Tikri Päevaraamat

idandamine? imelihtne!

noreply@blogger.com (tikker) — Fri, 27 Jan 2012 19:39:00 +0000

mina olen elav näide sellest, kuidas kõik mahetoitumisega seotud "keeruline" on ainult mõtetes kinni. olen küll juba mitu hea aastat järjest rohelisema mõtteviisiga, aga ometi tundus/tundub mulle nii paljude asjade puhul, et "see on ju NII keeruline, mina seda küll teha ei viitsi", kui aga lõpuks ära proovin, siis tõden, et on tõesti nii lihtne, kui räägitakse.

jogurti, hapukoore ja leiva tegemine näiteks on lihtsad, ehkki kunagi ma arvasin küll, et mina ise elu sees leiba teha ei viitsi, vaat kui masina saaks... aga näe, tuli välja, et sõtkumine pole kohustuslik, see mulle ei meeldinud, segan tainast vispliga ja teen leiba nii mis mühiseb.

üks asi, mis veel keeruline tundus, oli idandamine. no et kui just spets kasti pole, siis mölla purgi poolviltu keeramisega ja... nii sain emalt eelmise aasta märtsis pool pakki mahemarketist ostetud idandamissegu, aga see seisis senini sahtlis (säilivusaeg oli õnneks 27.02.2012, üsna õigel ajal leidsin üles). talvest ja värske rohelise kraami puudumisest tulenevalt tekkis idude mõte jälle pähe, googeldasin korra, leidsin aeda postituse ja järsku tundus see nii lihtne, et paningi kohe purgi kappi.

täna said valmis, minu vaev ja ajakulu olid seejuures üsna olematud. mm, ma jumaldan idusid, nüüd on ainus probleem see, et ma võiks terve selle kausikese üksi nahka pista, aga inimesele vajalik päevanorm on vist paar supilusikatäit ja liiga palju polevat ka hea. ma täpselt seda teemat ei valda, olen nagu kuskilt kunagi lugenud, peakski uuesti uurima.

igal juhul täiesti ideaalne, mahe, värske ja kasulik kraam talvel, kus muu värske sugugi nii kergelt kätte ei tule. lähen nüüd kiirelt ökopoodi ja ostan seekord juba suurema paki.

pelletkamin?

noreply@blogger.com (tikker) — Fri, 27 Jan 2012 14:42:00 +0000

mul on juba pikemat aega readeris majaehitaja blogi, no mulle lihtsalt kohutavalt meeldivad sellised teemad. just lugesin postitust pelletkaminast (siin müüakse) ja no see tundub liiga hea, et olla tõsi.

okei, ma täpselt ei tea pelletite hindu, aga on's neil puudega olulist vahet? puude hind ju kogu aeg tõuseb ka... pelletid tehakse jääkidest, seega väga keskkonnasõbralik küte. ei vaja eraldi katelt, elav tuli toas, täisautomaatne, hoiab temperatuuri, saab seadistada aja, mil töötab, sisse ja välja lülitub, saab võtta ainult südamiku ja ehitada oma maitse järgi kamina ümber... kord päevas vaja pelleteid sisse kallata, kord nädalas tuhast puhastada. 150-ruuduse maja küttelahenduse hinnaks pakuvad €2500-3000, no meile tehti pakkumine ühele lihtpottidest ahjule €2555 :P meil oleks kindlasti vaja keskküttekaminat, mille taga on radikad, need siis läheks ilmselt hinnale lisaks, ehkki noh, lahendus peaks ju kõike sisaldama? aga NII odav ju ka olla ei saa. või ma olen sõnast lahendus kuidagi valesti aru saanud?

kui elekter ära on, siis oleks ikaldus, aga ilmselt saaks panna siis mingi aku vms pealt jooksma, palju see ju ei võta. ma muid miinuseid ei oskagi esimese hooga välja mõelda.

no tegelt ka, see tundub liiga hea, et olla tõsi. siin käib kindlasti igasugu inimesi, kel nupp nokib küttesüsteemide koha pealt paremini kui mul - tehke palun kriitikat, mis teie meelest veel miinused võiksid olla?

me just erkiniga arutasime, et kui midagi muud sel suvel teha ei saa, siis ahju PEAME ehitama. no selle asemel võiks siis ju hoopis too kamin olla :P siis oleks suurem vabadus ka pliidi suhtes otsustamisel - see pioneer tuleb ikka varsti välja vahetada ja kui palju mulle ka ei meeldi idee kuumast veest pliidiküttega, siis kalvised mind ka ülearu ei vaimusta ja üleüldse on tavaline tellistest või pottidest pliit mu meelest palju kenam. vesi võib ju elektriboilerist ka tulla, kunagi äkki hoopis päikesepaneel...

oligi kasu

noreply@blogger.com (tikker) — Thu, 26 Jan 2012 12:42:00 +0000

tasus vaid viriseda ja juba saigi 85. tase tehtud, lohutuseks sain kolmest selle seni ära teinud sõbrast rohkem punkte ka. aga võib-olla on see ikka anti võlujõud - nii, kui tema minust ette läheb, teen kohe ära taseme, mis seni pole päevi õnnestunud.

alustasin veidi aega tagasi ka jälle poolelioleva statistikaga eelmise aasta toidu kohta, numbrite ritta seadmine on sama rahustav kui pallide sättimine. tuju on juba täitsa mõnus, et seda nüüd jätkuks!

ikaldus

noreply@blogger.com (tikker) — Thu, 26 Jan 2012 12:23:00 +0000

ma katsun kogu aeg positiivne olla ja see lühikeste juppidena õnnestub ka, aga ikkagi on tunne, et me ei suuda ennast koos piisavalt kätte võtta ja üksi kätte võtmisest ei piisa... no lihtsalt ei jõua. ja ma siinkohal ei süüdista erkinit ega midagi, me mõlemad oleme sellised pooletoobised. mulle muidugi tundub, et mina pingutan palju rohkem, aga vahepeal lihtsalt ei jõua ja siis olen ise täpselt sama väljakannatamatu, nii et pada sõimab katelt.

oleme terve perega haiglased. kõigil on nohu, ellenil jube köha, minul ja karlil väiksem köha, lastel on silmad lägased, aga õnneks mitte nii jõhkralt, et korraliku silmapõletiku mõõdu välja annaks, ehk ikka läheb paremaks, mitte hullemaks. ellenil tuli pühapäeva õhtul 38.4 palavik, mis järgmiseks päevaks sama järsku kadunud oli - ise arvan, et lasteaia kartuses. erkinil on kurguvalu, meil mõlemal on eile ja täna nii väsinud olemine olnud, et midagi asjalikku teha ei jõua. pidevalt on nii, et kui üks suudab rahulik olla, siis teine on ikka täiega närvis.

erkinil on see nädal puhkus ja tunne on selline, et oleme enamik ajast maha kraagelnud. homme õhtul läheb ta ära ja tuleb siis tagasi alles esmaspäeva õhtupoolikul, ma kohe üldse ei oota seda lastega üksi olemist, ema on ka samal ajal tartus, eriti halb variant. kui kõik oleks terved ja rõõmsad, saaksime suurepäraselt hakkama, aga praeguses seisus... võeh. tõsi on aga ka see, et erkin pole saanud hirmammu sõpradel külas käia ja ma isegi tahan minna varsti nädalavahetuseks üksinda tallinnasse, nii et kõik on väga aus ja õiglane. pean hakkama saama :D no kaidi lubas laupäeval külla tulla, ehk saan veel külalisi skoorida, siis lendab aeg kiiremini. ja no võib ju loota, et oleme selle ajaga kõik juba tervemad ka.

pallidega on ka ikaldus. nadja läks minust eile KAHEKSA taset ette (ma parem ei loe, palju neid nüüdseks on) ja nüüdseks on anti ka juba jälle ees. mina istun endiselt 85. tasemel NAGU MINGI LOLL, ära tehtud ei saa. motivatsioon langeb kolinal :P pallid kusjuures olidki ainus põhjus, miks seda postitust kirjutama hakkasin, no nii südame tegi täis. ja kui ma juba virisemas olen, siis mõtlesin kõik muud virisemised ka ära viriseda.

okei, sai vist nüüd piisavalt :D ehk suudan nüüd positiivseid mõtteid edasi mõelda, ainult siis on lootust, et asi päriselt paremaks läheb.

köögikombaini otsinguil

noreply@blogger.com (tikker) — Wed, 25 Jan 2012 21:50:00 +0000

meil oli täna ainult paar tundi aega ja ehituspoes oli vaja ka käia, seega jõudsime vaid kahte tehnikapoodi, aga natukene selgust tuli selle käiguga küll.

onoff hiilgas jälle klienditeenindusega - viisakad, sõbralikud ja positiivsed võivad nad ju olla, aga nii kunagi pesumasinate kohta uurides kui ka täna jäi mulje, et ASJAST nad seal päriselt midagi ei tea. täna siis näiteks ütles müüja, et tema meelest üldse polegi köögikombaine, millel oleks ka mahlapress, et eks ikka mõeldi seda tsitrusepressi, mis paljudel kaasas on (no teate, see julla, mille peal pooleks lõigatud sidrunit keerutada).

experdis oli asjalik müüja, seletas seal üht-teist, pakkus variante, vaatas kataloogist lisatarvikute hindu, andis nõu jne.

kui sellised "tavalisemad" funktsioonid on kõigil masinatel olemas, siis meie rõhusime lisaks mahlapressile ja hakklihamasinale. nagu ma täna aru sain, siis päris õige hakkliha tegemise julla pole pea kunagi komplektis, saab juurde osta vaid teatud mudelitele üsna kalli raha eest ja üleüldse saab liha tavalise lõikuriga ka peenestada. siinkohal lähevadki arvamused lahku - kõik on nõus sellega, et spets masinaga saab parema hakkliha, aga kui ühed väidavad, et kombaini tavalise lõikuriga tuleb jube läga, siis teised väidavad, et saab küll üsna normaalse... noo, kõik kombainiomanikud, kes te mu blogi loete, kuidas teil liha peenestamisega lood on?

