Eesti Reformierakonna fraktsioon

Maret Maripuu: õendusabiteenus muutub kvaliteetsemaks

Thu, 23 May 2013 09:13:00 +0300

Eile Riigikogus vastuvõetud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus kaotab hooldusravi ja hooldushaigla mõisted. Nende asemele tulevad õendushaigla ning iseseisvalt osutatava statsionaarse õendusabi mõisted vastavad senisest paremini osutatava teenuse sisule.

Sotsiaalkomisjoni liikme Maret Maripuu sõnul on oluline ühtne arusaam statsionaarsest õendusabiteenusest. ’’Seadusemuudatus fikseerib, milliseid teenuseid õendusabina osutatakse ning millised on selle teenuse nõuded. Mida selgemalt on kirjeldatud teenuste sisu ja loetelu, seda kvaliteetsemat teenust on võimalik meie inimestele pakkuda,“ rõhutas Maripuu.

Seaduse oluliseks uuenduseks on seegi, et nüüdsest võivad üldhooldekodud taotleda koduõendusteenuse osutamise tegevusluba. „Muudatus laiendab hooldekodude võimalusi ise integreeritult õendus- ja hooldusabiteenust pakkuda. Hooldekodus elavate eakate vajadused on mitmekesised ning muudatuse järel saab pakkuda paremat ja sobivamat teenust,“ lisas Maripuu.

Toomas Viks , 5545679
toomas.viks@riigikogu.ee

Maret Maripuu arutab omavalitsustegelastega peretoetuste tõusu

Wed, 22 May 2013 09:56:00 +0300

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Maret Maripuu kohtub täna Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste liidu esindajatega, et arutada, kuidas omavalitsused on valmis juulist käivituvaks vajaduspõhiste peretoetuste tõusu reformiks. Oluline roll abivajajate väljaselgitamisel ja esitatavate toetusavalduste menetlemisel saab olema just omavalitsuste sotsiaaltöötajatel.

„Eelinfo kohaselt tunnevad omavalitsused kõige enam huvi selle vastu, kuidas rakendub põhimõte, et kõik, kes saavad toimetuletust, hakkavad saama ka vajaduspõhist peretoetust. Seda täpsemalt sätestav seaduseelnõu on praegu Riigikogu menetluses ja rakendub 2014. aasta algusest,“ rääkis Maripuu, kes omavalitsustegelased arutelule kutsus.

Vajaduspõhine lastetoetuste tõusu reform seadustati valitsusliidu poolt eelmisel sügisel. Seniseid toetuseid ei vähendata ega kaotata, abi saavad enam need pered, kes seda reaalselt vajavad. Uus seadus sätestab täiendavad toetused suhtelises vaesuses elavatele lastega peredele, ja kõigile suurematele peredele, kus lapsi on kolm või enam. Lisaks toetab riik ühekordselt peresid, kuhu sünnivad kolmikud või suurem arv mitmikke.

2015. aastast hakkab ühe lapsega pere saama lisaks juba praegu makstavatele peretoetustele 19,18 eurot (alates 2013. aasta 1. juulist 9,59 eurot) ning kahe ja enama lapsega pere 38,36 eurot (alates 2013. aasta 1. juulist 19,18 eurot) pere kohta. Alates 2015. aastast tõstetakse kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetus seniselt 57,54 eurolt 95,9 euroni (alates 2013. aasta 1. juulist 76,72 euroni kuus).

Toomas Viks , 5545679
toomas.viks@riigikogu.ee

Maripuu: Riigikogu leevendab arstide lähtetoetuse tingimusi

Wed, 15 May 2013 09:19:00 +0300

Riigikogu arutab täna noortele arstidele suunatud lähtetoetuse taotlemise kriteeriumite laiendamist. Muudatuste eesmärk on muuda toetuse taotlemise tingimused paindlikumaks ning pikendatakse lähtetoetuse taotlemise perioodi. Edaspidi saab toetust taotleda tööleasumiseks ka Ida-Viru Keskhaiglasse ning Pärnu Haiglasse.

2012. aastal kehtestati 15 000 eurone lähtetoetus neile noortele arstidele, kes residentuuri lõpetamise järgselt asuvad tööle üld- või kohalikesse haiglatesse või maapiirkonna perearstipraksisesse.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Maret Maripuu sõnul aitavad arutusel olevad muudatused rohkematel noortel arstidel saada oma tööelu alustamiseks tuge. „Soovime pikendada lähtetoetuse taotlemise perioodi ning pakkuda seda ka neile arstidele, kel residentuuri lõpetamisest möödunud kuni viis aastat. Kriteeriumiks pole enam ka esmakordne tööleasumine,“ ütles Maripuu.

Eelnõu teine oluline muudatus puudutab arstide tööaega. ’’Taotlusele kandideeriv arst võib töötada eri haiglates mitmel töökohal, mille koormused toetuse andmisel liidetakse. Muudatustega vähendatakse taotlejalt nõutavat töökoormust kriteeriumile vastavas haiglas seniselt 40 tunnilt nädalas 30 tunnini nädalas. Perearstide osas loobutakse töötundide kaudu töökoormuse nõude sätestamisest,’’ märgib reformierakondlasest parlamendisaadik.

Samuti soovitakse muuta senisest paindlikumaks erinevate tööandjate juures töötamine, sh paralleelselt osakoormusega teenuse osutamine nn kõrgema etapi haiglas (näiteks Tallinnas asuvas piirkondlikus või keskhaiglas ning Tartus asuvas piirkondlikus haiglas). Töötades paralleelselt nn kõrgema etapi haiglas on eriarstidel võimalik diagnoosida ja ravida ka neid haiguseid, milleks väiksemates haiglates puuduvad võimalused ja vahendid ning seeläbi paremini säilitada oma erialast pädevust.

„Ma väga loodan, et paindlikumad lähtetoetuse kriteeriumid aitavad motiveerida noori nii eri- kui perearste jääma tööle Eestisse, eriti just nendesse piirkondadesse, kuhu uute arstide leidmine keerulisemaks on osutunud,“ lisas Maret Maripuu.

