Elektromobiilsuse programmi (ELMO) raames avab KredEx suvel Tallinnas ja Tartus elektriautode kiirrenditeenuse.

Elektromobiilsuse programmi juhi Jarmo Tuisu sõnul on teenuse peamine eesmärk pakkuda igale huvilisele lihtsat võimalust omal käel proovida elektriautoga sõitmist.

„Soovime toetada elektriautode laiemat kasutusele võtmist ning tuua rohkem elektriautosid tänavale ja kasutusse. Esimest korda elektriauto rooli istunud inimesed on reeglina positiivselt üllatunud, kui head dünaamikat ja sõidutunnet akude toel edasiliikuv sõiduk pakub. Loodame, et ELMO kiirrent murrab nii mitmedki visalt püsivad müüdid elektriauto suhtes. Usume samuti, et teenus sobib ka ettevõtetele, kes ei soovi oma masinaparki kasvatada, kuid kelle töötajad vajavad autot lühemateks linnasisesteks sõitudeks,” selgitas Tuisk.

Teenus avatakse Tallinnas ja Tartus juuni lõpuks.

Rentimiseks on mõeldud kokku 24 elektriautot, 18 Nissan Leafi ja 6 Mitsubishi iMiEVi.

Elektriautosid saab laenutada rendipunktidest Tallinnas ja Tartus. Tallinnas tulevad rendipunktid Viru Keskuse, bussijaama, Technopolis Ülemiste, Tammsaare Ärikeskuse ja Mustamäel asuva Tallinna Teaduspargi Tehnopol juurde. Tartus tulevad rendipunktid AHHAA Keskuse ja raudteejaama juurde. Selle aasta jooksul loodetakse rendipunktide võrku laiendada.

Renditeenuse kasutamiseks tuleb esmalt sõlmida kasutusleping ELMO kodulehel ning seejärel saab teenust kasutada nutitelefoni või tavalise mobiiliga. Auto uste avamiseks ei ole vaja võtmeid, piisab vaid ühest nupulevajutusest nutirakenduses või siis telefonikõnest autol märgitud numbrile. Auto võib sõidu lõppedes jätta igasse rendipunkti või Tallinna ja Tartu kiirlaadijate juurde.

ELMO kiirrenditeenuse täpsemad tingimused ja hinnapaketid avaldatakse juuni keskpaigaks.

Renditeenuse klienditoe eest hakkab vastutama riigihanke võitnud turvafirma G4S. Lisaks ööpäevaringsele klienditoele tagab G4S lühirenditeenuse toimimise: autode tehnilise seisukorra monitooringu ja kontrolli, sõidukite hooldamise, puhastamise ning nende transportimise.

Sarnased elektriauto kiirrenditeenused toimivad muuhulgas Pariisis, Amsterdamis ja Kopenhaagenis.

ELMO kiirrenditeenus luuakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse ja Mitsubishi Korporatsiooni vahel sõlmitud saastekvootide müügi lepingule.

Nüüdsest on ka väiksematel ettevõtetel, kes tavaliselt ei kvalifitseeru Microsofti partneriteks, võimalus saada Dynamicsi toodete edasimüüjateks.

Microsoft allkirjastas Baltikumis lepingu Elva Baltic´iga, mille katusbrändi alt saavad ka väiksemad ettevõtted Dynamicsi edasimüügi õiguse. Model Master VAR (Value Added Resseller) on uus partnervõrgustiku mudel Dynamicsi toodetele, mis võimaldab uutel ja väiksematel ettevõtetl hakata pakkuma Dynamicsi tooteid. Elva Baltic´i kaudu saavad nüüd väiksemad partnerid ligipääsu tugevale turundus-ja müügikogemusele, erinevatele Dynamicsi juurutamisprotsesside juhtumitele ja parimale praktikale.

Microsoft Dynamics on tootesari, mis hõlmab endas majandustarkvara-(ERP) ja kliendihalduslahendusi (CRM), vastates pea kõigile ettevõtte vajadustele ning aidates töötajatel langetada olulisi äriotsuseid.

Microsoft on paljastanud uusi üksikasju Windows Blue kohta – järgmine suur Windows 8 uuendus.

Windows 8.1 eelvaadet näeb tõenäoliselt Microsoft Build developer konverentsil Juunis. Finaalversioon saab peaaegu kindlasti windows 8 kasutajatele tasuta uuenduseks. Windows Blue märgatavaim visuaalne uuendus on live tile mitmekesisem suurusvalik.

Windows 8.1 väljalaskekuupäev

Windows Blue lõppväljalase on hiline 2013. Kindlasti näeme enne eelvaadet ning samuti mõningat uut Windows Blue riistvara.

Tamy Reller, Microsofti peaturundus- ja -finatsjuht lubab “rohkem valikuid äridele, ja rohkem valikuid tarbijatele töötamiseks ja mängimiseks”

Windows Blue on tegelikult Windows 8.1?

Windows Blue ei saa tarkvara ametlikuks nimeks. Kahju. See on arendajate antud sisenimi.

Spekulatsioon on käinud tarkvara tegeliku nime ümber. Microsoft Windows Blue on ametlikult Windows 8.1.

Siiski turundatakse uuendust, kui lihtsalt Windows 8 – see tähendab, et Microsoft ei hakka lisanduvaid OS uuendusi nimetama nagu Apple (OS X 10.8 Mountain Lion). Ühtlasi saab selgeks, et keskendutakse uuele suunale tarkvara ajakohandamises, eelnevalt nimetatud – hoolduspakett.

Ühte asja võib kindlasti öelda, Windows Blue ei ole Windows 8 ja Windows Phone 8 koondamine ühe toote alla.

Uued Windows 8 rakendused

Nagu operatsioonisüsteem ise, on Microsoft arendamas uusi Windows 8 rakendusi - võttes sihiks rakenduste külg-külje kõrval jooksutamise väiksemate seadmete madala resolutsiooniga ekraanidel. See on jätk Windows 8 rakenduste Märtsi uuendustele.

Blue toob samuti uued Snap View’d – rakenduste jagamine ekraanil 50:50, kaasa arvatud üle mitme monitori.

Nagu oodatud, täieneb Microsoft SkyDrive integratsioon, lisanduvad auto-kaamera üleslaadimised, rohkem varundusvalikuid ning ühtlasi vahelehe sünkronisatsioon, mis peegeldab su vahelehti üle mitme seadme.

Lekkinud pildid avaldavad kaasatud IE11, kuid info järgmise iteratsiooni brauserite kohta jääb napiks.

Suur rõhk läheb Windows UI uuendamisele, see tähistab suuremat osa mida klient puudutab ja vaatab, sealhulgas Start ekraan, rakenduste elutsükkel, aknad ja isiksustamine.

Windows Blue desktop

Kas Windows Blue võimaldab kasutajatel bootida otse desktopile? Mõned kuulujutud väidavad nii. Hetkel see võimalus tõesti puudub, kuigi säilib otse desktopilt töö jätkamine (resume).

Kuulujuttude järgi sisaldavad mõned koodenid valikut start ekraani blokeerimiseks. Kasutajad saaksid hüpata kohe desktopile – tuntud kui “CanSuppressStartScreen”.

Windows Blue sync

Tundub, et Windows Blue loob parema sünkroonisatsiooni PC ja kasutajakonto vahel. Näis, et see kaasab Start ekraani kui ka seademete assotsatsioone ja IE vahelehti.

Windows Blue laieneb teistele platvormidele

Arvatakse, et Windows Blue uuendused laienevad mitmele Microsofti platvormile, kaasaarvatud Windows server, mobiilne OS Windows Phone 8 ja rakendustele nagu SkyDrive ja Outlook.com.

Microsofti plaan on liikuda regulaarsete uuenduste suunas, mitte liikuda kolmeaastastel vahedel nagu Windows 7 ja Windows 8. Tuleb välja, et seda perioodi iselmoomustas minimaalne areng.

Apple on nautinud sarnast regulaarset taktikat juba mõnda aega, lisades iga aasta kaslase-teemalisi uuendusi enda operatsioonisüsteemile Mac OS X.

Via Techradar

Turu-uuringufirma GfK Retail and Technology analüüsi kohaselt müüdi tänavu esimeses kvartalis Eestis 86 000 uut mobiil- ning nutitelefoni, mis on 15 500 võrra vähem kui mullu samal perioodil. 

Tele2 Eesti tootesortimendi juhi Risto Taliaru sõnul peavad uued telefonid kauem vastu ja seetõttu tuleb neid harvemini välja vahetada. “Telefoni keskmine eluiga on tõusnud pea kahe aastani,” ütles Taliaru.

“Nii tarbijatele on ka mobiilioperaatoritele on see hea uudis, sest kui telefon streigib, siis ei saa inimene teenust kasutada ja kipub selles mobiilioperaatorit süüdistama,” lisas Taliaru.

GfK poolt läbiviidud Eesti jaeturu-uuringu kohaselt oli 2013. aasta märtsis müüdud telefonidest 57 protsenti nutitelefonid. Märtsis maksis Eesti keskmine telefon 166 ning Tele2-s 136 eurot. “Mullusega võrreldes on paranenud eriti soodsamate nutitelefonide valik ja paarisaja euroga saab juba hea seadme,” ütles Taliaru.

Aprilli lõpust stardib fotokonkurss, mis kutsub jäädvustama detaile, situatsioone ja suhtumisi, mis põhinevad vananenud arusaamadel soorollidest ehk sellest, mis on sobilik naisele ja mis mehele.

Fotosid ootame aadressil www.facebook.com/stereotyyp lehe galeriisse või e-postiga konkurss@stereotyyp.ee . Meilile saadetud fotode puhul tuleb ära märkida autori ees- ja perekonnanimi; telefon; e-post ja foto pealkiri.

Fotode seast valib soolise võrdõiguslikkuse ekspertidest koosnev žürii välja kolm parimat fotot, mis kujutavad ilmekalt ühiskonnas aktuaalset probleemi, mille on ajendanud sooliste stereotüüpide olemasolu. Fotokonkursile esitatud fotode puhul hinnatakse leidlikku ideed, kunstilist taset ning headest pildistamise tavadest kinni pidamist. Peaauhinnaks on 50€ väärtuses Piletilevi kinkekaart.

Töid saab esitada kuni 3. juunini 2013. Võitja selgub 18. juunil 2013 aadressil www.facebook.com/stereotyyp

Fotokonkursi “Märka stereotüüpi!” korraldab sotsiaalministeerium soolise võrdõiguslikkuse teavituskampaania raames, mille eesmärk on tõsta Eesti inimeste teadlikkust soolistest stereotüüpidest ja soolisest ebavõrdsusest. Kampaaniat rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Alates sellest neljapäevast hakkab Viasat oma satelliidiplatvormil edastama kahte 24-tunnist eestikeelsete subtiitritega ning reklaamivaba kanalit Viasat Explorer HD ja Viasat History HD.

Mari Villemi, Viasati turundusjuhi sõnul on Viasati eesmärk pakkuda oma vaatajatele kvaliteetseimat meelelahutust ning kanaliteportfelli tugevdamine on üks põhitegevusi selle saavutamiseks. „Uued kõrgresolutsiooniga dokumentaalkanalid Viasat Explorer HD ja Viasat History HD hakkavad näitama ööpäevaringselt väga kvaliteetse pildiga hoolikalt valitud tõsielusaateid ja –filme. Tänu eestikeelsetele subtiitritele muutuvad need kanalid loodetavasti iga ajaloo- ja adrenaliinihuvilise igapäevaseks kaaslaseks,“ lisas Villem.

Viasat Explorer HD on täielikult seiklustele ja avastusretkedele pühendunud kanal. Peamiselt tuuakse vaatajateni põnevaid kaadreid erinevatest ekspeditsioonidest, metsloomadest, ekstreemspordist, reisidest ja tehnoloogiast.

Viasat History HD on ainulaadne kanal, mille sisuks ajalugu selle kõige otsesemas tähenduses. Vaatajatel on võimalus elada kaasa ja avardada oma silmaringi erinevatest teaduslikest ja üldiselt inimkonda puudutavatest lugudest läbi aegade.

Viasat on osa Euroopa juhtivast meediagrupist Modern Times Group (MTG). MTG on suuraktsionär Venemaa juhtivamas sõltumatus telekanalis ning number üks kommertsraadiojaamade operaator Põhjamaades. Viasat Broadcasting on juhtiv tasuta ja tasuliste tele- ja raadiokanalite operaator Skandinaavias ja Baltimaades ning tegutseb lisaks ka Bulgaaria, Tšehhi, Ungari, Sloveenia, Venemaa, Ukraina jpt teleturgudel. Viasati meelelahutuskanaleid (nt TV1000, Viasat Sport Baltic, Viasat Nature) edastatakse enam kui 100 miljonile vaatajale 35 riigis.

Optimus L5II ja L7II

LG teatas, et tänasest on Eesti poodides saadaval LG nutitelefonide L-seeria uue põlvkonna nutitelefonid Optimus L5II ja L7II. Need taskukohase hinnaga nutiseadmed toovad kasutajateni intelligentse disaini, uue kasutajaliidese ja viimase Androidi operatsioonisüsteemi.

Optimus L5II nutitelefonil on hoolikalt tasakaalu viidud disain ning see on valmistatud kõrgekvaliteedilistest materjalidest. Nutikas kodunupu LED valgustus annab kasutajale erinevate värvidega teada vastamata kõnedest, sõnumitest ja muust olulisest. Telefonis on Androidi uusim operatsioonisüsteem Jelly Bean 4.1, erksavärviline ekraan ja kestev aku.

Uuenduste hulka kuulub ka Quick Button funktsioon, mis võimaldab kasutajatel nn „kuuma nuppu“ enda äranägemise järgi kohandada. Näiteks saab seda panna avama QuickMemo rakendust, kaamerat, internetti, muusikat või mõnda teist rakendust. Tänu Quick Button nupule pole vaja enam pidevalt menüüd kerida – näiteks saab selle redigeerida nõnda, et kui kaamera rakendus on avatud, siis teeb üks vajutus Quick Button nupule ümbritsevast foto ja avab samaaegselt QuickMemo rakenduse, millega saab fotosid toimetada ja võrgustikes jagada.

LG jaoks on kasutaja ohutus tähtsusjärjekorras esimene, mistõttu on Optimus L5II varustatud Safety Care rakendusega. See toob inimeseni vajaliku abi kõige hädavajalikumal hetkel, võimaldades kasutajal kiirelt kontakteeruda kolme varem välja valitud inimesega – seda saab teha Emergency Call Forwarding, Phone Non-Usage ja My Location Notice funktsioonide abil.

