„Tuumajaama rajamine on Eesti jaoks vajalik, sest see annab meile stabiilse ja ilmast sõltumatu elektritootmise, mis ei tekita heitmeid. See on väga oluline, kui liigume fossiilkütustelt puhtama energia suunas. Samuti aitab tuumaenergia vähendada sõltuvust kõikuvatest gaasi- ja kütuseturgudest ning tugevdab meie energiajulgeolekut ja hinnastabiilsust,” selgitas Kadastik.

Kadastiku sõnul seab eelnõu selged reeglid ka tehnoloogia valikule. “Nimelt tohib kasutada ainult lahendusi, mis on praktikas end juba tõestanud. Samuti luuakse tuumaohutuslubade süsteem ja tugev riiklik järelevalve, kus võtmeroll on sõltumatul regulaatoril ehk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil,” märkis Kadastik. 

“Oluline on ka see, et vastutus jääb selgelt tuumajaama rajajale ja käitajale. Nemad peavad tagama nii jaama ohutuse kui ka katma kõik kulud, mis tekivad jaama eluea lõpus. Selleks luuakse riiklik dekomissioneerimisfond, kuhu kogutakse jaama töö ajal raha, et hiljem oleks tagatud selle ohutu sulgemine ja jäätmete lõplik ladustamine,” sõnas ta. 

Kadastik lisas, et rahvusvahelised arengud ja Euroopa Liidu suundumused näitavad selgelt tuumaenergia kasvavat rolli, mistõttu on Eestil mõistlik teha vajalikud ettevalmistused juba praegu. “Pikemas vaates tagab tuumaenergia meile soodsa energia ning selle kasutuselevõtuks võimaluse loomine on oluline samm edasi,” rõhutas Kadastik. 

Link uudisele: Mario Kadastik: tegime sammu lähemale tuumaenergia kasutuselevõtuks Eestis

„Lugedes eelmisel nädalal Tallinna linnavalitsuse plaanist lubada 20 koolil jätkata ka järgmisel aastal venekeelse õppega, tekkis paratamatult küsimus, milleks kasutab Tallinn riigilt eestikeelsele õppele üleminekuks saadud vahendeid,” ütles Vaga. 

“Kuidas on võimalik, et Ida-Virumaa koolides minnakse eestikeelsele õppele üle kiirendatud korras, aga Tallinnale käib see reform üle jõu?” küsis ta. 

Vaga hinnangul jäi Tallinna linnapea selgitustest mulje, et praegusel linnavalitsusel puudub tugev poliitiline tahtmine eestikeelsele õppele üleminekuga tegeleda. “Ka arutelus kõlanu kohaselt soovib enamus muukeelsetest lapsevanematest panna enda lapse eestikeelsesse kooli, aga Tallinna tempo ülemineku elluviimisel ei tule nõudlusele järgi. Ebaselgeks jäi ka, kas praegu kavandatav erand, mis lubab koolidel jätkata venekeelse õppega, jääb viimaseks või on plaanis neid teha ka edaspidi,” märkis erikomisjoni aseesimees. 

“Eestikeelsele õppele ülemineku venitamise hinna maksavad kinni Tallinna lapsed ja noored, kelle emakeel ei ole eesti keel. Nii jäävad nad venekeelsesse inforuumi ning nende võimalused hariduses ja tööturul on kehvemad. Kaotajaks jääb tegelikult kogu ühiskond.”  

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni arutas avalikul istungil eestikeelsele õppele üleminekuks eraldatud eelarvevahendite kasutamist ja selle tulemuslikkust. 

Link uudisele: Kristo Enn Vaga: Tallinn läheb mugavama tempoga eestikeelsele õppele üle

“Toomas on riigikogu aseesimehe tööga suurepäraselt hakkama saanud. Ta tunneb parlamendi töökorraldust ning suudab jääda ka pingelistes olukordades väärikaks. Tema konkreetsus ning rahulik ja kaalutletud juhtimisstiil teevad temast tugeva kandidaadi riigikogu aseesimehe ametikohale,” ütles Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak. 

Toomas Kivimägi on olnud riigikogu liige alates 2015. aastast. Varem töötas ta Pärnu linnapeana. Alates 2023. aasta aprillist on ta riigikogu esimene aseesimees. 

Link uudisele: Reformierakond esitab riigikogu aseesimehe kandidaadiks Toomas Kivimäe

Riigikogu lähisuhtevägivalla ja naistevastase vägivalla lõpetamise toetusrühma esimehe Timo Suslovi sõnul annab pikem viibimiskeeld lähisuhtevägivalla ohvritele rohkem aega ja võimalusi abi saamiseks. 