Toomas Viks , 5545679
toomas.viks@riigikogu.ee

Tõnis Kõiv: inimesed väärivad pääsu Ülemiste kallastele

Thu, 02 May 2013 09:22:00 +0300

Riigikogu liige Tõnis Kõiv soovitab Ülemiste järve kaldad puhkealana inimestele avada. Rae valla Peetri külaselts, mille eestseisusse kuulub ka Kõiv, pöördus aprilli lõpus Ülemiste veevaru haldava aktsiaseltsi Tallinna Vesi poole.

Praegu ümbritseb Ülemiste järve kõrge traataed koos kahes keeles siltidega, et järve ääres viibimine on keelatud ja karistatav. Õigupoolest on järv aiaga piiratud juba mitukümmend aastat, kandes endas märki möödunud aegadest, kus parim kaitsmise viis oli inimese eemal hoidmine. See asi võiks ja peaks muutuma.

Peetri külaselts on kindel, et linlaste joogivee kvaliteeti järvekallaste puhkealana kasutamine ei ohustaks. „AS Tallinna Vesi pakub tarbijatele kõrget kvaliteeti, puhastades järvevee puhastusjaamas ning muutes vee omadused vastavaks joogiveele kehtestatud nõuetele. Nii jääb see ka tulevikus,“ kinnitas Tõnis Kõiv.

Peetri külaselts on välja selgitanud, et ASi Tallinna Vesi tuumikaktsionär United Utilities BV omab Loode-Inglismaal mitut järve, mis on samuti kasutusel veereservuaaridena, kuid rahvale puhkealadena avatud. Nii näiteks katab Haweswater Estate’i järve vesi 25% Loode-Inglismaa veetarbimisest. Järv on inimestele avatud seitse päeva nädalas. Auto parkimine on tasuta, isegi koera võib järve äärde kaasa võtta, kui teda kontrolli all hoida. Teise näitena katab Thirlmere’i veehoidlast pumbatav vesi 11% Loode-Inglismaa veetarbimisest ja selle kaldad on samuti külastajatele avatud. Rajatud on piknikualad, paigaldatud tualetid, lubatud on lemmikloomad ja auto parkimine on tasuline.

„Ülemiste järve ääres on korralik kruusatee, mida mööda saaks oivaliselt jalutada, joosta, jalgrattaga sõita ja teisi veega mitte kokku puutuvaid tegevusi harrastada,“ rääkis Peetri eestseisuse liige Kõiv, kes usub, et Tallinna Vee tuumikaktsionäri kogemusi veehoidlate veekvaliteedi ja avaliku juurdepääsu tagamisel saaks Eestiski kasutada. „Ülemiste järve kallaste avamisest inimestele avalikuks puhkealaks võidavad kõik,“ on Tõnis Kõiv veendunud.

Toomas Viks , 5545679
toomas.viks@riigikogu.ee

Maripuu: lastetoetuste tõusu reformis on oluline roll omavalitsuste sotsiaaltöötajatel

Sun, 28 Apr 2013 09:57:00 +0300

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige reformierakondlane Maret Maripuu küsib Eesti Maaomavalitsuste Liidule ja Linnade Liidule saadetud kirjas, kuidas omavalitsused on valmis juulist käivituvaks lastetoetuste tõusu reformiks. Oluline roll abivajajate väljaselgitamisel ja esitatavate toetusavalduste menetlemisel saab olema just omavalitsuste sotsiaaltöötajatel.

„Oleme Eestis jõudmas selleni, et riigieelarvest makstavad peretoetused on suuremad nendel peredel, kes rohkem abi vajavad,“ märgib Maripuu oma kirjas. „Leian, et just abivajajate aitamisele keskendudes peaks tulevikus arenema kogu Eesti sotsiaalpoliitika.

Sellega seoses soovin teada, kuidas on omavalitsuste sotsiaaltöötajad reformiks valmis? Milline on arusaam lisanduvatest ülesannetest, kuidas on kujunenud koostöö sotsiaalministeeriumi ning sotsiaalkindlustusametiga. Mida on seni tehtud ja mida on veel vaja teha enne 1. juunit, mil hakatakse toetusetaotlusi vastu võtma,“ küsib Maripuu omavalitsusliitudelt.

Kuna vajaduspõhine lapsetoetus määratakse samadel alustel toimetulekutoetusega, on kohalik omavalitsus kõige operatiivsem otsustaja, sest tal on olemas toimiv sissetulekuandmete kogumise ja leibkonna koosseisu tuvastamise korraldus. Andmed on värsked ning abi andmine perele võimalikult lähedal. Omavalitsusele tekkivad administreerimiskulud tasub riik.

Vajaduspõhine lastetoetuste tõusu reform seadustati valitsusliidu poolt eelmisel sügisel. Seniseid toetuseid ei vähendata ega kaotata, abi saavad enam need pered, kes seda reaalselt vajavad. Uus seadus sätestab täiendavad toetused ühe- ja kahelapselistele peredele, kus sissetulekud on väiksed ja kõigile suurematele peredele, kus lapsi on kolm või enam. Lisaks toetab riik ühekordselt peresid, kuhu sünnivad kolmikud või suurem arv mitmikke. Hiljuti otsustati laiendada vajaduspõhise lastetoetuse saajate ringi nii, et seda makstakse kõigile toimetulekutoetust saavatele lastega peredele.

2015. aastast hakkab ühe lapsega pere saama lisaks juba praegu makstavatele peretoetustele 19,18 eurot (alates 2013. aasta 1. juulist 9,59 eurot) ning kahe ja enama lapsega pere 38,36 eurot (alates 2013. aasta 1. juulist 19,18 eurot) pere kohta. Alates 2015. aastast tõstetakse kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetus seniselt 57,54 eurolt 95,9 euroni (alates 2013. aasta 1. juulist 76,72 euroni kuus).