mis puutub mahlapressi, siis selles osas tundub kõige sümpaatsem philips HR7775. no nad ise muidugi peavadki endale reklaami tegema, aga seda soovitas too experdi müüja ka. poodides on selle hind €239-249 kandis, netist leidsin kõige odavamalt pixmaniast, kust saaks koos saatekuluga €161 eest, mis on täiesti arvestatav hind.

hea näeb välja ka :P

nojah, muidugi tahaks ideaalis, et anumad poleks plastist, vaid roostevabast terasest/klaasist. aga hetkel on asjalik mahlapressimise funktsioon minu jaoks olulisem, nii et olen vist nõus selle järeleandmise tegema. veekeedukann on meil küll roostevabast terasest, seda ju kuumutab ja puha, aga blender on ka plastist kannuga, see oli lihtsalt ainus, mis oli tõeliselt mahukas. ja noh, olgu see kombain siis, ei kuumuta ju ega hoia toitu seal väga pikalt sees...

mis teie arvate?

tõeliselt operatiivne klienditeenindus

noreply@blogger.com (tikker) — Mon, 23 Jan 2012 12:26:00 +0000

elisa vastas infomeilile saadetud kirjale ÜHETEISTKÜMNE päeva pärast.

sa näed ja sa ei mürista...

sweet, sweet victory

noreply@blogger.com (tikker) — Sun, 22 Jan 2012 19:49:00 +0000

vaatasin, et anti on küll veel kaks taset maas, aga üldises punktiarvestuses (mul pole õrna aimugi, mille põhjal seda täpselt arvutatakse) minust ette läinud - senini olin alati esimene, nüüd äkki teine. ega's midagi, võitlusvaim tõstis pead, hakkasin uuesti pallitama. kuna taseme nipid olid selged, sai nüüd rahus seda õnnelikku korda oodata, mil pallide seis klappis, tegin uhkelt ära, sain kolm tähekest ja esimese koha skooris tagasi. ja 80 tase! ilus ümmargune number :P

aa, aga neid tasemeid on kokku siiski rohkem kui 134, ma ei tea, kust ma selle võtsin. hiljuti mu meelest kuskil ütles, et mul on sada taset veel. aga täpselt ei tea, googeldades esimese hooga ka ei leidnud.

ma nüüd lähen piilun, milline 80 on.

parem hilja, kui mitte kunagi

noreply@blogger.com (tikker) — Sun, 22 Jan 2012 13:07:00 +0000

karl magab teatavasti lõunaund endiselt õues - mõtlesin küll talve saabudes tuppa harjutada, aga kuna ilmad on siiamaani mõnusalt soojad, pole kuidagi raatsinud 3-4 tunnisest oma ajast loobuda, öösel magab ta sellegipoolest piisavalt kenasti.

no igatahes, nüüd paari miinusega on olnud mure, et jalad on külmad, hoolimata villastest sokkidest ja saabastest. hakkasin rohkem tekiga kinni mässima, töötas nagu küll. täna järsku turgatas, et meil on ju JALAKOTT. nojah :D 22. jaanuar. parem kui 22. aprill, eks. ja LUMI ning veidikegi külmemad ilmad tulid ju ikka alles päris hiljuti... ehkki jalakott oleks juba novembris elu kergemaks teinud. loll pea on nuhtlus, ma ütlen!

eile magasin kümneni ning läksin kaheteistkümneks täikale, vahepeal sai arvuti ainult hästi korraks millegi vajaliku vaatamiseks lahti tehtud. täika oli jälle pisike ja mõnusalt lobisemise kõrvalt sai ka mõned asjad müüdud/vahetatud. plaani sai aga ka üks suurem, kuhu saab siis igasugu rahvast ligi meelitada, sellest ja üldisest kodu koristamise aktsioonist innustunult ründasin lasteriiete kotte ning olin sellega õhtuni ametis. no ma olen ju hästi palju ära andnud, aga varud on üsna suured, vaatasin need kriitilise pilguga üle ja otsustasin, et ellenile pole päris 25 pikkade käistega pluusi järgmiseks kolmeks aastaks vaja, piisab ka 15-st jne. mütse-salle-kindaid-villaseid sokke on ka märkamatult üle mõistuse palju kogunenud, mul on juba tekkinud omad lemmikud, mis on minu meelest kõige mugavamad ja efektiivsemad... ühesõnaga nüüd on mul kolm kotitäit lasteriideid jälle, millest osa läheb ära andmiseks ja osa müüki ka. ja ellenile leidsin kaks paari ilusaid parajaid dressipükse suuruses 98, mis hakkavad juba väikseks jääma, ma siiani ei saa aru, kuidas ma varem neid ei näinud, ma ikka vaatan regulaarselt neid kotte üle, et kas on midagi juba parajaks saanud.

ellenile on äärmiselt raske pükse leida, ta on nii peenike, et kõik pikkuselt parajad on vööst laiad. olen viimase paari kuu jooksul silma järgi kaks paari ostnud, mis peaks sobima ja üllatus-üllatus, on siiski laiad, no lähevad siis rõõmsalt järgmisel täikal müüki. praegusel kombeperioodil võib vabalt ka seelikute ja kleitidega käia, piisavalt soe on ikka.

ma olen kaks õhtut järjest läinud üle pika aja magama siis, kui on tõesti suur uni ja väsimus - tavaliselt tuleb uni nii ebasobival ajal, et pole veel lihtsalt võimalik, hiljem enam ei tulegi, nii et olen poole ööni üleval ja järgmisel päeval unelen mitu tundi diivanil, et vähekegi puhata. reedel õnnestus hoolimata vähestest unetundidest seitsmest tõusta ja terve päeva mitte pikuti vedeleda, selle tulemusena olin üheteist paiku õhtul surmväsinud ja sain normaalsel ajal voodisse. eile tuli täpselt samasugune surmväsimus õhtul veidi enne üheksat, kui erkin lapsi magama pani. nii ma siis läksingi üheksast magama, sest unetunde on nagunii vaja tasa teha. hea oli, et läksin, sest ellen jauras öösel ja kolmest viieni eriti magada ei saanud... ja äratus seitsmest.

oeh, rasked on sellised ööd, kus palju jauramist on. igal ööl ei ole, aga kui mõnel jälle on, siis tundub, et muud polegi :D

mulle hullult meeldib minna magama siis, kui olen väsinud, voodis olemine sellisel puhul puhas mõnu, mitte piin... halb on aga see, et tavaliselt jääb siis midagi koristamata, aga mulle meeldib õhtul kõik korda teha, et hommikul oleks hea ärgata. no uni on koristamisest tähtsam, hommikul värske peaga edeneb see nagunii kiiremini. ja üleüldse ma üritan nagunii kõik esimesel võimalusel ära koristada, et une tulles enam kohustusi polekski, miskipärast pole nood viimased kaks õhtut aga seda jõudnud.

üleüldse on viimased päevad olnud energiatase madalal ja mõtted liiga mustad. täna aitas üllataval kombel blogide lugemine, teiste ettevõtlikkus annab endalegi jaksu juurde. no ja magatud sai ju ka. nii et praegu tunnen ennast jälle üsna hästi ja loodan, et kõik probleemid leiavad maagilise lahenduse.

aga nüüd on kaks tundi arvuti taga puhatud (eile ju üldse arvutis ei olnudki, lugemist oli seega tavalisest rohkem), viimane aeg asjalikuks hakata. lähen puhastan hunniku juurikaid, et need juurviljakotlettide jaoks aurutama panna ja vaatan siis, mille koristamise tuju peale tuleb :P

ahjaa, teistele pallisõltlastele mainin ära, et 52. ja 55. tasemest järgmine õudustase on 79. see on nii lootusetult nõme, et seitse elu kuluvad hetkega ja no nii õnne asi, et lahendust ei paista... mängimise motivatsioon on jälle null, aga anti on juba 75. tasemel, viimati aitas 55. taseme pärast nädal aega vaeva nägemist ära teha just see, et tema minust mööda jõudis, ehk läheb seekord samamoodi :D

mõtted uuest fotokast

noreply@blogger.com (tikker) — Fri, 20 Jan 2012 21:35:00 +0000

ostsin mäletatavasti kolm kuud tagasi uue fotoka ja sain mõned päevad tagasi kirja ühelt blogilugejalt, kes uuris, kas ma soovitaks seda osta. lubasin veidi mõtteid koguda ja siis blogisse natuke põhjalikumalt kirjutada, muidugi ma olen siin nüüd oma pallide pärast kõik muud internetikohustused eiranud ja lubatud homsest on saanud pigem üle-üle-ülehomme, väga piinlik.

igatahes, mu uus punane nunnu olevat digi testis teisele kohale jäänud ja nende sõnul autorežiimil pildistamiseks odavatest kaameratest üks parimaid. vot just seda ma otsisingi, head kaamerat auto režiimiga pildistamiseks, testivõitja nikon P300 kaks valikuratast jätavad mind TÄIESTI külmaks :D

canon näeb hea välja ja pole mitte plastist, vaid roostevabast terasest korpusega, seega vastupidavam. pildikvaliteet on tuntud headuses. sisse-välja lülitub väga kiirelt, olen kõik helid ja alguse pildid maha võtnud, sekundi-kahega on kaamera pildistamisvalmis. välk laeb kiirelt - katsetasin enne ostmist mitmeid teisi ka ja no need uimerdasid ikka tunduvalt kauem, mu canon on aga vana casioga kiiruse suhtes täitsa võrdväärne. parem kusjuures mitte, mu meelest vähemalt.

see meeldib väga, et filmimise nupp on eraldi - casiol pidin vajutama nuppu, kust alt tulid erinevad paikapandud settingutega pildistamise režiimid ja sealt võtma video, mis oli küll vist esimene valik, aga siiski. canoniga läheb kiiremalt - lülitan kaamera sisse, vajutan nuppu ja juba filmibki.

menüü ja funktsioonide poolega olen üldiselt rahul, küll aga tunnen pärast viit aastat casiot mõnest asjast veidi puudust. no näiteks häirib see, et välgu maha võtmiseks pean ma režiimi auto pealt P peale lükkama - mitte et see oleks nüüd suur vaev, aga MILLEKS? casiol oli vaikimisi auto režiim ja kui vaja, sai seda ka kruttida. nojah, aga mul nüüd ongi kogu aeg P peal ja ta vist üldiselt on ka täpselt sama automaatne, lihtsalt võimaldab menüüst teatud seadeid muuta.

ja teiseks oli casiol seesama nupp, mida ülal seoses videoga juba mainitud sai, ma olen nii väsinud, et ei suuda praegu erialaseid termineid kasutada, no seal oli hunnik erinevaid pildistamise režiime makrost öövõtteni, vahepeale teksti ja ilutulestikku, kõigil olid settingud juba paika pandud, ainult vali ja pildista. ma vahel ikka kasutasin mõnd sellist, eriti kui oli vaja hämaras mõnusat kollakat pilti saada. nüüd viimati kuuske pildistades olin täitsa hädas, lõpuks vist näppisin white balance'i alt midagi sellist välja, nii et õdusa kollaka tulekumas pildi kätte sain.

