Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Tõniste: sotsid tahavad luua tagaukse riigikogu liikmete nimetamisele äriühingute nõukogudesse

Thu, 16 May 2013 11:17:00 +0300

IRLi riigikogu fraktsiooni aseesimehe Toomas Tõniste sõnul ei soovi sotsid vähendada riigiettevõtete nõukogude politiseeritust, vaid üritavad luua tagaukse riigikogu liikmete nimetamisele riigi äriühingute nõukogudesse.

„Sotside algatatud seadusmuudatus näeb ette, et riigi äriühingute nõukogu liikmeid peaks tulevikus heaks kiitma Riigikogu komisjonid. Tegelikkuses ei lahenda see ühtegi sisulist probleemi, vaid tekitab probleeme juurde,“ rääkis Tõniste täna sotside algatatud Riigivaraseaduse täiendamise eelnõu esimesel lugemisel.

„Sotside eelnõu hägustab oluliselt riigile kuuluvate äriühingute juhtimise vastutust. Olukorras, kus üldkoosoleku rollis on minister, kuid nõukogu liikmeid sisuliselt kinnitab riigikogu komisjon ning ministrile jääb vaid otsuse allkirjastaja roll, ei saa üldkoosolek reaalselt talle pandud vastutust täita. Võimude lahusus saab olulisel määral rikutud ning ka vastutus hajub,“ selgitas Tõniste.

Tõniste sõnul on põhiline küsimus täna hoopis selles, kas Riigikogu liige võib kuuluda riigi äriühingu nõukogusse ja saada selle eest tasu, või mitte. Tema sõnul tuleb parlamendiliikme kuulumist riigi osalusega äriühingu nõukokku käsitleda riigiametis töötamisena. Põhiseadus aga keelab Riigikogu liikmel olla samaaegselt teises riigiametis.

„Lisaks vastuolule võimude lahususe põhimõttega võib riigikogu liikme kuulumine äriühingutesse tuua kaasa võimalikke huvide konflikte, suurendab nõukogude politiseeritust ning vähendab nõukogude töö efektiivsust. IRL on seisukohal, et riigikogu liige ei peaks kuuluma riigi äriühingute nõukogudesse,“ toonitas Tõniste.

Tõniste hinnangul tuleb erinevate JOKK skeemide väljamõtlemise asemel, et lubada riigikogu liikmel kuuluda äriühingute nõukogudesse, hoopis muuta riigikogu liikme staatuse seadust selliselt, et riigikogu liikmel poleks võimalik kuuluda riigi osalusega äriühingu nõukogusse riigi esindajana.

Riigikogu liikmete kuulumise riigi äriühingu nõukogudesse tõstatas 2008. aastal toonane õiguskantsler Allar Jõks, kes tegi ettepaneku, et riigikogu liikme kuulumine riigi äriühingu nõukogusse tuleb keelata, kuna see on vastuolus põhiseaduse ametite ühitamatuse põhimõttega ning võimude lahususe printsiibiga.

Kaido Kukk
kaido.kukk@riigikogu.ee

Nutt: tippspetsialistile lihtsam Eestisse asumine tõstab konkurentsivõimet

Wed, 15 May 2013 15:47:00 +0300

Riigikogus läbis täna esimese lugemise välismaalaste seaduse muudatuste eelnõu. Põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti (IRL) sõnul on muudatuste üheks eesmärgiks lihtsustada välismaalastest kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu ja teadlaste Eestisse asumist.

„Eesti majanduse ja ühiskonna arengut pidurdab, et välismaalasest tippspetsialistile või teadlasele on elamisloa taotlemine bürokraatlik ja aeganõudev. Seetõttu on Eesti riik kaotanud kõrge lisandväärtusega töökäsi, kelle rakendamine Eesti majanduses tõstaks riigi konkurentsivõimet,“ rääkis Nutt

„Muudatused välismaalaste seaduses lihtsustavad ja kiirendavad oluliselt elamisloa taotlemist töötamiseks tippspetsialistina, ettevõtluseks või õppimiseks. Eesmärgiks on võimaldada Eesti ettevõtetele tippspetsialisti tööle värbamine nädalapäevade jooksul, võimaldades elamisloa taotlemise Eestis pärast välismaalase siiasaabumist,“ selgitas Nutt.

Tema sõnul on arenenud riikides laialt levinud praktika, et luuakse soodustingimused tippspetsialistidele ja investoritele elamislubade taotlemisel. Nuti sõnul mõjutab seadusmuudatus neid ettevõtteid, kes vajavad kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu.

„Praegu on Eestis sellistel ettevõtetel raske turul konkureerida, sest meil on teatud liiki kvalifitseeritud tööjõu puudus. Samuti tuleb ka teadusasutustele kasuks konkurentsivõimeliste välisteadlaste ja õppejõudude Eestisse toomine,“ ütles Nutt.

Nutt toonitas, et odavtööjõu sissevoolu seadusmuudatus ei luba, vaid see puudutab üksnes neid inimesi, kes toodavad kõrget lisandväärtust ja aitavad lahendada valdkondlikku tööjõuvajadust. Üheks eelduseks lihtsustatud korras elamisloa saamiseks on Nuti sõnul see, et ettevõtted maksavad nõutud tippspetsialistile vähemalt kahekordset Eesti keskmist palka.

