Eesti Keskerakonna fraktsioon

Jüri Ratas: Tugevad omavalitsused on tugeva riigi alustalad

Fri, 24 May 2013 09:34:00 +0300

Eile toimunud Keskerakonna Omavalitsuskogu aastakoosolekul arutati kohalike omavalitsuste probleeme ja väljakutseid 2013. aastal ning valiti esimees, uus juhatus ja esindaja erakonna volikogusse.

„Eesti inimesed valivad 20. oktoobril taas valla- ja linnavolikogud järgmiseks neljaks aastaks ning soovivad asjatundlikku ja hoolivat juhtimist. Keskerakond läheb kohalikele valimistele programmiga, mis arvestab kõigi Eesti inimeste huvidega ning hindab kõrgelt kohalike omavalitsuste rolli Eesti elu korraldamisel,“ lausus üksmeelselt Omavalitsuskogu esimeheks valitud Jüri Ratas.

„Kohalike omavalitsuste otsustusõigus ja eelarvelised võimalused peavad tõusma. Valitsuskoalitsioonil tuleb viivitamatult taastada kohalike omavalitsuste tulubaas kriisieelsele tasemele, sest tugevad omavalitsused on tugeva riigi alustalad,“ sõnas Ratas.

„Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni poolt kolmapäeval esitatud eelnõu, mis suurendab omavalitsustele laekuva tulumaksu osa 12,13%-le, on esimeseks sammuks kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamisel. Kindlasti tuleb oluliselt tõsta ka tasandusfondi ning vähemalt kahekordistada kohalike teede rahastust,“ rõhutas Jüri Ratas.

Rahvusraamatukogusse kogunenud omavalitsustegelased toetasid Riigikogu aseesimees Jüri Ratase jätkamist Keskerakonna Omavalitsuskogu juhina. Juhatusse valiti Eha Võrk, Taavi Aas, Priit Toobal, Jüri Võigemast, Helmut Hallemaa, Taavi Pukk, Urmas Tamm ja Jüri Landberg ning erakonna volikogus esindab Omavalitsuskogu jätkuvalt Madis Kaasik.

Keskerakonna Omavalitsuskogu aastakoosolekul esinesid ettekannetega ka Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar, riigikontrolör Alar Karis ning Eesti Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast.

Taavi Pukk
taavi.pukk@riigikogu.ee

Tuus-Laul: lõhkilaenamise probleem ei kao kuhugi

Thu, 23 May 2013 10:22:00 +0300

Riigikogu õiguskomisjoni liige Marika Tuus-Laul rõhutas täna Võlaõigusseaduse ja reklaamiseaduse muutmise arutelul, et muudatus ei lahenda lõhkilaenamise probleemi, kuid on esimene samm paremuse poole.

„Juba kaks aastat tagasi juhtis Tarbijakaitseamet tähelepanu laenupoliitika probleemidele, mis on toonud tuhandetele inimestele kaasa peamiselt reguleerimata kiirlaenudega seotud üle- ehk lõhkilaenamise,“ rääkis Tuus-Laul, „mul on kahju, et õiguskomisjonis jäi puudu julgusest seda küsimust rangemalt reguleerida ja reformida.“

Tuus-Laul rõhutas, et tegelikult peaks olema seadusega reguleeritud, kui palju peab inimesele raha kätte jääma, et teatud summas üldse laenu saada. „Seda Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekut kahjuks ei arvestatud, samuti nagu ettepanekut keelustada kiirlaenude massiline väli- ja telereklaam.“

„Me ei saa mööda vaadata sellest, et 100 000 inimesel, ligikaudu kümnendikul täiskasvanud elanikkonnast seisab kohtutäitur ukse taga ning on oht, et nende kontod arestitakse,“ lisas riigikogulane, „Eesti seadused vaatavad hetkel mööda lõhkilaenamisest ning Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et Soome näitel peaksime sisse viima tarbija kaitsemehhanismi.“

„Kahtlemata peame selle teema juurde sügisel tagasi tulema ja võtma vastu radikaalsemaid otsuseid, mis piiraks lõhkilaenamist ja teisi kiirlaenudest tulenevaid probleeme,“ lõpetas Marika Tuus-Laul.

Taavi Pukk
taavi.pukk@riigikogu.ee

Ligi peab aru andma Autorollo skandaalist laekumata maksude osas

Wed, 22 May 2013 15:52:00 +0300

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimise rahandusministrile Jürgen Ligile, millega tuntakse huvi, kas Autorollo skandaalis väidetavalt sularahas välja võetud 17 miljoni krooni vastu on huvi tundnud Maksu- ja Tolliamet.

