. Sellise vajaduse võivad põhjustada nii joobeseisund, deliirium kui ka muu seisund, mis muudab patsiendi käitumise ettearvamatuks ja ohtlikuks.

Õigusraamistiku kehtestamine tagab patsientide ja tervishoiutöötajate ohutuse ning ühtlase ja kvaliteetse ravi, võimaldades vältida olukordi, kus sekkumise õiguspärasus on vaieldav. Kuigi ohjeldusmeetmete rakendamisega kaasneb tervishoiuteenuse osutajatele täiendav jälgimis- ja dokumenteerimiskohustus, vähendab uus kord halduskoormust vaidluste lahendamisel.

Teisel lugemisel tehtud muudatustega jäeti seadusest välja nõue rakendada mehaanilist ohjeldamist üksnes jälgimisruumis ning nähakse ette, et vältimatu vajaduse korral võib patsiendi ohjeldamise alustamise otsustada lisaks õele ka ämmaemand.

Lõpphääletusel oli eelnõu seadusena vastu võtmise poolt 63 Riigikogu liiget.

Vastu võeti valitsuse algatatud elektrituruseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seadus(787 SE), millega kehtestatakse elektrienergia suurtarbijatele taastuvenergia tasu soodusmäär.

Seletuskirja kohaselt on Eesti tööstusettevõtete elektrienergia hind Eestis tuntavalt kõrgem kui lähiriikides ja Euroopas keskmiselt. Tööstusettevõtetele teeb see Eestis tegutsemise kalliks ning vähendab Eesti investeeringute atraktiivsust. Et tuua hinda alla, toetada tööstuse konkurentsivõimet ning tuua Eestisse uusi investeeringuid, kehtestatakse aastas enam kui 1 GWh elektrienergia tarbijatele taastuvenergia tasu soodusmäär 75–85 protsenti.

Samuti jäetakse seadusest välja elektrienergia salvestamine kui üks piirang intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaks kvalifitseerumisel ja sellega kaasneva gaasiaktsiisi soodustuse saamisel. Elektrienergia salvestamine võimaldab ettevõtjal vähendada energiakulusid madala hinnaga tundidel salvestades ning kõrge hinnaga tundidel salvestatud elektrienergiat tarbides.

Menetluse käigus tehti eelnõusse muudatused, mis muu hulgas laiendavad taastuvenergia tasu soodustuse saajate ringi, võimaldades taotleda taastuvenergia tasu vähendamist ka lisategevusala põhjal ning riigiabi kõrval ka vähese tähtsusega abina. Samuti lisati eelnõusse tulumaksuseaduse muudatused, et vältida ebaõiglast maksustamist tasakaalustamisturgudel osalemisel.

Läbirääkimistel osalesid Aivar Kokk (I), Mario Kadastik (RE) ja Riina Sikkut (SDE).

Lõpphääletusel oli eelnõu seadusena vastu võtmise poolt 52, vastu 10 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Päevakorras olnud valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu (442 SE) kolmandat lugemist ei toimunud, kuna valitsus võttis eelnõu Riigikogu menetlusest tagasi.

Kaks eelnõu läbis teise lugemise

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (798 SE), millega muudetakse seadust, et Eesti põhimaanteedel saaks kasutada pikemaid ja raskemaid autoronge.

Praegu sõidavad Eesti teedel valdavalt kuni 18,75 meetri pikkused ja 44 tonni rasked autorongid. Eelnõu järgi saaks eriloa alusel kasutada kuni 25,25-meetriseid ja 60-tonniseid autoronge, et ühe sõiduga saaks vedada rohkem kaupa. Muudatuse jõustumisel veaks kaks 25,25 meetri pikkust autorongi sama koguse kaupa, mille vedamiseks on praegu vaja kolme tavapärast poolhaagisega veokit. See võib vähendada ettevõtete veokulusid, liikluskoormust maanteedel ja transpordi keskkonnamõju.

Pikemad autorongid oleksid eelnõu kohaselt lubatud ainult eriloaga ja kindlatel marsruutidel, kus on möödasõiduks hea nähtavus. Peamiselt puudutab see Tallinna-Tartu-Luhamaa, Tallinna-Narva ja Tallinna-Pärnu-Ikla põhimaanteed. Eriloaga nähakse ette täiendavad tehnilised nõuded sõiduki tähistamise, võimsuse, rehvide ja keskkonnanormide osas. Samuti saab loa andja kehtestada ajapiiranguid.

Teise lugemise läbis sotsiaalkomisjoni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (838 SE), mille kohaselt arvutatakse töötasu alammääras määratud vanemahüvitis ümber mitte 1. jaanuaril, vaid siis, kui alampalk tegelikult muutub.

Tänavu leppisid Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit töötasu alammäära tõstmises kokku veebruari keskel ja töötasu alammäära muudeti 1. aprillil. See tähendab, et kehtiva seaduse järgi saaks töötasu alammääras makstava vanemahüvitise ümber arvutada alles 1. jaanuaril 2027. Eelnõu näeb ette, et vanemahüvitis arvutatakse töötasu alammäära muutumisel ümber muudatuse kuupäevast sõltumata. Eesmärk on, et alammääras määratud vanemahüvitise saaks tänavu ümber arvutada 1. aprillist ja pered saaks uues suuruses vanemahüvitise juba maikuu väljamaksena.

Samuti näeb eelnõu ette, et vanemahüvitise määra arvutamise aluseks võetakse eelmise aasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Kehtiva seaduse alusel toimub vanemahüvitise määra muutumine alles alates 2028. aasta 1. jaanuarist, kuid eelnõu järgi tehakse seda 1. jaanuarist 2027.

Muudatused aitavad ka tulevikus vältida olukordi, kus sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonid jõuavad töötasu alammääras kokkuleppele ning valitsuse määrust muudetakse sellest tulenevalt pärast 1. jaanuari.

Esimene lugemise läbis neli eelnõu

Jätkus eelmisel istungil tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (krediidiasutuse juhtimis- ja tegutsemisnõuded) eelnõu (848 SE) esimene lugemine. Eelnõu ajakohastab Euroopa Liidu panganduspaketile vastavalt krediidiasutuste ja investeerimisühingute juhtimis- ja tegutsemisnõudeid.

Eelnõuga täpsustatakse pankade juhtimise ja riskijuhtimise reegleid ning kehtestatakse selgemad nõuded nii juhtide ja võtmeisikute valimisele kui ka vastavuskontrollile. Eelnõuga korrastatakse ka pankade komiteede süsteemi, et muuta nende ülesanded ja moodustamine selgemaks.

Lisaks täpsustab eelnõu pankade ühinemise, varade ülekandmise ja kolmandate riikide pankade filiaalide asutamise reegleid ning annab Finantsinspektsioonile täiendavad järelevalvevahendid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinaslu (I),

EKRE fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 19 , vastu 46 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige ning sellega läbis eelnõu esimese lugemise.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (814 SE), millega viiakse Eesti õigusruum vastavusse Euroopa Liidu meediavabaduse määrusega.

Eelnõuga antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile täiendavad võimalused piirata ELi väliste audiovisuaalmeedia teenuste taasedastamist, kui see ohustab ühiskonna turvalisust.

Eelnõuga muudetakse ka raadio- ja televisioonilubade liike, loobutakse lubadele kõrvaltingimuste seadmise võimalusest ja kaasajastatakse nõudeid programmile. Samas tuuakse Eesti kultuuri toetamiseks seaduse tasandile varem kõrvaltingimusena kehtestatud nõue järgida Eesti autorite muusika osakaalu raadioprogrammides. Samuti lühendatakse lubade väljaandmise tähtaegasid ning muudetakse ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni.

Lisaks kehtestatakse Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks vajalikud normid, sealhulgas täpsustatakse meediateenuse mõistet ning laiendatakse ajakirjanike allikakaitset ka nende lähedastele.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE), millega luuakse õigusraamistik rahumeelse tuumaenergia tootmiseks ja kasutamiseks Eestis. Eelnõu paneb paika tuumajaama asukoha valiku, ehitamise, katsetamise ja käitamise, kuid ka lammutamise ning tuumajäätmete lõppladustamise reeglistiku.

Riikliku tuumaregulaatori funktsioon koos kõigi selle rolliga kaasnevate õiguste ja kohustustega luuakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti alla. Muu hulgas sätestatakse eelnõuga jaama rajamiseks astmeline loasüsteem, mis koosneb eelhinnangust, ehitusloast, katsetamisloast, käitamisloast ja dekomissioneerimisloast. Tuumaregulaator alustab eelnõu järgi tegevust 1. jaanuaril 2027.

Eelnõus kehtestatakse ka põhimõte, et tuumajaama rajaja ja käitaja kannab täielikku vastutust rajatise ohutuse ning selle elukaare lõpus tekkivate kulude eest. Tuumajaama kasutusest kõrvaldamiseks luuakse riiklik dekomissioneerimisfond, kuhu käitaja kogub jaama tööajal raha jaama lammutamiseks ja jäätmete lõppladustamiseks. Eelnõu sätestab ka tuumajulgeoleku, füüsilise kaitse, hädaolukordadeks valmisoleku ning rahvusvaheliste kontrollimeetmete rakendamise põhimõtted.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Mart Maastik (I), Riina Sikkut (SDE), Aleksei Jevgrafov (KE), Toomas Uibo (E200), Mario Kadastik (RE) ja Rene Kokk (EKRE).