Samas nentis Nutt, et kvalifitseeritud spetsialistide toomine Eestisse ei saa olla ainus meede, millega konkurentsivõimet parandada. Esmatähtis on Eesti oma ressursi ärakasutamine, sh eakate spetsialistide rakendamine ja Eestist lahkunud töötajate tagasikutsumine.

Kaido Kukk
kaido.kukk@riigikogu.ee

IRLi fraktsioon külastab Raplamaad

Fri, 03 May 2013 10:17:00 +0300

IRLi parlamendifraktsioon ja IRLi esimees kaitseminister Urmas Reinsalu külastavad täna Raplamaad, et kohtuda kohalike elanikega ning külastada kohalikke ettevõtteid ja asutusi.

Näiteks kaitseminister Urmas Reinsalu kohtub Kaitseliidu Rapla Malevaga, IRLi riigikogu fraktsiooni esimees Kaia Iva arutab Kohila Gümnaasiumis vallavanema Heiki Hepneri ja direktori Raivo Heinaruga koolireformi üle, riigikogu liige Reet Roos aga külastab Raplamaa Naiste Varjupaika. Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees Aivar Kokk kohtub kohalike põllumeestega. Õhtul kohtuvad saadikud IRLi liikmetega Rapla Maavalitsuses.

Raplamaa visiidist võtavad osa kaitseminister Urmas Reinsalu, IRLi riigikogu fraktsiooni esimees Kaia Iva ning riigikogu liikmed Reet Roos, Mart Nutt, Andres Jalak, Aivar Kokk, Peeter Laurson.

IRLi parlamendi fraktsiooni traditsioonilised maakonnavisiidid toimuvad riigikogu istungivabadel nädalatel.

Kaido Kukk

IRLi parlamendisaadikud külastasid Võrumaad ja Tartut

Fri, 05 Apr 2013 13:47:00 +0300

IRLi Riigikogu fraktsiooni liikmed väisasid kolmapäeval ja neljapäeval Võrumaad ning Tartu linna, et kohtuda linna elanikega ning külastada kohalikke ettevõtteid ja asutusi.

Näiteks riigikogu esimees Ene Ergma andis loengu Võru Kreutzwaldi ja Kesklinna Gümnaasiumides. Võrumaalt valitud riigikogu liige Ülo Tulik aga kohtus Metsavenna talus jahimeestega. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna külastas Tartu Lastehaiglat ning Eakate Nõukoda.

Visiitidest Võrumaale ja Tartusse võtsid osa riigikogu esimees Ene Ergma ning riigikogu liikmed Ülo Tulik, Margus Tsahkna, Mart Nutt, Kaja Kreisman, Siim Kabrits, Annely Akkermann ja Peeter Laurson.

IRLi parlamendi fraktsiooni traditsioonilised maakonnavisiidid toimuvad riigikogu istungivabadel nädalatel.

Kaido Kukk
kaido.kukk@riigikogu.ee

Sester: maksuvaba tulu tõstmine elavdab majandust

Thu, 28 Mar 2013 13:00:00 +0300

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL) ütles täna Riigikogus, et maksuvaba tulu tõstmine elavdab majandust ja suurendab tarbimist.

„Tulumaksuvaba miinimumi tõstmisel on palju räägitud selle kulust riigieelarvele, kuid vähem on pööratud tähelepanu selle positiivsele mõjule tarbimisele, mis omakorda elavdab majandust ja hoogustab käibemaksu laekumist,“ ütles Sester.

Sesteri sõnul tuleb esimese etapina taastada maksuvaba tulu ostujõud, mis on 2008. aastast kahanenud ligi 18 protsenti üldise tarbijahinna indeksi muutusi arvestades.

„Euroalas on maksuvaba tulu ostujõud kõige enam langenud just Eestis. 144 euro suuruse maksuvaba tulu ostujõud on 2013. aasta lõpuks püsivhindades võrrelduna sarnane 100-eurose maksuvaba tuluga viis aastat tagasi, kui viimati tõusis maksuvaba tulu määr,“ nentis Sester.

„See väljendub eriti selgelt, kui võrrelda tulumaksuvaba miinimumi suhet keskmisse palka. Kui Eestis on tulumaksuvaba keskmiselt 16,1 protsenti keskmisest palgast, siis meie naabritel lätlastel on see 18,4 protsenti, Soomes 40,9 protsenti ja Rootsis 42,5 protsenti,“ rääkis Sester.

Sesteri sõnul väheneb maksuvaba tulu tõstes ka elanikkonna kihistumine sissetulekute alusel, kuna maksuvaba tulu piiri tõstmine mõjutab kõige enam väiksema sissetulekuga inimesi.

„Tulumaksuvaba miinimumi tõusuga ei karista me kõrgemat palka teenivaid inimesi, mida taotlevad sotsid tulumaksu üldise tõusu ja astmelise tulumaksu sisseviimisega, vaid anname soodustuse madalamatele sissetulekutele,“ selgitas Sester.

Aprilli alguses laekuv rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos annab indikatsiooni maksuvaba tulu tõstmise võimalustest. IRL toetab maksuvaba tulu tõstmist juba järgmisest aastast.

Kaido Kukk
kaido.kukk@riigikogu.ee

Riigikogu korruptsioonikomisjon hakkab uurima mõjuvõimuga kauplemist

Mon, 18 Mar 2013 16:54:00 +0300

Riigikogu Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni aseesimehe Liisa Pakosta (IRL) ettepanekul võttis komisjon mõjuvõimuga kauplemise käsitlemise korruptsioonikuriteona enda tööplaani. Pakosta sõnul oli tema ettepanek ajendatud ajakirjandusse lekkinud kahtlustest, et Tallinna linnastruktuuris toimub ametikohtadega kauplemine.