LG Optimus L7II on aga varustatud 2460 mAh suuruse akuga, olles nõnda sobivaks lahenduseks neile, kelle elu on kiire ja mobiilne. Tänu SiO+ tehnoloogiale ei ole nutitelefoni õhuke korpus akumahule takistuseks. Telefonil on ka 1 GHz Dual Core protsessor, mis teeb seadme kasutamise sujuvaks, 8 MP kaamera koos LED välguga ja LG uusimad rakendused, nagu näiteks Qslide ja QuickTranslator.

Optimus L5II (E460) põhiomadused:

Operatsioonisüsteem: Android 4.1, Jelly Bean
Protsessor: 1 GHz, Single Core
Ekraan: 4-tolline WVGA
Mälu: 4GB eMMC / 512 MB RAM, Micro SD tugi
Kaamera: 5,0MP, LED välk
Aku: 1700mAh
Suurus: 117,5 x 62,2 x 9,2mm

Optimus L7II (P710) põhiomadused:

Operatsioonisüsteem: Android 4.1.2, Jelly Bean
Protsessor: 1 GHz, Dual-Core
Ekraan: 4,3-tolline WVGA IPS
Mälu: 4GB / 768 MB RAM
Kaamera: tagumine 8,0MP ja LED välk, eesmine VGA
Aku: 2460mAh
Suurus: 121,5 x 66,6 x 9,7mm

Microsoft Baltikumi Windowsi tootejuhi Andres Sireli sõnul on rakenduste arendamine hetkel nii Eestis kui mujal maailmas väga kiirelt kasvav valdkond. “Arvutikasutus muutub üha enam mobiilseks ja puutetundlike seadmete hind langeb, see tähendab, et nõudlus modernsete ja näpuga mugavalt kasutatavate äppide vastu kasvab. Windows 8 südameks on äpid ja soovisime julgustada kohalikke arendajaid looma Eesti kasutajate jaoks põnevaid rakendusi ning mänge, mis rikastaks Windowsi kasutuskogemust veelgi„ tutvustas Sirel äppide arendusvõistluse käivitamise põhjuseid.

Windows 8 jõudis turule eelmise aasta sügisel ja on tänaseks pidevalt turuosa kasvatanud üle maailma. Sarnane trend on nähtav ka Eesti turul.

„Windows 8 tahvelarvutite ja Windows Phone 8 nutitelefonide osakaal on Eestis tõusulainel. Näiteks Nokia Lumia 920 oli väga kaua oodatud mudel meie turul. Seetõttu on väga oluline, et Windowsi rakenduspoodi jõuaksid ka uued kohalikud äpid,“ ütles Raul Murro, EMT teenuste juht.

Uute rakenduste loomist soodustab asjaolu, et viimastel aastatel on oluliselt muutunud IT-arendajate ökosüsteem. „Kui varem kuulusid IT-arendate kogukonda üksnes professionaalsed tegijad, siis täna loovad äppe ka need, kes ei tegele igapäevaselt IT-arendusega. Võib öelda, et maailmas on täna pea 80 miljonit äppide arendajat, kellest pooled on tudengid, lapsed, arvutihuvilised või mis iganes muu valdkonna esindajad,“ selgitas Sirel.

Pidevalt uute rakenduste lisandumine erinevate platvormide rakenduspoodi on viinud olukorrani, kus kasutajad muutuvad üha valivamaks, milliseid rakendusi alla laadida. „Tänaseks ei ole enam oluline niivõrd rakenduspoes leiduvate äppide arv, vaid kvaliteet ja kasutajasõbralikkus,“ ütles Sirel.

„EMT äppimiljonäri kampaania näitas, et kõige rohkem soovitakse Eestis erinevaid hinnavõrdlusäppe. Lisaks järgnesid populaarsuselt transpordi, meditsiini ja haridusvaldkonna rakendused, mis omakorda jagunesid veel spetsiifilistemaks kategooriateks,“ sõnas EMT teenuste juht Raul Murro.

Windows äppide arendusvõistluse toetaja, Samsung Eesti juhi Ursel Velve sõnul muutub tehnika ostmisel üha olulisemaks mitmekülgne sisu ning uute ja innovatiivsete rakenduste kasv. “Puutetundlike seadmete müük kasvab väga kiiresti ning Samsung toetab võistluse võidufondi uusima Samsung ATIV-seeria sülearvutiga, mis on kasutatav nii tahvel kui sülearvutina, millel on pikk aku eluiga ja kõik ühenduspesad monitori jaoks, “ täpsustas Velve.

Eesti suurimal Windows 8 äppide arendusvõistlusel selgusid võitjad 5 kategoorias. Parimaks tudengite loodud äpiks sai mäng „Maailmalõpp“, mille arendas tudengite meeskond Maret Kruve, David Puusaag, Jevgeni Rumjantsev, Jaanus Varus. Parima mängu tiitli võitis väikelastele ja koolieelikutele loodud õppemäng „Õuna seiklus“, mille töötas välja arendusfirma BrightSpark. Parimaks haridusäpiks tituleeriti Tan Silliksaare loodud „Sõnastik“, mis koondab endas erinevate keelte ja teiste valdkondade sõnastikke. Parima kohaliku äpi auhinna võitis Gerry Mäekivi ja Mattias Erdfeld loodud „Eesti supelrannad“, mis pakub mugavat ligipääsu ametlike supelrandadele koos sealsete õhu- ja veetemperatuuridega. Võistluse üldvõitjaks ehk parima äpi tiitli võitis kaasakiskuv mäng „Sõnad“, mis on populaarse sõnaotsimismängu Wordament eestikeelne analoog. Võitja äpi autoriks on Agu Suur.

Lisaks selgus Facebookis toimunud avaliku hääletuse kaudu rahva lemmikäpp, milleks sai 418 häälega Eesti supelrannad.

Windows 8 müüdi maailmas esimese kahe kuuga üle 60 miljoni litsentsi ja uue rakenduste poe kaudu laaditi selle ajaga alla üle 100 miljoni äpi. Microsoft tõi Windows 8 turule 2012. aasta sügisel.

Lisainfot Windows 8 arendusvõistluse ja valminud äppide kohta leiab veebilehelt: www.microsoft.ee/w8

Ministrid avaldasid lootust, et Eesti ja Tai turismiettevõtete koostöö tiheneb. „Loodame näha Eestis rohkem Tai turiste,“ lisas välisminister Paet. Tai osaleb ka järgmise aasta veebruaris Tallinnas toimuval rahvusvahelisel turismimessil TOUREST 2014.

Veel kõnelesid Paet ja Pureesrisak rahvusvahelisest koostööst spordis ning avaldasid toetust lisada maadlus olümpiaalade hulka tagasi. Rahvusvaheline Olümpiakomitee on otsustanud jätta 2020. aasta olümpiamängude kavast välja maadluse.

Tai minister tundis veel huvi Eesti vehklemisspordi ja treenerite kogemuste vastu ning avaldas soovi teha koostööd ka spordimeditsiini valdkonnas.

Kohtumisel Tai infotehnoloogiaministri Anudith Nakornthapiga arutas välisminister Urmas Paet Eesti ja Tai vahelisi koostööperspektiive e-lahenduste alal. Välisminister Paet andis ülevaate Eesti e-valitsuse ja e-teenuste kasutamise kogemusest.

Infotehnoloogiaminister Nakornthap väljendas Tai soovi osaleda sel aastal juunis Tallinnas toimuval iga-aastasel NATO rahvusvahelisel küberkonfliktide temaatilisel konverentsil. Välisminister Urmas Paet rõhutas rahvusvahelise koostöö olulisust küberjulgeoleku vallas.

Kuid tarbijate eelistused muutuvad pidevalt ja on sageli kohalikul tasandil erinevad. Nende eelistuste täpseks kaardistamiseks on Puratos välja töötanud mobiilse labori. Sensobus pakub võimalust teha sensoorsete analüüside kaudu ja kohapeal kindlaks, mida tarbija arvab toote maitsest, lõhnast või tekstuurist. Seega on see kiire ja tõhus viis tarbijate poole pöördumiseks ja väärtusliku informatsiooni kogumiseks.

Puratose edu aluseks on ülemaailmse tarbijaturu jälgimine. Tänu oskusteabele on Puratosel kogunenud suurel hulgal tarbijate eelistusi – ettevõte teab täpselt, kuidas paljastada tarbijate eelistused ja lõppkokkuvõttes kanda need üle isuäratavatesse ja kõrge kvaliteediga toodetesse. Sensobus on just üks nendest meetoditest, mida selles protsessis kasutatakse.

Sensobus uurib tarbija sensoorseid kogemusi, kui ta viiakse kokku toote või prototüübiga. Kas see näeb isuäratav välja? Kas see lõhnab hästi? Mis tunne teil tekib, kui te selle kätte võtate ja sealt suutäie hammustate? Kas see teeb isuäratavat, krõmpsuvat häält? Või mitte? Millise maitsega see on?

See ruumikas ja täisvarustusega sensoorne labor võimaldab küsitleda igas vanuses tarbijaid meeldivas ja mugavas keskkonnas. Sensobus sisaldab kõrgtehnoloogilist kööki „proovitoodete” koheseks valmistamiseks, 6 eraldi proovikabiini ja „koosolekuruumi”, kus vastajad saavad konkreetseid teemasid koos üksikasjalikumalt arutada.

Päevas intervjueeritakse umbes 300 tarbijat, et nende ootustest ja eelistustest paremini aru saada. Uuring võtab aega 5-10 minutit. Sensobus’i saab üles panna ükskõik kuhu: supermarketitesse, kaubanduskeskustesse, üritustele jne; tegelikult saab seda üles panna kõikidesse sellistesse kohtadesse, kus on tarbijaid, kes sageli osalevad hea meelega degusteerimisseanssidel. Lühidalt öeldes on Sensobus Puratose jaoks kiire ja tõhus viis väärtuslike tarbijate arusaamade kogumiseks.

Sensobus reisib regulaarselt Euroopas ringi, et saada rohkem teada tarbijate eelistuste kohta Prantsusmaal, Ühendkuningriigis, Belgias, Madalmaades, Itaalias, Saksamaal, Hispaanias, Poolas ja teistes riikides. Puratos kasutab samasugust meetodit tarbijate arusaamade kogumiseks ka Põhja-Ameerikas ja maailma teistes osades. Sellisel viisil proovib igat toodet ja kiidab selle heaks suur tarbijate kogum, enne kui see tegelikult turule tuuakse.

Nordecon AS andis täna Tallinna kesklinnas asuva Rotermanni kvartali arendamisega tegelevale Rotermanni City OÜ-le üle aadressil Rotermanni 10 valminud äri- ja eluhoone. Külaliskorteritega ärihoone ehitus kestis 12 kuud.

„Nii nagu iga uue ehituslepingu sõlmimine valmistab ehitajale heameelt, on ka maja valmides tavaliselt tunne väga hea – olemas on midagi reaalset ja käegakatsutavat. Kui hoone on silmale ilus vaadata ja linnaruumi hästi sobitub, siis on ehitajal veelgi enam põhjust rahul olla,“ lausus Nordecon ASi juhatuse liige Erkki Suurorg. „Rotermanni 10 asuv äri- ja eluhoone vastab neile tingimustele ning peaks rahulolu ka tellijale pakkuma. Selle kvartali arenduses on taas tehtud suur samm edasi.“

“Rotermanni 10 valmimine on esimesest sammust alates olnud väga huvitav tailor-made projekt. Sarnaselt teistele majadele Rotermanni Kvartalis, ei ole ka R10 kuidagi sarnanev tavalise arhitektuuriga, samas kujunes sellest välja väga palju juurde andev osa tervele kvartalile,“ lausus US Invest AS nõukogu liige Tõnis Sõõrumaa. „Omamoodi käsitööprojektiks saab seda nimetada eelkõige selle tõttu, et pea igal sammul on arendaja oma sõna sekka öelnud ning samm-sammult töö käigus maja veel paremuse poole lihvinud. Ehitajale valmistab selline pühendumine kindlasti pigem lisatööd, aga maja vastu võttes jagub tegelikult ehitajale ainult kiidusõnu, kes on kogu projekti vältel olnud vaieldamatult väga kõrgel tasemel. Heast kvaliteedist räägib ka see, et valmimise hetkel on müümata veel vaid 4 korterit, üldiselt müüsid kõik pinnad kiiremini kui korrused kerkida jõudsid.”

Rotermanni 10 hoone suletud netopinna suuruseks on 3000 ruutmeetrit. Esimesel korrusel on avanud uksed Eestis esimene Springfieldi rõivakauplus, teisel korrusel asub 310 ruutmeetri suurune A-klassi äripind ning kolmandast seitsmenda korruseni paikneb 18 erineva suurusega külaliskorterit. Maa all asuvad kahel korrusel garaažid ning panipaigad. Hoone arhitektuurse lahenduse autoriks on Alver Arhitektid.

29 Euroopa riigis toimunud vastutustundliku ettevõtluse auhinnakonkursil tunnustati positiivse ühiskondliku mõjuga projekte.
Eesti tasandi võitjad on Microsoft Eesti esitatud Nutilabori projekt ning Eesti Energia ENTRUMi programm.

Microsoft Baltikumi juht Rain Laane: “Meie jaoks on auhind suurepärane tunnustus ja tunneme selle üle siirast uhkust. Kuid need 36 Nutilaborit üle Eesti sündisid tänu heale koostööle SA-ga Vaata Maailma, Elioniga ja EMT-ga. Noortesse IT pisiku süstimine on meie ühine eesmärk ning Microsoft jätkab Nutilabori projektiga ka uuel õppeaastal.“

„See auhind on Entrumile suur tunnustus. See kuulub kindlasti ka kõikidele partneritele ja eelkõige ligi 100 vabatahtlikule mentorile, kes on meie noorteprogrammiga kaasa tulnud ning näidanud üles vastutustundlikkust noorte ettevõtlikkuse vaimu edendamisel. Tänaseks oleme üheskoos innustanud ligi 1500 noort ise oma elu juhtima ja midagi Eesti hüvanguks ära tegema,“ hindab Eesti Energia ühiskondliku vastutuse juht Kaja Kilk ettevõtte väliste partneritega ühist tahet ja koostöös saavutatut.

„Meie ettevõtete võitnud lahendused siin Eestis on kindlasti võrreldavad ülejäänud Euroopaga. Teistes riikides on auhinnatud projekte, mis tegelevad näiteks internetiohutuse, noorte ettevõtlikkuse, lastekodulaste elluastumise ja ohutu liiklemise edendamisega, aga ka ühiskonna teadlikkuse tõstmisega tervislikust toitumisest ja kiimamuutustest,“ ütles Eesti poolt konkurssi koordineerinud Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuht Marko Siller.

Esmakordselt üle Euroopa toimuval konkursil said ettevõtted kandideerida selliste projekidega, kus mõne ühiskondliku kitsaskohaga tegelemiseks tehakse koostööd ärisektori väliste partneritega. Olulise märksõnana taheti üle Euroopa julgustada ettevõtteid leidma just uudseid ja loovaid lahendusi jätkusuutlikkuse teemaga tegelemisel.