Esimese lugemise läbis maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (859 SE), millega täpsustatakse Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve põhjanooda ja pöörinooda püügireegleid ning viiakse need individuaalkvootide süsteemiga kooskõlla. Muudatuste eesmärk on tagada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säästlik kasutamine ja vältida olukordi, kus püük koondub ebasobivatesse tingimustesse vaid üldise laevade väljumispiirangu tõttu.

Praegu on valitsustevahelise kokkuleppe alusel lubatud Peipsi järvel teha kokku kuni 600 laevaväljumist aastas, sealhulgas 300 peenesilmalise ja 300 suuresilmalise püügivahendiga. 2023. aastast rakendunud individuaalkvoodid on aga näidanud, et üldine väljumiste lagi ei sobitu uue süsteemiga: see võib tekitada surve püüda lubatud saak võimalikult kiiresti, mis omakorda suurendab ülepüügi, tagasiheite ja varjamise riski.

Eelnõu täpsustab kutselise kalapüügi registrisse kantavaid andmeid, püügiloa väljastamise tingimusi ning seda, kuidas arvestatakse püügivahendiga veealale väljumisi. Muudatused võimaldavad kaluritel paremini valida püügi aega, lähtudes ilmastiku- ja veeoludest, ning vähendavad vajadust teha püük võimalikult kiiresti üldkvoodi täitumise hirmus.

Üks eelnõu langes menetlusest välja

Esimest lugemist ei läbinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Andre Hanimäe, Tanel Kiige ja Züleyxa Izmailova algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (807 SE), millega soovitakse tagada, et riigi ja kohaliku omavalitsuse kogudes oleksid edaspidi esindatud mõlemast soost inimesed.

Algatajate sõnul kehtestati juba 2004. aastal nõue, et riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste moodustatud komisjonides, nõukogudes ja teistes kollegiaalsetes kogudes peavad olema võimaluse korral esindatud mõlemad sugupooled, kuid siiani pole see toonud tulemust, et ainult meestest koosnevad nõukogud ja muud kogud oleksid jäänud minevikku. Eelnõuga soovitakse soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustust tugevdada, et tagada otsuste mitmekesisus, tasakaalustatus ja parem vastavus kogu ühiskonna vajadustele.

Põhiseaduskomisjoni ettepaneku eelnõu tagasi lükata poolt oli 28 ja vastu 11 Riigikogu liiget ning sellega langes see menetlusest välja.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu võttis vastu kaks seadust

Eelnõu järgi võib gümnaasiumisse ja kutsekooli õpilasi vastu võttes küsida ja arvestada õpilaskandidaadi kooli- või erialavaliku eelistusi. Selle vabatahtliku võimaluse kasutamiseks tuleb see ette näha kooli vastuvõtutingimustes ja -korras. Kool saab ise otsustada, kas ja millises ulatuses eelistusi arvesse võtab ning kuidas need suhestuvad teiste vastuvõtukriteeriumidega, nagu vestlus, test ja eksamihinded.

Kutseõppeasutuste puhul täpsustatakse, et õpilaskandidaat võib põhivastuvõtu käigus ühes koolis kandideerida kuni kolmele õppekavale, et piirata ülemäärast kandideerimist. Kui põhivastuvõtt on lõppenud, siis täiendava vastuvõtu ajal sellist piirangut ei ole.

Eelnõuga muudetakse ka koolist väljaarvamise regulatsiooni. Eelnõu järgi võib õppetöös edasijõudmatuse tõttu koolist välja arvata täisealise gümnaasiumiõpilase, kui tal on õppeaasta jooksul enam kui kahes õppeaines üle poolte kursusehinnetest puudulikud. Seejuures on edaspidi väljaarvamise alused sätestatud üksnes seaduses ning gümnaasiumide kodukorras täiendavaid koolist välja arvamise aluseid kehtestada ei saa.

Koolid saavad võimaluse pärida põhikooli lõpetamise ja lõputunnistuse andmeid otse Eesti Hariduse Infosüsteemist. Seni on õpilaskandidaadid pidanud oma lõputunnistuse ise koolidele esitama. Muudatus vähendab bürokraatiat, hoiab kokku aega ja ressursse ning on proportsionaalne riive õppija privaatsusele, kuna pärida saab üksnes vältimatult vajalikke andmeid, milleks on põhikooli lõpetamise fakt ja lõputunnistuse hinded.

Mõjutusmeetmete seast jäetakse välja õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus. Eelnõu näeb ette, et mõjutusmeetmete rakendamise üle otsustab ainult direktor või tema volitatud isik. Praegu saab teatud juhul mõjutusmeetme üle otsustada õppenõukogu.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kadri Tali Eesti 200 ja Tõnis Lukas Isamaa fraktsiooni nimel ning haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Esimese lugemise läbis veel kaks eelnõu

Valitsuse algatatud geograafilise tähise kaitse seaduse, kaubamärgiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (813 SE) laieneb Eestisse üleeuroopaline käsitöö- ja tööstustoodetele ning teenustele mõeldud geograafiliste tähiste kaitse süsteem.

Eelnõuga laiendatakse seni toidu- ja joogitoodetele kehtinud päritolukaitse loogikat ka muudele toodetele, võimaldades kaitsta piirkonnaga seotud nime, kvaliteeti ja traditsioonilist oskusteavet. Üks tuntumaid geotähiseid on „Champagne“, mida tohib kasutada üksnes Prantsusmaal Champagne’i piirkonnas toodetud vahuveinide märgistamiseks. Eesti toodetest on praegu märgisega Eesti viin ja sõir. Eelnõu loob võimaluse kaitsta Eestis ka näiteks Muhu tikandit, Haapsalu ravimuda, Setu pitsi ja Saaremaa sepatööd.

Eelnõu kohaselt võivad kaitstud tähist kasutada kõik tootjad, kes tegutsevad määratletud piirkonnas ja vastavad kehtestatud nõuetele. Geograafilise tähise saamiseks tuleb kõigepealt esitada taotlus Patendiametile. Selle üle, kas toode vastab spetsifikatsioonile, hakkab järelevalvet tegema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Istungil jäi kõlama, et ühtse geograafilise tähise märgise kasutamine üle Euroopa Liidu võimestab meie tootjaid ja käsitöölisi, kuna aitab vahet teha, kas tegu on autentse tootega. Osutati, et kaitstud geograafilise tähise märgisega toote müügiedu on suurem, seda eeskätt seoses turismiga, mistõttu avaldati lootust, et tooteid hakatakse rohkem registreerima.

Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (836 SE) ühtlustatakse riigiasutustes töötavate inimeste ehk ametnike ja töölepinguliste töötajate töötingimusi, tööle asumise nõudeid ja palgakorralduse põhimõtteid.

Eelnõu näeb ette, et ametiasutuse töötajatele laienevad samasugused palgakomponendid ja palgajuhend nagu ametnikele. Avalikus teenistuses ühtlustatakse ka katseaja ja ületunnitöö hüvitamise regulatsiooni ning lihtsustatakse arengu- ja hindamisvestluste korda. Muu hulgas hakkavad ametiasutuste töötajatele kohalduma ametnikueetika nõuded.

Eelnõuga soovitakse lisada seadusesse ka võimalus maksta suuremahulise projekti ellu viinud ametnikele ja töötajatele ühekordset tulemustasu, et suurendada avaliku sektori suutlikkust viia kiiresti ja tulemuslikult ellu olulisi ühiskondliku ja majandusliku mõjuga projekte, mis toovad kaasa riigile mõõdetava rahalise kokkuhoiu või kasu.

Lisaks näeb eelnõu ette, et ametiasutuste keskastmejuhid, näiteks osakonnajuhatajad, nimetatakse edaspidi ametisse viieks aastaks. Ametisolevad juhid jätkavad eelnõu kohaselt kuni 2031. aasta 1. juulini, misjärel täidetakse vastavad ametikohad konkursiga.

Läbirääkimistel võtsid sõna Helir-Valdor Seeder Isamaa ja Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 15 ja vastu 42 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Ühe eelnõu esimene lugemine jäi pooleli

Valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (krediidiasutuse juhtimis- ja tegutsemisnõuded) eelnõu (848 SE) esimene lugemine jäi täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu pooleli ja jätkub homsel istungil.

Eelnõu ajakohastab Euroopa Liidu panganduspaketile vastavalt krediidiasutuste ja investeerimisühingute juhtimis- ja tegutsemisnõudeid.

Eelnõuga täpsustatakse pankade juhtimise ja riskijuhtimise reegleid ning kehtestatakse selgemad nõuded nii juhtide ja võtmeisikute valimisele kui ka vastavuskontrollile. Eelnõuga korrastatakse ka pankade komiteede süsteemi, et muuta nende ülesanded ja moodustamine selgemaks.