Prokuratuur ei alustanud Pakosta sõnul küll hetkel olemasoleva info põhjal kriminaalmenetlust, kuid linna ametite politiseerimisel ja parteikassa täitmisel linna rahaga on korruptsioonikuriteo tunnused ja see vajab tema sõnul täiendavat uurimist ja selgust.

„Komisjon otsustas üksmeelselt, et laiem arusaam mõjuvõimuga kauplemise mõttest on vajalik ning otsustas pöörduda arutelu avamiseks vastavate spetsialistide poole. Esimene arutelu toimub 8. aprillil koos prokuratuuri ja Justiitsministeeriumi esindajatega,“ selgitas Pakosta.

„Tallinna linnavalitsuses väidetavalt toimuv ametikohtadega kauplemine ja maksumaksjate rahast erakonna kassa täitmine ei ole seadusega lubatud ja häirib inimeste õiglustunnet. Keskerakonna peasekretäri kiri linnapeale andis esmase kirjaliku tõendi, et ametikohad Tallinna linnas ja parteikassa täitmine on seotud,“ rääkis Pakosta.

Kaido Kukk

Sester: maksuvaba tulu võiks järgmisest aastast tõusta 15 protsenti

Mon, 18 Mar 2013 16:19:00 +0300

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri (IRL) sõnul on maksuvaba tulu määra järgmisest aastast võimalik eeldatavalt tõsta 15 protsenti ehk 165 euroni.

„On selge, et päris lõplikult saame maksuvaba tulu kasvu suuruse paika panna aprilli alguses, mil laekub rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos. Märgid majanduses viitavad aga sellele, et täiesti reaalne oleks tulumaksuvaba miinimumi tõsta järgmisest aastast 15 protsenti,“ ütles Sester.

IRLi ei toetanud tänasel riigikogu rahanduskomisjoni istungil Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide ettepanekuid tulumaksuvaba miinimumi tõstmiseks, kuna seda sooviti teha tulumaksumäära langetamise ärajätmise arvelt. Tulumaksu määr langeb 2015. aastal 21 protsendilt 20 protsendini.

Sesteri sõnul on 15 protsendi suurune maksuvaba tulu tõus võimalik katta majanduskasvust ilma teisi otseseid makse tõstmata.

„Samuti tagab sellises mahus tulumaksuvaba miinimumi tõus, et tulumaks ei söö tuleval aastal ära osa pensionitõusust ja pensionäridel säiliks tulumaksuvabastus kogu nende pensioni ulatuses,“ ütles Sester.

„Tulumaksuvaba on mittetöötavatel eakatel hetkel 336 eurot, prognoositav keskmine vanaduspension tõuseb aprillist 335 euroni.“ rääkis Sester.

Ta lisas, et 15 protsendiline maksuvaba tulu tõus ületaks ligi kolme protsendipunkti võrra tarbijahinnaindeksi muutust võrreldes 2008. aastaga, mil viimati tulumaksuvaba miinimum tõusis.

„IRLi maksupoliitika on suunatud sellele, et tööd tegev inimene saaks normaalselt ära elada oma palgast. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine on selle saavutamiseks efektiivne meede,“ lausus Sester.

Maksuvaba tulu on täna 144 eurot.

Kaido Kukk
kaido.kukk@riigikogu.ee

Tõniste: nõukogud ei tohi olla riigikogu liikmetele lisapalga teenimise kohaks

Mon, 11 Mar 2013 14:34:00 +0300

Riigikogu majanduskomisjoni liikme Toomas Tõniste sõnul ei toeta IRL riigikogu saadikute kuulumist riigi äriühingute nõukogudesse, kuna see on vastuolus võimude lahususe põhimõttega. Samuti on tema sõnul vaja tõsta nõukogu liikmete reaalset vastutust, et nõukogud ei oleks osadele poliitikutest eeskätt lisapalga teenimise kohaks.

Riigikogu esimehe Ene Ergma ettepanekul arutati riigikogu majanduskomisjonis täna riigikogu liikmete kuulumist riigi äriühingute nõukogudesse.

„Olen arvamusel, et riigikogu liige ei peaks teenima endale nõukogu liikme töö eest palgalisa. Tema põhipalgas on sees riigielu küsimuste lahendamine ja riigi esindamine,“ ütles Tõniste.

Tõniste sõnul on lisaks palgaeetikaküsimusele probleemiks, et riigikogu liikme nimetab nõukogusse täitevvõim ja sellega kaasnev aruandluskohustus täitevvõimu ees on vastuolus võimude lahususe põhimõttega. Tema sõnul ei kuulu sellel põhjusel IRLi parlamendisaadikud teist valitsuskoalitsiooni järjest riigi äriühingute nõukogudesse.

„Lahenduseks oleks muuta riigikogu liikme staatuse seadust selliselt, et riigikogu liikmel ei oleks võimalik kuuluda riigi osalusega äriühingu nõukogusse riigi esindajana,“ rääkis Tõniste.

Tõniste sõnul arutati tänasel majanduskomisjoni istungil ka lahendust, millega tuleks poliitikute kuulumist nõukogudesse otsustada riigiettevõtte eesmärkide ja sotsiaalse mõõtme järgi. „Idee väärib arutamist, kuid kindlasti ei ole ärilisel eesmärgil tegutseva äriühingu puhul põhjendatud parlamendi saadiku osalemine selle nõukogu töös,“ toonitas Tõniste.