Kõikide Euroopa riikide võitjaid autasustatakse ka juunis Brüsselis toimuval tseremoonial.

Konkurssi koordineerivad keskselt CSR Europa ning Business in the Community (BITC) Euroopa Komisjoni toetusel. Eestis koordineerib konkurssi Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum. Rohkem infot: http://www.csr.ee/euroopa-auhind/

Täpselt ei ole teada mida uut võib 14. mail veel laual olla kuid ootused on hetkel veel suured. Kutseid on lendlemas hetkel kõikidele ajakirjanikele 4. mail Londonis toimuvale üritusele. Kutsel seisavad laused “Vaata, mis on järgmiseks” ja “Nokia Lumia lugu jätkub”.  Ajaliselt kestab üritus juba sedavõrd kaua, et selleajaga saab tuua välja kümneid, kui mitte sadu, uusi telefone või seadmeid. Kas tegemist on uute alumiiniumist telefonidega? Uus Lumia seeria?  Uus Nokia tablet?

Nokia 105

Nokia 105 mis on hetkel 97% iPhone’ist odavam on mõne nädala pärast müügil Indias ja Indoneesias ning juba veidi hiljem ka Euroopas. Telefonist ei ole puudu taskulamp, raadio ja ka pisikene värviline ekraan. Tegemist on Nokia ajaloo odavama telefoniga. Samuti tema aku seistes peab vastu kuni 35 päeva (rääkimisel 12,5 tundi).

Samuti ootame ka turule uue  Nokia Lumia 520 Windows Phone 8-ga telefoni Eesti turule tulekut hinnaga 139 eurot pluss maksud.

Nokia Lumia 520

Nathan Kaso on kümne kuu vältel teinud imelise video oma kodulinnast Melbournist (Austraalia).
Videos on välja toodud erinevaid üritusi ja festivale.  

Kasutatud tehnika: Canon EOS 5D Mark II, 17-40mm f/4L, 24-105mm f/4L ja 70-300mm f/4-5.6 USM

EAS tellimusel on valminud kolm uut Eestit tutvustavat videot. Videode teostajaoks oli Der Tank.

Future Facing Nation from Tank on Vimeo.

Refresh. Winter from Tank on Vimeo.

Refresh from Tank on Vimeo.

24.–25. aprillil toimunud NATO küberkaitsekoostöö keskuse rahvusvahelisel küberharjutusel “Locked Shields 2013” harjutasid riigi ja ettevõtete esindajad küberrünnete tõrjumist reaalajas. Harjutusel tunnistati parimaks NATO meeskond, Eesti jäi teiseks.

Eesti meeskonda juhtinud Swedbanki infoturbe arhitekt Tiit Hallas tõstis esile õppuse pingelisust. “Sellisel tasemel ründeid ja ebaturvalisi süsteeme nagu siin harjutusel ei tule õnneks igapäevaselt ette ei pankades, sideettevõtetes ega riigis. Mängu korraldajad andsid meile kaitsmiseks rohkete ja ohtlike puudustega süsteemid, seega tegemist oli küllaga. Nende kohendamine ja samal ajal pidevatele rünnetele reageerimine oli meile kõigile huvitav ja kasulik kogemus,” märkis Hallas. “Arvestades, et meie meeskond igapäevaselt sellisel moel koostööd ei tee, sai Eesti esimese korra kohta väga hea tulemuse,” lisas ta.

RIA peadirektor Jaan Priisalu rõhutas koostööd erasektoriga: “Locked Shields on harjutus, mis annab meile võimaluse reageerida mõtlevale ja reaalajas tegutsevale vastasele. Rünnete tõrjumisel on oluline tegutseda koos erasektori esindajatega, kellega suhtleme tihedalt ka tegelikes ohuolukordades. Riigi ja erasektori koos harjutamine on hea viis valmistuda küberintsidentideks.”

Õppust juhiti Tallinnast NATO küberkaitsekoostöö keskusest, 10 harjutavat meeskonda asusid aga hajali üle Euroopa. Kokku oli Euroopas õppusega seotud üle 250 eksperdi. Harjutuse stsenaarium oli fiktiivne, ent rahvusvahelise meeskonna ründed ja riiklike kaitsemeeskondade kaitsemeetmed põhinesid päriselus kogetul.

Locked Shields’il osalesid Eesti, Soome, Leedu, Saksamaa, Hollandi, Itaalia, Poola, Hispaania, Slovakkia ja NATO meeskonnad. Eesti meeskonna moodustasid Swedbank, SEB, Danske Bank, Elion, EMT, Starman, Linxtelecom ja Riigi Infosüsteemi Amet.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) valis neljapäeval läbiviidud korralisel üldkoosolekul uue juhatuse järgmiseks kaheaastaseks tegevusperioodiks.

Üheksaliikmelisesse juhatusse valiti Tieto Estonia tegevdirektor Anneli Heinsoo, Icefire OÜ juhatuse liige Heiki Kübbar, Ericsson Eesti AS juhatuse esimees Seth Lackman, Atea AS juhatuse liige ning tegevjuht Toomas Mõttus, Microsofti Balti regiooni juht Rain Laane, Skype Eesti tegevjuht Tiit Paananen, Eesti Energia äri- ja infotehnoloogia juht Agnes Roos, Elion Ettevõted AS arendusjuht ning IT Koolituskeskuse OÜ nõukogu esimees Enn Saar ja EMT tehnoloogiadivisjoni direktor Tiit Tammiste.

Maikuu alguses toimuval uue juhatuse esimesel koosolekul valitakse ka ITL-i president. Uue juhatuse koostatav liidu arengu- ja tegevuskava kinnitatakse juuni alguses ning seda tutvustatakse üldsusele juuni keskpaigas korraldataval seminaril.

“ITL on viimastel aastatel tõhusalt kasvanud ja muutub IKT-teenuste ja toodete tarnijate kesksest organisatsioonist üha rohkem ka valdkonna lahendusi oma äriajamises kasutavate ettevõtete ning väikeste, kuid suure potentsiaaliga idufirmade vajadusi arvestavaks kogukonnaks,” ütles ITL-i praegune president Enn Saar.

“Kuna IKT-sektor on Eestis nii täna kui tulevikus üks võtmevaldkondadest, soovib ITL selle esindajana veelgi suurendada oma kandepinda ja mandaati sektori ettevõtete seas. Toetamaks seda arengusuunda otsustasime hiljuti vähendada assotsieerunud liikmete liikmemaksumäära kolmandiku võrra, laiendada Liidu juhatusse kandideerijate ringi ka liikmete töötajatele lisaks praegustele juhtidele ning võimaldada juhatusse kandideerida ka assotsieerunud liikmete juhtidel või töötajatel,” lisas ITL-i tegevjuht Jüri Jõema.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit on vabatahtlik organisatsioon, mille põhilised tegevussuunad on IKT valdkonna populariseerimine, erialase hariduse edendamine ja seadusandluse parandamine. ITL ühendab 74 IKT-ga tegelevat ettevõtet ning liitu kuuluvate ettevõtete käive moodustab üle 90% Eesti IKT-sektori kogukäibest.

Tere kena uut nädalat! Täna hommikul on paljud Elisa kliendid saanud taaskord igasugu põnevaid loteriivõite lubavaid välismaiseid sõnumeid ning vastamata kõnesid erinevatelt numbritelt alguskoodiga +905. Me absoluutselt usume, et enamik teist on teadlikud nende sõnumite taga varitsevatest petuskeemidest, kuid me siiski anname tekkinud spämmilainest teada ning palun kontrollige, et ka teie lapsed ja pere vanemad liikmed selliseid sõnumeid ja vastamata kõnesid oskaks ignoreerida. Nemad just enim ju võlts-loteriivõitude õnge kipuvad minema.

Fits.me teatas täna uue investeerimisringi sulgemisest, kogusummas 5,5 miljonit eurot. Investorite hulka kuuluvad kodumaine SmartCap ning välismaised Conor Venture Partners, The Entrepreneurs Fund ning Fostergate Holdings Ltd.

Varasemalt, mais 2009 ning augustis 2010, kogus ettevõte investeeringuid kogusummas 2,5 miljonit eurot.

Fits.me virtuaalset proovikabiini arendatakse ning turustatakse tarkvara kui teenus (SaaS) mudeli baasil. Teenus on mõeldud online-rõivakauplustele, et vähendada riiete tagastamiste arvu, läbi mille kasvatatakse veebipoe netokasumit.

Fits.me juhi Heikki Haldre sõnul suunatakse uued investeeringud lisaks tavapärasele tootearendusele eelkõige jõulisema müügi- ning turundusstrateegia elluviimiseks. Plaan hõlmab laienemist Saksamaale, Prantsusmaale ning teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Samuti USA turu vallutamist.

“Kuigi üha enam müüki on kolinud internetti, on siiski sektoreid, millede tõeline online-õitseng on alles ees. Rõivamüük on eelmainitud sektorite esirinnas, kuna riiete ostmine on võrdlemisi subjektiivne protsess. Eriti kui tegemist on inimese eelistusega riide “selga istumise” osas. Fits.me on välja töötanud lahenduse mis töötab, näitab suurepäraseid tulemusi, on rõivamüüjatele lihtne integreerida ning mille kasutamiseks on lepingu sõlminud paljud maailmakuulsad brändid. Investori jaoks on need märgid tohutust kasvupotensiaalist,“ kommenteeris Manu Mäkela investeerimisfondist Conor Venture Partners.

Hiljuti allkirjastas Fits.me lepingud selliste mainekate rõivatootjatega nagu Adidas, Hugo Boss, L.K.Bennett, Nicole Farhi, Superdry, Mexx jt.

Selle aasta veebruaris tõi ettevõte turule ka uue toote nimega „Fit Advisor“, mis on proovikabiini lihtsustatud versioon. Foto-reaalse pildi kuvamise asemel soovitab süsteem kasutaja sisestatud mõõtudest tulenevalt talle sobivat riidesuurust. Uus toode töötati välja esialgse virtuaalse proovikabiini baasil.

“Mul on siiralt hea meel, et koostöös meie ülikooli tehnoloogiainstituudiga valminud tehnoloogia on nii suure tuule tiibadesse saanud,” sõnas Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura. Ta lisas: “Koostöö Fits.me-ga on suurepärane näide, et Tartu Ülikool tegeleb praktiliste lahenduste loomisega ettevõtete huvides, ning nendest lahendustest on huvitatud globaalsed ettevõtted, keda meist igaüks tunneb. Ja selliseid kordaminekuid tekib kogu Eestis järjest enam.”

„Internet of Everything“ pakub leidlikele ettevõtetele uusi kasumi teenimise võimalusi Maailma võrgustamise äriliste võimaluste koguväärtuseks arvestatakse koguni 11 000 miljardit ehk 11,0 triljonit eurot. Selle summa üheks põhjuseks on, et 99% maailma seadmetest ei ole veel ühendatud võrku. “Internet of Everyting” -nähtus* ehk maailmas meid ümbritsevate asjade internetiseerimine nõuab eri allikatest koguneva andmemassiivi arvele võtmist ning teadmisteks ja visiooniks muutmist. Seda teemat käsitleti laialdaselt eile Tallinnas toimunud rahvusvahelisel IT-konverentsil Cisco Connect.

httpv://www.youtube.com/watch?v=bVNJfUOBzJE

Cisco Connect (http://www.cisco.com/web/europe/ciscoconnect2013/index.html) korraldati üheaegselt 10 Euroopa riigi ja 10 linna ühisüritusena, üle videolülituste Hollandist Soomeni ja Eestist Leeduni. Soomest ja Balti riikidest oli ärijuhtide ja IT-spetsialistide näol osalejaid ca 1 200 ja kümnest riigist kokku ligi 5 000.

„Internet of Everything” sünnib ja kasvab, kui sellesse saab haaratud üha rohkem inimesi, protsesse, teadmisi ja seadmeid. 2020. aastaks arvatakse veebis olevat 2,5 miljardit uut inimest ja 37 miljardit uut seadet. See avab ka uusi ärilisi võimalusi info kogumisel, ühendamisel, analüüsimisel ja kasutamisel.

Uute seadmete võrku liitumine võib tähendada näiteks, et sotsiaalhoolekandes võib vanemaealiste tervislikku seisundit jälgida riietes olevate pesukindlate sensorite abil. Kodu kütmine ja ventilatsioon võivad tulevikus reageerida automaatselt ilma muutustele ja ruumides asuvate inimeste hulgale.

„Internetis on algamas kullapalavik, kus jagamisel olevast summast jagub eurodes loetuna 7,7-miljonilise loto peavõiduks ja nii igaks nädalaks järgmiseks 27 700 aastaks. Lisaks majanduslikule kasule pakub „Internet of Everything” ka ühiskondlikult olulisi võimalusi, näiteks erinevate teenuste pakkumiseks kogu ühiskonnale. Omalt poolt püüame edendada maailma võrgustamist, algatades erilise „Internet of Thing World Forum“ -aktsiooni. Kutsume oktoobris ettevõtete juhte, teadlasi ja erinevate riikide esindajaid arutlema konverentsidel ja netifoorumites muuhulgas kiireneva võrgustumise ühiskondlikke ja keskkonnalisi võimalusi,“ ütles Cisco Soome ja Baltimaade tegevjuht Esa Korvenmaa.

Maailma internetiseerimise äriline potentsiaal kuni 11 triljonit eurot koosneb võimalustest kasvatada käivet ja samal ajal säästa kulutustes. Kesksetest teguritest võib töötajate efektiivsus kasvada 1,9 triljoni euro ulatuses, toodangu ja logistika efektiivsus 2,1 triljoni ulatuses ning uutelt klientidelt saadav müügitulu 2,8 triljoni euro ulatuses. Tootearengu kiirenemine võib tuua ettevõtetele veel lisaks 2,3 triljonit eurot tulu.

Uuringufirma Gartner juhtanalüütik Andrew Butler käsitles oma Cisco Connecti esinemises neid tegureid, mis on eel mainitud internetipöörde taustal. Inimeste tegevus, nende vajadused tarbijatena, töötegijatena ja organisatsioonide esindajatena on selle keskmes, kuidas sotsiaalsus, mobiilsus, teadmised ja pilveteenused kokku saavad. Need neli tegurit on „Internet of Everything“ -nähtuses samavõrd tähtsad.

Cisco asepresident ja tehnoloogiaevangelist Carlos Dominguez rääkis enda esinemises, kuidas maailma võrgustumise viiendaks laineks kutsutav „Internet of Everything” tähendab lihtsust, intelligentsust, kõikjal kättesaadavust, seadmetest sõltumatust ja andmemassiive efektiivset kasutamist. Nähtusega kaasnev informatsioon on muudetav ka äriliseks visiooniks. Globaalse ettevõttejuhtide küsitluse põhjal tõuseb tehnoloogia lähema 3-5 aasta jooksul organisatsioonides üheks tähtsaimaks muudatuste põhjustajaks. Sellest lähtudes lähevad kõik tegevusvaldkonnad ümberkorraldumisele. Dominguez tõi siin näiteks muusika kuulamise digitaliseerumise.

