Sünnitoetuse tõstmine on osa meetmete paketist, mis aitab Lauri Laatsi sõnul kaasa sündimuse tõstmisele. “Sündimus on püstitanud kaks aastat järjest negatiivseid rekordeid ja aastas sünnib meil nüüd alla 10 000 lapse,” ütles Keskerakonna aseesimees. “Kahetsusväärsel kombel vaatab Reformierakonna valitsus kõike seda tegevusetult pealt. Praegune olukord läheb vastuollu põhiseadusega, mis näeb ette eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Eesti rahvastik kahaneb ja vananeb ning praeguste trendide jätkudes tõusevad päevakorda eksistentsiaalsed küsimused.”

Lauri Laatsi sõnul kehtib praegune sünnitoetus 320 eurot juba 15 aastat ega ole tõusnud elukallidusega kooskõlas. “Eesti on viimased paar aastat olnud üks kiirema inflatsiooniga riik Euroopas ning see asjaolu on olulisel määral mõjutanud inimeste toimetulekut. Peredel puudub tuleviku osas kindlus ja see on negatiivselt mõjutanud meie iivet,” märkis Lauri Laats.

Lauri Laats täpsustas, et täiendav kulu sünnitoetusele kasvab maksimaalselt 8 miljoni euro võrra.

Link uudisele: Keskerakond: lisaks Tallinnale tuleb sünnitoetus tõsta 1000 euroni terves Eestis

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme lisas, et otsevalimised suurendavad inimeste otsest osalust riigielus, tugevdavad presidendi demokraatlikku mandaati ning lähendavad riiki ja rahvast. “Leiame, et presidendi valimise õigus peaks kuuluma rahvale. Ka avaliku arvamuse küsitlused on aastaid näidanud tugevat ja stabiilset toetust presidendi otsevalimisele, mis viitab ühiskondlikule ootusele muuta senist korda. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on presidendi otsevalimisi järjepidevalt toetanud ning esitanud vastavasisulisi algatusi ka varem. See punkt on olnud algusest peale ka EKRE programmis,” rõhutas Martin Helme.

Eelnõu kohaselt võib presidendikandidaadi üles seada vähemalt 10 000 hääleõiguslikku Eesti Vabariigi kodanikku. Kandidaatide registreerimine algab 60 päeva enne valimispäeva ja lõpeb 40 päeva enne valimispäeva. Valituks osutub kandidaat, kes saab üle poole hääletamisel osalenute häältest. Kui ükski kandidaat ei saavuta nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Teises voorus osutub valituks kandidaat, kes saab enam hääli. Häälte võrdsuse korral eelistatakse vanemat kandidaati.

Lisaks Keskerakonna ja EKRE saadikutele on eelnõule allkirja andnud Riigikogu fraktsioonitud saadikud Kersti Sarapuu, Enn Eesmaa, Tõnis Mölder, Jaak Valge, Kalle Grünthal ja Leo Kunnas.

Link uudisele: Keskerakond ja EKRE taotlevad presidendi otsevalimisi

“Riiklikult rahastatavate majandusuuringute ja -analüüside teostamine ning neid läbi viivad ametiasutused peavad olema poliitiliselt sõltumatud,” rõhutas korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart. “Olukord, kus rahandusminister Jürgen Ligi surve tulemusel hakkab ligi 30 aastat uuringuid läbi viinud Konjunktuuriinstituudi asemel analüüside eest vastutama Statistikaamet, näitab, et tulemusi üritatakse endale soodsas suunas näidata.”

Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul puudub Statistikaametil sääraste uuringute tegemiseks nii metoodika kui ka varasem kogemus. “Nii peaminister Kristen Michal kui ka rahandusminister Jürgen Ligi on Konjunktuurinstituudi tulemusi korduvalt avalikult kritiseerinud, sest reaalse olukorra kirjeldus majanduslangusest neile ei sobinud. Lisaks teatas rahandusminister avalikult sellest, et Konjunktuurinstituut enam uuringuid ei teosta enne seda, kui hanke tulemused olid teada. See tekitab küsimuse, kas hankeprotsessi on poliitiliselt mõjutatud, et tagada endale sobivamad uuringud,” rääkis Keskerakonna saadik.