Kaido Kukk
kaido.kukk@riigikogu.ee

IRLi parlamendisaadikud külastavad Harjumaad

Wed, 06 Mar 2013 09:18:00 +0300

IRLi riigikogu fraktsioon külastab kolmapäeval ja neljapäeval Harjumaad, et kohtuda maakonna elanike, omavalitsusjuhtide ja ettevõtjatega.

Näiteks riigikogu esimees Ene Ergma annab loengu Tabasalu Ühisgümnaasiumi õpilastele ning kohtub kooli õpetajatega. Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson aga annab tundi Kehra Gümnaasiumis. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna väisab Keila Sotsiaalkeskust.

Kahepäevasest Harjumaa visiidist võtavad osa riigikogu esimees Ene Ergma ning riigikogu liikmed Kaia Iva, Reet Roos, Marko Mihkelson, Liisa Pakosta, Margus Tsahkna, Priit Sibul, Toomas Tõniste, Erki Nool, Sven Sester, Marko Pomerants ja Peeter Laurson.

IRLi parlamendi fraktsiooni traditsioonilised maakonnavisiidid toimuvad riigikogu istungivabadel nädalatel.

Kaido Kukk
kaido.kukk@riigikogu.ee

Tsahkna: vanemapension aitab emal ära hoida pensionilanguse

Tue, 05 Mar 2013 11:34:00 +0300

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna (IRL) sõnul rakendus sellest aastast lapsevanema pensionilanguse ärahoidmiseks vanemapension, millega saab last kasvatanud ema või isa iga lapse kasvatamise eest täiendavat pensionit.

SEB teatas, et Naiste pension on väiksem kui meestel. Ühe põhjusena nimetati asjaolu, et Eesti naised kaotavad suuresti pensioni I samba arvelt, kuna lastega kodus oldud aeg vähendab tööstaaži, mis on aluseks riikliku pensioni suuruse arvutamisel.

„Kuni käesoleva aastani oli probleemi selles, et väikelast kasvatava vanema tööelust kõrvale jäämine avaldas negatiivset mõju vanema tulevase pensioni suurusele. Sellest aastast ebaõiglus, kus last kasvatanud vanem sai pensionieas selle tõttu väiksemat pensionit, kadus. Tööturult eemal oldud aeg kompenseeritakse vanemale riigi poolt, makstes täiendavat pensionit iga ülesse kasvatatud lapse eest,“ ütles Tsahkna.

Tsahkna sõnul rakendub vanemapension kahes etapis. „Alates 2013. aastast sündinud lapse eest hakkab riik maksma vanema teise pensionisambasse kuni lapse 3-aastaseks saamiseni täiendavat kogumispensioni 4 protsendilist sissemakset keskmiselt töötasult. Vahemikus 1980-2012 sündinud lapse eest aga lisandub sellest aastast pensionile kahe aastahinde suurune pensionilisa,“ selgitas Tsahkna.

„Teises etapis hakatakse 2015. aastal maksma täiendavat ühe aastahinde suurust pensionilisa kõikide enne 2013. aastat sündinud laste eest veel lisaks. See tähendab, et enne 2013. aastat sündinud lapse puhul saab aastas lisapensionit 184,8 eurot, kahe lapse puhul 369,6 eurot, kolme lapse puhul aga 554,4 eurot,“ rääkis Tsahkna.

Kaido Kukk
kaido.kukk@riigikogu.ee

Tsahkna: riik kehtestab järgmisest aastast ringiraha

Wed, 27 Feb 2013 12:48:00 +0300

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna (IRL) ütles Eurostati laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse teemalist raportit kommenteerides, et riik kehtestab tulevast aastast laste huvihariduses osalemiseks ringiraha. Sellega kaetakse kas mingis osas või täielikult lapse huvihariduse kulud.

„Üheks oluliseks teguriks laste arengus on tagada nende võimalused huvitegevusele. On selge, et majanduslikult keerulisemas olukorras perede lastel ei ole võimalik huviharidusele juurde pääseda, mistõttu ka nende arenguvõimalused on oluliselt piiratumad“, ütles Tsahkna.

Tsahkna sõnul teeb IRL koalitsioonipartnerile ettepaneku kokku kutsuda töörühm, et ette valmistada ringiraha kehtestamine.

„Peame põhjalikult läbi mõtlema, kuidas tagada riigipoolse ringiraha jõudmine laste huvitegevuse toetamiseks selliselt, et see mõnel teisel eesmärgil ära ei hajuks. Praegu on õige aeg ringiraha kehtestamise ettevalmistamisega pihta hakata,“ ütles Tsahkna.

2011. aastal IRLi ja Reformierakonna vahel sõlmitud koalitsioonilepingus on sätestatud, et noorte huvitegevuses osalemise suurendamiseks ning riskikäitumise vähendamiseks kehtestatakse 2014. aasta 1. jaanuarist ringiraha.

„Pean vajalikuks, et riik paneks laste huvitegevusega tegelemisele õla alla, kuna see vähendab nende riskikäitumist ning avardab arenguvõimalusi. Tulevikus tähendab see riigile endaga toimetulevaid kodanikke, kes osalevad aktiivselt ühiskonna korralduses, teostavad ennast tööturul ning suudavad luua endaga toimetulevaid perekondi,“ rõhutas Tsahkna.