Toomas Viks , 5545679
toomas.viks@riigikogu.ee

Kalle Palling: Vana jahiseadus oli ajale jalgu jäänud

Thu, 25 Apr 2013 11:03:00 +0300

Jahiseaduse juhtivmenetleja Kalle Pallingu (Reformierakond) sõnul on täna parlamendis vastuvõetud uue jahiseaduse kandev mõte koostöö maaomanike ja jahimeeste vahel. Nüüd on loodud alus, kus jahiselts ja maaomanik saavad luua lepingulised suhted ja kokku leppida tingimused jahipidamiseks eraomaniku maal.

’’Sisuliselt on siiani kehtinud Eesti NSV jahiseadus. Uut jahiseadust on tehtud juba aastast 2008 ning selle koostamise juures on osalenud mõlemad vastandlike huvidega pooled - nii erametsaomanikke esindav Erametsa Liit kui Jahimeeste Selts,’’ rõhutas Palling.

Keskkonnakomisjoni liige Kalle Palling nendib, et peamine probleem, mille uus jahiseadus lahendab, puudutab omandiõigust. Praeguseni on jahindus sisuliselt ainus valdkond, kus eraomanikul puudub õigus ja võimalus kaasa rääkida selles, kuidas tema omandit kasutatakse.

„Kui mingil põhjusel ei ole võimalik lepinguid sõlmida, saavad maaomanikud nõuda jahiseltsilt (sellelt, kellel on õigus omaniku maa peal jahti pidada ja korraldada) kahjude osalist kompenseerimist kuni 100 euro ulatuses hektari kohta. See toimub keskkonnaministri poolt kinnitatud metoodika alusel ning kahju hindajaks on atesteeritud põllu- ja metsamajanduse konsulendid. Õigus kompensatsiooni nõuda tekib vaid siis, kui omanik on jahiseltsi eelnevalt võimalikest kahjustuskohtadest nõuetekohaselt teavitanud,’’ rõhutab reformierakondlasest parlamendisaadik.

Kokkuleppe üheks osaks on ka see, kuidas konkreetse maa peal jahiloomade tekitatavat kahju ennetatakse ja tekkinud kahju kompenseeritakse. Ulukikahjude kompenseerimiseks moodustavad jahiseltsid (või Jahimeeste Selts) spetsiaalse reservfondi. Reservfondi kaudu on jahimeestel endil võimalik reguleerida oma liikmetelt maksete kogumist ja eelkõige lepingutega katmata aladel erakorraliselt tekkivate kahjude eest tasumist. Väljamakstud summast 30 % katab taotluse alusel riik SA KIK kaudu.

Palling lisab, et tulevikus säilivad kõik jahipiirkonnad ning nende seniste kasutajate kasutusõiguse lubasid pikendatakse 10 aastaks. Samas tekib tulevikus võimalus jahiseltsi väljavahetamiseks, kui seda nõuavad vähemalt 51% kinnistute omanikest (s.t. esindatud peab olema 51% kinnistutest, mitte omanikest) ja vähemalt 51% jahipiirkonna pindala omanikest. Selline lahendus annab ühelt poolt maaomanikele seni puudunud võimaluse rääkida kaasa selles, kes tema maal jahti peab ning tagab ka väikemaaomanike huvide kaitse.

Toomas Viks , 5545679
toomas.viks@riigikogu.ee

Kalev Lillo: Laevandustoetus aitab laevad Eesti lipu alla

Tue, 23 Apr 2013 11:02:00 +0300

Riigikogu majanduskomisjoni liige ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogusse kuuluv reformierakondlane Kalev Lillo soovitab laevandusettevõtjatel aktiivsemalt kasutada just nendele mõeldud toetusmeedet.

„Täna seilab maailmameredel vaid kolm suurt kaubalaeva Eesti lipu all, kuigi veel 10 aastat tagasi oli selliseid laevu 17. Eesti merenduspoliitika 2012-2020 näeb ette eesmärgi, mille kohaselt sõidaks Eesti lipu all üle 500 tonnise kogumahutavusega (ingliskeelses laevandusterminoloogias GT - Gross Tonnage) kaubalaevu 2030. aastal vähemalt 50, aastaks 2020 aga 35,“ rääkis Lillo.

Riigikogu liige juhib tähelepanu faktile, et juba 2007. aastal kutsuti ellu laevandustoetus, mis võimaldab Eesti lipu all sõitvatel kaubalaevadel saada riigipoolset toetust kogu laevapere töötasudelt makstava sotsiaalmaksu ulatuses.

„Sisuliselt võtab riik enda kanda 33% ettevõtja palgakulu ja vastu soovib, et laeva ahtris lehviks uhkelt Eesti lipp. Ühtegi teist majandusharu sellisel määral riigi poolt ei toetata,“ lausus poliitik.

Toetusmeedet on rakendatud viimasel kuuel aastal ja taotlejaid on olnud vaid kaks: AS Eesti Merelaevandus ja NT Shipping OÜ, kes on kokku saanud rohkem kui 950 tuhat eurot toetust. Valdavalt on toetatud kahe aluse laevapere sotsiaalmaksu katmist riigi poolt, nendeks on „Kalana“ ja“ Kurkse“, mis on kahepeale kokku saanud üle 850 tuhande euro.

„Kutsun siinkohal üles kõiki laevandusega tegelevaid ettevõtteid patriotismi ilmutama ja oma laevu Eesti lipu alla tooma. Riik ulatab siin oma abikäe,“ ütles Kalev Lillo.

EAS on asunud 2013. aasta laevandustoetuste taotlusi vastu võtma. Taotlust saab esitada kuni 1. maini.

Toomas Viks , 5545679
toomas.viks@riigikogu.ee

Reformierakonna saadikud tutvusid personaalse meditsiini võimalustega

Wed, 17 Apr 2013 14:11:00 +0300

Reformierakonna saadikurühm Riigikogus kohtus täna Eesti Geenivaramu direktori professor Andres Metspaluga.