ühe asja üle kurdaks kah. nimelt vahel arvab see auto setting heaks valgustada vaid teatud osa pildist, nii et nurk või pildi ääred jäävad tumedad. olen kõik sellised pildid ära kustutanud, aga klõpsisin kiiruga paar uut ja sain kohe näited ka. mõlemal puhul on pildid tehtud täiesti järjest, fotokat käes liigutamata. esimesed on tumedad, teised mitte.

mh, tuba on sassis, nood laste riided, reisivoodi ja kapist välja võetud riiulid ei peaks seal teps mitte olema :P

ega sest tumedusest enamasti midagi polegi, saan ju kohe uue pildi teha. aga lapsi pildistades mängib vahel iga sekund... ja ma olen ju perfektsionist.

casiot liigub eestis vähe ja ma tean, et meie pood lõpetas nende müümise sellepärast, et järelhooldus oli toona peavalu, igasugused remondid ja garantiid venisid pikale. kui ma nüüd ikka õigesti mäletan :P see oli ka põhjus, miks ma hoolimata oma rahulolust enam uut casiot ei otsinud. üldiselt on canon minu silmis alati parim olnud ja sellest kaamerast paremat mina ei leidnud - pidades meeles, et ma ei hooli mingitest uhketest valikutest, vaid kasutan suur enamik ajast auto režiimi. mõned asjad olid mu vanal casiol paremad, mõned on canonil paremad, üldiselt ma ei nurise. ja soovitada julgen küll :P

puhkepäev

noreply@blogger.com (tikker) — Thu, 19 Jan 2012 23:43:00 +0000

veel hommikul oli kange isu edasi koristada, aga laste lõunaune ajaks oli see sujuvalt üle läinud. niisiis pesin lihtsalt pesu ja hoolitsesin selle eest, et juba korras ruumid oma korra säilitaks, ülejäänud aja veetsin aga köögikombainide ja retseptide maailmas.

mul on jälle kange küpsetamiskihk peal, tahaks teha igasugu asju, mis sisaldavad kakaod - šokolaadi-peedikook on plaanis ja igasugu šokolaadiküpsised ja... homme saan maheringilt lõpuks jälle speltajahu ka, siis pole enam mingeid takistusi.

leidsin ühest blogist mitu head ja lihtsat läätseretsepti, mis pole liiga võõramaised ega vürtsikad, täpselt minu maitsele. taasavastasin riiulist suure kiirete ja tervislike retseptide raamatu, mille ostsin eelmise aasta märtsis mõnusa soodushinnaga - €6.33, toona vaid natuke lehitsesin ja siis kappi unustasin, hakkasin seda nüüd jälle tudeerima ja seekord katsetan kindlasti igasugu asju. seal on kõik kenasti aastaaegade kaupa ära jagatud, et saaks kasutada võimalikult hooajalist toorainet, üldine suunitlus on üsna mahe, kõik toidud on nii tervislikud kui kiirelt valmivad, kõlab hästi :D

õhtu möödus täielikult pallide seltsis, jõudsin 55. tasemelt 68. tasemeni, see on mõnusalt keeruline, nii et olen juba tükk aega mänginud ja ikka edasi ei saa. vähemalt raputasin teised mõneks ajaks kannult, päev-paar ehk on mureta. ma olen muideks täpselt pool mängu ära mänginud, leveleid peaks kokku 134 olema. vaatasin järele, mängima hakkasin 28. detsembril ehk veidi üle kolme nädala tagasi, päris hea tulemus! mõnus oli üle pika aja naudinguga mängida ja tunda, et on midagi uut, et on põnev ja ma liigun ka edasi. praegune tase on endiselt väljakutse, mitte tüütu kohustus, milleks kujunes 52.

erkin on praegu 49. tasemega jännis, ma irvitasin ja ütlesin, et kui ära teeb, siis 52 ja 55 on veel hullemad.

jajaa, ma annan endale täiesti aru, et minu pallijuttu on kröömikegi huvitav lugeda vaid neil, kes seda mängu ise mängivad, aga no ma eeldan, et teised libisevad lihtsalt silmadega üle.

ühesõnaga koristusrindel muutusteta. vaatame, kas homseks on kihk tagasi - sundida ennast väga ei viitsi, samas liiga pikka vahet ei julge ka sisse jätta, sest tegutsemine iseenesest tekitab muudkui energiat ja hoogu juurde, ei tahaks tsüklist välja langeda.

lõpetuseks fotosüüdistus ühest karli akrobaatilisest magamispoosist:

ei saa ju endast mööda lasta!

noreply@blogger.com (tikker) — Thu, 19 Jan 2012 19:20:00 +0000

ma pole viimastel päevadel eriti oma palle mänginud, sest 55. tase ei tahtnud kuidagi edeneda. senini polnud ka vahet - peale tolle tuttava, kes mõni aeg tagasi 117. levelil oli, olin kõigist oma palle mängivatest FB sõpradest ees. aga nüüd vaatasin, et üks sõber sai just selle taseme tehtud ja teine on ka samal tasemel (sellest rääkimata, et mitmed lähenevad kiirelt). mõtlesin, et katsun siis jälle mängida ja tegin esimese korraga taseme täiesti puhtalt ära. hämmastav!

võistlushimu on ikka kõige alus, ah :P

tahan köögikombaini!

noreply@blogger.com (tikker) — Thu, 19 Jan 2012 12:39:00 +0000

erkin ei luba osta enne, kui meil uus köök on, aga minu meelest on need tänapäevased piisavalt kompaktsed, kõik terad ja värgid saab ju sinna alla ära mahutada, nagunii hoian praegu blenderit ja klaasist ahjuvormi magamistoas kapis (magamistoa uks on ju köögis ja kapp on kohe ukse taga, nii et üsna mugav variant sellegipoolest), sest köögis pole ruumi, see kombain mahuks sinna riiulisse ka suurepäraselt ära, ma ju tekitasin oma osava organiseerimisega ruumi juurde :P

tahaks teha võid, aga blenderiga see miskipärast ei õnnestu - kui panna liiga palju koort, ei jõua ta seda töödelda, vähese koore korral lendab kõik üles külgedele ja jääb sinna pidama. tahaks teha pasteeti ja hakkliha. tahaks teha toorsalateid ja üldse hakkida igasugu juurikaid kergema vaevaga, igapäevase söögitegemise juures hoiaks see tublisti aega kokku. tahaks teha igasugu keerulisemaid koogitaignaid, mida pole siiani viitsinud proovida - nii taigna segamise kui pikaajalise vahustamise poole pealt. tahaks mahla pressida. tahaks, tahaks, tahaks... no mulle küll tundub, et see masin oleks tubli igapäevane abimees ning ei jääks mitte mingil juhul kappi seisma. sest ise tegemise pisik on järjest suurem ja pidevalt tunnen puudust korralikest riistadest, mis töövaeva kergendaks.

kõige selle puhul, mida ma teha tahan, tundub igal juhul, et saumikserist jääks väheks. no kombaini enda valik tundub muidugi ka paras hiina keel, olen küll netist igasugu asju lugenud, eks tuleks ikka poodi vaatama ja näppima minna.

oeh, naljakas, kes oleks osanud arvata, et köögikombain võiks saada minu, söögitegemist vihkava inimese, kinnisideeks :D

öised koristusaktsioonid, vol 2

noreply@blogger.com (tikker) — Wed, 18 Jan 2012 23:56:00 +0000

eile olin poole ööni üleval ja tegin eelmise aasta toidu kohta statistikat (vaja veel täiustada, mingi hetk jagan teiega kah), täna ärkasin seitsmest, ellen lõpuks aeda ei läinudki, minul tuli üheksast uni ja põhimõtteliselt olin kaheteistkümneni voodis - lapsed käisid muidugi pidevalt segamas, aga osa ajast isegi magasin ja ülejäänud aja tukkusin. no ma tegin seda kohe sihilikult, muidu poleks suutnud õhtul autokoolis vastu pidada. võtsin seekord pudeli õunamahla kaasa ja suutsin unisusest eos jagu saada, nii et suutsin tähele panna ja kaasa mõelda.

käisin tele2-st läbi, seda punast LG-d on tallinnas laoseisu põhjal kaks tükki, kas aga ka tegelikult, see uuritakse järele ja antakse teada - kui on, siis tellivad mulle ja saan €2 kõnekaardiga indeed kliendiks ning kliendihinnaga telefoni osta. pöidlad pihku, et see punane nunnu ikka minuni jõuaks!