„Küsime ministrilt, kas maksuamet on teostanud revisjoni Autorollo, Autovaala ja Eesti Pakendiringluse tehingute uurimiseks,“ rääkis arupärimise üle andnud Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal, „veel tahame teada, kas rahandusminister on andnud maksuametile suuniseid Autorollo juhtumi mitte uurimiseks.“

„Lisaks küsime, kas rahandusministri hinnangul vajab taaskasutusorganisatsioone puudutav õigusruum korrastamist ning kui palju hinnanguliselt jääb riigile laekumata makse süsteemi kontrollimatuse ja läbipaistmatuse tõttu,“ lisas Toobal.

Taavi Pukk
taavi.pukk@riigikogu.ee

Jüri Ratas: Riik peab taastama omavalitsuste tulubaasi kriisieelsele tasemele

Wed, 22 May 2013 14:52:00 +0300

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas andis täna Riigikogu saalis üle Keskerakonna fraktsiooni seaduseelnõu, millega soovitakse alates 2014. aastast tõsta kohalikule omavalitsusele laekuvat residendist füüsilise isiku maksustatava tulu osa 12,13%-le. Samasisulise ettepaneku tegi Omavalitsusliitude Koostöökogu valitsuskomisjonile 2014. aasta riigieelarve läbirääkimistel.

„Kohalikel omavalitsustel ei ole täna piisavalt rahalisi vahendeid kõigi neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Täiendavat rahastamist vajavad näiteks lasteaedade- ja koolide ehitamine ning ülalpidamine, kohalike teede remont, haridus- ja kultuuritöötajate palgasüsteem, ühistransport ja väga paljud muud valdkonnad,“ sõnas Riigikogu aseesimees Jüri Ratas.

„Meie eesmärk on parandada kohalike omavalitsuste võimekust omavalitsuslike ülesannete täitmisel ja teenuste pakkumisel. Selleks tuleb taastada kohalike omavalitsuste eelarvetesse laekuva tulumaksu määr kriisieelsele tasemele ning lisaks kompenseerida maamaksuvabastuse tõttu omavalitsustele saamata jääv tulu,“ rõhutas Ratas.

„Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni eelnõu on esimeseks sammuks kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamiseks. Lisaks omavalitsustele laekuvale tulumaksu osa tõstmisele tuleb taastada ka tasandusfond ning viia teehoiuraha vähemalt kriisieelsele tasemele,“ täpsustas Jüri Ratas.

„Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia tagamiseks tuleb üle vaadata kohalike maksude süsteem tervikuna. Tänane olukord, kus kohalike maksude osakaal omavalitsuste tulubaasist on vaid 1,1%, ei ole jätkusuutlik,“ toonitas Riigikogu aseesimees Jüri Ratas.

Taavi Pukk
taavi.pukk@riigikogu.ee

Arupärimised keskkonna- ja majandusministrile Autorollo tehingutest

Tue, 21 May 2013 12:42:00 +0300

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimised keskkonnaministrile Keit Pentus-Rosimannusele ja majandusministrile Juhan Partsile saamaks selgitusi nende seotuse kohta OÜ Autorollo tehingutega.

Keskkonnaministrilt uuritakse pakendiseaduse eelnõu menetlemise käiku ning soovitakse teada, miks pole vaatamata Riigikontrolli soovitustele seda siiani Riigikokku menetlemiseks saadetud. Samuti küsitakse keskkonnaministrilt, kas MTÜ-st Eesti Pakendiringlus on liikunud raha OÜ-sse Autorollo.

Majandusministrilt oodatakse vastust seoses Autorollo pankrotimenetlusega üles kerkinud riigiettevõtete nõukogudesse isikute määramise küsimustele ning sellele, kas koalitsioonis on ära jagatud, milliseid riigiettevõtteid kontrollib IRL ja milliseid Reformierakond? Veel tuntakse huvi, milliste teenete eest on Eesti Energia nõukogusse määratud Autorollo pankrotiga seotud IRLi liige Toomas Tauts.

Taavi Pukk
taavi.pukk@riigikogu.ee

Riigikogu arutab taaskord hiigelpalkadele piiri panemist

Thu, 16 May 2013 10:42:00 +0300

Täna on Riigikogu suures saalis esimesel lugemisel Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigivara seaduse muutmise eelnõu, mis jõustumisel piiraks riigiettevõtete juhtide hiigelpalkasid. Eelnõu näeb ette palkade piiramist presidendi ametipalgani, 6060 euroni kuus.