“Praktika on näidanud, et senisest 12 tunnist ei piisa sageli selleks, et ohver saaks ennast koguda, vajalikud asjad kokku pakkida, leida ajutise elukoha või jõuda nõustamise ja õigusabini. Pikem viibimiskeeld annab ohvrile aega ja ruumi ning aitab ennetada olukorra kiiret eskaleerumist,” ütles Suslov. 

Suslov rõhutas, et viibimiskeeld ei võta kelleltki ära tema inimõigusi ega liikumisvabadust laiemalt. “See on ajutine ja sihitud meede, mis keelab vägivalla toime pannud inimesel teatud ajaks minna sellesse kohta, kus vägivald aset leidis. Selle eesmärk on kaitsta ohvrit ja vältida uue vägivalla puhkemist.” 

Lähisuhtevägivalla ja naistevastase vägivalla lõpetamise toetusrühma juht lisas, et lähisuhtevägivald on mitmetahuline probleem. “See ei ole ainult füüsiline vägivald. See võib olla ka vaimne vägivald – alandamine, kontrollimine ja hirmutamine. Üha enam näeme ka digitaalset vägivalda – pidevat jälgimist, ähvardamist või ahistamist telefoni ja sotsiaalmeedia kaudu,” sõnas Suslov.

“Kui tahame vägivallaringi päriselt katkestada, peame tegelema nii ohvri kui ka vägivallatsejaga. Ohvrile tuleb tagada turvalisus ja abi. Samal ajal peab vägivalla toime pannud inimene võtma vastutuse oma tegude eest ning vajadusel saama sekkumist ja abi, mis aitaks tema käitumist muuta,” märkis ta.  

Link uudisele: Timo Suslov: edaspidi saab koduvägivallatseja kolmeks päevaks kodust ära saata

Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Mihkel Leesi sõnul teeb muudatus vanemahüvitise arvestamise paindlikumaks ja parandab lastega perede majanduslikku toimetulekut. 

“Praegu kehtiva korra järgi sõltub töötasu alammääras makstava vanemahüvitise suurus sellest, milline oli töötasu alammäär 1. jaanuaril. Seni on see loogika toiminud, sest alampalk on tavaliselt tõusnud just aasta alguses. Ent elu on muutumises,” ütles Lees. 

Lees märkis, et näiteks sel aastal leppisid tööandjad ja ametiühingud kokku, et alampalk tõuseb tänavu 1. aprillil. “Töötasu alammääras makstav vanemahüvitis tõuseks praeguse süsteemi järgi aga alles järgmisel aastal. Nii pikk viivitus ei oleks perede suhtes mõistlik,” selgitas Lees muudatuse vajalikkust. 

“Mai alguses saavad töötasu alammääras vanemahüvitise saajad senise 886 eurot asemel 946 eurot. See tähendab 60-eurost tõusu,” lisas Lees.  

Leesi sõnul aitab muudatus vältida edaspidigi olukordi, kus alampalga kokkulepe sünnib alles pärast aasta algust ja seetõttu lükkub ka töötasu alammääras makstava vanemahüvitise tõus edasi. Muudatus puudutab ligikaudu 1600 vanemahüvitise saajat. 

Link uudisele: Mihkel Lees: vanemahüvitise tõus jõuab peredeni kiiremini

„Venemaa peab Ukraina vastu toime pandud agressiooni eest vastutama. Rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni loomine on oluline samm selleks, et panna Venemaa tekitatud kahjusid hüvitama,“ ütles Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Kristo Enn Vaga.

Vaga sõnul hakkab komisjon hindama Venemaa agressiooniga Ukrainale tekitatud kahjusid ning määrama hüvitisi, mida Venemaa peab Ukrainale maksma. 

Vaga hinnangul aitab komisjoni töö aitab luua ka õigusliku aluse, millele saab tulevikus tugineda Venemaa külmutatud varade kasutamisel Ukraina heaks. 

„Euroopa Liidus on külmutatud ligikaudu 210 miljardit eurot Venemaa keskpanga reserve. Praegu kasutatakse Ukraina toetuseks nende varade intresse, kuid rahvusvahelise mehhanismi otsused aitavad luua õigusliku aluse, millele saab tulevikus tugineda ka põhisumma kasutamisel Ukraina heaks,“ märkis Vaga.

Vaga lisas, et Eesti on olnud Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni loomise üks eestvedajaid ning osalenud aktiivselt selle mehhanismi väljatöötamises.