olin päeval magamistoas paar riiulit ära sortinud, hammas täiega verel, nii et kui õhtul lõpuks koju jõudsin ja kõik muud vajalikud asjad tehtud olid, hakkasin kümne paiku edasi koristama. kui erkin magama minna tahtis, käsutasin ta seniks elutoa diivanile, kuni omadega magamistoas ühele poole saan. nüüd siis lõpetasin, sest väsimus murdis maha - aga oi, palju sai tehtud. põhimõtteliselt kraamisin voodi peale kõigi kaosekastide ja riiulite sisu, palju sai ära sorteeritud, osa ära visatud, osa ära andmiseks kõrvale pandud, osa rändas laupäevase täika kotti... ja vajalik kraam sai nüüd palju paremini ja loogilisemalt ära paigutatud, ma olen kohe VÄGA rahul.

kaks kaosekasti on vaja veel läbi sorteerida ja hunnik CD-sid ka, siis ongi kõik ja vaja ainult puhastustööd läbi viia. lõpp paistab! selle nädala jooksul saan kindlasti ühele poole. ahjaa, üks riiulitäis kõikvõimalikku pisitehnikat mobiilidest-laadijatest-ruuteritest kaabliteni vajab erkini üle vaatamist, mõned asjad jäägu meestele. vähemalt on kõik see kraam nüüd ühes kohas koos.

oh, nii palju asju on vaja ära anda ja maha müüa. sai ju meeletus koguses juba ära antud, need olid asjad, mille kohe esimese hooga välja sortisin, polnud kahju, ei viitsinud müüa... nüüd vaatan juba kriitilisema pilguga, et kodu veelgi tühjemaks saada ja kuna nüüd välja sorteeritud asjad on olulisemad, siis päris niisama ei taha ka kõike ära anda, üritan müüki panna. mõnede asjadega tuleb oodata, kuni ilmad soojemaks lähevad, siis on kindlasti rohkem lööki. laupäeval on meil üks väikene täika plaanis, kui mõni pärnakas soovib ühineda, siis kirjutagu mulle, mõned vabad kohad veel on. eks näis, kas õnnestub millestki lahti saada, alles jäävad asjad riputan ilmselt netti üles. ja kevadisele suurpuhastusturule tahaks ka minna.

oh, ma olen ikka nii rahul. SUUR töö sai ära tehtud. ei jõua ära oodata, et saaks jätkata ja toa täitsa korda! elutuba läheb muude koristustööde käigus aina enam sassi, siin saab ka lõpuks kõvasti vaeva näha. ja lastetoas pole küll kaost, aga oleks sellegipoolest vaja põhjalikumat puhastust ja lasteriiete kotid tuleks ka enne täikat kriitilise pilguga üle vaadata...

tegemist ühesõnaga jätkub. pole aega sarju vaadata, pole aega lugeda, vabadel hetkedel hoian ennast ainult meilide-blogidega kursis ja üritan siia midagi kirjutada. mitu teemat on keelel ja meelel, aga nende lahti kirjutamine nõuab aega, ma olen hetkel liiga kärsitu. kindlasti tuleb mõni päev jälle selline, kus suuremat koristada ei viitsi, siis võib rohkem aega blogile pühendada.

kuradi uuendused keeravad kõik tuksi

noreply@blogger.com (tikker) — Tue, 17 Jan 2012 21:52:00 +0000

appi, kui tige ma praegu olen. MITTE MIDAGI ei saa enam uuendada, KÕIK toob jama kaela.

kõik, mida ma tahan, on see, et suhtlusprogrammid nagu skype ja msn käivituksid automaatselt ja püsiksid tagaplaanil. et oleksin kogu aeg automaatselt sisse logitud ja teistele kättesaadav, aga et mingid aknad ei tilbendaks pidevalt ees.

see kõige uuem msn, 2011 või mistand ongi, on mu meelest puhas porr - korra isegi proovisin, aga võtsin kohe 2009 tagasi. kui nüüd suvel uue läppari sain, oli 2011 versioon juba peal ja ma nägin ränka vaeva, et seda maha ja vanem peale saada, mingid probleemid olid, ei tahtnud üldse vanemat installida, lõpuks ikka kuidagi sain.

no see idiootsus nagunii, et alates vistast on vaikimisi seaded sellised, et kui oled msni sisse logitud, siis tilbendab eraldi aken kogu aeg taskbaril, kui see kinni panna, oled välja logitud, kui tahad kontaktide akna lahti teha, on taskbaril juba kaks rõvedust. see on mul ammu peas, et tuleb võtta properties -> compability -> win XP ja siis on jälle normaalne, nii et on vaid ikoon all paremas nurgas.

kui millalgi skype'i pakutud uuenduse vastu võtsin, ei läinud skype enam automaatselt käima. proovisin sadat eri varianti, igasugu vanemaid versioone, ei miskit. andsin alla ja nüüd ongi nii, et automaatselt sisse ei logi, kui tahan, siis windows küsib luba ja ma panen yes ja tuleb lahti. kuna ma ise kasutan skype'i väga harva, siis leppisin paratamatusega ja ei viitsinud edasi tegeleda - mis siis, et on inimesi, kes msni ei kasuta ja kellele ma eelistaks ka lihtsalt kättesaadav olla.

nojah, täna installisin lõpuks ära messenger plusi uuenduse, olen seda mitu kuud edasi lükanud. no ja mis te arvate??? esiteks tilbendasid need rõvedad aknad jälle ees, sellest sain kergesti lahti. aga MSN EI AVANE ENAM AUTOMAATSELT!!! no TRA ma ütlen, päriselt ka. võtsin msg plusi üldse maha, IKKA ei avane automaatselt. küsib samamoodi luba nagu skype'gi. kiire googeldamine pakkus esmapilgul lahenduseks: installi uuem msn, see peaks aitama. TÄNAN, EI!

ma nagu mäletan, et ma saaks vist mingid seaded nii ära muuta, et windows enam mitte millegi puhul luba ei küsi ja kõik mured oleks automaatselt lahendatud. aga seda ma ka ei taha, ta võiks ju küsida. MÕTTEKATE asjade puhul. mitte faking msni ja skype'i puhul.

nojah. ma olen liiga närvis, et viitsida msn maha installida, kuskilt 2009 versioon skoorida, et see uuesti peale panna ja LOOTA, et ehk probleem kaob. miks kuradi hvaking pärast ma pidin selle lollaka uuenduse ära tegema, ah?? oeh.

miks ma üldse messenger plusi kasutan? mulle meeldib selle chat logide salvestamise stiil tunduvalt rohkem. mul käib msnis tohutu infovahetus ja ikka on vahel vaja midagi järele vaadata, noid faile on kergem lugeda kui msni enda salvestusi. teiseks saab messenger plusiga kolm korda pikemat juttu kirjutada ühte kasti, mis on kah mugav. ühesõnaga kena lisa, mis ennast igati ära tasub, aga jah, nüüd siis selline jama.

ma olen VÄGA tige. loodetavasti loeb mu kurja urinat mõni IT guru, kes mu jamadele väga lihtsat lahendust teab. ma OMETIGI ei pea edaspidi msni KÄSITSI sisse logima hakkama???

lasteaed, autokool, nutikad probleemid ja kodumajandus

noreply@blogger.com (tikker) — Mon, 16 Jan 2012 21:52:00 +0000

ellen nohutas kaks nädalat kodus (saime nädalaga lahti ning läksime siis tallinnasse, kus täie hooga tagasi tuli) ja sai täna sel aastal esimest korda lasteaeda minna. lasteaiateema on juba tükk aega aktuaalne olnud, ellen muudkui räägib, et igatseb, räägib nimepidi teistest, mängib oma nukuga lasteaeda - räägib, et nukk üldse ei nuta, lehvitab akna peal ja magab ka aias... küsisin, kas ellen siis nüüd ka enam ei nuta ja lehvitab ja magab - ütles, et jah.

ärkas hommikul rõõmsalt ja oli igati valmis minema, aga kui talle pidžaamat kaasa pakkusin, nagu eelmistel päevadel jutt oli, siis muidugi otsustas, et ikka ei taha veel magada. minu poolest okei, kiiret veel pole, ise teab, millal tahab. siis tuli jutuks see, et mina ikka sinna peaks jääma ja kui ütlesin, et seda ei tee, tuli nutt. olukorra päästis osavalt erkin, kes tuletas meelde, et nüüd saab lasteaeda kelguga minna, see muutis ühtviisi rõõmsaks nii elleni kui minu - õues on ju külm ja kelguga liigume kolm korda kiiremini.

jõdsime kenasti kohale, riietasin elleni lahti, vaatasime koos seina pealt uusi pilte ja lugesime, kes need teinud olid. lemmikkasvataja oli tööl, ellen läks hea meelega rühma ja edvistas oma rotiga. kui tagasi ukse poole vaatas, kus ma jopega olin, hakkas nutma ja tuli kallistama, aga kui ma ütlesin, et pärast lõunasööki tuleb issi vanaema autoga järele, kuivatas pisarad ära ja oli nõus kasvataja sülle minema - suur areng jällegi, kõik eelmised korrad ju klammerdus ja röökis, nii et pidin ta väevõimuga kasvatajale andma. esimest korda vaatas ka mulle akna pealt järele - veel ei lehvitanud, aga ei nutnud ka. läksin ära hea tundega.

kuna erkin käis järel ja mehed ei oska ju detaile küsida, siis ma päeval juhtunust väga täpselt ei tea, igatahes olla ellen kahenädalast pausi arvestades väga tubli olnud, natuke nutnud ka, aga muidu rõõmsalt kõik kaasa teinud. koju tulles oli rahulik ja tahab homme ka minna. asjad edenevad :P

autokoolis oli täna esimene teooriatund - see enn on täiega lahe, mulle väga meeldib, tal on muhe jutt. ainult et ma pole sugugi harjunud õhtuti ühes kohas paigal istuma ja no selline unekas tuli mitu korda peale, võta või järgmine kord termosega kohvi kaasa...

nutitelefonide rindel on ikaldus. valisin välja digi testivõitja, ülimalt hea hinnaga nunnu punase LG P500. otse loomulikult on elisas ainult veinipunane ja hõbedane, minu lemmikpunane on vaid tele2-s. nende kliendihind kohe välja ostes on €99, mis oleks superluks - kõigi operaatorite SIMid sobivad jne, erkini ema on klient kah, AGA sellega kaasneb 18 kuud leping (mis oleks okei, sest ema nagunii ei taha operaatorit vahetada) JA paketivahetus, aga erkini ema oma 5110-le nutikat paketti kohe kindlasti ei taha. ja KRT, jõulude ajal olla olnud võimalus ka ilma paketivahetuseta, nüüd enam mitte.