Lisaks täpsustab eelnõu pankade ühinemise, varade ülekandmise ja kolmandate riikide pankade filiaalide asutamise reegleid ning annab Finantsinspektsioonile täiendavad järelevalvevahendid.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (787 SE) kehtestatakse elektrienergia suurtarbijatele taastuvenergia tasu soodusmäär.

Seletuskirja kohaselt on Eesti tööstusettevõtete elektrienergia hind Eestis tuntavalt kõrgem kui lähiriikides ja Euroopas keskmiselt. Tööstusettevõtetele teeb see Eestis tegutsemise kalliks ning vähendab Eesti investeeringute atraktiivsust. Et tuua hinda alla, toetada tööstuse konkurentsivõimet ning tuua Eestisse uusi investeeringuid, kehtestatakse eelnõuga aastas enam kui 1 GWh elektrienergia tarbijatele taastuvenergia tasu soodusmäär 75–85 protsenti.

Samuti jäetakse eelnõuga välja elektrienergia salvestamine kui üks piirang intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaks kvalifitseerumisel ja sellega kaasneva gaasiaktsiisi soodustuse saamisel. Elektrienergia salvestamine võimaldab ettevõtjal vähendada energiakulusid madala hinnaga tundidel salvestades ning kõrge hinnaga tundidel salvestatud elektrienergiat tarbides.

Teisel lugemisel viidi eelnõusse muudatused, mis muu hulgas laiendavad taastuvenergia tasu soodustuse saajate ringi, võimaldades taotleda taastuvenergia tasu vähendamist ka lisategevusala põhjal ning riigiabi kõrval ka vähese tähtsusega abina. Samuti lisati eelnõusse tulumaksuseaduse muudatused, et vältida ebaõiglast maksustamist tasakaalustamisturgudel osalemisel.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aleksandr Tšaplõgin (K), Mart Maastik (I), Jaak Aab, Evelin Poolamets (EKRE) ja Mario Kadastik (RE).

Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, mis ei leidnud toetust, sest ettepaneku poolt hääletas 16 ja vastu 41 Riigikogu liiget. Eelnõu teine lugemine lõpetati. Kolmas lugemine ja lõpphääletus on kavas kolmapäeva 8. aprilli istungil.

Vastuse sai seitse arupärimist

Riigikogu liikmete arupärimisele noorte kõrge tööpuuduse leevendamise kohta (nr 924) vastas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, arupärimisele Rail Balticu kohalike peatuste asukohtade kohta (nr 955) vastas taristuminister Kuldar Leis ning arupärimisele riigikaitseõpetuse toetuste vähendamise kohta (nr 958) vastas kaitseminister Hanno Pevkur.

Arupärimistele, mis käsitlesid südametunnistuse vabaduse tagamist LGBTIQ tegevuskava elluviimisel (nr 883) ning põlevkivitehnoloogiate professuuri ümbernimetamist (nr 908), vastas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. Arupärimistele ühistranspordi ja regionaalpoliitika (nr 901) ning toidujulgeoleku ja varude tagamise kohta (nr 904) vastas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Vladimir Arhipov ja Peeter Ernits.

Istung lõppes kell 22.20.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu saatis elektrienergia suurtarbijate taastuvenergia tasu soodusmäära eelnõu kolmandale lugemisele

Hussari kandidatuuri seadis üles Toomas Uibo ja Riina Sikkuti kandidatuuri Lauri Läänemets.

Õnne Pillak esitas aseesimehe kandidaadiks Toomas Kivimäe ja Martin Helme Arvo Alleri.

Salajasest hääletamisest võttis osa 99 Riigikogu liiget. Toomas Kivimäe poolt hääletas 55 Riigikogu liiget ja Arvo Alleri poolt 40 Riigikogu liiget. Kehtetuid sedeleid oli neli. Seega valiti Riigikogu esimeseks aseesimeheks taas Toomas Kivimägi ja teiseks aseesimeheks Arvo Aller.

Istungi stenogramm

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei). NB! Fotod laekuvad viivitusega.

Tänast istungit saab järele vaadata Riigikogu YouTube’i kanalilt. NB! Istungi salvestis laekub kanalile mõningase viivitusega.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu juhatus jätkab endises koosseisus

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (764 SE), et anda kiirem ja taskukohasem ravimitele juurdepääs inimestele, kellel on äärmiselt harva esinev haigus või kellel on vaja kasutada apteegis valmistatavaid spetsiaalseid ravimeid.

Praegu saavad patsiendid taotleda erandkorras ravimite rahastust Tervisekassa juhatuse otsuse alusel, kui seda toetab raviarsti kirjalik seisukoht. Seejuures on erandit võimalik kasutada ainult siis, kui tegu on ambulatoorseks raviks vajaliku ja ravimite loetellu kantud või müügiloata ravimiga. Eriti haruldaste ehk ultraharvikhaiguste ravimid enamasti nendele tingimustele ei vasta, mistõttu ei ole neid võimalik erandkorras rahastada. Rahastamise tavamenetlus võib kesta aga kolm kuni 13 kuud.

Seadus lihtsustab ultraharvikhaiguste ravimite rahastamise korda, nii et iga kord ei pea eraldi esitama ravimite või tervishoiuteenuste loetelu muutmise taotlust. Seletuskirja kohaselt võimaldavad muudatused hüvitada aastas senisest kiiremini umbes kolme kuni viit uut ravimit, mida vajab vastavalt umbes kuus kuni üheksa patsienti aastas ning millele kulub aastas hinnanguliselt 160 000–900 000 eurot. 2023. aastal rahastas Tervisekassa 43 ultraharvikhaigusega patsiendi ravi 4,6 miljoni ja 2024. aastal 55 patsiendi ravi 6,5 miljoni euro eest.

Samuti võimaldab seadus Tervisekassal kompenseerida apteekides valmistatavaid ravimeid, mille eest tuleb patsientidel praegu ise maksta. Seaduse kohaselt luuakse õiguslik alus, mille kohaselt saab Tervisekassa hinnata rahastuse põhjendatust ning võtta patsientidelt tasu maksmise kohustuse osaliselt üle. Samuti luuakse enimkasutatavatele apteegis valmistatavatele ravimitele standardretseptid.

Arstiretsepti või tellimislehe alusel apteegis valmistatud ravimeid kasutatakse peamiselt siis, kui patsient ei saa tööstuslikult valmistatud alternatiivi manustada, alternatiivid puuduvad või need on vähem efektiivsed. 2024. aastal valmistati retseptikeskuse andmetel 28 734 ekstemporaalset ravimit 17 512 patsiendile kogusummas umbes 220 000 eurot. Oluliste apteegis valmistatavate ravimite hüvitamise võimaldamisega kaasneb Tervisekassale kulu hinnanguliselt 200 000–300 000 euro ulatuses aastas.

Veel tunnistatakse seadusega kehtetuks haiguste loetelu kehtestamise regulatsioon, mis asendatakse ravimite loetelus soodusmäära kehtestamise põhimõtetega, et kiirendada ravimite kättesaadavust tagavaid menetlusi. Lisaks ühtlustatakse välisravi ja riigisisese ravi korraldust ning muudetakse vastav menetlus kiiremaks ja selgemaks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Irja Lutsar Eesti 200 ja Eero Merilind Reformierakonna fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel pidas kõne Tanel Kiik.

Seaduse vastuvõtmist toetas 68 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse (393 SE), mille eesmärk on tulenevalt õiguskantsleri osutusest selgemalt sätestada keskkonnamüra sihtväärtuse mõiste ja kõrvaldada seaduse rakendamisel tekkinud probleemid.

Müra sihtväärtuse rakendamisest võib sõltuda, kas mõnda kohta saab planeerida näiteks elamuid või hooneid, milles on nii äri- kui ka eluruume. Muudatus mõjutab eelkõige kinnisvaraarendajaid ning nende koostööd kohalike omavalitsuste kui planeeringu koostamise korraldajate ja Terviseameti kui planeeringu kooskõlastajaga.

Euroopa Keskkonnaameti andmetel mõjutab kõrge keskkonnamüra tase Eestis enam kui 300 000 inimest. Seletuskirja kohaselt aitab müra sihtväärtustest lähtumine tagada, et Eesti elanike mürast tingitud terviseriskid on ruumilisel planeerimisel minimeeritud.

Mullu kevadel viis parlament eelnõusse muudatused, mis täpsustavad algset müra puudutavat regulatsiooni ning sõnastavad paremini müra sihtväärtuse sisu, olemuse ja rakendamise. Seejärel eelnõu teine lugemine katkestati, et Riigikogu liikmed saaksid esitada ka eelnõu uuele versioonile muudatusettepanekuid. Teise lugemise jätkamisel uusi muudatusi eelnõusse ei tehtud.

