Suhtlemisoskustest on kirjutatud palju raamatuid ning  meil, Eestis, viiakse läbi ka hulganisti selle teemalisi koolitusi.  Kuid tuleb ausalt öelda – kõik ei ole kuld, mis hiilgab! Suhtlemisoskuse arendamine loengulise koolituse vormis on sama, mis klaverimängu õppimine fotode järgi.

Kahjuks võib väga tihti lugeda reklaame, milles koolitajad, kes ei oma vastavat ettevalmistust ega kutsekvalifikatsiooni,  pakuvad lühikoolitusi, mida nad nimetavad ise suhtlemistreeninguks. Sellisel juhul ei saa aga olla kindel, et koolitus täidab oma eesmärgi, sest suhtlemisoskuste arendamine eeldab intensiivset ja spetsiaalselt kavandatud õpikeskkonda. Halvimal juhul saadakse  selliselt koolituselt suhtlemisvilumuse asemel  hoopis suhtlemistõrge

 Eesti Suhtlemistreenerite Ühing (ESTÜ), mis koondab professionaalseid, vastava väljaõppe saanud suhtlemistreenereid  on võtnud nõuks tutvustada laiemalt suhtlemistreeningu meetodit,  selle kasutamise võimalusi ning soovib selle käigus tõsta  koolituste tellijate teadlikust suhtlemiskoolituste tellimisel.

Suhtlemistreening on aktiivne õppemeetod, kus õppimise intensiivsus tagatakse kolmekordse tagasisidega õppijatele – suhtlemistreenerilt, grupiliikmetelt ja videotagasisidelt. Treeningu põhiosa moodustavad praktilised harjutused, kus õppijad saavad võimaluse oma käitumist ise analüüsida ja vajadusel muuta treenerite ning teiste grupiliikmete toel. Treeningul suunab ja mõjutab suhtlemistreener kolme põhiprotsessi: õpiprotsessi, grupiprotsessi ja treenitavate isiksuslikku arengut. Keskne on õpiprotsess, ülejäänud kahel protsessil on õppimist soodustav ja toetav funktsioon. 

 Ka meie tahame anda ESTÜ tegevusse oma panuse ja pakume võimalust arendada oma suhtlemisoskusi suhtlemistreeningul, mida viivad läbi  professionaalsed suhtlemistreenerid.

Suhtlemistreening “MÕJUSAD SUHTED”  toimub 27.-28.oktoobril 2011  Tallinnas, Hotelli Dzingel konverentsikeskuses.

　Teemad, millega suhtlemistreeningul tegeletakse:

• Kolm olulist oskust, mis teevad suhtlemise mõjusaks.Kuidas olla mõjusam suhtleja? Näpunäited ja praktika.
• Mõjusa kontakti saavutamine ja suhtlemisvalmiduse loomine.
• Kuidas julgustada suhtlemispartnerit oma seisukohti avama. Kuulamistehnikad, mis võimaldavad vestlust aktiivselt juhtida.
• Kuidas keerukates olukordades jääda oma seisukohtadele kindlaks, samas hoida häid suhteid. Enesekehtestamise olemus ja tehnikad.
• Suhtlemine keerulistes olukordades. Partneri vastupanuga toimetulek. Emotsioonide juhtimine keerulistes suhtlemissituatsioonides.

Suhtlemistreeningul kasutatakse videotagasisidet, lisaks hulgaliselt teisi praktilisi ülesandeid koos treeneritepoolse tagasisidega.

Koolitajad

 Suhtlemistreeningu viivad läbi DevelopDesign® koolitajad Kadri Kõiv ja Mari- Liis Järg, kes, mõlemad omavad suhtlemistreeneri kõrgeimat (V)  ja täiskasvanute koolitaja ehk andragoogi (IV) kutsekvalifikatsiooni.  

 Suhtlemistreeningu hind ( 250€+ km) sisaldab treeningu läbi viimist kahe treeneri üheaegsel juhendamisel, praktilisi näiteid ja soovitusi sisaldavat koolitusmaterjali, tunnistust ja kohvipause.

 Meie  eripakkumine: kui ühest organisatsioonist osaleb 2 inimest, on kolmanda jaoks osalemine tasuta.

 Koolitusele registreerimiseks saada meil dd@developdesign.eu

Kui Asko sellest ideest mulle esmakordselt rääkis, olin kahtlev. Mis mõte on anonüümsel tagasisidel? Sõbrad niikuinii moosivad ja mittesõbrad ei viitsi midagi kirjutada. Kui usaldusväärne ja arengut toetav selmoel saadud info on?

Usaldusväärsuse ja arengutoe kohta ei oska ma endiselt midagi arvata – proovige ise! – aga üks on küll selge. Nälg (janu/isu/häda vms) tagasiside järele on tõesti suur.