ühesõnaga ainus variant see punane telefon saada on kas liituda tele2-ga (hoolimata vastumeelsusest kaalusin korra, aga ei ole mõtet, seal on kehvemad paketid mu jaoks) või osta see täishinnaga, mis on €169. elisas on kliendihind €120 ja see on veel järelmaksuga, kaks aastat €5 kuus... ja mobiilse netiga polegi muud varianti, kui piiramatu €5 eest kuus, mingit mahupõhist värki pole.

ühesõnaga kas ma nüüd maksan selle €169 ja edaspidi €5 suuremaid arveid? kas on mõtet? no tegelikult, kui ma telefoni saba ja sarvedega välja ostan, ei ole neti juurde võtmine kohustuslik ja ma võin esialgu kodust wifit ka ju kasutada, mobiilineti võtta hiljem, kui liikuvamaks muutun. või noh, ega see €5 ju miski suur raha pole... või kas üldse peaks midagi võtma, ma panin oma vanale telefonile kummi ümber, see hoiab korpuse ilusti koos ja enam ei jupsi miski, ainult et see kumm on KOLE ja ma olin ju nii põhjaliku eeltöö teinud ja oma nunnu välja valinud ja see on ju digi testivõitja ja nii soodne... paraku jah, olin selle €99/120 mõttega juba ära harjunud ja €169 tundub nüüd röögatult kallis, ehkki on tegelt miskine 2600 krooni vist, mis on ju ühe nutika telefoni eest üsna nohu.

ühesõnaga ma nüüd ei teagi. jätaks ostmata, aga varsti kaob see mudel täiesti müügilt ja kes teab, millal siis nii hea hinna ja kvaliteedi suhtega ja NUNNU telefoni leiab. ja mu vana telefon võib siiski iga hetk otsad anda....

mh.

koristusrindelt nii palju, et täna ei jõudnud suurt miskit teha, aeg kulus lasteaiale ja autokoolile, lisaks igapäevasele majandamisele (üldine koristamine ja pesu pesemine). päris nullpäev õnneks siiski ei olnud, jõudsime elleniga neli õlakotti ajalehepaberit täis toppida (no need oli kõik kapis kuhjas olnud ja nii koledalt vormist väljas, aga mul on plaan enamik neist ehk müüki panna, võimalikult kaubanduslik välimus on seega soovituslik) ja kaks minu riidekapi riiulit ära sorteerida. iga päev ei peagi palju jõudma, peaasi, et veidikenegi edasiminekut on.

tahaks kangesti anthea turneri raamatut. ma ei suuda otsustada, kas tahaks originaali parema meelega kui eestikeelset, vahet eriti pole vist. see on piisavalt lihtne tekst ja originaalid meeldivad mulle üldiselt rohkem, mormelt laenasin omal ajal ka ingliskeelse variandi, toona veel eesti keeles polnudki, ei jõudnud päris lõpuni lugeda... aga poleks vist eestikeelse vastu ka miskit, ei pea lugedes üldse mõtlema, saaks kiiremini kätte ja hinnad on neil üsna sarnased. AGA. ma olen harjunud rottima, raamatute eest alla €5 maksma, soovituslikult €3 või vähem ja anthea raamatu kõige odavam hind on €10.90 :P nii ma siis võitlen endaga. mõistus ütleb, et oota, küll hinnatakse alla, aga emotsioonid ütlevad, et pole ju nii kallis, võid selle ühe raamatu eest veidi rohkem maksta, telli KOHE.

ma veel natuke mõtlen.

kööki ja vannituba koristan endiselt religioosse pühendumusega, kõik plekikesed tuleb kohe ära nühkida. vaatame, kauaks seda indu jätkub.

mängin nüüd kiirelt mõned pallid ja siis magama, äratus saab jälle varajane olema.

tahan susse

noreply@blogger.com (tikker) — Mon, 16 Jan 2012 12:08:00 +0000

looduslikust materjalist - lambanahk vms, mida saaks jalga ilma käte abita JA mis näeks head välja.

huvitav, kas sihukesi on üldse :D

arengutest koristusrindel

noreply@blogger.com (tikker) — Sun, 15 Jan 2012 23:44:00 +0000

suures leivaküpsetamise rõõmus oleks koristusuudised äärepealt kirja panemata jäänud.

erkin pani koridori lambi üles ja vahetas oma riidekapi halvasti töötava võtmega luku magneti vastu. mõlemad asjad ootasid tegemist umbes suvest saati :P

mõtlesin küll magamistoa viimaseks jätta, aga kuidagi sattusin täna just sinna kappe sorteerima, ju siis pidi nii olema. no kõik sai alguse sellest, et ma lappisin restilt pesu kokku ning korrastasin nagu muuseas erkini soki- ja pesusahtli ära (see on öökapi sahtel, mida lapsed revideerivad, seega pikaks seda korda nagunii pole). no ja siis liikusingi edasi järgmise kapi juurde...

meil on magamistoas kolm kappi, kõik nõukaaegsed. kaks tükki on sellised ühe uksega, mille sees on riiulid. mõlemal on peal veel ülemine kapp ka, no see kahe riiuliga. kolmas on tavaline riidekapp, kahe uksega, kuhu puudega riideid riputada, selle peal on kah too kahe riiuliga kapp.

erkini riidekapi koristasin ära - hea lihtne oli, tal vähe riideid, seal oli veel voodipesu ja mõned minu rasedus- ja remondiriided, ülemises kapis saunalinad. paar t-särki läksid kaltsudeks, ülejäänu sai ilusti ära organiseeritud, voodipesu lappisin korralikumalt kokku, kummiga linade kokku panemist pidin youtube'i abiga meelde tuletama.

enda riidekapini ei jõudnud, ainult selle peal asuvast kapist kraamisin kõik käte- ja köögirätid välja, lõikasin neilt sildid ja välja tulnud niidijupid ära, panin korralikumalt kokku ja tõstsin üldse ümber teise kappi. neid oli ainult pool riiulit, ülejäänud poolteist riiulit kaost jäi puutumata.

siis võtsin tolle kapi ette, kus meil puude peal riided on. mina olin enda riided täika jaoks hiljuti läbi sortinud, nii et oli juba teada, mis ära andmisele/müüki lähevad. erkinil lasin kõik riided üle vaadata, mitu särki ja üks pintsak läksid ka ära antavate asjade virna.

jalatsiriiuli tühjendasin ära, tõin ülejäänud jalatsid teiselt poolt ka ära, vaatasime kõik kriitilise pilguga üle. mõlemal läks üks paar ära viskamisele, minul veel neli paari ära andmiseks/müüki.

oma kotid vaatasin samuti kriitilise pilguga üle, enamik neist läheb samuti ära andmisele/müüki - krt, mul pole ÜHTKI õlakotti, millega rahul oleksin, annaks kõik ära, kui saaks, aga pean kõigepealt uue asemele leidma ja mul on VÄGA nõudlik maitse. ma pole muidugi õieti otsinud ka, alles hiljuti avastasin, et too õlakott, millega viimased poolteist aastat käinud olen, ei meeldi mulle enam.

kapipõhjas olid kinkekotid, tagelt laenatud õmblusmasin, suvise õmblusmaratoni jäägid ning septembri lõpus soetatud padjakatete ja pükste kangas, mis siiani õmblemist ootab. sai kogu seda kraami veidi paremini organiseeritud ja ära paigutatud, peab nüüd õmblemise ka päriselt ette võtma.

kaks paari minu ketse ja kaks paari erkini kingi said pesumasinas läbi pestud, kuivavad nüüd pliidi kohal.

ühesõnaga päris palju sai tehtud, aga usun, et suurem osa on veel ees. kaoseriiuleid on päris mitu, neid ei ole veel ühtki puutunud. aga noo, aega on, usun, et mitu head päeva saab veel seal veedetud. kui kõik kapid korras, tuleb tolmu pühkida ning peegel, soojamüür ja põrand puhtaks küürida. ja siis ongi kõik :D

ahjaa, võiks emalt jälle seda sügavpuhastavat tolmuimejat laenata, et kõik voodid-diivanid üle tõmmata.

mõtlesin välja ka ühe asja, millega ennast premeerida, kui magamistuba täitsa korras on - ostan hunniku riidepuid. praegu on normaalseid puid umbes viis, ülejäänud ~20 on vanad nikatsid, halva kujuga ja koledad. väike väljaminek, mida endale lubada võime, mis ei sõltu kuidagi tulevasest remondist ning on täpselt selline pisiasi, mille üle pidevalt rõõmu tunda :)

ühesõmaga kevadine suurpuhastus on täies hoos. ilmad sobivad kah. mustad jõulud polnud küll päriselt see, mida oleksin soovinud, aga nüüd on lumi ju maas ja ma olen ausõna selle sooja ilma eest siiralt tänulik - kütma peame palju vähem ja õues käia on inimlikum. nii et jah, minule meeldib see talv eelmisest rohkem. loodan, et temperatuur jääbki nulli lähedusse kõikuma ning ei tõuse kordagi üle -10, rohkemast rääkimata. naljakas, juba on pool jaanuarit läbi, pole õiget talve tunnetki, pigem nagu oleks ikka sügis, aga varsti on juba kevad käes!

lõpetuseks paar küsimust kah.