Läbirääkimistel võtsid sõna Priit Sibul Isamaa ja Yoko Alender Reformierakonna fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 47 ja vastu 17 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) (795 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle halduskoostöö direktiivi muudatused ning tugevdatakse maksualast halduskoostööd ja teabevahetust Euroopa Liidu riikide maksuhaldurite vahel.

Seadus kehtestab krüptovarateenuse pakkujatele aruandluskohustuse krüptovara vahetus- ja ülekandetehingute ning suuremahuliste jaemaksetehingute kohta. Krüptovarast saadud tulu maksustamise reeglid seejuures ei muutu. Samuti laiendatakse finantskontode automaatse teabevahetuse kohaldamisala e-raha toodetele ja keskpankade digivääringutele ning täpsustatakse aruandluse sisu, et teave oleks ühtlasemalt struktureeritud ja paremini kasutatav.

Olulise muudatusena kaotatakse senine niinimetatud laiendatud aruandlus ning edaspidi edastavad Eesti finantsasutused Maksu- ja Tolliametile vaid nende mitteresidentide kontode andmed, mis kuuluvad rahvusvahelise automaatse teabevahetuse alla. See vähendab olukordi, kus finantsasutused peavad igaks juhuks koguma ja esitama laiemalt andmeid ka siis, kui konkreetse riigiga tegelikku automaatset teabevahetust ei toimu.

Aruandlusesse lisatakse piiriülese mõjuga maksuhalduri eelotsused, sealhulgas need, mis puudutavad eraisiku maksukohustust. Samuti täpsustatakse andmete säilitamise korda, näiteks nähakse ette, et automaatse teabevahetuse andmeid säilitatakse kuni seitse aastat. Lisaks muudetakse maksukohustuslaste registri regulatsiooni, et see oleks isikuandmete töötlemise põhimõtetega paremini kooskõlas.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 64 ja selle vastu oli kolm Riigikogu liiget.

Kaks eelnõu läbis teise lugemise

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse täiendamise seaduse (ohjeldusmeetmete rakendamine) eelnõu (780 SE), millega luuakse selge õiguslik alus ohjeldusmeetmete rakendamiseks olukordades, kus patsiendi psüühikahäirest või kehalisest haigusest tulenev seisund muudab ta otsusevõimetuks ja tekitab otsese ohu tema enda või teiste elule ja tervisele. Sellised olukorrad võivad tekkida vältimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi või statsionaarse õendusabi osutamisel, kui patsiendi käitumine ei võimalda tervishoiuteenust ilma kohese sekkumiseta edasi osutada.

Praegu tohib ohjeldusmeetmeid rakendada üksnes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi raames, kuid praktikas on vaja sekkuda sageli ka vabatahtlikult ravil olevate patsientide või patsientide puhul, kes viibivad väljaspool psühhiaatriaosakonda, näiteks erakorralises meditsiinis, intensiivravis või kiirabis. Sellise vajaduse võivad põhjustada nii joobeseisund, deliirium kui ka muu seisund, mis muudab patsiendi käitumise ettearvamatuks ja ohtlikuks.

Õigusraamistiku kehtestamine tagab patsientide ja tervishoiutöötajate ohutuse ning ühtlase ja kvaliteetse ravi, võimaldades vältida olukordi, kus sekkumise õiguspärasus on vaieldav. Kuigi ohjeldusmeetmete rakendamisega kaasneb tervishoiuteenuse osutajatele täiendav jälgimis- ja dokumenteerimiskohustus, vähendab uus kord halduskoormust vaidluste lahendamisel.

Teisel lugemisel tehtud muudatustega jäetakse eelnõust välja nõue rakendada mehaanilist ohjeldamist üksnes jälgimisruumis ning nähakse ette, et vältimatu vajaduse korral võib patsiendi ohjeldamise alustamise otsustada lisaks õele ka ämmaemand.

Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (442 SE), millega kaasajastatakse 2013. aastast kehtinud korruptsioonivastast seadust. Eelkõige muutub eelnõuga selgemaks ametiisikuga seotud isikute loetelu. Seotud isikute suhtes otsuste ja toimingute tegemine on keelatud ning kohaldub toimingupiirang.

Muu hulgas loetakse eelnõu järgi seotud isikuks füüsiline või juriidiline isik, kellega ametiisikul on väljaspool ametiseisundit oluline ja vahetu mõjutussuhe, mis on sedavõrd intensiivne, et see takistab ametiisikul avalikku ülesannet ausalt ja erapooletult täita. Samuti täpsustakse eelnõuga, et kui ametiisik on seotud isik sellises juriidilises isikus, kuhu ta on määratud tööalaselt, siis ei tohi ta teha toiminguid ja otsuseid iseenda kui füüsilise isiku suhtes, näiteks enda töötasu ja hüvitiste küsimuses.

Tervishoiutöötaja ei pea eelnõu järgi seotud isiku suhtes toimingupiirangut kohaldama, kui tervishoiuteenuse osutamine ei loo talle või temaga seotud isikule olulist põhjendamatut eelist. Teisel lugemisel viidi eelnõusse muudatus, mille järgi ei kohaldata toimingupiirangut ka vandeadvokaatidele ja vandeadvokaadi abidele õigusteenuse osutamisel ning avalik-õigusliku ülikooli ja riigi rakenduskõrgkooli töötajatele teadmussiirde protsessis teadustulemuste praktikasse rakendamisel, kui kõrgkool on andnud selleks loa.

Eelnõusse tehti ka muudatus, mille kohaselt saab ametiisikut toimingupiirangu teadliku rikkumise eest kriminaalkorras karistada vaid siis, kui rikkumisega tekitati suur kahju või saadi suurt varalist kasu. Praegu piisab karistusseadustiku alusel toimingupiirangu rikkumise tuvastamiseks sellest, et ametiisik on teinud keelatud olukorras suure varalise ulatusega otsuse või toimingu.

Muudatusettepanek näeb ette, et toimingupiirangu teadva rikkumise eest, millega tekitati suur kahju või ametiisik või temaga seotud isik sai suurt varalist kasu, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui kahju või saadud kasu on eriti suures ulatuses, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kahju või kasu puudumisel saab toimingupiirangu teadva rikkumise eest karistada väärteona: korruptsioonivastane seadus näeb selle eest ette kuni 200 ühiku suuruse rahatrahvi. Eelnõuga täpsustatakse vaid kuriteo ja väärteo vahelise piiritlemise alust ning seadustes ette nähtud karistusmäärad ei muutu.

Lisaks pannakse eelnõuga huvide deklaratsiooni esitajale kohustus deklareerida osalused ühisrahastusprojektides ja nende vastu suunatud nõuded. Samuti tuleb edaspidi deklareerida, kui ollakse määratletud äriühingu tegeliku kasusaajana. Algselt nägi eelnõu ette kohustuse deklareerida ka krüptovara, kuid see muudatus jäeti teisel lugemisel eelnõust välja.

Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni kuuluv Varro Vooglaid, Isamaa fraktsiooni kuuluv Helir-Valdor Seeder, Eesti 200 fraktsiooni kuuluv Ando Kiviberg ning fraktsioonitud Kalle Grünthal ja Peeter Ernits.

Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud toetust. Arutelu katkestamise poolt oli 16, vastu aga 45 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis kaks eelnõu

Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (812 SE), millega rakendatakse Euroopa Liidu alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitlevat määrust. Eelnõu võimaldab luua tervikliku ülevaate elektri- ja muude alternatiivkütuste laadimis- ja tankimispunktide asukohtadest ning nende kättesaadavusest, sealhulgas sellest, kas laadijad on parasjagu vabad. See parandab tarbijate võimalusi oma liikumist planeerida ja toetab liikuvusteenuste ja digilahenduste arengut.

Muudatused puudutavad laadimis- ja tankimistaristu käitajaid ning digiteenuste pakkujaid, kes koondavad ja kuvavad tarbijatele liikumisinfot. Eelnõu avaldab mõju eelkõige suurematele energia- ja kütuseettevõtetele ning taristu käitajatele, sealhulgas Enefitile, Eleportile, Alexelale, Elektrumile, Terminalile, Nestele, Ignitisele ja Circle K-le. Neil tekib kohustus teha taristuandmed standardiseeritult kättesaadavaks, mis suurendab mõningal määral halduskoormust, kuid parandab teenuste kvaliteeti ja andmete usaldusväärsust.

Pädevaks asutuseks määratakse eelnõuga Transpordiamet ning riiklikuks juurdepääsupunktiks kavandatakse Eesti teabevärav. Riikliku juurdepääsupunkti funktsiooni loomist rahastatakse Eesti taaste- ja vastupidavuskava andmehalduse reformi raames.

Läbirääkimistel võttis sõna Mario Kadastik Reformierakonna fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu (831 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse- ja rändehalduse reform ehk ühise varjupaigasüsteemi uuendatud õigusaktid. Reformi eesmärk on tugevdada ELi välispiiri kaitset, kiirendada rahvusvahelise kaitse ja tagasisaatmise menetlusi ning tagada liikmesriikide vahel toimiv ja tasakaalustatud solidaarsusmehhanism.