Natuke statistikat: iga päev on lehel umbes 10000 unikaalset kasutajat, kokku on aja jooksul külastanud seda 1.4 miljonit unikaalset kasutajat. Registreeritud kasutajaid (kellel on seal oma tagasiside leht) on 80 tuhat ja nad on kokku kogunud 600 tuhat tagasisidelausungit.

Naljakas on see, et kõige suurem kasutajaskond sellel lehel on juba möödund aasta septembrist saadik Saudi Arabiast. Polegi need eestlased, kes kõige rohkem muretsevad selle üle, et mida teised meist arvavad!

Aga kohe alguses sain aru, et autorit ja tema seisukohti võib võtta tõsiselt – ja seda nii rikkalike praktiliste kogemuste tõttu, mis on tal psühhiaatri ning ärinõustajana praktiseerimisest, kui ka tema erialast tuleneva oskuse tõttu praktikas kasutatavate suhtlemisvõtete asjakohasust selgitada tuginedes mitte ainult inimese psühholoogial, vaid ka  anatoomial ja füsioloogial.

 Raamat õpetab leidma viise, kuidas jõuda väga erinevate inimesteni ehk saavutada nendega  reaalne, psühholoogiline kontakt. See on oskus, mille arendamisega tegelevad suhtlemistreenerid. M. Goulston usub, et kõigini on võimalik jõuda, tuleb vaid aru saada, kuidas inimese füsioloogia toimib keerulistes situatsioonides ning käituda sealjuures ise nii, et inimene hakkab kuulama – esialgu iseennast, hiljem juba ka sind.

Lisaks universaalsetele soovitustele, mis kehtivad praktiliselt kõikide inimeste puhul, annab autor edasi ka elus ära proovitud nippe väga keeruliste inimtüüpidega (ise ta nimetab neid mürgisteks inimesteks) suhtlemiseks -  abitu, jõhkard, ärakasutaja, psühhopaat, nartsissist.  Autori kinnitusel on nende tüüpidega suhtlemisel kõige õigem hoiduda neist eemale, vaid piisava psühholoogilise ettevalmistuse korral võiks proovida neile vastu seista või neid neutraliseerida.

Ehk siis osaliselt kehtib soovitus – ärge neid nippe kodus järele proovige teha

 Ma arvan, et see on raamat nii juhtidele kui ka klienditööd tegijatele, sest ikka ja jälle tekib olukordi, kus on raske mõista partnerit ja veelgi raskem käituda mõistlikult ja tasakaalukalt.

Just seda kõike aga autor õpetab, naeruvääristamata ning vaenamata oma suhtlemispartnerit, kes võib olla ise ka mures olukorra pärast, kuhu ta on osanud end sättida.

 Mõnusat lugemist!

Töötades nüüd personalijuhina firmas, kus töö käib 24/7, uurisin, mida on öövahetuses töötajate jaoks olukorraga toimetulekuks soovitatud.

Inimese organism on evolutsiooniliselt kujunenud magama pimedal ajal ja olema ergas päevavalguses. Sügavalt sissejuurdunud rütme on raske muuta ning unisus vaevab öövahetuses töötajaid vahel ka siis, kui inimene on tegelikult hästi välja puhanud. Uuringud näitavad, et just välja puhkamine on paljude öötööliste jaoks keeruline.

Lõpetades töö hommikul kell 7 võib inimesel tekkida tunne, et terve päev on ees ning ahvatlevaid või siis hädavajalikke tegevusi mahub sinna palju. Tegelikult peab aga selle aja sisse eelkõige ära mahtuma üks korralik uni. Magada saab küll ka tagantjärgi, vabadel päevadel, kuid pikas perspektiivis on selline une edasi lükkamine puhkepäevadele tervisele halb.

Unerütm kontrolli alla

• Jälgi, kui palju sa magad. Kui vaja, pane kas või tunnid nädala jooksul kirja. Keskmiselt on täiskasvanud inimese unevajadus 8 tundi ööpäevas. Mõned saavad ka vähemaga hakkama, teised vajavad isegi rohkem uneaega. Korralda oma elu nii, et vajalikud tunnid tuleksid iga päev täis.

• Harjuta ennast lisaks “pikale” unele tegema ka lühemaid, 2-3 tunniseid uinakuid. Eriti hea oleks veidi tukkuda esimesel päeval enne öövahetusse tulekut.

• Loo endale rutiin. Pane paika kellaajad, millal sa magad ja pea rutiinist kinni.

• Ära võta enne magama minekut ette “ajaröövleid” – tegevusi, mille juures sa ennast unustad. Näiteks arvutimängud. Tee ainult selliseid asju, mida saad lõpetada või katkestada, kui saabub voodiaeg.