Cisco juht Sheila Jordan käsitles oma ettekandes tarbijate seisukohast olulist valdkonda maailma internetiseerimises, milleks on BYOD ehk “too oma arvuti tööle” (Bring Your Own Device). Mobiilsuse ja sotsiaalsuse ühinedes ning töö- ja eraelu piiride hägustudes tahab iga inimene kasutada just seda seadet, mis temale paremini sobib. Jordan rääkis sellest, kuidas BYOD-strateegia võib toimida sillana IT ja ettevõtluse vahel, tuues need lõpuks kokku.

„Internet of Everything” -nähtuse usaldusväärsuse tagamine nõuab täiesti uut mõtlemist ka infoturvalisuses.

„20. sajandi arhitektuur ei kaitse 2013. aasta rakendusi. IP-võrkudesse siirdumine toob kasu ja loob uusi võimalusi, kuid IT-tervik tuleb kaardistada ja selle turvameetmed määratleda arvestama uut vaatepunkti. Kui see on tehtud, saab hakata nauttima maailma võrgustamise vilju. Kullauhtumise traditsioonilised tööriistad on labidas ja uhtepann, kuid tänapäevaste kullaterade leidmiseks tuleb rakendada uusimaid tehnoloogiaid,“ sõnab Soome Cisco infoturbespestialist Janne Tägtström.

Täna kuulutati infoühiskonna konverentsil “Eesti parim e-teenus 2013” konkursi üldvõitjaks rahvusvahelist maksete ja valuutavahetuse teenust pakkuv TransferWise.

“Eesti parim e-teenus 2013” konkursi žürii esinaise Katri Ristali sõnul võitis TransferWise nii e-äri kategoorias kui pärjati ka üldvõiduga. “Taavet Hinrikuse ja Risto Käärmanni loodud idufirma TransferWise võimaldab teha rahvusvahelisi valuutaülekandeid iga kord teenustasu või konverteerimise eest pangale suurt lõivu maksmata,” ütles Ristal ja lisas, et teenusel on maailmas suur turg.

TransferWise’ile andis peaauhinna Tallinnas ülemaailmse e-teenuste konkursi World Summit Award juht Peter A. Bruck, kes kutsus võitja ka rahvusvahelisele konkursile.

“Eesti parim e-teenus 2013” konkursi e-meelelahutuse kategooria võitis TipTheAuthors internetikeskkond, kust saab legaalselt alla laadida Eesti ja välismaa filme ning muusikat. E-kultuuri valdkonna parimaks tunnistati veebimäng Ennemuistne, e-valitsemise sektoris e-piirijärjekorra süsteem ning e-kaasamises loovate projektide ühisrahastusplatvorm Hooandja.

Katri Ristali sõnul laekus konkursile kokku 77 tööd ning tänavune võitjate tase oli väga tugev, kuid mõnes valdkonnas jäi auhind ka välja andmata – näiteks e-hariduse ja e-tervise valdkonnas.

Kristo-Käärmann

“Eesti parim e-teenus” konkursi eesmärk on tutvustada innovatiivseid e-teenuseid ja e-lahendusi, aga ka nende tellijaid ja tootjaid nii avalikus, era- kui ka mittetulundussektoris. Konkursile said teenuseid ja lahendusi esitada nii teenusepakkujad ise kui ka teenuste tootmisesse kaasatud tarkvaraarendusettevõtted.

Esmakordselt jõudis Office 365 teenusena turule 2011. aastal ja see on olnud kõige kiirema turosa kasvuga äriteenus Microsofti ajaloos. Kõigest 18 kuud peale turule tulekut oli iga viies Microsofti äriklient läinud üle Office 365-le. Viimase 12 kuuga on väike ja keskmise suurusega ettevõtete arv, kes on kasutusele võtnud Office 365, tõusnud 150%.

Rahvusvahelistest organisatsioonidest on Office 365 kasutusele võtnud näiteks Midroc Euroopa, Rahvusvaheline Punane Rist, Helly Hansen, Tesco, Toyota, Barilla America Inc, Chicago linnavalitsus jt.

„Teenusepõhisest Office´ist on võitnud just Eesti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kes saavad lõpuks ometi taskukohase hinna eest kasutada tipptasemel äritegevuse tööriistasid nagu SharePoint ja Exchange koos Microsofti serverimajutusega. Usun, et Office 365 teeb Eestis kiire turuosa kasvu,“ märkis Helen Märtsoo, HÄT Systems OÜ teabehalduslahenduste divisjoni juht.

Ettevõtetel on võimalik valida kolme erineva Office 365 paketi vahel: Office 365 ProPlus, Office 365 Midzise Business, Office 365 Small Business Premium. Paketi sisuteenus ja hinnatase on kohandatud vastavalt ettevõtte suurusele, töötajate arvule ja erinevate Microsoft Office ´i tööriistade kasutamise vajadusele.

Atea teenuste majutusosakonna juhi Rene Kaalo sõnul on Office 365 väga hea teenus, mida on lihtne ja mugav oma klientidele pakkuda. „Eestis on palju just väike ja keskmise suurusega ettevõtteid, kes saavad selle teenuse abil on IT-kulusid optimeerida,“ lisas Kaalo.

Office 365 kodukasutaja pakett Home Premium jõudis Eesti turule selle aasta veebruarikuus. „Kui pilveteenusest on siiani räägitud eeskätt äriettevõtete kontekstis, siis Office 365 kodukasutajate kiire kasv viitab selle teenuse liikumisest üha rohkem tavatarbijateni,“ märkis Microsoft Baltikumi Office´i tootejuht Andrejs Juscenko.

Lisainfot Office 365 kohta leiab veebilehelt www.office.com

Microsoft on maailma juhtiv tarkvara, IT-teenuste ja lahenduste tootja. Microsoft Eesti on tegutsenud alates 2003. aastast. Ligi 80 äripartneri kaudu jõuavad Microsofti tooted ja teenused Eestis tuhandete ettevõtete ja sadade tuhandete inimesteni. Lisaks tegutseb Eestis Microsofti Skype’i arendusosakond, kus töötab ligi 400 inimest.

Microsoft aitab eraisikutel, ettevõtetel ja riigisektoril kasutada infotehnoloogiat edu saavutamiseks nii töös kui ka eraelus. Meie tooted ja teenused – Windowsist, Office’ist ja Internet Explorerist kuni erinevate serverilahenduste ja äritarkvarani – on loodud seda eesmärki silmas pidades.

TJA peadirektori asetäitja Priit Soom`i sõnul loob väljaantav sagedusala sideettevõtjatele head võimalused arendada kaasaegseid elektroonilise side teenuseid, samuti pakub see tarbijale uusi võimalusi mobiilse andmeside kasutamiseks. „See sagedusala ei sea uue tehnoloogia kasutamisele piiranguid. Tänu headele leviomadustele, sealhulgas siseruumides, pakub see ennekõike head võimalust mobiilse andmeside osutamiseks üle Eesti nii suure elanike arvuga kui ka hajaasustusega piirkondades. Oodata on ka arengut mobiilse andmeside allalaadimiskiirustes.“

Konkursil antakse kokku 3 sagedusluba. Üks sagedusluba antakse nn „iludusvõistlusel“ pakkujale, kes alustab sideteenuse osutamisega loodavas sidevõrgus kõige varem. Ülejäänud kaks sagedusluba väljastatakse enampakkumisel.

„Iludusvõistluse“ võitja kohustub üle Eesti paigaldama välitingimustesse vähemalt 199 baasjaama ning katma teenusega ca 95% Eesti territooriumist. Lisaks kohustub ta tagama lõppkasutajale allalaadimise andmeedastuskiiruse vähemalt 5 Mbps.

Info konkursi läbiviimise korra, pakkujatele esitatud tingimuste ja pakkumuste esitamise tähtaja kohta on kättesaadav TJA kodulehelt: http://www.tja.ee/avalikud-konkursid

Esmakordselt Eestis tutvustatud LinxCloud baseerub maailma juhtivate virtualiseerimis- ja pilvetehnoloogiafirmade Cisco, NetApp ja VMware turvalisel platvormil.

„Erineme põhimõtteliselt lõviosast tänastest pilvetaristu pakkujatest selle poolest, et Linxtelecomil on oma andmesidevõrk ning meil puudub vajadus müüa edasi teiste teenusepakkujate internetiühendust. Tänu sellele on Linxdatacenter üks väheseid, kes lisaks kvaliteetandmesidele on võimeline pilvetaristut kombineerima erinevate võrgulahendustega nagu MPLS-VPN võrgud, varuühendused ja rahvusvahelised privaatliinid,“ ütles Linxtelecom Estonia müügidirektor Ivo Saluoks.

Saluoksa sõnul on Eesti ettevõtted harjunud, et suured pilvetaristute pakkujad (nt Google, Amazon) asuvad füüsiliselt väljaspool Eestit, kuid andmete täpset asukohta reeglina ei teata. LinxCloud eristub ka selles osas konkurentidest. Füüsiliselt paikneb LinxCloudi seadmepark täna Varssavi südalinnas Linx Grupile kuuluvas Tier-3 andmekeskuses. Pikemas perspektiivis on LinxCloud platvorm majutatud ka Tallinnas asuvas andmekeskuses. Saluoks ütles, et klientide jaoks tähendab see, et neile ollakse füüsiliselt lähemal ja ressursse saab dünaamiliselt erinevate riikide vahel liigutada.

„LinxCloudi puhul on täpselt teada, millises andmekeskuses kliendi andmed paiknevad. Samuti on teada, milline on teenuse toimimiseks vajalik võrgu- ja varunduslahendus. Lisaks on meil professionaalne klienditugi, mis asub ja töötab Eestis. Erinevalt suurtest rahvusvahelistest teenusepakkujatest võimaldab see probleemide tekkimisel saada 30 sekundi jooksul ühendust tehniliselt pädeva spetsialistiga ning leida lahenduse kliendi emakeeles,“ ütles Saluoks.

LinxCloud on mõeldud keskmistele ja suurtele ettevõtetele, kes ei soovi IT-taristut ise omada, vajavad kiiret võimalust laiendada olemasolevat ressurssi või turvaliselt varundada ärikriitilist informatsiooni ja kriisiolukorras seda kiiresti soovitud kujul taastada.

Saluoksa sõnul saavad Baltikumi ja Skandinaavia ettevõtted nüüd tänu LinxCloudile oma andmeid turvaliselt, tõhusalt ja mugavalt töödelda või varundada. Need ettevõtted, kelle teenused on mõeldud laiale rahvusvahelisele kasutajaskonnale, saavad läbi Linxtelecomi andmesidevõrgu ligipääsu Euroopa ja Venemaa olulisematele interneti sõlmpunktidele. Teenusepakkujate jaoks tähendab see turvalisemat ja paremat ühendust, klientide jaoks kiiremat ja mugavamat teenust.

Linxtelecom Estonia on rahvusvahelise telekommunikatsiooniettevõtte Linx Telecommunications B.V. tütarfirma. Lisaks Eestile asuvad Linx Telecommunicationsi esindused Lätis, Leedus, Poolas, Venemaal, Ukrainas, Gruusias ja Hollandis. Linxtelecomile kuuluvad suure läbilaskevõimega veealused fiiberoptilised sidekaablid, mille kaudu toimub märkimisväärne osa Eesti andmeside välisliiklusest. Linxtelecomi registripidajatest klientide kaudu on Tallinna majutuskeskuses majutatud üle 60% .ee domeenidest.

LG teatas, et Eesti poodidesse on jõudnud LG nutitelefonide L-seeria uue põlvkonna nutitelefon Optimus L3II. Uuel L-seerial, mida esmakordselt tutvustati käesoleva aasta Mobile World kongressil (MWC 2013), on uuendatud nii stiili kui kasutusmugavust ning kohandatud ka hinnaklassi.

Õhukese ja stiilse välimusega Optimus L3II toob kasutajani uue kasutajaliidese. Lisaks on tänu vastupidavamale akule Optimus L3II puhul võimalik nüüd kasutada ka QuickMemo rakendust Overlay režiimil, mis oli varem võimalik vaid LG kõrgema hinnaklassi nutitelefonides. Selle abil saavad kasutajad tõsta oma töö produktiivsust, tehes märkmeid läbipaistvale „märkmepaberile“, mille alt paistab välja ka alumine tasand. Nii pole tarvis ekraani kahe rakenduse vahel poolitada, vaid QuickMemo rakendust ja paljusid teisi on võimalik vaadata korraga täissuuruses.

Uuenduse on läbi teinud ka telefoni peanupp, mis on nüüd varustatud nutika LED valgustusega, mis annab kasutajale helistajate, e-mailide ja sõnumite saabumise kohta informatsiooni.

Viimase kümne kuu jooksul on müüdud juba enam kui 10 miljonit LG Optimus L-seeria nutitelefoni ning loodetavasti jätkab L-seeriaII oma uuendatud välimuse ja sisuga seda trendi.

Optimus L3II põhiomadused:

Operatsioonisüsteem: Android 4.1.2, Jelly Bean
Protsessor: 1 GHz, Single Core
Ekraan: 3,2-tolline QVGA IPS
Mälu: 4GB / 512 MB RAM
Kaamera: 3,0MP
Aku: 1,540mAh
Suurus: 102,6 x 61.1 x 11.9mm

Hind:
Tele2 – 105 EUR
Elisa – Ei ole veel müügis
EMT – Müüb veel vana mudelit

Täna lõpeb Berliinis Euroopa Komisjoni algatatud projekti e-SENS (Electronic Simple European Networked Services) avakohtumine. Projekti tulemusena on aastate pärast nii eestlastel kui eurooplastel võimalik tarbida rohkem e-teenuseid ka väljaspool kodumaad.

E-SENSi eesmärk on arendada ja katsetada infotehnoloogilisi lahendusi eri valdkondades ning laiendada ühist e-teenuste turgu Euroopas, sh teenuste ristkasutust (nt e-ID ja e-dokumendid, e-hanked, semantika ja e-allkirjad). Eesti juhib e-SENSis töögruppi, mille eesmärk on luua juhend omavahel seotud e-lahenduste jätkusuutlikkuse ja küpsuse hindamiseks.