Link uudisele: Kristo Enn Vaga: Eesti liitub Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoniga

“Õpilastelt ja pensionäridelt piletitasu küsimine ei lahendaks tegelikke probleeme, mis maakondlikus ühistranspordis hetkel on,” ütles Kruuse. 

Maaelukomisjoni esimehe sõnul on maakondliku ühistranspordi peamised mured hoopis kehvasti ühilduvad sõiduplaanid, pikad ümberistumised ja inimeste liikumisvajadusi mittearvestavad graafikud. 

“Ühistranspordi kasutamine peab olema mugav ja lihtne, ühendused peavad olema kiired ja loogilised. Üle riigi peab kehtima ühtne ja arusaadav piletisüsteem ning bussi- ja rongiliinid peavad olema sünkroonis ja töötama koos,” sõnas Kruuse. 

Link uudisele: Urmas Kruuse: Reformierakonna fraktsioon ei toeta õpilastelt ja pensionäridelt maakonnaliinidel piletitasu küsimist

Link uudisele: Kristo Enn Vaga: Eesti astus sammu, et panna Venemaa agressiooni eest maksma

Reformierakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Luisa Rõivase sõnul kõlas nii Maailma Majandusfoorumil Davosis kui ka Müncheni julgeolekukonverentsil üks ja sama sõnum: maailm on jõudnud murdepunkti. “Reeglitepõhine rahvusvaheline kord on otsese rünnaku all. Julgeolek ei ole enam iseenesestmõistetav. Demokraatiad peavad olema ühtsed, nähtavad ja otsustavad,” rääkis Rõivas. 

Rõivase sõnul ei piirdu Venemaa agressioon ainult Ukrainaga. “Moskva on ajanud mõjutustegevuse, küberrünnakute, valimistesse sekkumiste ja desinformatsiooni kaudu oma sõrad sügavale paljudesse riikidesse,” märkis Rõivas. “Autoritaarsed režiimid teevad koostööd ja õpivad teineteiselt. Demokraatiad peavad tegema sedasama veelgi kiiremini ja veelgi otsustavamalt,” lisas ta. 

“Eesti roll on hoida fookust: Ukraina peab võitma. Euroopa peab tegema kõik võimaliku nii Ukraina toetamiseks kui selleks, et investeerida enda kaitsevõimesse. NATO peab jääma tugevaks. Sanktsioonid peavad püsima ja tugevnema. Ja Eesti peab ehitama partnerlussuhteid kõigi demokraatlike jõududega üle maailma,” rõhutas Rõivas. 

Link uudisele: Luisa Rõivas välispoliitika aastaarutelul: Eesti välispoliitika ei tohi olla vaikne

„Tartu on väga hea näide linnast, kus ettevõtlus, haridus ja innovatsioon käivad käsikäes. Meie eesmärk on kuulata kohapealsete tegijate kogemusi ja arutada, kuidas riik saab paremini hoogustada nii tööstuse arengut kui ka oskustööjõu järelkasvu,“ ütles Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Õnne Pillak. 

Päeva alustab fraktsioon Tiksoja Puidugrupi külastusega, kus tutvutakse tehase tööga ning arutatakse juhtkonnaga tööstussektori väljakutseid, sealhulgas tööstuse digitaliseerimist. 

„Just sellistes ettevõtetes sünnivad töökohad ja ekspordivõimekus. Meile on oluline mõista, millised regulatsioonid või otsused ettevõtjate igapäevatööd pärsivad ja kus saab riik olla partner, mitte takistus,“ lisas ta.

Tartust valitud riigikogu liige Yoko Alender tõi esile hariduse rolli linna arengus. „Tartu Rakenduslik Kolledž ja kaasaegsed sporditaristud, nagu NET Spordihall, näitavad hästi, kuidas investeeringud inimestesse loovad pikaajalist väärtust. Kutse- ja täiendusõppel on üha suurem roll nii noorte kui ka täiskasvanute võimaluste laiendamisel,“ märkis Alender. 

Visiidi lõpetab tutvumine sõja- ja katastroofimeditsiinikeskusega. Alenderi sõnul on elanikkonnakaitse ja kriisideks valmisolek teema, mis puudutab kogu ühiskonda. „Viimased aastad on selgelt näidanud, kui oluline on valmisolek ootamatuteks olukordadeks. Praktikute kogemus ja tagasiside on seadusloome seisukohalt hindamatu,“ ütles ta.

Link uudisele: Reformierakonna parlamendisaadikud külastavad Tartut