• Hommikul töölt tulles ära poe kohe voodisse. Tavagraafikuga töötavad inimesed ei lähe ju õhtul kell viis-kuus magama! Nad tegelevad millegi muuga, mis aitab peast hajutada tööpinged. Ka öisest vahetusest tulles võiks hommikul võtta tunni või paar aega iseendale ja perele. Tee midagi mõnusat. Söö hommikust, vaata telerist hommikuprogrammi, tee veeprotseduure, loe või kuula muusikat, mine jooksma või rattaga sõitma.

Hea päevaune kindlustamiseks

• Tee kõik selleks, et saaksid uinuda kohe, niipea kui pea patja puudutab. Muuda magamistuba võimalikult hämaraks, kasuta valgust mitteläbilaskvaid aknakatteid. Meie aju lähtub keharütmide juhtimisel valgusest ja isegi kui silmad on kinni, teab keha, et valguse käes peaks inimene olema ergas, mitte magama.

• Enneta müra ja segajaid. Sule aknad, lülita välja telefon ja uksekell. Selgita oma kodustele, kui oluline on sinu päevane uni. Palu, et nad ei segaks sind ja püüaksid olla võimalikult vaikselt.

• Unerohi pole pikaajaline ega tervislik lahendus. Tablette võiks võtta vaid eriolukordades arsti soovitusel.

Öise unisuse tõrjumiseks

Erksus väheneb vastavalt sellele, mida kauem püsid liikumatult paigal. Keha pingutamine – võimlemine – aitab mitte ainult unevaevuse, vaid ka lihaspingete leevendamiseks. Infostendil olevate võimlemisharjutuste VAATAMISEST pole minit kasu, ausalt! Neid tuleks TEHA!

• Kõige lihtsam harjutus on püsti tõusmine ja ringi liikumine. Aga mitte tavalisel kõnnil, vaid jalalihaseid venitades ja pingutades. Raputa jalgu, käsi, kogu keha. Tee õlaringe.

• Hõõru ja mudi oma sõrmi, käsi, jalgu ja nägu. See parandab verevarustust nii, et kudedesse jõuab rohkem hapnikku.

• Räägi kõva häälega. Kui vestluspartnerit pole, räägi iseendaga. Seleta endale, mida sa hetkel teed ja mida hakkad tegema.

Jälgi, mida sööd ja jood

• Öisel ajal töötades söö kindlasti korralik soe “lõuna”. Tühja kõhuga hakkab veresuhkru tase organismis langema ja see toob kaasa unisuse.

• Puhkepauside ajal söö midagi krõmpsuvat – kõva küpsist, õuna, porgandit, pähkleid vms.

• Väldi magusaid snäkke! Need annavad küll kiiresti juurde energiat, kuid sellele järgneb peatselt veelgi suurem unisus.

• Joo võimalikult palju vett või mahla. Väldi limonaadi, kalja jm magusaid mullijooke.

• Ole ettevaatlik kohviga! See soovitus võib tunduda imelik, sest teatavasti aitab just kofeiin kõige tõhusamalt unega toime tulla. Ja tõepoolest, juues kohvi öise vahetuse alguses või vahetuse esimeses pooles, on sellest joogist abi. Kuid kofeiini toime on salakavalalt pikaajaline. Kui tarbid seda  hommikupoole ööd, siis mõjub see ikka veel ajal, mil üritad kodus uinuda. Pealegi on kohv diureetik. Sama kehtib kõikvõimalike energiajookide kohta.

• Seda, et alkohol, isegi väikeses koguses tarbituna, uniseks teeb, teab igaüks niigi.

Ja lõpetuseks üks ekstreemne soovitus, mille internetist leidsin – kui midagi enam ei aita, pane endale jääkuubik püksi! Ma tõesti ei tea, oli see nali või…

Tahaks ka ja ma umbes tean ka mida, aga seda küll kusagil koolis ei õpetata…

Minu õppimine jäi omal ajal pooleli, olen mõelnud, et võiks ikka tagasi minna, aga  ma ei tea, kas ma ikka päriselt tahan seda asja enam õppida…

Noh, mina olen nüüd küll juba nii vana, et minu õppimised on juba õpitud…

Täiskasvanueas õppimisest ja laiemalt enesearendamisest on viimastel aastatel tänuväärselt palju juttu olnud. Oma osa selles on ka vastavasisulisel  – täiskasvanuharidust populariseerival – europrojektil. Mõjub kindlasti ergutavalt ja mõne inimese puhul ka justkui härjale punane rätik. Tegelikult teenib see kõik ju kokkuvõttes üllast eesmärki – tekitada inimestes usku, et õppimiseks pole kunagi liiga hilja.