„Korduvalt antud teemat tõstatades rõhutame, et ettevõtete nõukogud ei saa kuidagi hakkama juhatuse liikmete palkade ohjeldamisega,“ märkis Keskerakonna fraktsiooni liige Aivar Riisalu, „selge on aga see, et hiigelpalgad riivavad rahva õiglustunnet.“
Sarnast piirangut riigiettevõtete juhtide palkadele kasutavad mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid – näiteks Hollandis ja Prantsusmaal. Riigi otsustusõigusega ettevõtete juhtide töötasusid on majanduskriisi ajal kärpinud ka Saksamaa, Suurbritannia ning Iirimaa.

Taavi Pukk
taavi.pukk@riigikogu.ee

Keskerakond teeb ettepaneku riikliku ranitsatoetuse taastamiseks

Wed, 15 May 2013 12:07:00 +0300

Keskerakonna fraktsioon annab täna Riigikogule üle riiklike peretoetuste seaduse muutmise eelnõu, mis jõustumisel taastaks riikliku koolitoetuse – nn ranitsatoetuse. Eelnõu kohaselt saaks juba järgmise aasta sügisel ligi 30-eurost toetust kõik põhi- ja kutsekooli ning gümnaasiumiõpilased.

„Leiame, et riigil on viimane aeg taastada kärbete ajal kaotatud riiklik koolitoetus,“ ütles Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps, „jätkuv hinnatõus puudutab kõige enam lastega peresid ning seega on üha olulisem aidata lapsevanematel katta õppevahendite ja muid kulutusi.“

Endine haridusminister Reps rõhutas, et riigipoolsed peretoetused annavad sõnumi, et iga laps on Eesti jaoks väärtuslik. „Me peame andma lapsevanematele kindlustunnet tuleviku osas ning pakkuma tuge laste kasvatamisel. Riikliku ranitsatoetuse taastamine on väga oluline samm selle kindlustunde pakkumisel.“

Koolitoetuse maksmine kolmekordses lapsetoetuse määras (28,77 eurot) suurendab eelnõu kohaselt järgmise aasta riigieelarve kulusid 3,92 miljoni euro võrra.

Taavi Pukk
taavi.pukk@riigikogu.ee

Arupärimine Aaviksoole tööõpetuse õppevahenditest

Mon, 13 May 2013 15:40:00 +0300

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimise haridusministrile Jaak Aaviksoole saamaks infot, millal on ministeeriumil plaanis kaasajastada tööõpetuse, käsitöö, kodunduse ja tehnoloogiaõpetuse õppevahendeid.

„Eesti Tööõpetajate Selts on nentinud asjaolu, et esmaste töövahendite valik koolides on kitsas ja ei toeta riikliku õppekava täitmist,“ rääkis Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps, „nii ei suuda õpetajad kaasajastada tööõpetuse õppeaine sisu ning oma õppeaine õpetamine ei ole enam motiveeriv, kuna täiendavate tehnoloogiliste vahendite hankimine on raskendatud kui mitte võimatu.“

Reps rõhutas, et senini on läbiviidud üks riigihange, mille korras varustati kõik Eesti koolid elektriliste käsitöövahenditega, kuid praeguseks on need kahjuks amortiseerunud ja vajaksid väljavahetamist. „Lisaks on töö- ja tehnoloogiaõpetuse seisukohalt endiselt suureks probleemiks töökodade puudulik ventilatsioon, mis mõjutab väga otseselt nii õpilaste kui ka õpetajate tervist. Õpetajate tervisele on seejuures kõige suurem risk, sest nemad viibivad töökodades päevast päeva.“

„Iseenesestmõistetav oleks, et kui riiklikus õppekavas on aine õpetamine ette nähtud, siis peaksid ka selleks ettenähtud ruumid vastama konkreetsetele standarditele, mida Eestis paraku välja töötatud pole,“ lisas kahekordne haridusminister Mailis Reps.

Ministrilt oodatakse vastust järgmistele küsimustele: millal on plaanis kehtestada esmaste tööriistade nimekiri tööõpetuse ainele ning selle riiklik rahastamine? Kas haridusministeerium toetab ettepanekut määratleda õppekirjanduse alla ka praktiliste õppeainete õppevahendid? Millal on plaanis korraldada riiklik hange uute tööõpetuses vajaminevate õppevahendite soetamiseks? Millal on plaanis välja töötada nõuded töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpperuumidele ja töökeskkonnale?

Taavi Pukk
taavi.pukk@riigikogu.ee

Keskerakondlased Ansipile: mida teeb valitsus väljarände pidurdamiseks?

Thu, 09 May 2013 11:50:00 +0300

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimise väljarändest peaministrile Andrus Ansipile.