esiteks - kas on lootust saada mingi nipiga puhtaks käte- ja köögirätid, mis liigsest kasutamisest ja liiga harvast vahetamisest masinas pestes päris puhtaks pole läinud? ma olen küll üritanud mustemaid rätikuid enne pesemist plekieemaldiga pritsida ja veidike seista lasta, vahepeal see nagu isegi toimis, aga enam mitte... üle 40 kraadi ei taha neid pesta ka, enamikku sildi järgi ei võigi. oskab keegi mõnd eriti mõjusat plekieemaldit soovitada (mh, ma vist kasutaks isegi mitteökot, saaks ainult puhtaks) või pean kaltsude hulka panema? köögi kätekuivatusrätid on kõige nukramas seisus...

teiseks - riidekapilt eemaldatud lukust pudenes töötlemata puidust öökapile rauapuru, mis jättis koleda halli pleki, erkin küll üritas seda lapiga pesta, aga ei miskit. kas on mingit võimalust seda maha saada või peab lihtsalt kapi üle lihvima? erkin ütles, et kuna seda töödeldud pole, siis on lihvimine täiesti ok variant, aga minule kõlab see siiski suure ettevõtmisena ja eelistaks võimalusel lihtsat plekieemaldust :P

hea, et ikka kaks tegin

noreply@blogger.com (tikker) — Sun, 15 Jan 2012 22:01:00 +0000

...muidu poleks homme hommikul ikka midagi süüa olnud :P

ma olen endiselt NII rahul, et lõpuks leivaküpsetamisega päriselt otsa peale sain. täna võin jälle öelda, et küpsetasin seni parima leiva - eelmine kord panin ilmselt hajameelsusest ikkagi vaid ühe leiva jagu vett, täna hommikul hapnema pannes oli pott tunduvalt rohkem täis.

vanasti panin taigna õhtul hapnema ja küpsetasin järgmisel päeval, nüüd panen hommikul hapnema ja küpsetan õhtul. viimane variant meeldib mulle palju rohkem, sest nii on järgmisel hommikul värske leib võtta, leib ongi ju mulle kõige olulisem just hommikul. kusjuures sellise ajagraafiku mõtlesin välja tänu sellele, et hakkasin endamisi arutlema, kuidas leivaküpsetamine siis toimuma hakkab, kui ma tööl käin. kenasti saab :)

olen oma leivaga lõpuks nii rahul, et julgen oma leivateoharjumused ka kirja panna - nüüdseks on kõik nii mälus ja käpas, et nele postitusest enam näpuga järge ajama ei pea.

kui vaatan hommikul, et järgmiseks hommikuks enam leiba ei jätku, siis võtan poti, panen sinna 8 dl sooja vett, kallan sisse juuretise ja nii palju rukkijahu, et tekiks umbes hapukoore paksusega pläust. potile kaas peale ja praeahju hapnema - nii ei jää päevaste toimetuste ajal ette. 6-8 tundi hiljem tõstan juuretise osa eraldi potsikusse ning segan sisse kaks väikese kuhjaga teelusikatäit soola (hetkel on rose sool), 2 dl suhkrut (rafineerimata demerara), paar näpuotsatäit koriandrit ja peoga igasugu seemneid - hetkel on kodus vaid emalt saadud lina- ja mooniseemned, plaanis on seemnevaru täiendada, ehk pähkleid ka, pole veel lihtsalt jõudnud. üheks teiseks puhuks ostetud, aga seisma jäänud rukkihelbeid viskasin ka sisse, nüüdseks on need otsas. no ja siis veel jahu, täitsa ilma mõõtmata, lihtsalt nii palju, et vispliga veel segatud saaks (vispel on õnnistus, ütlen ma, suur tänu nelele selle idee eest. puulusikaga oli palju keerulisem ja sõtkuda mulle ei meeldi, olen liiga mugav).

minu kogused on kahele leivale - üks oleks vähe, sest esimene läheb tavaliselt soojalt, kolm jällegi palju, sest mulle maitseb värske leib ja leivategu on nii lihtne, et võin tihemini küpsetada küll. niisiis määrin vormid võiga, panen taigna vormi, silun märja käega, torkan näpuga augud sisse ja panen pliidile rätiku alla kerkima. kuna meil on köögis päris soe, siis kerkivad tegelikult juba kahe tunniga üsna hästi, no ma enamasti ikka lasen "igaks juhuks" 3-4.

siis ahi sooja ja veekauss ahju, küpsetan 225 kraadi juures 15 minutit, 200 juures 20 minutit ja 180 juures 25 minutit. iga temperatuurikeeramise ajal pintseldan leivad veega üle, viimase 25 minuti küpsemise ajal korra vahepeal veel ka. siis ahjust välja, pool tundi jahtuvad räti all, seejärel võtan vormist välja ning jahtuvad samamoodi rätiku all edasi. no ja sel ajal juba muidugi degusteerin ka. täna, nagu pildilt nägite, sai peaaegu terve leib ära degusteeritud :D

nii mõnus on kodus leiba teha, selle asemel, et poest lõputul hulgal kilekotikesi koju vedada. ja poe leib pole pooltki nii hea, isegi mitte mahedad variandid, pole kunagi nii pehme ja nii maitsev... ja juuretisega leib ei lähe hallitama, see on ka mõnus. kui poe leib (need ju enamjaolt pärmiga) mõnikord liiga kauaks seisma jäi, siis juhtus vahel ikka, et viimased viilud läksid hallitama, koduse leivaga seda muret pole. no see saab muidugi nii kiirelt otsa, et ei jõuaks nagunii hallitama minna :P

nii et üks kasulik harjumus jälle juures. tundus keeruline, aga kui õiged nipid kätte sain, on tõeliselt lihtne - tuleb küll ette planeerida, sest aega läheb kokku pea terve päev, aga minu osa sellest on minimaalne, ainult paar kokku segamist, vormi tõstmine ja veega pintseldamine.

jogurt, hapukoor ja leib tulevad nüüd kõik kodust. järgmiseks tahaks lõpuks pasteediteo ette võtta ja siis tuli veel meelde, et pelmeenitegu tahtsin ju ka kangesti proovida - vormi pole ikka õnnestunud skoorida, peab vaatama, niisama mätserdada ei viitsi.

ise teha on mõnus!

vannituba kah korras

noreply@blogger.com (tikker) — Sat, 14 Jan 2012 23:42:00 +0000

nagu eelmisest postitusest aimata võis, oli tänase päeva teemaks vannitoa suurpuhastus. oleks arvanud, et kui terve päev on koristamiseks aega, jõuab palju rohkem tehtud, aga ometigi lõpetasin alles öösel. no pere nõudis ikka oma osa, mis siis, et erkin tegeles lastega, tegi süüa, viis õhtul lapsed sugulaste poole sauna... aga mina koristasin pidevalt kööki :D nojah, ja õnneks jõudsin vannitoaga ka siiski ühele poole.

üldiselt oli päev kohe hommikust saati imeline - sain välja magada, ajasin ennast voodist välja peale kümmet, erkin tegi kohvi. lapsed olid rahulikud, saime üheskoos mõnusasti hommikust süüa, siis läks erkin nendega välja ja mina sain rahus köögi korda teha. selleks ajaks, kui ma lõpetasin, olid nad juba õuest tagasi, et lõunat süüa ja magama minna. ja alles SIIS sain vannitoaga algust teha.

küürisin sooda ja äädikaga vanni, kraanikaussi ja WC potti. puhastasin, sorteerisin ja organiseerisin kapid ära, viskasin mõned asjad minema. pesin ära kõik seinad ja põranda. pesin ära tühjad pesugeeli ja spreiplekieemaldi pudelid, kiskusin neilt sildid maha ja panin kappi oma aega ootama. õige pea lähen lahtist pesugeeli ja nõudepesuvahendit ostma, siis hea kasutada.

kõige suurem üllatus oli vannitoas seoses torudega - no meil on selline vanakooli vannituba, tehtud kunagi igiammu, kõik torud jooksevad sees. ja ma avastasin, et lapiga on võimalik torudelt hall kiht maha nühkida, nüüd on peaaegu et puhtad, rohelised :D ja tõesõna, ma arvasin, et need ongi sellised, aasta jooksul ei proovinud kordagi puhastada. häbi mul olgu, ah... aga hea küll, parem hilja kui mitte kunagi.

arvutis käisin tänase jooksul ainult nii palju, et too eelmine blogipost kirja panna ja õhtul peale üheksat tegin veidi pikema pausi, et süüa ja blogid läbi lugeda. msnis pole peaaegu üldse rääkinud, palle pole kah üldse tagunud. oo, mulle meeldib, kui ma nii vähe arvutis olen, kohe ASJALIK tunne on.

vaatame, mis homne päev toob. kas elutuba, magamistuba, lastetuba või puhkepäev? või ehk koristame vähemalt koridori ära? no seal pole muud, kui põrand pesta, peegel puhastada ja üks kapp läbi sortida. ja erkin peab kindlalt koridori lambi üles panema, see ootab juba mitu kuud.

hea küll, kähku magama. et homme oleks sama hea päev! õigemini VEEL parem :P

kellel on üle vannitoakapp?

noreply@blogger.com (tikker) — Sat, 14 Jan 2012 16:52:00 +0000

mul on vannitoas kraanikausi kohal igivana nõukaaegne kapp, mille ust on nii raske lahti teha, et hoian kapis vaid asju, mida kasutan harva - igapäevaselt vajalikud asjad on kapi peal kitsukesel ribal, lisaks on kapi kohal lamp, mis ka veel osa ruumi ära võtab. asjad ei mahu ära, kukuvad üksteise otsa ja kapi pealt alla, see frustreerib pidevalt.