„Eestis on 39 000 süvavaesuses elavat last, kes võivad vaid unistada huvitegevuses osalemisest, rääkimata paljudest teistest lastest, kelle vanematel kulub enamus sissetulekust näiteks kodulaenu maksmisele. Lisaks kooliharidusele on laste arengu tagamiseks vajalik ka nende aktiivne huvitegevus,“ lisas Tsahkna.

Eurostati raporti andmeil on Eestis vaesus- või sotsiaalse tõrjutuse risk 23,1 protsendil elanikkonnast, sealhulgas 24,8 protsendil alla 18-aastastest lastest, 24,2 protsendil 18-64-aastastest ja 17,0 protsendil eakamatest inimestest. Madala haridustasemega vanemate lastest ohustab Eestis vaesus 52,8 protsenti, vanemate keskmise haridustaseme puhul on vastav protsent 25,4 ning kõrge haridustaseme puhul 8,2.

Kaido Kukk
kaido.kukk@riigikogu.ee

Herkel: väärtuspõhine poliitika on Euroopas jäämas vähemusse

Fri, 22 Feb 2013 13:26:00 +0300

Riigikogu liige Andres Herkel (IRL) ütles eile riigikogus välispoliitika arutelul, et Euroopa on minetamas euroopalike väärtuste - demokraatia ja inimõiguste küsimustes - ühtsuse. Euroopalikke väärtusi kaitsvad parlamendiliikmed on sellistel foorumitel nagu Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee tema sõnul järjest enam jäämas vähemusse.

Herkeli hinnangul on väärtustepõhine poliitika alla vandumas nn. kaaviaridiplomaatiale, millega kaasneb Euroopa riikide parlamendiliikmete jõuline mõjutamine ressursirikaste, kuid inimõigusi rikkuvate riikide poolt.

"Mitmetel Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee hääletustel, mis puudutavad näiteks poliitvangi definitsiooni määratlemist, demokraatia ja inimõiguste probleemi teravamat tõstatamist Vene Föderatsiooni ja Aserbaidžaani suhtes, on Euroopa kaotanud oma väärtusi kaitsva enamuse," ütles Herkel.

Ta tõi näitena välja, et Venemaa suhtes ei läinud läbi rekommendatsioon Ministrite Nõukogule ning Aserbaidžaani poliitvange puudutav raport hääletati maha.

Herkeli sõnul on Eesti saadikud on koos Põhjamaade ja Balti kolleegidega, samuti Saksamaa, Poola ja teiste meile lähedaste riikide esindajatega väärtuspõhist positsiooni hoidnud, kuid näiteks Vahemeremaade käitumisjoonis on paljuski teistsugune.

"Me oleme järjest enam silmitsi olukorraga, kus demokraatliku hääletusega otsustatakse loobuda demokraatia kaitsmisest. Ei saa olla olemas üleüldist inimõiguste diktatuuri, kuid peab olemas olema väärtuspõhine poliitika ja me peame seda kaitsma," rääkis Herkel

"Me peame mõtlema suurelt, peame nägema seoseid ja kaitsma väärtuspõhist lähenemist nii kodus kui üle-Euroopalisel tasandil," lisas ta.

Ta tegi ka ettepaneku, et Riigikogu fraktsioonide juhid tõstaksid selle teema esile, kui nad osalevad Euroopa Liidu liikmesriikide parlamendifraktsioonide esimeeste nõupidamistel. IRL kuulub Euroopa Rahvaparteisse ning suhtleb selle kaudu sõsarerakondadega, Keskerakond ja Reformierakond kuuluvad Euroopa liberaalide perekonda ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond vastavasse sotsiaaldemokraatide seltskonda.

"Neil maailmavaatelistel rühmadel on küll erinevad ideoloogiad, kuid ideaalis peaksid kõik kaitsma euroopalikke väärtusi. Paraku pole ükski suurtest parteiperekondadest suutnud väärtuste küsimusi päris ühtselt kaitsta," tõdes Herkel.

Kaido Kukk
kaido.kukk@riigikogu.ee

Kabrits: riik saab soodustada erivajadusega inimeste tööhõive kasvu

Thu, 31 Jan 2013 13:25:00 +0300

Riigikogu liige Siim Kabrits (IRL) ütles täna Riigikogus erivajadustega inimeste tööturule kaasamise arutelul, et riigil on mitmeid võimalusi, kuidas omalt poolt soodustada erivajadusega inimeste tööhõive kasvu.

„Minu ettepanek on võimaldada juriidilisel isikul raamatupidamise algdokumente säilitada digitaalsel kujul. See vähendaks bürokraatiat ja looks täiendava võimaluse erivajadustega inimeste tööhõive suurendamiseks,“ ütles Kabrits.

Kehtiva seaduse kohaselt tuleb ettevõtetel raamatupidamise algdokumente säilitada paberkujul seitse aastat.

„Täna pakuvad digitaliseerimisteenust just mitmed erivajadustega inimestele tööd pakkuvad ettevõtted. Kui raamatupidamise dokumentide säilitamine muutuks ettevõtetel võimalikuks ka digitaalsel kujul, tekiks automaatsel teenusele suurem nõudlus, mis omakorda suurendaks erivajadusega inimeste tööhõivet,“ ütles Kabrits.