Eestile annab projektis osalemine võimaluse jagada oma kogemusi infotehnoloogiliste lahenduste rakendamisel: projektis osaleb üle 100 partnerasutuse 20-st riigist. “Oleme ainus Euroopa riik, mis on sidunud riikliku e-identiteedi praktiliste e-teenustega laialdaselt nii riigiga suhtlemisel kui ka erasektori pakutavastes teenustes. Paljudel Euroopa riikidel on selle eduloo vastu huvi ning soovime, et Euroopas kasutusele võetavad lahendused vähemalt ühilduks meie omadega või isegi põhineks Eesti süsteemide loogikal,” ütles RIA arendusosakonna juhataja Hannes Kiivet.

E-SENS koondab varasemate Euroopa IT-suurprojektide kattuvad ühisosad ja arendab neid edasi. Näiteks suurprojekt epSOS loob üle-euroopalist tervishoiuraamistikku, PEPPOL hõlbustab ettevõtete ja riikide osalemist ühishangetel, SPOCS alandab ettevõtete eksportturgudele sisenemise barjääre ning STORK on suunatud liikmesriikide e-identiteetide koosvõimele. Kõigil nendel projektidel on standardite, tarkvara ja kokkulepete näol ühisosi, mille ühtne arendamine e-SENSi raames on kasulik nii rahaliselt kui oodatavaid tulemusi silmas pidades.

Eestist osaleb e-SENSis mitmeid riigiasutusi ja eraettevõtteid, projekti koordinaator Eestis on Riigi Infosüsteemi Amet. E-SENSi eelarve on 27 miljonit eurot, Eesti osa sellest on miljon eurot, millest poole katab Euroopa Komisjoni toetus. Projekti panustavad lisaks RIA-le ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Justiitsministeerium, E-Tervise sihtasutus, Medisoft AS, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, AS Sertifitseerimiskeskus ja Cybernetica AS.

Suurbritannia tippdomeeni .uk haldaja Nominet pöördus kohtu poole saamaks kaitset pikka aega organisatsiooni laimanud That Internet Ldt vastu, kirjutab tehnoloogiauudiste portaal The Registrer.

Nominet on käivitanud laimiva sisu tõttu ametliku kohtumenetluse Inglismaa ja Walesi Kõrgemas Kohtus Graeme Wingate’i ja tema ettevõte That Internet Ldt vastu, kes on samas Nomineti lepinguline edasimüüja ehk registripidaja. Nominet taotleb kohtult kaitset Nomineti kui organisatsiooni ning selle juhi pr Lesley Cowley laimamise vastu ja nõuab Wingate poolt internetis avaldatud materjalide eemaldamist.

Ühendkuningriigis on käimas domeenireform, millega lubatakse domeenide registreerimist ka teisel tasemel, ehk otse .uk all. Varem oli võimalik uk-lõpulisi nimesid registreerida ainult kolmandal tasemel, näiteks bbc.co.uk. Teisele tasemele loodav tsoon on kavandatud kõrgendatud turvalisuse tasemega kui .co.uk ja org.uk, sealhulgas vaikimisi DNSSEC spetsifikatsioonide reform on pälvinud domeenidega kaubitsejate vastuseisu, kelle eestkõneleja Grame Wingate on. Lisaks on Wingate kandideerinud 2009. aastal Nomineti nõukogu liikmeks, kuid ei osutunud tol hetkel valituks.

Nomineti nõukogu sõnas kohtusse pöördumist adresseerides, et on igati seaduslik ja aktsepteeritav Nomineti tegevuste vastu protesti avaldada, kuid lehtedel avoid.co.uk ja that.co.uk Wingate poolt avaldatud informatsioonis on palju väära ja laimavat nii Nomineti, kui ka selle juhi pr. Cowley suunas. “Nõukogu on üksmeelel, et organisatsiooni töötajate laimamine ja tagakuisamine ei ole vastuvõetav ja Nominet võtab tarvitusele piisavaid meetmeid toetamaks oma töötajaid ja kaitsmaks oma reputatsiooni.”

Wingate süüdistab üles seatud veebilehtedel avoid.co.uk ja that.co.uk avaldatud tekstides ja videotes Nominetti ebakompetentsuses ja nõab pr. Cowley tagasiastumist. Wingate on muuhulgas kirjutanud protestikirju ka Ühendkuningriigi parlamendisaadikutele. Vastavalt avoid.co.uk ütlustele, on Nominet alates novembrist ka püüdnud avoid.co.uk saite maha võtta vähemalt kahel erineval korral.  Nüüdseks on avoid.co.uk kolinud ümber Hiina veebimajutusele, püüdes vältida lehe mahavõtmise katseid.

Lisaks raporteeriti eelmise aasta augustis ’The Register’ ajakirjale, et töökohtu juhtumi puhul kerkis esile tõendeid “siseinformaatorilt”, endiselt Nomineti poliitiliselt juhilt Emily Taylor’ilt, kes ütles, et Nominet on oletavalt salasepitsuses Ühendkuningriigi valitsusega, et luua reformiprotsessi, mis annaks domeeni spekulantidele oluliselt vähem sõnaõigust oma ettevõtte üle. Hiljem tuli välja, et Nominet ja Ühendkuningriigi riigiteenistujad suhtlesid selle protsessi ajal privaatsete e-mailide teel, silmanähtavalt just sellepärast, et vältida Informatsiooni vabaduse seaduse nõudeid.

Ühendkuningriigis kujunenud olukord omab sarnaseid jooni Eesti domeenireformile, kus samuti olid põimunud domeenide vahendajate huvid ja reformi vastu meelt avaldasid internetiaktivstid MTÜ Eesti Interneti Kogukonnast, kes ründasid laimavate süüdistustega Eesti Interneti SA töötajaid ja asutuse juhte Marek-Andres Kautsi ning Jaak Lippmaad.

Ühendkuningriigis Nomineti ümber valitseva olukorra algus ulatub tagasi 2008. aastasse, mil domeenidega kaubitsejad üritasid Nomineti nõukogut oma kontrolli alla saada ja valitsus sekkus. Ka seejuures toimusid rünnakud pr Lesley Cowey suunas, kes The Registrer väljaande andmetel kõrge stressi tõttu haiguspuhkusele läks.

BattleIT jätkab Suurbritannia domeenireformi ja selle ümber toimuva kajastamist.

DNSSEC  (Domain Name System Security Extensions) – On IETF’i (Internet Engineering Task Force) spetsifikatsioonide kogum, mis on mõeldud DNS’i poolt saadava teatud info kindlamaks muutmiseks.

Domeeni spekulant - Isik, kes loob või ostab domeene, et neid hiljem siis suurema tulu saamise nimel maha müüa.

Küberruum on tänapäeval käsitletav ainult tavamaailma osana, sest on palju selliseid protsesse ja suhteid, mis saavad eksisteerida ainult infotehnoloogia abil ning leiavad aset küberruumis: digitaalne kommunikatsioon, infotöötlus, teabe säilitamine jne. Sellise ökosüsteemi arengutase, ulatus ja kasutamine, nagu ka ühiskonna sõltuvus sellest, on riigiti erinev. Eesti kuulub kaheldamatult kõrge kübersõltuvusega riikide hulka, mille jaoks on küberjulgeoleku tagamine riikliku julgeoleku ja ühiskonna turvalisuse küsimus.

Küberkeskkonna kaitsmiseks on vaja aru saada riskidest, ohud ära tunda ning olla valmis keskkonda nende eest kaitsma ja võimalike tagajärgedega toime tulema. Häid teadmisi küberkeskkonna, tehnoloogia ja selle kasutamise riskidest on tarvis nii ettevõtete ja asutuste juhtidele kui ka koolilastele. IT ei ole juba ammu enam inseneride pärusmaa, vaid on muutunud igapäevaelu lahutamatuks osaks, seda koos kaasnevate riskide ja ohtudega, mida peavad lahendama kõik tehnoloogia kasutajad.

Loe RIA küberturbe valdkonna 2012. aasta ülevaadet (.pdf, 173 KB)

Levimas on uut tüüpi pahavara, mis mõjutab Interneti kommuuni ja on tehtud kindlaks, et see levib läbi Skype’i.

Arvuti nakatumine võib alguse saada võttes vastu sõnumi sõbralt, kes võib näiteks öelda “Sinu foto ei ole tegelikult nii hea” või “Ma ei usu, et ma peale seda foto vaatamist kunagi enam magada saan” – viiruse sõnum võib varieeruda. Provokatiivsesse teksti on lisatud link, mis näeb välja http://goo.gl/XXX?image=imgXXX.jpg või http://bit.ly/XXXX.

Kui sellele klikkida viib link sind veebisaidile, mis piltide näitamise asemel laeb siis sinu arvutisse mitu pahatahtliku moodulit. Lisaks traditsioonilisele tegevusele nagu salasõna varastamine, üritab pahavara saata Skype’i kasutaja pahaaimamatutele sõpradele pahatahtlikke linke, kes võivad seljuhul oma arvuti pahvaraga nakatada.

Eriti on aga pahavara pannud muretsema Bitcoin’i kasutajaid, kes virtuaalvaluutat Skype teenuste jaoks kasutavad. Nimelt on pahavaraga kaasas eraldi variant, mis installeerib arvutisse bitimündi generaatori, mis seejärel paljundab ennast läbi Skype’i ja muudab võõrustaja arvuti bitimünte röövivaks platvormiks. Hiljem saab pahavara looja bitimündid kergesti rahaks teha. See avastati Kaspersky turvatarkvara ettevõtte poolt ja pahavara sai endale nimeks:  “Trojan.Win32.Jorik.IRCbot.xkt,”.

Bitcoin, mille hind on hetkel 100$ mündi kohta on sundinud isegi enimtuntud majandust mõistvatel inimestel bitimündi mõtet tõsisemalt võtma. Seetõttu on enesestmõistetav, et inimesed proovivad uue virtuaalraha põhjal tulu teenida. Samas leidub aga inimesi, kes soovivad selle abil kiiresti rikkaks saada, kasutades seetõttu oma leidlikust illegaalsel viisil.

Pahavara alguspunktiks arvatakse olevat just Euroopat ja enim rünnakuid on tuvastatud Itaalias, Venemaal, Poolas, Costa Rical, Hispaanias, Saksamaal ja Ukrainas. Murettekitav on selle juures pahavara levimise kiirus ja ülesehitus, seda näitab bit.ly ja goo.gl URL lühendajate statistika, kus ilmneb, et neid linke klikitakse umbes 12.000 korda tunnis!

Süvaanalüüsi, mille koostas Dmitri Bestuzhev saab lugeda saidil securelist.com

Bitcoin – (inglise keeles “bitimünt”) on 2009. aastal loodud e-valuuta.

Allikas: http://blog.kaspersky.com

8.-12. aprillil viie päeva jooksul saab TLÜ Balti Filmi- ja Meedia kinosaalis SuperNova näha Tasuta kodumaist filmivalikut kolme aasta läbilõikes ning kohtuda tegijatega. Kõik filmiseansid on tasuta ning ingliskeelsete subtiitritega.
Nädal valmib Eesti Kinoliidu, Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli ning Pimedate Ööde Filmifestivali koostöös.

Mis?

Valik kodumaiseid filme aastatest 2011 – 2013.

Millal?

8.- 12. aprillil.

Kus?

BFMi kinosaalis (Narva mnt. 27, neljas korrus).

Kellele?

Kõikidele TLÜ tudengitele, õppejõududele, töötajatele ja ka

teistele huvilistele väljastpoolt kooli.

Kui palju maksab?

Kõik linastused on tasuta.

Programm

Esmaspäev, 8. aprill

18.00 Hardi Volmeri mängufilm “Elavad pildid”- kõige värskem digiversioon; kohtumine filmi autoriga

135′/ Exitfilm/ 2013

Filmist

Teisipäev, 9. aprill

18.00 Ilmar Raagi mängufilm “Eestlanna Pariisis” – kohtumine filmi autoriga

95′/ Amrion jt/ 2012

Filmist

20.00 Toomas Hussari mängufilm “Seenelkäik” – kohtumine filmi loojatega

93′/ Allfilm/ 2012

Filmist

Kolmapäev,  10. aprill

18.00 Peeter Simmi mängufilm “Üksik saar” – kohtumine filmi loojatega

98′/ Lege Artis Film jt/ 2012

Filmist

20.00 Andres Kõpperi ja Arun Tamme mängufilm “Vasaku jala reede” – kohtumine filmi loojatega

100′/Tallinn Skyline Productions/ 2012

Filmist

Neljapäev, 11. aprill

15.00 Riho Västriku dokumentaalfilm “Teekond Araratile” – kohtumine filmi autoriga

68′/ Vesilind/ 2011

Filmist

17.00  Peeter Brambati dokumentaalfilm “Kosmos 68” – kohtumine filmi autori ning rocki-asjatundjatega: Olavi Pihlamägi ja Tõnis Kahu

59′/ Film Tower Kuubis ja Ad Oculos Film/ 2011

Filmist

19.00  Filmikooli I lennu üliõpilastöid. Kohtumine filmide autoritega.

Rainer Sarnet “Merehaigus”

10′/1994

Jaak Kilmi “Külla tuli”

40′/ 1998

Marko Raat “Öine navigatsioon”

27′/ 1999

Mikk Rand “Kaerajaan”

9′/ 1997

René  Vilbre “Perekondlik sündmus”

21′/ 1997

Reede, 12. aprill

16.00  Rein Marani dokumentaalfilm “Hiite lummus” – kohtumine filmi autoriga

60′/ Gaviafilm/ 2013

Filmist

19.00 BEST OF BFM 2013 gala. NB! Sissepääs kutsetega.

Kõikidel filmidel on ingliskeelsed subtiitrid.

Microsoft alustab täna ametlikult kiirsuhtlusteenuse Windows Live Messenger pensionile saatmist, rakenduse inglisekeelsed versioonid võetakse kasutuselt maha juba lähitundidel, teatab Softpedia.

Microsoft teatas 2013. aasta alguses, et lõpetab Windows Live Messengeri teenuse pakkumise ning kolib selle kasutajad üle kaks aastat tagasi ostetud Skype´i.
Microsofti konto saab ühendada Skype’i kontoga ning seejärel on Messengeri kontaktid kättesaadavad Skype’i kaudu. Skype saab alla laadida siit.

Windows Live Messenger (lüh. WLM, endine nimetus MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele mõeldud kiirsuhtluse klientprogramm.
WLM kasutab Messengeri platvormi. Sisse logimiseks on vajalik Microsofti konto.  Nimetust Windows Live Messenger kannab programm alates versioonist 8.0, mis tuli välja 19. juunil 2006. Alates versioonist 8.1 oli Windows Live Messenger ka eestikeelne.

“MSN Messenger” nimetus lühendati tihti MSN‘iks (The Microsoft Network), kuid see lühend tähendab tegelikult Microsoft Network‘i (teenusepakkuja ja portaal) või siis mitteformaalselt protokolli, mida MSN Messenger kasutab. Kuigi Microsoft on suhtlusprogrammi nime muutnud, on lühend “MSN” nii programmi kui protokolli tähistajana veel käibesse jäänud.

via: dottech.org

Messil osalemist toetab EAS Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Eesti osaleb messil ühisstendiga viiendat korda.