„Statistikaameti andmetel on Eesti rahvaarv võrreldes 2012. aastaga vähenenud 8007 inimese võrra. Sealhulgas oli negatiivne loomulik iive samuti välisrände saldo,“ rääkis arupärimise üle andnud professor Aadu Must, „10873 väljarändajat on pea sama palju kui Haapsalu innas elanikke.“

Must märkis, et Eestist lahkujad on peamiselt tööealised ja noored ning meid mõjutab oluliselt mitmete Euroopa Liidu liikmesriikide käivitatud väga aktiivne värbamispoliitika. „Ühtlasi on Töötukassa uuringutes osalenud 42 protsenti Eesti elanikest avaldanud soovi välismaale tööle minna.“

Peaministrilt oodatakse vastust järgnevatele küsimustele: kui tõsiseks probleemiks ja ohuks Eesti majandusele peate rahvastiku vähenemist? Kas valitsuse kasutuses olev väljarändestatistika ühtib Statistikaameti viimaste andmetega? Millised sammud on valitsusel plaanis pidurdamaks väljarännet?

Taavi Pukk
taavi.pukk@riigikogu.ee

Rõivas peab Riigikogule aru andma omastehooldusest

Thu, 09 May 2013 11:49:00 +0300

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitavad täna arupärimise omastehoolduse teemal sotsiaalministrile Taavi Rõivasele. Arupärijad küsivad ministrilt, millal on valitsusel plaanis tõsta omastehoolduse igakuist tasu ning miks pole väljatöötatud asendushoolduse süsteemi.

„Tõenäoliselt ei vaja aprillis ilmunud omastehoolduse reaalsust kirjeldanud Andrei Hvostovi artikkel enam kellelegi tsiteerimist,“ rääkis sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom, „olukord omastehoolduses on äärmiselt raske ja probleemirohke ning kahjuks pole tunda seal riigi tuge.“

Toom nentis, et omastehooldus nõuab lähedaselt ebainimlikke pingutusi, kuid omastehooldamise eest saadav raha on pea olematu suurusega. „Kui inimene vormistab end hooldajaks, loobub tööl käimisest ja pühendab oma elu lähedase hooldamisele, kannatab tema tulevane pension, kuna hooldaja eest ei maksa keegi sotsiaalmaksu.“

„Palume sotsiaalministril selgitada, millal on plaanis tõsta omastehoolduse igakuist tasu ning muuta pensionisüsteemi nii, et kodus lähisugulast hooldavale inimesele oleks tagatud tööstaaž kõigi hooldamisaastate eest,“ ütles Toom, „samuti uurime, mida arvab minister asendushoolduse süsteemist.“

Taavi Pukk
taavi.pukk@riigikogu.ee

Toobal: koalitsioon näitas Rahvakogu ettepanekule ust

Tue, 07 May 2013 12:00:00 +0300

Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Priit Toobal rõhutas, et Reformierakond ja IRL näitasid täna rahvaalgatust võimaldava seaduseelnõu tagasilükkamisega selgelt, kuidas nad suhtuvad Rahvakogu ettepanekutesse.

„Mul on kahju, et koalitsioonierakonnad isegi ei näidanud üles soovi rahvaalgatuse seadustamist edasi arutada,“ rääkis Toobal, „see annab märku nende põhimõttelisest vastuolekust rahva suuremale kaasamisele ja poliitika avatumaks muutmisele. Tõenäoliselt on see vastuseis põhjustatud just kartusest, et päevapoliitikas hakkavad väga tihti tulema arutlusele koalitsioonile ebamugavad teemad. Samamoodi oleks ju ülimalt keeruline maha hääletada või sahtlisse jätta rahva algatatud seaduseelnõu.“

„Loodan, et meedia aitab meil väga kriitiliselt jälgida, milliseks kujuneb teiste Rahvakogust tulnud ettepanekute saatus, sest nende lihtlabane kalevi alla panek ei ole kindlasti õige,“ lisas Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige.

Täna lükati Riigikogus Reformierakonna ja IRL-i häältega tagasi Keskerakonna põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvaalgatuse võimaldamiseks. Eelnõu jõustumisel saanuks vähemalt 25 000 hääleõiguslikku kodanikku anda Riigikogu menetlusse seaduseelnõu sõltumata ühestki poliitilisest jõust.

Taavi Pukk
taavi.pukk@riigikogu.ee

Riigikogu arutab rahvaalgatuse seadustamist

Tue, 07 May 2013 10:04:00 +0300

Riigikogus tuleb täna arutlusele põhiseaduse muutmise seadus rahvaalgatuse võimaldamiseks. Keskerakonna algatatud seaduse jõustumisel saaksid vähemalt 25 000 hääleõiguslikku kodanikku anda Riigikogu menetlusse seaduseelnõu.

„See, ka Rahvakogus toetust leidnud ettepanek, annaks kodanikele võimaluse algatada seaduseelnõu sõltumata ühestki poliitilisest jõust,“ selgitas Riigikogu liige Priit Toobal eelnõu tähtsust.