Muudatuste suure mahu tõttu on koostatud uus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse terviktekst ning kehtiv seadus tunnistatakse kehtetuks. Eelnõuga paraneb kontroll sisserände üle ning ebaseaduslik sisenemine ELi välispiirilt ja loata liikumine Schengeni alal muutub keerulisemaks. Olulise uuendusena nähakse eelnõuga ette piirimenetluse rakendamine, mis võimaldab teha otsuseid juba piiril. Menetluse ajal ei teki taotlejal Eestis viibimise õigust ning kaitse andmata jätmise korral saab inimese kiiremini tagasi saata.

Samuti muudab eelnõu menetlused ELis ühtsemaks. Liikmesriigid hakkavad vastastikku tunnustama üksteise toiminguid, et vältida olukordi, kus varjupaigataotlusi esitatakse järjest eri riikides. Täiendavalt luuakse ELi ülene rändeinfosüsteem, mis parandab andmete kogumist ja vahetamist ning aitab menetlusi tõhustada.

Eelnõu täpsustab ka varjupaigataotlejate kohustusi ning näeb ette selgemad tagajärjed nende täitmata jätmisel. Näiteks saab vajadusel piirata taotleja liikumisvabadust, sealhulgas kohustada teda elama kindlaksmääratud kohas või regulaarselt end registreerima. Samal ajal tugevdatakse taotlejate õiguskaitset, võimaldades tasuta õigusabi juba menetluse alguses.

Lisaks käivitub ELis püsiv solidaarsusmehhanism, mille kaudu saavad riigid rändesurve korral üksteist rahaliselt, ekspertide ja tehnika lähetamisega või vajadusel inimeste ümberpaigutamisega toetada.

Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni nimel sõna Henn Põlluaas ja Eesti 200 fraktsiooni nimel kõneles Peeter Tali.

Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, ent see ei leidnud toetust. Tagasilükkamise poolt oli 11, vastu aga 42 Riigikogu liiget.

Kolm eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu lükkas tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest projektiga seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest“ eelnõu (806 OE). Eelnõuga sooviti teha valitsusele ülesandeks loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest ja astuda välja kõikidest projektiga seotud rahvusvahelistest lepingutest. Esitajate sõnul on projekt märkimisväärselt kallinenud, see ei valmi õigeks tähtajaks ega tasu end ära.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk Isamaa, Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna, Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Õnne Pillak Reformierakonna ja Peeter Tali Eesti 200 fraktsioonist.

Lõpphääletusel hääletas eelnõu poolt 14 ja vastu oli üks Riigikogu liige. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (800 SE), millega sooviti taas kuriteona karistatavaks muuta ametiseisundi kuritarvitamine ja ametialane lohakus. Vastavad koosseisud tunnistati kehtetuks 2007. aastal, mil kujundati ümber ametialaste kuritegude süsteem. Algataja hinnangul aitaks muudatus luua olukorra, kus ametnikud hakkavad oma ülesannetesse kohusetundlikumalt suhtuma.

Õiguskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 32 ja selle vastu oli kaks Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ka Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (804 SE), millega sooviti kuriteona karistatavaks muuta prokuröri poolt kohtumenetluses lubamatu toimingu tegemine. Algataja sõnul aitaks muudatus tugevdada kontrolli prokuratuuri tegevuse üle ja luua olukorra, kus prokurörid hakkavad oma ülesannetesse kohusetundlikumalt suhtuma.

Läbirääkimistel võttis sõna Lea Danilson-Järg Isamaa fraktsioonist.

Õiguskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 36, vastu oli viis ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Ettekandja puudumise tõttu jäi tänasel istungil ära Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine välisriikide Eesti huvide vastase mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks“ eelnõu (803 OE) esimene lugemine.

Istung lõppes kell 20.43

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu muutis eriti haruldaste haiguste ravimite rahastamise korda

Lisaks viiakse lennujaamatasude määrade vaidlustamise kord ELi õigusega kooskõlla ning tunnistatakse kehtetuks aeronavigatsiooniseadmete sertifitseerimist käsitlevad sätted, millega kehtestatud nõudeid ja kasutamist reguleerib ELi õigus.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.

Parlament nimetas RMK nõukokku uue liikme

Riigikogu võttis vastu otsuse, mille järgi saab Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu liikmeks Diana Ingerainen.

Keskkonnakomisjoni algatatud Riigikogu otsuse „Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine“ (852 OE) kohaselt kutsutakse RMK nõukogust tagasi Riigikogu liige Anti Allas ja nimetatakse nõukogu liikmeks Riigikogu liige Diana Ingerainen.

Metsaseadus näeb ette, et RMK nõukokku kuulub üheksa liiget, kellest kaks on nimetatud Riigikogu otsusega. Riigikogust kuulub RMK nõukokku veel Maria Jufereva-Skuratovski. Seaduse järgi nimetab Riigikogu nõukogu liikmed oma otsusega keskkonnakomisjoni ettepanekul, samuti võib parlament oma nimetatud liikme igal ajal tagasi kutsuda.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Urmas Reinsalu Isamaa ja Toomas Uibo Eesti 200 fraktsiooni nimel.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 43 ja vastu 15 Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.

Üht otsust ei võetud vastu

Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsusega „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja Eesti demograafilise olukorra parandamise meetmed“ (801 OE) sooviti teha valitsusele ettepanek koostada terviklik ja ajaliselt piiritletud tegevuskava Eesti demograafilise olukorra parandamiseks.

Eelnõuga kavandati teha ettepanek moodustada töörühm, et kaardistada rahvastikutrende, analüüsida sündimuse languse põhjuseid ning esitada aasta jooksul koos õigus- ja rahanduslike ettepanekutega analüüsi tulemused ja tegevuskava, eesmärgiga töötada välja perede toimetulekut ja iibe langust pidurdada aitavad meetmed.

Läbirääkimistel võtsid sõna Reili Rand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Lea Danilson-Järg Isamaa, Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna ja Signe Riisalo Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 26 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus ehk vähemalt 51 poolthäält.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu võttis vastu lennundusseaduse muudatused

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (RT I 14.12.2021, 1) ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 02.01.2025, 1) muutmise seaduse (2026. aasta 1. maiks kavandatud aktsiisitõusude ärajätmine) eelnõu (857 SE) eesmärk on leevendada Lähis-Ida kriisist tingitud energiakandjate hinnasurvet Eesti tarbijatele ja ettevõtetele. Eelnõuga tühistatakse 2026. aasta 1. maiks kavandatud aktsiisimäärade tõusud mootorikütustele, kütteõlidele ning maagaasile ja elektrienergiale. Muudatus aitab ohjeldada inflatsiooni ja toetab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet olukorras, kus regiooniüleselt hinnad kasvavad.

Julgeolekuolukorrast ja sellest tingitud tarnehäiretest maailmaturu tulenevalt on energiahindade järsk tõus loonud uue majandusliku keskkonna, kus varasemalt planeeritud maksutõusude rakendamine algsel kujul ei ole otstarbekas. Vajalik on tagada majanduslik stabiilsus olukorras, kus jaemüügihinnad reageerivad globaalsetele kriisidele kiiresti. Kuna praegune hinnatõus on tingitud pakkumispoolsetest takistustest, on riigi samm suunatud täiendava maksukoormuse lisamise vältimisele.

Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats Keskerakonna, Aivar Kokk Isamaa ja Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni nimel.

Eelnõu esimene lugemine lõpetati ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 6. aprill kell 16.

Ühe eelnõu teine lugemine katkestati

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (787 SE) soovitakse kehtestada suurtele tööstusettevõtetele taastuvenergia tasu soodusmäär.

Seletuskirja kohaselt on taastuvenergia tasu ja energia hind Eestis tuntavalt kõrgem kui lähiriikides ja Euroopas keskmiselt. Tööstusettevõtetele teeb see Eestis tegutsemise kalliks ning vähendab Eesti investeeringute atraktiivsust. Et tuua hinda alla, toetada tööstuse konkurentsivõimet ning tuua Eestisse uusi investeeringuid, on plaanis kehtestada aastas enam kui ühe GWh elektrienergia tarbijatele taastuvenergia tasu soodusmäär 75–85 protsenti. Muudatus puudutab täna umbes 90 ettevõtjat.

Samuti jäetakse eelnõuga välja elektrienergia salvestamine kui üks piirang intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaks kvalifitseerumisel ja sellega kaasneva gaasiaktsiisi soodustuse saamisel. Gaasiaktsiisi soodustuse saamiseks peab ettevõtja gaasitarbimise intensiivsus olema keskmiselt 13 protsenti või rohkem. Elektrienergia salvestamine võimaldab ettevõtjal vähendada energiakulusid madala hinnaga tundidel salvestades ning kõrge hinnaga tundidel salvestatud elektrienergiat tarbides.

Meetmete rakendumine eeldab Euroopa Komisjonilt riigiabi loa saamist. Taastuvenergia tasu soodustust soovitakse rakendada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2026.