Professor Metspalu esitas Reformierakonna parlamendisaadikutele visiooni personaalse meditsiini rakendamise võimalustest Eestis aastatel 2014-2020. Näiteks võiks luua Eesti populatsiooni spetsiifilise geenikiibi. Selleks tuleks analüüsida vabatahtlikke vanuses 35-65-aastat, keda võiks arvestuslikult tulla 450 000.

Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu on loonud Eestile populatsioonipõhise biopanga - Eesti rahva tervise-, sugupuu- ja geeniandmete kogu, kuhu kuulub ligi 5% Eesti täiskasvanud elanikkonnast. Riik on hoolitsenud selle eest, et meil on e-tervis, digilugu ja pildipank, digiretsept, digiallkiri ja ID-kaart – see kõik kokku on maailmas üsna unikaalne. Nüüd tuleks astuda järgmine samm. Personaalse meditsiini rakendamiseks on Metspalu sõnul Eestis olemas tugevad arstid ja motiveeritud õed.

Metspalu sõnul tekib geenikiibi loomise järel võimalus kasutada seda haiguste diagnoosimisel, ennetamisel ja ravimisel. Arstidele on loodud üks uus ja täiendav instrument haigete diagnoosimiseks ja raviks, ainult selle erinevusega, et geeniandmed on ainukesed, mis võimaldavad haigusriske ja ravimsobivust ning doosi prognoosida ja mida aeg edasi, seda täpsemalt.

„Nagu öeldud - meil on olemas geenianalüüsi tehnoloogiad ja inimesed, kes oskavad neid kasutada ning tulemusi analüüsida,“ rääkis Metspalu osutades, et geenivaramu andmed võiksid juba lähiaastatel jõuda igapäevameditsiini ja võimaldaksid inimestele anda personaalseid nõuandeid, et geneetiliselt tuvastatud terviseriske maandada. Tervelt elatud aastate arv tõuseb, inimesed on vähem haiged, panustavad majandusse ja ühiskonda.

„Sellise programmi rakendamine võiks olla Eesti üks järgmisi rahvuslikke eesmärke. Selline nagu oli NATO ja Euroopa Liiduga liitumine. Selline eesmärk, mis parandaks kõigi inimeste elukvaliteeti ja eluiga ning mille järgi Eestit kogu maailmas tuntakse,“ märkis Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas kohtumise järel.

Toomas Viks , 5545679
toomas.viks@riigikogu.ee

Lillo: Keila linnale hüvitatakse ülekohus

Tue, 16 Apr 2013 13:37:00 +0300

Riigikogu alustas täna Paldiski omavalitsuse korraldamise seaduse muutmist. Esimesel lugemisel parlamendi kõnepuldis rääkinud Reformierakonna fraktsiooni liige Kalev Lillo ütles muudatuse kommentaariks, et okupatsiooniajal oli Paldiski Eestis kinnine linn, erijuhtum, viimane paik, kus okupatsiooniväed lahkusid ja kus seejärel tuli kiiresti kehtestada Eesti riigivõim. Okupatsiooni tagajärgede leevendamine nõuabki seetõttu erikäsitlust seaduse tasemel.

„Keila linna Paldiski linnaosa on likvideeritud Paldiski Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamisel 20. oktoobril 1996. a. Linna staatus on seega reguleeritud seaduse tasemel, linna varade küsimus on aga jäetud seni reguleerimata. Tegemist on lüngaga seaduses, mida pole võimalik ületada muidu, kui samuti seaduse tasemel regulatsiooniga,“ seisab eelnõu seletuskirjas.

Lillo toetab regionaalminister Siim Valmar Kiisleri poolt öeldud põhimõtet, mille kohaselt seadusemuudatuse järgselt antava rahalise või mitterahalise toetusega loevad pooled Paldiski linna Keila linnaosast eraldumisega ja omavalitsuse staatuse omandamisega seotud kulud kaetuks.

„Keila on tänaseks tasunud ligi miljon eurot laenu, mida eelmisel aastatuhandel võeti selleks, et Paldiskis katlamaja ning muu soojamajandusega seotud taristut parandada. Laenuraha kasutamisest paranes olukord Paldiskis, kohustused aga jäid Keilale. Seda ebaõiglust on peale seaduse muutmist võimalik lahendama hakata,“ selgitas Riigikogu liige.

Seadusesse lisatakse paragrahv, mille kohaselt võib riik ühekordselt toetada Keila linna Paldiski linna haldusterritooriumiks muutunud alal asunud objektidega seonduvate võlakohustuste teenindamiseks. Taotlus selleks tuleb esitada hiljemalt 1. septembriks 2013. Toetuse üleandmine vormistatakse riigi ja Keila linna vahel sõlmitava kokkuleppega.

Toomas Viks , 5545679
toomas.viks@riigikogu.ee

Maret Maripuu: Selged nõuded aitavad pakkuda kvaliteetsemat ravi

Wed, 10 Apr 2013 15:12:00 +0300

Täna jõudis Riigikogus esimesele lugemisele tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis kaotab hooldusravi ja hooldushaigla mõisted. Nende asemele tulevad õendushaigla ning iseseisvalt osutatava statsionaarse õendusabi mõisted vastavad senisest paremini osutatava teenuse sisule.

Sotsiaalkomisjoni liikme ja seaduseelnõu kaasettekandja Maret Maripuu sõnul on oluline ühtne arusaam statsionaarsest õendusabiteenusest, sest senine hooldusraviteenuse mõiste polnud piisavalt selge ja üheselt arusaadav. ’’Seadusemuudatus fikseerib, milliseid teenuseid õendusabina osutatakse ning millised on selle teenuse nõuded. Mida selgemalt on kirjeldatud teenuste sisu ja loetelu, seda kvaliteetsemat teenust on võimalik meie inimestele pakkuda,“ rõhutas Maripuu.

Seaduse oluliseks uuenduseks on seegi, et nüüdsest võivad üldhooldekodud taotleda koduõendusteenuse osutamise tegevusluba. „Muudatus laiendab hooldekodude võimalusi ise integreeritult õendus- ja hooldusabiteenust pakkuda. Hooldekodus elavate eakate vajadused on mitmekesised ning muudatuse järel saab pakkuda paremat ja sobivamat teenust,“ lisas Maripuu.