Toobal rõhutas, et ettepaneku eesmärgiks on suurendada poliitilist diskussiooni ning elavdada kodanikuühiskonna tegevust. „Loodame, et see aitab vähendada poliitikast võõrandumist ning toob rohkem inimesi arutlema selle üle, mida riigis peaks teisiti tegema.“

„Rahvaalgatus on kohalikul tasandil ju põhimõtteliselt olemas, nagu ka Euroopa Liidus,“ märkis riigikogulane, „nüüd võiksime selle sisse viia ka riigi tasandile, sest millise kõrgeima võimu teostamisest me räägime, kui rahvahääletusele pandavate küsimuste ring on piiratud ja rahvahääletamise korraldamise otsustab Riigikogu.“

Taavi Pukk
taavi.pukk@riigikogu.ee

Parts peab aru andma teedeehitusest

Mon, 06 May 2013 15:09:00 +0300

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimisele majandusministrile Juhan Partsile teedeehitusest ja -hooldusest. Arupärijad küsivad ministrilt, miks läheb kohalikele teedele vaid 9,4% teehoiurahast ning millal see olukord paraneb.

„2013. aastal plaanib valitsus koguda 417 miljonit eurot kütuseaktsiisi, kuid sellest suunatakse kohalikele omavalitsustele kõigest ca 30 miljonit eurot. Sealhulgas Tallinnale, kus elab üle 30% Eesti elanikest, on ette nähtud 2,9 miljonit eurot, ehk 0,7% kogu kütuseaktsiisist,“ rääkis Keskerakonna fraktsiooni liige Tarmo Tamm, „kohalike teede ja tänavate puhul on kumulatiivne alarahastamine hinnanguliselt 300 miljoni euro ringis.“

Endine Põlva linnapea rõhutas, et perioodil 2009-2011 eraldati kohalikele teedele kokku vähem raha kui ainuüksi 2008. aastal. „Huvitav on kuulata Reformierakonna ja IRLi poliitikute imetust omavalitsuste teede halva olukorra üle, samas kui nad ise on selle oma poliitikaga tekitanud?“

„Arupärijaid huvitab väga, millal valitsusliit plaanib täita oma programmilise eesmärgi ja suurendada kohalike teede hoiu rahastamise osakaalu. Samuti küsime, kuidas on arvestatud Riigikontrolli erinevaid märkuseid teehoiu osas,“ lisas Tarmo Tamm.

Majandusministrilt oodatakse muuhulgas vastust järgmistele küsimustele: miks peate praegust teehoiuvahendite jaotust riigi ja kohalike teede vahel loogiliseks ja õiglaseks? Kui kaugel on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeregistri täiustamisega? Mis põhjusel ei ole valitsuskoalitsioon arvestanud ettepanekuid suurendada teehoiu vahendeid kohalikele teedele? Kas Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on teinud tasuvusuuringuid graniitkillustiku kasutusele võtmise kohta teepõhjade ehitamisel? Kuidas suurendada lamellrehvide kasutamist nende autojuhtide seas, kes liiklevad peamiselt asulates ja põhimaanteedel, et vähendada teekatte lõhkumist naastrehvide poolt?

Taavi Pukk
taavi.pukk@riigikogu.ee

Jüri Ratas: Kohalike teede senisest rahastusest piisab ainult esmaabiks

Fri, 03 May 2013 18:59:00 +0300

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas esines täna IX Omavalitsusfoorumil ettekandega, milles ta rõhutas kohalike omavalitsuste tulubaasi tugevdamise ja kohalike teede senisest märksa suurema rahastamise vajadust.

„Kohalik võim on inimesele kõige lähemal ja seetõttu igapäevases elus ka kõige paremini tunnetatav. Kahjuks oleme me jõudnud olukorda, kus suurema osa omavalitsuste jaoks on kõigi neile seadusega pandud kohustuste täitmine muutunud ääretult raskeks, et mitte öelda pea võimatuks ülesandeks,“ lausus Jüri Ratas.

„Elu on maapiirkondades võimalik ainult ettevõtluse ja töökohtade olemasolul. Ettevõtted vajavad aga toimivat taristut: korras teid, toimivat elektri- vee- ja internetiühendust. Turvalised ning mugavad teed on aga olulised kõigi linna- ja vallaelanike jaoks. Ükskõik, kas me räägime siis teekonnast kooli, töökohta, poodi, panga- või postkontorisse,“ lisas Ratas.