Eelmise aasta lõpul avaldatud uuringu tulemused näitasid, et  2010. aastal osales elukestvas õppes 10,9 protsenti 25-64-aastastest Eesti elanikest, mis on väga palju rohkem kui kunagi varem. Ja ometi  leidub meie ajakirjanduses küllaldaselt ikka veel ka õppijate endi  kommentaare stiilis „mina olen selline hull,  et läksin viiekümneselt õppima“. See näitab, et uskumus, nagu oleks õppimine ja enesearendamine vaid noorte pärusmaa, on visa kaduma.

Tõsi, oleme ausad,  enesearendamise või kitsamalt õppimisega tegelema hakkamine täiskasvanueas ei pruugi alati minna ilma kivide-kändudeta.

Enam levinud probleemid, millega  täiskasvanud õppija kokku võib puutuda:

• Motivatsioon – kas ma ikka päriselt tahan?
• Eesmärgi ähmasus – aga mida ma siis tegelikult tahan õppida ja miks?
• Kohanemine muutusega – kuidas ühildada õppimist oma väljakujunenud ning paika loksunud töö- ja elustiiliga?
• Aeg – kuidas planeerida oma aega selliselt, et kõik oluline oleks tehtud ja õppimine ei käiks „tulekustutamise“ režiimis?
• Raha – millised kulutused kaasnevad enesearendamisega, kust leida lisaressursse?
• Õppijarolli( taas)avastamine – õpioskused võivad ka rooste minna kui neid ei ole harjutud kasutama.

Väga juurdunud on arusaam, et õppimiseks  on vaja astuda kuhugi konkreetsesse kooli. Selline mõtteviis aga piirab tegelikult täiskasvanute arenguvõimalusi. Europrojektide raames omakorda rahastatakse peamiselt  lühiajalisi koolitusi, mis toimuvad kas kutseõppeasutuste või vabahariduskeskuste juures. Kuid õppimise kontekste ning vorme on rohkem kui vaid institutsionaalses õppes ehk koolis või kursustel käimine. Just täiskasvanule sobivad väga hästi muud, eelkõige iseseisvat õppimist võimaldavad õppevormid. Sellised on näiteks  veebipõhised õppimisprogrammid. Ja kui veelgi avardada õppimise käsitlust, siis igapäevaselt osaleme me ka informaalses õppes, kuid selle toimumine ja ka tulemused jäävad sageli teadvustamata.

 Millist abi vajaks täiskasvanud õppija?

Kõigile on tuttav lugu Alice`ist Imedemaalt, kelle vestlusest kassiga  koorus sügav tõde – kui sul on ükskõik kuhu sa lähed, siis ei ole tähtis ka kuhupoole sa lähed.

(Taas)õppima asumise otsuse tegemine on tähtis hetk elus. Võimalusi enesearendamiseks  on tõesti väga palju.  Täiskasvanutele mõeldes ei pruugi olla väga mõistlik mõtteviis „ma proovin ja kui ei meeldi, siis jätan pooleli“. Natuke asja „nuusutades“ kaotatakse enda väga väärtuslikku aega, sest ollakse liigutud tupikteele. Kasulik oleks võimalikult ruttu valida enda jaoks õige eesmärk ning viisid, kuidas sinna jõuda.

Just täiskasvanute õppimisega seoses mainitakse sageli, et  täiskasvanud inimene tahab olla ise ennast juhtiv õppija.  See tähendab seda, et õppijana püstitab ta ise eesmärgid ja leiab viisid nende saavutamiseks, analüüsib ise tehtut ning ja annab sellele hinnangu. Esimene praktiline samm ennastjuhtivaks õppijaks saamisel olekski oma õpingute või laiemalt enesearendamise eesmärgistamine. 

Eesmärgiseadmise protsess ei pruugigi nii lihtne olla, on palju asjaolusid, mis vajaksid läbimõtlemist ja veel parem läbiarutamist, kellegagi, kes oskab olla hea kuulaja, tundlik suunaja ning alternatiivide pakkuja. Sellist konsultatsiooni, vestlust,  võiks täiskasvanust õppima asujale pakkuda vastava ettevalmistuse saanud spetsialist.

Karjääriinfo spetsialistid tegelevad Eestis ka täiskasvanute nõustamisega, kuid  nende poolt pakutava teenuse fookus on suunatud tööturul enda jaoks õige koha leidmisele. Kuid enesearendamine ei pruugi omada alati otsest väljundit tööga seonduvate oskuste-teadmiste täienemisse. Õppida võib ju ka oma lõbuks!

Põhimõtteliselt võiksid sellist konsultatsiooni  tulevikus  peale vastavasisulise ettevalmistuse saamist  hakata pakkuma andragoogid, kes on spetsialiseerunud just nimelt täiskasvanuõppe teemadele ning omavad koolitajatena laialdasemat pilti täiskasvanud õppija kohta.

Milliste teemadega tegeletakse konsultatsiooni käigus?