Toomas Viks , 5545679
toomas.viks@riigikogu.ee

Tõnis Kõiv: Üleskutse Barack Obamale tuumarelvade tõkestamiseks

Mon, 08 Apr 2013 09:24:00 +0300

5. aprillil möödus neli aastat USA president Barack Obama ajalooliselt kõnest Praha Hradśany väljakul, kus ta tegi üleskutse asuda liikuma tuumarelvavaba maailma suunas. Üheteistkümne NATO liikmesriigi parlamendi liikmed saatsid USA presidendile kirja, kus märkisid ära neli aastat tagasi tehtud üleskutse tähtsust ning kutsusid Barack Obamat üles uutele sammudele. Eesti poolt kirjutas kirjale alla Riigikogu Parlamentaarse Assamblee (IPU) Eesti delegatsiooni juht Tõnis Kõiv.

„5. aprillil 2009 Prahas peetud kõnes pidas president Obama tuumarelvi külma sõja pärandiks, mis jätkuvalt ohustavad maailma rahu. Kuigi külm sõda Venemaa ja USA vahel on saanud minevikuks, ei ole minevikuks saanud tuumarelvad. Hoopis vastupidi, nad on pigem rohkem ja laiemalt levinud;“ meenutas Kõiv.

Parlamendiliikmete ühises kirjas meenutatakse Ühendriikide presidendi sõnu, et USAl kui ainukesel riigil, kes on reaalselt tuumarelva kasutanud, on moraalne kohustus olla eestvedajaks tuumarelvavaba maailma suunas liikumisel. Samas lubas Obama toona, et USA vähendab oma tuumarelvi vastutustundlikult, kahjustamata ei enda ega liitlaste julgeolekuoluks vajalikku tasakaalu ega kaitsevõimet.

„Neli aastat on Prahas peetud kõnest möödunud ja hea võimalus vahekokkuvõtteid teha ning uutele sammudele innustada. Möödunud nelja aasta jooksul on USA ja Venemaa vahel sõlmitud uus START leping, kiiduväärt on NATO poolt võetud kohustus “luua tingimused tuumarelvavaba maailma jaoks.” NATO strateegilise doktriini kaudu. Barack Obama on saanud Nobeli rahupreemia oma püüdluste eest tuumarelvavaba maailma poole. Samas ei ole olukord Lähis-Idas paremuse poole liikunud ning Põhja-Koreast lähtuv tuumaoht pigem kasvanud,“ osundas Tõnis Kõiv parlamendisaadikute poolt allkirjastatud kirja teksti.

Riigikogu poolt maailma teiste parlamentidega suhtlemist koordineeriva delegatsiooni juht märkis, et kuigi tõstatatud teema võib tunduda kauge ja näiteks praegune tuumaoht Põhja-Koreas näida hoomamatu, on selge, et kui kusagil mujal maailmas peaks tuumasõda lahvatama, siis ei jää valusad tagajärjed meieni jõudmata.

Barack Obamale saadetud kirja koostamisel kandis põhiraskust liikumine “Parlamendiliikmed tuumarelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise eest” (ingliskeelne lühend PNND), mis tihedas koostöös ÜRO-ga toimetav ja üha laienev võrgustik. Ühise kirja edasisaatjaks oli Tśehhi Senati asespiiker Alena Gajduskova ning kirja sisu saab kokku kujundlikult kokku võtta järgmiselt: Barack Obama avas neli aastat tagasi Prahas ukse tuumarelvavaba maailma suunas, NATO riikide parlamendisaadikud kutsuvad teda üles nüüd sellest uksest sisse astuma.

Toomas Viks , 5545679
toomas.viks@riigikogu.ee

Kalle Palling: Saksamaa valmistub Eestiga odava elektri eest konkureerima

Sun, 07 Apr 2013 09:20:00 +0300

Riigikogu keskkonnakomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Kalle Palling (Reformierakond) kohtus sel nädalal Saksamaa liitvabariigi parlamendi kolleegidega, kus muuhulgas arutleti ka uute väljakutsete üle energeetikas.

Pallingu sõnul on sakslaste energiamajanduse arengukava (Energiewendet) juba mitu aastat rakendatud. Meil Eestis on vastav arengukava alles uuendamisel ja valmib järgmisel aastal. „Kuna tulevikus soovib Eesti end lahti ühendada Venemaa sünkroonalast ja ühendada end Euroopa võrku, oleks suurem koostöö sakslastega äärmiselt mõistlik. Selleks, et ka arenguid sünkroniseerida ja üksteiselt õppida oleks praktiline luua Eesti Saksa ühine energiaagentuur kuhu koonduksid parimad teadmised, mis mõlemas riigis tekivad. Taastuvenergia arendamine ja elamufondi energiasäästlikuks muutmine on meil suurimad ühisosad. Kuna oleme niikuinii teel suurema elektrituru poole, ühendades põhjamaade ja lõuna Euroopa turud, on juba täna vajalik eelnev koostöö Euroopa juhtivate jõududega,’’ rääkis Kalle Palling.

’’Külastasin hiljuti Saksamaad, kus tutvusin sealsete arengutega energiamajanduses. Selgus, et meil on palju kattuvaid probleeme ja väljakutseid. Eestil on Saksmaalt mõndagi õppida, seda nii nende vigadest kui ka positiivsetest lahendustest, mida oleks mõistlik meile üle kanda. Üks sellistest väljakutsetest on elamufondi energiasäästlikuks muutmine. Ida-Berliin on elamud nii välimuselt kui nende madalat energiaefektiivsust arvestades väga sarnased näiteks Lasnamäe ja Mustamäe korrusmajadega. Seega energiasäästuga seotud probleemid ja lahendused praktiliselt kattuvad,’’ selgitas reformierakondlasest parlamendisaadik.