„Digitaliseerimine on selline töö, mida saab väga hästi teha kaugtöö korras, mistõttu on see sobilik erivajadusega inimestele. Ettevõtjatele lisab see aga paindlikkust, andes valikuvõimaluse, kas maksta digitaliseerimise eest või arhiivi pinna eest,“ ütles Kabrits.

Eestis on 89 400 inimest, kellele on määratud osaline või täielik töövõimetus. Nendest inimestest 33 000 töötab ja 9800 otsib tööd ning 46 600 on mitteaktiivsed.

Kaido Kukk
kaido.kukk@riigikogu.ee

Kokk: omavalitsuste ühinemine muutub lihtsamaks

Wed, 30 Jan 2013 17:31:00 +0300

Riigikogus läbis esimese lugemise eelnõu, mis soodustab ja lihtsustab kohalikel omavalitsustel vabatahtlikku ühinemist.

Riigikogu maaelukomisjoni aseesimehe Aivar Koka (IRL) sõnul on olemasolevad seadused jäänud ajale jalgu, mistõttu on täna tagumine aeg nende uuendamiseks. „On selge, et ühinemisprotsessi vastu on paljudel omavalitsustel huvi olemas ja riik peab omalt poolt tegema maksimumi, et ühinemisi oleks võimalik läbi viia võimalikult lihtsalt,“ ütles Kokk.

„Probleem on selles, et täna kehtiva korra järgi on kohalikel omavalitsustel seadusega ette nähtud ühinemispiirkonnad. Sellega on ülevalt poolt sisuliselt ette antud, millised omavalitused peaksid omavahel liitumisläbirääkimisi pidama. Tegelik elu on aga teine. Ühinejatele suuremate valikuvõimaluste tagamiseks ühinemisi piiravad ühinemispiirkonnad kaovad. Tingimuseks jääb vaid see, et üldjuhul tuleb ühineda naabriga,“ rääkis Kokk.

„Samuti suureneb eelnõuga ühinemistoetuste maksmise ulatus. Täna kehtiva korra alusel saavad ühinenud omavalitsused riigilt 40 eurot toetust iga elaniku pealt. Juhul kui aga kaks juba ühinenud omavalutsust ühinevad omakorda kolmandaga, siis täna kehtiva korra alusel neile toetust ei makstaks,“ ütles Kokk.

„Et ka juba varem ühinemise läbi teinud omavalitsustele oleks võimalik maksta ühinemistoetust, tunnistatakse senised piirangud ühinemistoetuste maksmisel kehtetuks ja toetust makstakse ka siis, kui omavalitsused on ka varem ühinemise läbi teinud,“ selgitas Kokk.

Lisaks eelpool nimetatule võimaldab eelnõu riigieelarvest doteerida ühinenud omavalitsuste bussiliine, mis siiani on võimalik üksnes juhul, kui bussiliinid kulgevad läbi mitme omavalitsuse.

Kaido Kukk
kaido.kukk@riigikogu.ee

Pomerants: VEB fondi osas on peamine maksimaalne selgus

Fri, 25 Jan 2013 10:09:00 +0300

Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi (IRL) sõnul on VEB fondi puhul kõige olulisem maksimaalse selguse saamine.

„VEB fondi puudutavas on peamine maksimaalne võimalik selgus, absoluutse tõe väljaselgitamine oleks ilmselgelt ebareaalne küsimusepüstitus. Uurimisega edasi minekuks oleks kõige mõistlikum ära oodata Riigikontrolli audit, mille järel saab vajadusel tööd alustada vastav parlamendi uurimiskomisjon,“ ütles Pomerants.

„Ei saa ju välistada, et Riigikontrolli auditi valmimise järel ei ole vajalik enam uurimisega edasi minna. Teisalt ei ole riigikontroll aga öelnud, millal nendepoolne audit valmis võiks saada. Seetõttu on võimalik, et juba paralleelselt riigikontrolliga peab tööd alustama ka riigikogu erikomisjon,“ rääkis Pomerants.

Pomerantsi sõnul tuleb riigikogu erikomisjonile püstitada konkreetsed ülesanded ja tähtajad püstitatud ülesannetele vastuste leidmiseks. Järgmiseks oluliseks etapiks dokumentide inspektsiooni järel peab ta asjaosaliste küsitlemist.

Tema arvates võiks saavutatav selgus majas olla enne jaanipäeva, kuigi hetkel on ebaselge Riigikontrolli töötempo selles küsimuses.

IRLi fraktsioon otsustas täna, et moodustamisel oleva VEB fondi uuriva riigikogu erikomisjoni liikmeks esitatakse Marko Pomerants, asendusliikmeks Priit Sibul.

Kaido Kukk
kaido.kukk@riigikogu.ee

Pakosta: õpetajakoolitus vajab uut lähenemist

Thu, 17 Jan 2013 16:32:00 +0300

Riigikogu kultuurikomisjoni liige Liisa Pakosta (IRL) ütles Riigikogus toimunud õpetajahariduse teemalisel auruelul, et õpetaja roll on õpilase kasvatamisel üha kasvanud, mistõttu vajab õpetajakoolitus tema sõnul uut lähenemist.

„Õpetaja roll lapse väärtustemaailma arendamisel on peremudelis toimunud muutuste tõttu kasvanud ning sellega tuleb arvestada nii õpetajakoolituses kui ka igapäevases koolitöös. Õpetajakoolituse tuumaks peab saama senisest palju rohkem juhikoolitus, väärtuskasvataja koolitus, tugeva stressitaluvusega loomingulise inimese koolitus meie ülikoolides,“ rääkis Pakosta.