„Kohalike teede säilimist ja korrashoidu ei ole võimalik omavalitsustel riigi toeta korraldada. Siinkohal on hädavajalik vastastikune koostöö ja piisav rahastus kütuseaktsiisist. 2013. aastal plaanib valitsus koguda 417 miljonit eurot kütuseaktsiisi, kuid sellest suunatakse kohalikele omavalitsustele kõigest circa 30 miljonit eurot. Samas moodustavad kohalikud teed 40,7% teede kogupikkusest ning riigimaanteed kõigest 28%,” tõi Ratas välja ilmselge vastuolu.

“Aastatel 2009-2011 laekus kohalikele omavalitsustele kütuseaktsiisist teehoidu suunatavast rahast kõigest 5%, 2012. aastal 6,7%. Neid summasid võiks võrrelda teede esmaabiga. Tänavu plaanitakse küll eraldada kümme protsenti, aga see number peaks olema kolm korda suurem, et reaalselt tagada teede hooldamiseks ja kestmiseks vajalik rahastus,“ rõhutas Ratas.

„Teeaukude lappimine on kindlasti vajalik töö, kuid teede põhjaliku rekonstrueerimiseta ei vii see meid kuigi kaugele ja on sama lootusetu ettevõtmine nagu käsitulekustuti abil kulutulega võitlemine,“ märkis Ratas.

„Teehoiu rahastamine peab toimuma stabiilselt ja ei tohi sõltuda parasjagu võimul oleva valitsuskoalitsiooni poliitilistest otsustest või eelistustest. Seetõttu on igati mõistlik kehtestada Teeseadusega minimaalne protsent, mis läheb igal aastal kütuseaktsiisist kohalike teede korrashoiuks. Kohalikud teed on ja jäävad oluliseks teguriks regionaalpoliitika kujundamisel ning nende hooldamine ja uuendamine peab seetõttu olema jätkusuutlik,“ lõpetas Ratas.

Jüri Ratase kõne terviktekst on kättesaadav siit: http://ratas.ee/index2.php?pid=3&id=300&w=2

Taavi Pukk
taavi.pukk@riigikogu.ee

Toobal: IRL ja Reform ei taha ausaid e-valimisi

Thu, 25 Apr 2013 12:58:00 +0300

Reformierakond ja IRL ei toetanud täna Riigikogus Keskerakonna fraktsiooni algatust, mis seadustanuks e-hääletuse kontrollimise juba sügisestel valimistel.

„Mul on väga kahju, et valitsuserakonnad ei toeta e-hääletuse kontrollimist juba sügisestel valimistel. Ma pole selle üle ka üllatunud, sest valitsusparteidele tänane ebaselge olukord sobib,“ ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal, „samas peavad nii kodu- kui välismaised eksperdid sellega tegelemist ülimalt oluliseks.“

Riigikogulane rõhutas, et sügisestel valimistel testimisel olev e-hääle kontrollsüsteem on suunatud väga väikesele sihtgrupile ning ei oma mingit õiguslikku tähendust. „See ei lähe aga kuidagi kooskõlla OSCE soovitustega muuta e-valimiste süsteemi läbipaistvamaks.“

„Valimised ei ole katsetamise koht – valimiskomisjon võinuks korraldada kontrollsüsteemi testimiseks nö „proovivalimised“ või „testvalimised“ ja kutsuda asjahuvilisi valijaid, IT eksperte või minu pärast ka häkkereid üles näiteks nädala jooksul neis osalema ja süsteemi katsetama. Päris kindlasti oleks saanud usaldusväärse valimi,“ rääkis Toobal Riigikogu saalis, „siin võib vabalt tuua paralleeli uute lennukitega: enne kui lennuk lubatakse liinile reisijaid vedama, tuleb teha hulgaliselt katselende veendumaks ohutuses. Ei ole ju nii, et otse tehasest New York-London liinile.“

„Keskerakond pooldab turvalisi valimisi ning tahame, et need mitte ainult poleks ausad, vaid ka näiksid ausad,“ lisas Toobal, „ebaturvalisi e-valimisi aga läbi viia ei tohi!“

Taavi Pukk
taavi.pukk@riigikogu.ee

Keskerakond küsib Rõivaselt toimetulekupiiri kohta

Wed, 24 Apr 2013 10:38:00 +0300

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid teisipäeval, 23. aprillil arupärimise sotsiaalministrile Taavi Rõivasele, mis käsitleb toimetulekupiiri ja minimaalse toidukorvi maksumust.