Kalle Pallingu sõnul soovib Saksamaa osa saada Norra odavast hüdroenergiast, rajades selleks merekaabli kahe riigi vahele juba lähiaastail. ’’See on küsimus, mida peaksime käsitlema ühes meie elektrituru arengutega. Lihtsustatult võib öelda, et siis algab võidujooks põhjamaade ja Saksamaa vahel konkureerimaks odavale hüdroenergiale,’’ rõhutas Kalle Palling märkides, et see puudutab ka Eesti elektritarbijaid. Riigikogu liige soovitas eeskuju võtta mõtteviisist, kus majanduskasv ja energiatarbimise kasv on omavahel lahtiseotud. „See on oluline paradigma muutus, mis paratamatult ootab ees ka meid,“ ütles ta.

Toomas Viks , 5545679
toomas.viks@riigikogu.ee

Laine Randjärv: valijaid ei tohi liigitada rahvuse järgi

Sat, 06 Apr 2013 09:17:00 +0300

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv pole nõus sellega, et ühiskonnas tõuseb pidevalt enne valimis päevakorda mitte-eestlastest valijate teema ning nende hääle püüdmine. Pole olema mingeid ’’meie’’ ja ’’nemad’’ – on olemas eestimaalased, kes väärivad ühtemoodi väärikat elu.

«Nüüd, kus Eesti Vabariik on üle 20 aasta olnud iseseisev, ei tohiks me mingil juhul liigitada valijaid rahvuse järgi ning vastavalt sellele jagada neile valmislubadusi. Paraku on seda metoodikat kultiveerinud juba aastaid üks Eesti erakond, kelle erinevatest valmissõnumitest võis isegi välja lugeda rahvuste vahelise vaenu õhutamist,’’ nendib Laine Randjärv.

Laine Randjärv on kindel, et kõigil Eestimaal elavatel erirahvustest inimestel on laias plaanis sarnased eesmärgid ja soovid. ’’Nii Tallinna, Tartu, Narva kui Pärnu elanikud soovivad majanduslikku heaolu, hubast kodu ja kindlustunnet oma tuleviku suhtes- Seega oleme vaid ’’meie’’ – eestimaalased,’’ rõhutas Randjärv.

Toomas Viks , 5545679
toomas.viks@riigikogu.ee

Maret Maripuu: uus seadus tõkestab võltsravimite levikut

Tue, 02 Apr 2013 11:20:00 +0300

Möödunud nädalal Riigikogus vastu võetud ravimiseaduse muudatus kaitseb tulevikus patsiente tõhusamalt võltsravimite eest ning muudab ravimid inimesele kättesaadavamaks, rõhutab sotsiaalkomisjoni liige Maret Maripuu.

Maripuu sõnul on Euroopa Liidus suurenenud võltsitud ravimite hulk. ’’Võltsitud ravimid sisaldavad tavaliselt madalakvaliteedilisi koostisaineid, ei sisalda ettenähtud toimeaineid või sisaldavad neid vales koguses. Vastuvõetud seadusega sätestatakse võltsitud ravimi mõiste ja reeglid, et välistada võltsravimite sattumine inimesteni,’’ lausus Maret Maripuu.

„Seadusega kehtestatakse nõuded ravimite kaugmüügile, mis aitavad tagada kaugmüügi võrdväärse kvaliteedi tavaapteegist saadava teenusega. Ravimite kaugmüük ehk e-apteek teeb kõikide inimeste elu lihtsamaks, kuid enim võidavad sellest maainimesed. Ajal, kui nii mõnigi maa-apteek on uksed sulgenud, annab internetiapteegi loomise võimaldamine maainimestele jätkuva juurdepääsu apteegiteenusele,” ütles sotsiaalkomisjoni liige.

’’Interneti teel tellitud ravimid on apteek kohustatud toimetama tellijani kogu Eesti piires ühtsetel tingimustel, olenemata sellest, kas elatakse Tallinnas või Ruhnus. Seadus sätestab ka turvanõuded, mille eesmärk on tagada, et võltsitud ravimid ei jõuaks tarneahelasse,’’ lisas reformierakondlasest parlamendisaadik.

Toomas Viks , 5545679
toomas.viks@riigikogu.ee

Kalev Lillo: Hiidlased vajavad oma praami

Wed, 20 Mar 2013 10:11:00 +0300

Riigikogu majanduskomisjoni liige ja merenduse töörühma aseesimees Kalev Lillo (Reformierakond) ütleb, et madala veeseisu tõttu takistatud praamiühendus Hiiumaaga tõstatab taas vana küsimuse, kas hiidlased vajavad nn „oma praami“?

Täna hommikul jäi leivaauto, mis mandrilt hiidlastele leiba viis, kurvalt mandrikaile uut laeva või siis meretaseme tõusu ootama. Hiidlased täna päris leivata ei jää, kuna nende oma leivatööstus siiski veel toimib, aga kuna mandrile jäänud leivaauto pidi ka kohaliku leiva laiali vedama, siis on täna saare poodide varustamine esmatarbekauba - leivaga, raskendatud.

„Mõned aastad tagasi ehitati Eesti saarte vahele liikuma uued laevad, mis hiidlaste sõnul on kindlasti kohased saarlastele aga mitte neile. Praegused laevad on liiga suured, sõidavad üldjuhul pooltühjadena. Hiidlased on pakkunud välja ka lahenduse: mandri ja Hiiumaa vahel võiks liikuda sobilik praam, mis oleks väiksem aga selle võrra kiirem. Ka tänase veetaseme languse vastu peaks see praam paremini kindlustatud olema. Kogu aeg on räägitud, et Hiiumaa liinile sobiliku laeva süvis ei tohiks ületada 360 cm, tänastel praamidel on see aga 420. Mõned korrad aastas ette tulev madal veetase on tõestuseks, et soetatud praamid pole Hiiumaa teenindamiseks päris sobilikud,“ ütles merendusega süvitsi tegelenud poliitik.