Hannoveri mess on tehnoloogia ja tööstuse valdkonnas maailma suurim, kus kohtuvad maailma tööstussektori tipud, seetõttu on see Eestile hea võimalus tutvustada meie head investeerimiskeskkonda ning teaduse ja majanduse vahelist tihedat koostööd. Osalemise eesmärgiks on tutvustada Eestit võimalusterohke keskkonnana tööstusettevõtete, tehnoloogia ja teaduse integratsiooniks, kus soodsa ärikeskkonna tingimustes teevad omavahel sisukat koostööd ettevõtted, ülikoolid, teadusasutused, tootmis- ja IT-sektor.

EASi juhatuse liikme Martin Hirvoja sõnul on Hannoveri mess Eesti ettevõtetele parimaks võimaluseks näidata enda innovaatilisi ja kõrgtehnoloogilisi tooteid. “EASi eesmärgiks on aidata kaasa Eesti ettevõtete suuremale ekspordivõimekusele ning messid on efektiivne viis selle eesmärgi saavutamiseks. Hannoveri mess annab meie ettevõtetele võimaluse pürgida oma toodetega globaalsesse tarneahelasse,” selgitas Hirvoja.

Messil kohalolekut ja enda tutvustamist peab oluliseks ka Molycorp Silmet ASi peadirektor David James O`Brock-Kaljuvee. “Messi külastajad võivad igapäevaselt kasutada meie tooteid ise seda teadmata. Hannoveris saame neile näidata, kuidas Eesti ettevõtete tooted ja teenused nende elu paremaks on muutnud,” selgitas O’Brock-Kaljuvee.

Tänavu esimest korda messil osaleval Pelltechil kohe väga suuri ootusi pole, sest tulemuse annab ennekõike järjepidev töö. “Loomulikult loodame leida sealt uusi potentsiaalseid edasimüüjaid ning ka oma olemasolevatele edasimüüjatele uusi kliente. Positiivne on see, et juba on meiega ühendust võetud ja messi ajaks kohtumisi kokku lepitud, et meie toodetega tutvuda,” lisas ettevõtte ekspordijuht Kadri Liivat.

Eesti ühisstend asub teaduse ja tehnoloogia hallis (hall 2, stend C63), kus esitletakse uuenduslikke tehnoloogiaid ja innovaatilisi tooteid, näidatakse teadusasutuste ja ettevõtete koostöös sündinud ideid ja lahendusi.

Tänavusel Eesti ühisstendil osalevad Ldiamon AS, Tallinna Elektrotehnika Tehas „Estel” AS, BLRT Masinaehitus OÜ, Molycorp Silmet AS, Pelltech OÜ, IMECC – Innovative Manufacturing Engineering Systems Competence Centre, Harju Elekter AS, myLAMP OÜ, Proos Invest OÜ, Tahe Industries OÜ, Uniflex Systems OÜ.

Salajaste dokumentide paljastamisele keskendunud veebisait Wikileaks avaldas ligi 1,7 miljonit dokumenti, mis puudutavad USA välispoliitikat 1970ndatel aastatel.

Avaldatud materjalid puudutavad ajavahemikku 1973-1976 ning sisaldavad muu hulgas tollase USA välisministri Henry Kissingeri kirjavahetust mitmete poliitikutega, vahendas Telegraph.

WikiLeaks on rahvusvaheliselt tegutsev ühendus, mis tegeleb salastatud, sageli poliitiliselt tundlikke teemasid käsitlevate dokumentide avaldamisega, üritades tagada dokumentide üleandjatele anonüümsust. Seltskond on hoidnud oma veebi serverites Rootsis, Hollandis, Šveitsis ja Prantsusmaal.

Kuigi WikiLeaks kasutas algselt viki-tehnoloogiat, on nüüdseks sellest loobutud. Samuti ei esine mingit seost Vikipeedia (Wikipedia) ja WikiLeaks vahel, kuigi sarnasuste tõttu nimedes nõnda vahel arvatakse.

28. jaanuaril 2011 avaldas Postimees materjali, mis pärineb USA valitsuse arvutitest. Materjali kättesaamiseks Wikileaksi andmebaasist, pidi Postimehe ajakirjanik Argo Ideon käima Oslos, Aftenposteni kontoris kohal. Ettekanded on koostatud ajavahemikus 2006 kuni 2010. aasta algus. 610 ettekannet on koostatud Tallinnas, USA saatkonnas.

Avaldatud informatsiooni hulgas on ka endise USA suursaadiku Aldona Wosi memo, milles ta kirjutab kohtumisest Toomas Hendrik Ilvesega 2006. aasta juunis (sadakond päeva enne presidendiks saamist). Tema sõnul olevat Ilves öelnud, et tegelikult ta ei tahagi presidendiametit. Ettekande koostajad järeldasid, et peamised põhjused, miks ta kandideeris Arnold Rüütli vastu oli see, et Ilvese sõnul pole Rüütli presidendiks olemise ajal sisuliselt riigipead olnudki ja Ilves usub, et tema on ainuke, kes suudab Rüütlit võita.

Via ERR ja Vikipedia

Täna toimub Audentese Erakoolis Skype’i videokonverents, kus arutatakse, milline on hariduse roll edu saavutamises ja kuidas teha enda tulevikuplaane juba koolis.
Videokonverentsil jagavad enda kogemusi ja edulugusid Kanada astronaut Julie Payette, Skype Eesti juht Tiit Paananen, Oxford Study Courses kõneleja ja IB õpetaja Rosanna Montalbano ning aastaid Inglismaal õppinud Maria Listra.

„Paljude noorte jaoks on see esimene kord, mil nad saavad kuulda maailmatasemel astronaudi koolikogemusi ning nõuandeid, kuidas oma unistuste poole püüelda. Kindlasti annab ka Skype’i edulugu ning IB õppe edukad näited noortele innustust seada endale kõrgeid tulevikueesmärke,“ selgitas IB koordinaator Sandra Leeben.

Skype’i videokonvernets toimub täna (8.04.2013) algusega kell 14.30 Audentese Erakoolis, aadressil Tondi 84 Tallinn.

Audentese Erakooli püüdluseks on luua soodsad tingimused õpilaste igakülgseks ja tasakaalustatud arenguks. Koolis on võimalik õppida ka rahvusvaheliselt tunnustatud IB õppe programmi järgi, mida tunnustavad ülikoolid üle kogu maailma. Programm aitab arendada mitmekesiseid oskusi, mis aitavad noortel toime tulla globaliseeruvas maailmas. IB programm hõlmab enam kui 3000 kooli üle 140s riigis, pakkudes rahvusvaheliselt tunnustatud õppimisvõimalusi enam kui miljonile õpilasele kolmel IB õppetasemel.

Kasutajatoe pakkumise lõpetamine tuleneb toote loomuliku elutsükli lõppemisest. „Tänapäeva tehnoloogia areneb nii kiiresti, et 12 aastat vana operatsioonisüsteem ei ühildu enam kõikide uute seadmete ja kasutajate vajadustega. Inimesed kasutavad üha rohkem erinevaid nutiseadmeid, rakendavad paindlikku tööstiili ja vajavad pidevat ligipääsu oma andmetele hoolimata ajast, kohast või seadmest,“ selgitas Microsoft Baltikumi regiooni juht Rain Laane.

Laane sõnul peab Windows XP puhul juba arvesse võtma ka turvariske, kuna tänapäeva ettevõtete vajadused hallata oma andmeid ja kaitsta end erinevate küberrünnakute eest on märkmisväärselt kasvanud võrreldes 12 aasta taguse perioodiga. „Kõigil XP-kasutajatel on nüüd aeg operatsioonisüsteemi uuendada ja seeläbi oma IT-infrastruktuuri moderniseerida. Ettevõtted, kes kasutavad jätkuvalt Windows XP-d jäävad ilma uuenenud versioonide eelistest alates IT-süsteemide turvalisuse kasvust lõpetades IT-halduskulude optimeerimise ja töötajate produktiivsuse tõstmisega. Kodukasutajatele on turvalisuse aspekt tegelikult sama oluline. Tehnoloogia kiire areng toob paratamatult kaasa ka selle, et uuemad lisaseadmed (nt printerid, skannerid) ja igapäevaselt kasutatavad tarkvarad ei ole ühel hetkel enam nende tootjate poolt XP-l toetatud“ lisas Laane.

Eelmisel aastal tõi Microsoft turule oma kõige kaasaegsema operatsioonisüsteemi Windows 8, mille arendamisel on lähtutud nutiseadmete kiirest kasvust, puutetundlike ekraanide laialdasest kasutamisest ja kõikvõimalike erinevate seadmete ühildumise vajalikkusest.

Lisainfot ja juhendi operatsioonisüsteemi uuendamiseks leiab veebilehelt: http://windows.microsoft.com/et-ee/windows-8/how-to-download#1TC=t1

Riigi Infosüsteemi Amet soovitab kõigil XP operatsioonisüsteemi kasutajatel turvariskide ja tehniliste probleemide ennetamiseks operatsioonisüsteemi aasta jooksul uuendada. Selleks tuleks alla laadida uus Windowsi versioon või minna üle mõnele teisele süsteemile, näiteks mõnele Linuxi versioonile nagu Estobuntu või Ubuntu Desktop või hoopis Apple’i Mac OS-ile.

“Pärast 8. aprilli 2014 saab XP-d küll endiselt kasutada, ent ajakohaste turvapaikade ja uuendusteta arvuti on ahvatlev sihtmärk küberkurjategijatele. Samuti võib tekkida tõrkeid nii tarkvara kui riistvara töös, sest arendajad ei saa tagada oma toote sujuvat toimimist operatsioonisüsteemis, millele ei väljastata uuendusi ega turvapaiku,” selgitas RIA peadirektori asetäitja Kalle Arula. “Näiteks peab XP operatsioonisüsteemi kasutamist jätkates arvestama probleemidega
veebilehitsejate, arvuti uute lisaseadmete ja ID-kaardi töös,” lisas ta.

Uuele operatsioonisüsteemile üleminek toob nii kasutajatele kui ka ettevõtetele kaasa kulusid. Lisaks operatsioonisüsteemi maksumusele võib organisatsioonidele lisakulusid tuua ka rakenduste uuendamine ja juurutamine. Eriti puudutab see XP operatsioonisüsteemi jaoks nn rätseplahendustena arendatud rakendusi – mõnel juhul tuleb need välja vahetada. “Hea on see, et praegu leidub asenduseks palju rohkem tasuta rakendusi kui näiteks kümme aastat tagasi. Lisaks kontoritarkvarale tasub vabal tarkvaral põhinevaid alternatiive otsida ka kitsamates valdkondades nagu raamatupidamine või joonestamine,” ütles Arula.

Nagu tarkvaral üldiselt, on ka operatsioonisüsteemidel kindel eluiga. Kõiki operatsioonisüsteeme tuleb turvalisuse ja töökindluse kaalutlustel jooksvalt uuendada ning tarkvara elutsükli lõppemisel on mõistlik see välja vahetada.

RIA soovitab IT-juhtidel oma organisatsiooni tegevusvaldkonda arvestades läbi mõelda, kuidas Microsoft XP elutsükli lõpp neid mõjutab. Seejärel tuleb koos organisatsiooni juhtkonnaga otsustada, kuidas ohte ning ebamugavusi kõige paremini ennetada.

Kodukasutajal on operatsioonisüsteemi uuendamiseks või välja vahetamiseks kõige kindlam pöörduda asjatundja poole, ent arvutialaste põhiteadmiste ja pealehakkamise korral on abiks järgmised juhendid.
Windows 8 http://windows.microsoft.com/et-ee/windows/how-to

Eestis kasutab Windows XP operatsioonisüsteemi hinnanguliselt kolmandik arvutikasutajatest. Riigiportaali eesti.ee kasutajate seas oli 2013. aasta esimestel kuudel XP kasutajaid 32%. Sertifitseerimiskeskuse andmetel kasutas digidoc klienti Windows XP-ga 29,7% arvutikasutajatest. Internetipanku kasutas suuremate pankade andmetel selle operatsioonisüsteemiga samuti ligikaudu kolmandik kasutajatest.

Indoneesia pealinnas Jakartas visiidil viibiv Riigikogu väliskomisjoni delegatsioon kohtus Indoneesia Parlamendi Ülemkoja esimehe Irman Gusmaniga, Esindajatekoja aseesimehe Pramono Anungi, Rahvusvahelise Parlamentaarse Koostöönõukogu liikmete ning välis- ja kaitsekomisjoni liikmetega.

Peamiseks aruteluteemaks said Eesti võimalused Indoneesiale IT lahenduste pakkumisel. „Suure pindala ja paljude raskesti ligipääsetavate piirkondadega Indoneesial on meie lahenduste vastu suur huvi. Kindlasti on Eesti kogemused küberkaitse ja IT teenuste alal hea võimalus pakkuda maailma suurimate riikide hulka kuuluvale Indoneesiale läbiproovitud ja toimivaid lahendusi,” ütles väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Ülemkoja esimehe Irman Gusmani kinnitas oma huvi ja valmidust külastada esimesel võimalusel Eestit, et tutvuda kohapeal pakutavate võimalustega.

“Indoneesia on viimase kahekümne aasta jooksul teinud läbi muljetavaldava arengu, olles regiooni suurim demokraatlik  ning püsivalt tugeva majanduskasvuga riik. Eesti on valmis senisest enam panustama poliitiliste ja majanduskontaktide laiendamisele Indoneesias. Sellest võidavad mõlemad pooled,” ütles Mihkelson.

Välisminister Natalegawa hinnangul on Indoneesia ja Eesti kahepoolsed suhted väga head. Eelmise aasta jaanuaris toimunud Eesti välisministri ning nüüd Riigikogu väliskomisjoni delegatsiooni visiidid on ta sõnul loonud head eeldused edasiste koostöövõimaluste laiendamiseks. Minister nõustus, et eriti kaubavahetuses on seni kasutamata väga suur potentsiaal.

Delegatsiooni liikmed kohtusid ka Indoneesia Kaubandus-Tööstuskoja presidendi Suryo B. Sulisto ja koja Põhja-ja Baltimaade komisjoni liikmetega. Kohtumisel räägiti sellest, kuidas laiendada ettevõtluskontakte kahe riigi vahel. Mihkelson rõhutas, et eelmise aasta jaanuaris toimunud välisministri ja äridelegatsiooni visiit on juba andnud esimesi tegelikke tulemusi ning nüüd oleks hea töötada ka Indoneesia äridelegatsiooni vastukülaskäigu nimel.