Pakosta sõnul on eluviiside ja perekonnasuhete muutumise tõttu drastiliselt langenud väiksemale lapsele osaks saav täiskasvanulik individuaalne tähelepanu. „Perekond vastutab küll endiselt, ent üha enam on ka õpetajate õlgadel väärtuskasvatus, mistõttu on lisaks headele aineteadmistele aina rohkem hädatarvilik õpetajatel tegeleda õpilase kasvatamisega,“ ütles Pakosta.

Tema sõnul eeldab see lisaks asjakohasele ettevalmistusele ka õpetajatele väärilist palka, 35 tunnilist tööaega selgete tööülesannetega, tugipersonali, kes aitavad õpetajal koolis oma tööd teha ning töökeskkonda, mis väärtustab õpetaja loomingulisust ja usaldab õpetaja enda valikuid ja juhtimiskompetentse.

Kaido Kukk
kaido.kukk@riigikogu.ee

Iva: riigikogu kevadistungijärgu keskseks küsimuseks on üldharidusuuendused

Mon, 14 Jan 2013 15:11:00 +0300

Riigikogu IRLi fraktsiooni esimehe Kaia Iva hinnangul on täna alanud Riigikogu kevadistungijärgu oluliseks küsimuseks üldharidusuuendused.

„Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõuga viiakse sisse täpsustused, et 2014. aastast rakendada uut üldhariduse rahastamismudelit, mis muudab läbipaistvaks omavalitsustele antava haridustoetuse eraldamise ning kasutamise. Sellega tagatakse, et õpetajate palgaks ette nähtud raha jõuaks ikka õpetajateni ja oleks võimalik tõsta õpetajate palka ka järgmisel aastal,“ rääkis Iva.

Iva sõnul seisab riigikogus ees tõsine debatt selle üle, kas ja kui suurel määral peaks omavalitsustel olema õigust riigi sihtotstarbeliselt antud raha tulevikus ümber jaotada, kuna kohalikud omavalitsused on väljendanud soovi saada riigilt toetust lisaks palkade väljamaksmiseks ka teisteks hariduskuludeks.

„Peale rahastamisküsimuste tuleb täpsustada ka riigi ja omavalitsuste vastutus ning kaasajastamist ootavad õpetaja ja kooli töökorraldust puudutavad sätted, eelkõige koolijuhi vastutust personali- ja palgapoliitika kujundamisel ning õpetajate töökoormuse küsimus,“ ütles Iva.

„Lisaks haridusküsimustele on alanud istungjärgul vaja langetada otsused, mis puudutavad erakondade rahastamist ja valimisseadust. IRL on teinud ettepanekud muuta valimisseadust nii, et valija häälel oleks veel suurem kaal ja erakondade rahastamine oleks senisest selgem ja avalikkuse poolt jälgitav,“ lisas Iva.

Samuti tõi Kaia Iva olulisena välja taastuvenergia tasude langetamise eelnõu menetlemise, mis piirab põhjendamatult suuri väljamakstavaid toetusi taastuvenergia tootjatele elektritarbijate arvelt.

Kaido Kukk
kaido.kukk@riigikogu.ee

Tõniste: taastuvenergia tasude kärpimine tõmbab pidurit elektrihinna tõusule

Mon, 17 Dec 2012 15:50:00 +0300

Riigikogu majanduskomisjoni liikme Toomas Tõniste (IRL) sõnul piirab taastuvenergia tasude vähendamine põhjendamatult suuri väljamakstavaid toetusi taastuvenergia tootjatele elektritarbijate arvelt.

„Tarbija seisukohast on taastuvenergia tasusid piirava eelnõu peamine tähtsus selles, et see tõmbab pidurit elektriarve tõusule, mis on tingitud taastuvenergia tasude pidevast tõusust. Tasusid vähendava eelnõu kohaselt peaks koormus tarbijale vähenema 2020. aastaks suurusjärgus 300 miljonit eurot,“ ütles Tõniste.

„Turukeskkond on märkimisväärselt muutunud sellest ajast, kui täna kehtiv taastuvenergia toetustesüsteem riigikogus vastu võeti. Taastuvenergia kasumilikkus on täna liiga kõrge võrreldes tarbijale langeva koormusega,“ ütles Tõniste.

Tema sõnul on riigi ja tarbija huvi, et taastuvenergia tasude suurus oleks põhjendatud. „Tänase skeemiga jätkates ei saa me kindlasti enam rääkida põhjendatud ning proportsioonis olevatest taastuvenergia tasudest, kuna 2020. aastal oleksid tasud tänasega võrreldes juba kahekordsed. Juba täna moodustavad taastuvenergia tasud elektriarves üle 10 protsendi,“ rääkis Tõniste.

Tõniste sõnul on eelnõu kontekstis oluline ka see, et toetuse eest toodetaks maksimaalselt palju taastuvenergiat. Samuti on tema sõnul oluline tasakaal tarbija huvide ja tänaste ning uute tootjate õiguspärase ootuse vahel.

Riigikogu majanduskomisjonis menetleti täna taastuvenergia tasusid vähendavat eelnõud.

Kaido Kukk
kaido.kukk@riigikogu.ee

Kaia Iva: eelarve vastuvõtmine tagab riigi toimimise

Wed, 12 Dec 2012 16:57:00 +0300

IRLi riigikogu fraktsiooni esimehe Kaia Iva sõnul tähendab riigieelarve vastuvõtmine pärast kuu aega väldanud Keskerakonna poolset eelarveblokaadi, et riik toimib ka 1. jaanuarist normaalselt edasi.