Räägitud on ka mandri ja Hiiumaa vahelise reisi kestusest ehk ajast. Hiidlased ei ole olnud rahul, et laevad kulutavad üle väina sõiduks isegi tunni ja nelikümmend viis minutit kuigi võiksid liikuda pool tundi kiiremini, nagu maavanem aprillis jõustuvasse uude reisikavasse välja pigistas. Vedaja apelleerib kütusekulu suurenemisega – mida kiiremini sõidad, seda rohkem kütust kulub.

„Tänane vedaja leping lõppeb aastal 2016. Siis tekib teoreetiline võimalus ühenduse kvaliteeti parandada. Selleks sobib väiksem, madalama süvisega säästlikum ja kiirem praam. Kui tahta seda alates 2016. aastast liinile tuua, siis on täna viimane aeg teha vastavad otsused ja asuda uut laeva ehitama,“ kinnitas Kalev Lillo.

Toomas Viks , 5545679
toomas.viks@riigikogu.ee

Remo Holsmer: Reformierakonna eesmärk on suurendada maksuvaba tulu

Mon, 18 Mar 2013 09:44:00 +0300

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Remo Holsmer ütles pärast tänast parlamendi rahanduskomisjoni istungit, et opositsioon ei suhtu eelarve planeerimisse vastutustundlikult ja kinnitas, et Reformierakonna eesmärk on järgmisest aastast suurendada tulumaksuvaba miinimumi.

„Reformierakond on välja käinud tulumaksuvaba miinimumi tõstmise vajaduse. Muuhulgas on selle sammu vajadusele viidanud rahandusminister Jürgen Ligi. Hetkel kehtiv määr on 144 eurot kuus,” ütles Holsmer “Kui palju on võimalik tulumaksuvaba miinimumi tõsta, saab selgemaks siis kui rahandusministeerium avaldab aprilli alguses kevadise majandusprognoosi ning analüüsib võimalikke täiendavate vahendit suurust eelarvestrateegias. Maksuvaba miinimumi tõstmine näiteks 10 euro võrra kuus tähendab eelarvele 16-17 miljoni eurost miinust aastas.”

“Mis puudutab maksupoliitikat tulevikus, siis üksikisiku tulumaksu alanemine ühe protsendi võrra 2015. aastast on juba otsustatud. Lisaks peame vajalikuks alandada töötuskindlustusemakset, sest sellest laekuvate vahendite hulk Töötukassas on märkimisväärne ja reserv piisavalt suur. Tööjõumaksude kõrgele määrale on juhtinud tähelepanu kõik Eesti majandust hindavad autoriteetsed organisatsioonid,“ rääkis rahanduskomisjoni kuuluv Reformierakonna saadikurühma asejuht.

Riigikogu rahanduskomisjon lükkas täna tagasi opositsioonierakondade esitatud seaduseelnõud, millega sooviti tulumaksuvaba miinimumi tõsta. Remo Holsmeri sõnul ei olnud sotsiaaldemokraatide ja keskerakondlaste vastavasisulisi eelnõusid võimalik hetkel toetada. Sotside eelnõu järgi soovitakse tühistada tulumaksu alandamine 20%-ni, kuid me ei soovi kahte valikut omavahel vastandada. Ehk eesmärgiks on vähendada tulumaksu kui ka suurendada maksuvaba tulu,” sõnas Holsmer.

“Lisaks sellele ei pea opositsioon pikaajalist eelarve prognoosimist ja eelarvestrateegiat tähtsaks. Kõigepealt tuleb ikkagi selgeks teha, mis on riigi võimalused, mitte jääda lootma, et küll “kuskilt” raha tuleb,” lausus Holsmer “Ma ei pea sellist lähenemist väga heaks praktikaks ja see ei näita opositsiooni kui vastutustundliku fiskaalpoliitika eest seisjat.”

Toomas Viks , 5545679
toomas.viks@riigikogu.ee

Laine Randjärv: Eesti kunst jõuab avalikku ruumi

Sat, 16 Mar 2013 09:30:00 +0300

Kommenteerides Riigi Kinnisvara AS väljakuulutatud ideekonkursi, mille eesmärgiks on soetada neljale rajatavale koolihoonele 191 000 euro eest kunstiteoseid, lausus Riigikogu aseesimees ja kunagine kultuuriminister Laine Randjärv, et 2010. aastal vastuvõetud kunstiteoste tellimise seaduse peamiseks eesmärgiks oli avaliku ruumi rikastamine kunstiga.

„Mul on hea meel, et tollal ära tehtud suur töö hakkab nüüd vilja kandma. Kaks aastat peale seaduse jõustumist on kuulda ka esimestest "pääsukestest" - renoveeritavatest riigigümnaasiumidest, mille puhul see seadus rakendub’’. Laine Randjärve sõnul peaksid teosed jõudma Jõgevamaa Gümnaasiumisse, Läänemaa Ühisgümnaasiumisse, Viljandi Gümnaasiumisse ja Nõo Reaalgümnaasiumisse.’’

Randjärv rõhutab, et uus seadus väljendab täiesti uut riigipoolset hoiakut kultuurivaldkonna suhtes, luues ka märkimisväärse toetusvõimaluse meie kunstnikele.

’’Kunstiteoste sihttellimine ja sellesisuliste programmide praktika on laialdaselt kasutusel sellistes Euroopa riikides nagu Holland, Iirimaa ja Suurbritannia,’’ lisas Laine Randjärv.

Seadus jõustus 1. jaanuarist 2011 ning see näeb ette, et üks protsent riigieelarves avalike ehitiste investeeringuteks ettenähtud summadest suunatakse kunstiteoste tellimiseks.

Toomas Viks , 5545679
toomas.viks@riigikogu.ee

Aivar Sõerd: Eesti toetab Läti pingutusi hea nõuga

Tue, 12 Mar 2013 09:18:00 +0300

Eilsel kohtumisel Läti ajakirjanikega kinnitas Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd, et Eesti toetab Läti pingutusi euroalaga liitumiseks ning jagab naabrile lahkelt kogemusi.