Asjaolu, et koalitsiooni saadikud ei soovinud majandusuuringute sõltumatust avalikult arutada, näitab Anastassia Kovalenko-Kõlvarti hinnangul ilmekalt seda, et teema on nende jaoks tundlik. “On kahtlus, et Statistikaamet pakub teenust kallimalt kui pikaajalise kogemusega Konjunktuuriinstituut. Kuid seda infot keeldub Statistikaamet korruptsioonivastasele erikomisjonile saatmast. Lisaks jättis rahandusminister ning ministeeriumi ja Statistikaameti esindajad komisjoni istungile ilmumata,” rääkis Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart lisas, et sõltumatute ametite survestamine ja mõjutamine ministri või poliitikute poolt on poliitiline korruptsioon.

Link uudisele: Anastassia Kovalenko-Kõlvart: riiklikud majandusanalüüsid on langenud poliitilise surve alla

Keskerakonna fraktsiooni esimehe Lauri Laatsi sõnul on avalduse eesmärk tagada Eesti elanikele taskukohane elekter ning tõsta Euroopa tööstuse ja ettevõtluse konkurentsivõimet, mille langus on muutumas struktuurseks probleemiks. “Selleks tuleb tühistada ETS 2, mis laiendab CO₂-kvootide süsteemi hoonete ja maanteetranspordi kütustele, tõstes bensiini ja diislikütuse hinda,” lausus Lauri Laats. “Kõrged energiahinnad, mille oluline komponent on süsinikuheite hinnastamine, mõjutavad negatiivselt Euroopa ettevõtete tootmiskulusid, investeerimisvõimekust ning töökohtade säilimist. Mitmed rahvusvahelised ettevõtted on juba suunanud investeeringuid väljapoole Euroopa Liitu piirkondadesse, kus energiahind on madalam ning regulatiivne keskkond prognoositavam.”

Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder lisas, et Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem on oma praegusel kujul muutunud jätkusuutmatuks. “Süsinikukvootide süsteem on oma olemuselt bürokraatlik ja avatud turuosaliste spekulatsioonidele. Selline olukord suurendab ebakindlust ja kahjustab Euroopa ettevõtluskeskkonna stabiilsust. Ehk lihtsalt öeldes, see pole jätkusuutlik ning tuleb ümber vaadata,” selgitas Helir-Valdor Seeder.

Avalduse eelnõu kohaselt teeb Riigikogu Euroopa Komisjonile ettepaneku algatada järgmised muudatused:
1) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi reformimine selliselt, et asendada senine turupõhine hinnakujundus fikseeritud heitmetasu süsteemiga, kus tasu oleks prognoositav, mõõdukas ning arvestaks Euroopa Liidu tööstuse ja majanduse konkurentsivõimet;
2) ETS 2 süsteemi tühistamine, arvestades selle prognoositavat mõju eluaseme- ja transpordikuludele ning sotsiaalsele stabiilsusele liikmesriikides;
3) kujundada Euroopa Liidu CO₂ hinnastamise raamistik selliselt, et see oleks kooskõlastatav ja läbiräägitav teiste suurte majanduspiirkondadega, vältimaks Euroopa ettevõtete konkurentsikahju ja süsinikuleket.

Link uudisele: Keskerakond, Isamaa ja fraktsioonitud saadikud taotlevad Euroopa Komisjonilt CO₂-meetme muutmist ning ETS 2 süsteemi tühistamist

“Praegune süsteem ei arvesta maksuvõime erinevusi ning toob kaasa olukorra, kus kõrgema sissetulekuga inimesed panustavad protsentuaalselt samas mahus kui madalama sissetulekuga inimesed,” jätkas Keskerakonna saadik. “ÜRO, OECD ja Euroopa Komisjon on korduvalt rõhutanud vajadust progressiivsete maksumeetmete järele, mis toetaksid sotsiaalset sidusust ja võimaldaksid jätkusuutlikku riigirahandust. Ka Eesti Pank ja Rahandusministeerium on juhtinud tähelepanu vajadusele leida uusi ja õiglasemaid maksutulusid olukorras, kus rahvastik vananeb ja avalike teenuste rahavajadus kasvab.”