„Sel aastal on toimetulekupiiri määr üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 76,70 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiiri suurus on 61,36 eurot kuus,“ rääkis arupärimise üle andnud Riigikogu liige Marika Tuus-Laul. „Statistikaameti poolt avaldatava minimaalse toidukorvi maksumus oli 2011. aastal 85,10 eurot ja 2012. aastal 88,34 eurot ehk toimetuleku piir on olnud juba aastaid väiksem kui minimaalse toidukorvi maksumus.“

Tuus-Laul rõhutas, et Sotsiaalministeerium soovib 2014. aastal toimetulekupiiri tõsta, kuid see jääb endiselt madalamaks minimaalse toidukorvi maksumusest. „Nii soovimegi sotsiaalministrilt teada, kuidas peaksid toimetulekutoetuse saajad rahuldavalt ära elama, kui see toetus ei kata isegi toidule tehtud kulutusi? Veel küsime, kuidas suhtub minister ideesse indekseerida toimetulekupiiri määr tarbijahinnaindeksiga?“

Taavi Pukk
taavi.pukk@riigikogu.ee

Keskerakond teeb ettepaneku piirata energiajookide reklaami

Wed, 24 Apr 2013 09:15:00 +0300

Keskerakonna fraktsioon esitab täna Riigikogule seaduseelnõu, mis piiraks jõustumisel oluliselt energiajookide reklaami. Reklaamiseaduse muutmisega soovitakse energiajookide reklaamile sarnaseid piiranguid, mis kehtivad alkoholireklaamile.

„Eelkõige pöörab meie eelnõu tähelepanu laste ja noortega seonduvatele asutustele ning üritustele,“ rääkis Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom, „leiame, et energiajooke ei tohiks reklaamida näiteks koolides, spordiasutustes ja lastele suunatud üritustel. Sarnaselt alkoholile rakenduks energiajookidele päevasel ajal tele- ja raadioprogrammides reklaamikeeld.“

Toom rõhutas, et teemasse tuleb suhtuda äärmise tõsidusega, sest paljud eksperdid peavad energiajooke lastele lausa ohtlikuks. „Mitmed Eesti lastearstid on seisukohal, et energiajookide tarbimist peab laste seas piirama, sest need põhjustavad liigset erutuvust, südamepekslemist, unehäireid ja närvilisust. Juba põhikooliõpilaste seas on energiajookide sõltlasi.“

„Eelnevalt oleme Riigikogus teinud ettepaneku energiajookide müük alla 16-aastastele lastele keelata, kuid Reformierakonna ja IRLi vastuseisu tõttu ei saanud see teoks,“ tuletas Toom meelde varasemat Keskerakonna algatust.

Negatiivse mõju tõttu lastele ja noortele on energiajookide müük lastele keelatud Prantsusmaal, Iirimaal, Rootsis ja Taanis. Norras võib energiajooke müüa vaid apteekides ning Soome on kehtestanud korra, kus energiajoogi pakend on erimärgistusega.

Taavi Pukk
taavi.pukk@riigikogu.ee

Reformierakond ja IRL ei toeta rahvaalgatuse seadustamist

Mon, 22 Apr 2013 13:00:00 +0300

Tänasel Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil arutati Keskerakonna fraktsiooni eelnõu rahvaalgatuse seadustamiseks. Reformierakonna ja IRLi saadikud hääletasid eelnõu edasise menetlemise vastu.

“Mul on väga kahju, et valitsuserakonnad ei ole nõus võimaldama rahvale suuremat osalemist poliitika kujundamisel,” ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal, “rahvaalgatuse seadustamine oleks kõige mõjusam ja otsesem viis tuua inimesi poliitikale lähemale ning anda neile sisuline võimalus teha ettepanekuid seaduste muutmiseks või algatamiseks.”

Toobal leidis, et Reformierakond ja IRL andsid oma tänase otsusega ka hinnangu Rahvakogu ettepanekutele. “Valitsusparteid näitavad niiviisi selgelt, mida nad arvavad rahva suuremast kaasamisest ning Eesti poliitika avatumaks muutmisest. Arvestades, et rahvaalgatuse seadustamine oli ka Rahvakogu üks põhilisi ettepanekuid, näidatakse sellega ilmselgelt oma suhtumist antud protsessi.”

“Meie eelnõu kohaselt lisataks Põhiseadusesse seaduse algatamise õigus ka vähemalt 25 000 hääleõiguslikule kodanikule. Seesuguse muudatuse tegemine Põhiseadusesse tooks kaasa parlamendile kohustuse rahva poolt algatatut menetleda. Nii saaks rahvas sõltumata Riigikogus esindatud erakondade osalusest teha parlamendile ettepanekuid seaduste muutmiseks või algatamiseks,“ tuletas Toobal meelde Keskerakonna fraktsiooni esitatud eelnõu sisu. “Hetkel ongi põhiprobleem selles, et inimesed võivad küll kõikvõimalike petitsioonide abil allkirju koguda, kuid sisulist arutelu nende üle parlament ega selle komisjonid pidama pole kohustatud.”