ühesõnaga oleks nõus tegema väikese väljamineku ja soetama ajutise kapikese - usun, et meelerahu on raha väärt. no aga tahaks ju kasutatut - esiteks odavam, teiseks ajutist asja ei taha kindlasti UUT osta.

kas kellelgi pole äkki üle või keegi ehk teab kedagi, kellel on? ei pea olema midagi superilusat, täitsa suvaline peegliga kapike, millel sees riiulid. osta.ee-s hoian ühel oksjonil silma peal, hetke hind on veidi alla €15 ja seda võiks veel hädapärast maksta, aga ma arvan, et hind läheb kõrgemaks ja näiteks €25 ma enam ei maksaks :P isegi €20 tundub paljuvõitu, €5-10 oleks tunduvalt parem :D

no ma igatahes loodan, et mu kapp jõuab minuni. ühel või teisel viisil.

köögiga ühel pool

noreply@blogger.com (tikker) — Sat, 14 Jan 2012 00:44:00 +0000

oo, täna oli jällegi absoluutselt võrratu päev, läks palju paremini, kui ma oleks julgenud oodata - nimelt molutasin esimese osa päevast täiesti maha, laste lõunaune aja kah. istusin arvutis, lõbustasin ennast sünnipäevade FB-st google calendari eksportimisega, mängisin oma palle jne. ainus asjalik tegu hommikul oli leivataigna hapnema panemine.

aga siis sai kell kolm, karl ärkas miskipärast juba üles (tavaliselt magab viieni), ellen samamoodi ja mul oli hirmus koogi isu. kuna kapis oli liiter tuksi läinud jogurtit, mida ära visata ei tahtnud, siis otsustasin, et kooki võib sellest teha küll. valisin retsepti, mis sisaldas esiteks teistest rohkem jogurtit, teiseks on mul viimasel ajal nagunii meeletu šokolaadi isu ja ICA sarja kakaod on ka kapis mitu pakki ootamas.

oo, see kook tuli jumalik. tegin täpselt õpetuse järgi, alates ainete toasoojusest, munade ükshaaval vahustamisest, alt üles segamisest, lõpetades ahjus aegamisi jahtumisega. kerkis mühinal ja alla tagasi ei vajunud. tõsi, kuivavõitu ta oli, aga tassi piimaga, mmmmmmmmmmmm. see maitse oli absoluutselt suurepärane, too ICA sarja kakao on niiiii hea.

kui koogi ahju sain, panin leivataigna kerkima, siis koorisin kartulipudru jaoks kartulid ära ja panin aurutama. selleks ajaks oli kolm tundi sujuvalt möödunud (no lapsed ju mängisid ka köögis, sestap ei sujunud mu köögitoimkond just päriselt nii kiiresti, kui oleks võinud) ning erkin jõudis ka koju. jätsin ta kergendusega kotlette ja kartuliputru tegema ning sain väikese hingetõmbehetke.

õhtusöök oli imemaitsev, söögilauas tuli uni peale nagu tavaliselt, olin kindel, et molutan õhtu maha. siis hakkasin aga nõusid pesema ja kööki koristama (saavutatud korda tuleb ju hoida!) ning energia tuli tagasi.

leib sai imehea - pehme koorikuga, parajalt õhuline, maitselt parim, mis ma teinud olen. erkini meelest oli liiga magus, mulle hullult meeldis. liiga magus oli sellepärast, et panin kõiki aineid kahe leiva jagu, aga jahu sai liiga vähe, nii et sai kaks üsna peenikest leiba, oleks võinud vabalt selle taigna ühte vormi panna. no eks ma järgmine kord panen rohkem jahu :)

piimalaar tuli täna, tavaliselt ma koorin seda järgmisel hommikul, aga nägin, et koor oli nii ilusti peale tõusnud, kohe pidin ära koorima. 2x3l said kooritud ja pudelitesse, üks 3l purk jäi veel ootele - mul ei mahu pudelid mujale kui uksesahtlisse ja sinna üle viie ei mahu :P

kui nõud pestud, tuli tahtmine koristustööd siiski ära lõpetada.

see on nii veider - köök polnud ju enne tohutult räpane ega midagi, no ei pannud üldse tähelegi, et seinad olid määrdunud või kapiuksed sõrmejälgi täis. aga pärast seda, kui ma olen kõik puhtaks küürinud, nüüd näen vahet küll. imetlen oma puhtaid kapiuksi ja nende käepidemeid, köögi läikivaid seinu... kõik seinad olid tahmast hallid - sellest ei saanud enne aru, kui lapiga hõõruma hakkasin ja kollasem värv välja tuli :D meil on siin ju sellise jõleda kattega seinad, nagu kunagi rongivagunis, sihuke läikiv puiduimitatsioon, ma ei oska paremini seletada. aga no pesta oli seda hea.

pliitide küürimine võttis ka oma aja, palju puhtamaks said mõlemad. elektripliidiga läks eriti kaua, kuna küürisin sooda ja äädikaga praeahju. päris puhtaks ei saanud, aga tunduvalt puhtamaks küll. taasavastasin pliidi alumisest osast panipaiga, mille uks käib VIST piisavalt raskelt, et lapsed seda lahti ei saaks, mul oli just mure, et polnud kuskil ahjuplaate ja suurt panni hoida - praeahju ust teevad lapsed kogu aeg lahti ja tirivad sealt asju välja. erkin pani ukse traadiga kinni, aga seda iga kord harutada oli tüütu, nii et ma ei viitsinud ahjus üldse midagi hoida, nüüd võtsin selle koleda traadi koristamise käigus üldse ära.

põrandat küürisin, põlvili ja lapikesega, nihutasin söögilaua paigast ära ja puha, kõik sai puhtaks. ja kuigi mul polnud plaanis kõrgelt köögikappide pealt tolmu pühkida, sest sinna hästi ei ulatu ja ma ei hoia seal midagi, siis seinte pesemise käigus oli vaja korra kapi peale ronida ja nii sai ülevalt ka tolm ära pühitud. siis küürisin veel magamistoa ust ja... nüüd vist sai küll kõik üles loetud. ahjaa, saapad tegin ka puhtaks, olid teised nii räpased, ei täinud neid kuidagi sedaviisi äsja pestud põrandale sättida, tõmbasin lapiga üle.

täitsa hämmastav, kuidas väikesest külmkapikoristusest sai selline põhjalik aktsioon, kus tegin järjest rohkem, kui algul plaanis oli. see köök pole kordagi nii puhas ja korras olnud, pooli asju tegin siin elamise ajal esimest korda. mäherdune rahulolu!

ja rahulolu on otse loomulikult ka edukast söögiteost - kook, leib, kartulid, hilisõhtul sai hapukoor ka veel valmis.

mõelda vaid, milline rõõm võib olla veel siis süüa teha, kui on piisavalt ruumi, köögis polegi rõvepalav, on head ja õiged riistad... mõelge vaid, ükskord on mul köök, mis on SUUR, kus pole jõledat seinakatet ja linoleumi, mis igast otsast kooruvad, kus pole koledat pioneer pliiti ja selle ees metallist lätakat, on ilus puupliit ja selle ees kivid... ja palju kappe ja suur laud ja piisavalt valgust ja tööpinda ja hea elektripliit ja... oh, unistused. aga küll need täituvad. ma loodan, et õige pea.

nüüd premeerin ennast sellega, et ostan kööki uue vakstu, välisukse juurde suurema porimati, mis jalatsite alla ka ulatuks ning paneme vist ikkagi need kaks riiulit üles, mille kohta vahepeal arvasime, et ei tasu. ehk suudame need nii paigutada, et ei hakka pead ära lööma, saaks veidi pinda juurde.

nädalavahetuseks on suured plaanid. mõelda vaid, kui palju ma siis koristada jõuan, kui erkin ka kodus on ja lastega tegeleda saab. luksus!

no vaatame, ehk on homseks vedru hoopis täitsa maha käinud ja ei taha koristamisest kuuldagi. eks puhkepäevi on ju ka vahel vaja. aga loodan siiski, et koristamise iha on homme endiselt alles.

hirmus kaua sai jälle üleval oldud, aga nädalavahetusel on üks päev ka minul välja magamiseks, nii et saan unevõla kindlalt tasa teha. ja mu võrratu köök oli seda pingutust väärt!

selle aasta parim päev

noreply@blogger.com (tikker) — Thu, 12 Jan 2012 22:27:00 +0000

senini vähemalt :P

hommik algas kenasti, kella kümneks oli jogurt valmima ja pesu pesema pandud, ma kohe naudin selliseid toimekaid hommikuid, siis on tunne, et nii palju on juba tehtud. siis tuli küll korra unekas, nii et lebotasin tunnikese diivanil, õnneks ajas ema telefonikõne mulle jälle eluvaimu sisse - tegin endale süüa, sain isegi enam-vähem rahulikult söödud kah. lapsed küll vahepeal virisesid, aga üldiselt mängisid üsna kenasti ja me saime väga hästi läbi.

lõunasöögi ajal sõi ellen kiirelt taldriku tühjaks ja teatas, et tema läheb kohe voodisse - tavaliselt viin kõigepealt karli õue ja siis pean ka ellenit kaikaga voodisse ajama (no hea küll, see oli kunstiline liialdus, ta küll räägib, et ei taha tududa, aga siiski lõpuks läheb ja jääb, ilma suuremate tülideta). karl, kes tavaliselt üksi kööki jäädes üldse süüa ei taha ja pigem lusikaga toitu maha loopima hakkab, istus rahulikult laua taga ja nosis senikaua, kuni temagi taldrik tühi oli. mis nad nii maitsvat sõid, küsite? hah, praekartulit munaga, no eilset toitu polnud suuremat alles ja see oli ainus, mis külmkapist võtta.