Samuti teeb Keskerakond Vabariigi Valitsusele ettepaneku langetada toiduainete käibemaksu 9 protsendile. “Olukorras, kus Eesti majandus seisab paigal ja hinnad jätkavad kasvamist, on inimestel üha keerulisem lubada endale kvaliteetset toitu. Sellest, et kodumaine toidutootmine kiratseb ja inimesed eelistavad odavat importkaupa, on tingitud ka neljapäevane põllumeeste protestiaktsioon,” rääkis Andrei Korobeinik.

“Reformierakonda kuuluv rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann otsustas hiljuti, et 100 000 allkirjaga petitsioon, mis nõudis toiduainete käibemaksu langetamist, tuleb visata prügikasti ega lubanud seda saata Riigikogu täiskogu istungile hääletamiseks,” meenutas Andrei Korobeinik. “Keskerakond on teist meelt, sest Eestis on toidukaupade käibemaks 24 protsenti, mis on Euroopa võrdluses üks kõrgemaid. Enamikus teistes riikides kehtib toidule oluliselt madalam maksumäär või eraldi soodusmäär, et hoida esmatarbekaupade hinnad inimestele kättesaadavamad.”

Link uudisele: Riigikogu arutab täna astmelise tulumaksu kehtestamist ja toiduainete käibemaksu langetamist

Mihhail Kõlvart märkis, et valitsus peab tegema kõik endast oleneva, et peatada kütuse kallinemine lõpptarbijale. “Mootorikütustele rakendatava käibemaksumäära ajutine vähendamine 13 protsendile on põhjendatud meede, et leevendada erakorralisest rahvusvahelisest olukorrast tingitud kütuse hinnatõusu mõju Eesti majandusele,” selgitas Keskerakonna esimees. “Kütuse kui esmatähtsa ressursi hind mõjutab mitte ainult inimeste toimetulekut, vaid transpordikulude kasvu kaudu ka tööstust, põllumajandust ja lõpuks ka toidukaupade hindu.”

Üldist hinnatõusu aitaks Mihhail Kõlvarti sõnul pidurdada ka 1. mail jõustuva aktsiisitõusu ärajätmine. “Kavandatav aktsiisitõus suurendaks koos 24-protsendilise käibemaksuga kütuse hinda ligi 4 senti liitri kohta ning võtaks tarbijate rahakotist ligi 48 miljonit eurot aastas. Lisanduv väljaminek kandub edasi kaupade ja teenuste lõpphindadesse ning valitsusel on erakorralistes oludes kohustus seda vältida,” sõnas Mihhail Kõlvart.

Mihhail Kõlvart rõhutas, et paljud inimesed, pered ja ettevõtted on mitu aastat kestnud maksutõusude ning majanduslanguse mõjul niigi toimetulekuraskustes, neid on käesoleval aastal tabanud ka erakordselt suured elektriarved ja neil ei ole täna puhvrit täiendavate hinnatõusudega toime tulla.

Link uudisele: Keskerakond teeb ettepaneku langetada mootorikütuste käibemaksu ja jätta ära aktsiisitõus

Ühtlasi ka Tallinna Linnavolikogusse kuuluva Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul on seadusemuudatuse eesmärk pakkuda selgeid seaduslikke aluseid kohalikele omavalitsustele ja kohustusi teenusepakkujatele.

“Kohalikud omavalitsused saavad õiguse kehtestada oma territooriumil renditavate või üüritavate kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste piirarv. Lisaks peab ettevõtja tagama, et alla seaduses sätestatud vanusepiiri isik ei saa rendiseadet aktiveerida ega kasutada. Pisimopeedi rendile või üürile andmisel tuleb kontrollida alaealise isiku juhtimisõigust, et vältida seadusevastast sõidukijuhtimist. Ja selleks, et vähendada peavigastusi õnnetuse korral ning edendada liiklusohutuskultuuri juba varases eas, peab teenusepakkuja võimaldama kiivri laenutamist või rentimist kuni 16-aastastele kasutajatele,” tutvustas Anastassia Kovalenko-Kõlvart olulisemaid liiklusseaduse muudatusi.