Eelnõu teise lugemise eel kiitis majanduskomisjon juhtivkomisjonina heaks 13 muudatusettepanekut, mis täpsustavad toetuse andmise tingimusi ja suurendavad õigusselgust. Muudatusettepanekute järgi laieneb toetuse saajate ring ka ettevõtetele, kelle lisategevusala kuulub riigiabi suuniste loetellu. Taastuvenergia tasu vähendamist rakendatakse edaspidi ainult võrgust tarbitud elektrile. Kuni 15 kW tootmis- ja salvestusseadmete tasakaalustamisturgude tulu muutub tulumaksuvabaks. Soodustust saab taotleda ka vähese tähtsusega abina, mis lihtsustab toetuse saamist. Samuti täpsustatakse eelarvereegleid ja vajadusel saab soodustuse rakendamist muuta või peatada.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Maastik (I). Lauri Laats (K), Aleksandr Tšaplõgin (K), Mario Kadastik (RE), Kalle Grünthal, Aivar Kokk (I) ja Jaak Aab.

Majanduskomisjoni ja Isamaa fraktsiooni ettepanekul katkestati eelnõu teine lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 27. märts kell 16.

Vastuse sai kuus arupärimist

Riigikogu liikmete arupärimisele statistika kohta (nr 920) vastas rahandusminister Jürgen Ligi.

Arupärimisele energia hinnašoki kohta (nr 917) vastas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Arupärimistele Eesti pensionisüsteemi tuleviku (nr 876) ning alkoholi tarbimise ja Eesti riigi strateegiliste plaanide kohta (nr 880) vastas sotsiaalminister Karmen Joller.

Arupärimistele, mis käsitlevad eesti keele õpet välisüliõpilastele (nr 871) ja ideoloogilist survet Tallinna Tehnikaülikoolile (nr 906) vastas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Arupärijate soovil jäeti tänasest päevakorrast välja arupärimine põlevkivitehnoloogiate professuuri ümbernimetamise kohta (nr 908), millele pidi vastama haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Istung lõppes kell 22.20.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogus läbis esimese lugemise aktsiisitõusude ärajätmise eelnõu

Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse ütles oma ettekandes, et Eesti põllumajandus ja toidutootmine on pärast Euroopa Liiduga liitumist teinud läbi suure arengu, mida kinnitab nii tootmismahtude kasv kui ka sektori tehniline võimekus. „Kui me võrdleme 2000. aasta algust ja praegust aega, siis tera‑ ja kaunviljade ning õlikultuuride toodang on kasvanud 157 protsenti ja piimatoodang 54 protsenti,” ütles Kruuse, rõhutades põllumeeste ja aretajate tehtud tööd.

Tänase arutelu ajendiks on tema sõnul muutuv rahvusvaheline ja Euroopa Liidu poliitikakeskkond ning lähenev 2028. aasta järgne rahastusperiood. Kruuse tõi esile, et Eesti põllumajandustoetused on tõusnud ligikaudu 25 protsendilt Euroopa Liidu keskmisest enam kui 80 protsendini, kuid järgmine samm konkurentsivõime parandamisel eeldab investeeringuid. „Statistika näitab, et Eesti põllumehed saavad turult vähem tulu kui nende kolleegid mujal Euroopas, ja see ei pea alati nii jääma,” sõnas ta.

Olulise teemana käsitles Kruuse toidujulgeolekut ja isevarustatust, mis tõusid eriti teravalt esile nii COVID‑kriisi kui ka Ukraina sõja kontekstis. Ta märkis, et kuigi Eesti on mitmes valdkonnas isevarustatav, on kriisid näidanud tarneahelate ja tootmise haavatavust. „Oluline ei ole müstiline isevarustatuse number, vaid teadmine sellest, kui palju me tarbime ja kui suur on meie tegelik suutlikkus toota,” rõhutas ta.

Maaelukomisjoni esimees sõnas, et loodetavasti annab tänane arutelu suuna tulevastele otsustele, kuid tõsised vaidlused ootavad ees siis, kui on teada Euroopa Liidu järgmise perioodi tegelikud rahalised võimalused. Ta rõhutas, et maaelukomisjonis valitseb üksmeel, et põllumajandusele mõeldud vahendid peavad jääma sektorisse.

Kruuse sõnul on Eesti-suguse väikese siseturuga riigi jaoks vältimatu ekspordile suunatus ja tooraine suurem väärindamine koostöös toiduainetööstusega. Ta rõhutas, et põllumajanduse tulevik sõltub oskusest kasutada uusi tööriistu ja suundi: „Küsimus on selles, kas oleme nii rikkad, et jätta maha ükski rohulible, või nii targad, et oskame seda väärindada ja luua sellega enda rikkust.”

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira rõhutas oma ettekande alguses, et arutelu tuum seisneb valikutes: otsustest sõltub, kas tootmise ja toidujulgeoleku võimekus tugevneb või nõrgeneb.

Viira põhisõnum oli, et Eesti ei suuda ennast toiduga ise ära varustada ja see olukord võib halveneda, kuna Eesti on aastaid olnud toidu importija. Ta tõi välja, et kuigi konkurentsivõimelised harud (piim, veised, teravili ja õlikultuurid) annavad kokku märkimisväärse netoekspordi, on mitmes igapäevases tooterühmas (nt liha, munad, köögivili) isevarustatus madal ning import ulatub tema hinnangul ligikaudu miljardi euroni aastas. „Ehk summa summarum 500 miljonit eurot aastas me anname teistesse riikidesse, teiste riikide ettevõtetele, selleks et saada söönuks,” sõnas ta. Viira sõnul ei pea olukord selliseks jääma, kuna Eesti on põllumajandusmaa ressursside poolest suhteliselt heas seisus, ent kasutab seda potentsiaali liiga tagasihoidliku tootlikkusega.

Lahendusena rõhutas Ants-Hannes Viira tootlikkuse, töötleva tööstuse ja investeeringute rolli: „Meie hektari tootlikkus on väike.” Ta seostas mahajäämust otseselt kapitali- ja investeeringulüngaga. Ta selgitas, et toidutööstus „duubeldab põllumajandustoodangu väärtuse“, kuid Eesti kordistaja jääb tema näidete järgi maha paljudest teistest riikidest. Samal ajal annaks näiteks Soome tasemel tootlikkus ja väärindamine tema arvestuse järgi sektorisse märkimisväärse lisamüügitulu.

Viira hoiatas, et kui järgmise perioodi poliitikavalikutes investeeringutele hoogu ei anta, jääb Eesti parimal juhul praegusele tasemele ja mitmes valdkonnas kasvab sõltuvus impordist.

Rahastuse vaates sidus Viira otseselt sektori tulevikku ELi järgmise perioodi otsustega ning sissetulekulõhe (agri‑prosperity gap’i) vahenditega, rõhutades, et ilma selle komponendita väheneks toetuste maht järsult ning see lööks valusalt ettevõtja tulu ja investeerimisvõimekuse pihta.

Viira nimetas rea konkreetseid investeerimisvajadusi, alates loomade heaolu nõuetest ja uute farmide rajamisest kuni aianduse katmikalade, hoiustamise ja töötlemise, teravilja väärindamise, biogaasi ja väetiste ringluse ning töötleva tööstuse automatiseerimiseni. Ettekande lõpetas ta üleskutsega, et põllumajandusele ette nähtud sissetulekulõhe summa (546 miljonit eurot koos kaasfinantseerimisega) tuleb suunata põllumajanduse ja toidusektori investeeringutesse.

Põllumajandusettevõtte Sadala Agro OÜ juhatuse liige Ahti Kalde sõnas oma ettekande alguses, et Eesti toidujulgeolek sõltub otseselt sellest, kui elujõuline on meie põllumajandus ja toidutööstus. Ta tõi välja, et põllumajandus ja toidutööstus annavad umbes 15% Eesti kaupade ekspordist, ent mitmes tooterühmas on sõltuvus impordist suur.

Kalde tõi esile Eesti isevarustatuse lüngad: liha toodetakse ligikaudu kolmandiku võrra vähem kui tarbitakse, mune umbes poole ulatuses, köögivilju ligi kolmandik ning kartuleid veidi üle poole vajalikust. Selle taustal sõnastas ta hinnangu: „See tähendab, et märkimisväärne toidulaua osa tuleb teiste riikide panusest, teiste riikide ekspordist meile ja see ei ole minu arvates normaalne.”

Ettekandja kirjeldas ettevõtjate tegelikkust: pidevad investeeringud ja uued tehnoloogiad on vältimatud, kuid nõuded kasvavad kiiremini kui ettevõtete suutlikkus. „Võiks öelda, et isegi mõnel korral tunned, et ei olegi enam toidutootja, vaid oled haldusettevõte, kes haldab erinevaid nõudeid, mida tuleb täita selleks, et üldse saaks toitu toota,” märkis ta. Kalde tõi välja, et nii rahvusvaheline kui ka koduturg ootavad samaaegselt nii odavat hinda kui ka toote kvaliteeti.

Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi kontekstis toonitas Kalde poliitilise otsuse kaalu, kuna arutluse all olev ELi toetus ei ole automaatselt põllumajandusele eraldatud eelarvereal. Ta palus seadusandjatelt operatiivset kohanemisvõimet ning sidus rahastamisküsimuse riikliku eesmärgiga investeerida Eesti toidujulgeolekusse.

Lõpetuseks sõnas Kalde: „Kui Riigikogu ja valitsus näevad põllumajandust ja toidutootmist strateegilise sektorina Eesti riigi julgeoleku tagamisel, kui vastus on jah, siis ei piisa ainult deklaratiivsusest, vaid on vaja otsuseid, mis võimaldavad põllumajandussektoritel oma potentsiaali avada.”

Riigile kuuluva lõhkeainetehase Hexest Materials ASi juhatuse liige Randel Veerits tutvustas end tööstusprojektide rajajana ning tõi oma ettekandes näiteid vineeritehasest Jõgeva külje all, Paide juustutööstuse käivitamise ja käimasoleva lõhkeainetööstuse projekti. „Nii et Eesti, Eesti, Eesti on need kolm viimast projekti minul olnud: Eesti puidu väärindamine, Eesti piima väärindamine ja tänane kaitsesektor, st meie kaitsevõime suurendamine,” sõnas Veerits.

Ta rõhutas, et tööstuse arendamisel on mõistlik toetuda kodusele ressursile (mets, põllumajandus, piim) ja kasvatada lisandväärtust.

Rahvusvaheliste projektide ühine nimetaja on Veeritsa sõnul karm läbirääkimisreaalsus ja vajadus lepingutega riske maandada. „See tegelikult tähendab otsast lõpuni – vabandust sõnakasutuse eest! – võitlust,” kirjeldas ta koostööd suurtootjatega. Ta lisas, et säärastes projektides tuleb juba tehase ehituse ajal kasvatada endale püsimeeskond, kes on tehase üleandmise järel võimeline seda iseseisvalt opereerima.

Tootlikkuse tõusu sidus Veerits automatiseerimise ja andmepõhise juhtimisega: automaatika loob pideva andmelao ning võimaldab protsesse optimeerida. „Ja nüüd, kui rääkida sellest, et automatiseeritus lisab kuni 30% tööstusele efektiivsust, siis võib öelda, et lisaks sellele, kui sa suudad tehisintellekti ka kaasata protsessi, siis saad veel täiendavat efektiivsust 15% juurde,” sõnas ta.

Veerits seadis kõrvuti kaitsevõime ja toidukindluse ning tõi esile tööstuse regionaalse mõju. „Kui sul on küll tugev kahur koos lõhkeainega, aga toitu, süüa rahval ei ole, siis me pikalt ei kesta,” sõnas Veerits. Ettevõtjate ja riigi koostööks palus ta kiirendada teadmussiiret ja pilootprojekte.

Ettekannete järel peetud läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats Keskerakonna, Maido Ruusmann Reformierakonna, Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Toomas Uibo Eesti 200 fraktsioonist. Isamaa fraktsiooni nimel esines sõnavõtuga Jaanus Karilaid. Sõna võtsid ka Peeter Ernits ja Anti Poolamets.

Istung lõppes kell 13.28.

Istungi stenogramm

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu arutas põllumajanduse ja toidutootmise rolli olulisust Eesti majanduses ja toidujulgeolekus

Muudatuste järgi saab politsei viibimiskeeldu rakendada olulise või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks, et kaitsta perevägivalla ohvrite õigusi. Lisaks muudetakse perevägivalla juhtumite korral kohustuslikuks viibimiskeelu protokollimine.

Läbirääkimistel võtsid sõna Timo Suslov Reformierakonna, Lea Danilson-Järg Isamaa, Stig Rästa Eesti 200 ja Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist. Keskerakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Peeter Ernits ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel kõneles Andre Hanimägi.

Seaduse vastuvõtmist toetas 73 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.

Vastu võeti veel kaks õigusakti

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse (753 SE), mille eesmärk on Eesti õigusesse üle võtta intelligentseid transpordisüsteeme käsitlev Euroopa Liidu direktiiv.

Muudatustega kohustatakse Transpordiametit ja kohalikke omavalitsusi tegema liiklus- ja liikuvusandmed kättesaadavaks masinloetaval kujul. Sellised andmed on näiteks kiiruspiirangud, möödasõidukeelu alad, teetööd, liiklusteavitused ning sõidukite kõrgus- ja massipiirangud. Muudatuste eesmärk on, et nii avaliku kui ka erasektori teenusepakkujad, näiteks Waze ja Google, aga ka teehooldajad, saaksid kasutada andmeid reaalajas.

Seletuskirja kohaselt on koos toimivatel intelligentsetel transpordisüsteemidel potentsiaal parandada liiklusohutust, vähendada nii õnnetusjuhtumite arvu kui ka nende raskust ning suurendada liikluse tõhusust.

Menetluse käigus tehti eelnõusse muudatus, mis vabastab heiteta veoauto ja selle haagise teekasutustasust ehk elektrilised veoautod ei pea selle aasta algusest kuni 2031. aasta keskpaigani teekasutustasu maksma.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 66, vastu üheksa ja erapooletuks jäi kaks Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu ka rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse“ (833 OE), mille kohaselt jätkab Eesti esindajana Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomitees Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Akkermann on Eesti esindajana kontrollkomiteesse kuulunud alates 2024. aasta 1. juunist ning eelnõu kohaselt jätkab ta Eesti esindajana tänavu 1. juunist kuni 2028. aasta 31. maini.

Põhjamaade Investeerimispanga 10-liikmeline kontrollkomitee vastutab panga raamatupidamisdokumentide auditeerimise eest ning esitab panga nõukogule iga-aastase audiitori järeldusotsuse.

Otsuse vastuvõtmist toetas 60 ja selle vastu oli üks Riigikogu liige.

Neli eelnõu läbis teise lugemise

Riigikogus läbis teise lugemise keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE), mille eesmärk on tulenevalt õiguskantsleri osutusest selgemalt sätestada keskkonnamüra sihtväärtuse mõiste ja kõrvaldada seaduse rakendamisel tekkinud probleemid.

Müra sihtväärtuse rakendamisest võib sõltuda, kas mõnda kohta saab planeerida näiteks elamuid või hooneid, milles on nii äri- kui ka eluruume. Muudatus mõjutab eelkõige kinnisvaraarendajaid ning nende koostööd kohalike omavalitsuste kui planeeringu koostamise korraldajate ja Terviseameti kui planeeringu kooskõlastajaga.

Euroopa Keskkonnaameti andmetel mõjutab kõrge keskkonnamüra tase Eestis enam kui 300 000 inimest. Seletuskirja kohaselt aitab müra sihtväärtustest lähtumine tagada, et Eesti elanike mürast tingitud terviseriskid on ruumilisel planeerimisel minimeeritud.

Keskkonnakomisjon viis eelmisel kevadel eelnõusse muudatused, mis täpsustavad algset müra puudutavat regulatsiooni ning sõnastavad paremini müra sihtväärtuse sisu, olemuse ja rakendamise. Komisjoni ettepanekul katkestas parlament mullu juunis eelnõu teise lugemise, et Riigikogu liikmed saaksid esitada ka eelnõu uuele versioonile muudatusettepanekuid. Teise lugemise jätkamiseks komisjon uusi muudatusi eelnõusse ei teinud.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonitu Kalle Grünthal, Isamaa fraktsiooni kuuluv Priit Sibul ja Reformierakonna fraktsiooni kuuluv Yoko Alender.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (702 SE), mille eesmärk on viia lennundust puudutavad siseriiklikud sätted kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ning korrastada lennuväljade ümbruses kehtivaid nõudeid.

Eelnõuga kehtestatakse eraldi regulatsioon kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku toimimiseks. Samuti soovitakse muudatustega tagada, et tsiviillennunduse lennuvälja lähiümbruses tehtavate puude ja muu puittaimestiku raie oleks kooskõlas lennundusseaduse eesmärkide ja metsaseaduse põhimõtetega. Eelnõu näeb muu hulgas ette, et lennuvälja lähiümbruses raiega seotud raadamisõiguse tasu ja metsateatise läbivaatamise riigilõivu ei maksa kinnisasja omanik, vaid need kulud katab tema eest lennuvälja käitaja või valdaja.

Lisaks viiakse lennujaamatasude määrade vaidlustamise kord ELi õigusega kooskõlla ning tunnistatakse kehtetuks aeronavigatsiooniseadmete sertifitseerimist käsitlevad sätted, millega kehtestatud nõudeid ja kasutamist reguleerib ELi õigus.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (764 SE), mis võimaldab eriti haruldaste haigustega inimestel saada senisest kiiremini vajalikke ravimeid.

Praegu saavad patsiendid taotleda erandkorras ravimite rahastust Tervisekassa juhatuse otsuse alusel, kui seda toetab raviarsti kirjalik seisukoht. Seejuures on erandit võimalik kasutada ainult siis, kui tegu on ambulatoorseks raviks vajaliku ja ravimite loetellu kantud või müügiloata ravimiga. Eriti haruldaste ehk ultraharvikhaiguste ravimid enamasti nendele tingimustele ei vasta, mistõttu ei ole neid võimalik erandkorras rahastada. Rahastamise tavamenetlus võib kesta aga kolm kuni 13 kuud.