Sellega lõppes kolm päeva kestnud Riigikogu väliskomisjoni delegatsiooni visiit Indoneesiasse. Kohtumisi kokku võttes ütles väliskomisjoni esimees, et kuigi Eestil on Indoneesia suunal veel palju avastada, on vastastikku suur huvi eriti kaubandussuhete elavdamise osas

Lisaks väliskomisjoni esimehele Marko Mihkelsonile kuuluvad Riigikogu delegatsiooni väliskomisjoni aseesimees Enn Eesmaa ja komisjoni liige Margus Hanson.

Fännide loodud klippide teemaks on stseen, kus LEGO-universumi elanikud koonduvad, et hoida ära kohutav katastroof. Selleks tuleb ümbruskonna elemendid tükkideks lammutada ning neist uued masinad ning tööriistad ehitada. Mida innovatiivsemad, fantaasiarikkamad ja veidramad, seda parem.

Võistlejad valivad oma lemmikuimad LEGO-maailma tegelased ja stseenid kasutades vaid LEGO-klotse ning LEGO-mehikesi. Pärast LEGO-kavandite elluviimist ja jäädvustamist tuleb video laadida YouTube’i ning lisada järjehoidjaks LEGO-fännide leheküljele www.rebrick.com, kus saab selle poolt kogu ReBricki liikmeks oleku aja hääletada. 25 kõige rohkem like’e kogunud video loomingulisust, originaalsust, teema ja filmi sobivust hindab kohtunikekogu, kuhu kuuluvad ka “LEGO filmi” stsenaristid ja režissöörid Phil Lord ning Christopher Millers.

Peavõitja auhinnaks on reis kahele Californias Burbankis asuvasse Warner Bros Studio VIP-ekskursioonile, kohtumine režissööridega, LEGOdega ehitamine, ametliku LEGO-mudelipoe loodud ainulaadne filmikaamera, lisaks kavandajate autogrammidega suveniirid filmi võtteplatsilt. Võitja töö võidakse lisada filmi suure võitluse stseeni. Ka teise ja kolmanda koha omanikele, samuti võistluse 6-nädalase toimumise jooksul iga kahe nädala tagant valitavaile võitjaile jagatakse erinevaid lisaauhindu, mille hulka kuuluvad näiteks stuudio ekskursioonipiletid, “LEGO filmi”-temaatilised meened ja stuudio internetipoe kinkekaart 200 dollari väärtuses. Klipp laetakse ka YouTube’i ametlikku LEGO kanalisse.

Klippe saab esitada 6. maini. Video pikkus peab olema 15-30 sekundit ning jäädvustatud vähemalt 3,2-megapikslise kaameraga ning kadreeritud sobituma 2.40:1 kuvasuhtesse. Klipis tohib kasutada vaid LEGO-elemente ja -mehi ning klipp peab järgima ReBricki kodukorda ja sobima lastele.

Reeglid ja täieliku auhinnainformatsiooni leiab aadressilt http://rebrick.it/Contest ning lisajuhised, näited ja uuendused on saadaval veebilehel http://rebrick.it/

Võitjad tehakse teatavaks 20. mail 2013. aastal.

“LEGO film“ jõuab kinodesse 7. veebruaril 2014. See 3D-animatsioon räägib loo tavalisest LEGO-mehikesest Emmetist, keda kogemata hakatakse pidama maailma päästmise võtmeisikuks. Ta saadetakse koos trobikonna võõrastega kangelasrännakule, et peatada õel türann. Ent Emmet ei ole rännakuks valmis ning olukord on lootusetu ja ülinaljakas.

“LEGO filmis” annavad tegelastele oma hääle Chris Pratt, Will Ferrell, Elizabeth Banks, Liam Neeson, Will Arnett, Nick Offerman, Alison Brie ja Morgan Freeman. Filmi režissöörid on Phil Lord ja Christopher Miller (“21 Jump Street”, “Taevast sajab lihapalle”). Filmi lavastajateks on Dan Lin (“Sherlock Holmes,” “Sherlock Holmes: Varjude mäng”) ja Roy Lee (“Kahe tule vahel”, “Kuidas taltsutada lohet”).

Kodujuhtimine võimaldab inimestel jälgida oma korterit või maja kaamerate ja andurite abil ning automatiseerida koduste elektroonikaseadmete töö. Ise eemal viibides saab seadmeid veebist juhtida ning näha nende jooksvat elektrikulu ja olekut. Samuti on võimalik vaadata energiakulu statistikat ja ajalugu. Pistikusse ühendatud seadmetele on võimalik õpetada selgeks reeglid, mis lülitavad tulesid, telerit või muid seadmeid automaatselt sisse ja välja. Kodu saab ka valvesse panna ning ohu või häire korral tellida teate mobiili või meili peale. Oma kodus toimuvat näevad ja saavad hallata ainult koduomanikud ise.

„Usun, et lähiaastatel seisab ees kodude digitaliseerumine, mis viib enamiku koduelektroonikast internetti, seadmeid saab distantsilt juhtida ning me omame üha enam kontrolli oma kodu üle ka siis, kui ise mujal viibime,“ ütles Elioni toodete ja süsteemide arendustalituse juht Enn Saar.
„Võtsime eesmärgiks arendada kodujuhtimine välja selliselt, et seadmeid oleks lihtne paigaldada ja kasutada. Kogu teenuse loogika, seadmete disain ja koduse tegevuse juhtimiseks mõeldud veebikeskkonnad on arendatud selliselt, et inimestel oleks teenust võimalikult lihtne ja mugav kasutada,“ lisas Saar.

Kodujuhtimise näol on tegemist maailmas üha kiiremini areneva valdkonnaga, mille osadeks on internetipõhine teenus ning võrguga suhtlevad seadmed. Eestiski on aastaid räägitud nutikatest kodudest ning kodu automatiseerimisest – Elion on esimene, kes sellise terviktoote Eestis turule toob. Teenust on arendatud üle kahe aasta ning projekti on olnud kaasatud partnereid nii kodu- kui välismaalt. Lisaks Eestile arendab ettevõte kodujuhtimise teenust koos TeliaSoneraga, et pakkuda seda kasutuselevõtmiseks kogu Skandinaavia turul.
www.elion.ee/eraklient/kodujuhtimine

Loomingulisteks võteteks erinevatel fookuskaugustel head optilist jõudlust pakkuvad Canoni täpsed fikseeritud fookuskaugusega EF-kinofilmiobjektiivid kuuluvad Canoni digitaalsetest kinofilmitoodetest koosnevasse professionaalsesse EOS-kinofilmisüsteemi. 2011. aasta lõpus turule tulnud EOS-kinofilmisüsteem sisaldab hea jõudluse ja suure sensoriga kaamerate ning 4K-kinofilmiobjektiivide valikut, pakkudes erinevatele professionaalidele kõrget kvaliteeti ja loomingulist vabadust.

„Canon on pühendunud oma klassi juhtivate toodete arendamisele, toetades igal tasemel visuaalset looedastust,” ütles Canon Europe’i professionaalse pildindustehnoloogia turundusdirektor Kieran Magee. „Ainuüksi viimase 18 kuu jooksul oleme toonud turule EOS-kinofilmisüsteemi ning laiendanud selle valikut HD-, 2K- ja 4K-kaamerate ning paljude erinevate objektiividega. Me püüdleme pidevalt selle poole, et pakkuda oma klientidele veelgi loomingulisemaid võimalusi ja suuremat paindlikkust, mis omakorda toetab erakordse visuaalse sisu loomist. Praegu arenduses olev uus 35 mm objektiiv on suurepärane näide selle kohta.”

Kõik Canoni EF-kinofilmiobjektiivid on valmistatud esmaklassilistest materjalidest ja suurepäraste vääristustega, et vastata kõrgele optilise jõudluse tasemele, sealhulgas ka 4K (4096 x 2160) filmitööstusstandarditele. Iga Canoni fikseeritud fookuskaugusega EF-kinofilmiobjektiiv on 11-labalise avadiafragmaga, sobides ideaalselt teravussügavuse loominguliseks kontrollimiseks ja kaunite bokeh-efektide tekitamiseks. Kõigil objektiividel on ka täiskaadriline pildiväli, pakkudes Canoni EF-kinnitusega kinofilmi-suumobjektiividega samaväärseid värvitoone ja tasakaalu. Canoni fikseeritud fookuskaugusega kinofilmiobjektiivid vastavad professionaalsetes filmimiskeskkondades nõutavale funktsionaalsusele ja töökindlusele.

Fikseeritud fookuskaugusega EF-kinofilmiobjektiivid ühilduvad täielikult kõigi EOS-kinofilmisüsteemi kuuluvate kaameratega ning tänu täiskaadrilisele pildiväljale saab neid kasutada ka selliste Canoni digipeegelkaameratega nagu EOS 7D ja EOS 5D Mark III. Canoni fikseeritud fookuskaugusega EF-kinofilmiobjektiivide EF-bajonett toetab kaamera ja objektiivi vahelist sidet, võimaldades näiteks pildiotsijas avaarvu kuvada, objektiivi metaandmeid salvestada ning objektiivi külgvalgustust korrigeerida[iii].

2011. aastal ilmavalgust näinud Canoni EOS-kinofilmisüsteem sisaldab juba 4 kaamerat ning 10 eri bajonettidega fikseeritud fookuskaugusega ja suumobjektiivi, kattes laia fookuskaugusvahemiku.

Uue 35 mm fikseeritud fookuskaugusega EF-kinofilmiobjektiivi tehnilised andmed ja hinnaklass ei ole veel paika pandud. Canon avaldab täpsemad andmed edaspidi.

Tele2 avas veebruari lõpus suletud EMT Mustika keskuse esinduse ruumides uue poe.

Tele2 Eesti jaemüügijuhi Sirje Likki sõnul oli Tele2-l Mustika keskuses ka enne esindus, kuid nüüd avati uue kontseptsiooniga pood paremas asukohas Prisma toidupoe vastas.

“Meie Mustika poel on hea käive ja uus pind oleks võinud ka veidi suurem olla,” ütles Likk ja lisas, et nädalavahetusel korraldatud nutitelefonide avamiskampaania tõi kaupluse rahvast täis.

Sirje Likki sõnul on Tele2 uue Mustika poega viinud oma kontseptsiooniuuenduse Tallinnas lõpule ning sügiseks värskendatakse kõik ülejäänud poed Eestis.

Ei ole saladus, et Hiina ja Iraan tsenseerivad internetti, kuid nüüd on sisu blokeerimas uus Suur Vend: Venemaa.

New York Times raporteerib, et Vene valitsus on hiljuti rakendanud uut seadust “blokeerida interneti sisu, mis on illegaalne või kahjulik lastele”. Ametivõimud on hakanud nõudma vaieldava materjali eemaldamist Facebookist, Twitterist ja Youtube’ist. Vaid Youtube on osutanud vastupanu.

Küsimusi tekitav seadus, millega tutvuti Novembris, peaks Vene valitsuse sõnul lapsi kaitsma. New York Times’ist:

Nad ütlevad, et lastekaitseseadus võimaldab valitsuse ametnikel nõuda ettevõtete valikulist individuaalsete postituste eemaldamist, et ei peaks käiku laskma üleriigilist keeldu, näiteks nagu Facebookile või Youtube’ile, mis võivad Venemaad välismaalastele halvas valguses kujutada või vihastada interneti kodukasutajaid.

Praegu tundub seaduse kasutus mõitlik olevat: kuluaarpoliitika facebookiga võimaldas eemaldada enesetapu-teemalise kasutajagrupi, ja koostöös Twitteriga eemaldada säutse illegaalsest narkootikumide vahenduskatsest. Kuid nagu kõikide tsensuuridega, on ka siin paratamatult hallid alad, kus konsensust, mis tuleks eemaldada ja mis mitte, on kõvasti raskem leida. Kui see päev saabub, saab huviga jälgida kuidas Vene ametnikud käituvad.

Via NYT

LG teatas, et aprilli keskpaigas jõuab Nexus 4 nutitelefon ka Eesti poodidesse – see on uusim toode Google’i Nexuse sarjas, mis tuli turule 2012. aasta oktoobris. Nexus 4 nutitelefonil on LG riistvara, kasutajasõbralikud Google Apps rakendused ja viimane Android™ versioon. Telefon on juba praeguseks saanud nii ekspertide kui tavakasutajate tormilise heakskiidu osaliseks.

Nexus 4 nutitelefonil on 4,7-tolline True HD IPS Plus ekraan ja kumerad klaasist ääred, mis võimaldavad sõrmedega lihtsalt 320 ppi ekraanil töötada. Ekraani kaitseb kriimustuskindel Corning® Gorilla® Glass 2 kate. Lisaks on Nexus 4 nutitelefonis veel võimas Qualcomm Snapdragon™ S4 Pro protsessor ja 2GB põhimälu.

Lisaks on telefonil 8MP kaamera, mis teeb kõrgekvaliteedilisi Photo Sphere pilte. Selleks tuleb igas suunas üks pilt üles võtta ning need seejärel üheks Photo Sphere koondpildiks sättida. Lisaks laevad fotod end koheselt üles Instant Upload abil, et ükski pilt kaotsi ei läheks.

Toote põhiomadused:
Protsessor: Qualcomm Snapdragon™ S4 Pro protsessor koos 1.5GHz Quad-Core Krait CPU-ga
Operatsioonisüsteem: Android 4.2, Jelly Bean
Võrk: 3G (WCDMA), HSPA+
Ekraan: 4,7-tolline WXGA True HD IPS Plus (1280 x 768 pikslit)
Telefoni mälu: 16GB
Põhimälu: 2GB
Kaamera: 8.0MP tagumine / 1.3MP HD eesmine
Aku: 2,100mAh Li-Polymer (integreeritud)
Suurus: 133.9 x 68.7 x 9.1mm
Kaal: 139g
Muu: Wireless laadimise võimalus, NFC

Kui eelmisel aastal korraldati kõikidest riigihangetest e-menetlusena 15 protsenti, siis aasta esimese kvartaliga osakaal kahekordistus ja tõusis 31 protsendini. E-riigihanke kasuks on otsustanud 617 hankijat, kusjuures kümned hankijad on e-menetlust kasutanud kõikide hangete läbiviimisel.

Sellisteks hankijateks on näiteks Keskkonnaamet, Tallinna Keskkonnaamet, Tööinspektsioon, SA Teaduskeskus Ahhaa, Võru Linnavalitsus, Maksu- ja Tolliamet ning Rahandusministeerium.

Kõige rohkem e-menetlusi on korraldanud Tallinna Tehnikaülikool, Riigimetsa Majandamise Keskus, Tartu Linnavalitsus ning Politsei- ja Piirivalveamet.

Sellest aastast peab hankija võimaldama elektrooniliste pakkumuste ja taotluse esitamist vähemalt 50 protsendi ulatuses eelarveaastal planeeritavate riigihangete rahalisest mahust. Rahandusministeerium pakub jätkuvalt hankijatele ja pakkujatele tasuta e-riigihangete keskkonna kasutajakoolitusi. Eelmisel aastal koolitas ministeerium üle 600 kasutaja. Täpsem info ja registreerumine infoportaali koolituste lehelt.