 Nii nagu igasugune nõustamise, alustatakse ka andragoogi konsultatsiooni puhul sellest, mis on inimese jaoks kõige olulisem. Kindlat teemade järjekorda ei ole – konsultant on avatud rääkima kõigest, mis on õppimise ja enesearendamise seisukohalt selle inimese jaoks oluline.

 Enamasti tuleb andragoogi konsultatsioonil jutuks:

•  Hetkeolukord – inimese tugevad, nõrgad küljed teadmiste ja oskuste võtmes. Arutletakse inimese võimete ja annete, seniste õppimiskogemuste ja harjumuste üle. Vajadusel võidakse  õppija eneseteadlikkuse suurendamiseks  läbi viia mõned testid või uuringud.
•  Unistused ning ootused – mille poole inimene püüdleb, mis on talle tähtis, millest tunneb puudust ja mida igatseb. 
• Eesmärgid –  sõnastatakse arenguvajadused ning konkreetsed õppimisega seonduvad eesmärgid.
• Võimalused ja piirangud – kes võis mis toetavad seatud sihtide poole liikumist ning millised võivad olla takistused, mis õppimise plaani mõjutavad.
• Tegevusplaan – kuidas unistusi ja eesmärke ellu viima asutakse, kus ja  millises vormis enesetäiendamine võiks inimesele sobida. Millest peaks alustama, millised eeldused oleks vaja luua, et tagada edu ja jõuda loodetud sihile.

 Põhimõtteliselt võiks igaüks sellise kava endale ka ise  koostada, kuid oluliselt tõhusamaks kujuneb see koos kaaslasega, kelle peamiseks ülesandeks on kuulata ja vestlust struktureerida nii, et kõik õppimisega seonduvad olulised ja tähtsad teemad saaksid läbi arutatud. Eesmärk on ju ikka see, et õppija mõtleb enda jaoks asjad selgemaks, on rohkem teadlik ning valmis selleks, mida õppima asumine tema jaoks kaasa toob.

 Ja lõpetuseks mõned küsimused abiks õppima asujale, püüa leida neile vastus:

•  Mida ja miks ma tahan õppida? Mis on selle ajendiks? Miks just nüüd?
• Mis suunas ma tahan ennast arendada?
• Mida õpingud mulle annaksid? Milline võiks olla tulemus? Mis minu elus muutuks?
• Kui palju aega on mul praegu võimalik õpingutele pühendada?  Raha? Milliseid ressursse ma veel selleks vajan?
• Millised on probleeme ma õpingutega seoses võiksin kohata?
• Kes või mis aitaks mul oma eesmärki saavutada?
• Minu õpingute ajakava: mis peaks olema toimunud 1 kuu pärast, sügiseks, poole aasta pärast, 1  aasta pärast. Mida ma teen, oskan ja tean siis rohkem kui täna?

Saadud emotsioonist inspireerituna hakkasin uurima, mida on viimasel ajal sotsiaalse kapitali kohta uuritud-kirjutatud ja leidsin midagi põnevat.

Kui Mark Granovetter 1973 aastal avaldas oma epohhiloova artikli  The Strength of Weak Ties, pani ta sellega aluse teadmisele, et just nn. nõrgad sidemed ja võrgustiku diversiteet muudab meile kättesaadavamaks informatsiooni, mis muidu meieni ei jõuaks. Ehk teisisõnu, mida laialdasem ja eripalgelisem on sinu võrgustik, seda suuremat konverteeritavat sotsiaalset kapitali sa omad, sest “sa tunned kedagi kes tunneb kedagi kes…”

Nüüd on aga Sinan Aral ja Marshall Van Alstyne lagedale tulnud mõnevõrra erineva seisukohaga. Oma artiklis “Networks, Information & Brokerage: The Diversity-Bandwidth Tradeoff” väidavad nad, et jah, nõrgad sidemed annavad meile (ühe kontakti kohta) küll rohkem uut informatsiooni, kuid kuna neid kontakte on vähe, tuleb lõviosa informatsioonist lõppkokkuvõttes ikkagi tugevatest sidemetest, meiega tihedamalt seotud, sarnase demograafilise taustaga inimestelt.

Autorid viisid läbi põneva uurimuse ühes värbamisfirmas, kus uue informatsiooni saamine oli kriitilise tähtsusega sobivate kandidaatide leidmisel. Analüüsides 5 aasta jooksul vahetatud e-kirju leidsid nad, et tegelikult said rohkem uut informatsiooni (ajaühiku kohta) hoopiski need inimesed, kelle võrgustik oli tihedam ja vähemdiversiteetne. Ühtlasi andsid need inimesed ka suurema panuse firma käibesse.