ja siis, ja SIIS sain ma koristama hakata. köögiga jätkata. kolmas päev. juba eile oli mul tunne, et ainult paar asja veel ja põrand ära pesta, siis ongi kõik. eile suutsin ainult mõlemad kaosekolded ära sortida, karl ärkas miskipärast juba 1,5 tunni pärast, tagasi magama sõita ei õnnestunud, seega oli koristamistel kriips peal. täna tõin ta see-eest peale viit õuest ära, ellen ärkas küll juba kaks läbi, aga oli mulle seltsiks, rääkisime juttu, koristasime ja mängisime. mina esimest, tema teist :P

mis ma siis täna ära tegin? kruvisin tükkideks karli söögitooli ja nõuderesti, et neid mõlemaid korralikult puhastada. esimesel oli kõikvõimalikes kohtades kuivanud toiduläga, lapiga ei saa lihtsalt nii hästi puhtaks, teisel oli lihtsalt mustust ja roostet, mida nende metallist "trellide" pealt äärmiselt ebamugav eemaldada on. mõlemad sain kenasti puhtaks. kraanikausialuse kapi küürisin nii puhtaks, kui ma seda siin veel kunagi teinud pole, harja-kühvli ja prügikasti sinna juurde. köögikappide käepidemeid puhastasin kah, no ja siis avastasin, et peaks veel seinu pesema :D seinte juures jäigi asi pooleli, siis tuli hakata perega tegelema. ja põrandani ikka ei jõudnud.

homse lõunaune ajal lõpetan seintega, pliite tuleks veel küürida, homme vast jõuan põranda ka tehtud, siis olen köögiga ühel pool. järgmiseks võtan ette kas vannitoa või elutoa, pole veel otsustanud. vannituba ehk, see on selline ühe päeva projekt, pisike ruum ja paar kappi tühjaks tõsta ning otsast lõpuni puhtaks küürida.

täna läks igatahes lademetes soodat ja äädikat, kihisevad koos nii mõnusasti ja puhastavad hästi. tegin tühja spreipudelisse äädika-vee lahuse ka, sellega oli siis hää pritsida - sain puhtaks isegi segisti kangi all oleva prao, kus oli lademetes katlakivi.

ühesõnaga see on nüüd mu suur projekt - kodu korda. on kohe tunne, et tuleb seda uut energiat sisse lasta. asju ära anda. organiseerida. koristada. seekord alla andmist pole! võtku kui kaua tahes, koristan natukesehaaval, kuni kõik on korras. ja nondes ruumides, millega lõpetanud olen, peab seda korda hoolega hoidma. küll ma hakkama saan! ei lõpeta enne, kui kaos on igalt poolt kadunud. kui kogu segadusest ja ebavajalikest asjadest lahti saan, siis vast on ruumi ka selleks, et tuleksid uued ja toredad.

muudest asjadest ka paari sõnaga.

esiteks mu pallisõltuvus. ma olen oma mängimisi oluliselt vähendanud, enamjaolt mängin õhtul, kui lapsed magavad ja millegi asjalikuma tegemiseks nagunii liiga sooda olen. istusin tükk aega kinni 52. tasemel - no see on senini kõige ilgem tase üldse. ja kui ma kuidagi edasi ei saanud, siis jäi ka mängimise motivatsioon üha vähemaks, mis oli jällegi hea, vahepeal oli sõltuvus ikka veidi liiga suur. aga eile (või üleeile?) õnnestus too tase lõpuks ära teha, nüüd maadlen 55. tasemega ja katsun oma mängud endiselt õhtutesse jätta. hommikusöögi kõrvale loen blogisid, lõuna ajal koristan, õhtul võib siis lisaks mängida ka.

teiseks pettusin just serla toodetes, mille ostmise harjumus on juba ammust ajast - on neil ju luigemärk ja selveris pidevalt soodukas. ma tegelikult kunagi isegi kellegi blogist lugesin, et kõik nende tooted polegi taaskasutatud paberist, aga kontrollisin toona kõik kodus leiduvad pakid üle ja mul olid küll, seega mõtlesin, et ehk ikka on. noh, täna vaatasin, et majapidamispaber on küll taaskasutatud kiust, aga WC paber uuest. halb! nüüdsest hakkan siis poes silte lugema, põhimõtteliselt ei taha puid koju vedada. lotus on vist teine luigemärgiga, kui ma õigesti mäletan, aga soodukaid sel mu teada eriti pole. või olen teiste markide suhtes lihtsalt pime, sest serlaga nii harjunud? novat, olgu mu mõtteviis kuitahes roheline, ei taha ju eriti maksta üle 20/40 (WC/maj) sendi rulli eest, juba põhimõtte pärast. ja ma usun, et on ikka võimalik ka normaalse hinnaga taaskasutatud kiust paberit saada, tuleb lihtsalt tähelepanelikum olla.

kolmandaks suutsin järjest kaks laari jogurtit tuksi keerata - esimest korda elus, pärast ligi aastast praktikat. enda jogurt läks viimati tallinnas käies halvaks, nii et tellisin nelelt 500 g starteriks, nagu ma noil puhkudel ikka teen. piim ka nele oma nagu tavaliselt. KÕIK oli nagu tavaliselt. ok, esimesel laaril oli temperatuur täpselt 42, äkki oli tegelikult vähem ja sellepärast ei reageerinud. tavapärase nelja tunni pärast oli pealt paks, altpoolt täitsa vedel. lasin teise neli tundi veel peale, ei läinud paremaks, maitse ka veider.

õnneks oli nele jogurtit veel nii palju alles, et sain täna teise laari teha. seekord segasin küll täpselt 45 kraadi juures ära, nii et selles ei saanud viga olla. nelja tunni pärast oli jälle täitsa vedel, lasin kaks tundi veel, siis andsin alla ja tõstsin külma. see vähemalt maitses nagu jogurt... aga miks äkki nii vedel, pole õrna aimugi. tellisin nelelt homseks uue jogurti, eks katsetan siis uuesti. väga jabur.

menüü ette koostamine toimib suurepäraselt. sellest olen küll aru saanud, et päeva kaupa pole mõtet paika panna, ikka plaanid muutuvad. hästi toimib aga see, et pidevalt on umbes seitse toitu listis olemas ja enamik nende koostisosadest kah, sealt saab siis vastavalt tujule ja ajale midagi valida. mõnus on süüa teha, kui selle asemel, et mõelda, MIDA teha, saad valida, millise plaanitud söögi järele täna isu on. eile oli täiesti plaanimatult ja menüüväliselt praetud tint (njämm) - õnnestus tänu tutvusele kohalikult kalurilt skoorida. täna tomatisupp, polnud nii ammu teinud, maitses imehea nagu tavaliselt. homme on plaanis kartulipuder ja kotletid, mille tarbeks just viimase hakkliha sügavkülmast välja tõstsin. ja miskit toorsalatit kah kõrvale, näiteks kapsas ootab riivimist.

nii me hästi elame.

brnn-brnn-brnn, koooooooli!

noreply@blogger.com (tikker) — Wed, 11 Jan 2012 19:10:00 +0000

ma kasvasin üles teadmisega, et tänu mu tugevale lühinägelikkusele ise sünnitada ei saa ja juhilube kah ei anta.

kaks kerget ja kiiret sünnitust on selja taga ning täna tunnistati mind juhilubade jaoks igati kõlblikuks. kümme minutit, kiire nägemise kontroll, vererõhu ja -suhkru mõõtmine (suts sõrme ja test tehti koha peal ära), mõned küsimused olematute haiguste ja sõltuvuste kohta, €20 ja oligi kõik. ma ei arvanudki, et see NII lihtne on!

kui aide asuks normaalse koha peal, oleks ilmselt sinna läinud. kuna aga ei asu ja teistest koolidest sain tuttavate positiivseid soovitusi kõige rohkem just ringi (endise overlani) kohta, kus on ühtlasi pärnu soodsaim hind, siis milleks maksta rohkem :) täna oli infotund, järgmisest esmaspäevast hakkavad teooriatunnid. ma olen põnevil!

öised koristusaktsioonid

noreply@blogger.com (tikker) — Tue, 10 Jan 2012 23:45:00 +0000

olin õhtul hirmus väsinud ja mõtlesin varakult magama minna, aga sundisin ennast veidike külmkappi korrastama, et täna ostetud helbe- ja makaronipakid ära mahutada ning kogemata koristasin poole ööni köögikappe. kõik kapid said tühjaks tõstetud, äädikaveega puhastatud, asjad organiseeritud ja tagasi pandud, osa asju ära andmiseks teisele poole viidud, kapiustele nimekirjad seal leiduvate asjadega (mõni riiul on nii täis, et osad asjad ei paista teiste tagant välja, kõige ülemisele riiulile ilma toolita ei näe jne), samuti nimekiri kojas (juurikad ja mahlad) ja külmkapis olevatest asjadest - no viimasel puhul küll eelkõige veidi pikemalt säilivatest asjadest.

koisid pole juba tükk aega ühtki näha olnud, ehk julgen varsti oma kuivained külmkapist välja kolida. aga veel mitte, las nad olla :)

ma pole mitte kunagi suutnud köögis ühekorraga nii palju koristada. kapid on nüüd mõnusalt ära organiseeritud. kauaks? näis. eks annan parima, et seda korda hoida.

söögitegemine peaks nüüd jälle tibake lihtsam olema.

ainult kaks kõige suuremat kaosepesa jäid organiseerimata - üks sahtel ja külmkapi pealne. õnneks pole kummaski väga palju asju, vast jõuan homme lõpetada. siis oleks üks ruum jälle korras.

nagu näha, see raamat natuke juba inspireerib. no hea küll, põhieesmärgini ehk kaosenurgakeste likvideerimiseni ma ei jõudnud, aga köök oma väikese ja kiirelt segamini mineva ruumiga vajas kah juba ammu korralikku taasorganiseerimist. nii et WIN.

oeh, ainult öö jääb jälle lühikeseks. ja ma ju lubasin endale, et hakkan varem magama minema. no homme, päriselt. st täna juba :P

vanaduse märk

noreply@blogger.com (tikker) — Tue, 10 Jan 2012 15:06:00 +0000

tuli just meelde, et kaks nädalat tagasi juuksuris käies sain teada, et mul olla mõned hallid karvad peas. fakt, et see mul kohe ununes ja alles nüüd meelde tuli, näitab vist ilmekalt, kuivõrd ma ennast sellest häirida lasen.

aga talletan ikka blogisse, ajaloo tarbeks :D