Põhiseaduskomisjoni tänase otsuse kohaselt on Keskerakonna fraktsiooni algatatud Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvaalgatuse seadustamiseks Riigikogu päevakorras 7. mail.

Taavi Pukk
taavi.pukk@riigikogu.ee

Keskerakond ei toeta Küprose abipaketti

Thu, 18 Apr 2013 11:14:00 +0300

Keskerakonna fraktsioon ei toetanud täna Riigikogus Küprose abipaketi vastuvõtmist. Fraktsiooni esimees Kadri Simson rõhutas, et pikaajalises plaanis on Küprosele laenu andmisel ohte.

„Me garanteerime 16,74 miljonit eurot 15 aastase tagasimaksega riigile, kes liitus 5 aastat tagasi eurotsooniga. Viis aastat on ta edukast liitujast abisaajaks muutnud,“ rääkis Simson, „me panustame oma ressursse 15 aastaks ja vastutame tagasilanguse korral Eesti maksumaksja rahaga.“

Simson nentis, et valitsus räägib solidaarsusest vaid siis kui on vaja leida vabandus, miks meie kui kiireima inflatsiooniga riik eurotsoonis, anname endast jõukamatele riikidele intressita laenu. „Tõenäosusteooriast lähtuvalt on vägagi ilmne, et millalgi kogunevad taas eurotsooni rahandusministrid ja otsustavad, et kogu abiandmisel kogutud niigi madal intress antakse tagasi. Nii juhtus juba Kreekaga.“

„Samas on mul hea meel, et Eesti suhtub võetavatesse kohustustesse piisavalt tõsiselt, et arutada kõik uued ESMi kliendid läbi Riigikogu saalis. Eesti inimesed peavad teadma, mida nende rahaga tehakse,“ lisas Keskerakonna fraktsiooni esimees.

Taavi Pukk
taavi.pukk@riigikogu.ee

Toobal: president ei võta Rahvakogu ettepanekuid tõsiselt

Wed, 17 Apr 2013 09:51:00 +0300

Riigikogu Põhiseaduskomisjon arutas eile esimest korda Rahvakogust laekunud ettepanekuid. Komisjoni liige Priit Toobal märkis, et president Ilvese käitumisest on jäänud mulje, et ta ei võta Rahvakogu ettepanekuid kuigi tõsiselt.

“Äärmiselt kõnekas oli asjaolu, et president soovitas Riigikogu kõnetoolis Rahvakogu ettepanekuid üle andes arutada neid parlamendis niisama üksmeelselt kui mõned aastad tagasi arutati kriisiaja kärpeid,” märkis Toobal, „kärbete tegemise ajal lagunes aga teatavasti valitsuskoalitsioon, sotsid visati valitsusest välja ning Riigikogus peeti erimeelsusi pungil istungeid hiliste õhtu- ja öötundideni. Mina loodan, et Rahvakogu ettepanekuid arutatakse tõesti üksmeeles, aga minu arusaam üksmeelest on oluliselt erinev sellest, millest president möödunud nädalal kõnepuldis kõneles. Võib olla ennustab aga president seda, et Rahvakogu ettepanekute elluviimiseks peab opositsioon obstruktsiooni kasutama.“

„Arvan ka, et pole kõige õigem võrrelda Rahvakogu ettepanekuid ja majanduskriisi kärpeid, sest kärped näiteks linnade ja valdade tulubaasi kallal annavad siiamaani väga valusalt tunda, rääkimata mitme sotsiaaltoetuse kaotamisest või käibemaksu tõstmisest," lisas Toobal.

Riigikogulane tuletas meelde, et Rahvakogu kokkukutsumine oli ajendatud rahva rahulolematusest valitsuserakondade poolt aetud poliitikast ja selle ajamise vormist ning seal käsitleti muuhulgas ühe teemana ka riigis toimuvat kõrgete ametikohtade politiseerimist. „Kui Rahvakogu taunis sundpolitiseerimist, siis president vilistas sellele ning nimetas paduparteilase Mart Laari samal päeval Rahvakogu ettepanekute üleandmisega Eesti Panga nõukogu esimehe kandidaadiks. Kui ühe partei auesimehe panga nõukokku „sättimine“ ei ole ühe ametikoha politiseerimine, siis mis see sundpolitiseerimine üldse on?“

„Meie võtame Rahvakogust tulnud ettepanekuid tõsiselt, seda enam, et näiteks Rahvaalgatuse seadustamist on Keskerakond juba aastaid taotlenud," ütles Toobal Rahvakogu poolt tehtut tunnustades.

Taavi Pukk
taavi.pukk@riigikogu.ee