Arali ja Van Alstyne väidavad, et laiaulatuslikemates võrgustikes on informatsiooni läbilaskevõime – „ribalaius“ väiksem. Esiteks kulub suurtele võrgustikele rohkem „hooldusaega“, ka info hankimine sealt on ajamahukam. Lisaks on hajavõrgustikes olevate inimeste omavahelised suhted tihtipeale jahedamad, infopäringutele ei vastata nii kiiresti ja meeleldi, kui seda teeb lähiringkond.

Autorid liigitasid informatsiooni kaheks: „sündmusuudisteks“ ja „arutlusuudisteks“. Esimest infokategooriat iseloomustab kiire levimine kõikidesse organisatsiooni osadesse ja seejärel teema päevakorrast kadumine. „Arutlusuudiste“ kategoorias liikus teema aga korduvalt edasi-tagasi erinevate struktuuritasandite ja gruppide vahel. Ning just selle kategooria puhul oli ilmne, et varasem omavaheline tutvus ja klapp määras ära, keda üldse informeeriti ja arutlusse kaasati.

Van Alstyne võtab asja kokku nii: “Kasuks tuleb väiksem arv suure ribalaiusega suhteid”.

Meie käest on ikka ja jälle küsitud, et kas te avatud kursuseid ka teete. Nüüd siis saame vastata, jah, teeme küll!

Sellel kevadel pakub DevelopDesign ®  ühe erilise võimaluse võtta üks päev enda jõu-ja energiavarude taastamiseks. Nimelt viime 27.mail 2011 Otepääl, Bernhard SPA-s läbi enese- ja stressijuhtimise teemalise koolituse. Pealkirjaks oleme sellele pannud  “Tasapisi tasakaalu”. Koolituse viivad läbi Kadri Kõiv ja Mari-Liis Järg.

See kursus on mõeldud kõigile neile, kes soovivad korraks aega maha võtta ja mõelda, kuidas neil läheb, kuhu  ning kuidas edasi tahaks liikuda. Tegemist on koolitusprogrammiga, mille kesksel kohal saad olla Sina ise – just sellisena nagu Sa parasjagu oled – väsinud või pool puhanud, energiast pakatav või pisut sidruni moodi, teotahteline või äraootav tegutseja.

See koolitus võiks hästi sobida ka kingituseks ning itunnustamiseks-motiveerimiseks!

Koolitus aitab Sul leida vastuseid enesejuhtimisega seotud küsimustele:

• Stress, läbipõlemine ja tasakaal. Mis need on? Kas tasakaalu hoidmine isikliku elu ja tööelu vahel on võimalik? Mis nipp küll töötaks, et tasakaalu mitte kaotada?
• Heaolu ja hüveolu. Kuidas hinnata oma heaolu seisu? Kui hästi mul läheb?
•  Inimesed minu ümber, meeskond, kolleegid, sõbrad, lähedased. Mis on võrgustik ja kuidas mina seda loon? Mida annan, mida saan?
• Mida tahan lähima aasta jooksul kindlasti ette võtta, millised on minu pikemad plaanid? Milline on mulle rahuldustapakkuv elu aastate pärast?
• Kuidas loovus aitab olla mul vaimselt ergas ja nautida oma tegevusi?
• Millised on sammud, mida saan  astuda selleks, et elu- ja töörõõmu oleks rohkem?

Koolitusel saad mõelda selgemaks oma eesmärke ja unistusi, abiks selle juures on sulle loovtehnikad. Päeva jooksul saad rääkida lugusid Sinust endast, mõelda enda oluliste asjade peale ja kirjutada oma arenguplaani selgemaks eneseanalüüsi abil. Kui soovid, ootab Sind koolituse järgselt Berhard –Spa Veeilm.

Koolituse tasu on 180 €+ km (sisaldab koolitusmaterjali, tunnistust, lõunat ja kohvipause, soovijaile veeilma piletit kuni 2 tunniks).

Meie eripakkumine: kui ühest organisatsioonist osaleb 2 inimest, on kolmanda jaoks osalemine tasuta.

 Koolitusele registreerimiseks saada meil dd@developdesign.eu või helista 5119170 (Mari-Liis); 5203235 (Kadri).

Kohtumiseni!

Appikene, mina küll pole seda saanud! Või sain? Midagi vist ikka oli jah…

Vaid pool tundi ajakulu postkasti läbisorteerimiseks ja õnnetu kiri koos vormiga ongi kustutatud kirjade kaustast üles leitud. Kopeerin selle oma arvutisse, püüdes kramplikult meeles pidada, kuhu, sest “kui sa paned midagi arvuti mällu, jäta see endale meelde”. Loodan, et mul on järgmisel kuul mälujälg, millisele vormile aruanne teha ja kust seda leida…

W.Edwards Deming, tuntud kvaliteediguru ütleb, et vähemalt 90% tööprobleemidest ei saa alguse mitte töötajate ebakompetentsusest vaid viletsatest protseduuridest ja protsessidest. Samas tegelevad juhid jätkuvalt pigem töötajate, kui protsesside ja süsteemide arendamisega. Miks?