“Viimastel aastatel on Eestis märkimisväärselt kasvanud kergliikurite ja pisimopeedide kasutus. Eriti suur on nende populaarsus linnakeskkonnas, kus inimesed eelistavad kiiret ja paindlikku liikumisviisi autode või ühistranspordi asemel. Samas on nende kiire levik toonud kaasa ka uusi probleeme liiklusohutuses, eriti seoses alaealiste kasutajate, juhtimisõiguse kontrolli puudumise ning turvavarustuse kasutamata jätmisega. Sarnased õiguslikud algatused on vastu võetud teistes Euroopa riikides,” lisas Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

Link uudisele: Keskerakond: mopeedide ja kergliikurite kasutamine tuleb täpsemini reguleerida

Rahanduskomisjonis toetas Jana Guzanova poolt algatatud rahvaalgatust Andrei Korobeinik (Keskerakond), Aivar Kokk (Isamaa) ja Riina Sikkut (SDE), vastu olid Annely Akkermann, Mart Võrklaev, Maris Lauri ja Aivar Sõerd (Reformierakond) ning Tanel Tein ja Diana Ingerainen (Eesti 200).

“Ajavahemikul 2019. aasta lõpust kuni 2025. aasta augustini on toiduhinnad Eestis kerkinud 57 protsenti, mis on euroala kõrgeim näitaja. Võib oletada, et rekordiliselt kõrge elektrihinna tõttu jätkavad toidukaupade hinnad tõusmist, kuid tänasel valitsusel puudub plaan, kuidas inflatsioonist põhjustatud toimetulekuraskusi leevendada,” märkis Lauri Laats. “Inimestel napib toiduostmiseks raha ja 2022. aasta kevadel alanud müügimahtude langus jätkus ka mullu. See on pannud Eesti toidutootjad ja kaupmehed keerulisse olukorda.”

Lauri Laats lisas, et Keskerakond on korduvalt andnud menetlusse eelnõusid langetada toiduainete käibemaksu, kuid valitsuserakonnad ei ole seda toetanud. “Enamikes Euroopa riikides kehtib toiduainetele madalam maksumäär, et tagada inimestele taskukohane ostukorv. Sama teed peaks minema ka Eesti ja Keskerakond kindlasti jätkab võitlust selle nimel,” lubas Lauri Laats.

Link uudisele: Lauri Laats: Reformierakond viskas 100 000 allkirjaga petitsiooni prügikasti

Istungile on kutsutud Konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee ja energiateenistuse juht Marilin Tilkson, Elering ASi juhatuse liige Erkki Sapp, Kliimaministeeriumi esindaja ning Ohutusjuurdluse Keskuse juht ja Konkurentsiameti endine juht Märt Ots.

Istung algab kell 13.15.

Link uudisele: Korruptsioonivastane erikomisjon arutab elektribörsi manipuleerimise riskide maandamist

Kui peaks leidma kinnitust tõsiasi, et aastatel 2014-2016 valitsust juhtinud Taavi Rõivas oli Epsteiniga ühenduses ja osales tema ettevõtmistes, siis võib see Lauri Laatsi hinnangul tähendada julgeolekuohtu tervele riigile. “Tähelepanuväärne on, et Epsteini kirjavahetuse aeg, milles Eesti peaministrit mainitakse, langeb ajaliselt kokku Taavi Rõivase visiidiga USA-sse,” märkis Lauri Laats.

“Toimikutes kajastatu ei saa jääda spekulatsioonide tasemele ning meil peab olema kindel teadmine, kas Taavi Rõivas oli Epsteiniga seotud või mitte. Kaalul ei ole ainult endise peaministri maine, vaid Eesti riigi julgeolek laiemalt. Keskerakond teeb ettepaneku, et kolmapäeval Riigikogus kogunev komisjon lisaks selle oma tööplaani,” lisas Lauri Laats.

Link uudisele: Keskerakond: Riigikogu uurimiskomisjon peab uurima ka Epsteini tegevuse seoseid Eestiga