„Kuigi viimased kuu aega on olnud pingeline ja eelarve menetlemisega on üritatud tekitada ebastabiilset õhustikku, saame tulevale aastale vastu minna teadmisega, et riik toimib normaalselt edasi ja järgmiseks aastaks planeeritud uuendused jõustuvad,“ ütles Iva.

Tema sõnul tähendab see muu seas seda, et tõusevad nii politseinike, päästjate, õpetajate kui ka meditsiinitöötajate palgad. Samuti suurenevad pensionid viis protsenti ning rakendub vanemapension.

Iva nentis, et vaatamata majanduskasvule ja eelarve kulude tõusule, võimaldab eelarve leida lahendusi eelkõige kõige pakilisemate küsimuste lahendamiseks. „Olgugi, et Eesti majandus on juba mõnda aega kasvus, ei tähenda see veel seda, et peale sügavat kriisi on riigile tekkinud sellisel hulgal lisaraha, et kõik kitsaskohad nüüd ja kohe leevendust leiaksid. Tuleva aasta eelarve panustab peamiselt sinna, kus häda kõige suurem,“ rääkis ta.

„Samuti toetab eelarve IRLi haridusuuenduste kava. Peale õpetajate palgakasvu on eelarves ette nähtud vahendeid ka maakonnakeskuste gümnaasiumide tugevdamiseks 23,7 miljon eurot. Samuti rakendub sügisest tasuta kõrgharidus koos uute vajaduspõhiste õppetoetustega. Suurenevad teadus- ja arendustegevuse kulud 6 miljoni võrra,“ ütles Iva.

„Vähe oluline ei ole ka riigi maksukoormuse langus 0,6 protsendi võrra 32,6 protsendile. Järgmisest aastast alaneb töötuskindlustusmakse, mis jätab keskmiselt igale perele 180 eurot aastas rohkem kätte. Kaob ka kodualane maamaks,“ lausus ta.

Kaia Iva sõnul tehti eelarve menetlemise käigus sellesse ka mitmeid olulisi muudatusi. „Leidsime täiendavaid vahendeid abipolitseinikele ja vabatahtlikele päästekomandodele, samuti lisaraha praamipileti hinnatõusu pidurdamiseks, mereohutustasude aeglasemaks käivitumiseks ning toetust noorte ettevõtluskoolitusele,“ rääkis Iva.

Kaido Kukk
kaido.kukk@riigikogu.ee

Riigikogus toimub esinduslik muinsuskaitse konverents

Wed, 12 Dec 2012 15:11:00 +0300

Riigikogu muinsuskaitseühendus korraldab 11. jaanuaril kell 14.00 Riigikogu Teabekeskuses jätkukonverentsi "Muinsuskaitseliikumine Eestis - järgmised 25 aastat," mis on pühendatud Eesti muinsuskaitse seltsi tänasele 25. aastapäevale ja algavale kultuuripärandi aastale.

Konverentsi ettekannetes keskendutakse Eesti muinsuskaitseliikumise võimalustele järgmise 25 aasta jooksul ja kirjeldatakse, mida konkreetselt saab ära teha, et kultuurpärandi hoidmine valitsusväliselt oleks entusiastlikult ja asjakohaselt korraldunud. Kuidas rohujuuretasandil saab veel laiemalt ja paremini õhinapõhist muinsuskaitseliikumist edendada.

„Muinsuskaitseliikumine on aidanud hoida seda kõige tähtsamat kultuuripärandit, mis meil Eestis on - Eesti oma riiki. Aasta 2013 on Eestis kultuuripärandi aasta ja selle hakatuseks vaatamegi, kuidas kodanikuaktiivsus laiemalt saab kultuuripärandit hoida ja kaitsta,“ rääkis Riigikogu muinsuskaitseühenduse esimees Liisa Pakosta (IRL).

„Asumiseltsid, külaseltsid, koolides tehtav õpilaste uurimistöö, aga ka iga maja- või korteriomaniku aktiivsus kultuuripärandi hoidmisel on just see muinsuskaitse murujuur, mis kultuuripärandit elus hoiab,“ rõhutas Pakosta.

Konverentsil osalevad ettekannetega mitmed muinsuskaitsega seotud inimesed, teiste seas Eesti muinsuskaitse seltsi asutaja Trivimi Velliste, Riigikogu muinsuskaitseühendus esimees Liisa Pakosta, Telliskivi seltsi juhatuse liige Juho Kalberg, Riigikogu muinsuskaitseühenduse aseesimees Rainer Vakra, kultuuripärandi aasta juht Riin Alatalu jt.

Konverents lõpetatakse soovituste kogumiga seltsidele ja mittetulundusühingutele ning nende rahastajatele, kuidas paremini kultuuripärandi kaitset korraldada. Lõpliku näo peaks soovituste kogum saama 11.09.2013, mil Euroopa Muinsuskaitsepäevade raames korraldatakse Riigikogu Muinsuskaitseühenduse poolt järgmine konverents.

Täna möödub Eesti muinsuskaitse seltsi asutamisest 25 aastat. Muinsuskaitseliikumine oli taasiseseisvumisaja üks esimesi ja suuremaid rahvaliikumisi.

Kaido Kukk
kaido.kukk@riigikogu.ee