Juhid ei tea, kuidas süsteeme arendada

Sageli ei teatagi, kuidas süsteem tervikuna toimima peaks ega ka seda, mis tegelikult toimub. Tean ettevõtet, kus klienditeenindajad elavad alalises hirmus sisekontrolli ees, sest nad rikuvad teadlikult ja pidevalt nõudeid – selleks, et töö saaks hästi tehtud. ISO protseduurid, mis on paberil ilusad, ei klapi kuidagi tegeliku töömahuga ja selleks ette nähtud ajaga.

Süsteemide arendamine tõmbab tähelepanu juhile

Süsteemide arendamise eest vastutavad juhid. Kui tunnistada, et süsteem ei toimi, vastutavad juhid. Kui aga öelda, et töötajad on lollid, laisad ja lohakad, ning tegeleda nende “arendamisega”, on juht puhas poiss. No ja kui töötaja vaatamata juhi jõupingutustele ikka  ei “arene”, siis tuleb ta vallandada.

Süsteemide arendamine eeldab koostööd

Iga juht on kuningas omas väikeses valdkonnas. Süsteemid on sageli valdkondade ülesed. Mis tähendab, et “kuningad” peaksid olema valmis koostööks, mitte oma reviiri kirglikuks kaitsmiseks. Koostöö aga eeldab ju ka kompromisse, taandumist, suurema vastutuse või lisaülesannete võtmist… Raske!

Süsteemide arendamine nõuab aega ja pingutust

Kiire-palju-kiire oravarattas pole juhil mahti mõelda sellele, mis saab homme, sest tänased toimetused tuleb ära teha. Niikaua, kuni logisev-lonkav süsteem siiski kuidagi asja ära ajab, võib selle arendamist edasi lükata…

Konsultant Leslie Allanist inspireerituna soovitan järgmist:

1. Süsteemide ja protseduuride arendamisesse kaasake kindlasti asjatundjaid. NB! asjatundjaks ei tee mitte teaduskraad või konsultandi kutsetunnistus, vaid igapäevane rutiinne töö oma lõigus. Seega kaasake inimesi, kes tegelikult seda tööd teevad ja usaldage nende arvamust!

2. Pange kindlalt paika protsessi algus ja lõpp, kust-kuhuni toimub See Protsess ja mis sellele eelneb või järgneb.

3. Sõnastage protsessi eesmärk, vajalikud sisendid ning protsessi väljundid. Siin võib tekkida ootamatuid üllatusi. Näiteks avastate, et seda protsessi polegi tegelikult vaja. Ühes ettevõttes nägi kord ette, et päeva jooksul Excelisse registreeritud kliendikontaktid tuli õhtul ümber kopeerida Wordi ja siis välja trükkida. Kui asja lähemalt uurisin selgus, et a) nii peab, sest nii on alati tehtud;  b) juhataja ei oska Excelit kasutada ja c) elektroonilisi varukoopiaid ei tehtud, andmeid turvati nii, et need trükiti välja ja pandi arhiivi. Ausõna, see on tõsilugu elust endast!

4. Selgitage, kes on “klient”, st. kelle jaoks see protsess töötab ja mis on tema ootused tulemile. Kui eelmises näites oleks protsessi lõppklient olnud seesama juhataja, oleks tulnud tema arvutioskuse ja eelistustega arvestada. Kuna aga andmeid kasutasid igapäevaselt hoopis inimesed, kes töötasid vabalt andmebaaside ja tabelprogrammidega, siis tegi andmete Wordi tõstmine nende elu hoopis keerulisemaks.

5. Määrake igale protsessile omanik, peremees või -naine, kes vastutab kogu protsessi toimimise eest algusest lõpuni. See on parim viis ületada struktuuriüksuste vahelisi piire ja barjääre.

6.Süüvige detailidesse. Kenad kastikesed paberil ei anna töötavat süsteemi. Arvestage, mis tegelikult juhtuma hakkab. Millised on riskid ja nende allikad? Millised loomulikud kõikumised võivad esineda? Mängige läbi erinevad stsenaariumid “aga mis siis, kui…”

7. “Müüge” idee maha neile, kes on protsessi kaasatud – juhid, töötajad, protsessi “omanik”, “klient”. Kõige hõlpsam viis idee müümiseks on kaasata need inimesed protsessi arendamisesse võimalikult algfaasis.

8. Ja lõpuks, pange kirja see, milles kokku leppisite. Hoolitsege selle eest, et protsessi kirjeldus, vajalikud dokumendid ja materjalid oleksid hõlpsasti leitavad ning et kõik asjassepuutuvad teaksid ja oskaksid teha oma ülesandeid selles protsessis.