Aivar Sõerdi sõnul tundsid Läti ajakirjanikud elavat huvi Eesti kogemuse vastu euroalaga liitumisel. Küsiti ka Eesti elanike suhtumise kohta eurotsooni liikme kohustustesse, sealhulgas osalemise kohta EL stabiilsusmehhanismides.

„Paratamatult seonduvad liikmelisusega mitte ainult saadav kasu vaid ka kohustused,’’ lausus Sõerd. ’’Euroala stabiilsusmehhanismides osalemiseks on tarvis ühiskonnas väga kannatlikult ja igakülgselt selgitada, miks peab panustama ja näitama üles solidaarsust. Ühise Euroopa võlakriisi lahendamisest sõltub iga riigi majanduslik heaolu,’’ rõhutas reformierakondlasest parlamendisaadik Läti ajakirjanikele ning lisas, et Eestile jagas omal ajal nõuandeid tema lähinaaber Soome.

Sõerdi sõnul on rahaturud tegelikult juba arvestanud sellega, et peagi on kõik kolm Balti riiki eurotsooni liikmed. ’’Teadaolevalt on Leedu valitsus hiljuti seadnud liitumise tähtajaks 1. jaanuari 2015. Nagu Eesti, on ka Läti ajanud vastutustundlikku eelarvepoliitikat ja veel ühe korras rahandusega riigi lisandumine eurotsooni annab täiendavat lisaväärtust kogu rahaliidule,’’ rõhutas Aivar Sõerd.

Toomas Viks , 5545679
toomas.viks@riigikogu.ee

Laine Randjärv: eesti keele õpetamine vene koolides peab olema suunatud tulemusele

Sun, 03 Mar 2013 09:38:00 +0300

Neljapäeval Riigikogus toimunud Rahvusvähemuste nõukoja istungil rõhutas Riigikogu aseesimees Laine Randjärv, et eesti keele õpetamise metoodika vene koolides peab olema suunatud tulemusele, nii et iga noor kooli lõppedes ka reaalselt eesti keelt valdaks.

Rahvusvähemuste nõukoja istungil keskendus Laine Randjärv sel nädalal toimunud kohtumisele vene õppekeelega koolide juhtidega. „Kohtumisel koolide direktoritega arutasime probleeme, mis on seotud eesti keele õppega ja eesti keeles õpetamisega,“ selgitas Randjärv.

„Kohtumine kujunes väga konstruktiivseks ning arutelu käigus koorus välja terve rida ettepanekuid, mis võiksid teha praegu käigus oleva eesti keele õppimise süsteemi järjekindlamaks, loogilisemaks ja tulemusrikkamaks. Nende ettepanekute lõppsõnastusega saab kindlasti tutvuda lähitulevikus, mil arutatakse Põhikooli - ja Gümnaasiumiseaduse eelnõu muudatusettepanekuid,“ lausus Laine Randjärv.

Randjärv rõhutas, et direktorite ümarlauas osalejad olid selle teema käsitlemisel üksmeelsed. Nad viitasid ka lapsevanemate arvamusele ning oma õpetajate kogemusele ja kinnitasid, et eesti keele tulemuslikuks õppeks ning ka edukaks eestikeelseks aineõppeks gümnaasiumiastmes oleks vaja eesti keele süvaõppega alustada järjepidevalt juba esimesest klassist.

Toomas Viks , 5545679
toomas.viks@riigikogu.ee

Valdo Randpere: Tarbijate huvid suhetes kiirlaenufirmadega vajavad tõhusamat kaitset

Sat, 02 Mar 2013 09:38:00 +0300

Eestil tuleb tarbijakrediidi andmist tõhusamalt reguleerida, kinnitas Reformierakonna saadikurühma aseesimees Valdo Randpere fraktsiooni liikmete sellel nädalal toimunud kohtumise järel Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Soonistega.

Poliitikute ja peadirektori kohtumise üheks põhjuseks oli tarbijakrediidi andmist reguleeriv seaduseelnõu, mida Riigikogu praegu menetleb. Erinevatel hinnangutel on kõrge protsendiga tarbijakrediiti võtnud kuni 100 000 Eesti inimest ja paljud neist on kõrgete intresside ja tehingutasudega hätta jäänud.

Kohtumisel said poliitikud kinnitust, et võrreldes teiste Euroopa riikidega on tarbijakrediiti pakkuvatele asutustele kehtestatavad nõuded Eestis suhteliselt leebed. Rootsi ja Soome on seadmas tarbijakrediidi intressile selget ülemist piiri. Laenusuhtes nõrgemat poolt kaitsvaid meetmeid kavandatakse ka Eestis.

Randpere sõnul kaalub Riigikogu tarbijalaenude reklaaminõuete karmistamine ja laenuvõtjate krediidivõimekuse hindamise võimaluste täpsustamist. „Tarbijakaitseameti täpseid soove ja hinnanguid kohtumisel kuulata tahtsimegi,“ ütles ta ja lisas, et tarbijakrediidi andmist reguleerides tuleb kindlasti arvestada sotsiaalseid aspekte.

Kohtumisel arutati ka, kas olukord, kus Eestis tegutsevate pankade teenustasud on oluliselt suuremad kui emapankadel Rootsis, on ikka õiglane ja Euroopa vaba turu põhimõtetele vastav. Tarbijakaitseameti juhid väljendasid valmisolekut selle teemaga rohkem tegeleda.

Euroga liitumise eel Hinnavalve portaali käivitanud Valdo Randpere avaldas arvamust, et Eestis oleks kindlasti kohta ka kodanikualgatusel põhinevale tarbijakaitseliikumisele. „See on valdkond, kus vabakonnad saaksid inimeste õiguste eest seismisel kaasa lüüa. Just ühistegevus võimaldaks ühiseid huve palju paremini kaitsta. Elektri vabaturul suutsid korteriühistud läbi viia ühise hanke. Ka pangaklientidel tasuks koonduda ja ühiseid soodsaid pakkumisi otsida,“ soovitab Reformierakonna fraktsiooni aseesimees.

Toomas Viks , 5545679
toomas.viks@riigikogu.ee