Eelnõuga soovitakse ultraharvikhaiguste ravimite rahastamise korda lihtsustada, nii et iga kord ei peaks eraldi esitama ravimite või tervishoiuteenuste loetelu muutmise taotlust. Seletuskirja kohaselt võimaldaksid muudatused hüvitada aastas senisest kiiremini umbes kolme kuni viit uut ravimit, mida vajaks vastavalt umbes kuus kuni üheksa patsienti aastas ning millele kuluks aastas hinnanguliselt 160 000–900 000 eurot. 2023. aastal rahastas Tervisekassa 43 ultraharvikhaigusega patsiendi ravi 4,6 miljoni ja 2024. aastal 55 patsiendi ravi 6,5 miljoni euro eest.

Samuti võimaldab eelnõu Tervisekassal kompenseerida apteekides valmistatavaid ravimeid, mille eest tuleb patsientidel praegu ise maksta. Eelnõu kohaselt luuakse õiguslik alus, mille kohaselt saab Tervisekassa hinnata rahastuse põhjendatust ning võtta patsientidelt tasu maksmise kohustuse osaliselt üle. Samuti luuakse eelnõu järgi enimkasutatavatele apteegis valmistatavatele ravimitele standardretseptid.

Arstiretsepti või tellimislehe alusel apteegis valmistatud ravimeid kasutatakse peamiselt siis, kui patsient ei saa tööstuslikult valmistatud alternatiivi manustada, alternatiivid puuduvad või need on vähem efektiivsed. 2024. aastal valmistati retseptikeskuse andmetel 28 734 ekstemporaalset ravimit 17 512 patsiendile kogusummas umbes 220 000 eurot. Oluliste apteegis valmistatavate ravimite hüvitamise võimaldamisega kaasneb Tervisekassale kulu hinnanguliselt 200 000–300 000 euro ulatuses aastas.

Veel tunnistatakse eelnõuga kehtetuks haiguste loetelu kehtestamise regulatsioon, mis asendatakse ravimite loetelus soodusmäära kehtestamise põhimõtetega, et kiirendada ravimite kättesaadavust tagavaid menetlusi. Lisaks ühtlustatakse eelnõuga välisravi ja riigisisese ravi korraldust ning muudetakse vastav menetlus kiiremaks ja selgemaks.

Läbirääkimistel võttis sõna Reformierakonna fraktsiooni kuuluv Katrin Kuusemäe.

Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) eelnõu (795 SE), millega tugevdatakse maksualast halduskoostööd ja teabevahetust Euroopa Liidu riikide maksuhaldurite vahel. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle halduskoostöö direktiivi muudatused.

Eelnõuga kehtestatakse krüptovarateenuse pakkujatele aruandluskohustus krüptovara vahetus- ja ülekandetehingute ning suuremahuliste jaemaksetehingute kohta. Krüptovarast saadud tulu maksustamise reeglid eelnõuga ei muutu. Samuti laiendatakse eelnõuga finantskontode automaatse teabevahetuse kohaldamisala e-raha toodetele ja keskpankade digivääringutele ning täpsustatakse aruandluse sisu, et teave oleks ühtlasemalt struktureeritud ja paremini kasutatav.

Olulise muudatusena kaotatakse senine niinimetatud laiendatud aruandlus ning edaspidi edastavad Eesti finantsasutused Maksu- ja Tolliametile vaid nende mitteresidentide kontode andmed, mis kuuluvad rahvusvahelise automaatse teabevahetuse alla. See vähendab olukordi, kus finantsasutused peavad igaks juhuks koguma ja esitama laiemalt andmeid ka siis, kui konkreetse riigiga tegelikku automaatset teabevahetust ei toimu.

Aruandlusesse lisatakse eelnõuga piiriülese mõjuga maksuhalduri eelotsused, sealhulgas need, mis puudutavad eraisiku maksukohustust. Lisaks täpsustatakse andmete säilitamise korda, näiteks nähakse ette, et automaatse teabevahetuse andmeid säilitatakse kuni seitse aastat. Samuti muudetakse maksukohustuslaste registri regulatsiooni, et see oleks isikuandmete töötlemise põhimõtetega paremini kooskõlas.

Esimese lugemise läbis üks eelnõu

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (829 SE), millega tunnistatakse kehtetuks praeguseks lõppenud põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi (SAPARD) rakendamise sätted.

Programmiga toetati aastatel 2001–2004 Euroopa Liidu vahenditest kandidaatriikide põllumajandust ja maaelu edendamist. Eestile eraldati kokku 1,065 miljardit krooni, millest väljamakseid tehti 1,062 miljardi krooni ulatuses. Praeguseks on programmi rakendamine täielikult lõppenud, sealhulgas on möödunud ka toetuse tagasinõudmise tähtajad.

Kuus eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu lükkas tagasi Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õiglase astmelise tulumaksu kehtestamise kohta“ eelnõu (745 OE), millega sooviti, et valitsus töötaks välja seaduseelnõu, millega kehtestataks Eestis alates 1. juulist astmeline tulumaks. Esitajate sõnul oli ettepaneku eesmärk muuta maksusüsteem õiglasemaks ja riigi rahandus tugevamaks. Eesti ühetaoline tulumaksusüsteem, mis kehtib alates 1994. aastast ning on pälvinud oma lihtsuse ja efektiivsuse tõttu rahvusvahelist tähelepanu, ei ole nende sõnul enam kooskõlas ühiskonna arusaamade ja ootustega maksusüsteemi õiglusest.

Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Mart Võrklaev Reformierakonna, Aivar Kokk Isamaa, Vadim Belobrovtsev Keskerakonna ja Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Lõpphääletusel toetas eelnõu 17 ja selle vastu oli üks Riigikogu liige. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja vähemalt 51 häält.

Riigikogu lükkas tagasi Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 9-le protsendile“ eelnõu (783 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek langetada põhitoidugruppide ehk juur- ja köögiviljade, piima-, liha-, teravilja- ja kalatoodete käibemaksumäär 24-lt üheksale protsendile. Esitajate sõnul mõjutab toiduainete hinnatõus kõige rohkem eakaid ja väiksema sissetulekuga peresid. Käibemaksumäära alandamine aitaks nende sõnul vähendada toiduainete lõpphinda, parandada Eesti elanike toimetulekut ning toetada nii tarbijaid kui ka ettevõtjaid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Lauri Laats Keskerakonna ja Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Andre Hanimägi.

Lõpphääletusel toetas eelnõu 29 Riigikogu liiget, samas kui otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja vähemalt 51 häält.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi 21 saadiku esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine politseijuhtide kriminaalmenetluse ja sellele eelnenud Kaitsepolitseiameti tegevuse õigusriigi põhimõtetele vastavuse uurimiseks“ eelnõu (790 OE), millega sooviti luua kõigi fraktsioonide esindajatest koosnev parlamendi uurimiskomisjon. Komisjon pidanuks eelnõu kohaselt selgitama politseijuhtide kriminaalmenetluse ja sellele eelnenud Kaitsepolitseiameti tegevuse õigusriigi põhimõtetele vastavust. Vajadusel pidanuks komisjon tegema ka ettepanekuid, et muuta õigusakte ja tõhustada Kaitsepolitseiameti üle tehtavat järelevalvet.

Läbirääkimistel võtsid sõna Madis Timpson Reformierakonna, Ando Kiviberg Eesti 200 ja Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsioonist. Keskerakonna fraktsiooni nimel pidas kõne Peeter Ernits.

Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 44 ja selle vastu oli 14 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse kodualuse maa maksuvabastuse taastamiseks eelnõu (792 SE), millega sooviti taastada kodualuse maa maksuvabastuse riiklik regulatsioon. Algatajate sõnul annaks muudatus koduomanikele majandusliku kindlustunde, et eluaseme omamine ei too kaasa ebaproportsionaalset maksukoormust, tugevdaks omandi kaitset ja aitaks hoida elu maal.

Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamise poolt oli 42 ja vastu üheksa Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (794 SE), millega sooviti vabastada käibemaksust menstruatsioonihügieeni tooted ehk sidemed, tampoonid, pesukaitsmed, samuti laste mähkmed ning täiskasvanute inkontinentsihügieeni tooted ja mähkmed. Algatajate sõnul on tegu vältimatute tervisehügieeni vahenditega, millele peaks inimestel olema tagatud võrdne ja taskukohane ligipääs.

Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 40 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (805 SE), millega sooviti vabastada käibemaksust lastetoidud ja imikute piimasegud. Algatajate sõnul on tegu esmavajalike toiduainetega, mille tarbimine on otseselt seotud lapse tervise, arengu ja heaoluga ning millele peaks olema tagatud taskukohane ligipääs.

Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamise poolt oli 37, vastu 12 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Istung lõppes kell 22.25

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu võttis vastu vägivallatsejate viibimiskeeldu pikendava seaduse