• julge pealehakkamine on pool võitu
• julge hundi rind on rasvane
• igaüks on oma õnne sepp
• talvel tee saani, suvel vankrit
• tasa sõuad, kaugele jõuad
• suur tükk ajab suu lõhki
• enne töö siis palk
• tänaseid toimetusi, ära viska homse varna
• kordamine on tarkuse ema
• inimene õpib eluea, targemaks ei saa ilmaski
• aru ei mõõdeta habeme järgi
• põrsast kotis ei osteta
• parem varblane peos, kui tuvi katusel
• mis odav see mäda, mis kallis, see kaunis
• kõik ei ole kuld mis hiilgab
• üheksa korda mõõda, üks kord lõika
• ära pane pada tulele, kui kala veel meres
• hakatus on raske, keskpaik kerge, lõpetus ladus

ja päris lõpetuseks  – ära hõiska enne õhtut….

ja….  kes pärast naerab, naerab paremini:)

Arendustegevused nõuavad ressurssi – raha, aega, inimeste energiat. Selleks, et ressurssi säästlikult ja samas tulemuslikult kasutada, tuleks vaadata Suurt Pilti – arendussüsteemi tervikuna.

Efektiivses arendusorganisatsioonis moodustavad inimeste arendamisega seotud tegevused terviku, millel on 8 alasüsteemi:

1. Arenguvajaduste analüüs. Arenguorganisatsioon tagab, et organisatsiooni liikmed oleksid võimelised hästi täitma oma ülesandeid. Selleks rakendatakse erinevaid arendustegevusi. Nende kujundamiseks on vaja määrata inimeste tugevused ja arenguruum. See süsteem selgitab õpivajadused ja nendega seotud kulud.
2. Karjääri planeerimine. Arenguorganisatsioon käsitleb iga organisatsiooni liiget kui talenti. Igaühel peab olema võimalus areneda ja saada uusi väljakutseid. Karjääriplaneerimine ei tähenda ainult hierarhiaredelil ülespoole ronimist. Siia alla kuulub nii töö roteerimine, osalemine projektides ja muud uued ülesanded. Selle süsteemi ülesanne on tagada, et inimeste oskused ja teadmised oleksid kaasaegsed ning võimaldaksid neil oma positsioonilt edasi liikuda.
3. Ressursside eraldamine. Arenguorganisatsioon investeerib inimestesse. Ta tagab, et oleksid olemas õppimiseks vajalik raha, ruumid ja juhendajad, samuti aeg. Selle süsteemi ülesanne on planeerida ja eraldada arendamiseks vajalikud ressursid.
4. Kommunikatsioon. Arenguorganisatsioon tagab, et arenguga seotud informatsioon jõuaks kõikide organisatsiooni liikmeteni. Selle süsteemi ülesanne on tagada organisatsiooni liikmete teadlikkus sellest mida, kuidas ja millal nad õppima peaksid. Samuti aidata eesmärgistada õppimist.
5. Arendustegevused. Arenguorganisatsioon algatab ja juhib erinevaid arendustegevusi vastavalt individuaalsetele õpivajadustele. Lisaks õppimisele sisaldab see ka vastutust selle eest, et inimesed saaksid õpitut töös rakendada. Selle süsteemi alaosa on sissejuhatamine, mille eesmärk on tagada, et uued liikmed, või uue ülesande saanud inimesed saaksid asuda tööülesandeid täitma.
6. Monitooring. Arenguorganisatsioon jälgib kõigi alasüsteemide tegevusi ja kogub regulaarselt tagasisidet nende toimimise kohta. Saadud tagasisidet jagatakse kõigi organisatsiooni liikmetega.
7. Hindamine. Arenguorganisatsioon mõõdab õppimise tulemuslikkust ja õpitu rakendamist töös ning võrdleb seda eesmärkide ja ootustega. Selle süsteemi ülesanne on anda hinnang, kuivõrd teised alasüsteemid oma väljundis vastavad nende jaoks püstitatud eesmärkidele ja kui tulemuslik on olnud õppimine.
8. Süsteemide arendamine. Monitooringu ja hindamise tulemuste ning organisatsiooni strateegiliste eesmärkide ja väljakutsete alusel toimub kõikide süsteemide pidev arendamine. Selle süsteemi eesmärk on tagada, et kõik teised alamsüsteemid funktsioneeriksid parimal võimalikul moel.

Ja muidugi on arendussüsteem omakorda terviklikult seotud teiste perssonali- ja juhtimissüsteemidega, nagu:  strateegiline planeerimine, kvaliteedisüsteem, värbamine ja valik, palga- ja motivatsioonisüsteem, tulemusjuhtimine jm.