Risen 2: Dark Waters

Reedest, 5. aprillist saab Kumu kunstimuuseumi fuajees ja multimeedia saalis vaadata arvutimängude näitust „Mängime?!”, mis koosneb valikust Saksamaal ja Prantsusmaal arendatud ja välja antud kaasaegsetest mängudest. Näitus kutsub mängulisele jalutuskäigule läbi digitaalsete mängude mitmekesise maailma, kus piirid meelelahutuse, õppimise ja kunsti vahel on muutunud ähmaseks. Esindatud on nii sõltumatud label’id kui ka suured mängud, nii action- kui ka õppimismängud, samuti olemasolevate žanrite esindajad ning tulevikutrendide näited. Sissepääs tasuta.

Saksa ja Prantsuse arvutimängude näitus Kumus esitleb viimastel aastatel välja antud 22 arvutimängu, mida külastajad saavad erinevatel platvormidel ise proovida. Mõlemad riigid kuuluvad Euroopa suurimate digitaalse interaktiivse meelelahutuse turgude ja tootjate hulka.

Arvutimängud ei ole mitte ainult pop-meedium, mida suur hulk inimesi üle kogu maailma on aastakümneid kasutanud, vaid neid tajutakse tänapäeval tulevikutehnoloogiate ja ka oluliste tootmise asukohta määravate teguritena. Arvutimängude kultuuriline tähendus ja seosed tänapäeva kultuuriga on alates nende massilisest ilmumisest kommertslike toodetena 1970. aastate algusest aina selgemini esile tõusnud. Tänu võimele jutustada lugusid võimaldavad arvutimängud käsitleda filmis ja televisioonis loodud sisu mänguliselt.

Digitaalne mäng on mõne aastaga muutnud põhjalikult suhtlemist ühiskonnas, nii nagu seda on varem teinud trükikunsti leiutamine või liikuva pildi tootmise tehnoloogiad. Olles pikka aega tuntud kui lihtsalt laste mänguasi, on arvutimängud tänapäeval ühiskondliku huvi fookuses.

Näituse on koostanud Goethe Instituut Eestis ja Prantsuse Instituut Eestis tähistamaks Prantsusmaa ja Saksamaa vahelise Élysée lepingu 50. aastapäeva.

Näitus toimub koostöös: Kumu kunstimuuseum, Computerspielemuseum Berlin ja Plaine Images.

Näituse kuraatorid on Andreas Lange (Computerspielemuseum Berlin), Blandine Lebourg (Plaine Images).

Näitus on avatud 30. juunini 2013 Kumu kunstimuuseumi fuajees ja multimeedia saalis.

Toetajad:
Fonds Élysée, Wooga, Stiftung Digitale Spielekultur, Deep Silver, ENTER-BRAIN-MENT, Adcash, Bigben Interactive

Mängud
• Dofus (2004), Ankama (FR), Ankama (FR)
• And The Rhino Says (2011-2012), One Life Remains (FR), One Life Remains (FR)
• Kirooki (2013), Old Skull Games (FR), Old Skull Games (FR)
• Hexarush (2013), Tsatsiki Games (FR), Tsatsiki Games (FR)
• Puddle (2012), Neko Entertainment (FR), Neko Entertainment (FR)
• Mr Travel (2012), LayerCake/ Pôle Images NPdC (FR), LayerCake/ 3DDUO (FR),
• AR Defender 2 (2012), Bulkypix (FR), int13 (FR)
• Pix’n Love Rush (2011), Bulkypix (FR), Pastagames (FR),
• Cyberbike 2 (2011), Bigben Interactive (FR)/ Eko Software (FR)
• Hell Yeah! Pocket Inferno (2013), Sega (EU-US), Polm Studio (FR)
• Fantaisie RA/ Imaginarium (2009), Lille Metropole and Institut Français (FR), Pierre Giner and Idées-3com (FR)
• Somersault (2008), Enter-Brain-Ment (GER), Enter-Brain-Ment (GER)
• Fussball Manager 13 (2012), Electronic Arts (USA), Bright Future (GER)
• The Great Jitters: Pudding Panic (2011), kunst-stoff (GER), kunst-stoff (GER)
• egging (2010), Synapsemassage (GER), Synapsemassage (GER)
• Diamond Dash Mobile (2011), Wooga (GER), Wooga (GER)
• Risen 2: Dark Waters (2012), Deep Silver (GER), Piranha Bytes (GER)
• Summer Stars 2012 (2012), Deep Silver (GER), 49Games (GER)
• Anno 2070 (2011), Ubisoft (FR), Related Designs/ Blue Byte (GER)
• Das Geheimnis der Himmelsscheibe (2012), Goethe Institut (GER), Reality Twist (GER)
• Spirits (2010), Spaces of Play (GER), Spaces of Play (GER)
• Trauma (2011), Krystian Majewski (GER)/ Headup Games (GER), Krystian Majewski (GER)

Sihtasutus toetab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teadusprojekte 4,8 miljonit euroga, mis soodustab tipptasemel IKT teadus- ja arendustegevust, rahvusvahelist koostööd ja uuenduslike ideede elluviimist.

Toetuse saajate hulgas on kõige enam projekte, mis panustavad keeletehnoloogia, hariduse ja tervishoiuga seotud IKT arendustesse. Muuhulgas otsitakse teadusuuringutes vastust küsimusele, miks paljud õppurid pole huvitatud IKT valdkonnas edasi õppima või töötama, Tallinna Ülikooli teadlased hakkavad välja töötama õppijakeskset e-õpikut, Teadus- ja arendusettevõte Cybernetica projekti soovib e-hääletust ohutumaks muuta, Tartu Ülikooli teadlased hakkavad välja töötama arvutustehnilisi meetodeid, mille kaudu on arstidel võimalik paremini uurida aju tööd.

SA Archimedes struktuuritoetuste rakendusüksuse teadus- ja arenduskeskkonna majanduskeskkonna büroo juhataja Mariann Saaliste suunas tähelepanu asjaolule, et IKT on valdkond, mis tänaseks on tihedalt läbi põimunud kõikide muude eluvaldkondadega. „Projektide teaduslik ja tehnoloogiline tase oli ühtlaselt hea ning konkurents tihe. Kuna toetust küsiti kaks ja pool korda rohkem kui taotlusvoor võimaldas, siis jäid seekord pooled projektid kahjuks toetuseta. Positiivse rahastamisotsuse saamisel osutus seekord määravaks ideede uuenduslikkus ja sidusus ühiskonna vajadustega“ sõnas Saaliste.

Taotlusvooru kaudu toetati osaliselt 14 teadusprojekti, mis laekusid neljast teadus- ja arendusasutusest (Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool ja AS Cybernetica). Kokku esitati vooru 29 projekti kogusummas 11,6 miljonit eurot.

Toetust saanud projektide nimekirjaga saab tutvuda SA Archimedese kodulehel aadressil: http://tartu.archimedes.ee/projektid.
Projekti otsingumootori meetmelahtrist tuleb valida „Meede 3.2.12 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate teadus- ja arendustegevuse toetamine“

Sihtasutus Archimedes on Eesti ja Euroopa Liidu haridust ja teadust vahendav struktuur ning kõrghariduse akrediteerimise korraldaja. SA Archimedes struktuuritoetuste rakendusüksus vahendab eurotoetusi, mille on riik suunanud teaduse ja kõrghariduse valdkonna arenguks. Toetused teadusele ja kõrgharidusele on suunatud nii Euroopa Regionaalarengufondist kui ka Euroopa Sotsiaalfondist. Perioodil 2007 kuni 2013 on teadusele ja kõrgharidusele planeeritud EL struktuuritoetusi eraldada summas 413 miljonit eurot.

Tele2 lõpetab aprillist vastava paketita klientidelt internetiteenuse ühe megabaidi eest kalli raha küsimise ning kehtestab esimese operaatorina kuni 100 megabaidi kasutamise päevahinnaks ühe euro.

Tele2 Eesti kommunikatsioonijuhi Hans Saarvelti sõnul oli senine 1,6-eurone tariif ühe megabaidi eest ajale jalgu jäänud ja ebamõistlikult kallis. “Nüüd saab ka internetilepinguta klient suurt arvet kartmata teenust kasutada. Päevapilet peaks lõpetama ka nende inimeste mured, kes pole telefoni seadetest automaatseid uuendusi sulgenud ja said seetõttu kuu lõpus koos arvega ebameeldiva üllatuse,” ütles Saarvelt ja lisas, et eurose päevapileti kasutamise kohta saab klient sõnumiga teavituse juba järgmisel hommikul.

Hans Saarvelti sõnul on 100 megabaiti päevas tavakasutaja jaoks piisav maht, aga kui peaks ka enam kuluma, siis ei maksa see rohkem kui kaks eurot. “Igapäevase internetikasutamise korral oleks kliendil siiski majanduslikult mõttekam juba endale sobilik kuupakett valida,” soovitas Saarvelt ja lisas, et mobiilse interneti kuutasu algab 4,5-st eurost.

Elisa’s maksab 1 megabait internetikasutust ilma internetipaketita 1,9 ja EMT-s 2,55 eurot.

Viiendat korda aset leidva festivali Tallinn Music Week tuumaks on mitmekülgne kontserdiprogramm ning muusikatööstusele ja artistidele suunatud konverents. Oma kontsertkava esitlevad 233 muusikalist kollektiivi 20 riigist, neist 165 Eestist. Lisaks jätkub eelmisel aastal debüüdi teinud Linnalavade programm, mis toob festivalimelu pealinna raamatu- ja plaadipoodidesse, galeriidesse ja kohvikutesse pealelõunaste tasuta kontsertidega.

Festivali konverentsiprogramm esitleb tõelisi muusikatööstuse staare ning käsitleb innovatsiooni ja uute tuluallikate teemasid. Laiemale publikule suunatud tasuta vabas vormis vestlusringide sarja „TMW Jutud“ teemade ring hõlmab kõike muusikaga seonduvat, plaadikujundustest eluni tuuribussis, ning restoranifestivali “TMW Maitsed” raames pakutakse TMW lemmik-söögikohtades erimenüüsid ning soodustusi festivalipassi omanikele.

Festivali juhatab sisse kolmapäeval , 3. aprillil esmakordselt toimuv vestlusringide sari„TMW Jutud“, kus vahetus õhkkonnas leiavad käsitlemist erinevad muusikaga seotud teemad alates moodsatest muusikaäppidest kuni veidrate väliseesti vinüülideni. Vestlusringide raames astuvad üles näiteks Veiko Õunpuu ja Ülo Krigul filmimuusika teemadel, Jaan Elgula ja Erik Morna kuulsatest Eesti kaveritest, sellest mis toimub tuuribussis räägivad Erki Pärnoja ja Karl Sirelpuu (Ewert and the Two Dragons), Marko Atso (Metsatöll) ja Magnus Andre (Talbot). Red Bull Music Academy egiidi all viib töötoa läbi UK bassimuusika staar DJ Zinc. Jutuajamised on suunatud kõikidele huvilistele, sõltumata vanusest, soost ning muusikalisest maitsest. TMW Jutud toimuvad 3.-5. aprilli õhtupoolikutel veinibaaris “Paar veini” (Sauna 1). Sissepääs tasuta. Täpsema kava leiab: http://tmw.ee/est_talks_2013.php

Neljapäeval, 4. aprillil algavad nii festivali põhiprogramm kui linnalavade kontserdid. Õhtuses esitluskontsertide kavas on esindatud 11 klubi ja kontsertsaali ning muusikastiilide skaala ulatub raskemast kitarrirokist ja hõrgust indist bassimuusika ning audiovisuaalsete kompositsioonideni. Muusikasõprade meeleheaks läheb lahti ka 16 restorani hõlmav restoranifestival “TMW Maitsed”. Iga programmi kuuluv restoran pakub 4., 5. ja 6. aprillil ajavahemikus 15:00 – 18:00 erimenüüd või eripakkumisi ning soodustusi TMW festivalipassi omanikele. Restoranides sel ajavahemikul broneeringuid ei nõuta, külalised on oodatud restoranist restorani kulgema ja parimaid palasid testima. Lisainfot: http://tmw.ee/est_tastes_2013.php

Reedel, 5. aprillil avatakse festivali konverentsiprogramm, mille fookusteemadeks on tänavu innovatsioon ja uued tuluallikad. Konverents toimub 5.-6. aprillil Nordic Hotel Forumi konverentsikeskuses ning selle avab 5. aprillil 10:00 president Toomas Hendrik Ilves. Tänavuse konverentsi üks legendaarsemaid külalisi on Seymour Stein – mõjuka USA plaadimärgi Sire Records kaasasutaja ja juht.

Nii reedel, 5. aprillil kui laupäeval, 6. aprillil vallutab õhtune kontsertkava 15 klubi ning kontsertsaali. Et festivalimelus paremini orienteeruda, on TMW veebilehel võimalik kokku panna oma kava (mySchedule) ning veebi appi poodidest tasuta alla laadida uhiuus mobiilirakendus EMT Live, mis on suurepärane abimees tutvumaks festivali artistidega, hoida pilk peal oma kavas olevatel kontsertidel, leida kontserdipaikade asukohad linnakaardilt ning jagada festivali emotsiooni Instagramis tunnusega #tallinnmusicweek. Kõik üles laetud pildid osalevad fotokonkursil, mille peavõiduks on EMT poolt välja pandud Sony Xperia V.

Festivalipassid hinnaga 50 € on müügil Piletilevis. EMT Topeltpluss kliendile on festivalipassid 20% soodsamad, ISIC-kaardiga hind 40 €, Tallinn Card omanikele 10% soodustus. Kontsertide üksikpiletid on müügil Piletilevis ja tund enne algust kontserdipaikades. Korraldajad soovitavad soetada pilet eelmüügist, eelmüügipiletitega toimub klubidesse sissepääs eelisjärjekorrast.

Alates tänasest kuni laupäevani on Viru Keskuse aatriumis avatud TMW infopunkt, kus saab eelmüügist ostetud festivalipassi vahetada käepaela vastu. Soovitame festivalikülalistel tutvuta piletite ja passi reeglitega http://tmw.ee/est_ticket.php ning kontsertidele minna kohale pool tundi varem – kui kontserdipaik on ülerahvastatud, lastakse külalisi sisse järjekorra alusel täpselt niipalju, kui neid välja tuleb.

Eelmisel aastal võttis TMW festivalist osa 11 200 muusikasõpra, sel aastal ootame külalisi ka Lätist, Venemaalt ja Soomest. Festivali kodu, keskus ja ametlik hotell on Nordic Hotel Forum.

Festivali kava ja artistiinfo: www.tmw.ee